EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019SC0344

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: KOMISJONI MÄÄRUS (EL) …/…, XXX, millega kehtestatakse elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009

SWD/2019/0344 final

Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang määruse kohta, millega kehtestatakse elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Praeguse komisjoni määrusega (EÜ) nr 640/2009 mootorite ökodisaini nõuete kohta (edaspidi „mootorite määrus“) on antud oluline panus ELi poliitiliste eesmärkide saavutamisse energiatõhususe, kliimamuutuste ja ühtse turu edendamise valdkonnas. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad mootorid kulutavad ligikaudu kolmandiku ELi elektrienergiatoodangust. Nende vähimenergiatõhusus on reguleeritud paljudes tähtsamates majandusriikides muu hulgas Aasias, Ameerikas ja Austraalias. Kuigi ka praegune mootorite määrus on avaldanud märkimisväärset soodsat mõju, on tehnika arengu tõttu kohane ajakohastada kehtivaid nõudeid rahvusvaheliste suundumuste kohaselt. See aitab Euroopa lõppkasutajatel saavutada täiendavat majanduslikku kokkuhoidu, ELil jõuda 2030. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärkideni ning samuti tugevdada ELi konkurentsivõimet. Lisaks sellele tuleks käsitleda teatavaid eriküsimusi, mis on tekkinud mootorite määruse rakendamise käigus, ning ühtlasi muuta see määrus tõhusamaks, näiteks võimalike õiguslünkade kõrvaldamisega.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Üldeesmärk on tagada tõhusate mootorisüsteemide vaba liikumine ühtsel turul, suurendada energiatõhusust, suurendada liidu energiajulgeolekut, rakendada energialiidu strateegias energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning edendada ELi mootorite ja sagedusmuundurite tööstuse konkurentsivõimet. Täpsemalt väljendudes on eesmärk selles, et saavutada kohaldamisalasse juba kuuluvate mootorite osas täiendav kulutõhus energiasääst, kohandades eesmärkide taset kooskõlas rahvusvahelise ja tehnika arenguga, et saavutada praegu kohaldamisalast väljajäävate mootoritega kulutõhus energiasääst ning ühtlasi lahendada erandite ja võimalike õiguslike lünkade probleem.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus?

Kohaldamisalasse kuuluvad mootorid on ülemaailmselt kaubeldavad kaubad, mille tootmisel järgitakse Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) standardeid. Nende reguleerimine riikide tasandil oleks vähem tõhus ja tulemuslik ning tekitaks tootjatele ja importijatele põhjendamatut koormust, kahjustades seega toodete vaba liikumist. Seepärast ei soovi ükski sidusrühm seda võimalust kasutada. Selliste toodete jätkuv reguleerimine ELi tasandil on vajalik toimiva ühtse turu säilitamiseks ning selleks, et aidata saavutada energiatõhususe eesmärke ja suurendada lõpptarbijate energiasäästu.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Lisaks praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumile, mille puhul EL meetmeid ei võta, kaaluti viit poliitikavarianti:

1.tööstusharu vabatahtlik kokkulepe;

2.energiamärgistus, millega parandataks energiatõhususe teabe edastamist tarbijatele;

3.stsenaarium ECO1 koos ajakohastatud mootorite määrusega, mille puhul jääks alles senine kohaldamisala, kuid sätestataks rangemad energiatõhususe eesmärgid;

4.stsenaarium ECO2, mis sarnaneb ECO1-le, kuid mille puhul on kohaldamisala laiendatud, et hõlmata suuremaid mootoreid ja mõningaid mootoreid, mis on praeguse määruse kohaldamisalast välja jäetud (ühefaasilised mootorid, 8 poolusega mootorid ja teatavad eriotstarbelised mootorid). Lisaks kuuluksid kohaldamisalasse mootoritega kasutatavad sagedusmuundurid;

5.stsenaarium ECO3 seisneb ECO2 kohaldamisala laiendamises väiksematele mootoritele.

Tööstusharu ei avaldanud soovi saavutada vabatahtlikku kokkulepet ja eratarbijatest, kelle jaoks ongi energiamärgis välja töötatud, ostavad mootoreid vähesed. Seega jäeti edasises analüüsis kaks esimest varianti kõrvale. Ülejäänud variantidest (praeguste suundumuste jätkumine, ECO1, ECO2, ECO3) eelistati varianti ECO3, kuna see annab suurimat keskkonnaalast säästu, täidab kõik eeldatavad lüngad, toob klientidele suurimat majanduslikku kasu, avaldab suurimat positiivset mõju tööhõivele ja karmistab tõhususnõudeid asjakohasemale tasemele kooskõlas rahvusvaheliste õiguslike suundumustega.

Kes millist varianti toetab?

Mootorite määruse ajakohastamine pälvis ökodisaini nõuandefoorumil esindatud sidusrühmadelt laialdase toetuse. Nii ECO2 kui ka ECO3 annavad tööstussektorite, valitsusväliste organisatsioonide ja liikmesriikide mõnikord lahknevate seisukohtade puhul tasakaalustatud tulemuse. Tööstussektori sidusrühmad väljendasid muret eelkõige väiksemate mootorite, ühefaasiliste mootorite ja 8 poolusega mootorite suhtes, pidades silmas väiksemate ettevõtjate võimalikke majandusraskusi, kuid valitsusvälised organisatsioonid toetasid aktiivselt nende seadmete lisamist. Pidades silmas suuremat energiasäästu ja sellega kaasnevat keskkonnakasu ning suuremaid eeliseid lõppkasutajatele, sealhulgas majapidamistele ja tööstussektorile, võib teha järelduse, et kõige huvipakkuvam stsenaarium on ECO3, mis avaldab kõige suuremat mõju, kuid seda juhul, kui tööstussektorile antakse kohanemiseks piisavalt aega. Seepärast on kõnealustes stsenaariumides välja pakutud järkjärguline rakendamine. Samuti arutati selliste mootorite üle, mis on sisse ehitatud lõpptoodetesse, mis on reguleeritud ökodisaininõuetega. Selliste lõpptoodete tootjad, mille puhul on mootori energiatõhusus tähtis lõpptoote (ventilaatorid, pumbad, kompressorid, ventilatsiooniseadmed jne) toimivusnõuete täitmiseks, on seisukohal, et mootorite kohta on vaja nõuded kehtestada. Seevastu selliste lõpptoodete tootjad, kelle jaoks ei ole tõhusad komponendid kriitilise tähtsusega, on teistsugusel arvamusel ja leiavad, et nende toodete nõuetekohasuse saavutamiseks on odavamaid viise, ning nad on vastu sellele, et reguleeritakse nii komponente kui ka lõpptooteid. Sellise erandi tegemine põhjustaks aga suuri lünki ning mootorite tootjatele ja importijatele võimalikku õiguslikku ebakindlust ning takistaks märkimisväärselt turujärelevalve tegemist. See vähendaks kasu väärtusahela teistes segmentides ja ka mootorite kasutajatele. Seetõttu ei peeta lõpptoodete mootorite väljajätmist eelistatud variandiks.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Mõju hindamine näitab, et stsenaariumi ECO3 kohaselt ajakohastatud mootorite määrus aitaks saavutada kuni 10 TWh elektrienergia puhassäästu aastas, millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine kuni 3 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas. Tootjate, kauplejate ja paigaldajate käive suureneks kuni 0,6 miljardit eurot, mis tähendab, et 2030. aastaks loodaks kuni 10 000 uut töökohta võrreldes praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga. Tulemus oleks soodne ka taskukohasuse osas: kavandatud meetmest saaksid kasu ka mootorite kasutajad, sealhulgas kodumajapidamised ja tööstussektor, säästes 2030. aastaks 1,3 miljardit eurot aastas. Eespool nimetatud mõju on kolmandiku võrra väiksem, kui võtta arvesse muude energiatõhususe parandamise meetmete mõju. Muudeks eelisteks on suurem ELi energiajulgeolek ja soodne mõju tervisele seoses elektri tootmise vähenemisega.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

VKEd, kes kasutavad oma tegevuses mootoreid, saavad uuest määrusest kasu mootorite kasutusea jooksul tekkivate kulude vähenemisest. VKEd, kes tegutsevad mootorite alal importijate/edasimüüjatena või mootorite kohandamise, paigaldamise ja hooldamisega, saavad uuest määrusest kasu ettevõtlustulu suurenemise teel. Praegusesse kohaldamisalasse kuuluvate mootorite tootjaid on VKEde seas vähe, kui aga kohaldamisala laiendataks teatavat tüüpi mootoritele, nagu see on ette nähtud ECO2 või ECO3 puhul, hõlmataks suuremat arvu otse mootorite tootmises tegutsevaid VKEsid. Nagu eespool märgitud, juhtisid sidusrühmad tähelepanu sellele, et väiksematel ettevõtjatel võib olla raskusi vajalike investeeringute tegemisel, mis võib viia nende tootmise lakkamiseni. Mõju VKEdele tuleb arvesse võtta kogu väärtusahela ulatuses, võttes arvesse kasu, mida saavad teatavad mootoritega kauplejad, mootorite kohandajad, paigaldajad ja hooldajad ning mootorite kasutajad, mis tasakaalustab mõnes konkreetses turusegmendis tekkida võivaid raskusi. Sellest võib järeldada, et ECO3 võib olla VKEde jaoks kasulik variant. Üldine mõju ELi tööstuse konkurentsivõimele on soodne. ELi mootorisüsteemide tööstus on maailmas juhtpositsioonil ja selle ekspordi osakaal on suhteliselt suur. Asja- ja ajakohaste tõhususnõuete olemasolu oma koduturul on seega oluline meede ja korvab mootorite ostjatele tööstussektoris ilmneda võivaid ebamugavusi, mis tuleneksid sellest, et nad peavad täitma uusi eeskirju.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Õigusakti vorm on määrus, mis on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Sellega ei kaasne ülevõtmisega seotud kulusid riikide ametiasutustele. Meetme täitmise tagamisest tulenevaid halduskulusid on raske hinnata. Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad juba praegu kehtiva mootorite määruse nõuete täitmist ning seega on seadmed ja vahendid enamasti olemas. Kohaldamisala laiendamine suurendab järelevalvetegevuse ulatust, nagu iga ökodisainimääruse puhul, kuid ei tekita konkreetseid probleeme. Kavandatud määruses käsitletakse seevastu mitmeid probleeme, millega turujärelevalveasutused käesoleva määruse raames on kokku puutunud.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Ei ole oodata kahjulikku mõju seoses toimivuse, tervise, ohutuse, keskkonna või taskukohasusega.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Läbivaadatud mootorite määrus vaadatakse läbi hiljemalt 2024. aastaks, võttes arvesse saavutatut, rakendamisel saadud kogemusi ning rahvusvahelist ja tehnika arengut.

Top