EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019PC0583

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega lubatakse Hispaanial ja Prantsusmaal kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 5

COM/2019/583 final

Brüssel,13.11.2019

COM(2019) 583 final

2019/0256(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega lubatakse Hispaanial ja Prantsusmaal kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 5


SELETUSKIRI

28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) 1 (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) artikli 395 kohaselt võib nõukogu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal anda igale liikmesriigile loa võtta erimeetmed selle direktiivi sätetest erandite tegemiseks eesmärgiga lihtsustada maksu kogumise menetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

Kirjades, mis registreeriti komisjonis vastavalt 23. mail ja 17. juunil 2019, taotlesid Prantsusmaa ja Hispaania luba kohaldada erandit käibemaksudirektiivi artiklist 5. Kooskõlas käibemaksudirektiivi artikli 395 lõikega 2 teavitas komisjon 10. septembri 2019. aasta kirjaga teisi liikmesriike Prantsusmaa ja Hispaania taotlusest. Komisjon teatas 11. septembri 2019. aasta kirjas Hispaaniale ja Prantsusmaale, et tal on kogu vajalik teave taotluste hindamiseks.

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit on välja töötanud jõulise energiapoliitika, mis põhineb vajadusel turvalise, konkurentsivõimelise ja säästva energia järele. Seepärast on Euroopa Liit püstitanud liidu tasandil energiatõhususe, taastuvate energiaallikate arendamise ja CO2-heitkoguste vähendamisega seoses ambitsioonikad eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja lõimitumat energiaturgu.

Seetõttu on elektrivõrkude ühendusvõimsuse suurendamine Hispaania, Portugali ja ülejäänud Euroopa vahel esmatähtis. Hispaania ja Prantsusmaa vahelise ühendusvõimsuse edasise suurendamise tähtsust rõhutati Madridi deklaratsioonis, millele kirjutasid 4. märtsil 2015 alla Prantsusmaa president, Hispaania ja Portugali peaminister ning Euroopa Komisjoni president. Selles dokumendis rõhutati täielikult toimiva ja ühendatud energia siseturu loomise olulisust. Dokumendis rõhutati samuti, et vajaliku energiataristu rajamine on hädavajalik nimelt nende liikmesriikide jaoks, kes ei ole veel saavutanud energia siseturuga lõimituse miinimumtaset, nagu Portugal ja Hispaania. Selle deklaratsiooni vastuvõtmise järel loodi Edela-Euroopa ühenduste kõrgetasemeline töörühm, mille ülesanne on jälgida piirkonna ühenduste arengut.

Oluline samm selles suunas oli Baixas – Santa Llogaia ühenduse ehitamine. Järgmiseks sammuks peetakse teise ühenduse rajamist läbi Biskaia lahe.

Sellega seoses kirjutasid Hispaania ja Prantsusmaa riiklikud elektriturgu reguleerivad asutused Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia ja Commission de Régulation de l’Énergie 22. septembril 2017 alla lepingule, mille alusel rahastatakse nende kahe liikmesriigi elektrivõrkude ühendamist Biskaia lahe kaudu. Selle ühenduse ehitamine tehti ülesandeks Hispaania põhivõrguettevõtjale Red Eléctrica de España ja Prantsuse põhivõrguettevõtjale Réseau de transport d’Electricité. Lepinguga nähakse ette kulude jagamine võrdsetes osades, nii et Hispaania kannab 50 % kuludest ja ülejäänud 50 % kuludest kannab Prantsusmaa.

Projekt hõlmab kahe sõltumatu 1 000-megavatise alaliskõrgepinge ühendusliini rajamist Cubnezais’ (Prantsusmaa) ja Gatica (Hispaania) vahel. Projekt koosneb järgmistest osadest:

- tehnilised kohandused Gatica ja Cubnezais’ olemasolevates alajaamades;

- ühendusliinid Gatica ja Cubnezais’ olemasolevatest alajaamadest uutesse alalisvooluülekande muundurjaamadesse Gaticas ja Cubnezais’s;

- neli uut 1 000-megavatise alalisvooluülekande muundurjaama (kaks bipolaarset muundurjaama Gaticas ja kaks Cubnezais’s);

- kaks 1 000-megavatist ühendusliini (4 kaablit), millest 90 km kulgeb maismaal ja 280 km mere põhjas Biskaia lahe kaudu;

- alaliskõrgepinge ühendusliinide pingesagedus määratakse kindlaks siis, kui hankeprotsess on lõpule viidud.

Kooskõlas käibemaksudirektiivis sätestatud territoriaalse kohaldamise põhimõttega on kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul vaja määratleda, kus need toimuvad. Seetõttu on iga kõnealuse projekti elluviimisega seotud kaubatarne, osutatud teenuse, kaupade ühendusesisese omandamise ja kaupade impordi puhul vaja üldjuhul määratleda, kas see toimub Hispaanias või Prantsusmaal. Hispaania ja Prantsusmaa on seisukohal, et selle põhimõtte kohaldamine tekitaks maksualaseid probleeme maksukohustuslastele, kes vastutavad elektrivõrkude ühenduse ehitamise eest, ning Hispaania ja Prantsusmaa maksuhalduritele, kuna projekti hallatakse tegelikult tervikuna, olenemata selle piiriülesest olemusest.

Käibemaksu sissenõudmise lihtsustamiseks taotlevad Hispaania ja Prantsusmaa käibemaksudirektiivi artikli 395 alusel luba teha erand käibemaksudirektiivi artiklist 5 ja näha ette, et käibemaksu kogumise eesmärgil koostavad tarnijad investeeringu tegemiseks (st elektrivõrkude ühenduse ehitamiseks) ettenähtud iga kaubatarne, osutatud teenuse, kaupade ühendusesisese omandamise ja kaupade impordi kohta arve selliselt, nagu see oleks toimunud 50 % ulatuses Hispaania territooriumil ja 50 % ulatuses Prantsusmaa territooriumil.

Pärast elektrivõrkude ühenduse ehitamist kohaldatakse tavapäraseid käibemaksueeskirju.

Nõukogu lubas Hispaanial ja Prantsusmaal kasutada sarnast erimeedet 2 elektrivõrkude maa-aluse ühenduse ehitamiseks Santa Llogaia (Hispaania) ja Baixas’ (Prantsusmaa) vahel. Nõukogu on varem lubanud teha territoriaalsuse põhimõttest erandeid, muu hulgas Saksamaa ja Poola 3 , Saksamaa ja Tšehhi Vabariigi 4 ning Poola ja Ukraina vahel 5 .

Ehitustööde eest tasumisele kuuluva käibemaksu jaotamine Prantsusmaa ja Hispaania vahel on lihtsustus, mis teeb asjaomaste ettevõtjate ja maksuhaldurite jaoks maksueeskirjade kohaldamise hõlpsamaks võrreldes olukorraga, kui kohaldataks tavapäraseid maksueeskirju.

Võttes arvesse erimeetme piiratud kohaldamisala, oleks meetme mis tahes võimalik negatiivne mõju lõpptarbimisjärgus kogutud käibemaksule ja seega käibemaksust laekuvatele liidu omavahenditele tühine.

Eespool esitatut silmas pidades tehakse ettepanek taotletav erand lubada.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Käibemaksudirektiivi artikkel 395.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Pidades silmas ettepaneku aluseks olevat käibemaksudirektiivi sätet, ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet.

Proportsionaalsus

Otsuses käsitletakse liikmesriikidele nende endi taotlusel antud luba ja sellega ei määrata mingeid kohustusi.

Erandi väga piiratud kohaldamisala arvestades on erimeede vastavuses taotletava eesmärgiga.

Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: nõukogu rakendusotsus.

Käibemaksudirektiivi artikli 395 kohaselt on erandi tegemine ühistest käibemaksueeskirjadest võimalik vaid komisjoni ettepaneku põhjal nõukogus ühehäälselt antud loa alusel. Nõukogu rakendusotsus on kõige sobivam õigusakt, sest selle saab adresseerida üksikutele liikmesriikidele.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesolev ettepanek põhineb Hispaania ja Prantsusmaa esitatud taotlusel ja käsitleb ainult kõnealuseid liikmesriike.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõjuhinnang

Nõukogu rakendusotsuse ettepanekuga lubatakse Hispaanial ja Prantsusmaal seoses käibemaksuga käsitada iga kaubatarnet, osutatud teenust, kaupade ühendusesisest omandamist ja kaupade importi, mis on ette nähtud Gatica ja Cubnezais’ vahel elektrivõrkude ühenduse ehitamiseks, nii, et 50 % sellest toimus Hispaanias ja 50 % Prantsusmaal. Meetmega soovitakse lihtsustada projektis osalevate tarnijate maksukohustusi ja maksude kogumist maksuhaldurite poolt. Võttes arvesse erandi piiratud ulatust, on selle mõju igal juhul piiratud.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

5.MUU TEAVE

Ettepanek kaotab kehtivuse, kui Gatica (Hispaania) ja Cubnezais’ (Prantsusmaa) vahelise elektrivõrkude ühenduse ehitamine on lõpule viidud.

2019/0256 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega lubatakse Hispaanial ja Prantsusmaal kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 5

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, 6 eriti selle artikli 395 lõike 1 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjonis 23. mail 2019 ja 17. juunil 2019 registreeritud kirjades taotlesid Prantsusmaa ja Hispaania luba kehtestada erimeede, millega tehtaks erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 5, seoses Gatica (Hispaania) ja Cubnezais’ (Prantsusmaa) vahel elektrivõrkude ühenduse ehitamisega (edaspidi „erimeede“).

(2)10. septembri 2019. aasta kirjadega edastas komisjon Hispaania ja Prantsusmaa esitatud taotluse teistele liikmesriikidele vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõikele 2. Komisjon teatas 11. septembri 2019. aasta kirjas Hispaaniale ja Prantsusmaale, et tal on kogu vajalik teave taotluste hindamiseks.

(3)Hispaania riiklik elektriturgu reguleeriv asutus Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia ja Prantsusmaa riiklik elektriturgu reguleeriv asutus Commission de Régulation de l’Energie allkirjastasid 22. septembril 2017 lepingu, mille alusel rahastatakse Hispaania ja Prantsusmaa vahelise elektrivõrkude ühenduse rajamist Biskaia lahe piirkonnas. Ühenduse ehitamine tehti ülesandeks Hispaania ja Prantsusmaa põhivõrguettevõtjatele Red Eléctrica de España ja Réseau de transport d’Electricité. Lepingus on sätestatud, et projekti kulud tuleb katta võrdsetes osades, st 50 % tasub Hispaania ja 50 % Prantsusmaa.

(4)Kõnealuse erimeetme kohaselt käsitatakse elektrivõrkude ühendust selle ehitamiseks ettenähtud kaubatarnete, osutatud teenuste, kaupade ühendusesisese omandamise ja kaupade impordiga seoses 50 % ulatuses Hispaanias ja 50 % ulatuses Prantsusmaal asuvana.

(5)Erimeetme puudumisel tuleks territoriaalsuse põhimõttest lähtuvalt iga tarne puhul teha kindlaks, kas maksustamise koht on Hispaanias või Prantsusmaal.

(6)Hispaania ja Prantsusmaa antud teabe põhjal lihtsustab erimeede käibemaksu kogumist ning selle mõju Hispaania ja Prantsusmaa poolt lõpptarbimisjärgus kogutud maksutulu kogusummale on tühine. Seepärast on asjakohane lubada Hispaanial ja Prantsusmaal kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 5 ja mille kohaselt tuleb Gatica (Hispaania) ja Cubnezais’ (Prantsusmaa) vahelist elektrivõrkude ühendust selle ehitamiseks ettenähtud kaubatarnete, osutatud teenuste, kaupade ühendusesisese omandamise ja kaupade impordiga seoses käsitada 50 % ulatuses Hispaania territooriumil ja 50 % ulatuses Prantsusmaa territooriumil asuvana.

(7)Ettepanek ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 5 lubatakse Hispaanial ja Prantsusmaal käsitada Gatica (Hispaania) ja Cubnezais’ (Prantsusmaa) vahelist elektrivõrkude ühendust selle ehitamiseks ettenähtud kaubatarnete, osutatud teenuste, kaupade ühendusesisese omandamise ja kaupade impordiga seoses 50 % ulatuses Hispaania territooriumil ja 50 % ulatuses Prantsusmaa territooriumil asuvana.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile ja Prantsuse Vabariigile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
(2)    Nõukogu 10. veebruari 2012. aasta rakendusotsus 2012/85/EL (ELT L 41, 15.2.2012, lk 16).
(3)    Nõukogu 30. märtsi 1995. aasta otsus 95/115/EÜ (EÜT L 80, 8.4.1995, lk 47); nõukogu 25. juuni 1996. aasta otsus 96/402/EÜ (EÜT L 165, 4.7.1996, lk 35); nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta otsus 95/435/EÜ (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 34); nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/741/EÜ (EÜT L 278, 23.10.2001, lk 28) ja nõukogu 22. juuni 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/918 (ELT L 163, 28.6.2018, lk 17).
(4)    Nõukogu 17. märtsi 1997. aasta otsus 97/188/EÜ (EÜT L 80, 21.3.1997, lk 18); nõukogu 24. juuli 1997. aasta otsus 97/511/EÜ (EÜT L 214, 6.8.1997, lk 39) ja nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/742/EÜ (EÜT L 278, 23.10.2001, lk 30).
(5)    Nõukogu 25. septembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1769 (ELT L 250, 28.9.2017, lk 73).
(6)    ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
Top