EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.6.2019

COM(2019) 251 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest

SELETUSKIRI

Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 1 kohaselt võib paindlikkusinstrumenti kasutada selliste selgelt määratletud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi ülemmäärade piires.

Vastavalt nõukogu määruse nr 1311/2013 artiklile 11 ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 2 punktile 12 teeb komisjon pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber ja kasutanud ära kogu rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ mittesihtotstarbelise varu, ettepaneku paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtuks 2020. aastal. Aastas saab paindlikkusinstrumenti kasutada 600 miljoni euro ulatuses (2011. aasta hindades), mis teeb jooksevhindades 717 miljonit eurot. Lisaks saab kasutada 2019. aastal kasutamata jäänud 202 miljonit eurot.

Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise tulemusena ületatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 ülemmäär 778,1 miljoni euroga. See summa on mõeldud rände-, pagulas- ja julgeolekukriisi haldamise meetmete rahastamise toetamiseks.

Paindlikkusinstrumendi kavandatavaks kasutuselevõtmiseks vajalikud maksete assigneeringud arvutati välja erinevate rahastamisele kuuluvate meetmete eelmaksete, eelmaksete tasaarvestamise ja lõppmaksete suhtes kohaldatavate eeskirjade alusel ning need on esitatud järgmises tabelis.

(jooksevhinnad, miljonites eurodes)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelist 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 3 eriti selle punkti 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Paindlikkusinstrumendiga on võimalik rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 4 artiklis 11 sätestatud paindlikkusinstrumendi aastast ülemmäära 600 000 000 eurot (2011. aasta hindades) suurendatakse vajaduse korral tühistatud summade võrra, mis on tehtud kättesaadavaks kooskõlas nimetatud artikli lõike 1 teise lõiguga.

(3)Praeguste rände, pagulaste sissevoolu ja julgeolekuohtudega seotud probleemide lahendamiseks tuleb sellekohaste meetmete rahastamiseks vajalikud märkimisväärsed täiendavad summad kasutusele võtta kiiresti.

(4)Olles läbi vaadanud kõik võimalused jaotada assigneeringud ümber rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ kulude ülemmäärade raames, tuleb lisaks liidu 2020. aasta üldeelarve rubriigis 3 ülemmäärana ette nähtud vahenditele võtta kasutusele paindlikkusinstrument summas 778 074 489 eurot, et rahastada meetmeid rände, pagulaste ja julgeoleku valdkonnas.

(5)Eeldatavat maksete ajakava arvesse võttes tuleks paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise tulemusena eraldatavad maksete assigneeringud jaotada mitme eelarveaasta vahel.

(6)Et vahendeid saaks kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 2020. eelarveaasta algusest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

(1)Liidu 2020. aasta üldeelarves võetakse paindlikkusinstrumendist kasutusele 778 074 489 miljonit eurot rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ kulukohustuste assigneeringutena.

Esimeses lõigus osutatud summat kasutatakse praeguste rände, pagulaste sissevoolu ja julgeolekuohtudega seotud probleemide lahendamiseks võetavate meetmete rahastamiseks.

(2)Eeldatava maksete ajakava alusel on paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisest tulenevad maksete assigneeringud järgmised:

(a)2020. aastal 407 402 108 eurot;

(b)2021. aastal 312 205 134 eurot;

(c)2022. aastal 42 336 587 eurot;

(d)2023. aastal 16 130 660 eurot

Iga eelarveaasta konkreetsed maksete assigneeringud kiidetakse heaks vastavalt iga-aastasele eelarvemenetlusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Brüssel,

(1)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).