EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019IR3195

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Keskkonnapoliitika allpool omavalitsuse tasandit: kestlike naabruskondade ja väikeste kogukondade suunas“

OJ C 141, 29.4.2020, p. 29–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.4.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/29


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Keskkonnapoliitika allpool omavalitsuse tasandit: kestlike naabruskondade ja väikeste kogukondade suunas“

(2020/C 141/07)

Raportöör:

Gaetano ARMAO (IT/EPP), Sitsiilia maakonna asemaavanem ja majandusvaldkonna eest vastutav maavalitsuse liige

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

A.    Kestlike naabruskondade ja väikeste kogukondade mõistmine

1.

tunnustab ÜRO kestliku arengu eesmärkide terviklikku olemust, ennekõike eesmärgi nr 11 „Säästvad linnad ja kogukonnad“ puhul, milles kutsutakse üles muutma linnad ja inimasumid kaasavaks, turvaliseks, vastupanuvõimeliseks ja kestlikuks;

2.

soovib rõhutada, et keskne tähtsus on demokraatlikul ja kaasaval mitmetasandilisel valitsemisel kõigi tasandite partnerluses, sealhulgas vajaduse korral ka allpool omavalitsuse tasandit, kus esineb erinevaid mudeleid ja üksusi, mille struktuurid, pädevused ja ressursid on rohkem või vähem ametlikud. Nende kaasamisest mitmetasandilisse valitsemisse võib olla palju kasu poliitika väljatöötamisel ja tõhusal rakendamisel ning samuti demokraatliku süsteemi enese legitiimsuse tagamiseks. Komitee märgib, et see kehtib eelkõige valdkondades, kus poliitikameetmete abil vastatakse kodanike tõsistele muredele ja kus nii probleemid kui ka poliitikameetmed mõjutavad oluliselt kodanike elu, näiteks keskkonnaküsimused ja kliimamuutused;

3.

tuletab meelde arvukaid juba tehtud jõupingutusi, mille eesmärk on edendada kestlikke kogukondi ning millega nõutakse ühiskonna ümberkujundamist, et käsitleda sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase ebavõrdsuse uusi vorme. Nende jõupingutuste hulka kuuluvad ELi linnade tegevuskava ja selle partnerlused, Euroopa säästvate linnade Leipzigi harta, Aalborgi harta ja kohustused, Baski deklaratsioon, uus linnade tegevuskava jpt;

4.

kutsub kooskõlas oma 1. prioriteediga aastateks 2015–2020 „Töökohtade ja kestliku majanduskasvu loomine linnades ja piirkondades kodanike elukvaliteedi parandamiseks“ üles kohaldama kestlike kogukondade loomisel lähenemisviisi, mis hõlmab nende kogukondade kogu territooriumi ja millega tagatakse, et ka vähem jõukad piirkonnad võivad saada vajaliku võimaluse töötada välja kestlikke lahendusi;

5.

on seisukohal, et kestlike kogukondade kontseptsiooni eesmärk peaks olema vaeste ja haavatavate piirkondade olukorra parandamine sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide ühendamise kaudu kooskõlas komitee arvamusega teemal „7. keskkonnaalane tegevusprogramm ja säästev linn“;

6.

viitab komitee arvamusele „ELi kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi väljatöötamine“, mille eesmärk on tagada, et ELi keskkonnapoliitikas võetaks arvesse igasuguste kogukondade vajadusi;

7.

on seisukohal, et paljude ELi ja liikmesriikide keskkonnapoliitika meetmete edukas rakendamine sõltub kohalike allpool omavalitsuse tasandit asuvate kogukondade isevastutusest ja panusest;

8.

kinnitab, et olulisi keskkonnaalaseid iseärasusi leidub nii omavalitsuse tasandil kui ka sellest allpool. Keskkonnaalased probleemid võivad eri kogukondi mõjutada erinevalt. Komitee rõhutab, et seepärast on oluline töötada igal tasandil välja terviklik lähenemisviis, milles võetakse asjakohaselt arvesse kohapeal valitsevat või eristatumat olukorda, mis võib nõuda konkreetseid lahendusi ja sisendeid;

9.

nendib, et vastutus allpool omavalitsustasandit asuvate kogukondade ja nende kaasamise eest on liikmesriigi nendel valitsustasanditel, kes vastutavad allpool omavalitsustasandit asuva tasandi eest. Pädevatel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline vastutus kogu oma territooriumi eest ning seda tuleb tõsiselt võtta. Komitee kutsub omavalitsusi üles aktiivselt kaasama allpool omavalitsustasandit asuvaid kogukondi keskkonnapoliitika rakendamisse ja neid selles toetama ning suurendama kohalike elanike võimalusi muuta oma kogukonnad jätkusuutlikumaks;

10.

nendib, et nende kogukondade tähistamiseks kasutatakse mitut terminit: väikeküla, naabruskond, ringkond, piirkond, küla, osavald, vald, linnaosa jms. Need terminid võivad viidata haldusüksustele või haldusliku rollita kogukondadele. Seepärast kasutatakse siinses arvamuses väljendeid „allpool omavalitsuse tasandit“ või „omavalitsustasandist allpool“;

11.

tunnistab väikeste kogukondade erinevat olukorda, ulatudes linnapiirkondadest maapiirkondadeni, hõredalt asustatud piirkondadest tihedalt asustatud piirkondadeni ning jõukatest piirkondadest mahajäänud piirkondadeni;

12.

rõhutab eriti vajadust võtta arvesse konkreetseid piirkondlikke olukordi, kus esinevad eriomased keskkonnaprobleemid. Nende piirkondade kauguse tõttu on neil mõnikord ainulaadsed looduslikud erijooned, mis annavad neile ebaproportsionaalse ökoloogilise tähtsuse:

a.

väikesaared võivad olla füüsiliselt eraldatud ülejäänud kohalikust omavalitsusest, mille koosseisu nad kuuluvad. See takistab juurdepääsu teenustele ja otsustusprotsessile ning tekitab suurt sõltuvust saarevälistest sisenditest ja vähest halduslikku iseseisvust. Tuleks edendada ja laiendada koostööd komitee piirkondadevahelise rühmaga „Saarepiirkonnad“, samuti teiste võrkudega, nagu ELi saarte puhas energia, Euroopa Väikesaarte Föderatsioon, Euroopa väikesaarte võrgustik, ning koosmõju tegevusega, mis on seotud Vahemere saarelisuse kontseptsiooniga;

b.

hõredalt ja väheasustatud alad asuvad sageli ülejäänud omavalitsusest väga kaugel. Tuleks edendada ja laiendada koostööd olemasolevate võrgustikega, näiteks põhjapoolsete hõredalt asustatud alade võrgustik, lõunapoolsete hõredalt asustatud alade võrgustik ja Euromontana;

c.

geograafiliste eritingimustega alade allpool omavalitsuse tasandit asuvad kogukonnad, nt mägi- või järvepiirkonnad;

13.

tunnistab väikeste omavalitsuste tähtsust, kuid rõhutab, et käesolevas arvamuses keskendutakse allpool omavalitsuse tasandit asuvatele väikestele kogukondadele, mis seisavad silmitsi erinevate probleemidega. Sellistel väikestel kogukondadel ei pruugi olla i) valitud esindajaid, kes jälgivad projektide keskkonnamõju, et tagada kooskõla ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, ii) avalikku ruumi, kus arutada ELi projektides või tegevuses osalemist või seda, kuidas rakendada ELi poliitikat kohalikul tasandil, ning iii) eelarvet, millest katta ka kõige väiksemaid kulusid või tehnilist pädevust, eesmärgiga pakkuda oskusteavet ELi rahastusele juurde pääsemiseks;

14.

rõhutab, et allpool omavalitsuse tasandit on mitmesuguseid institutsioonilisi vorme, sealhulgas avaliku sektori asutused, nende poolt või nendega koostöös korraldatavad muud osalusvormid ning kohalikud komisjonid ja aktivistide rühmad;

15.

rõhutab, et just tänu paljudele erinevatele organisatsioonivormidele liikmesriikide territooriumidel ja sageli vähem ametlikule korraldusele pakub omavalitsuse tasandist allpool olev tasand osalemise ja demokraatliku eksperimenteerimise seisukohast häid võimalusi uute kaasamis- ja teabevahetusvormide väljatöötamiseks (näiteks naabruskogukonnad, külakomiteed, osaluslaborid ja foorumid). Komitee tuletab meelde, et selles mõttes on iseäranis keskkonna- ja kliimamuutuste alasel tegevusel tohutu potentsiaal kodanikke kaasa haarata;

16.

tunnustab kodanike vabatahtlikku rohujuuretasandil koondumist väikeste kogukondade kohalikesse ühendustesse ja komiteedesse, mille eesmärk on töötada ühe konkreetse keskkonnaprobleemi kallal või kestlike meetmete üldise edendamise nimel. Kuigi need rühmad võivad koondada ressursse, oskusi, energiat ja motivatsiooni, on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tähtis koht nende võimestamisel tehnilise ja rahalise toetuse ning korrapäraste konsultatsioonide kaudu;

B.    Võimalused keskkonnapoliitika tugevdamiseks allpool omavalitsuse tasandit

Kasutusvaldkonnad

Vähese CO2-heitega areng

17.

juhib tähelepanu sellele, et allpool omavalitsuse tasandit asuvad kogukonnad on tavaliselt need, keda mõjutavad kõige enam sellised keskkonnaprobleemid nagu õhukvaliteet või müra, ja neil on vähe kontrolli transpordi ja liikuvusega seotud otsuste üle, ning märgib, et need probleemid jagunevad piirkondade vahel ebavõrdselt. On äärmiselt oluline esitada keskkonnaseire mehhanismides ka allpool omavalitsust asuval tasandil eristatud andmeid, et võimaldada sihipäraseid meetmeid ja lahendusi;

18.

toetab ühtse suunava raamistiku väljatöötamist allpool omavalitsuse tasandit asuvate kogukondade ja eriti saarte jaoks seoses kliimamuutuste mõju leevendamisega, hõlbustades nende üleminekut puhtale taastuvenergiale. Eeskuju võiks võtta saarte pakti lisamisest linnapeade kliima- ja energiapakti ning olemasolevatest algatustest, nagu ELi saarte puhta energia algatus ja Interregi projekt „Climate Active Neighbourhoods“;

Looduskeskne areng

19.

ärgitab kaasama väikeseid kogukondi (eelkõige saare-, mägi- ja maapiirkondi) selliste loodusalade haldamisse, mis ulatuvad sageli kaugemale omavalitsuse piiridest. Selline kaasamine võib suurendada kohalike keskkonnapoliitiliste valikute omaksvõttu ja vähendada konflikte taolistes küsimustes nagu maakasutus. Osalemine võiks veelgi suurendada teadlikkust looduskaitsealade sotsiaal-majanduslikust kasust, olgu tegu Natura 2000 või muude aladega;

20.

toetab allpool omavalitsuse tasandit asuvate kogukondade rolli looduskesksete lahenduste rakendamisel, sealhulgas rohekoridorid ja rohelised vööndid, linnas kasvavad puud ja linnalähedased loodusalad. Need meetmed peaksid tagama õiglase juurdepääsu loodusele ning sellest tulenevale kasule inimtervise, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning inim- ja loodusohtudele parema vastupanuvõime valdkonnas;

Ringluspõhine areng

21.

nõuab pädevate valitsustasandite poolset kohandatud tehnilist abi väikestele kogukondadele, et rakendada kestlikke reovee käitlemise ja jäätmekäitlusviise ning tegeleda jäätmevabaduse strateegiate abil ka mere- ja rannikureostuse probleemiga. Samuti kutsub komitee üles edendama olemasolevaid algatusi, nagu OECD projekt linnade ja piirkondade toetamiseks ringmajanduse valdkonnas;

22.

innustab selliste meetmete väljatöötamist, millega toetatakse sotsiaalselt uuenduslikke tavasid allpool omavalitsuse tasandit, ulatudes asjade ja tööriistade jagamisest kohalikul tasandil kuni võimaluseni parandada asju, mis muidu minema visataks;

Vastupanuvõimeline areng

23.

toetab mikrokliima parandamise meetmete levikut kliimamuutustega kohanemiseks, eelkõige tihedalt asustatud linnaosades. Need võivad hõlmata odavaid lahendusi, aga ka keerukamaid linnaosa tasandi lahendusi, näiteks hoonete lahtiühendamist kanalisatsioonist, et parandada sademevee käitlemist. Selliste meetmete abil saab vähendada elutähtsale taristule avalduvat survet ning seega suurendada vastupanuvõimet allpool omavalitsuse tasandit asuvates piirkondades, mis on looduslike ohtude suhtes tundlikud;

24.

ärgitab komitee liikmeid edendama looduskeskkonda taastavaid toidusüsteeme, mis toovad ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu omavalitsuse tasandil ja sellest allpool (nt kohalike koolide ja kogukondade aiamaad, kogukonna toetatud põllumajandus ja uuenduslikud põllumajandusmeetodid);

25.

rõhutab, et kestlik turism aitab edendada majanduskasvu väikestes kogukondades, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaates hõredalt ja väheasustatud alade kohta ning komitee varasemates arvamustes turismi (1) ja kultuuripärandi kohta; (2)

Võrdne ja inimkeskne areng

26.

nõuab tungivalt, et EL tunnistaks osalusdemokraatia erinevate ja innovaatiliste vormide osatähtsust kestlike kogukondade edendamisel iseäranis allpool omavalitsuste tasandit. Selle potentsiaali tugevdamiseks tuleb demokraatlike uuenduste elementi ELi keskkonnapoliitika olulistes osades või ELi projektitoe elemendina selgesõnaliselt arvesse võtta;

27.

juhib tähelepanu edukatele ja pikaajalistele kohaliku Agenda 21 programmi raames tehtud jõupingutustele, millega on pandud alus omavalitsusest allpool oleva tasandi kaasamisele keskkonnapoliitikasse. Viimastel aastakümnetel on kohaliku Agenda 21 programmi algatustega aidatud kohalikel omavalitsustel rakendada kohaliku kestliku arengu strateegiaid ja meetmeid, jagades meetodeid, vahendeid ja parimaid tavasid;

Poliitilised protsessid

Tunnustamine

28.

on veendunud, et EL peaks võtma oma keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel arvesse väikeste ja allpool omavalitsuse tasandit asuvate kogukondade erivajadusi ja panust;

29.

teeb ettepaneku selgitada välja mehhanismid, mille abil võtta allpool omavalitsuse tasandit esinevaid probleeme arvesse komitee arvamuste koostamisel ning juhtida neile ELi institutsioonide ja asutuste tähelepanu, samuti arendada välja tihedam koostöö asjakohaste organisatsioonide ja võrgustikega, kes allpool omavalitsuse tasandit asuvaid kogukondi ELi tasandil esindavad või nendega tegelevad;

30.

innustab komitee liikmeid suhtlema allpool omavalitsuse tasandit asuvate kogukondadega kohapeal ja arutama oma kogemusi komitees ning integreerima need oma töösse, eelkõige komitee arvamustesse, vastastikustesse vahetustesse ja võib-olla keskkonnaalase koostöö tehnilisse platvormi (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning Euroopa Regioonide Komitee);

31.

võtab eesmärgiks viidata selgelt allpool omavalitsuse tasandit asuvatele kogukondadele komitee 2020. aasta järgse perioodi prioriteetides;

32.

tuletab meelde liidu üldist kohustust edendada sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast ühtekuuluvust, eeskätt eesmärgiga vähendada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174 eri piirkondade (nii saare- kui ka mandripiirkondade) arengutaseme erinevusi, ning rõhutab allpool omavalitsuse tasandit asuvate valitsemistasandite suurt osatähtsust selles;

33.

teeb ettepaneku hinnata võimude lahusust käsitleva portaali laiendamise võimalust, lisades vajaduse korral iga asjaomase liikmesriigi kohta täiendava jao, mis hõlmab allpool kohalikku tasandit asuvaid üksusi, analüüsides alustuseks nende rolli keskkonna ja kliimamuutuste poliitikas;

34.

kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama võimalust luua kestliku naabruskonna auhind, et julgustada kohalikke kogukondi osalema oma piirkondade haldamises, või korraldada ühekordne või perioodiline üritus, et edendada suhtlust väikeste kogukondadega, näiteks iga-aastane Euroopa kestlike külade ja naabruskondade päev;

Teadlikkuse suurendamine

35.

on valmis suurendama teiste ELi institutsioonide ja asutuste teadlikkust sellest, kui tähtis on omavalitsusest allpool asuv tasand kohaliku keskkonnapoliitika elluviimises. Toetada võiks selle tasandi kaasamist tulevaste poliitikadokumentide koostamisse ning ELi institutsioonide ja asutuste olemasolevate strateegiate läbivaatamisse;

36.

pooldab omavalitsustasandist allpool asuva tasandi teadlikkuse suurendamist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni projektide kaudu (programmid „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“), samuti tehes koostööd Euroopa Keskkonnaameti ja ELi uuringuteenistustega;

37.

kohustub pidama dialoogi Euroopa Komisjoniga, sealhulgas keskkonnaalase koostöö tehnilise platvormi raames, tagamaks, et omavalitsustasandist allpool asuvaid väikseid kogukondi võetakse ELi konkreetsete keskkonnapoliitika meetmete rakendamisel piisavalt arvesse. See võiks tugineda keskkonna peadirektoraadi ja teiste peadirektoraatide tehtud jõupingutustele, et pakkuda väikestele kogukondadele ja naabruskondadele mõeldud suuniseid ja vahendeid;

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

38.

nõustub analüüsima võimalust teha komitee veebisaidil kättesaadavaks selliseid ELi võrgustikke ja meetmeid käsitlev materjal, mis on eriti olulised väikeste kogukondade jaoks, andes teavet võrgustike, programmide ja ürituste kohta ning kogudes nende panuseid;

39.

kohustub hindama viise, kuidas suurendada väikeste kogukondade keskkonnaalaste saavutuste tunnustamist, juhtides tähelepanu parimatele tavadele ja soodustades kestlike lahenduste taasloomist. Seejuures tuleb uurida võimalust liita need olemasolevate tunnustamissüsteemidega ja ELi tasandi auhindadega sarnaselt Euroopa rohelise pealinna ja Euroopa rohelise lehe auhindade, Natura 2000 auhindade, muutusi esilekutsuvate meetmete auhinna ja Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala auhinna omistamise tavadega;

40.

rõhutab, kui oluline on kaasata keskkonnapoliitika rakendamine allpool omavalitsuse tasandit asuvates kogukondades ELi tasandi keskkonnateemaliste ürituste (nt roheline nädal, Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal või Euroopa piirkondade ja linnade nädal) iga-aastasesse teemasse või programmi;

41.

toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kohandatud kasutamist, et paremini ühendada allpool omavalitsuse tasandit asuvaid kogukondi nii omavahel kui ka nende kohalike omavalitsustega, et edendada demokraatlikku osalust ja otsuste tegemist;

Rahastamine

42.

rõhutab, kui oluline on võimaldada allpool omavalitsuse tasandit asuvatele osalejatele juurdepääs ELi rahastamisprogrammidele. Mõni neist ongi juba mõeldud naabruskondadele, nagu programm URBACT, millega edendatakse kestliku linnaarengu teemalist teabevahetust ja õppimist Euroopas. Seoses sellega kutsub komitee üles pakkuma omavalitsuse tasandist allpool asuvate kogukondade töötajatele asjakohast koolitust, et jõuda ELi rahastuse tõhusa kasutamiseni;

43.

on seisukohal, et kogukonna juhitud kohalik areng ja LEADERi programmi tegevusrühmad on konkreetsed vahendid, mille abil paremini kaasata omavalitsusest allpool asuv tasand pikaajalise arengu poole püüdlemisse ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse;

44.

kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama seda, milline on parim viis, kuidas tagada, et väikesed kogukonnad saavad anda oma panuse ELi rahastatud projektidesse, millega edendatakse kestlikkust allpool omavalitsuse tasandit, ja lõigata nendest kasu. Selle saavutamiseks võiks teha järgmist: i) viidata suunistes ja käsiraamatutes selgelt väikestele kogukondadele; ii) koostada ja avaldada osalemiskutseid ja/või tööprogramme, mis on mõeldud just allpool omavalitsuse tasandit asuvatele kogukondadele; iii) lihtsustada ja sujundada finants- ja abikõlblikkuse eeskirju, et julgustada ja soodustada nende osalemist (nt toetuste ümberjaotamine) ning edendada liidu igakülgset harmoonilist arengut (ELi toimimise lepingu artikkel 174).

Brüssel, 12. veebruar 2020

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS


(1)  NAT-VI/009 (ELT C 185, 9.6.2017, lk 15).

(2)  SEDEC/VI-035 (ELT C 361, 5.10.2018, lk 31).


Top