52019DC0610

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.7.2019

COM(2019) 610 final

2019. AASTA ÜLDEELARVE
PARANDUSEELARVE PROJEKT nr 4

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute vähendamine kooskõlas ajakohastatud kuluvajaduste ja ajakohastatud tuludega (omavahendid)

Võttes arvesse:

–Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid [...], 1 eriti selle artiklit 44,

–Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 12. detsembril 2018 2 ,

–paranduseelarve projekti nr 1/2019, 3 mis võeti vastu 15. aprillil 2019,

–paranduseelarvet projekti nr 2/2019, 4 mis võeti vastu 15. mail 2019,

–paranduseelarvet projekti nr 3/2019, 5 mis võeti vastu 22. mail 2019,

esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2019. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 4.

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Tulude koondarvestuses eelarvejagude (I, III, V ja X) kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil ( http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm ).

SISUKORD

1. Sissejuhatus

2. Kulude ajakohastamine

2.1. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute vähendamine

2.1.1. Finantsjärelevalve asutused (EBA, EIOPA ja ESMA)

2.1.2. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex)

2.1.3. Uuesti sõnastatud Dublini III määrus

2.1.4. Euroopa Prokuratuur

2.1.5. Euroopa Sotsiaalfond – Tegevuse tehniline abi

2.1.6. Erakorralise toetuse rahastamisvahend

2.1.7. Liidu elanikkonnakaitse mehhanism

2.1.8. Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

2.1.9. Erivahendite kasutuselevõtuga seotud korrigeerimine

2.2. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise edasilükkamine: mõju ELi institutsioonidele

2.2.1. Euroopa Parlament

2.2.2. Euroopa Kontrollikoda

2.2.3. Euroopa välisteenistus

2.2.4. Ülevaade

3. Tulu ajakohastamine

3.1. Paranduseelarve projekti nr 4/2019 üldmõju kõigisse omavahenditesse tehtavate maksete jaotumisele liikmesriigiti

3.2. Traditsiooniliste omavahendite, käibemaksu- ja kogurahvatulu baasi prognoosi muutmine

3.3. 2018. ja 2015. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

3.3.1. Sissejuhatus

3.3.2. Korrigeerimiste arvutamine

3.3.3. 2018. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esimese ajakohastuse ja 2015. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise lõpliku summa kandmine paranduseelarve projekti nr 4/2019

4. Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

SELETUSKIRI

1.Sissejuhatus

Paranduseelarve projekti nr 4/2019 eesmärk on ajakohastada eelarve kulu- ja tulupoolt, et võtta arvesse viimase aja sündmusi:

–kulupoolel

–makstakse välja alamrubriikide 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ ja 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“, rubriikide 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ ja 4 „Globaalne Euroopa“ ning Euroopa Liidu Solidaarsusfondi eelarveridade kulukohustuste ja maksete assigneeringud ning

–kohandatakse teatavate institutsioonide 2019. aasta eelarvet kuna Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust lükkub 31. oktoobrile 2019;

–tulupoolel muudetakse traditsiooniliste omavahendite (st tollimaksud ja suhkrumaksud) ning käibemaksu- ja kogurahvatulu baasi prognoosi, samuti kantakse eelarvesse asjaomased Ühendkuningriigile võimaldatavad korrigeerimised ja nende rahastamine, mis kõik põhjustab muutusi ELi eelarvesse kantavate omavahendite sissemaksete liikmesriikidevahelises jaotuses.

2. Kulude ajakohastamine

2.1. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute vähendamine

2.1.1. Finantsjärelevalve asutused (EBA, EIOPA ja ESMA)

2017. aasta septembris 6 tegi komisjon ettepaneku vaadata põhjalikult läbi Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) volitused, mille tõttu on vaja märkimisväärselt suurendada ESMA töötajate arvu ja rahalisi vahendeid. Ettepaneku oluline osa oli uue rahastamismudeli kasutuselevõtt, mille alusel asendataks ELi eelarvetoetusel (40 %) ja riiklike järelevalveasutuste osamaksetel (60 %) põhinev praegune rahastamisvalem tasude kaudu rahastamise ja ELi eelarvest makstava tasakaalustamistoetusega. Samal ajal 7 tegi komisjon ettepaneku anda ESMA-le uued kesksete vastaspoolte järelevalve volitused, milleks on vaja rohkem töötajaid ja eelmakseid selle tasudest rahastatava tegevuse jaoks, võttes arvesse tasude süsteemi kasutuselevõtuks vajalikku aega.

Poliitiline kokkulepe nende ettepanekute suhtes saavutati 2019. aasta märtsis. EBA, EIOPA ja ESMA volituste läbivaatamise puhul seisnes kompromiss volituste piiratumas laiendamises, mis mõjutab omakorda ressursivajadusi, ning praegune rahastamismudel (40 % ELi eelarvest ja 60 % riiklikelt asutustelt) jäeti kasutusse. ESMA volitusi kesksete vastaspoolte puhul vähendatakse mõnevõrra võrreldes komisjoni ettepanekuga. Mõlema ettepaneku puhul tekib mõju eelarvele ühe aasta möödudes. 2020. aasta eelarvestus 8 juba kajastab selle mõju 2020. aasta eelarvele. Tehakse ettepanek ajakohastada seda 2019. aasta paranduseelarve projektis nii töötajate kui ka rahaliste vahendite puhul.

EBA-le, EIOPA-le ja ESMA-le makstava ELi toetuse kavandatud vähendamine on näidatud tabelis allpool.

eurodes
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Komisjon
12 02 04	Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)	–2 490 000	–2 490 000
12 02 05	Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)	–2 360 000	–2 360 000
12 02 06	Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)	–13 670 000	–13 670 000
Kokku		–18 520 000	–18 520 000

EBA (–10 ametikohta), EIOPA (–9 ametikohta) ja ESMA (–27 ametikohta) ajakohastatud ametikohtade loetelud on esitatud eelarve lisas.

2.1.2. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex)

2018. aasta septembris 9 tegi komisjon ettepaneku laiendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) volitusi, et luua 2020. aastaks 10 000 piirivalveametnikust koosnev alaline korpus. Oodates seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist, määrati 2019. aasta eelarves reservi 19,3 miljonit eurot, et katta 2019. aasta viimases kvartalis kavandatud esimeste piirivalveametnike (375 ametnikku ja 375 lepingulist töötajat) värbamisega seotud kulud.

2019. aasta märtsis jõuti poliitilisele kokkuleppele 10 000 piirivalveametnikust koosneva alalise korpuse järk-järgulises loomises 2027. aastaks. Võttes arvesse, et määrus jõustub eeldatavasti 1. novembril 2019, mis on piirivalveametnike alalise korpuse tegeliku värbamise ametlik algus, peab komisjon otstarbekaks säilitada 7,2 miljoni euro suurust reservi, et katta 2019. aastal esimeste piirivalveametnike värbamisest tekkivad palgakulud. Seega võib ülejäänud reservis oleva summa selles paranduseelarve projektis tühistada.

eurodes
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Komisjon
40 02 41	Liigendatud assigneeringud (eelarveartikli 18 02 03 – „Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)“ reserv)	–12 121 000	–12 121 000
Kokku		–12 121 000	–12 121 000

2.1.3. Uuesti sõnastatud Dublini III määrus

2019. aastal hääletatud eelarvesse paigutati kuni õigusliku aluse heakskiitmiseni reserve 460 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena, mis on seotud komisjoni ettepanekuga Dublini III määruse uuesti sõnastamise kohta. Juhul kui õigusakti ei võeta vastu 1. veebruariks 2019, võib komisjon esitada ühe või mitu ümberpaigutusettepanekut kooskõlas finantsmääruse artikliga 31.

Esimene osamakse 370 miljonit eurot maksti välja aprillis 2019. Samal ajal esitab komisjon selle paranduseelarve projektiga teise ja lõpliku ümberpaigutustaotluse (DEC 15/2019), mis käsitleb 82,8 miljonit eurot, millest 62,8 miljonit eurot on mõeldud Kreeka täiendavate rahastamisvajaduste katmiseks 2019. aastal ja 20 miljonit eurot järgmise ümberasustamise vallas kohustuste võtmise ettevalmistamiseks. Lähtuvalt komisjoni hinnangust selles valdkonnas aasta lõpus vajaduste katmiseks vajalikule summale, võib ülejäänud reservis oleva summa selles paranduseelarve projektis tühistada. Komisjon jälgib siiski põhjalikult kohapealseid sündmusi ja võib teha vajaduse korral uue ettepaneku meetmete korrigeerimiseks.

eurodes
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Komisjon
40 02 41	Liigendatud assigneeringud (eelarveartikli 18 03 01 01 – „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamine ja arendamine ning liikmesriikide solidaarsuse ja nendevahelise vastutuse jagamise suurendamine“ reserv)	–7 200 000	–7 200 000
Kokku		–7 200 000	–7 200 000

2.1.4. Euroopa Prokuratuur

2017. aasta oktoobris jõuti kokkuleppele Euroopa Prokuratuuri loomises 10 . Kuigi Euroopa Prokuratuuri halduslik loomine on edenenud ladusalt, on selle jaoks peaprokuröri nimetamine võtnud rohkem aega ja toimub eeldatavasti 2019. aasta teises pooles. Seetõttu on lükkunud edasi teatavad muud värbamised ja teatavad algselt 2019. aastaks kavandatud kulutused tuleb teha 2020. aastal. Seega võib 2019. aasta eelarve assigneeringuid vähendada 2019. aastal 1 miljoni euro võrra. 2020. aasta eelarvestus juba kajastab selle mõju 2020. aasta eelarvele 11 .

eurodes
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Komisjon
33 03 05	Euroopa Prokuratuur	–1 000 000	–1 000 000
Kokku		–1 000 000	–1 000 000

2.1.5. Euroopa Sotsiaalfond – Tegevuse tehniline abi

Võttes arvesse eelarvepunkti 04 02 63 01 kulukohustuste assigneeringute tegelike vajaduste viimast hinnangut, võib tühistada 8,3 miljonit eurot, seadmata seejuures ohtu Euroopa Sotsiaalfondi raames antava tehnilise abi ladusat rakendamist.

eurodes
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Komisjon
04 02 63 01	Euroopa Sotsiaalfond – Tegevuse tehniline abi	–8 300 000	–
Kokku		–8 300 000	–

2.1.6. Erakorralise toetuse rahastamisvahend

Erakorralise toetuse rahastamisvahendi kaudu antakse vajaduspõhist erakorralist toetust, et hoida inimelusid, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust, täiendades mõjutatud liikmesriikide võetud meetmeid. Erakorralise toetuse rahastamisvahendi kaudu alustati esimest sekkumist 2016. aastal ja praegu lõpetatakse järk-järgult selle kasutamine.

Praegune erakorralise toetuse rahastamisvahendi toetuskulude eelarveeraldis on 250 000 eurot. Kooskõlas vajalike assigneeringute läbivaadatud prognoosiga võib tühistada 120 000 eurot.

eurodes
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Komisjon
18 01 04 05	Liidus antava erakorralise toetuse toetuskulud	–120 000	–120 000
Kokku		–120 000	–120 000

2.1.7. Liidu elanikkonnakaitse mehhanism

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi eesmärk on tugevdada osalevate riikide koostööd elanikkonnakaitse valdkonnas, et täiustada katastroofide vältimist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2019. aasta otsusega (EL) 2019/420, 12 on suurendatud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi aastate 2014–2020 eelarvevahendeid 574 miljoni euroni. Pärast nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud poliitilist kokkulepet ning võttes arvesse eespool nimetatud muutmisotsuse ette nähtust hilisemat vastuvõtmist, tuleks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi 2019. aasta eelarveeraldisi vastavalt vähendada. Kokku lepitud eelarveeraldisi ületava reservis oleva 2019. aasta summa võib tühistada.

eurodes
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Komisjon
40 02 41	Liigendatud assigneeringud (eelarvepunkti 23 03 01 01 – „Suurõnnetuste ärahoidmine liidus ja nendeks valmisolek“ reserv)	–35 000 000	–26 390 000
40 02 41	Liigendatud assigneeringud (eelarvepunkti 23 03 02 01 – „Kiire ja tõhus hädaolukordadele reageerimine suurõnnetuste korral liidus“ reserv)	–	–170 514
40 02 41	Liigendatud assigneeringud (eelarvepunkti 23 03 02 02 – „Kiire ja tõhus hädaolukordadele reageerimine suurõnnetuste korral kolmandates riikides“ reserv)	–	–2 000 000
Kokku		–35 000 000	–28 560 514

2.1.8. Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2012/2002 (Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta) artikli 4a lõike 4 kohaselt piirdub iga aasta ettemaksete kogusumma 50 miljoni euroga nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute puhul.

Finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punkti a (alates 1 augustist 2018 kehtiv uus säte) kohaselt kantakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamata kulukohustuste assigneeringud automaatselt üle. 2018. aasta lõpus oli Euroopa Liidu Solidaarsusfondi jaoks kasutada 29,7 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja need kanti automaatselt üle 2019. aastasse. 2019. aasta eelarves võeti kasutusele 50 miljonit eurot 13 .

Seega on 2019. aastal Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ettemaksete jaoks praegu kasutada 79,7 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 50 miljonit eurot maksete assigneeringuid. Seetõttu tehakse ettepanek vähendada 2019. aasta eelarvesse kantud kulukohustuste assigneeringuid 29,7 miljoni euro võrra, et vähendada kulukohustuste assigneeringute summat alusaktis ette nähtud 50 miljoni euroni ja maksete assigneeringute tasemeni.

eurodes
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Komisjon
13 06 01	Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust	–29 748 635	–
Kokku		–29 748 635	–

2.1.9. Erivahendite kasutuselevõtuga seotud korrigeerimine

Võttes arvesse selle paranduseelarve projekti alamrubriigi 1a ja rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringute taseme vähenemist, tehakse ettepanek kohandada paindlikkusinstrumendi kasutamist järgmiselt:

–alamrubriigi 1a puhul vähendatakse paindlikkusinstrumendi kasutamist 18,5 miljoni euro võrra;

–rubriigi 3 puhul vähendatakse paindlikkusinstrumendi kasutamist 55,4 miljoni euro võrra.

Sellele paranduseelarve projektile on lisatud välja pakutud paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtu otsus, 14 millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 12. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2019/276 15 .

Võttes arvesse sellesse paranduseelarve projekti lisatud alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringute taseme vähendamist, vähendatakse kulukohustuste koguvaru kasutamist 8,3 miljoni euro võrra.

2.2. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise edasilükkamine: mõju ELi institutsioonidele

2019. aasta eelarve koostamise ajal kutsuti institutsioone üles kajastama oma eelarvestustes Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise mõju, mis pidi esialgu toimuma 29. märtsil 2019, valdkondades, kus muutused on ilmsed (näiteks ühe voliniku ja ühe kontrollikoja liikme ametikoha kadumine, Euroopa Kohtu kohtunike arvu muutumine, Ühendkuningriigis asuva esinduse ja piirkondlike büroode sulgemine jne).

Seetõttu vähendasid Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollikoda ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma eelarvetaotlust kokku ligikaudu 11,7 miljoni euro võrra (millest 10,2 miljonit Euroopa Parlamendi puhul). See vähendamine põhines eeldusel, et Ühendkuningriik jääb 2019. aastal liikmesriigiks kolmeks kuuks.

Euroopa välisteenistus suurendas oma eelarvetaotlust 12,3 miljoni euro võtta, et kajastada täiendavaid kulusid, mis tekivad peakorteris Ühendkuningriigi osakonna ja Londonis ELi delegatsiooni loomisest.

Kuna Ühendkuningriigi liidust väljaastumine lükkus edasi, 16 peavad institutsioonid nüüd katma Ühendkuningriigi ELi liikmesriigiks olemise kulud veel seitsme kuu jooksul.

Nõukogu, komisjon, Euroopa Kohus ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee proovivad katta täiendavaid vajadusi olemasolevate vahendite ümberpaigutamise teel. Euroopa Kohtu puhul on see võimalik, kuna on jäänud jätkuvalt viibima kohtuniku nimetamine ühe liikmesriigi poolt, mis on tekitanud piisavalt sääste, et katta Ühendkuningriigi liikmetele kuni 31. oktoobrini 2019 maksmiseks vajalikud täiendavad kulud.

Kuid Euroopa Parlament ja Euroopa Kontrollikoda taotlevad täiendavaid assigneeringuid allpool märgitud põhjustel.

2.2.1. Euroopa Parlament

Euroopa Paramendi üheksanda ametiaja koosseisu käsitleva Euroopa Ülemkogu otsuse 17 alusel sisaldas Euroopa Parlamendi eelarvejagu assigneeringuid 678 liikmele alates 30. märtsist ja 705 liikmele alates 2. juulist 2019. Assigneeringuid vähendati mitmel liikmeid, assistente ja institutsioonilist esindatust käsitleval eelarvereal ning Ühendkuningriigis teabekampaania korraldamiseks eelarvevahendeid ette ei nähtud.

Väljaastumise edasilükkamine kuni 31. oktoobrini 2019 ei mõjuta ainult Euroopa Parlamendi koosseisu ja parlamendiliikmete assisteerimise kulusid, aga tekib ka vajadus säilitada kontaktbürood Ühendkuningriigis ning korraldada Ühendkuningriigis Euroopa Parlamendi valimised, milleks on vaja täiemahulist teabekampaaniat.

Eespool nimetatud vältimatute, erakorraliste ja ettenägematute asjaolude tõttu on vaja täiendavaid assigneeringuid summas 15,1 miljonit eurot.

2.2.2. Euroopa Kontrollikoda

Otsus lükata Ühendkuningriigi liidust väljaastumine edasi seitsme kuu võrra mõjutab 28 liikmest koosneva kontrollikoja töötasusid ja muid kulusid võrreldes sellega, kui see oleks koosnenud 27 liikmest.

Võttes arvesse 2019. aastaks taotletud piiratud eelarvet ei ole kontrollikojal võimalik leida täiendavaid vahendeid olemasolevate vahendite ümberpaigutamise teel, vaid ta taotleb täiendavat eelarveeraldist 107 000 eurot, et katta palgad ja muud hüvitised ning missiooni- ja esinduskulud. Selles summas ei ole võetud arvesse kasutamata üleminekutoetuste summat, mis paigutatakse ümber Ühendkuningriigi liikme palga eelarvereale.

2.2.3. Euroopa välisteenistus

Euroopa välisteenistusele määrati 2019. aasta eelarves otseselt Ühendkuningriigi liidust lahkumise tõttu täiendavad assigneeringud, et:

–avada Londonis delegatsioon ja hoida seda töös,

–säilitada ELi praegune kohalolu Põhja-Iirimaal,

–luua peakorteris sihtotstarbeline osakond, et hallata suhteid Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga, ning

–katta täiendavad rotatsioonikulud, mis tekivad vajadusest kutsuda delegatsiooni võrgustikust tagasi Ühendkuningriigi kodakondsusega töötajad enne nende ametiaegade plaanipärast lõppu.

Need hinnangulised summad määrati kindlaks eeldusel, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Kuna artikli 50 ajavahemikku on pikendatud, on praegu tekkinud ülejääk Euroopa välisteenistuse 2019. aasta eelarves.

Võttes arvesse artikli 50 menetlusega seotud praegust märkimisväärset ebakindlust, on Euroopa välisteenistusel vaja säilitada summasid, et katta ühekordsed delegatsiooni avamise kulud ja eespool nimetatud täiendavad rotatsioonikulud oma 2019. aasta eelarves. Euroopa välisteenistus vajab ka piisavat puhvrit juhuks, kui pooled peaksid ratifitseerima väljaastumislepingu enne 31. oktoobrit 2019.

Euroopa välisteenistus vähendab seega oma 2019. aasta eelarvet jooksvate kulude võrra, mis on nähtud ette alates aasta algusest kuni 1. augustini peakorteris uue osakonna ja Ühendkuningriigis kohalolupunktide loomiseks (3 276 000 eurot).

Kuna olukord võib aasta jooksul praeguse stsenaariumiga võrreldes väga palju muutuda, kavatseb Euroopa välisteenistus pöörduda aasta jooksul hiljem uuesti eelarvepädevate institutsioonide poole ning teha ettepaneku oma 2019. aasta eelarve täiendavate kohanduste kohta, kui olukord ja aeg on selleks sobilik.

2.2.4. Ülevaade

	(eurodes)
Eelarverida		Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
I jagu – Euroopa Parlament
1 0 0 0		Palgad	2 420 000	2 420 000
1 0 0 4		Tavalised reisikulud	2 100 000	2 100 000
1 0 0 6		Üldkulude hüvitis	1 200 000	1 200 000
1 0 2 0		Üleminekuhüvitised	–1 800 000	–1 800 000
3 2 2		Dokumentatsioonikulud	80 000	80 000
3 2 4 2		Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud	3 000 000	3 000 000
3 2 4 4		Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest	300 000	300 000
3 2 5		Euroopa Parlamendi büroodega seotud kulud	320 000	320 000
4 2 2		Parlamendiliikmete assistentide kulud	7 490 000	7 490 000
I jao vahekokkuvõte			15 110 000	15 110 000
V jagu – Euroopa Kontrollikoda
1 0 0 0		Töötasu, hüvitised ja pensionid	96 000	96 000
1 0 4		Lähetused	6 000	6 000
2 5 2		Esinduskulud	5 000	5 000
V jao vahekokkuvõte			107 000	107 000
X jagu – Euroopa välisteenistus
1 1 0 0		Põhipalgad	–564 000	–564 000
1 1 0 2		Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad õigused	–143 000	–143 000
1 1 0 3		Sotsiaalkindlustus	–22 000	–22 000
1 4 0		Lähetused	–27 000	–27 000
3 0 0 0		Koosseisuliste töötajate töötasu ja õigused	–747 000	–747 000
3 0 0 1		Koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused	–568 000	–568 000
3 0 0 2		Muud personaliga seotud kulud	–97 000	–97 000
3 0 0 3		Hooned ja nendega seotud kulud	–1 070 000	–1 070 000
3 0 0 4		Muud halduskulud	–38 000	–38 000
X jao vahekokkuvõte			–3 276 000	–3 276 000
Kokku			11 941 000	11 941 000

3. Tulu ajakohastamine

3.1. Paranduseelarve projekti nr 4/2019 üldmõju kõigisse omavahenditesse tehtavate maksete jaotumisele liikmesriigiti

24. mail 2019 toimunud omavahendite nõuandekomitee 175. koosoleku tulemusena tuleb eelarve tulupoolel teha kaks kohandust: esimese kohandusega ajakohastatakse traditsiooniliste omavahendite ning käibemaksu ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite prognoose värskeimate majandusprognooside arvesse võtmiseks ja teise kohandusega ajakohastatakse Ühendkuningriigiga seotud eelarve korrigeerimist. Kõnealused kohandused esitatakse punktides 3.2 ja 3.3.

Nii käesoleva paranduseelarve projekti kulude kui ka tulude kohanduste üldmõju kirjeldatakse kokkuvõtvas tabelis allpool. Kokkuvõtvas tabelis on esitatud ka kõigi omavahenditesse tehtavate maksete jaotumine liikmesriigiti vastavalt: 2019. aasta eelarvele, paranduseelarve projekti (PEP) nr 3/2019 18 muudatustele ning käesolevale paranduseelarve projektile.

Kõigi omavahenditesse tehtavate maksete jaotumine liikmesriigiti (miljonites eurodes)

	2019. aasta eelarve	PEP nr 3/2019	PEP nr 4/2019

	(1)	(2)	(3)
BE	6 151,1	6 108,2	6 096,5
BG	565,3	560,2	605,0
CZ	2 012,3	1 993,3	2 028,3
DK	2 811,0	2 782,1	2 801,5
DE	30 494,7	30 164,5	29 792,7
EE	253,3	250,9	263,1
IE	2 478,4	2 453,9	2 485,6
EL	1 746,1	1 728,6	1 759,2
ES	12 172,1	12 056,6	12 161,9
FR	22 592,6	22 364,4	22 592,4
HR	496,6	491,8	494,6
IT	17 008,2	16 840,7	16 772,0
CY	202,2	200,3	206,7
LV	288,5	285,7	301,3
LT	459,3	455,2	481,5
LU	376,9	373,1	382,6
HU	1 285,1	1 272,7	1 349,3
MT	116,7	115,6	119,3
NL	7 707,0	7 633,3	7 668,9
AT	3 437,6	3 400,7	3 398,3
PL	4 934,2	4 888,0	5 072,7
PT	1 914,7	1 896,0	1 932,0
RO	1 916,6	1 897,1	1 948,8
SI	480,2	475,8	488,1
SK	868,0	859,3	873,2
FI	2 186,3	2 163,9	2 166,7
SE	3 859,3	3 815,1	3 883,5
UK	17 490,2	17 268,1	16 614,1
EL	146 304,5	144 795,1	144 739,5

3.2. Traditsiooniliste omavahendite, käibemaksu- ja kogurahvatulu baasi prognoosi muutmine

Väljakujunenud tava kohaselt teeb komisjon ettepaneku muuta eelarve rahastamist vastavalt uuematele majandusprognoosidele, 19 milles on omavahendite nõuandekomitee koosolekul liikmesriikidega kokku lepitud.

Muudatus hõlmab nii 2019. aastal eelarvesse makstavate traditsiooniliste omavahendite kui ka 2019. aasta käibemaksu- ja kogurahvatulu baasi prognoosi. 2019. aasta eelarve prognoos esitati omavahendite nõuandekomitee 172. koosolekul 18. mail 2018. Muudetud prognoos, millest lähtutakse käesolevas paranduseelarve projektis, võeti vastu omavahendite nõuandekomitee 175. koosolekul 24. mail 2019. Omavahendite ajakohastatud prognoosi kasutamine suurendab tuluprognooside täpsust ja seega nende maksete prognoosi täpsust, mis liikmesriikidel tuleb aasta jooksul ELi eelarvesse teha.

Võrreldes 2018. aasta mais vastu võetud prognoosiga on 2019. aasta mai prognoosi muudetud järgmiselt:

–2019. aasta tollimaksude netosummaks prognoositakse nüüd 21 206,0 miljonit eurot (pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist), mis võrreldes 2019. aasta eelarves esitatud prognoosiga tähendab 1,23 % vähenemist summas 21 471,2 miljonit eurot. Komisjon võrdles traditsioonilise omavahendite nõuandekomitee prognoosimismeetodi tulemusi (2019. aasta kevadise makromajandusliku prognoosi alusel) tollimaksude tegeliku laekumise uusimate andmete (jaanuarist aprillini 2019) ekstrapolatsiooni meetodiga. Sarnaselt varasematele aastatele lepiti kokku, et kasutatakse konservatiivset lähenemisviisi ja väikseimat traditsiooniliste omavahendite prognoosi, et tagada usaldusväärne eelarvejuhtimine majanduslikult väga ebakindlas olukorras, kus kaubanduse struktuur võib olla häiritud;

–ELi piiristamata käibemaksubaasi kogusummaks 2019. aastal prognoositakse praegu 7 085 193,6 miljonit eurot, mis on 2,30 % võrra suurem 2018. aasta mai prognoosist (6 925 637,5 miljonit eurot). ELi 2019. aasta piiristatud käibemaksubaasi 20 kogusummaks on prognoositud 7 057 535,1 miljonit eurot, mis on 2,20 % võrra suurem 2018. aasta mai prognoosist (6 905 892,6 miljonit eurot);

–ELi 2019. aasta kogurahvatulu baasi kogusummaks prognoositakse 16 347 197,8 miljonit eurot, mis on 0,60 % võrra väiksem 2018. aasta mai prognoosist (16 446 111,0 miljonit eurot).

Üheksa euroalasse mittekuuluva liikmesriigi prognoositavate käibemaksu- ja kogurahvatulu baaside konverteerimiseks nende riikide vääringust eurodesse on kasutatud 31. detsembri 2018. aasta vahetuskursse. Sellega välditakse moonutusi, sest tegu on sama kursiga, mida kasutatakse eelarvesse kantud omavahendite summade sissenõudmisel maksete konverteerimiseks eurodest omavääringutesse (nõukogu määruse nr 609/2014 artikli 10a lõike 1 kohaselt).

Omavahendite nõuandekomitee 24. mail 2019. aastal toimunud 175. istungil vastu võetud traditsiooniliste omavahendite, piiristamata käibemaksu- ja kogurahvatulu baasi muudetud prognoosid 2019. aastaks on esitatud järgmises tabelis:

Traditsiooniliste omavahendite, käibemaksu- ja kogurahvatulu baasi muudetud prognoos 2019. aastaks (miljonites eurodes)

	Tollimaksud (80 %)	Piiristamata käibemaksu-baas	Kogu-rahvatulu baas	Piiristatud Käibe-maksubaas 21
BE	2 173,3	200 164,5	469 186,6	200 164,5
BG	104,7	27 671,8	58 500,4	27 671,8
CZ	293,2	90 821,9	205 917,4	90 821,9
DK	357,7	119 452,0	313 973,3	119 452,0
DE	4 133,0	1 453 699,2	3 551 074,7	1 453 699,2
EE	34,9	13 074,3	26 649,8	13 074,3
IE	308,7	91 474,4	265 877,4	91 474,4
EL	185,6	75 007,5	190 421,6	75 007,5
ES	1 573,9	572 646,4	1 252 795,0	572 646,4
FR	1 746,2	1 112 113,9	2 472 604,4	1 112 113,9
HR	39,0	33 740,9	52 961,9	26 481,0
IT	1 901,2	718 519,6	1 793 427,3	718 519,6
CY	25,3	14 284,0	21 070,6	10 535,3
LV	44,8	12 079,5	31 194,7	12 079,5
LT	99,5	19 008,6	45 938,8	19 008,6
LU	17,6	30 710,0	42 445,3	21 222,7
HU	210,4	57 991,8	135 913,0	57 991,8
MT	13,8	8 893,3	12 257,9	6 129,0
NL	2 607,3	331 589,2	806 725,1	331 589,2
AT	217,5	180 376,1	399 095,3	180 376,1
PL	781,4	248 536,4	502 207,3	248 536,4
PT	188,2	105 998,5	203 200,7	101 600,4
RO	194,6	76 044,3	215 341,6	76 044,3
SI	81,0	22 413,4	47 995,2	22 413,4
SK	100,5	34 473,4	94 317,1	34 473,4
FI	150,6	102 046,6	240 879,6	102 046,6
SE	520,7	211 575,9	491 990,2	211 575,9
UK	3 101,4	1 120 786,2	2 403 235,6	1 120 786,2
EL 28	21 206,0	7 085 193,6	16 347 197,8	7 057 535,1

3.3. 2018. ja 2015. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

3.3.1. Sissejuhatus

Käesolevasse paranduseelarve projekti tuleb kanda Ühendkuningriigile 2015. ja 2018. aasta eest võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine.

Ühendkuningriigile 2015. ja 2018. aasta eest võimaldatava korrigeerimise suhtes kohaldatakse õigusnorme, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/335/EL, Euratom (Euroopa liidu omavahendite süsteemi kohta) 22 ja sellele lisatud töödokumendis „2014. aasta arvestusmeetod“ 23 . Nimetatud otsuse sätete kohaselt ei võeta Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise arvutamisel arvesse juhuslikku puhaskasu, mida Ühendkuningriik saab seoses sellega, et alates 2001. aastast suurendati traditsiooniliste omavahendite protsenti, mille liikmesriigid jätavad sissenõudmiskulude katteks endale, ning eraldatud kulusid kohandatakse nendele liikmesriikidele eraldatud kogukuluga, kes on ELiga ühinenud pärast 30. aprilli 2004, välja arvatud põllumajanduse otsetoetused ja turuga seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud.

Lisaks sellele vähendatakse Austria, Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi osa Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise rahastamises ühe neljandikuni nende tavalisest osalusest. Vähendamist rahastavad teised liikmesriigid, v.a Ühendkuningriik.

Käesolevas paranduseelarve projektis kajastatakse nii 2018. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esimese ajakohastuse summa kui ka 2015. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise lõpliku summa arvutamine ja rahastamine.

Ühendkuningriigile 2015. aasta eest võimaldatava korrigeerimise lõpliku summa ja eelnevalt eelarvesse kantud summa (paranduseelarvesse nr 5/2016 kantud esimene ajakohastus) erinevus kantakse käesoleva paranduseelarve projekti peatükki 3 5 (Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus).

Ühendkuningriigile 2018. aasta eest võimaldatava korrigeerimise esimese ajakohastuse summa kantakse eelnevalt eelarvesse kantud esialgse summa asemel paranduseelarve projekti peatükki 1 5 (eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimine).

3.3.2. Korrigeerimiste arvutamine

2015. ja 2018. aasta korrigeerimiste ajakohastamine tulenes peamiselt käibemaksu- ja kogurahvatulu baaside ajakohastamisest vastavalt 2018. aasta sügisel liikmesriikide esitatud teabele. Peale selle võetakse 2018. aasta korrigeerimise ajakohastuses arvesse 2018. aastaks eraldatud kulusid.

3.3.2.1. 2018. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

Järgmises tabelis võrreldakse Ühendkuningriigile 2018. aasta eest võimaldatava korrigeerimise esialgset summat, mis on kantud 2019. aasta eelarvesse, ja Ühendkuningriigile 2018. aasta eest võimaldatava korrigeerimise esimese ajakohastuse summat, mis kantakse käesolevasse paranduseelarve projekti.

	2018. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	2018. aasta eest Ühendkuning-riigile võimaldatav korrigeerimine ESIALGNE 2019. aasta eelarve	2018. aasta eest Ühendkuning-riigile võimaldatav korrigeerimine ESIMENE AJAKOHASTUS PEP nr 4/2019	Erinevus
		(1)	(2)	(2)–(1)
(1)	Ühendkuningriigi osa piiristamata käibemaksubaasis	16,1945 %	15,9617 %	–0,2329 %
(2)	Ühendkuningriigi osa ühinemiseelse kuluga korrigeeritud eraldatud kogukulus	7,3577 %	6,7300 %	-0,6277 %
(3)	= (1) – (2)	8,8368 %	9,2317 %	+0,3948 %
(4)	Eraldatud kogukulu	127 599 039 596	129 786 633 964	+ 2 187 594 368
(5)	Laienemisega seotud kulud = (5a) + (5b)	27 076 886 462	31 101 300 166	+ 4 024 413 704
(5a)	Ühinemiseelne kulu	0	0	0
(5b)	Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud	27 076 886 462	31 101 300 166	+ 4 024 413 704
(6)	Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)	100 522 153 134	98 685 333 798	– 1 836 819 336
(7)	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) x (6) x 0,66	5 862 761 188	6 012 789 482	+ 150 028 294
(8)	Ühendkuningriigi kasu	854 326 562	616 616 471	– 237 710 091
(9)	Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)	5 008 434 626	5 396 173 012	+ 387 738 385
(10)	Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu	– 15 094 049	– 35 957 064	– 20 863 015
(11)	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine = (9) – (10)	5 023 528 676	5 432 130 075	+ 408 601 399

2018. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esimene ajakohastus on umbes 409 miljonit eurot suurem kui 2019. aasta eelarvesse kantud 2018. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esialgne summa.

3.3.2.2 2015. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

Järgmises tabelis võrreldakse Ühendkuningriigile 2015. aasta eest võimaldatava korrigeerimise esimese ajakohastuse summat, mis on kantud paranduseelarvesse nr 5/2016, ja Ühendkuningriigile 2015. aasta eest võimaldatava korrigeerimise lõplikku summat, mis kantakse käesolevasse paranduseelarve projekti.

	2015. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	2015. aasta eest Ühendkuning-riigile võimaldatav korrigeerimine ESIMENE AJAKOHASTUS PE nr 5/2016	2015. aasta eest Ühendkuning-riigile võimaldatav korrigeerimine LÕPLIK PEP nr 4/2019	Erinevus
		(1)	(2)	(2)–(1)
(1)	Ühendkuningriigi osa piiristamata käibemaksubaasis	19,2145 %	19,1419 %	– 0,0726%
(2)	Ühendkuningriigi osa ühinemiseelse kuluga korrigeeritud eraldatud kogukulus	7,5910 %	7,5894 %	– 0,0016 %
(3)	= (1) – (2)	11,6235 %	11,5525 %	– 0,0710 %
(4)	Eraldatud kogukulu	129 194 773 448	129 135 893 336	– 58 880 112
(5)	Laienemisega seotud kulud = (5a) + (5b)	31 733 179 803	31 639 878 296	– 93 301 507
(5a)	Ühinemiseelne kulu	0	0	0
(5b)	Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud	31 733 179 803	31 639 878 296	– 93 301 507
(6)	Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)	97 461 593 645	97 496 015 040	+ 34 421 395
(7)	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) x (6) x 0,66	7 476 753 663	7 433 724 758	– 43 028 905
(8)	Ühendkuningriigi kasu	1 496 521 393	1 381 345 015	– 115 176 378
(9)	Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)	5 980 232 270	6 052 379 743	+ 72 147 473
(10)	Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu	–76 109 576	–74 320 246	+ 1 789 330
(11)	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine = (9) – (10)	6 056 341 847	6 126 699 989	+70 358 142

Ühendkuningriigile 2015. aasta eest võimaldatava korrigeerimise lõplik summa on ligikaudu 70 miljonit eurot suurem kui paranduseelarvesse nr 5/2016 kantud Ühendkuningriigile 2015. aasta eest võimaldatava korrigeerimise esimene ajakohastus peamiselt 2018. aasta sügisel liikmesriikide esitatud käibemaksu- ja kogurahvatulu baaside ajakohastamist käsitleva teabe tõttu.

3.3.3.1. Ühendkuningriigile 2015. aasta eest võimaldatav korrigeerimine (peatükk 3 5)

Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise summa, mis kantakse käesoleva paranduseelarve projekti peatükki 3 5, vastab Ühendkuningriigile 2015. aasta eest võimaldatava korrigeerimise lõpliku summa (s.o 6 126 699 989 eurot) ja talle 2015. aasta eest võimaldatava korrigeerimise esimese ajakohastuse summa (paranduseelarvesse nr 5/2016 kantud 6 056 341 847 eurot) vahele, mis on 70 358 142 eurot.

Nimetatud summat rahastatakse vastavalt 2018. aasta lõpul teada olnud 2015. aasta muudetud kogurahvatulu baasile. Summa kajastamine eelarve peatükis 3 5 on kokku võetud allpool:

Ühendkuningriigile 2015. aasta eest võimaldatav korrigeerimine (peatükk 3 5)
BE	1 267 154	LU	866 089
BG	3 148 896	HU	2 764 651
CZ	4 903 895	MT	310 080
DK	6 556 672	NL	–260 138
DE	4 385 985	AT	1 362 429
EE	303 635	PL	–9 542 201
IE	20 284 145	PT	476 355
EL	504 408	RO	1 609 226
ES	1 272 857	SI	123 083
FR	5 838 257	SK	1 555 233
HR	1 207 446	FI	4 733 265
IT	19 287 491	SE	–2 400 255
CY	627 536
LV	–619 579	UK	– 70 358 142
LT	–208 473	Kokku	0

3.3.3.2. Ühendkuningriigile 2018. aasta eest võimaldatav korrigeerimine (peatükk 1 5)

Ühendkuningriigile 2018. aasta eest võimaldatava korrigeerimise esimene ajakohastus on 5 432 130 075 eurot ning see on 408 601 399 miljonit eurot suurem kui 2019. aasta eelarvesse kantud summa (5 023 528 676 eurot).

Seda summat rahastatakse vastavalt 2019. aasta muudetud kogurahvatulu baasile, mis on kantud käesolevasse paranduseelarve projekti. Summa kajastamine eelarve peatükis 15 on kokku võetud allpool:

Ühendkuningriigile 2018. aasta eest võimaldatav korrigeerimine (peatükk 1 5)
BE	265 533 515	LU	24 021 679
BG	33 107 972	HU	76 919 197
CZ	116 537 793	MT	6 937 290
DK	177 691 422	NL	78 568 695
DE	345 846 816	AT	38 868 751
EE	15 082 304	PL	284 221 395
IE	150 471 818	PT	115 000 292
EL	107 768 033	RO	121 871 366
ES	709 012 279	SI	27 162 613
FR	1 399 356 542	SK	53 378 232
HR	29 973 489	FI	136 324 454
IT	1 014 980 086	SE	47 915 985
CY	11 924 787	UK	– 5 432 130 075
LV	17 654 465
LT	25 998 805	Kokku	0

4.Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

eurodes
Rubriik		2019. aasta eelarve		Paranduseelarve projekt nr 4/2019		2019. aasta eelarve
		(sh PEP nr 1–3/2019)				(sh PEP nr 1-4/2019)
		KA	MA	KA	MA	KA	MA
1.	Arukas ja kaasav majanduskasv	80 627 449 848	67 556 947 173	– 26 820 000	– 18 520 000	80 600 629 848	67 538 427 173
millest paindlikkusinstrument		178 715 475		– 18 520 000		160 195 475
millest kulukohustuste koguvaru		524 734 373		– 8 300 000		516 434 373
Ülemmäär		79 924 000 000				79 924 000 000
Varu
1a	Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	23 435 449 848	20 521 537 455	– 18 520 000	– 18 520 000	23 416 929 848	20 503 017 455
millest paindlikkusinstrument		178 715 475		– 18 520 000		160 195 475
millest kulukohustuste koguvaru		174 734 373				174 734 373
Ülemmäär		23 082 000 000				23 082 000 000
Varu
1b	Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus	57 192 000 000	47 035 409 718	– 8 300 000		57 183 700 000	47 035 409 718
millest kulukohustuste koguvaru		350 000 000		– 8 300 000		341 700 000
Ülemmäär		56 842 000 000				56 842 000 000
Varu
2.	Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad	59 642 077 986	57 399 857 331			59 642 077 986	57 399 857 331
Ülemmäär		60 344 000 000				60 344 000 000
Varu		701 922 014				701 922 014
millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – turuga seotud kulud ja otsetoetused		43 191 947 000	43 116 399 417			43 191 947 000	43 116 399 417
Vaheülemmäär		43 881 000 000				43 881 000 000
Ümardamisel tekkiv erinevus, mida varu arvutamisel ei ole arvestatud		659 000				659 000
EAGFi varu		688 394 000				688 394 000
3.	Julgeolek ja kodakondsus	3 786 629 138	3 527 434 894	– 55 441 000	– 47 001 514	3 731 188 138	3 480 433 380
millest paindlikkusinstrument		985 629 138		– 55 441 000		930 188 138
Ülemmäär		2 801 000 000				2 801 000 000
Varu
4.	Globaalne Euroopa	11 319 265 627	9 358 295 603		– 2 000 000	11 319 265 627	9 356 295 603
millest kulukohustuste koguvaru		1 051 265 627				1 051 265 627
Ülemmäär		10 268 000 000				10 268 000 000
Varu
5.	Haldus	9 942 974 723	9 944 904 743	11 941 000	11 941 000	9 954 915 723	9 956 845 743
Ülemmäär		10 786 000 000				10 786 000 000
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib		– 253 882 156				– 253 882 156
Varu		589 143 121				577 202 121
millest: institutsioonide halduskulud		7 747 285 803	7 749 215 823			7 747 285 803	7 749 215 823
Vaheülemmäär		8 700 000 000				8 700 000 000
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib		– 253 882 156				– 253 882 156
Varu		698 832 041				698 832 041
Kokku		165 318 397 322	147 787 439 744	– 70 320 000	– 55 580 514	165 248 077 322	147 731 859 230
millest paindlikkusinstrument		1 164 344 613	961 862 659	– 73 961 000	– 37 271 858	1 090 383 613	924 590 801
millest kulukohustuste koguvaru		1 576 000 000		– 8 300 000		1 567 700 000
Ülemmäär		164 123 000 000	166 709 000 000			164 123 000 000	166 709 000 000
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib		– 253 882 156				– 253 882 156
Varu		1 291 065 135	19 883 422 915			1 279 124 135	19 901 731 571
	Muud erivahendid	870 799 794	705 051 794	– 29 748 635		841 051 159	705 051 794
Kõik kokku		166 189 197 116	148 492 491 538	– 100 068 635	– 55 580 514	166 089 128 481	148 436 911 024

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2) . ELT L 67, 7.3.2019.

(3) COM(2019) 300, 15.4.2019.

(4) COM(2019) 320, 15.5.2019.

(5) COM(2019) 205, 22.5.2019.

(6) COM(2017) 536, 20.9.2017.

(7) COM(2017) 331, 13.6.2017.

(8) SEC(2019) 250, 5.6.2019.

(9) COM(2018) 631, 12.9.2018.

(10) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017).

(11) SEC(2019) 250, 5.6.2019.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/420, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 77, 20.3.2019, lk 1). Eelarvevahendid on määratud kindlaks artikli 1 punktis 11.

(13) COM(2019) 252, 5.6.2019.

(14) COM(2019) 600, 2.7.2019.

(15) ELT L 54, 22.2.2019, lk 3.

(16) Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise järeldused (artikkel 50) (10. aprill 2019) – EUCO XT 20015/19.

(17) Otsus (EL) 2018/937, 28. juuni 2018.

(18) COM(2019) 205, 22.5.2019.

(19) Euroopa Komisjon, 2019. aasta kevadine majandusprognoos, https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-performance-and-forecasts/economic-forecasts/spring-2019-economic-forecast_en

(20) Nõukogu otsuses 2014/335 on sätestatud, et kui liikmesriigi käibemaksubaas ületab 50 % tema kogurahvatulust, piiristatakse see nimetatud 50 %ga. Paranduseelarve projekti nr 4/2019 puhul piiristatakse järgmise viie liikmesriigi käibemaksubaas 50 %ga nende kogurahvatulust: Horvaatia, Küpros, Luksemburg, Malta ja Portugal.

(21) Halli taustaga summad johtuvad, nagu eelmises joonealuses märkuses selgitatud, piiristatud käibemaksubaasidest.

(22) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105–111.

(23) Komisjoni 14. mai 2014. aasta töödokument „Ühendkuningriigi kasuks tehtava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise (Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine) arvutamine, rahastamine, sellest tulenevate maksete tegemine ning nende kajastamine eelarves vastavalt Euroopa Liidu omavahendeid käsitleva nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom artiklitele 4 ja 5“.