EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019AP0339

P8_TA(2019)0339 Täitmise tagamise nõuded ja konkreetsed õigusnormid sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris ***I Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris (COM(2017)0278 – C8-0170/2017 – 2017/0121(COD)) P8_TC1-COD(2017)0121 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) …/…, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) [ME 764]

OJ C 116, 31.3.2021, p. 22–42 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

31.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 116/22


P8_TA(2019)0339

Täitmise tagamise nõuded ja konkreetsed õigusnormid sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris ***I

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris (COM(2017)0278 – C8-0170/2017 – 2017/0121(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 116/11)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0278),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0170/2017),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust (2),

võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0206/2018),

1.

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 45.

(2)  ELT C 176, 23.5.2018, lk 57.


P8_TC1-COD(2017)0121

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) …/…, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) [ME 764]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(-1)

Arvestades tööjõu suurt liikuvust autoveosektoris, on vaja sektoripõhiseid eeskirju, et tagada tasakaal ettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide sotsiaalkaitse vahel. Seetõttu on käesoleva direktiivi eesmärk pakkuda õiguskindlust ja selgust, toetada ühtlustamist ja täitmise tagamist, võitlust ebaseaduslike tavade vastu ning halduskoormuse vähendamist. [ME 765]

(1)

Selleks et luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik autoveosektor, on vaja ühelt poolt tagada kaupade vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus, sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning teiselt poolt ettevõtjatele sobilikud äritegevuse ja ausa konkurentsi tingimused luua ettevõtjatele sobilik äri- ja konkurentsikeskkond, austades eelkõige aluslepingutega tagatud põhivabadusi, kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust . [ME 766]

(1a)

Kõik autoveosektoris kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud ega tohi takistada või muuta vähematraktiivseks aluslepinguga tagatud põhivabaduste kasutamist, näiteks teenuste osutamise vabadust, et säilitada või suurendada liidu konkurentsivõimet, järgides samas sõidukijuhtide töötingimusi ja sotsiaalkaitset. [ME 767]

(2)

Autoveo teenustele omase suure liikuvuse tõttu on vaja pöörata erilist tähelepanu sellele selle tagamisele, et sõidukijuhtidel on asjakohased õigused ja ettevõtjatele , kellest enamik (90 %) on vähem kui kümne töötajaga VKEd, ei teki ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust või ebaõiglast ja diskrimineerivat kontrolli , mis piirab põhjendamatult nende vabadust osutada piiriüleseid teenuseid. [ME 768]

(2a)

Kõik autoveosektoris kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud ega tohi takistada või muuta vähematraktiivseks aluslepinguga tagatud põhivabaduste, näiteks kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist, et säilitada või isegi suurendada liidu konkurentsivõimet, sh toodete ja teenuste kulud, järgides sõidukijuhtide töötingimusi ja sotsiaalkaitset, samuti sektori eripära, kuna sõidukijuhid on väga liikuvad töötajad, mitte aga lähetatud töötajad. [ME 769]

(3)

Siseturu ladusa toimimise jaoks on ülioluline, et tasakaalustatud viisil parandatakse sõidukijuhtide sotsiaalseid ja töötingimusi ning riiklikel ja välisettevõtjatel võimaldatakse osutada autoveo teenuseid ausa , proportsionaalse ja mittediskrimineeriva konkurentsi tingimustes. Iga riiklik õigusakt või meede, mis on mõeldud veosektoris riiklikul tasandil rakendamiseks, peab seetõttu arendama ja tugevdama Euroopa ühtset transpordipiirkonda ega ei tohi mingil moel soodustada siseturu killustumist. [ME 770]

(4)

Kehtivate liidu autovedude valdkonna sotsiaalõigusaktide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisel leiti praegustes sätetes teatavad lüngad teatavaid lünki ja vajakajäämised nende vajakajäämisi täitmise tagamisel , samuti tuvastati ebaseaduslikke tavasid, näiteks riiulifirmade kasutamist . Rohkem tähelepanu tuleks pöörata võitlusele deklareerimata töö vastu veosektoris. Lisaks sellele on mitmeid erinevusi selles, kuidas liikmesriigid õigusnorme tõlgendavad, kohaldavad ja rakendavad. See , mis põhjustab sõidukijuhtide sõidukijuhtidele ja ettevõtjate jaoks õiguskindlusetuse ning nende ebavõrdse kohtlemise ettevõtjatele suurt halduskoormust. See tekitab õiguskindlusetuse , mis kahjustab sektori töö-, sotsiaal- ja konkurentsitingimusi. [ME 771]

(4a)

Et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ  (4) ja 2014/67/EL  (5) õige kohaldamine, tuleks tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd, et võidelda sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste vastu, samuti tuleks rangema kontrolliga tagada, et lähetatud sõidukijuhtide eest ka tegelikult sotsiaalmakse makstakse. [ME 772]

(5)

On ülioluline tagada piisavalt, tulemuslikult ja järjepidevalt tööaja töö- ja puhkeaja nõuete täitmine, et suurendada liiklusohutust, kaitsta sõidukijuhtide töötingimusi ja vältida konkurentsimoonutusi nõuete täitmata jätmise tõttu. Seetõttu on soovitatav laiendada direktiivis 2006/22/EÜ sätestatud kehtivaid ühtseid täitmise tagamise nõudeid direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele. Sõidukijuhtide sõidu- ja tööaja ning nende lähetamise eeskirjade kontrollimist peaks olema võimalik ühendada ka ilma täiendava halduskoormuseta. Tööaja nõuetest kinnipidamise kontroll peaks piirduma veoettevõtjate valdustes toimuva kontrolliga, kuni töötatakse välja tehnoloogia, mis võimaldab ka teedel sama tulemuslikult tööaega kontrollida. [ME 773]

(5a)

Pidades silmas veoteenuste eripära ja otsest mõju kaupade vabale liikumisele ning pöörates erilist tähelepanu liiklusohutusele ja turvalisusele, tuleks teedel korraldatavat kontrolli miinimumini piirata. Sõidukijuhid ei peaks vastutama oma tööandjate täiendavate halduskohustuste eest. Tööaja eeskirjade täitmist tuleks kontrollida ainult veoettevõtja valdustes. [ME 774]

(5b)

Et võimaldada tõhusamaid, kiiremaid ja arvukamaid kontrolle teedel ning samal ajal vähendada sõidukijuhtide halduskoormust, tuleks direktiivi 2002/15/EÜ täitmist kontrollida pigem ettevõtja valdustes kui teedel korraldatavate kontrollide käigus. [ME 775]

(6)

Liikmesriikide halduskoostöö autoveo sotsiaalõigusnormide rakendamise puhul on osutunud ebapiisavaks, mille tõttu on piiriülene täitmise tagamine muutunud keerukamaks, ebatõhusaks ja mittejärjepidevaks. Seetõttu on vaja luua omavahelise tulemusliku suhtluse ja vastastikuse abistamise raamistik, sealhulgas vahetada andmeid rikkumiste kohta ning teavet täitmise tagamise heade tavade kohta.

(6a)

Et soodustada tõhusat halduskoostööd ja teabevahetust, peaksid liikmesriigid siduma oma riiklikud elektroonilised registrid (NER) Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) süsteemi kaudu, mille õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009  (6) artikli 16 lõige 5. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid omavahel seotud, nii et liikmesriikide pädevatel asutustel, sh teedel kontrolle tegevatel inspektoritel, oleks ERRU andmetele ja teabele otsene reaalajas juurdepääs. [ME 776]

(6b)

Et hõlbustada määruse (EÜ) nr 561/2006, määruse (EL) nr 165/2014 ja direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimuste paremat ja ühtlasemat kohaldamist ja hõlbustada autoveo-ettevõtjatel haldusnõuete täitmist sõidukijuhtide lähetamisel, peaks komisjon välja töötama ühe või mitu IMI-moodulit lähetamise deklaratsioonide esitamiseks, samuti elektroonilise rakenduse, mis annab inspektoritele teel korraldatud kontrollide ajal otsese reaalajas juurdepääsu ERRU ja IMI süsteemidele. [ME 777]

(7)

Selleks et veelgi parandada täitmise tagamise tulemuslikkust, tõhusust ja järjepidevust on soovitatav töötada välja kehtivate riiklike riskiastme hindamise süsteemide omadused ja kasutusviis. Juurdepääs riskiastme hindamise süsteemide andmetele võimaldaks paremini suunata kontrolle nõuetele mittevastavatele ettevõtjatele ja veoettevõtjate riskide hindamise ühtne valem peaks aitama ettevõtjaid kontrollide ajal õiglasemalt kohelda.

7a)

Et tagada töötajatele ja ettevõtjatele aus konkurents ja võrdsed tingimused, on vaja parandada arukat täitmise tagamist ja pakkuda igakülgset toetust riskiastme hindamise süsteemide täielikuks kasutuselevõtmiseks. Selleks tuleb anda õiguskaitseasutustele reaalajas juurdepääs riiklikele elektroonilistele registritele (NER), kasutades maksimaalselt Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) võimalusi. [ME 778]

(8)

Selleks et tagada direktiivi 2006/22/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(8a)

Töötajate lähetamise eeskirjad autoveosektoris peaksid olema tasakaalustatud ja lihtsad ja ei tohiks põhjustada liikmesriikidele ega veoettevõtjatele suurt halduskoormust. Nendega ei peaks püüdma takistada ettevõtja tegevust väljaspool oma asukohariiki. [ME 779]

(9)

Probleeme on tekkinud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/71/EÜ (8) sätestatud töötajate lähetamise õigusnormide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/67/EL (9) sätestatud haldusnormide kohaldamisel väga liikuva autoveosektori suhtes. Koordineerimata riiklikud meetmed, millega kohaldatakse autoveosektoris töötajate lähetamist reguleerivaid nõudeid ja tagatakse nende täitmine, on tekitanud õiguslikku ebakindlust, autoveosektori konkurentsimoonutusi ja mitteresidendist Euroopa Liidu ettevõtjatele suure halduskoormuse. See piirab põhjendamatult vabadust osutada piiriüleseid autoveo teenuseid ja mõjutab negatiivselt töökohtade arvu ning veoettevõtjate konkurentsivõimet . Haldusnõuded ja kontrollimeetmed tuleb ühtlustada, et mitte tekitada veoettevõtjatele tarbetuid või meelevaldseid viivitusi. [ME 780]

(9a)

Liikmesriigid peaksid vahetama andmeid ja teavet, tegema halduskoostööd ja andma vastastikust abi siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mille õiguslik alus on esitatud määruses (EL) nr 1024/2012, et tagada eeskirjade täielik täitmine. Samuti tuleks IMI süsteemi kasutada lähetamisdeklaratsioonide esitamiseks ja uuendamiseks veoettevõtjate ning vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks IMI süsteemis luua paralleelne avalik liides, millele veoettevõtjad ligi pääsevad. [ME 781]

(9b)

Kõik kaupade tarneahelas osalejad peaksid kandma õiglast vastutust käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormide rikkumise eest. Nii peaks see olema siis, kui ettevõtja oli tegelikult rikkumisest teadlik või kui ta kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks pidanud sellest teadlik olema. [ME 782]

(9c)

Tagamaks, et sõidukijuhtide lähetamise kontrollimeetmeid kohaldatakse autoveosektoris õigesti, nii nagu need on määratletud direktiivides 96/71/EÜ ja 2014/67/EL, tuleks tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd võitluses sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste vastu. [ME 783]

(9d)

Töövõtjaid tuleks julgustada tegutsema sotsiaalselt vastutustundlikult ning kasutama veoettevõtjaid, kes täidavad käesolevas direktiivis sätestatud õigusnorme. Et töövõtjatel oleks lihtsam selliseid veoettevõtjaid leida, peaks komisjon hindama olemasolevaid vahendeid ja parimaid tavasid, edendades kõigi kaupade tarneahelas osalejate sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist, et luua usaldusväärsete veoettevõtjate Euroopa platvorm, kui see on asjakohane. [ME 784]

(9e)

Rahvusvaheliste autoveo-ettevõtete asutamise eeskirjade mittejärgimine tekitab siseturul erinevusi ja soodustab ettevõtjatevahelises konkurentsis ebaõiglust. Rahvusvaheliste autoveo-ettevõtete asutamise tingimused tuleks seetõttu muuta rangemaks ja lihtsamini jälgitavaks, eelkõige selleks, et võidelda varifirmade loomise vastu. [ME 785]

(10)

Komisjon kinnitas oma 8. märtsi 2016. aasta ettepanekus (10) direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamise kohta, et selle direktiivi rakendamine tekitab erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi väga liikuvas autoveosektoris ja märkis, et neid probleeme oleks võimalik kõige paremini lahendada sektoripõhiste autoveo õigusaktidega.

(10a)

Kuna liidus valitseb sõidukijuhtide nappus, tuleks töötingimusi oluliselt parandada, et suurendada huvi selle kutseala vastu. [ME 786]

(11)

Selleks et tagada autoveosektoris direktiivi 96/71/EÜ tulemuslik ja proportsionaalne rakendamine, on vaja kehtestada sektoripõhised õigusnormid, mis kajastavad autoveosektori töötajatele eriomast väga suurt liikuvust ning mille abil leitakse tasakaal sõidukijuhtide sotsiaalkaitse ja ettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel. Direktiivi 96/71/EÜ sätteid töötajate lähetamise kohta ja direktiivi 2014/67/EL sätteid nende sätete täitmise tagamise kohta tuleks autoveosektoris kohaldada käesoleva direktiivi tingimuste kohaselt. [ME 787]

(12)

Sellised tasakaalustatud kriteeriumid peaksid põhinema sõidukijuhi ja vastuvõtva liikmesriigi territooriumi vahelisel piisaval seosel. Seetõttu tuleks kehtestada ajaline piirang, mille ületamise korral hakatakse rahvusvahelise veo puhul kohaldama vastuvõtva liikmesriigi miinimumpalka ja minimaalset iga-aastast tasulist puhkust. Seda ajalist piirangut ei tohiks kohaldada Niisugune piisav seos on olemas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1072/2009 (11) ja (EÜ) nr 1073/2009 (12) määratletud kabotaažvedude suhtes puhul , kuna kogu transport toimub vastuvõtvas liikmesriigis. Seetõttu tuleks kohaldada kabotaažvedude suhtes vastuvõtva liikmesriigi miinimumpalka ja minimaalset iga-aastast tasulist puhkust, olenemata sõidukijuhi tegevuse sagedusest ja kestusest kohaldada direktiivi 96/71/EÜ ja direktiivi 2014/67/EL . [ME 788]

(12a)

Rahvusvaheliste vedude korral oleks sõidukijuht rahvusvahelistes kahepoolsetes vedudes valdavalt seotud veoettevõtja asukohaliikmesriigiga, sest sõidukijuht pöördub korrapäraselt tagasi veoettevõtja asukohaliikmesriiki. Juht võib ühe teekonna jooksul teha mitu kahepoolset vedu. Teisest küljest on olemas piisav seos vastuvõtva liikmesriigi territooriumiga, kui juht teeb kõnealuses liikmesriigis teist liiki vedusid, eelkõige rahvusvaheliste vedusid, mis ei ole kahepoolsed. [ME 789]

(12b)

Transpordiressursside tõhusa kasutamise tagamiseks tegelikku olukorda arvesse võttes ja tühisõitude vähendamiseks, mis on Pariisi kokkuleppe CO2 heite vähendamisega seotud eesmärkide saavutamisel oluline element, peaks tee peal olema lubatud piiratud arv lisavedusid ilma lähetamisnorme kohaldamata. Asjaomased tegevused hõlmavad tegevusi, mis on tehtud kahepoolse rahvusvahelise veo käigus asukohaliikmesriigist või pärast seda ning enne tagasisõitu asukohaliikmesriiki. [ME 790]

(12c)

Kui juht teostab kombineeritud vedu, on maanteeveoetapi alguses või lõpus osutatava teenuse laad tihedalt seotud asukohaliikmesriigiga, eeldusel et maanteeveoetapp ise kujutab endast kahepoolset vedu. Teisest küljest on olemas piisav seos vastuvõtva liikmesriigi territooriumiga, kui vedu toimub maanteeveoetapi käigus vastuvõtva liikmesriigi sees või rahvusvahelise veona, mis ei ole kahepoolne, ja seega tuleks sellisel juhul lähetamisnorme kohaldada. [ME 791]

(12d)

Kuna sõidukijuhil puudub transiidiliikmesriigiga piisav seos, ei tohiks transiitvedu pidada olukorraks, kus toimub lähetamine. Samuti tuleks selgitada, et see, kui reisijad väljuvad bussist hügieenipõhjustest tingitud peatumise ajal, ei muuda veo kvalifikatsiooni. [ME 792]

(12e)

Autovedu on väga liikuv tegevusala, mille tõttu tuleb selles sektoris käsitleda teatavaid tasustamisaspekte ühtmoodi. Veoettevõtjad vajavad järgitavate õigusnormide ja nõuetega seoses õiguskindlust. Õigusnormid ja nõuded peaksid olema selged ja arusaadavad, veoettevõtjatel peaks olema võimalik nendega kergesti tutvuda ning need peaksid võimaldama mõjusat kontrolli. Uued õigusnormid ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust ning neis tuleb arvesse võtta VKEde huve. [ME 793]

(12f)

Kui kooskõlas liikmesriigi õiguse, traditsioonide ja tavaga, sealhulgas austus sotsiaalpartnerite sõltumatuse vastu, sätestatakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused kollektiivlepingutes vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõigetele 1 ja 8, peaksid liikmesriigid tagama, et kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL tehakse kõnealused tingimused muude liikmesriikide veoettevõtjate ja lähetatud sõidukijuhtide jaoks lihtsal ja läbipaistval viisil kättesaadavaks, ning nad peaksid püüdma sellesse kaasata sotsiaalpartnereid. Asjaomane teave peaks eelkõige hõlmama erinevaid töötasusid ja nende koostisosi, sealhulgas töötasu elemente kohalikult või piirkondlikult kohaldatavates kollektiivlepingutes, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriasse liigitamise kriteeriume. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957  (13) , millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ, ei tohiks autoveo-ettevõtjaid karistada töötasu elementide, maksmisele kuuluva töötasu arvutamise meetodi ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriumide, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, mittetäitmise eest. [ME 794]

(13)

Selleks et tagada tulemuslikult ja tõhusalt töötajate lähetamise sektoripõhiste õigusnormide täitmine ning et vältida välisriigi ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse teket, tuleks kehtestada autoveosektoris konkreetsed haldus- ja kontrollinõuded, kasutades täiel määral selliseid kontrollivahendeid nagu digitaalne sõidumeerik. Et lihtsustada käesolevas direktiivis ja direktiivis 96/71/EÜ sätestatud kohustuste täitmist, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada autoveo-ettevõtjatele ainult need käesolevas direktiivis sätestatud haldusnõuded, mis on kohandatud autoveosektorile. [ME 795]

(13a)

Et vähendada sõidukijuhtide halduskoormust ja dokumentide haldamise kohustusi, esitavad veoettevõtjad oma asukohaliikmesriigi pädevate asutuste taotlusel kõik vajalikud dokumendid, nagu on sätestatud direktiivi 2014/67/EL peatükis III liikmesriikide vastastikuse abi ja koostöö kohta. [ME 796]

(13b)

Et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist, kohaldamist ja täitmist, tuleks liikmesriikides piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tõhusama piiriülese teabevahetuse huvides kasutada siseturu infosüsteemi (IMI), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012  (14) . Samuti võiks kasu olla IMI funktsioonide laiendamisest lihtsate deklaratsioonide esitamisele ja edastamisele. [ME 797]

(13c)

Et vähendada veoettevõtjate halduskoormust, kes on sageli väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, oleks asjakohane lähetamisdeklaratsioonide saatmine veoettevõtjate jaoks lihtsamaks muuta, võttes kasutusele standardvormid, kus mõned elemendid oleksid ette kindlaks määratud ja kõigisse liidu ametlikesse keeltesse tõlgitud. [ME 798]

(13d)

Töötajate lähetamise eeskirjade üldine rakendamine ja kohaldamine autoveosektoris võib mõjutada liidu autoveosektori struktuuri. Seetõttu peaksid liikmesriigid ja komisjon selle protsessi mõju hoolikalt jälgima. [ME 799]

(13e)

Täitmisel tuleks peamiselt tähelepanu pöörata ettevõtjate valdustes toimuvale kontrollile. Teedel korraldatavast kontrollist ei tuleks loobuda, vaid see peaks toimuma mittediskrimineerival viisil, kontrollides ainult saatelehti või nende elektroonilisi versioone, eelregistreerimise kinnitusi ja ettevõtja asukohariiki või sõidukijuhi elukohta tagasipöördumise tõendeid. Teel toimuva kontrolli käigus tuleks kõigepealt kontrollida sõidumeeriku andmeid, mis on oluline, sest aitab tuvastada sõidukijuhi tegevust ja sõiduki liikumist neljanädalasel jooksval ajavahemikul ja selle tegevuse geograafilist ulatust. Kasulik oleks salvestada riigi kood. [ME 800]

(13f)

Komisjon peaks töötajate lähetamise eeskirjade autoveosektorile kohaldamise ja nende täitmise tagamise mõju korduvalt hindama ja sellest parlamendile ja nõukogule aru andma ning esitama ettepanekud eeskirjade edasiseks lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks. [ME 801]

(13 g)

Võttes arvesse erikohtlemise vajadust autoveosektoris, kus liikuvus on sõidukijuhtide töö põhiolemus, peaks direktiivi 96/71/EÜ kohaldamine autoveosektoris kokku langema kuupäevaga, mil jõustub direktiivi 2006/22/EÜ muudatus täitmise tagamise nõuete kohta ning konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kohta sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris. [ME 802]

(13h)

Et kohandada käesoleva direktiivi lisasid parimate tavade muudatuste kohta, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, mis võimaldaks nendes lisades muudatusi teha. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes  (15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 803]

(-14a)

Tulemusliku halduskoostöö raames toimuv teabevahetus ja liikmesriikide vastastikune abi peaksid olema kooskõlas isikuandmete kaitse normidega, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679. [ME 804]

(-14b)

Kõik tarneahela partnerid peaksid täitma õigusnorme, millega tagatakse heade sotsiaalsete tingimuste püsimine kogu Euroopa autoveoturul. Selleks et luua majanduslikult ja sotsiaalselt kestlik Euroopa siseturg, tuleks kehtestada kõiki logistikaahela osalisi hõlmav vastutusahel ja seda rakendada. Läbipaistvuse ja vastutuse kehtestamine ning sotsiaalse ja majandusliku võrdsuse suurendamine suurendab huvi sõidukijuhi elukutse vastu ja edendab tervistavat konkurentsi. [ME 805]

(14)

Direktiivi 2006/22/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/22/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ“.

2)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiiviga sätestatakse määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 (*1) ning direktiivi 2002/15/EÜ (*2) rakendamise miinimumtingimused.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).“"

3)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nimetatud kontrollid hõlmavad igal aastal ulatuslikku ja esinduslikku läbilõiget kõikidest määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvatest ringiliikuvatest töötajatest, sõidukijuhtidest, ettevõtjatest ja sõidukitest ning ettevõtjate valdustes toimuvate kontrollide puhul direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse kuuluvatest ringiliikuvatest töötajatest ja sõidukijuhtidest. Liikmesriigid korraldavad direktiivi 2002/15/EÜ täitmise kontrolli teedel alles siis, kui on kasutusele võetud tulemuslikku kontrolli võimaldav tehnoloogia. Senikaua toimuvad kontrollid ainult veoettevõtjate valdustes. “; [ME 806]

b)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriik korraldab kontrolle nii, et need hõlmaksid vähemalt 3 % määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest. Pärast teel korraldatud kontrolli ja juhul, kui sõidukijuht ei suuda ühte või mitut nõutud dokumenti esitada, lubatakse sõidukijuhil vedu jätkata ja asukohaliikmesriigi veoettevõtja on kohustatud esitama nõutavad dokumendid pädevate asutuste kaudu. “; [ME 807]

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 17 kohaselt komisjonile esitatav teave peab sisaldama teel kontrollitud juhtide, ettevõtjate valdustes tehtud kontrollide, ettevõtjate valdustes kontrollitud tööpäevade ja teatatud rikkumiste arvu ning liiki koos viitega selle kohta, kas tegemist oli reisijate- või kaubaveoga.“[ME 808]

3a)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Kooskõlastatud kontrollid

Liikmesriigid korraldavad vähemalt kuus korda aastas kooskõlastatud operatsioone, et kontrollida teel ja ettevõtja valdustes määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvaid juhte ja sõidukeid. Selliseid operatsioone viivad läbi korraga kahe või enama liikmesriigi kontrolliasutused, kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Kooskõlastatud kontrollide tulemuste kokkuvõte avalikustatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.“ [ME 809]

4)

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kontrollide korraldamisel ettevõtjate valdustes võetakse arvesse eri transpordiliikidega ja ettevõtjatega varem saadud kogemusi. Viimatinimetatud kontrolle korraldatakse ka juhul, kui teel on tuvastatud määruse (EÜ) nr 561/2006 või ja (EL) nr 165/2014 või direktiivi 2002/15/EÜ tõsiseid rikkumisi.“[ME 810]

4a)

Artikli 7 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

iga kahe aasta tagant statistiliste aruannete edastamine komisjonile määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 17 alusel;“ [ME 811]

5)

Artikli 7 lõikele 1 lisatakse punkt d:

„d)

tagamine, et teiste liikmesriikidega vahetatakse teavet käesoleva direktiivi ja direktiivi 2002/15/EÜ ülevõtmise riiklike sätete kohaldamise kohta.“

6)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

-a)

artikli 8 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.     Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 22 lõike 2 ja määruse (EL) nr 165/2014 artikli 40 kohaselt vastastikku kättesaadavaks tehtavat teavet vahetavad selleks komisjonile kooskõlas artikliga 7 teatavaks tehtud määratud asutused:“; [ME 812]

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

üksikjuhtudel liikmesriigi põhjendatud konkreetse taotluse korral , kui nõutav teave ei ole määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõikes 5 osutatud riiklike elektrooniliste registrite kaudu otse kättesaadav .“; [ME 813]

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Liikmesriik esitab teabe, mida teised liikmesriigid on taotlenud käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt, 25 kümne tööpäeva jooksul alates taotluse laekumisest,. Kui asjaomast ettevõtjat on vaja põhjalikult kontrollida või on vaja teha kontrolle tema valdustes , on tähtaeg põhjendatud juhtudel 20 tööpäeva . Liikmesriigid võivad omavahel kokku leppida lühema ajavahemiku. Kiireloomulistel juhtudel või kui on vaja lihtsalt teha registrite, näiteks riskiastme hindamise süsteemi päringuid, esitatakse küsitud teave kolme tööpäeva jooksul. [ME 814]

Kui taotluse saanud liikmesriik leiab, et taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest kümne viie tööpäeva jooksul taotluse esitanud liikmesriigile. Taotluse esitanud liikmesriik peab taotlust täiendavalt põhjendama. Kui see ei ole võimalik, võib liikmesriik taotluse tagasi lükata. [ME 815]

Kui teabe saamise taotluse täitmine või kontrollide, inspekteerimiste või uurimiste tegemine on keeruline või võimatu, teatab kõnealune taotluse saanud liikmesriik sellest kümne viie tööpäeva jooksul koos põhjendustega taotluse esitanud liikmesriigile ja esitab nõuetekohased põhjendused, miks on vajalikku teavet keeruline või võimatu esitada . Asjaomased liikmesriigid peavad omavahel aru, et leida igale tõstatatud probleemile lahendus. [ME 816]

Kui komisjon saab teada, et teabevahetuses on püsiv probleem või teabe andmisest keeldutakse pidevalt, võib ta võtta olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed, sh vajaduse korral algatada uurimise ja kohaldada liikmesriigi suhtes sanktsioone. “; [ME 817]

ba)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.     Erandina direktiivi 2014/67/EL artiklist 21 toimub liikmesriikide pädevate asutuste teabevahetus, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a, määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) kaudu reaalajas otsene juurdepääs riiklike elektrooniliste registrite andmetele, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 16.“; [ME 818]

bb)

artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:

„2a.     Komisjon töötab välja kõigile ELi liikmesriikidele ühise elektroonilise rakenduse, mis tagab 2020. aastaks teedel ja ettevõtjate valdustes toimuvate kontrollide ajal inspektorite otsese reaalajas juurdepääsu ERRU ja IMI süsteemidele. Seda rakendust arendatakse katseprojekti raames.“ [ME 819]

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võtavad ettevõtjate jaoks kasutusele riskiastme hindamise süsteemi, mis põhineb üksikute ettevõtjate poolt toime pandud määruse (EÜ) nr 561/2006 või (EL) nr 165/2014 või direktiivi 2002/15/EÜ ülevõtmise riiklike sätete rikkumiste arvul ja raskusastmel.

Komisjon kehtestab rakendusaktidega Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ettevõtjate riskiastme arvutamise ühtse valemi ühtne valem , milles võetakse arvesse rikkumiste arvu, raskusastet ja sagedust ning nende kontrollide tulemusi, mille käigus rikkumisi ei leitud, ja seda, kas autoveo-ettevõtja on kasutanud kõigis oma sõidukites arukat sõidumeerikut vastavalt määruse (EL) nr 165/2014 II peatükile. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“; [ME 820]

b)

lõike 2 teine lause jäetakse välja;

ba)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.     Määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 rikkumiste esialgne nimistu on sätestatud III lisas.“ [ME 821]

bb)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Suuniste andmiseks määruse (EÜ) nr 561/2006 või (EL) nr 165/2014 rikkumiste raskusastme üle otsustamisel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse III lisa, et kehtestada suunised rikkumiste üldise liigitamise kohta, jagades rikkumised kategooriatesse vastavalt nende raskusastmele.“; [ME 822]

bc)

lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kõige raskemate rikkumiste kategooria peaks sisaldama neid rikkumisi, mille puhul määruste määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 asjakohaste sätete mitte täitmine tekitab kõrge surma või raske kehavigastuse riski.“; [ME 823]

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Selleks et lihtsustada teedel korraldatavaid sihipäraseid kontrolle, peavad riikliku riskiastme hindamise süsteemi ning riiklike veoettevõtjate ja vedude registrite andmed olema kontrolli ajal kättesaadavad kõigile asjaomase liikmesriigi pädevatele kontrolliasutustele vähemalt elektroonilise rakenduse kaudu, mis on kõikidele liikmesriikidele ühine ja mille kaudu on neil otsene reaalajas juurdepääs Euroopa autoveo-ettevõtjate registrile (ERRU) . [ME 824]

5.   Liikmesriigid teevad riiklikus riskiastme hindamise süsteemis sisalduva teabe taotluse korral määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 16 osutatud koostalitlusvõimeliste riiklike elektrooniliste registrite kaudu või otseselt juurdepääsetavaks kõigile teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kooskõlas artiklis 8 sätestatud ajapiirangutega. Sellega seoses toimub veoettevõtjate rikkumiste ja riskiastmetega seotud teabe- ja andmevahetus koondatult ühenduse kaudu, mida ERRU liikmesriikide eri riiklike registrite vahel võimaldab. [ME 825]

8)

Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 4 punktis e määratletud teiste tööde ajavahemike salvestamise ja kontrollimise (sealhulgas salvestamise viis ja konkreetsed juhud, mil seda teha tuleb) ning vähemalt ühe nädala pikkuste ajavahemike (mille jooksul sõidukijuht viibib sõidukist eemal ega saa selle sõidukiga mingeid vedusid teha ) salvestamise ja kontrollimise ühise lähenemisviisi ühine lähenemisviis . Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.[ME 826]

8a)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.     Komisjoni abistab määruse (EL) nr 165/2014 artikli 42 lõike 1 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.     Sellele lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“; [ME 827]

8b)

Artikli 13 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

edendada kontrolliasutuste vahelist ühtset lähenemisviisi ja määruse (EÜ) nr 561/2006 ühtlustatud tõlgendamist erinevate kontrolliasutuste poolt;“ [ME 828]

8c)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Läbirääkimised kolmandate riikidega

Pärast käesoleva direktiivi jõustumist alustab liit käesoleva direktiiviga samaväärsete eeskirjade kohaldamiseks läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega.

Kuni läbirääkimiste lõpetamiseni lülitavad liikmesriigid andmed kolmandatest riikidest pärit sõidukite kontrollimise kohta teabesse, mille nad edastavad komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklile 17.“ [ME 829]

8d)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Lisade ajakohastamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse I ja II lisa, et teha vajalikud kohandused seoses parimate tavade arenguga.“ [ME 830]

8e)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Delegeeritud õiguse kasutamine

1.     Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.     Artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud õiguse kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Õiguse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 15 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.     Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.     Artikli 9 lõike 3 ja artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 831]

9)

I lisa muudetakse järgmiselt:

-a)

A-osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

ööpäevast ja iganädalast sõiduaega, vaheaegu ning ööpäevast ja iganädalast puhkeperioodi; samuti eelnevate päevade salvestuslehti, mis peavad sõidukis olema kooskõlas määruse (EL) nr 165/2014 artikli 36 lõigetega 1 ja 2, ja/või samal ajavahemikul juhikaardile ja/või sõidumeeriku mällu vastavalt käesoleva direktiivi II lisale salvestatud andmeid ja/või väljatrükke;“; [ME 832]

-aa)

A-osa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

määruse (EL) nr 165/2014 artikli 36 lõigetes 1 ja 2 osutatud ajavahemiku jooksul igat sõiduki lubatud maksimaalkiiruse ületamist, s.t iga perioodi, mis ületab ühte minutit, mille jooksul sõiduk on ületanud kiirust 90 km/h (N3 kategooria sõidukite puhul) või 105 km/h (M3 kategooria sõidukite puhul), kusjuures N3 ja M3 kategooriad on määratletud direktiivis 2007/46/EÜ  (16) ).“; [ME 833]

(16)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1). "

-ab)

A-osa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

sõidumeeriku nõuetekohast töötamist (sõidumeeriku ja/või juhikaardi ja/või salvestuslehtede võimaliku väärkasutuse kindlakstegemine) või vajadusel määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 16 lõikes 2 nimetatud dokumentide olemasolu sõidukis;“; [ME 834]

a)

A-ossa lisatakse punkt 6:

„6)

direktiivi 2002/15/EÜ artiklites 4 ja 5 sätestatud iganädalasi tööaegu , eeldusel et tehnoloogia võimaldab tõhusate kontrollide tegemist .“; [ME 835]

b)

B-ossa lisatakse punkt 4:

„4)

direktiivi 2002/15/EÜ artiklites 4, 5 ja 7 sätestatud iganädalase tööaja, vaheaegade ja öötöö nõudeid.“

ba)

B-osa lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Rikkumise tuvastamisel võivad liikmesriigid vajadusel kontrollida transpordiahela teiste rikkumisele kihutajate või kaasaaitajate, nt saatjate, ekspediitorite või alltöövõtjate võimalikku kaasvastutust; seejuures tuleb ka kontrollida, kas veoteenuste osutamiseks sõlmitud lepingud võimaldavad täita määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 sätteid.“ [ME 836]

Artikkel 2

1.   Käesoleva artikliga kehtestatakse konkreetsed õigusnormid direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta autoveosektoris) ja direktiivi 2014/67/EL (mis käsitleb nende sõidukijuhtide suhtes kohaldatavaid haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid) teatavate aspektide kohta.

1a.     Neid konkreetseid õigusnorme kohaldatakse juhtide suhtes, keda on tööle võtnud liikmesriigis asuvad ettevõtjad, kes võtavad ühe direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud riikidevahelistest meetmetest.

2.   Liikmesriigid ei kohalda direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkte b ja c autoveosektori sõidukijuhtide suhtes, kes töötavad kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud ettevõtjate juures, kui sõidukijuhid tegelevad määrustes (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 määratletud rahvusvaheliste vedudega ja nad lähetatakse kõnealusele territooriumile oma ülesannete täitmiseks kuni kolmeks päevaks ühe kalendrikuu jooksul. Juhti ei käsitata lähetatuna direktiivi 96/71/EÜ tähenduses, kui ta tegeleb kahepoolsete vedudega.

2.     Käesoleva direktiivi tähenduses on kahepoolne kaupade vedu veolepingu alusel toimuv kaupade liikumine määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 2 punktis 8 määratletud asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki.

2a.     Alates kuupäevast, mil sõidukijuhid peavad määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lõike 7 kohaselt salvestama piiriületuse andmed käsitsi, kohaldavad liikmesriigid ka lõikes 2 sätestatud erandit kaubaveo suhtes, kui:

juht lisaks kahepoolsele veole teeb ühe peale- ja/või mahalaadimistoimingu juhi poolt läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides, tingimusel et juht ei laadi kaupu peale ja maha samas liikmesriigis.

Kui kahepoolsele veole, mis algab asukohaliikmesriigist ja mille puhul ühtki lisatoimingut ei teostata, järgneb kahepoolne vedu asukohaliikmesriiki, kohaldatakse erandit kuni kahele täiendavale peale- ja/või mahalaadimistoimingule eespool sätestatud tingimustel.

See erand kehtib üksnes kuupäevani, mil määruse (EL) nr 165/2014 artikli 8 lõike 1 punktis 1 osutatud piiriületuse ja täiendavate tegevuste registreerimise nõuetele vastav arukas sõidumeerik paigaldatakse sõidukitele, mis on registreeritud liikmesriigis asjaomase määruse artikli 8 lõike 1 punkti 2 kohaselt esmakordselt. Alates sellest kuupäevast kohaldatakse punktis 1 osutatud erandit üksnes sõidukijuhtidele, kes kasutavad asjaomase määruse artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukeid.

2b.     Määruse (EÜ) nr 1073/2009 kohaselt rahvusvahelist reisijate juhuvedu või liinivedu teostavat juhti ei loeta direktiivi 96/71/EÜ tähenduses lähetatuks, kui ta:

võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja paneb maha muus liikmesriigis või kolmandas riigis, või

võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja paneb maha asukohaliikmesriigis; või

võtab sõitjad peale ja paneb maha asukohaliikmesriigis määruses (EÜ) nr 1073/2009 sätestatud kohalike ekskursioonide eesmärgil.

2c.     Määrustes (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 määratletud kabotaažvedudega tegelev juht loetakse lähetatuks vastavalt direktiivile 96/71/EÜ.

2d.     Olenemata direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõikest 1 ei loeta juhti lähetatuks liikmesriigi territooriumile, mida ta läbib ilma kaupa peale või maha laadimata või reisijaid peale võtmata või neil väljuda laskmata.

2e.     Kui juht läbib kombineeritud veo maanteeveoetapi algust või lõppu direktiivi 92/106/EMÜ kohaselt, ei loeta juhti lähetatuks direktiivi 96/71/EÜ tähenduses, kui maanteeveoetapp ise kujutab endast kahepoolset vedu lõike 2 kohaselt.

2f.     Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL tehakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused, mis on sätestatud asjaomase direktiivi artikli 3 lõigete 1 ja 8 kohaste kollektiivlepingutega, juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil kättesaadavaks teiste liikmesriikide veoettevõtjatele ja lähetatud sõidukijuhtidele. Asjaomane teave hõlmab eelkõige erinevaid töötasusid ja nende koostisosi, sealhulgas töötasu elemente kohalikult või piirkondlikult kohaldatavates kollektiivlepingutes, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriasse liigitamise kriteeriume. Kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ, ei karistata autoveo-ettevõtjaid töötasu elementide, maksmisele kuuluva töötasu arvutamise meetodi ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriumide, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, mittetäitmise eest.

2 g.     Kolmandas riigis asuvaid veoettevõtjaid ei või kohelda soodsamalt kui liikmesriigis asuvaid ettevõtjaid.

Liikmesriigid rakendavad direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiiviga [XX/XX] (lex specialis) samaväärseid meetmeid oma kahepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega, kui nad võimaldavad asjaomastes kolmandates riikides asuvatele autoveo-ettevõtjatele juurdepääsu ELi turule. Samuti püüavad liikmesriigid rakendada selliseid samaväärseid meetmeid mitmepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kolmandate riikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete asjakohastest sätetest.

Selleks et tagada piisav kontroll asjaomaste samaväärsete meetmete üle, mis käsitlevad lähetamist kolmanda riigi ettevõtjate poolt, tagavad liikmesriigid, et määruses (EL) XXX/XXX sätestatud läbivaadatud eeskirju sõidumeeriku abil positsioneerimise kohta [määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 165/2014] rakendatakse rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) raames. [ME 837]

Kui lähetus kestab kauem kui kolm päeva, siis kohaldavad liikmesriigid direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkte b ja c kogu oma territooriumile lähetamise perioodi puhul esimeses lõigus osutatud ühe kalendrikuu jooksul. [ME 838]

3.   Lõikes 2 osutatud lähetuse perioodide arvutamiseks: [ME 839]

a)

käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud alla kuue tunni pikkust tööaega poole tööpäevana; [ME 840]

b)

käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud vähemalt kuue tunni pikkust tööaega täistööpäevana; [ME 841]

c)

käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud vaheaegu ja puhkeaega ning aega, kui ollakse kättesaadav, tööajana. [ME 842]

4.   Liikmesriigid Erandina direktiivi 2014/67/EL artiklist 9 võivad liikmesriigid kehtestada vaid järgmisi haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid: [ME 843]

a)

teises liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtja peab saatma riigi määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu esitama selle liikmesriigi pädevatele asutustele , kuhu sõidukijuht on lähetatud, hiljemalt lähetuse alguses elektroonilises vormis lähetamisdeklaratsiooni deklaratsiooni ja selle mis tahes ajakohastuse , mis on koostatud vastuvõtva liikmesriigi Euroopa Liidu ametlikus keeles või inglise keeles ja sisaldab ainult järgmist teavet: [ME 844]

i)

autoveo-ettevõtja tunnusandmed , esitades selleks tema ühendusesisese maksukohustuslasena registreerimise numbri või ühenduse tegevusloa numbri ; [ME 845]

ii)

asutamise liikmesriigi veokorraldaja või teis(t)e kontaktisiku(te) kontaktandmed, kes suhtlevad pädevate asutustega vastuvõtvas liikmesriigis, kus teenuseid osutatakse ning kes saadavad ja võtavad vastu dokumente ja teadaandeid;

iii)

teave lähetatud sõidukijuhtide eeldatav arv ja sõidukijuhi kohta, sealhulgas isikuandmed , elukohariik, sotsiaalmaksete maksmise riik, sotsiaalkindlustusnumber ja juhiloa number ; [ME 846]

iv)

lähetuse kavandatav alguskuupäev, eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev ning töölepingu suhtes kohaldatav õigus ; [ME 847]

iva)

kaupade autoveo-ettevõtjate puhul: kaubasaajate nimi ja kontaktandmed, kui veoettevõtja ei kasuta elektroonilist saatelehte; [ME 848]

v)

lähetuses kasutatavate sõidukite registreerimismärgid;

vi)

veoteenuste liik, s.o kaubavedu, reisijatevedu, rahvusvaheline vedu või kabotaažvedu;

via)

kaupade autoveo-ettevõtjate puhul: peale- ja mahalaadimiskoha (peale- ja mahalaadimiskohtade) aadressid, kui veoettevõtja ei kasuta elektroonilist saatelehte; [ME 849]

b)

sõidukijuht autoveo-ettevõtja peab säilitama tagama, et sõidukijuhi käsutuses on paberkandjal või elektroonilisel kujul lähetamisdeklaratsiooni koopiat deklaratsiooni koopia ja tõendeid tõendid vastuvõtvas liikmesriigis toimuva veotegevuse kohta, näiteks elektroonilist saatelehte elektrooniline saateleht või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 osutatud tõendusmaterjali ja esitama need tõendusmaterjal , kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; [ME 850]

c)

sõidukijuht autoveo-ettevõtja peab tagama, et sõidukijuhi käsutuses on säilitama sõidumeerikute andmeid andmed ja eelkõige nende liikmesriikide riigikoode riigikoodid , kus sõidukijuht on viibinud rahvusvahelise autoveo või kabotaažveo käigus, ja esitama need, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; [ME 851]

ca)

sõidukijuhil on õigus võtta käesoleva artikli punktides b ja c osutatud teel korraldatud kontrollide ajal ühendust peakorteri, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib taotletud dokumendid esitada; [ME 852]

d)

sõidukijuht peab säilitama paberkandjal või elektroonilisel kujul töölepingu või võrdväärse dokumendi koopiat nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ (17) artikli 3 tähenduses, mis on tõlgitud ühte vastuvõtva liikmesriigi ametlikest keeltest või inglise keelde, ja esitama selle, kui seda küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; [ME 854]

e)

sõidukijuht peab esitama paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia viimase kahe kuu palgatõenditest, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; sõidukijuhil on õigus võtta teel korraldatud kontrolli ajal ühendust peakorteri, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib selle koopia esitada; [ME 855]

f)

autoveo-ettevõtja peab esitama mõistliku aja jooksul saatma IMI avaliku liidese kaudu pärast lähetusperioodi paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia […] koopiat punktides b,  ja  c ja e osutatud dokumentidest, kui seda küsivad vastuvõtva selle liikmesriigi ametiasutused , kuhu sõidukijuht on lähetatud, ning dokumendid, mis käsitlevad lähetatud sõidukijuhtide tasustamist lähetusperioodil, ja töölepingu või samaväärse dokumendi nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ  (18) artikli 3 tähenduses, sõidukijuhi tööga seotud tööajatabelid ja maksetõendid .

Autoveo-ettevõtja peab taotletud dokumendid esitama IMI avalikku liidest kasutades kahe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Kui autoveo-ettevõtja ei esita kõiki taotletud dokumente IMI avaliku liidese kaudu ettenähtud tähtaja jooksul, võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus lähetus toimus, paluda kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artiklitega 6 ja 7 abi ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt. Kui selline taotlus esitatakse IMI kaudu, on ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevatel asutustel juurdepääs lähetamisdeklaratsioonile ja muule asjakohasele teabele, mille ettevõtja on esitanud IMI avaliku liidese kaudu. Ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et lähetuse toimumise liikmesriigi pädevate asutuste taotletud dokumendid esitatakse IMI kaudu 25 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. [ME 853]

5.   Autoveo-ettevõtja võib esitada lõike 4 punkti a otstarbel lähetamisdeklaratsiooni deklaratsiooni maksimaalselt kuue kuu kohta. [ME 856]

5a.     Deklaratsioonidest saadud teave salvestatakse kontrollide tegemise eesmärgil 18 kuuks IMI repositooriumisse ning see on otse ja reaalajas kättesaadav kõigile direktiivi 2014/67/EL artikli 3, määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 ja direktiivi 2006/22/EÜ artikli 7 kohaselt määratud teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Riigi pädev asutus võib kooskõlas riigisisese õiguse ja tavadega teha teabe kättesaadavaks sotsiaalpartneritele, eeldusel et:

teave on seotud lähetamisega asjaomase liikmesriigi territooriumile,

teavet kasutatakse lähetamist käsitlevate eeskirjade täitmise tagamiseks ning

andmetöötlusel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. [ME 857]

5b.     Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega töötatakse kõikides liidu ametlikes keeltes välja standardvorm, mida tuleb kasutada deklaratsioonide esitamiseks IMI avaliku liidese kaudu, täpsustatakse IMI raames deklaratsiooni funktsioonid ja see, kuidas tuleb lõike 4 punkti a alapunktides i–via osutatud teave deklaratsioonis esitada, ning tagatakse sellise deklaratsioonidest saadava teabe automaatne tõlkimine vastuvõtva liikmesriigi keelde. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 2a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 858]

5c.     Liikmesriigid väldivad kontrollimeetmete rakendamisel tarbetuid viivitusi, mis võivad mõjutada lähetuse kestust ja kuupäevi. [ME 859]

5d.     Liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedalt koostööd ja annavad üksteisele vastastikust abi ja kogu asjakohase teabe direktiivis 2014/67/EL ja määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud tingimustel. [ME 860]

Artikkel 2a

1.     Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 165/2014 artikli 42 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.     Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 861]

Artikkel 2b

Liikmesriigid näevad kaubasaatjatele, ekspediitoritele ning pea- ja alltöövõtjatele käesoleva direktiivi artikli 2 nõuete eiramise eest ette karistused, kui nimetatud teavad või kõiki asjaomaseid asjaolusid arvestades peaksid teadma, et nende tellitavate veoteenustega rikutakse käesoleva direktiivi nõudeid.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad. [ME 862]

Artikkel 2c

Komisjon hindab olemasolevaid vahendeid ja parimaid tavasid, millega edendatakse kõigi kaupade tarneahelas osalejate sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist, ning esitab vajaduse korral … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] seadusandliku ettepaneku, et luua Euroopa usaldusplatvorm. [ME 863]

Artikkel 2d

Arukas täitmise tagamine

1.     Ilma et see piiraks direktiivi 2014/67/EL kohaldamist ja selleks, et jätkata käesoleva direktiivi artiklis 2 sätestatud kohustuste täitmise tagamist, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil kohaldatakse järjekindlat riiklikku täitmise tagamise strateegiat. Selles strateegias keskendutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 9 osutatud kõrge riskiastmega ettevõtjatele.

2.     Iga liikmesriik tagab, et direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 2 ette nähtud kontrollid hõlmavad asjakohasel juhul lähetuste kontrollimist ja et niisugusel kontrollimisel ei esine diskrimineerimist, eelkõige lähetuses kasutatavate sõidukite registreerimismärkide alusel toimuvat diskrimineerimist.

3.     Liikmesriigid pööravad tähelepanu ettevõtjatele, kelle puhul on olemas suurem risk, et nad rikuvad nende suhtes kohaldatavaid käesoleva direktiivi artikli 2 sätteid. Sel eesmärgil käsitavad liikmesriigid riskiastme hindamise süsteemi raames, mille liikmesriigid on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 alusel ning mida on laiendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklile 12, selliste rikkumiste riski iseseisva riskina.

4.     Lõike 3 kohaldamiseks on liikmesriikidel juurdepääs määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukate sõidumeerikute poolt salvestatud, töödeldud või säilitatud asjaomasele teabele ja andmetele, käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 4 osutatud lähetamisdeklaratsioonidele ja elektroonilistele veodokumentidele, näiteks rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohastele elektroonilistele saatelehtedele.

5.     Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks niisuguste andmete üksikasjad, millele liikmesriikidel peab olema juurdepääs, nende kasutamise tingimused ning nende edastamise või neile juurdepääsu tehniline kirjeldus, täpsustades eelkõige järgmist:

a)

niisuguse teabe ja niisuguste andmete üksikasjalik loetelu, millele riigi pädevatel asutustel peab olema juurdepääs ning mis hõlmavad vähemalt piiriületuse ning peale- ja mahalaadimistegevuse aega ja kohta, sõiduki registreerimismärki ja sõidukijuhi andmeid;

b)

pädevate asutuste juurdepääsuõigused, vajaduse korral eristatuna pädevate asutuste kategooriate, juurdepääsu kategooriate ja andmete kasutuseesmärkide kaupa;

c)

punktis a osutatud andmete edastamise või neile juurdepääsu tehnilised kirjeldused, sealhulgas vajaduse korral andmete säilitamise maksimaalne kestus, vajaduse korral eristatuna andmete kategooriate kaupa.

6.     Käesolevas artiklis osutatud isikuandmetele on võimalik juurde pääseda ja neid säilitatakse üksnes seni, kuni neid on vaja eesmärgil, milleks andmeid koguti või mille jaoks neid edasi töödeldakse. Kui neid andmeid enam nende eesmärkide täitmiseks ei vajata, need hävitatakse.

7.     Liikmesriigid korraldavad vähemalt kolm korda aastas kooskõlastatud operatsioone lähetamiste kontrollimiseks teel, kusjuures need kontrollid võivad kattuda kooskõlas direktiivi 2006/22/EÜ artikliga 5 tehtavate kontrollidega. Selliseid kontrolle teevad samal ajal kahe või enama liikmesriigi asutused, kes vastutavad lähetamise õigusnormide täitmise tagamise eest ja kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Liikmesriigid vahetavad pärast teedel korraldatud kooskõlastatud kontrolle teavet avastatud rikkumiste arvu ja liigi kohta.

Kooskõlastatud kontrollide tulemuste kokkuvõte avalikustatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. [ME 864]

Artikkel 2e

Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 1024/2012 lisasse lisatakse järgmised punktid:

„12a.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ: Artikkel 8

12b.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris: artikli 2 lõige 5.“ [ME 865]

Artikkel 3

Aruandlus ja läbivaatamine

1.   Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ja eelkõige artikli 2 mõju hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Komisjoni aruandega kaasneb vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

1.     Liikmesriigid annavad komisjonile igal aastal aru käesoleva direktiivi rakendamisest, eelkõige artiklis 2d osutatud aruka täitmise tagamise rakendamisest ja võimalikest raskustest täitmise tagamisel.

Et võimaldada täitmise tõhusust käsitleva teabe hindamist, peab aruanne hõlmama teavet järgmise kohta:

määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukas sõidumeerik;

selle direktiivi artikli 2 lõigetes 5a ja 5b osutatud IMIde kasutamine;

elektrooniliste veodokumentide, nagu rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohaste elektrooniliste saatelehtede kasutamine;

pädevate asutuste vahel ERRU ja IMI kaudu toimuva teabevahetus, samuti teave tulemuslikkuse kohta seoses asutuste otsese ja reaalajas juurdepääsuga nii ERRU-le kui ka IMI-le ELi rakenduse kaudu sõidukijuhile teel korraldatavate kontrollide ajal direktiivi 2006/22/EÜ artiklite 8 ja 9 kohaselt; ning

koolitusprogrammide elluviimine, mille eesmärk on aidata sõidukijuhtidel ja kõikidel teistel asjaosalistel, sealhulgas ettevõtjatel, ametiasutustel, inspektoritel, kohaneda uute eeskirjade ja nõuetega.

2.   Pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist hindab komisjon korrapäraselt käesolevat direktiivi ning esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.     Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse lõikes 1 osutatud aruandluse viis ja vorm ning selle juhised.

Asjaomased rakendusaktid võivad hõlmata eeskirju, mis nõuavad, et liikmesriigid esitavad komisjonile liiklusvooge käsitlevad andmed ning andmed liikmesriikide kohta, kus on registreeritud sõidukid, mille eest liikmesriikide teemaksusüsteemid maksu koguvad, kui asjaomased andmed eksisteerivad, et hinnata käesoleva direktiivi täitmise tõhusust.

3.   Vajaduse korral lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele ka asjakohased ettepanekud. Hiljemalt 31. detsembriks 2025 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, eelkõige täitmise tagamise tõhususe kohta, sealhulgas kulude-tulude analüüsi peale- ja mahalaadimiskohtade automaatseks ülesmärkimiseks ettenähtud kaaluandurite kasutamise kohta. Komisjon lisab vajaduse korral aruandele seadusandliku ettepaneku. Aruanne avalikustatakse. [ME 866]

Artikkel 3a

Koolitus

Käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamise huvides koostavad nii komisjon kui ka liikmesriigid tervikliku ja integreeritud programmi, mille eesmärk on pakkuda koolitust ja võimaldada kohanemist uute õigusnormide ja nõuetega, mis on kehtestatud sõidukijuhtidele ja kõikidele teistele menetluses osalejatele, ettevõtjatele, haldusasutustele ja inspektoritele. [ME 867]

Artikkel 4

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt […] [ülevõtmise tähtaeg on võimalikult lühike ja üldjuhul ei ole pikem kui kaks aastat] 30. juuliks 2020 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. [ME 868]

Kuna transpordisektorit iseloomustab teadupärast väga suur liikuvus, tehakse sellele kuni käesoleva direktiivi kohaldamise alguseni erand meetmetest, mis tulenevad seadusandlikust aktist, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ. [ME 869]

Kuni jõustuvad käesolevas direktiivis sätestatud täitmise tagamise nõuded, millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses transpordisektoriga, tehakse transpordisektorile erand meetmetest, mis tulenevad seadusandlikust aktist, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ. [ME 870]

Liikmesriigid kohaldavad neid õigus- ja haldusnorme alates […].

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 45.

(2)  ELT C 176, 23.5.2018, lk 57.

(3)  Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(4)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(5)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1)

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(10)  COM(2016)0128

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

(13)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

(15)   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(17)  Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).

(18)   Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).


Top