EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018XG0608(02)

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades

ST/9015/2018/INIT

OJ C 196, 8.6.2018, p. 20–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/20


Nõukogu järeldused, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades

(2018/C 196/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE, ET:

1.

ELi liikmesriikide ja ELi institutsioonide juhid kuulutasid 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis välja visiooni liidust, „mille kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks“ ning mis „hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“ (1);

2.

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes (2) liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles jätkama kooskõlas nende vastavate pädevustega tööd eesmärgiga kasutada Euroopa kultuuripärandiaastat 2018 (3) võimalusena suurendada teadlikkust kultuuri ja kultuuripärandi sotsiaalsest ja majanduslikust tähtsusest;

TUNNISTADES, ET:

3.

kultuuri tähtsus ELi poliitilises päevakorras on praegu suur, mida kinnitati Göteborgis 2017. aasta novembris peetud juhtide arutelu raames, kus juhid tunnistasid kultuuri tähtsust kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel (4);

4.

see areng annab taas tõestust ELi tasandil kultuuripärandi vallas tehtava hea koostöö kasulikkusest ning kinnitab, kui tähtis on kultuuripärandi sotsiaalse ja majandusliku kasu maksimeerimiseks integreerida see teistesse valdkondlikesse poliitikatesse ja meetmetesse;

5.

sotsiaalsed ja majanduslikud raskused, millega EL hiljuti kokku puutus, osutavad vajadusele võtta meetmeid meie ühiskondade vaheliste ja siseste sidemete tugevdamiseks. Kultuuripärand võib teadmiste ja vastastikuse mõistmise allikana olla üks selle protsessi edasiviijaid, edendades Euroopa ühisruumi kuulumise tunnet. Lisaks saaksid nimetatud meetmed olla aluseks Euroopa solidaarsuse ja Euroopa Liidu terviklikkuse säilitamisele, edendades ja kaitstes samal ajal kultuurilist mitmekesisust;

6.

kultuuripärand kogu oma mitmekesisuses ja mis tahes kujul (materiaalne ja mittemateriaalne, kinnis- ja vallasvara, digitaalsena loodud ja digiteeritud) (5) on väärtus omaette, meie minevikupärand ja strateegiline ressurss Euroopa kestliku tuleviku jaoks, mis aitab reageerida sotsiaalsetele, majanduslikele ja keskkonnaalastele väljakutsetele eri tasanditel – alates kohalikust, riiklikust ja piirkondlikust tasandist Euroopa ja isegi üleilmse tasandini;

7.

Euroopa kultuuripärand on dünaamilise iseloomuga ning seda rikastab veelgi Euroopa inimeste ja rahvaste ühise mineviku uurimine ning pidev algatuste ja programmide edasiarendamine. Kultuuripärand on seega ka kaasaegse kunsti ja loovuse kui võimaliku tulevase kultuuripärandi inspiratsiooniallikas;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVATE PÄDEVUSVALDKONDADE PIIRES JA NÕUETEKOHASES VASTAVUSES SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA:

8.

tegema kultuuripärandi asjakohastes ELi poliitikates nähtavaks ja edendama sidusrühmade teadlikkust vastastikusest kasust, mis saadakse kõnealuse teema integreerimisest teistesse valdkondlikesse poliitikatesse, ning kultuuripärandiga seotud finantsvõimalustest, (6) andes muu hulgas sidusrühmadele õigeaegset teavet kultuuripärandi jaoks kättesaadavatest ELi vahenditest;

9.

mõjutamata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi, analüüsima võimalusi keskenduda asjakohastes ELi programmides vajaduse korral konkreetsemalt Euroopa ühise kultuuripärandi säilitamisele ja edendamisele. Seda on võimalik teha, võttes kultuuripärandit arvesse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel, aga ka kaasates kultuuripärandi strateegilise eesmärgina programmide prioriteetide hulgas;

10.

edendama innovatsiooni, kestlikkust ja sotsiaalset kaasatust konkreetsete pärandile suunatud projektide kaudu, millel on Euroopa mõõde ja sotsiaalne lisaväärtus, võttes ühtlasi arvesse soolise võrdõiguslikkuse aspekti;

11.

soodustama Euroopa teadustöötajate, ametiisikute ning haridus- ja koolitusasutuste vahelist koostööd, et edendada traditsiooniliste ja uute kultuuripärandi valdkonna elukutsete alaseid kõrgetasemelisi oskusi, koolitust ja teadmussiiret;

12.

edendama veelgi kultuuripärandi kaasava juhtimise põhimõtet, analüüsides kultuurivaldkonna juhtimise praeguseid tavasid, määratledes vajaduse korral meetmed, et muuta kultuurivaldkonna juhtimise avatumaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja sidusamaks, ning jagades parimaid tavasid;

13.

tegema kindlaks head riiklikud ja rahvusvahelised tavad ning hõlbustama nende vahetamist, edendades Euroopa kultuurisektori ametiisikute liikuvust (7);

14.

süvendama ja laiendama kodanikuühiskonna organisatsioonide, Euroopa kodanike ja eelkõige Euroopa noortega peetavat dialoogi, et saavutada sügavam mõistmine Euroopa kultuuripärandi panusest ühise Euroopa identiteedi tugevdamisse selle kultuuride, keelte ja pärandite mitmekesisuses;

15.

jätkama kultuuripärandi toetamist tähtsa elemendina ELi strateegilises lähenemisviisis rahvusvahelistele kultuurisuhetele ning kultuuridevahelise dialoogi edendamisel;

16.

rakendama koos rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid ja koordineeritud riikideüleseid meetmeid, (8) et kaitsta ja säilitada kultuuripärandit kestlikult ning kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 (9);

17.

edendama toetust kultuuripärandi digiteerimisele kui vahendile, millega avatakse juurdepääs kultuurile ja teadmistele, ergutades seeläbi innovatsiooni, loomingulisust ja kultuuripärandi kaasavat juhtimist;

18.

tegema kultuuripärandit puudutavate ELi poolt rahastatud algatuste ja projektide tulemused, aruanded ja hindamised veebis süstemaatilisemalt ja paremini kättesaadavaks;

19.

kasutama ära Euroopa kultuuripärandiaastat 2018, et ehitada üles kultuuripärandit käsitlev jagatud ja laiapõhjaline strateegiline visioon ning tagama selle tulemused, töötades välja konkreetsed meetmed. Võimaluse korral tuleks taotleda sünergiat Euroopa Nõukogu 21. sajandi jaoks mõeldud Euroopa kultuuripärandi strateegiaga;

20.

jätkama tõenditepõhiste poliitikate väljatöötamist, jätkates koostööd Eurostatiga ja riiklike statistikaametitega usaldusväärsete andmete kogumisel kultuuripärandi sotsiaalse ja majandusliku panuse kohta ning aitama kaasa selliste organisatsioonide nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu (10) sarnastele jõupingutustele rahvusvahelisel tasandil;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES NÕUETEKOHASES KOOSKÕLAS SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA:

21.

tunnistama kultuuripärandi rolli asjakohastes riiklikes ELi poolt kaasrahastatud valdkondlikes programmides, eesmärgiga säilitada kultuuripärandi väärtus ja tähtsus kohalike inimeste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning arendama täielikult välja pärandi potentsiaali majandusliku arengu, sotsiaalse sidususe ja kultuuriidentiteedi ressursina;

22.

jätkama omavahelist koostööd, kaaludes uues, 2019. aasta järgse kultuurivaldkonna töökavas prioriteete ja tegevusi, mis on seotud kultuuripärandi integreerimisega teistesse ELi poliitikatesse;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

23.

võtma ELi poliitikate kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel jätkuvalt arvesse nende otsest ja kaudset mõju Euroopa kultuuripärandi rikastamisele, säilitamisele ja kaitsmisele ning eelkõige vajadust kvaliteetsete suuniste järele, tagamaks, et ELi investeeringud ei kahjusta kultuuripärandit ega vähenda selle väärtust;

24.

jätkama käimasolevat dialoogi ja koostööd kultuuripärandi valdkonnas tegutsevate võrgustikega, mis on omandanud väärtuslikke kogemusi ja tõestanud oma pädevust kõnealuses valdkonnas (11);

25.

arendama edasi koostööd UNESCO ja Euroopa Nõukoguga kultuuripärandit puudutavate poliitikate ja tavade osas ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas seoses kultuuriväärtustega ebaseadusliku kaubitsemise tõkestamisega, eelkõige konfliktipiirkondades;

26.

taotlema sünergiat UNESCO ja Euroopa Nõukogu konventsioonidega, millega kehtestatakse rahvusvahelised põhimõtted kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks ja haldamiseks, näiteks Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro 2005).

(1)  http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25/rome-declaration/pdf

(2)  EUCO 19/1/17 REV 1

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/864 Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (ELT L 131, 20.5.2017, lk 1).

(4)  EUCO 19/1/17 REV 1 ja Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017 (teatis „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“), dok 14436/17.

(5)  Nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta (ELT C 183, 14.6.2014, lk 36).

(6)  Mapping of cultural heritage actions in European Union policies programmes and activities – http://ec.europa.eu/assets/eac/culture/library/reports/2014-heritage-mapping_en.pdf.

(7)  EUCO 19/1/17 REV 1.

(8)  http://undocs.org/S/RES/2347(2017).

(9)  Kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, https://sustainabledevelopment.un.org/content/documents/21252030%20Agenda%20for%20Sustainable%20Development%20web.pdf.

(10)  Nt kultuuripoliitika ja -trendide kokkuvõte.

(11)  Nagu näiteks Euroopa kultuurivaldkonna juhtide foorum, Euroopa kultuuripärandi õigusfoorum ja analüüsirühm „EL ja kultuuripärand“.


Top