EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018XG0607(01)
Council conclusions on moving towards a vision of a European Education Area
Nõukogu järeldused Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta
Nõukogu järeldused Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta
ST/9012/2018/INIT
OJ C 195, 7.6.2018, p. 7–12
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
7.6.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 195/7 |
Nõukogu järeldused Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta
(2018/C 195/04)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
tuletades meelde selle küsimuse poliitilist tausta, mis on esitatud käesolevate järelduste lisas,
TULETADES MEELDE, et:
|
1. |
Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses põhimõttes nimetatud hariduse sotsiaalne mõõde tähendab, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et omandada ja säilitada oskuseid, mis võimaldavad täisväärtuslikku osalemist ühiskonnaelus ja edukaid üleminekuid tööturul; |
|
2. |
17. novembril 2017 Göteborgis toimunud sotsiaaltippkohtumisel oli juhtide tegevuskava teemaks haridus ja kultuur. Väljendati poliitilist toetust mitmele konkreetsele töösuunale, tuginedes peamiselt komisjoni teatisele „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, milles tutvustati ideed tegutseda ühiselt – austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet – sellise Euroopa haridusruumi ühise visiooni loomise suunas, mis põhineks usaldusel, vastastikusel tunnustamisel, koostööl ja parimate tavade vahetamisel, liikuvusel ja majanduskasvul ning mis tuleks ellu viia aastaks 2025; |
|
3. |
järelmeetmena Göteborgi tippkohtumisele seati Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldustes haridus Euroopa poliitikategevuses tähtsale kohale ja anti impulss selles vallas märkimisväärsete edusammude tegemiseks, |
LEIAB, et:
|
4. |
haridus ja kultuur on väga olulisel kohal eurooplaste liitmisel ning inimeste tuleviku ja kogu Euroopa Liidu jaoks. Kõigil eurooplastel peaks olema võimalik saada kasu mitmekesisest ühisest kultuuri- ja hariduspärandist; |
|
5. |
Euroopa haridusruumi aluseks peaks olema elukestev õpe alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja koolituse ning kõrghariduse ja täiskasvanuõppeni välja; |
|
6. |
Euroopa haridusruum peaks soodustama ja edendama liikuvust ja koostööd hariduses ja koolituses ning toetama liikmesriike oma haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamisel; |
|
7. |
RÕHUTAB, et strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020) on osutunud väärtuslikuks aluseks, et määrata kindlaks ühised prioriteedid ning toetada liikmesriike oma haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamisel; |
|
8. |
KUTSUB liikmesriike üles jätkama arutelusid Euroopa haridusruumi ühise visiooni üle, käsitledes muu hulgas selle võimalikke eesmärke ja kohaldamisala ning selle seotust 2020. aastale järgneva hariduse ja koolituse valdkonna koostöö strateegilise raamistikuga. Tuginedes suuremale liikmesriikidevahelisele koostööle ja komisjoni abile, tuleks HK 2020 järelmeetmena soodustada vastastikust õppimist ning toetada täiendavaid jõupingutusi ja samme Euroopa haridusruumi visiooni elluviimiseks. Euroopa haridusruumi visiooni osas edusammude tegemiseks tuleks pöörata erilist tähelepanu järgmistele teemadele: |
|
9. |
Programm „ERASMUS+“ |
|
9.1. |
RÕHUTAB, et programm „Erasmus+“ on väga edukas ELi juhtalgatus, mis edendab õpiliikuvust kogu Euroopas ja kaugemal ning aitab märkimisväärselt kaasa isikliku arengu ning kultuuridevaheliste pädevuste täiustamisele ja Euroopa identiteedi tugevdamisele; on aluseks kogu ELi hõlmavale koostööle kõigi tasandite haridus- ja koolitusasutuste vahel, suurendab ka ELi konkurentsivõimet ning tõhustab ühiste Euroopa väärtuste edendamist; |
|
9.2. |
TERVITAB programmi „Erasmus+“ vahehindamise tulemusi ja KUTSUB ÜLES võtma meetmeid osalemise tugevdamiseks ja laiendamiseks, jätkuvaks keskendumiseks projektide mõjule ja kvaliteedile, kvaliteetse hariduse ja koolituse edendamiseks ning selleks, et teha juurdepääs järgmise põlvkonna programmile „Erasmus+“ kaasavamaks ja võrdsemaks, näiteks suurendades võrdseid võimalusi ning parandades alaesindatud piirkondade ja rühmade, esmataotlejate ja väiksema suutlikkusega organisatsioonide juurdepääsu programmile programmi kõikide osade raames. Võiks tugevdada sünergiaid Euroopa Liidu muude rahastamisallikatega, püüdes samal ajal vältida kattumisi; |
|
9.3. |
KUTSUB ÜLES veelgi lihtsustama norme ja menetlusi, et veelgi vähendada halduskoormust kõikidel tasanditel; |
|
10. |
DIGITAALOSKUSED JA HARIDUS |
|
10.1. |
TOONITAB õppimise ja õpetamise täiustamise tähtsust digiajastul ning digipädevuse kui ühe elukestva õppe võtmepädevuse edendamise olulisust, pöörates erilist tähelepanu Sofia üleskutsele digitaaloskuste ja hariduse tegevuskava kohta ning komisjoni teatisele digiõppe tegevuskava kohta; |
|
10.2. |
RÕHUTAB, et järgmise põlvkonna programmiga „Erasmus+“ ja muude asjakohaste liidu rahastamisprogrammidega tuleks toetada haridus- ja koolitussüsteemide ja -taristu kohandamist digiajastuga; |
|
10.3. |
KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES OMA VASTAVA PÄDEVUSE PIIRES: |
|
10.3.1. |
toetama haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamist innovatsiooni kaudu, sealhulgas kasutades pedagoogiliselt ja innovaatiliselt digitehnoloogiaid ning lähenemisviise, mis toetavad hariduse ja koolituse kvaliteeti ja kaasavust, ning kasutades nõuetekohaselt asjakohaseid ELi rahastamisprogramme ja -vahendeid, sealhulgas vabatahtlikku enesehindamisvahendit SELFIE; innustama kõiki asjaomaseid sidusrühmi tegema algatusi ja koostööd hariduse ja koolituse täiendavaks arendamiseks, et integreerida digitaaloskused igasugusesse õpetamisse ja õppimisse; |
|
10.3.2. |
võtma konkreetseid meetmeid kõikide eurooplaste digipädevuste ja meediapädevuse parandamiseks, et suurendada võimet seista vastu väärinfole, propagandale ja filtrimullidele ning anda kõikidele kodanikele, sealhulgas ebasoodsa taustaga inimestele, vajalikud oskused digitehnoloogiate ja interneti kasutamiseks nende endi hüvanguks ja ühiskonnaelus osalemiseks; |
|
10.3.3. |
soodustama haridust, mis suurendab loovust ja ettevõtlikkust, ning asjakohastel juhtudel ja kooskõlas kehtivate õigusnormidega tugevdama koostööd hariduse ning ettevõtete ja kodanikuühiskonna vahel õppijate ja haridustöötajate oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks, sealhulgas näiteks digitaaloskuste koolitusprogrammide väljatöötamiseks; tunnustab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti juhitava hariduse valdkonna intellektuaalomandi võrgustiku tööd; |
|
11. |
KÕRGHARIDUS |
|
11.1. |
TULETAB MEELDE Euroopa kõrgharidussektori spetsiifilisi väljakutseid, millele on osutatud nõukogu 2017. aasta novembri järeldustes ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta; |
|
11.2. |
TUNNISTAB programmi „Erasmus+“ õpiliikuvuse ja strateegiliste partnerluste tõestatud lisaväärtust kogu liidus kõrghariduskoostöö edendamisel ning selliseid algatusi nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ja Marie Skłodowska-Curie meetmed; |
|
11.3. |
TUNNISTAB, kuivõrd tähtis on kõrgkoolidevahelise strateegilise koostöö tugevdamine Euroopas alt ülespoole suunatud, paindliku, bürokraatiavaba, kaasava, avatud ja läbipaistva lähenemisviisi abil; |
|
11.4. |
TOETAB Euroopa ülikoolide algatust, mis seisneb jätkusuutlikes geograafiliselt ja sotsiaalselt kaasavates ja sujuvalt üle riigipiiride toimivates alt ülespoole suunatud võrgustikes ning millel võib olla juhtroll tervikliku Euroopa kõrgharidusruumi loomisel, andes panuse Euroopa kodanike uute põlvkondade mõjuvõimu suurendamisse ja Euroopa kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisse; LEIAB, et Euroopa ülikoolide algatusel on potentsiaal märkimisväärselt suurendada liikuvust ja tugevdada hariduse ja teadusuuringute head kvaliteeti ja tipptaset, tugevdades sidemeid õpetamise, teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadmussiirde vahel, näidates mitmekeelse õppimise ja kvalifikatsioonide tunnustamise kasulikkust ning töötades välja ühiseid haridus ja uurimisprogramme ja -projekte; |
|
11.5. |
KUTSUB KOMISJONI, VÕTTES NÕUETEKOHASELT ARVESSE SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET JA tehes tihedat koostööd LIIKMESRIIKIDEGA, töötama välja ja kehtestama Euroopa ülikoolide algatuse peaeesmärgid ja kontseptsiooni ning toetama nende arendamist; VÕTAB TEADMISEKS, et komisjon on loonud sel eesmärgil liikmesriikide ekspertidest koosneva ajutise eksperdirühma; VÕTAB TEADMISEKS, et valikukriteeriumid Euroopa ülikoolide algatuse katseetapiks töötatakse välja kooskõlas programmi „Erasmus+“ määruses (1) sätestatud menetlustega; |
|
11.6. |
KUTSUB komisjoni ÜLES andma nõukogule regulaarselt aru Euroopa ülikoolide katseetapiks valikukriteeriumide väljatöötamise edusammude kohta; KUTSUB komisjoni ÜLES analüüsima koos liikmesriikidega katseprojekti tulemuste põhjal Euroopa ülikoolide tulevast vormi; |
|
11.7. |
RÕHUTAB, et kõrgkoolide ja ettevõtjate koostöö on ELi konkurentsivõime tugevdamiseks ning ELi kaasavaks majanduskasvuks ja sotsiaalseks arenguks väga oluline; TUNNUSTAB ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi ELi foorumi panust; RÕHUTAB vajadust jätkata ülikoolide ja ettevõtjate partnerluse toetamist, et kasutada ära nende innovatsiooni, teadusuuringute ja innovaatilise pedagoogika alast potentsiaali; |
|
11.8. |
KUTSUB liikmesriike ÜLES edendama komisjoni toetusel meetmeid, et tõhustada kõrgharidusasutuste ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkust, sealhulgas kasutades enesehindamisvahendit HEInnovate; |
|
11.9. |
KUTSUB komisjoni ÜLES tihedas koostöös liikmesriikidega ja katseprojekti tulemuste põhjal uurima võimalust luua vabatahtlik Euroopa tudengikaart, mis peaks aitama parandada õpiliikuvust, tagades paremad teenused üliõpilastele ning vähendades kõrgharidusasutuste halduskoormust; |
|
12. |
KVALITEETNE JA KAASAV HARIDUS |
|
12.1. |
TULETAB MEELDE, et Euroopa sotsiaalõiguste sambas öeldakse, et kõikidel lastel õigus taskukohasele ja kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule; RÕHUTAB, et tuleks suurendada jõupingutusi nõukogu 2011. aasta järeldustes alushariduse ja lapsehoiu kohta esitatud prioriteetide saavutamiseks ning selle võimaldamiseks, et kõikidel lastel, sealhulgas sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatest piirkondadest pärit ning igasuguse sotsiaal-majandusliku taustaga lastel, oleks juurdepääs alusharidus- ja lapsehoiusüsteemile; |
|
12.2. |
TOONITAB vajadust tagada kvaliteetne ja kaasav haridus, et toetada kõikide õppijate arengut, keskendudes sealhulgas prioriteetidele, mille nõukogu kehtestas oma 2017. aasta novembri järeldustes, milles käsitletakse koolide arendamist ja õpetamise täiustamist; |
|
12.3. |
RÕHUTAB vajadust edendada õpetaja elukutse ning teiste haridustöötajate ameti atraktiivsust ja tähtsust ning vajadust toetada nende pidevat täiendõpet. Kuigi paljud tuleviku töökohad on endiselt teadmata, jääb õpetaja elukutse ühiskonnas kesksele kohale ka ajastul, mida iseloomustab valdkonnaülene tehnoloogiline innovatsioon ja tehisintellekt; Sellega seoses tuleks soodustada õpetajate ja haridustöötajate liikuvust ning teabevahetust nende koolituse eest vastutavate asutuste vahel; |
|
12.4. |
RÕHUTAB, et tähtis on ühendada jõud, selleks et vähendada Euroopas haridussüsteemist varakult lahkumiste arvu ning suurendada kõikidesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvate laste, sealhulgas kas lühemaks või pikemaks perioodiks teise liikmesriiki ümber asunud võõrtöötajate laste võimalusi saada võrdne juurdepääs haridusele ja põhioskuste omandamisele; |
|
12.5. |
VÕTAB TEADMISEKS raskused, millega lapsed ja õpilased võivad seista silmitsi pärast välismaal veedetud aega oma koduriigi haridussüsteemi naasmisel, kui teabevahetus riikide haridussüsteemide vahel on ebapiisav; |
|
12.6. |
KUTSUB liikmesriike üles uurima komisjoni toel asjakohastel juhtudel viise, kuidas parandada liikuvuse korral liikmesriikidevahelist teabevahetust õpilaste haridusliku staatuse kohta, austades samal ajal liidu õigusnorme isikuandmete kaitse kohta; |
|
13. |
KEELEÕPE |
|
13.1. |
TUNNISTAB mitmekeelsuse pädevust kui Euroopa haridusruumi olulist elementi; RÕHUTAB, et keeled täidavad keskset rolli mõistmise ja mitmekesisuse suurendamisel ning Euroopa väärtuste edendamisel ning on väga olulised isikliku arengu, liikuvuse, ühiskonnaelus osalemise ning tööalase konkurentsivõime seisukohast; |
|
13.2. |
TULETAB MEELDE Euroopa Ülemkogu poolt oma 2017. aasta detsembri järeldustes väljendatud ambitsiooni seoses keeleõppega; |
|
13.3. |
TULETAB MEELDE nõukogu 2014. aasta maikuu järeldusi mitmekeelsuse ja keeleoskuse kohta, milles esitati liikmesriikidele üleskutse võtta vastu ja täiustada meetmeid, mis on suunatud mitmekeelsuse edendamisele ning keelte õppimise ja õpetamise tõhustamisele; |
|
14. |
KVALIFIKATSIOONIDE (2) TUNNUSTAMINE |
|
14.1. |
PEAB kõrghariduse ja keskhariduse kvalifikatsioonide, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse kvalifikatsioonide tunnustamist ning välismaal veedetud õpiaja tulemuste tunnustamist Euroopa haridusruumi olulisteks elementideks, mis aitavad kaasa õppijate sujuvale liikuvusele kogu liidu piires; |
|
14.2. |
TOONITAB haridus- ja koolitussüsteemide, hariduse ja koolituse pakkujate ning teiste sidusrühmade vahelise koostöö tähtsust poliitikate väljatöötamise ja rakendamise jaoks ning selleks, et aidata kaasa usaldusele kvaliteedihindamise ja paremate hindamisprotseduuride kaudu; |
|
14.3. |
TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõike 2 teises taandes kutsutakse liitu üles innustama diplomite ja õpiaja akadeemilist tunnustamist, tuginedes kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise Lissaboni konventsioonile ja selle alusel vastu võetud tekstidele, eesmärgiga suurendada õpilaste ja õpetajate liikuvust; AUSTAB TÄIELIKULT liikmesriikide vastutust ja pädevust selles valdkonnas ning RÕHUTAB, et kavandatavad lahendused liidu tasandil peaksid tuginema läbipaistvusele ja usaldusväärsusele ning nende puhul tuleks võtta arvesse liikmesriikide haridussüsteemide iseärasusi; |
LISAKS RÕHUTAB,
|
15. |
et kontseptsiooniga hõlmatud algatused ja Euroopa haridusruumi osana tulevikus väljapakutavad ja võetavad meetmed peavad tagama täiendavuse riigisiseste haridus- ja koolitusmeetmetega ning peaksid hõlmama kõiki hariduse ja koolituse tasemeid ja liike, sealhulgas täiskasvanuõpet ja kutseharidust ja koolitust. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).
(2) Nagu need on määratletud kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise Lissaboni konventsiooni I lisas (sealhulgas kõrghariduse ja kõrgharidusele juurdepääsu andev kvalifikatsioon).
LISA
POLIITILINE TAUST
1.
Nõukogu järeldused noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta: koole käsitlev Euroopa koostöökava (21. november 2008).
2.
Nõukogu järeldused, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020“) (12. mai 2009).
3.
Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas (26. november 2009).
4.
Nõukogu järeldused väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada (19.–20. mai 2011).
5.
Nõukogu järeldused kõrghariduse ajakohastamise kohta (28.–29. november 2011).
6.
Nõukogu järeldused kõrghariduse sotsiaalse mõõtme kohta (16.–17. mai 2013).
7.
Nõukogu järeldused Euroopa kõrghariduse globaalse mõõtme kohta (25.–26. november 2013).
8.
Nõukogu järeldused tõhusa juhtimise kohta hariduses (25.–26. november 2013).
9.
Nõukogu järeldused mitmekeelsuse ja keeleoskuse arendamise kohta (20. mai 2014).
10.
Deklaratsioon kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (Pariis, 17. märts 2015).
11.
Nõukogu järeldused alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel (18.–19. mai 2015).
12.
Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta – Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid (23.–24. november 2015).
13.
Nõukogu järeldused haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta (23.–24. november 2015).
14.
Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon sotsiaal-majandusliku arengu ja kaasatuse edendamise kohta ELis hariduse kaudu: hariduse ja koolituse panus 2016. aasta Euroopa poolaastasse (24. veebruar 2016).
15.
Nõukogu järeldused meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu (30. mai 2016).
16.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks (10. juuni 2016).
17.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Hariduse täiustamine ja moderniseerimine (7. detsember 2016).
18.
Nõukogu soovitus – oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele (19. detsember 2016)
19.
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Programmi Erasmus+ (2014–2020) vahearuanne (31. jaanuar 2018).
20.
Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kaasamise kohta mitmekesisuses, et tagada kvaliteetne haridus igaühele (17. veebruar 2017).
21.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu – Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017 (17. november 2017).
22.
Nõukogu soovitus hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kohta (20. november 2017).
23.
Nõukogu järeldused ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta (20. november 2017).
24.
Nõukogu järeldused, milles käsitletakse koolide arendamist ja õpetamise täiustamist (20. november 2017).
25.
Euroopa Ülemkogu järeldused (14. detsember 2017).
26.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele digiõppe tegevuskava kohta (17. jaanuar 2018).
27.
Nõukogu soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (15. märts 2018)
28.
[Nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (22. mai 2018)].
29.
Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (22. mai 2018).