EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.10.2018

COM(2018) 677 final

2018/0348(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega allkirjastatakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust

{SWD(2018) 433 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping jõustus 28. veebruaril 2007 1 . Kõnealuse lepingu viimane, 15. juulil 2014 jõustunud protokoll 2 kaotas kehtivuse 14. juulil 2018. Üldiselt jääb praegune partnerlusleping liidu ja Maroko selliste suhete raamesse, mis tulenevad Euroopa–Vahemere piirkonna lepingust, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel 3 ning mis jõustus 2000. aastal. Lepingu eesmärk on tagada kalavarude õige majandamine ning nende kestlikkus ökoloogilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast vaadatuna.

Vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohastele läbirääkimisjuhistele 4 pidas Euroopa Komisjon Maroko valitsusega läbirääkimisi, et muuta Euroopa ühenduste ja Maroko Kuningriigi vahelist kalandusalast partnerluslepingut ning leppida kokku lepingu rakendamise uues protokollis.

Läbirääkimistel ja nende tulemusel koostatud tekstides võeti täielikult arvesse Euroopa Liidu Kohtu 27. veebruari 2018. aasta otsust juhtumis C-266/16, 5 milles kohus leiab, et kalanduslepingut ja selle protokolli ei kohaldata Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vete puhul. Võttes arvesse Euroopa Kohtu otsuse järeldusi ning kooskõlas mõlema lepinguosalise soovidega, otsustati läbirääkimistel siiski liita kõnealune territoorium ja selle ümbruse veed mitmel põhjusel partnerluslepingusse. Esiteks on majanduslikust vaatepunktist oluline, et ELi laevastiku püügitegevus, sealhulgas kõnealustes vetes, toimub õiguslikult turvalises raamistikus, mille geograafiline ulatus on selgelt määratletud. Samuti on ette nähtud, et lepingust tulenev majanduslik ja sotsiaalne mõju toob kõnealusele territooriumile ja selle elanikkonnale kasu, eelkõige toimub seal ELi laevastiku püütud saagi lossimine, võetakse tööle meremehi, tehakse sektorit toetavaid investeeringuid ja võetakse muid meetmeid, mida võimaldab kalanduslepingu protokolliga ette nähtud rahaline toetus. Lisaks tuleb märkida, et Maroko Kuningriik, kes seda territooriumi haldab (vähemalt suuremat osa sellest), on ainus isik, kellega sellist lepingut on võimalik sõlmida, arvestades et ükski muu isik ei suuda tagada nende ressursside säästvat kasutamist ega Lääne-Sahara territooriumi ja selle elanike kasu huvides ette nähtud valdkondliku toetuse haldamist ja järelevalvet.

Lisaks on uue lepingu ja protokolli ettepanek täielikus kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja liidu õigusega. Liit on järjepidevalt kinnitanud oma soovi leida lahendus erimeelsusele Lääne-Sahara küsimuses ning toetab ÜRO peasekretäri ja tema isikliku saadiku püüdlusi aidata leida lepinguosalistel olukorrale lahendus, mis on poliitiliselt õiglane, püsiv ja vastastikku vastuvõetav. Sellega seoses tuletatakse käesoleva ettepaneku juurde kuuluvas kirjavahetuses meelde liidu seisukohta Lääne-Sahara kohta.

Tekstid, mille suhtes jõudsid läbirääkijad pärast mitut läbirääkimisvooru kokkuleppele, hõlmavad Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelist säästva kalapüügi partnerluslepingut ennast („kalandusleping“), millega asendatakse 2007. aasta leping, lepingu rakendamise uut protokolli, lisa ja liiteid ning kirjavahetust. Need tekstid parafeeriti 24. juulil 2018.

Protokoll kehtib neli aastat alates selle kohaldamise kuupäevast, mis on kindlaks määratud protokolli artiklis 16. Uue kalanduslepinguga tühistatakse Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 28. veebruaril 2007. Lepinguga nähakse ette võimalus kohaldada seda ajutiselt enne selle sõlmimist; samas ei peeta vajalikuks teha ettepanekut selle ajutise kohaldamiseks. Uue lepingu eesmärk on kajastada 2009. aasta reformi põhimõtteid, milleks on: kalavarude hea majandamine ja jätkusuutlikkus, inimõiguste austamine, läbipaistvus ja mittediskrimineerimine. Lepingu muutmine on vajalik ka selleks, et olla vastavuses Euroopa Kohtu 27. veebruari 2018. aasta otsusega ja luua õiguslik alus lepingu kohaldamiseks Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vete puhul.

Kooskõlas läbirääkimisjuhistega tagatakse lepinguga, et lepingu kohaselt makstava rahalise toetuse (st nii rahaline toetus juurdepääsu eest, valdkondlik toetus kui ka laevaomanike makstavad tasud) kasutamisest tulenev ja püügitegevuse proportsionaalsusest lähtuv sotsiaalmajanduslik kasu jaotatakse geograafiliselt õiglaselt. Kõnealune tagamine toimub eelkõige rahaliste vahendite eraldamise ja nende kasutamise järelevalve kaudu, mida teostab lepinguga asutatud ühiskomitee, kus mõlemad lepinguosalised on esindatud. Lisaks on olemas sätted, mille kohaselt peab Maroko andma korrapäraselt aru käesoleva lepingu raames võetud meetmetest.

Ettepanekuga on kaasas komisjoni talituste töödokument pealkirjaga „Aruanne, milles hinnatakse kasu, mida Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll toovad Lääne-Sahara elanikele, ning mis hõlmab konsultatsioone kohaliku elanikkonnaga“. See aruanne sisaldab hinnangut, kuidas partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll võivad mõjutada säästvat arengut, eelkõige peetakse silmas mõju asjaomasele elanikkonnale ja asjaomaste piirkondade loodusvarade kasutamisele, samuti sisaldab aruanne kokkuvõtet elanikkonnaga peetud konsultatsioonidest, mis toimusid vastavalt läbirääkimisjuhistele, mille kohaselt mängis kalanduslepingu uuendamise protsessis olulist osa kohalike elanike ühendus.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kalanduslepingu ja selle uue protokolli peamine eesmärk on kehtestada partnerluse alusel toimiv säästev kalapüük ja pakkuda liidu laevadele kalapüügivõimalusi kalanduslepinguga kindlaks määratud püügipiirkonnas. Pakutavate kalapüügivõimaluste puhul on lähtutud parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest ja pika rändega liikide püügi puhul on järgitud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Uue protokolli puhul on arvesse võetud eelmise protokolli (2014–2018) hindamise tulemusi ning uue protokolli sõlmimist käsitlevat ettevaatavat hinnangut. Mõlema hinnangu koostajaks olid väliseksperdid. Lisaks võimaldab protokoll Euroopa Liidul ja Maroko Kuningriigil tugevdada oma partnerlust, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist püügipiirkonnas ning toetada Maroko Kuningriigi jõupingutusi sinise majanduse arendamisel. Need elemendid on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja kohustustega 6 .

Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused 128-le laevale kuue püügikategooria puhul:

–    kaks väikesemahulise kalapüügi liiki põhjaosas: pelaagiline püük nooda ja põhjaõngejadaga;

–    väikesemahuline püük lõunaosas ridva ja õngenööriga;

–    põhjapüük lõunaosas põhjatraaliga ja põhjaõngejadaga;

–    väikesemahuline tuunipüük ridvaga;

–    tööstuslik pelaagiline püük pelaagilise või poolpelaagilise traaliga ja seinnoodaga

•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega

Maroko Kuningriigiga läbirääkimiste pidamine partnerluslepingu üle säästva kalapüügi sektoris on osa liidu välistegevusest ning vastab eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi. Läbirääkimised on kooskõlas liidu seisukohaga toetada ÜRO peasekretäri ja tema isikliku saadiku püüdlusi aidata lepinguosalistel leida olukorrale lahendus, mis on poliitiliselt õiglane, püsiv ja vastastikku vastuvõetav ning millega antakse Lääne-Sahara rahvastele enesemääramisõigus vastavalt korrale, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega, mis on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 2152 (2014), 2218 (2015), 2385 (2016), 2351 (2017) ja 2414 (2018). Kalanduslepingu sõlmimine ei mõjuta poliitilist protsessi Lääne-Sahara lõpliku staatuse üle.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikega 2 on kehtestatud ühine kalanduspoliitika ja artikli 218 lõikega 5 on kehtestatud asjaomast etappi hõlmav läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise kord ELi ja kolmandate riikide vahel.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek kuulub ainupädevuse valdkonda.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes ning mis on kehtestatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja sama määruse artikli 32 sätetele kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjon teostas 2017. aastal Euroopa ühenduste ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli (2014–2018) järelhindamise ja protokolli võimaliku uuendamise eelhindamise. Hindamise järeldused on esitatud töödokumendis 7 .

Hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et liidu kalapüügisektor on väga huvitatud püügitegevusest protokolliga hõlmatud püügipiirkonnas ning protokolli uuendamine aitaks tugevdada kalapüügi kontrolli ja järelevalvet ning tõhustaks selle piirkonna kalavarude majandamist.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Hindamise raames konsulteeriti liikmesriikide, tööstusharu esindajate ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Maroko Kuningriigi kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames, samuti korraldasid komisjon ja Euroopa välisteenistus (EEAS) konsultatsioone Lääne-Sahara elanikega, tagamaks, et viimased saaksid väljendada oma arvamust partnerluse laiendamine üle Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vetesse ja et nad saaksid kalanduslepingust tulenevat ja püügitegevuse proportsionaalsusest lähtuvat sotsiaalmajanduslikku kasu. Kõnealuste alade elanikele tuleneva kasu hindamise ja elanikega toimunud konsultatsioonide aruanne on lisatud käesolevale ettepanekule komisjoni talituste töödokumendis. Aruandest selgub, et kalanduslepingu sotsiaalmajanduslikud tagajärjed peaksid olema üldiselt asjaomasele elanikkonnale soodsad ja et nende mõju loodusvarade säästvale arengule on positiivne. Ka konsultatsioonidel osalenud sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised osalejad pooldasid selgelt kalanduslepingu sõlmimist, isegi kui Front Polisario ja teised osalejad keeldusid põhimõtteliselt konsultatsiooniprotsessis osalemast. Seega võib järeldada, et komisjon koostöös Euroopa välisteenistusega on võtnud praeguses olukorras kõik mõistlikud ja võimalikud meetmed, et sobival viisil asjaomast elanikkonda kaasata.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

4.MÕJU EELARVELE

Aastane rahaline toetus on 37 000 000 eurot, ja selleks, et jõuda viimasel aastal 42 400 000 euroni, suurendatakse seda igal aastal järgmiselt:

a) rahaline hüvitis liidu laevade juurdepääsu eest on protokolli kohaldamise esimesel aastal 19 100 000 eurot, teisel aastal 20 000 000 eurot ning kolmandal ja neljandal aastal 21 900 000 eurot;

b) 17 900 000 euro suurune aastane toetus Maroko Kuningriigi kalandussektori arenguks protokolli rakendamise esimesel aastal, 18 800 000 euro suurune aastane toetus teisel aastal ja 20 500 000 euro suurune aastane toetus kolmandal ja neljandal aastal. Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada Maroko Kuningriigi sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve kord on ette nähtud uue partnerluslepingu juurde kuuluva protokolliga.

2018/0348 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega allkirjastatakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võttis 22. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist; seejärel on lepingut vaikimisi pikendatud.

(2)Kõnealuse lepingu rakendamise viimane protokoll, millega määrati kindlaks lepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, kaotas kehtivuse 14. juulil 2018.

(3)Oma otsuses kohtuasjas C-266/16 8 otsustas Euroopa Kohus vastusena eelotsuse küsimusele Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli kehtivuse ja tõlgendamise kohta, et ei lepingut ega selle protokolli ei kohaldata Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vete puhul.

(4)Liit ei kavatse mõjutada poliitilist protsessi Lääne-Sahara lõpliku staatuse teemal, mis toimub ÜRO egiidi all, samuti kinnitas liit veel kord oma soovi leida lahendus erimeelsusele Lääne-Sahara küsimuses: praegu on ÜRO kandnud Lääne-Sahara mitteautonoomsete territooriumide loetelusse ja käesolevalt haldab seda suures osas Maroko Kuningriik. Liit toetab täielikult ÜRO peasekretäri ja tema isikliku saadiku püüdlusi aidata lepinguosalistel leida olukorrale lahendus, mis on poliitiliselt õiglane, püsiv ja vastastikku vastuvõetav ning millega antakse Lääne-Sahara elanikele enesemääramisõigus vastavalt korrale, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega, mis on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 2152 (2014), 2218 (2015), 2385 (2016), 2351 (2017) ja 2414 (2018).

(5)Vaja oleks, et liidu laevastik saaks oma püügitegevust jätkata alates lepingu jõustumisest ja et kõnealuse lepingu kohaldamisala oleks kindlaks määratud nii, et sinna hulka kuuluksid ka Lääne-Sahara territooriumi ümbruse veed. Kalandusalase partnerluse jätkamine on muu hulgas oluline ka selle pärast, et kõnealune territoorium võiks jätkuvalt saada lepingus sätestatud valdkondlikku toetust vastavalt ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele ja et see võiks kohalikule elanikkonnale kasu tuua.

(6)Selleks andis nõukogu komisjonile 16. aprillil 2018 volituse alustada Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi, et muuta partnerluslepingut ning leppida kokku lepingu rakendamise uues protokollis. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 24. juulil 2018 uus Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping (edaspidi „kalandusleping“), mis hõlmab lepingu rakendamise uut protokolli, selle lisa ja liiteid ning lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust.

(7)Kalanduslepingu eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul ja Maroko Kuningriigil teha tihedamat koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat, kalavarude vastutustundlikku kasutust protokolliga kindlaks määratud püügipiirkonnas ning toetada Maroko Kuningriigi jõupingutusi kalandussektori ja sinise majanduse arendamisel. Leping aitab saavutada liidu poolt Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 seatud eesmärke.

(8)Komisjon hindas kalanduslepingu võimalikku mõju säästvale arengule, eelkõige kasu asjaomasele elanikkonnale ja asjaomaste piirkondade loodusvarade kasutamisele.

(9)Käesoleva hinnangu põhjal on selge, et kalandusleping peaks olema Lääne-Sahara elanikkonna jaoks väga soodne, kuna see toob elanikkonna jaoks sotsiaal-majanduslikku kasu, eelkõige tööhõive ja investeeringute seisukohalt, samuti avaldab see mõju kalandussektori arengule ja kalatoodete töötlemisele.

(10)Kalandusleping on ka parim tagatis Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vete loodusvarade säästvaks kasutamiseks, kuna püügitegevuse põhineb vastava valdkonna parimatel teaduslikel nõuannetel ja soovitustel ning see toimub asjakohaste järelevalve- ja kontrollimeetmete raames.

(11)Võttes arvesse Euroopa Kohtu otsuse järeldusi, võttis komisjon koostöös Euroopa välisteenistusega kõik praeguses kontekstis mõistlikud ja võimalikud meetmed kohaliku elanikkonna sobivaks kaasamiseks, et inimesed saaksid väljendada oma seisukohta kalanduslepingu kohta ja seda seisukohta võetaks ka arvesse. Laiaulatuslikud konsultatsioonid toimusid nii Lääne-Saharas kui ka Marokos ja konsultatsioonidel osalenud sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised osalejad pooldasid selgelt kalanduslepingu sõlmimist, olgugi et Front Polisario ja teised osalejad keeldusid põhimõtteliselt konsultatsiooniprotsessis osalemast.

(12)Need, kes keeldusid osalemast, lükkasid tagasi kõnealuse lepingu ja selle rakendamise protokolli kohaldamise Lääne-Sahara rannikuvetes, kuna nad leidsid, et sellise lepinguga kinnitatakse Maroko positsiooni Lääne-Sahara territooriumil. Samas ei võimalda miski kõnealuse lepingu puhul järeldada, et sellega tunnustataks Maroko suveräänsust või suveräänseid õigusi Lääne-Sahara ja selle ümbruse vete suhtes. Liit jätkab tugevdatud jõupingutusi toetamaks erimeelsuste rahumeelset lahendamist, mis sai alguse ja toimub ÜRO egiidi all.

(13)Seetõttu on asjakohane lubada allkirjastada leping, selle rakendamise protokoll ja lepingule lisatud kirjavahetus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel lubatakse allkirjastada Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping (edaspidi „kalandusleping“), mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust, eeldusel et kõnealune leping sõlmitakse.

Kalanduslepingu, selle rakendamise protokolli ning lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab kalanduslepingu läbirääkija poolt nimetatud isiku(te)le täisvolituse lepingu allkirjastamiseks, tingimusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 9  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☒ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 10  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

☒ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–☒    Ettepanek/algatus hakkab kehtima alates jõustumise kuupäevast (või, vajaduse korral, selle ajutisest kohaldamisest) ja kehtib 4 aastat.

–☐    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 11  

☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☒ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–☒    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

–☒    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☒    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)    ELT L 141, 29.5.2006, lk 1. ELT L 78, 17.3.2007, lk 31.

(2)    ELT L 328, 7.12.2013, lk 2. ELT L 228, 31.7.2014, lk 1.

(3)    ELT L 70, 18.3.2000, lk 2.

(4)    Vastu võetud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 3612. istungil 16. aprillil 2018.

(5)    27. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas C-266/16: Western Sahara Campaign UK (EU: C: 2018:118).

(6)    ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(7)     https://ec.europa.eu/fisheries/sites/fisheries/files/docs/publications/evaluation-report-morocco_fr.pdf SWD(2018) 1 final: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/FR/TXT/?qid=1535624240760&uri=CELEX:52018SC0001

(8)    27. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas C-266/16: Western Sahara Campaign UK (EU: C: 2018:118).

(9)    ABM: (Activity-Based Management): tegevuspõhine juhtimine; ABB (Activity-Based Budgeting): tegevuspõhine eelarvestamine.

(10)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(11)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(12)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(13)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(14)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(15)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(16)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(17)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(18)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(19)    Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(20)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(21)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(22)    AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT = renditud tööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.

(23)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(24)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.10.2018

COM(2018) 677 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus,

millega allkirjastatakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, mis hõlmab lepingu rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust

{SWD(2018) 433 final}

LISA

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline kirjavahetus, mis kuulub Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu juurde

A. Liidu kiri

Lugupeetud …

Mul on au viidata Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelisele säästva kalapüügi partnerluslepingule (edaspidi „kalandusleping“) seoses kõnealuse lepingu teatavate sätetega.

Läbirääkimiste tulemusel on Euroopa Liit ja Maroko Kuningriik kokku leppinud järgmises.

1.Lääne-Saharaga seoses kinnitavad lepinguosalised veel kord oma toetust ÜRO protsessile ja ÜRO peasekretäri jõupingutustele leida lõplik poliitiline lahendus kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel.

2.Kalandusleping on sõlmitud, ilma et see mõjutaks vastavaid seisukohti, mis käsitlevad:

–Euroopa Liidu puhul Lääne-Sahara mitteautonoomse territooriumi staatust – territooriumi külgnevad veed on hõlmatud kalanduslepingu artikli 1 punktis h määratletud püügipiirkonnaga – ja selle enesemääramisõigust, kusjuures lepingus esitatud viiteid Maroko õigusaktidele ei mõjuta tema seisukohta;

–Maroko Kuningriigi puhul – Sahara piirkond on riigi territooriumi lahutamatu osa, kus ta rakendab kogu territooriumil oma suveräänsest õigusest tulenevaid volitusi, nagu ka riigi ülejäänud territooriumil. Maroko on seisukohal, et lahendus kõnealusele piirkondlikule vaidlusele tuleks leida Sahara autonoomsust käsitleva algatuse alusel.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

Lugupidamisega

B. Maroko kiri

Lugupeetud …

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Lugupeetud ...

Mul on au viidata Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelisele säästva kalapüügi partnerluslepingule (edaspidi „kalandusleping“) seoses kõnealuse lepingu teatavate sätetega.

Läbirääkimiste tulemusel on Euroopa Liit ja Maroko Kuningriik kokku leppinud järgmises.

1.Lääne-Saharaga seoses kinnitavad lepinguosalised veel kord oma toetust ÜRO protsessile ja selle peasekretäri jõupingutustele leida lõplik poliitiline lahendus kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel.

2.Kalandusleping on sõlmitud, ilma et see mõjutaks vastavaid seisukohti, mis käsitlevad:

–Euroopa Liidu puhul Lääne-Sahara mitteautonoomse territooriumi staatust – territooriumi külgnevad veed on hõlmatud kalanduslepingu artikli 1 punktis h määratletud püügipiirkonnaga – ja selle enesemääramisõigust, kusjuures lepingus esitatud viiteid Maroko õigusaktidele ei mõjuta tema seisukohta;

–Maroko Kuningriigi puhul – Sahara piirkond on riigi territooriumi lahutamatu osa, kus ta rakendab kogu territooriumil oma suveräänsest õigusest tulenevaid volitusi, nagu ka riigi ülejäänud territooriumil. Maroko on seisukohal, et lahendus kõnealusele piirkondlikule vaidlusele tuleks leida Sahara autonoomsust käsitleva algatuse alusel.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

Lugupidamisega“

Võin kinnitada, et minu valitsus on Teie kirja sisuga nõus.

Lugupidamisega

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi

PARTNERLUSLEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“) ja

MAROKO KUNINGRIIK (edaspidi „Maroko“),

(edaspidi „lepinguosalised“),

VÕTTES ARVESSE liidu ja Maroko vahelist tihedat koostööd, eriti seoses Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepinguga ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, samuti nende ühist soovi koostööd tõhustada,

JÄRGIDES rangelt rahvusvahelist õigust ja põhilisi inimõigusi, tagades samas asjaomaste lepinguosaliste vastastikuse kasu,

PIDADES SILMAS, et käesolev leping on osa nende ulatuslikust partnerlusest, mis hõlmab majandus-, poliitilist, julgeoleku- ja ebaseadusliku rände vastu võitlemise valdkondi, sealhulgas selle algpõhjuseid,

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni,

OLLES TEADLIKUD Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada selliste asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsuseid ja soovitusi, mille liikmed lepinguosalised on,

SOOVIDES võtta arvesse saadaolevaid teadusnõuandeid ja pädevates piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides vastu võetud asjaomaseid majandamiskavasid, et tagada keskkonda säästev kalapüük ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil,

OLLES OTSUSTANUD luua dialoog, eelkõige seoses kalanduse juhtimise, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse ning püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega,

SOOVIDES, et juurdepääs püügipiirkonnale põhineks ELi kalalaevastiku tegevusel ja kõnealune kalalaevastik saaks asjakohase osa lubatud kogupüügi ülejäägist, võttes arvesse iga lepingu eripära, ning et selle laevastiku suhtes kohaldataks samu tehnilisi tingimusi nagu kõigi laevastike suhtes,

OLLES VEENDUNUD, et partnerlus peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime;

OLLES OTSUSTANUD toetada Maroko valdkondliku kalanduspoliitika raames, sealhulgas käesoleva lepinguga hõlmatud püügipiirkonnas, partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused ELi laevade püügipiirkonnale juurdepääsuks ning et selleks peaks püügitegevus olema suunatud eranditult olemasolevatele ressurssidele, võttes arvesse piirkonnas tegutsevate laevastike püügivõimsust ja pöörates erilist tähelepanu teatavatele piirialade ja pika rändega liikidele,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku ja ühiskondlikku koostööd, tõhustada säästvat kalapüüki ja aidata kaasa ookeanide paremale majandamisele, sealhulgas mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate investeeringute edendamise kaudu ja kooskõlas riigi arengueesmärkidega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„Maroko Kuningriigi ametiasutused“ – põllumajanduse, merekalapüügi, maaelu arengu, vee ja metsandusministeeriumi merekalapüügi osakond;

(b)„liidu ametiasutused“ – Euroopa Komisjon;

(c)„leping“ – Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, lepingu juurde kuuluv kirjavahetus, protokoll käesoleva lepingu rakendamiseks, lepingu lisa ja liited;

(d)„püügitegevus“ – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalandustoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

(e)„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

(f)„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

(g)„laevaomanik“ – kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda haldav ja kontrolliv isik;

(h)„püügipiirkond“ – Kesk-Atlandi idaosa veed, mis asuvad paralleelide 35°47′18″ N ja 20°46′13″ N vahel, sealhulgas Lääne-Saharaga külgnevad veed, 1 mis hõlmavad kõiki majandamispiirkondi. See määratlus ei mõjuta läbirääkimisi, mis on seotud püügipiirkonnaga külgnevate rannikuriikide merealade piiritlemisega, ega kolmandate riikide õigusi üldiselt;

(i)„majandamispiirkond“ – tegevuspiirkond, mis on piiritletud geograafiliste koordinaatide, kasutatavate püügivahendite või lubatud liikidega;

(j)„kalapüügiluba“ – püügilitsents, mille Maroko Kuningriigi ametiasutused on välja andnud liidu kalalaevale ja mis annab laevale õiguse tegeleda kalapüügiga asjaomases püügipiirkonnas;

(k)„otsene luba“ – püügilitsents, mille on välja andnud Maroko Kuningriigi ametiasutused liidu kalalaevale väljaspool lepingut;

(l)„kalavaru“ – mere bioloogiline ressurss teatavas piirkonnas;

(m)„kalandustooted“ – püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid;

(n)„vesiviljelustooted“ – mis tahes vesiviljelustegevuse abil saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil või neist valmistatud tooted;

(o)„kalandussektor“ – majandussektor, mis hõlmab kõiki kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustustegevusi;

(p)„kalur“ – lepinguosaliste tunnustatud isik, kes tegeleb tööndusliku kalapüügiga;

(q)„kalapüügivõimalus“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi ja/või püügikoormusena;

(r)„säästev kalapüük“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük.

Artikkel 2

Lepingu ese

Käesoleva lepinguga luuakse liidu kalalaevade püügitegevuse juriidilise, keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse juhtimise raamistik, sätestades sealhulgas:

(a)millistel tingimustel võivad liidu kalalaevad püügipiirkonnas kala püüda;

(b)finants- ja majanduskoostöö kalandussektoris, eesmärgiga seada sisse kalandussektorite partnerlus ja tõhustada ookeanide majandamist;

(c)halduskoostöö rahalise toetuse rakendamiseks;

(d)teadusliku ja tehnilise koostöö, et tagada püügipiirkonna kalavarude säästev kasutamine ja arendada asjaomast sektorit;

(e)kalapüügi kontrolli- ja järelevalvemeetmetega seotud koostöö püügipiirkonna vetes, et tagada kehtivate eeskirjade järgimine ning kalavarude säilitamise ja kalapüügi majandamise meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise tõhusus.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmise põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama säästvat kalapüüki kõnealuses püügipiirkonnas kala püüdvate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Maroko Kuningriigi ametiasutused kohustuvad tagama, et juurdepääs püügipiirkonnale oleks seotud ELi kalalaevastiku tegevusega. Maroko Kuningriigi ametiasutused püüavad tagada, et Euroopa kalalaevastik saaks asjakohase osa lubatud kogupüügi ülejäägist, võttes arvesse iga lepingu eripära. Euroopa kalalaevastiku suhtes kohaldatakse samu kalapüügi tehnilisi tingimusi nagu kõikide laevastike suhtes.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teavitavad teineteist kolmandate isikutega sõlmitud kalanduslepingutest ja -kokkulepetest.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et liidu kalalaevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, millele on osutatud ÜRO mereõiguste konventsiooni artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning mis on kindlaks tehtud selgel ja läbipaistval viisil parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida lepinguosalised vahetavad kõnealuste varude kogu lubatud püügikoormuse kohta kõigi asjaomases püügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.

5. Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised olemasolevatele varudele juurdepääsu kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse piirkondliku tasandi teadushinnanguid ning pädevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

6. Lepinguosalised kohustuvad tagama käesoleva lepingu rakendamise liidu kalalaevade püügitegevuse juriidilise, keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse juhtimise raamistikus.

7. Lepinguosaliste vastastikustes huvides kohustuvad nad pidama tihedat dialoogi, soodustama koostööd ja teavitama teineteist eelkõige valdkondliku kalanduspoliitika rakendamisest ja ookeanide majandamisest.

8. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu põhjal ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste eel-, vahe- ja järelhindamisel.

9. Lepinguosalised kohustuvad jälgima, et kõikide liidu kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, eelkõige seoses töötajate ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigusega ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega. 

10. Käesolev leping on osa Euroopa – Vahemere piirkonna lepingust, millega on loodud assotsiatsioon Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel 26. veebruaril 1996. aastal (edaspidi „assotsieerimisleping“). Protokolli eesmärk on aidata saavutada assotsieerimislepingu üldeesmärgid ja tagada kalavarude jätkusuutlikkus keskkonna, majanduse ja sotsiaalsest seisukohast.

11. Protokolli rakendatakse kooskõlas assotsieerimislepingu artikliga 1 dialoogi ja koostöö arendamise valdkonnas ning kooskõlas kõnealuse lepingu artikliga 2 seoses demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisega.

Artikkel 4

Liidu kalalaevade juurdepääs püügipiirkonnale

Maroko Kuningriigi ametiasutused kohustuvad lubama liidu laevadel püügipiirkonnas kala püüda vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 5

Kalapüügi tingimused ja ainuõiguslikkuse klausel

1. Liidu kalalaevad võivad käesoleva lepinguga hõlmatud püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljaantud kalapüügiluba. Igasugune püügitegevus väljaspool käesoleva lepingu raamistikku on keelatud.

2. Maroko Kuningriigi ametiasutused annavad liidu kalalaevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt. Kalapüügilubade andmine liidu laevadele väljaspool käesoleva lepingu raamistikku, eelkõige otseste lubade vormis, on keelatud.

3. Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokollis, selle lisas ja liidetes.

4. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 6

Püügitegevuse suhtes kohaldatavad õigusnormid ja eeskirjad

1. Säästva kalapüügi tagamiseks järgivad püügipiirkonnas tegutsevad liidu kalalaevad kõnealuses piirkonnas kalandustegevust reguleerivaid Maroko õigusnorme ja eeskirju, välja arvatud juhul kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti. Maroko Kuningriigi ametiasutused teatavad liidu ametiasutustele kohaldatavatest õigusnormidest ja eeskirjadest hiljemalt üks kuu enne käesoleva lepingu kohaldamist.

2. Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema kalalaevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning teatatud õigusnorme ja eeskirju, samuti selleks, et tagada käesoleva lepinguga ette nähtud püügitegevuse seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhus rakendamine.

Liidu kalalaevad peavad tegema koostööd seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate Maroko Kuningriigi ametiasutustega.

3. Lepinguosalised teavitavad üksteist igast üldkohaldatavast otsusest, mis võib mõjutada liidu kalalaevade tegevust käesoleva lepingu raames. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest muudatustest oma kalanduspoliitikas või kalandusalastes õigusaktides, mis võivad mõjutada liidu kalalaevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Õigusaktide muudatused, mis mõjutavad liidu kalalaevade püügitegevust asjaomases püügipiirkonnas, on liidu kalalaevadele siduvad alates kuuekümnendast päevast, välja arvatud erandlike asjaolude korral, kui see tähtaeg ei ole kohaldatav, pärast seda, kui liidu ametiasutused on saanud Marokolt teate.

ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 7

Partnerlus

Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad vastastikust partnerlust, sealhulgas koostööd teadusvaldkonnas, ettevõtjate vahelist koostööd, koostööd kalapüügi kontrolli ja järelevalve alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning halduskoostööd säästva kalapüügi poliitika rakendamiseks.

Artikkel 8

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal teevad lepinguosalised kootööd püügipiirkonna varude seisundi jälgimiseks. Selleks korraldatakse vaheldumisi liidus ja Marokos iga-aastaseid ühiseid teadusnõupidamisi.

2. Teadusnõupidamiste tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised artiklis 13 osutatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmed kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 9

Ettevõtjatevaheline koostöö

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete hõlbustamiseks ja edendamiseks peavad nad üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalandustoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Eriti soodustavad lepinguosalised kehtivaid õigusnorme arvestades lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuvate investeeringute edendamist.

Artikkel 10

Koostöö kalapüügi kontrolli ja järelevalve valdkonnas ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastasel võitlusel

1. Lepinguosalised kohustuvad tegema püügipiirkonnas koostööd kalapüügi kontrolli ja järelevalve valdkonnas ning võitlema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, et rakendada säästvat kalapüüki.

2. Maroko Kuningriigi ametiasutused tagavad käesoleva lepingu ja selle protokolliga ette nähtud kalapüügi järelevalve sätete tõhusa rakendamise. Liidu laevad teevad kontrolli eest vastutavate Maroko pädevate ametiasutustega koostööd.

Artikkel 11

Halduskoostöö

Selleks et tagada kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete tõhusus teevad lepinguosalised järgmist:

–arendavad halduskoostööd tagamaks, et liidu laevad järgivad käesoleva lepingu, eelkõige artikli 6 sätteid;

–teevad koostööd, eriti teabevahetuse ja tiheda halduskoostöö kaudu, ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Artikkel 12

Rahaline toetus

1. Rahaline toetus on kindlaks määratud protokollis, selle lisas ja liidetes.

2. Lõikes 1 osutatud rahaline toetus hõlmab:

(a)rahalist hüvitist, mida liit maksab oma laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest;

(b)liidu laevade omanike poolt makstavaid tasusid;

(c)liidu valdkondlikku toetust säästva kalapüügi poliitika ning ookeanide majandamise ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamiseks.

3. Liidu rahalist toetust makstakse vastavalt protokollile igal aastal.

4. Lepinguosalised uurivad käesolevast lepingust tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu õiglast geograafilist ja ühiskondlikku jaotust, eriti seoses kalandussektori taristu, põhiliste sotsiaalteenuste, ettevõtete loomise, kutseõppe ning arengu- ja moderniseerimisprojektidega, tagamaks, et sellest on asjaomasele elanikkonnale kasu proportsionaalselt püügitegevusega.

5. Ühiskomitee võib lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse summat korrigeerida järgmistel juhtudel:

(a)liidu kalalaevadele antud kalapüügivõimaluste vähendamise korral, eelkõige asjaomaste kalavarude haldamismeetmete kohaldamise tõttu, mida on parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja säästev kasutamine;

(b)liidu kalalaevadele antud kalapüügivõimaluste suurendamise korral, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel võimaldab;

(c)peatamise või lõpetamise korral, nagu on sätestatud lepingu artiklites 20 ja 21.

6. Lõike 2 punktis c osutatud rahaline toetus:

(a)ei ole seotud lõike 2 punktides a ja b osutatud juurdepääsutasudega ning

(b)on kindlaks määratud ja sõltub valdkondliku toetuse eesmärkide saavutamisest käesoleva lepingu protokolli ning iga-aastase ja mitmeaastase tegevuskavaga ette nähtud rakenduskorra kohaselt.

7. Ühiskomitee võib lõike 2 punktis c osutatud rahalise toetuse summat muuta juhul, kui hinnatakse uuesti valdkondliku kalanduspoliitika rakendamiseks antava rahalise toetuse saamise tingimusi.

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 13

Ühiskomitee

1. Luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu kohaldamise järelevalve eest ja võib vastu võtta lepingu protokolli, lisa ja liidete muudatusi.

2. Ühiskomitee

(a)teostab järelevalvet lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise, eriti artikli 12 lõike 6 punktis b osutatud ühe- ja mitmeaastaste tegevuskavade koostamise ning nende rakendamise hindamise üle;

(b)määratleb ja hindab artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud rahalise toetuse iga- ja mitmeaastast programmi;

(c)uurib artikli 12 lõikes 4 osutatud asjaomase elanikkonna sotsiaal-majandusliku kasu geograafilist ja sotsiaalset jaotust;

(d)tagab vajalike sidemete loomise kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

(e)tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina.

3. Ühiskomitee võib vastu võtta protokolli, selle lisa ja liidete muudatusi, milles käsitletakse järgmist:

(a)kalapüügivõimaluste ja sellest lähtuvalt ka artikli 12 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse läbivaatamine;

(b)valdkondliku toetuse ja sellest tulenevalt artikli 12 lõikes 2 punktis c osutatud rahalise toetuse rakendamise kord;

(c)liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja viisid;

(d)mis tahes muud ülesanded, mille lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ETR-kalapüügi vastase võitluse ja ookeanide majandamise valdkonnas.

5. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Marokos ja liidus või mõnes muus lepinguosaliste poolt kokkulepitud paigas ning kohtumist juhatab kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komitee kokku erakorraliseks koosolekuks.

Ühiskomitee koosolekute järeldused esitatakse koosolekuprotokollis, millele kirjutavad alla mõlemad lepinguosalised.

6. Ühiskomitee võib vastu võtta oma töökorra.

Artikkel 14

Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Liidu toimimise lepingut ja teiselt poolt artikli 6 lõikes 1 osutatud õigusnorme.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 16

Protokolli, lisa, liidete ja kirjavahetuse staatus

Protokoll, selle lisa ja liited ning lepinguga kaasnev kirjavahetus moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa ja need kuuluvad samuti käesoleva lõppsätete kohaldamisalasse.

Artikkel 17

Keel ja jõustumine

Käesolev leping on koostatud araabia, bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Leping jõustub kuupäeval, kui lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 18

Lepingu kestus

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Artikkel 19

Ajutine kohaldamine

Käesolevat lepingut võib vastastikusel kokkuleppel ajutiselt kohaldada lepinguosaliste sellekohaste kirjalike teadete vahetamisel alates Euroopa Liidu Nõukogu lubatud allakirjutamise kuupäevast.

Artikkel 20

Lepingu peatamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada ühel või mitmel järgmistest juhtudest:

(a)kui asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega ja mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistavad kalapüüki püügipiirkonnas;

(b)kui lepinguosaliste vahel ilmnevad erimeelsused käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle, eelkõige seoses artiklitega 6, 10 ja 12;

(c)kui üks lepinguosalistest ei järgi käesolevat lepingut;

(d)kui käesoleva lepingu sõlmimiseni viinud valdkondlikku poliitikat märkimisväärselt muudetakse ning see ajendab üht lepinguosalistest taotlema lepingu muutmist.

2. Asjaomane lepinguosaline annab lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Osutatud teate saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda kolme kuu jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

3. Kui erimeelsuste osas ei jõuta mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni ja lepingu kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised üksteisega konsulteerimist, et leida vaidlusele lahendus. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, vähendatakse artikli 12 lõikes 2 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil lepingu kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 21

Lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada järgmistel juhtudel:

(a)kui asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega ja mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistavad kalapüüki püügipiirkonnas;

(b)asjaomaste varude vähenemise korral;

(c)liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste alakasutamise korral;

(d)suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu;

(e)lepinguosaliste erimeelsuste korral seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega;

(f)kui üks lepinguosalistest ei järgi käesolevat lepingut;

(g)kui käesoleva lepingu sõlmimiseni viinud poliitilisi suuniseid märkimisväärselt muudetakse ning see ajendab üht lepinguosalistest taotlema lepingu muutmist.

2. Asjaomane lepinguosaline annab lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel teate kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada.

3. Pärast teate saamist lepingu lõpetamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kuue kuu jooksul mõlemat osalist rahuldav lahendus.

4. Lepingu lõpetamise korral vähendatakse artiklis 12 osutatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Sellist vähendamist kohaldatakse ka juhul, kui üks lepinguosaline lõpetab lepingu ajutise kohaldamise.

Artikkel 22

Läbivaatamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev leping vaadatakse läbi, et võtta arvesse liidu püügitegevust mõjutada võivaid muudatusi õigus-, keskkonna-, majandus- ja sotsiaalraamistiku juhtimisel.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 28. veebruaril 2007, tunnistatakse kehtetuks.

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise

PROTOKOLL

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva protokolli kohaldamisel kehtivad lepingu artiklis 1 esitatud mõisted, välja arvatud allpool toodud muudatused, mida on täiendatud järgmiselt:

1. „kalandusleping“ – Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi partnerlusleping säästva kalapüügi sektoris ning lepingu juurde kuuluv kirjavahetus;

2. „protokoll“ – kalanduslepingu rakendamise protokolli, selle lisa ja liited;

3. „lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

4. „ümberlaadimine“ – kõigi või osade kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale;

5. „vaatleja“ – isik, kes on vastavalt lisa sätetele volitatud riikliku asutuse poolt jälgima püügitegevuse suhtes kohaldatavate eeskirjade rakendamist või jälgima kõnealust tegevust teaduslikel eesmärkidel;

6. „kalapüügiluba“ – ametlik luba, mille osakond väljastab laevaomanikule iga-aastase tasu eest ja mis annab talle õiguse kalastada asjaomases majandusvööndis ajavahemikul, mille jaoks luba välja anti;

7. „käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;

8. „delegatsioon“ – Euroopa Liidu delegatsioon Marokos;

9. „osakond“ – põllumajanduse, merekalapüügi, maaelu arengu, vee ja metsandusministeeriumi merekalapüügi osakond.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada kalanduslepingu sätted, sealhulgas tingimused ELi laevade juurdepääsuks kalanduslepingu artikli 1 punkti h määratletud püügipiirkonnale, samuti säästva kalandust käsitleva partnerluse rakendamise sätted.

Artikkel 3

Kalapüügivõimalused

1. Alates käesoleva protokolli kohaldamise kuupäevast ning artiklis 16 sätestatud ajavahemikuks on kalanduslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:

(a)kategooria „Väikesemahuline pelaagiline noodapüük põhjaosas“: 22 laeva (edaspidi „1. püügikategooria“);

(b)kategooria „Väikesemahuline püük põhjaosas põhjaõngejadadega“: 35 laeva (edaspidi „2. püügikategooria“);

(c)kategooria „Väikesemahuline püük lõunaosas ridva ja õngenööriga“: 10 laeva (edaspidi „3. püügikategooria“);

(d)kategooria „Põhjapüük lõunaosas põhjatraaliga ja põhjaõngejadaga“: 16 laeva (edaspidi „4. püügikategooria“);

(e)kategooria „Väikesemahuline tuunipüük ridvaga“: 27 laeva (edaspidi „5. püügikategooria“);

(f)kategooria „Tööstuslik pelaagiline püük pelaagilise või poolpelaagilise traaliga ja seinnoodaga“: iga-aastane kvoot:

i) 85 000 tonni esimesel kohaldamisaastal, 18 laeva,

ii) 90 000 tonni teisel kohaldamisaastal, 18 laeva,

iii) 100 000 tonni kolmandal ja neljandal kohaldamisaastal, 18 laeva,

(edaspidi „6. püügikategooria“).

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5, 10 ja 20 osutatud tingimustel.

3. Kalanduslepingu artikli 5 kohaselt võivad liidu laevad püügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli sätete alusel ning selle lisas ja liidetes esitatud tingimustel välja antud kalapüügiluba.

4. Vastavalt kalanduslepingu artikli 3 lõikele 4 lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad ühiskomiteedes teavet saagi või asjaomaste varude kogu lubatud püügikoormuse kohta kõigi püügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.

Artikkel 4

Rahaline toetus

1. Protokolliga ettenähtud aastane hinnanguline koguväärtus on:

1.1. 48 100 000 eurot esimesel kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt.

(a)    37 000 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)19 100 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)17 900 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

b)11 100 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis b.

1.2. 50 400 000 eurot teisel kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt.

(a)38 800 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)20 000 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)18 800 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

(b)11 600 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis b.

1.3. 55 100 000 eurot teisel ja kolmandal kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt.

(a)42 400 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)21 900 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)20 500 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

(b)12 700 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis b.

2. Vastavalt kalanduslepingu artikli 12 sätetele, eelkõige selle lõikele 4, ja artikli 5 tingimustel, jaotavad Maroko Kuningriigi ametiasutused rahalise toetuse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 6 ja 7.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5, 10, 18, 19 ja 20 osutatud tingimustel.

4. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktides a ja c osutatud rahaline toetus kantakse Maroko Kuningriigi ülemlaekuri (Trésorier Générale du Royaume) nimele Maroko Kuningriigi riigikassas avatud sihtotstarbelisele arvelduskontole, mille andmed teatavad Maroko Kuningriigi ametiasutused.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Ühiskomitee võib vastastikusel kokkuleppel vaadata läbi käesoleva protokolli artiklis 3 osutatud kalapüügivõimalused vastavalt kalanduslepingu artikli 13 lõike 3 punktile a, tingimusel et selle läbivaatamisega ei kahjustata püügipiirkonna kalavarude jätkusuutlikkust. Kõnealune läbivaatamine võib hõlmata artiklis 3 osutatud laevade arvu, sihtliike või iga kategooria kohta eraldatud kvoote.

2. Vastavalt kalanduslepingu artikli 12 lõikele 5 vaadatakse kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus kalapüügivõimaluste suurendamise või vähendamise korral läbi proportsionaalselt kalapüügivõimalustele, pro rata temporis ja asjaomaste kategooriate eeldatava püügikoguse väärtuse alusel. Kõnealuse läbivaatamise peab heaks kiitma ühiskomitee.

Siiski ei suurendata kalapüügivõimalusi, mis vastavad kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu poolt makstava rahalise toetuse kahekordsele summale.

Artikkel 6

Rahalise toetuse eraldamine seoses juurdepääsuga püügipiirkonnale ja laevaomanike makstavad tasud

1. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse ja artikli 12 lõike 2 punktis b osutatud tasude puhul võetakse arvesse sotsiaal-majandusliku kasu õiglast geograafilist ja sotsiaalset jaotust, et tagada kasu asjaomasele elanikkonnale vastavalt kalanduslepingu artikli 12 lõikele 4.

2. Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli kohaldamise kuupäeva esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutused meetodi, mille tulemusena saavutatakse lõikes 1 osutatud geograafiline ja sotsiaalne jaotus ning eraldatud summade jaotusmeetod, mille vaatab läbi ühiskomitee.

3. Mis tahes olulisi muutusi geograafilises ja sotsiaalses jaotuses kontrollivad mõlemad lepinguosalised ühiskomitees.

4. Igal aastal esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutused kolme kuu jooksul aruande eelmise aasta geograafilise ja sotsiaalse jaotuse kohta.

5. Maroko Kuningriigi ametiasutused esitavad enne protokolli kehtivuse lõppemist lõpparuande lõikes 1 osutatud summade geograafilise ja sotsiaalse jaotuse kohta.

Artikkel 7

Valdkondliku toetuse eraldamine

1. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondliku toetusega aidatakse kaasa valdkondliku poliitika arendamisele ja rakendamisele kalandussektori riikliku arengustrateegia raames.

2. Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakendamise üksikasjades, mis hõlmab eelkõige järgmist:

(a)ühe- ja mitmeaastased suunised valdkondliku toetuse konkreetse summa kohta vastavalt kalanduslepingu artikli 12 lõikele 4;

(b)ühe- ja mitmeaastased eesmärgid, milleni tuleb jõuda, et saavutada säästev kalapüük, võttes arvesse prioriteete, mida Maroko Kuningriigi ametiasutused on väljendanud riigi valdkondliku poliitika raames;

(c)kriteeriumid, aruanded ja menetlused, sealhulgas eelarvelised ja finantsnäitajad ning kontrolli- ja auditimetoodika, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3. Kõik muudatused suunistes, eesmärkides ning kriteeriumides ja näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

4. Maroko Kuningriigi ametiasutused esitavad igal aastal aruande valdkondlikku toetust saavate projektide edusammude kohta ja selle aruande vaatab läbi ühiskomitee. Aruande struktuuri määrab ühiskomitee kindlaks hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli kohaldamiskuupäeva.

5. Sõltuvalt projektide laadist ja nende rakendamise kestusest esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutused aruande nende rakendamise kohta, mille vaatab läbi ühiskomitee. Kõnealuse aruande sisu lepitakse kokku ühiskomitees.

6. Enne protokolli kehtivuse lõppemist esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutused käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse kasutamise lõpparuande, mis hõlmab eelnevates lõigetes osutatud aspekte.

7. Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised valdkondliku toetuse maksmist maksimaalselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli kohaldamise peatamist või lõpetamist käesolevas protokollis sätestatud korras. Kui meetme või projektiga seotud valdkondliku toetuse maksmist on kavas pikendada täiendavalt kuni kuueks kuuks, võetakse arvesse kõiki ühiskomitees eelnevalt heaks kiidetud meetmeid või projekte.

8. Lepinguosalised kehtestavad kalanduslepinguga seoses teavitamise ja nähtavuse kava. See kava kiidetakse heaks ühiskomitee esimesel koosolekul.

Artikkel 8

Maksed

1. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmine toimub järgmiselt:

(a)esimesel aastal – hiljemalt kaks kuud pärast ühiskomitee koosolekut, kus kiideti heaks artikli 6 lõikes 2 osutatud jaotuspõhimõtted;

(b)järgmistel aastatel – käesoleva protokolli kohaldamise kuupäeva aastapäeval, võttes arvesse ühiskomisjoni lõigete 4 ja 5 kohaselt koostatud analüüsi.

2. Kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud rahalise toetuse maksmine toimub järgmiselt:

(a)esimesel aastal – hiljemalt kaks kuud pärast iga-aastase ja mitmeaastase eelarve heakskiitmist ühiskomitees vastavalt käesoleva protokolli artikli 7 lõikele 2;

(b)järgmistel aastatel – kahe kuu jooksul pärast möödunud aasta tulemuste ja järgmise majandusaasta eelarve heakskiitmist ühiskomitees.

3. Laevaomanikud maksavad neilt sissenõutavad tasud vastavalt käesoleva protokolli lisa I peatüki E osale.

4. Ühiskomitee kontrollib igal aastal tulemuste vastavust kavandatule ning maksete vastavust geograafilisele ja sotsiaalsele jaotuspõhimõttele.

5. Kui tulemused, sh geograafiline ja sotsiaalne jaotus ei vasta kavandatule või artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud põhimõtetele, võidakse maksed ja nendega seotud püügitegevus üle vaadata või vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada. Sellisel juhul jätkavad lepinguosalised nõupidamisi ja pärast ühiskomitee kinnitust, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, jätkatakse makseid ja asjaomast püügitegevust.

Artikkel 9

Teadusvaldkonna korraldus

1. Vastavalt kalanduslepingu artiklitele 3 ja 8 kohustuvad lepinguosalised korraldama korrapäraselt või vastavalt vajadusele teaduskohtumisi, et arutada teaduslikke küsimusi ning ühiskomitee taotluse ja vajaduse korral hinnata püügi väärtust esmamüügil lossimiskohas või sihtturgudel.

2. Kõnealuste teaduskohtumiste volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab ühiskomitee.

Artikkel 10

Katsepüük

Teadusuuringute eesmärgil ning teaduse ja tehnika edasiarendamiseks võib püügipiirkonnas korraldada ühiskomitee taotluse korral katsepüügi. Katsepüügi korraldamise üksikasjad otsustatakse käesoleva protokolli lisa III peatüki sätete kohaselt.

Artikkel 11

Ettevõtjate koostöö

Kooskõlas kehtivate õigusnormidega kohustuvad lepinguosalised edendama kontakte ja soodustama koostööd ettevõtjate vahel järgmistes valdkondades:

(a)kalandusega seotud tööstuse arendamine, eelkõige laevaehitus ja -remont ning püügivahendite tootmine;

(b)erialateadmiste vahetamine ja juhtide koolitamine merekalandussektoris;

(c)kalandustoodete turustamine;

(d)turundus;

(e)vesiviljelus ja sinine majandus.

Artikkel 12

Protokolli sätete ja protokollist tulenevate kohustuste eiramine

Käesoleva protokolli sätete ja püügipiirkonnas kehtivate õigusaktide kohaselt on Maroko Kuningriigi ametiasutustel käesoleva protokolli sätete ja protokolli kohaldamisest tulenevate kohustuste eiramise korral õigus kohaldada lisaga ettenähtud karistusi.

Artikkel 13

Elektrooniline teabevahetus

Lepinguosalised kohustuvad rakendama võimalikult kiiresti süsteeme (nt ERS), mis on vajalikud käesoleva protokolli tehnilise haldamisega seotud kogu teabe ja kõigi sellekohaste dokumentide (nt püügiandmed, kalalaeva asukoht VMSi kohaselt, käesoleva kalanduslepingu kohaselt tegutsevate liidu kalalaevade püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine) elektrooniliseks edastamiseks.

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

1. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki isikuandmeid liidu kalalaevade ja nende püügitegevuse kohta, mis on saadud kalanduslepingu kohaldamise raames, sh vaatlejate tegevuse käigus, käsitletakse alati kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2. Lepinguosalised tagavad, et püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3. Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid kasutavad pädevad ametiasutused üksnes kalanduslepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve eesmärgil.

4. Liidu esitatud isikuandmete jaoks kehtestatakse ühiskomitees asjakohased kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev protokoll, selle lisa ja liited jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 16

Kestus

Olenemata kalanduslepingu artiklist 18, kohaldatakse käesolevat protokolli nelja aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast või vajaduse korral alates selle ajutisest kohaldamisest.

Artikkel 17

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli võib vastastikusel kokkuleppel ajutiselt kohaldada lepinguosaliste sellekohaste kirjalike teadete vahetamisel alates Euroopa Liidu Nõukogu lubatud allakirjutamise kuupäevast.

Artikkel 18

Peatamine

Vastavalt kalanduslepingu artiklile 20 võib käesoleva protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada.

Artikkel 19

Lõpetamine

Vastavalt kalanduslepingu artiklile 21 võib käesoleva protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel lõpetada.

Artikkel 20

Läbivaatamine

Vastavalt kalanduslepingu artiklile 22 võib käesoleva protokolli ühe lepinguosalise algatusel läbi vaadata.

LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED PÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

KALAPÜÜGILOA TAOTLEMISE JA VÄLJASTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

A. Kalapüügiloa taotlemine

1. Püügiluba kala püüdmiseks püügipiirkonnas antakse üksnes nõuetekohastele kalalaevadele.

2. Kalalaev on nõuetekohane, kui laevaomaniku, kapteni ega kalalaeva enda suhtes ei ole püügipiirkonnas rakendatud kalapüügikeeldu ning kalalaev ei ole kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

3. Kalalaevadel ei tohi olla vastuolusid kehtivate õigusaktidega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad püügipiirkonnas toimunud püügitegevusest tulenevad kohustused.

4. Liidu ametiasutused esitavad põllumajanduse, merekalapüügi, maaelu arengu, vee ja metsandusministeeriumi merekalapüügi osakonnale (edaspidi „osakond“) nende kalalaevade nimekirja, kes soovivad tegelda kalapüügiga protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes määratud piirides, vähemalt kakskümmend päeva enne taotletavate kalapüügilubade kehtivuse alguskuupäeva.

Need nimekirjad

(a)saadetakse osakonnale e-postiga aadressidele, mis on esitatud kirjavahetuse teel enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva;

(b)kõnealustes nimekirjades on püügikategooriate ja majandamispiirkondade kaupa esitatud kalalaevade arv ja iga kalalaeva peamised tehnilised näitajad, rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa, taotletava perioodi jooksul kasutatavad püügivahendid ning 6. püügikategooria puhul taotletav püügikvoot tonnides igakuise kavandatava püügikoguse kaupa.

5. Kui 6. püügikategooria puhul asjaomase kuu jooksul püütud saak

(a)ulatub enne asjaomase kuu lõppu kalalaeva kavandatud igakuise püügikvoodini, võib laevaomanik edastada liidu ametiasutuste kaudu osakonnale igakuise kavandatud püügikoguse kohanduse ja taotleda kõnealuse kavandatud igakuise püügikvoodi suurendamist;

(b)on väiksem kui kavandatud igakuine püügikvoot, krediteeritakse kvoodi või tasu vastav osa jooksva kalendriaasta järgmisesse tegevusperioodi.

6. Kalapüügilubade üksiktaotlused püügikategooriate kaupa esitatakse osakonnale koos eespool osutatud nimekirjadega 1. liites esitatud näidisvormil.

7. Koos kalapüügiloa taotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid:

(a)lipuriigi kinnitatud mõõtekirja koopia;

(b)kalalaeva külgvaate hiljutine digitaalne värvifoto minimaalse punktitihedusega 1400 x 1050 pikslit, mis on kinnitatud vastavalt lipuriigi kehtivatele menetlustele ning millel on selgelt näha kalalaeva seisund taotluse esitamise ajal ja kalalaeva pardatähis (tähed ja numbrid). Selle foto minimaalsed mõõtmed on 15 cm x 10 cm;

(c)tõend selle kohta, et kehtivate õigusaktidega kindlaksmääratud aastatasud kalapüügilubade eest ning lõivud ja vaatlejatasud on makstud vastavalt E osas sätestatud korrale;

(d)muud dokumendid või tõendid, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide puhul.

8. Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse igal aastal kalapüügiluba kalalaevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes kinnitus kalapüügiloa tasu, lõivude ja vaatlejatasude maksmise kohta.

9. Liidu ametiasutused edastavad osakonnale kalapüügiloa taotluse vormid ja kõik punktis 6 nimetatud dokumendid koos kalapüügilubade koostamiseks vajaliku teabega elektronposti teel.

B. Kalapüügiloa väljaandmine

1. Osakond väljastab kõigi kalalaevade kalapüügiload liidu ametiasutustele Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu Marokos (edaspidi „delegatsioon“) viieteistkümne päeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 sätestatud dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2. Vajaduse korral teatab osakond liidu ametiasutustele kalapüügiloa andmisest keeldumise põhjused.

3. Kalapüügiload koostatakse vastavalt 2. liites esitatud teabelehtedele, märkides eelkõige ära majandamispiirkonna, kauguse kaldast, pidevalt toimiva positsioneerimis- ja laevaseiresüsteemi (VMSi transponderi seerianumber) andmed, lubatud püügivahendid, peamised liigid, võrgusilma lubatud suuruse, lubatud kaaspüügi mahu ning 6. püügikategooria puhul kalalaeva lubatud kavandatud igakuised püügikvoodid.

4. Kalalaeva kavandatud igakuist püügikvooti võib suurendada vastava teabelehega ettenähtud püügipiirangute ulatuses.

5. Kalapüügiloa võib välja anda üksnes kõik selleks ettenähtud haldusformaalsused täitnud kalalaevadele.

6. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise kalapüügilubade süsteemi rakendamise edendamises.

C. Kalapüügilubade kehtivusaeg ja kasutamine

1. Välja arvatud esimene aasta, mis algab protokolli kohaldamise alguskuupäeval ja lõppeb hiljemalt 31. detsembril, on kalapüügilubade kehtivusaeg

(a)üks kalendriaasta (5. püügikategooria), mis hõlmab ajavahemikku alates kalapüügiloa kehtivuse alguskuupäevast kuni 31. detsembrini;

(b)üks kvartal (1, 2, 3 ja 4. püügikategooria), mis hõlmab kolmekuulist ajavahemikku alates 1. jaanuarist, 1. aprillist, 1. juulist või 1. oktoobrist;

(c)üks kuu (6. püügikategooria), mis hõlmab ajavahemikku alates kalapüügiloa kehtivuse alguskuupäevast kuni kuu lõpuni.

Viimasel kohaldamisaastal, mis algab 1. jaanuaril ja lõppeb protokolli kehtivuse lõppemise kuupäeval, lühendatakse vajaduse korral eespool nimetatud ajavahemikke, võttes arvesse protokolli kehtivusaja lõppu.

2. Kalapüügiload kehtivad üksnes tasudega hõlmatud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse loaga kindlaksmääratud majandamispiirkonnas, püügivahendite ja püügikategooria suhtes.

3. Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele kalalaevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et kalalaev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks ning mida lipuriigi pädevad asutused nõuetekohaselt kinnitavad, võib liidu ametiasutuste taotluse korral kalalaeva kalapüügiloa siiski tühistada. Kooskõlas lubade taotlemise ja välja andmise suhtes kohaldatavate sätetega antakse uus kalapüügiluba nii kiiresti kui võimalik teisele sama püügikategooria kalalaevale, mille tonnaaž ei ületa tühistatud kalapüügiloaga kalalaeva tonnaaži.

4. Kalalaeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa osakonnale.

5. Kalapüügiluba peab olema kalapüügiõigusega kalalaeva pardal ja see esitatakse kontrolliasutusele igal kontrollimisel.

D. Loatasud ja lõivud

1. Kalapüügilubade aastatasud kehtestatakse Maroko õigusnormidega, millega reguleeritakse püügitegevust püügipiirkonnas.

2. Loatasud hõlmavad kalendriaastat, mille jooksul kalapüügiluba välja antakse, ja need makstakse jooksva aasta lubade esmakordse taotlemise korral. Loatasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

3. Lisaks loatasudele arvutatakse 2. liites esitatud teabelehtedes kindlaks määratud määrade põhjal iga kalalaeva makstavad lõivud.

4. Lõivud arvutatakse lähtuvalt kalapüügiloa tegelikust kehtivusajast, võttes arvesse võimalikku bioloogilise taastumise aega.

E. Makseviisid

1. Loatasud, lõivud ja vaatlejatasud makstakse põllumajanduse, merekalapüügi, maaelu arengu, vee ja metsandusministeeriumi ülemlaekurile enne kalapüügiloa väljastamist Marokos asuva Bank Al Maghribis avatud kontole nr 0018100078000 20110750201.

2. Tasude maksmine 5. püügikategooria kalalaevadele antud kvootide eest toimub järgmiselt:

(a)teabelehes osutatud kindlasummaline ettemaks (7 000 eurot kalalaeva kohta) tasutakse enne püügitegevuse algust;

(b)ettemaks arvutatakse lähtuvalt kalapüügiloa tegelikust kehtivusajast;

(c)enne 30. juunit esitavad liidu ametiasutused osakonnale aruande eelmisel aastal makstud loatasude kohta, lähtudes laevaomanike püügiaruannetest, mis on kontrollitud ja kinnitatud lipuriigi pädevate asutuste ja Maroko Kuningriigi ametiasutuste poolt;

(d)protokolli viimase kohaldamisaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate loatasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast protokolli kehtivusaja lõppu;

(e)lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates osakonna poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Liidu ametiasutused edastavad laevaomaniku poolt Maroko ülemlaekurile lõikes 1 nimetatud kontole eurodes tehtud makse kinnituse osakonnale hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist;

(f)kui lõpliku arvestuse summa on eespool nimetatud ettemaksest väiksem, siis summade vahet tagasi ei maksta;

(g)laevaomanikud võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide täiendavate maksete tegemisel peetakse kinni punktis e märgitud tähtaegadest;

(h)punktis e sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

3. Tasude maksmine 6. püügikategooria kalalaevadele antud kvootide eest toimub järgmiselt:

(a)laevaomaniku taotletud kavandatud igakuisele püügikvoodile vastav tasu makstakse enne püügitegevuse algust;

(b)kavandatud igakuise püügikvoodi suurendamisel vastavalt A osa punktile 5 makstakse kõnealusele suurendamisele vastav tasu Maroko Kuningriigi ametiasutustele enne püügitegevuse jätkamist;

(c)kavandatud igakuise püügikvoodi ületamisel ja selle võimalikul suurendamisel korrutatakse kõnealusele suurendamisele vastav tasu koefitsiendiga 3. Kuubilanss arvutatuna püütud saagi alusel makstakse kahe kuu jooksul pärast seda kalendrikuud, mil kõnealune püük toimus.

II PEATÜKK

MAJANDAMISPIIRKONNAD

1. Iga püügikategooria majandamispiirkonna üksikasjalik kirjeldus on esitatud 2. liite teabelehtedes.

2. Enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva teatavad Maroko Kuningriigi ametiasutused liidu ametiasutustele majandamispiirkondade ja nende piiridesse jäävate püügikeelu all oleva piirkondade geograafilised koordinaadid.

3. Kõnealused andmed edastatakse elektrooniliselt, väljendatuna kümnendarvuna N/S DD.ddd (WGS84).

4. Kõnealuste koordinaatide igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

5. Liit võib vajaduse korral küsida nimetatud koordinaatide kohta täiendavat teavet.

III PEATÜKK

KATSEPÜÜGI TINGIMUSED

1. Lepinguosalised kinnitavad ühiselt

(a)Euroopa ettevõtjad, kes korraldavad katsepüüki,

(b)kõige sobivama ajavahemiku ja

(c)kohaldatavad tingimused.

2. Kalalaevade uurimistöö hõlbustamiseks annab osakond olemasolevat teadusinfot ja muud põhiteavet.

3. Lepinguosalised lepivad kokku teadusprotokollis, millest katsepüügi puhul lähtutakse ning mis edastatakse asjaomastele ettevõtjatele.

4. Katsepüügi kestus on vähemalt kolm kuud ja mitte rohkem kui kuus kuud, kui lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel seda ei muuda.

5. Liidu ametiasutused esitavad Maroko Kuningriigi ametiasutustele taotluse katsepüügi korraldamiseks koos tehnilise toimikuga, milles täpsustatakse:

(a)kalalaeva tehnilised andmed;

(b)kalalaeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

(c)ettepanek katsepüügi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);

(d)rahastamisviis.

6. Vajaduse korral korraldab osakond liidu ametiasutuste ja asjaomaste laevaomanikega mõttevahetuse tehniliste ja rahaliste küsimuste üle.

7. Enne katsepüügi alustamist peab liidu kalalaev sõitma käesoleva lisa VIII peatüki punkti 1 alapunktides a ja b ettenähtud kontrolliks Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamasse.

8. Enne katsepüügi algust esitavad laevaomanikud osakonnale ja liidu ametiasutustele

(a)püügiaruande pardal juba oleva saagi kohta;

(b)katsepüügil kasutatavate püügivahendite tehnilised näitajad;

(c)kinnituse, et nad järgivad kehtivaid õigusnorme.

9. Katsepüügi ajal peavad kõnealused laevaomanikud

(a)esitama osakonnale ja liidu ametiasutustele iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas katsepüügi tehnilised näitajad (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud ja märkused);

(b)edastama kalalaeva satelliitseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna;

(c)tagama, et kalalaeva pardal on Maroko kodakondsusega või Maroko Kuningriigi ametiasutuste valitud teadusvaatleja, nagu on sätestatud vaatlejaid käsitlevas VII peatükis. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei ole kalalaev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul;

(d)püügipiirkonnast lahkumisel esitama kalalaeva inspekteerimiseks, kui Maroko Kuningriigi ametiasutused seda taotlevad;

(e)järgima Maroko kalandusvaldkonna õigusnorme. Katsepüügi ajal saadud saak, sealhulgas kaaspüük, jääb laevaomaniku omandisse, kui see vastab asjaomastele ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele ja teadusprotokolli sätetele.

10. Osakond nimetab kontaktisiku, kelle poole võib pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võivad katsepüüki takistada.

IV PEATÜKK

SATELLIITSEIRE KORD (VMS – VESSEL MONITORING SYSTEM)

A. Üldsätted

1. Käesoleva protokolli raames kohaldatakse püügipiirkonnas kala püüdvate või püügitegevust kavandavate liidu kalalaevade suhtes positsioneerimis- ja satelliitseireseadmeid käsitlevaid Maroko eeskirju. Lipuriik tagab, et tema lipu all sõitvad kalalaevad järgivad kõnealuseid eeskirju.

2. Käesoleva protokolli kohaste lubadega liidu kalalaevade tegevust tuleb pidevalt jälgida, eelkõige satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemi, edaspidi VMSi (VMS – Vessel Monitoring System) abil. Nimetatud järelevalve konkreetse korra määrab kindlaks ühiskomitee.

3. Käesoleva protokolli kohaselt satelliitside abil jälgitavate kalalaevade VMS tagab laeva asukohateadete automaatse edastamise lipuriigi kalapüügiseirekeskusele, kes vahendab teadete edastamist Maroko kalapüügiseirekeskusele.

4. Lipuriik ja Maroko Kuningriigi ametiasutused määravad kumbki ühe VMSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

(a)Enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva edastavad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused teineteisele oma VMSi korrespondendi andmed (nimed, aadress, telefon, teleks, e-post).

(b)VMSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

Kontaktisikud, kelle kontaktandmed on esitatud enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva, vahetavad kogu asjakohast teavet kalalaevade seadmete, andmeedastuse protokollide ja muude tegevuste kohta, mis on vajalikud satelliitseire korraldamiseks.

B. Laevaseiresüsteemi andmed

1. Kui kalanduslepingu alusel kala püüdev kalalaev, mida käesoleva protokolli kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb püügipiirkonda, edastatakse asukohateated viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja Maroko kalapüügiseirekeskusele. Kõnealused teated edastatakse järgmiselt:

(a)elektrooniliselt turvaprotokolli kaudu;

(b)vähemalt iga kahe tunni tagant;

(c)3. liites osutatud vormingus.

2. Kuni uue vormingu UN-CEFACT kasutusele võtmiseni kasutatakse vormingut NAF. Protokollis FLUX kasutatavale vormingule UN-CEFACT üleminekuks vajaliku ajavahemiku määravad kindlaks Maroko Kuningriigi ametiasutused, lähtudes uue vormingu ja protokolli FLUX kasutusele võtmisega seotud tehnilistest piirangutest. Nad määravad kindlaks enne uuele vormingule ja protokollile FLUX üleminekut kohaldatava katseaja. Pärast edukat katsetamist lepivad lepinguosalised ühiskomitees või kirjavahetuse teel võimalikult kiiresti kokku ülemineku tegeliku kuupäeva.

3. Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

(a)kalalaeva tunnusandmed;

(b)kalalaeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 100 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

(c)asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

(d)kalalaeva kiirus ja kurss.

4. VMSi kohased asukohad märgistatakse järgmiselt:

(a)esimene püügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT“;

(b)kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS“;

(c)esimene asukoht, mis on registreeritud pärast püügipiirkonnast väljumist, märgistatakse koodiga „EXI“;

(d)C osa punkti 3 kohaselt käsitsi edastatud asukohad märgistatakse koodiga „MAN“.

5. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja nende elektroonilise edastuse. Asukohateated salvestatakse turvalises andmebaasis, kus neid säilitatakse kolme aasta jooksul. Tehniliste piirangute korral võib seda ajavahemikku ühise otsusega vähendada.

6. Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema:

(a)usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada asukoha võltsimist ega olla käsitsi seadistatavad;

(b)täielikult automatiseeritud ja kogu aeg töökorras sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest.

7. Pardal olevat andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat satelliitseiresüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

8. Laevakaptenid tagavad igal ajal, et:

(a)andmeid ei muudeta;

(b)satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata;

(c)satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata;

(d)satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

9. Järelevalve ja kontrolli eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad vajaduse ja taotluse korral teavet kasutatavate vahendite kohta.

C. Kalalaeva pardal asuva seireseadme tehniline tõrge või rike

1. Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline tõrge või rike, mis mõjutab seadme tööd, peab lipuriik viivitamata teavitama osakonda ja liidu ametiasutusi.

2. Rikkis seade tuleb välja vahetada kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui lipuriik on Maroko kalapüügiseirekeskusele rikkest teatanud. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune kalalaev sõitma Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamasse regulatiivsete järelmeetmete võtmiseks ja rikke kõrvaldamiseks või lahkuma püügipiirkonnast eeldusel, et lipuriik esitab Maroko kalapüügiseirekeskusele kontrolliaruande rikkis seadme ja rikke põhjuste kohta.

3. Seni kuni seade ei ole välja vahetatud, edastab kalalaeva kapten lipuriigi kalapüügiseirekeskusele üldise asukohateate iga nelja tunni järel käsitsi elektrooniliselt, raadio kaudu või faksiga, lisades kalalaeva kapteni poolt vastavalt B osas sätestatud tingimustele registreeritud asukohateated.

4. Käsitsi edastatud teated registreeritakse viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskuse andmebaasis, millele on osutatud B osa punktis 5, ning lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab need viivitamata Maroko kalapüügiseirekeskusele kasutades 3. liites kirjeldatud protokolli ja vormingut.

D. Maroko kalapüügiseirekeskus ei saa VMSi andmeid kätte

1. Kui Maroko kalapüügiseirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta B osaga ettenähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata liidu ametiasutusi ja asjaomast lipuriiki.

2. Nõuet rikkunud lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja/või Maroko kalapüügiseirekeskus teavitavad viivitamata igast tehnilisest kõrvalekaldest seoses teabe edastamisega ja asukohateadete vastuvõtmisega, et leida võimalikult kiiresti tehniline lahendus. Liidu ametiasutusi teavitatakse mõlema kalapüügiseirekeskuse leitud lahendusest.

3. Kõik teated, mida ei saadud rikke ajal edastada, edastatakse niipea, kui side asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Maroko kalapüügiseirekeskuse vahel on taastatud.

4. Enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva lepivad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused kokku alternatiivsetes elektroonilistes sidevahendites, mida kalapüügiseirekeskused kasutavad sidevahendite rikete puhul VMSi andmete edastamiseks, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

5. Maroko ja ELi lipuriigi kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei tohi mõjutada kalalaevade tavapärast püügitegevust. Punkti 4 kohaselt kokku lepitud edastamisviisi tuleb kasutada viivitamata.

6. Maroko Kuningriigi ametiasutused teavitavad oma pädevaid kontrollitalitusi, et liidu kalalaevad ei riku VMSi andmeid edastamata jättes seadust, vaid et tegemist on kalapüügiseirekeskuse rikkega ning teate edastamine toimub vastavalt punkti 4 kohaselt tehtud otsusele.

E. VMSi andmete kaitse

1. Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmeid kasutavad Maroko Kuningriigi ametiasutused üksnes käesoleva kalanduslepingu alusel kala püüdvate liidu kalalaevade kontrolliks ja järelevalveks, samuti Marokos tehtavateks teadusuuringuteks kalanduse juhtimise ja arendamise raames.

2. Kõnealuseid andmeid ei tohi ühelgi juhul põhjusest olenemata edastada kolmandatele isikutele.

3. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu kalanduslepingu artikliga 13 ettenähtud ühiskomitees, kes teeb otsuse.

4. Lepinguosalised nõustuvad vajaduse korral käesolevaid sätteid ühiskomitees läbi vaatama.

V PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

A. Püügipäevik

1. Kalalaeva kapten on kohustatud pidama püügipäevikut, mille näidised on esitatud 4. ja 5. liites, ja täitma püügipäevikut vastavalt sellele lisatud selgitavatele märkustele.

2. Laevaomanik edastab ühe koopia kõnealusest püügipäevikust oma pädevatele ametiasutustele hiljemalt viisteist päeva pärast saagi lossimist. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia liidu ametiasutustele ja osakonnale. Püügipäevikut tuleb täita ja see tuleb saata ametiasutustele ka nullpüügi korral.

3. Kui laevaomanik ei täida eespool lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Liidu ametiasutusi teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

B. Kvartali kaupa esitatavad püügiaruanded

1. Liidu ametiasutused teatavad osakonnale enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu eelmise kvartali jooksul liidu kalalaevade püütud kogused vastavalt 6. ja 7. liites esitatud näidisvormile.

2. Andmed esitatakse kuude, püügikategooriate, kalalaevade ning püügipäevikus nimetatud bioloogiliste liikide kaupa.

3. Need andmed edastatakse osakonda seal kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis arvutifailina.

C. Andmete usaldusväärsus

Eespool A ja B osas nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida varude arengut.

D. Üleminek elektroonilisele süsteemile

1. Kõik elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS – Electronic Reporting System) kohased püügitegevuse ja -aruannetega seotud andmed esitatakse vormingus XML EU-ERS 3.1.0 ja komisjoni kiiredastuskanali (DEH – Data Exchange Highway) kaudu kuni uue vormingu UN-CEFACT kasutusele võtmiseni komisjoni võrgus FLUX.

2. Lepinguosalised teevad ERSi süsteemi toimimisega seotud vajalikud testimised kuue kuu jooksul alates protokolli kohaldamise algkuupäevast.

3. Lepinguosalised näevad ette, et testiperioodi lõppedes on süsteem kasutusvalmis ning paberkandjal püügipäevik ja püügiaruanded asendatakse ERSi andmetega, vajaduse korral võib testiperioodi pikendada.

4. Ühise kokkuleppe kohaselt kasutavad lepinguosalised ERSi puhul edastamismeetodit ja vormingut, mis vastab tehnilistele nõuetele, mille mõisted ja rakendussätted lepitakse kokku kirjavahetuse teel enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

E. Lossimised väljaspool Marokot

Laevaomanik on kohustatud edastama oma pädevatele ametiasutustele käesoleva protokolli raames püütud saagi lossimisaruanded hiljemalt viisteist päeva pärast lossimist. Sama tähtaja jooksul saadab ta koopia delegatsioonile ja Maroko Kuningriigi ametiasutustele aadressidele, mis esitati kirjavahetuse teel enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

Kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Liidu ametiasutusi teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

VI PEATÜKK

MAROKO MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Laevaomanik, kellel on käesoleva kalanduslepingu kohane kalapüügiluba, võtab kogu püügipiirkonnas tegutsemise aja jooksul pardale Maroko meremehi, nagu on ette nähtud 2. liites esitatud teabelehtedega.

2. Laevaomanikud valivad oma kalalaevade pardale võetavad meremehed

(a)merekooli edukalt lõpetanud kandidaatide ametlikust nimekirjast, mille osakond on edastanud liidu ametiasutustele ning mille need on edastanud asjaomastele lipuriikidele. Nimekirja ajakohastatakse iga aasta 1. veebruaril. Laevaomanik valib ise nimekirjast parimate teadmiste ja piisava kogemusega kandidaadid

(b)või meremehed, kes on töötanud liidu kalalaevadel eelmiste protokollide kohaldamise ajal.

3. Maroko meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Maroko Kuningriigi ametiasutustega. Töölepingutega tagatakse meremeestele sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

4. Laevaomanik või tema esindaja peab edastama töölepingu koopia delegatsiooni kaudu osakonnale.

5. Laevaomanik või tema esindaja edastab delegatsiooni kaudu osakonnale igale kalalaevale tööle võetud Maroko meremeeste nimed, märkega nende tööülesannete kohta meeskonnas.

6. Delegatsioon saadab osakonnale 1. veebruaril ja 1. augustil poolaasta kokkuvõtte liidu kalalaevadele tööle võetud Maroko meremeeste kohta koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse.

7. Maroko meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse kindlaks enne kalapüügilubade väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Maroko meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Maroko meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Maroko laevaperede omad, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

8. Kui üks või mitu tööle võetud meremeest kalalaeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui kapten on teavitanud lähtesadama pädevaid ametiasutusi ebapiisavast meremeeste arvust ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Kõnealused ametiasutused teavitavad sellest osakonda.

9. Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema kalalaeval ettenähtud arv meremehi.

10. Kui Maroko meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomane laevaomanik kohustatud kuni kolme kuu jooksul iga püügipiirkonnas püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot iga pardale võtmata Maroko meremehe kohta.

11. Seda summat kasutatakse Maroko kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse Marokos asuva Bank Al Maghribis avatud kontole nr 0018100078000 20110750201.

12. Kui laevaomanik rikub korduvalt kohustust võtta tööle ettenähtud arvul Maroko meremehi (välja arvatud punktis 8 sätestatud juhud), peatatakse kalalaeva kalapüügiluba automaatselt, kuni kohustus on täidetud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

VII PEATÜKK

KALAPÜÜGI JÄLGIMINE

1. Kalalaevad, millel lubatakse käesoleva protokolli alusel püügipiirkonnas kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud teadusvaatlejad. Vaatlejate töö tulemusena saadud andmeid võib kasutada teaduslikel ja/või kontrolli eesmärkidel.

2. Vaatluste ulatus ja kestus püügikategooriate kaupa on sätestatud 2. liite teabelehtedes.

3. Määratud vaatlejate pardaletuleku tingimused on järgmised:

(a)Osakond koostab nimekirja kalalaevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Need nimekirjad edastatakse kohe pärast koostamist delegatsioonile.

(b)Osakond teatab kalapüügiloa väljaandmisel või hiljemalt viisteist päeva enne vaatleja pardale võtmiseks ettenähtud päeva asjaomastele laevaomanikele delegatsiooni kaudu kalalaeva pardale määratud vaatleja nime.

4. Laevaomanik või tema esindaja ja Maroko Kuningriigi ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

5. Laevaomanik teatab vähemalt kaks nädalat enne vaatleja kavandatavat pardaleminekut Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud kuupäeva ja sadama, kus pardaleminek toimub.

6. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese püügipiirkonnas toimuva püügireisi alguses pärast määratud kalalaevade nimekirja teatavakstegemist.

7. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui kalalaev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub püügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks laevaomaniku kulul.

8. Laevaomaniku kohustuste täitmata jätmise tõttu vaatleja asjatu lähetamise korral kannab laevaomanik reisikulud ning maksab vaatleja tegevusetult viibitud päevade eest päevaraha samal ametiastmel Maroko riigi ametnikele ettenähtud ulatuses. Laevaomanik maksab vaatlejale eespool kirjeldatud päevaraha ka laevaomaniku süül väljasõiduga viibimise korral.

9. Kõigist päevaraha käsitlevatest õigusaktide muudatustest teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

10. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

11. Vaatlejat koheldakse nagu kalalaeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

(a)jälgib kalalaevade püügitegevust;

(b)kontrollib püügiga tegelevate kalalaevade asukohta;

(c)võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

(d)märgib üles kasutatavad püügivahendid;

(e)kontrollib püügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

(f)kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalaliikide, koorikloomade ja peajalgsete liikide koguseid;

(g)edastab faksiga või elektrooniliselt kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

12. Kalalaeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

13. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, sealhulgas püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

14. Pardal olles peab vaatleja:

(a)võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

(b)hoolitsema pardavarustuse ja -seadmete eest ning kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsuse eest.

15. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Maroko Kuningriigi ametiasutustele ja saadab koopia delegatsioonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

16. Laevaomanik tagab võimaluste piires vaatlejale samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused, kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

17. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Maroko Kuningriigi ametiasutused.

18. Selleks et kanda vaatlejate laeva pardal viibimisega seotud kulud, nähakse lisaks laevaomanike tasu maksmise kohustusele ette vaatlejate tasu maksmine 5,5 euro ulatuses GT kohta kvartalis iga püügipiirkonnas tegutseva laeva kohta. Need tasud makstakse vastavalt käesoleva lisa I peatüki E jaoga ettenähtud maksetingimustele.

19. Eelmistes punktides sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

VIII PEATÜKK

SEIRE JA KONTROLL

A. Tehniline kontroll

1. Kord kalendriaastas, samuti pärast tehniliste näitajate muutmist või muude püügivahendite kasutamist hõlmava püügikategooria muutmise taotluse esitamist, peavad käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad liidu kalalaevad sõitma kehtivate õigusaktidega ettenähtud tehnilise kontrolli tegemiseks Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamasse. Kõnealused tehnilised kontrollid peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

2. Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli nõuetele vastavuse tõend, mille kehtivusaeg vastab kalapüügiloa kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, kes kalendriaasta jooksul püügiluba uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

3. Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite nõuetekohasust, pardal olevate positsioneerimis- ja satelliitseireseadmete toimimist ning Maroko meremehi käsitlevate sätete täitmist.

4. Tehnilise kontrolli kulud kannavad laevaomanikud ja need määratakse kindlaks Maroko õigusaktides sätestatud tariifide alusel. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

5. Punktides 1, 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

B. Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1. Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad liidu kalalaevad, kellel on kavas siseneda püügipiirkonda või sealt lahkuda, teatavad sellest osakonnale e-posti teel vähemalt kuus tundi ette. Samuti esitavad nad järgmise teabe:

(a)teate edastamise kuupäev ja kellaaeg;

(b)laeva asukoht vastavalt IV peatüki B jaole;

(c)pardal oleva saagi kaal kilogrammides liikide kaupa, identifitseeritud kolmetähelise koodiga;

(d)teate liik nagu „saak sisenemisel“ (COE) ja „saak väljumisel“ (COX).

2. 1. ja 2. püügikategooria kalalaevade puhul vähendatakse teavitamiseks lõikega 1 ette nähtud ajavahemikku ühele tunnile.

3. Teated edastatakse eelistatavalt e-posti või faksi teel, mille andmed on esitatud kirjavahetuse teel enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

4. 6. püügikategooria laevade puhul on püügipiirkonnast lõplikuks väljumiseks vaja osakonna eelnevat luba. Kõnealune luba antakse 24 tunni jooksul pärast laeva kapteni või tema esindaja taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud enne nädalalõppu; sel juhul antakse luba nädalavahetusele järgneval esmaspäeval. Loa andmisest keeldumise korral teatab osakond viivitamata laevakaptenile ja liidu ametiasutustele keeldumise põhjused.

5. Laeva, mis tabatakse kala püüdmast ilma osakonda eelnevalt teavitamata, käsitatakse kalapüügiloata laevana.

6. Laevaomanik märgib kalapüügiloa taotlusele laeva telefoni- ja faksinumbri ning laevakapteni e-posti aadressi.

C. Kontrollimenetlused

1. Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omava liidu kalalaeva kapten lubab oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Maroko ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist koostab inspektor kontrolliaruande, mille allkirjastab ka laeva kapten, kellel on õigus lisada aruandele oma märkused. Kapten saab aruande koopia.

D. Laeva peatamine

1. Osakond teavitab delegatsiooni võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul liidu kalalaeva peatamisest püügipiirkonnas.

2. Liidu ametiasutustele edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamise asjaolude ja põhjuste kohta.

3. Kapten juhib laeva Maroko Kuningriigi ametiasutuste osutatud sadamasse. Maroko kalapüügieeskirju rikkunud laeva peetakse sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni.

E. Rikkumise protokoll

1. Kui rikkumine tuvastatakse, koostavad Maroko Kuningriigi ametiasutused selle kohta protokolli, mille laeva kapten allkirjastab. Kui kapten keeldub seda allkirjastamast või jätab selle allkirjastamata, tuleb see märkida kõnealusesse protokolli.

2. Allkiri või selle puudumine ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

F. Rikkumise menetlemine

1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse avastatud rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil vastavalt Maroko kalandusalastele õigusaktidele.

Kokkuleppemenetluse heakskiitmine toimub hiljemalt kolm tööpäeva pärast seda, kui laevaomanikult on saadud õiguslik nõue lahendada kaebus kokkuleppemenetluse teel. Sellist heakskiitmist tõendab sissenõudekorraldus, mis esitatakse kaptenile kõnealuses korralduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kui makse on tehtud kõnealuse tähtaja jooksul, käsitatakse vaidlust lõpetatuna, ning kui tähtaega ületatakse, annab osakond asja kohtusse.

2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvi suurus Maroko kalandusalaste eeskirjade alusel.

3. Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, kannab rikkumisega seotud laeva omanik finantskaristuste jõustamise tagamiseks piisava pangatagatise Maroko pangas Bank Al Maghrib avatud pangakontole, mis on teatavaks tehtud kirjavahetuse teel enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva.

4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Kui süüdimõistva otsuse korral määrtakse trahv, mis on pangatagatisest väiksem, tagastavad Maroko Kuningriigi ametiasutused ülejäänud summa.

5. Laeval lubatakse sadamast lahkuda

(a)kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

(b)kui laevaomanik on maksnud eespool punktis 3 osutatud pangatagatise ja kui see on Maroko Kuningriigi ametiasutustele vastuvõetav, kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

G. Ümberlaadimised

1. Püügipiirkonnas on keelatud igasugune saagi merel ümberlaadimine. Seega 6. püügikategooria laevad, kes soovivad püügikoguseid püügipiirkonnas ümber laadida, teevad seda Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamates või reidil ja pärast osakonnalt loa saamist. Selline ümberlaadimine toimub vaatleja või osakonna esindaja ja kontrolliasutuste järelevalve all. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad Maroko õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

2. Vähemalt 72 tundi enne iga ümberlaadimist peab asjaomase laeva omanik teatama osakonnale järgmised andmed:

(a)ümberlaadivate kalalaevade nimed;

(b)transpordilaeva nimi, lipuriik, registreerimisnumber ja kutsung;

(c)ümberlaaditav kogus tonnides liikide kaupa;

(d)saagi sihtkoht;

(e)ümberlaadimise kuupäev ja päev.

3. Marokole jääb õigus keelata ümberlaadimine, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kas püügipiirkonnas või väljaspool seda.

4. Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena püügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama osakonnale püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või püügipiirkonnast lahkuda.

5. Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omava liidu 6. püügikategooria kalalaeva kapten, kes lossib või laadib ümber Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamas, võimaldab Maroko inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

H. Ühine kalapüügiseire

1. Et tõhustada kontrolli käesoleva protokolli sätete järgimise kindlustamiseks, seavad lepinguosalised sisse ühise kaldal toimuva lossimise seire ja jälgimise süsteemi.

2. Kõnealuse ühise seire praktiline kord määratakse kindlaks lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel. Seejärel töötavad lepinguosalised välja ühise seire iga-aastase kava.

3. Lepinguosalised määravad kavandatud ühise seire esindaja/esindajad, teavitades tema/nende nime/nimed teisele lepinguosalisele. Osakond teatab ühisest seirest üks kuu ette.

4. Maroko Kuningriigi ametiasutuste esindaja osaleb vaatlejana liikmesriikide teenistuste läbiviidaval püügipiirkonnas tegutsenud laevade lossimise kontrollimisel.

5. Esindaja saadab liikmesriigi kontrolliametnikke sadamate, laevade, dokkide, esmamüügi, kalasaaduste hulgiladude, kaubaladude, külmhoonete ja teiste enne esmamüüki kala lossimise ja ladustamisega seotud kohtade külastamisel ning võib tutvuda nende kontrollide esemeks olevate dokumentidega.

6. Maroko Kuningriigi ametiasutuste esindaja koostab ja esitab aruande kontrollkäikude kohta, kus ta osales. Aruande koopia edastatakse delegatsioonile. Maroko Kuningriigi ametiasutused jätavad endale õiguse kasutada kõnealuste kontrollide käigus kogutud teavet õigusliku kontrolli eesmärgil.

7. Liidu ametiasutuste taotluse korral võivad liidu kalandusinspektorid osaleda vaatlejana Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamates läbiviidavatel liidu kalalaevade lossimistegevuse kontrollimistel Maroko Kuningriigi ametiasutuste poolt.

IX PEATÜKK

SAAGI LOSSIMINE

A. Põhimõte

Lepinguosalised, olles teadlikud tihedama integratsiooni vajalikkusest nende kalandussektorite ühise arengu huvides, on leppinud kokku järgmistes sätetes, mis käsitlevad käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavate liidu kalalaevade poolt püügipiirkonnas püütud saagi ühe osa lossimist Maroko Kuningriigi ametiasutuste määratud sadamates.

B. Mõiste

Kohustuslik lossimine hõlmab kõiki järgmisi toiminguid.

1. Värske kala lossimine maismaatransiidiks, mille puhul nõutakse sisse kõik maksud, mis on seotud sadamas toimuva tegevusega, v.a väärtuseline tollimaks.

2. Külmutatud kala ümberlaadimine sadamas või reidil konteineritesse.

3. Värske või külmutatud kala lossimine liidu laevaomaniku ja käitaja vahelise lepingu raames (laevaomaniku – käitaja leping).

4. Sellise värske või külmutatud kala lossimine, mis on mõeldud müügiks oksjonihoonetes või Comptoir d'agréage du poisson industriel (CAPI) poolt.

C. Rakenduseeskirjad

Kohustuslik lossimine toimub käesolevale protokollile lisatud kalapüügi teabelehtede kohaselt.

D. Rahalised stiimulid

Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavatel liidu 5. püügikategooria kalalaevad, RSW-mahutiga varustatud laevad ja 6. püügikategooria seinerid, mis lossivad Maroko sadamates kalapüügi teabelehtedes sätestatud kohustuslikus korras lossitavast püügikogusest rohkem, vähendatakse üle kõnealuse kohustusliku künnise lossitud tonni eest makstavat tasu 5 %, tingimusel et lossitud tooted liiguvad kalahalli ning nende puhul ei ole tegemist ümberlaadimise ega transiidiga.

Laevaomanikud, kes lossivad Marokost väljaspool asuvates sadamates, peavad esitama osakonnale müügiteatised, et osakond saaks kontrollida Marokos lossimata jäetud koguseid.

Ühiskomitee hindab selliste lossimiste mõõdetavat majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning Maroko erasektori ja Euroopa vahel loodud partnerlussuhteid kalandussektoris.

E. Trahv lossimiskohustuse täitmata jätmise korral

Sellise püügikategooria laevade puhul, kellel on lossimiskohustus, kuid kes ei täida kõnealust kohustust, nagu see on ette nähtud vastavate kalapüügi teabelehtedega, suurendatakse nende järgmist makstavat tasu 15 %. Korduva rikkumise puhul suurendab ühiskomitee kõnealuseid trahvisummasid.

Trahvisumma kohustusliku lossimise tegemata jätmise eest arvutatakse lähtuvalt kalapüügiloa kehtivusajast püügikategooriate kaupa (6. püügikategooria puhul kord kuus, 1. ja 4. püügikategooria puhul kord kvartalis ning 5. püügikategooria puhul kord aastas).

Trahvisummade lisamine tasudele toimub järgmiselt:

–1. ja 4. püügikategooria: trahvisumma lisatakse kord kvartalis makstavale tasule (sõltuvalt GTst);

–5. püügikategooria: trahvisumma lisatakse aastatasule;

–6. püügikategooria puhul, kus tasud makstakse igakuiselt ning kalapüügiload antakse välja kord kuus: trahvisumma lisatakse järgmisele makstavale tasule, mis vastab taotletavale püügikvoodile tonnides igakuise kavandatava püügikoguse kaupa.

1. liide

MAROKO – EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING

KALAPÜÜGILOA TAOTLUS

PÜÜGIKATEGOORIA NUMBER ...

I TAOTLEJA

1.    Laevaomaniku nimi:    ......................................................................................................................

2.    Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi: ......................................................................................

3.    Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress: ......................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

4.    Telefon: .........................................…    Faks: .................................................
E-post: ................................................................ .....................................................

5.    Kapteni nimi: .............................. Kodakondsus: ......................................... E-post: .........................................

II LAEV JA TEMA TUNNUSANDMED

1.    Laeva nimi :............................................................................................................................................

2.    Lipuriik ...............................................................................................................................

3.    Pardanumber :..............................................................................................................

4.    Registreerimissadam: ……………………. MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number: ……………. IMO number: ...............................….….….

5.    Mis ajast sõidab praeguse lipu all: .......................... Varasem lipuriik (vajaduse korral): ..............................

6.    Ehitusaasta ja -koht: ....................................... Raadiokutsung: ................................................

7.    Raadiokutsungi sagedus: …………………............ Satelliittelefoni number: ……….……………………

8.    Laevakere materjal:    Teras ◻    Puit ◻    Polüester ◻    Muu ◻

III LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

1.    Kogupikkus : ..................................................    Laius: ...............................................................................

2.    Brutotonnaaž (GT): ...............    Netotonnaaž: ........................................…

3.    Peamasina võimsus (KW): ................ Mark: .............................. Tüüp: ................................

4.    Laeva tüüp: .................................................. Püügikategooria: …..........................................................

5.    Püügivahendid: ................................................................................................................................................

6.    Püügipiirkond: ……………………………………..    Sihtliigid: ………………………………………..

7.    Meeskonnaliikmete koguarv: ......................................................................................................................

8.    Püügi säilitusviis laeva pardal:    Värske ◻    Jahutatud ◻    Sega ◻    Külmutatud ◻

9.    Sügavkülmutusvõimsus (tonnides) 24 tunni kohta: .............................................................................................

10.    Lastiruumi mahutavus: ....................................................................    Arv: ..........................................................

11.    VMSi transponder:

   Tootja: .......................................... Mudel: ……………………. Seerianumber: ………………………

   Tarkvara versioon: ..................................................... Satelliidioperaator: ………………………..…………..…

   [koht] ….................................................................. [kuupäev] ...............................................................

   Taotleja allkiri …..............................................................

2. liide

Kalapüügi teabeleht nr 1

Väikesemahuline noodapüük põhjaosas

Kalapüügi teabeleht nr 2

Väikesemahuline püük põhjaosas põhjaõngejadaga

Kalapüügi teabeleht nr 3

Väikesemahuline püük lõunaosas ridva ja õngenööriga

Kalapüügi teabeleht nr 4

Põhjapüük lõunaosas põhjatraaliga ja põhjaõngejadaga

Kalapüügi teabeleht nr 5

Tuunipüük õngejadade või ritvõngedega

Kalapüügi teabeleht nr 6

Tööstuslik pelaagiline püük pelaagilise või poolpelaagilise traaliga ja seinnoodaga

3. liide

VMS TEATE EDASTAMINE MAROKOLE

ASUKOHATEADE

Kohustuslikud andmed, mis tuleb edastada vormingus NAF saadetavates asukohateadetes:

Edastamise ajal tuleb esitada järgmine teave, et Maroko kalapüügiseirekeskus saaks teadet saatva kalapüügiseirekeskuse identifitseerida.

Kalapüügiseirekeskuse serveri IP-aadress ja/või DNS viide

SSL sertifikaat (sertifitseerimisasutuse täielik andmekanal)

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ märgivad sõnumi algust.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Kohustuslikud andmed, mis tuleb edastada vormingus UN-CEFACT saadetavates asukohateadetes:

Andmete edastamine vormingus UN/CEFACT toimub vastavalt rakendusdokumendile, mille Euroopa Komisjon esitab enne protokolli kohaldamise kuupäeva.