Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018DC0402

Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Bulgaaria 2018. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Bulgaaria 2018. aasta lähenemisprogrammi kohta

COM/2018/402 final

Brüssel,23.5.2018

COM(2018) 402 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Bulgaaria 2018. aasta riiklikku reformikava

ja esitatakse nõukogu arvamus Bulgaaria 2018. aasta lähenemisprogrammi kohta


Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Bulgaaria 2018. aasta riiklikku reformikava

ja esitatakse nõukogu arvamus Bulgaaria 2018. aasta lähenemisprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta, 2 eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust 3 ,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone 4 ,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)22. novembril 2017 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 22. novembril 2017 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles nimetati Bulgaariat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)2018. aasta aruanne Bulgaaria kohta 5 avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Bulgaaria edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud soovituste järelmeetmete võtmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 7. märtsil 2018 6 . Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Bulgaarias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Finantssektori haavatavusega kaasneb ettevõtete suur võlakoormus ja viivislaenude maht, kusjuures tööturg ei ole täielikult kohandunud.

(3)Bulgaaria esitas nii oma 2018. aasta riikliku reformikava kui ka 2018. aasta lähenemisprogrammi 19. aprillil 2018. Selleks et võtta arvesse kõnealuste programmide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. Bulgaaria riiklik reformikava sisaldab kohustusi nii lühikeseks kui ka keskpikaks perioodiks ning hõlmab 2018. aasta riigiaruandes tuvastatud probleemide lahendamist. Eelkõige on selles kuulutatud välja meetmed pankade ja pangandusvälise sektori järelevalve tugevdamiseks, maksejõuetusraamistiku parandamiseks ja 2016. aasta stressitestides tuvastatud jätkuvalt esinevate puuduste vähendamiseks. Samuti hõlmati meetmeid maksukogumise parandamiseks ja varimajandusega võitlemiseks, aktiivse tööturupoliitika peenhäälestamiseks, sotsiaalkaitse parandamiseks ning mitmesuguste tervishoiu- ja haridussektori probleemide lahendamiseks. Kokkuvõttes toetaks riikliku reformikava tulemuslik rakendamine tasakaalustamatuse korrigeerimist.

(4)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 7 artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega 8 .

(5)Bulgaaria suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2018. aasta stabiilsusprogrammis seadis valitsus eesmärgiks saavutada 2017. aasta eelarveülejäägi 0,9 % SKPst tasemelt 2018. aastal tasakaalustatud eelarve ning 2019. aastal ülejääk 0,3 % SKPst, 2020. aastal 0,5 % SKPst, 2021. aastal 0,2 % SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki – struktuurne eelarvepuudujääk 1 % SKPst – kavatsetakse endiselt täita kogu programmiperioodi kestel varuga. 2018. aasta lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult langema 2021. aastaks 19,4 %-le SKPst (25,4 %-lt SKPst 2017. aastal). Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosist lähtuvalt peaks struktuurne eelarvepositsioon olema endiselt ülejäägis, kuid vähenema 2017. aasta 0,9 %-lt SKPst 2018. aastal 0,6 %-le SKPst ja jääma 2019. aastal samale tasemele. Seega prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon ületab mõlemal aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Üldiselt on nõukogu prognooside põhjal seisukohal, et Bulgaaria täidab 2018. ja 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(6)Ülimalt oluline on suurendada eelarvepoliitika tõhusust. Maksutulu laekumised ja maksukuulekus on paranenud, kuid see oli pigem tingitud majandusväljavaadete paranemisest, mitte maksude paremast haldamisest ja kogumisest. Bulgaaria avaliku sektori kulutuste tõhusus on väga madal. Riigi rahanduse valdkonna reformid on selles suhtes väga olulised ning praegused majandus- ja eelarvetingimused on selliste reformide elluviimiseks eriti soodsad. Riigile kuuluvate ettevõtete majandustulemused on võrreldes piirkonna teiste riikide ja erasektoriga nõrgad, olles samas riigi rahanduse jaoks ebakindluse ja riski allikaks, sest selliste ettevõtete võlgnevused on riigi jaoks tingimuslikud kohustused. Kokkuvõttes on riigile kuuluvate ettevõtete juhtimine endiselt probleemne ega vasta rahvusvahelistele standarditele. Lisaks on selle valdkonna reformid väga olulised ärikeskkonna jaoks.

(7)Seni püsivatest haavatavustest hoolimata paranes finantssektori usaldusväärsus. Äriühingute viivislaenude osakaal on endiselt suur, kuigi seda on vähendatud. Kapitalipuhvrid on üldiselt küllaldased, mis annab võimaluse bilansside korrastamiseks. Finantssektori järelevalve parandamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid mitu olulist meedet on veel täies ulatuses rakendamata. Selleks et bilanssi veelgi tugevdada ning pankade ja kindlustusandjate vastupanuvõimet parandada, on tingimata vaja seotud osapoolte riskipositsioonidest tulenevaid järelejäänud riske leevendada ja varade väärtust paremini hinnata.

(8)Maksejõuetusraamistiku ebatõhusus pidurdab erasektori võlakoormuse vähendamist ja viivislaenude lahendamist. Menetlused venivad pikale ja sissenõudmismäär on madal. Raamistiku toimimiseks on vaja veel mitut elementi, eelkõige eeskirju võlgadest vabastamise ja ettevõtjatele pärast pankroti mõistliku aja jooksul teise võimaluse andmise kohta. Andmekogumise ja sobivate seirevahendite puudumine ei võimalda hinnata vanade ega uute protseduuride tulemuslikkust, sh ettevõtete restruktureerimisel.

(9)Mitteametliku töötamise tase on endiselt kõrge, millel on suur mõju maksutuludele, töötingimustele ja pensionipõlve sissetuleku piisavusele. Bulgaaria on hiljuti võtnud olukorra parandamiseks mitmeid meetmeid, sh ühepäevased lepingud põllumajanduses, eelarve- ja tööturuasutuste parem koostöö ning töötajate aktiivsem teavitamine negatiivsetest tagajärgedest. Nende tõhusus oleneb rakendamise tulemuslikkusest. Ametlikule majandusele ülemineku kiirendamine on hädavajalik, et saavutada kaasav majanduskasv ja tagada kõigile õiglased töötingimused.

(10)Olukord tööturul on paranenud, kuid probleeme jätkub. Tööhõive jõudis kriisieelse tasemele ja töötus on alla ELi keskmise. Siiski ei ole positiivsetest muutustest tööturul ühtviisi kasu kogu tööealisel elanikkonnal. Pikaajalistel töötutel, mitteaktiivsetel noortel, romadel ja vaesemates piirkondades elavatel inimestel on endiselt raske tööellu siseneda või tööellu naasta. Elanikkonna vananemine ja kahanemine ning seejuures alla ELi keskmise jääv tööjõus osalemise määr viib tööjõu ja oskuste nappuseni, mis halvendab pikas perspektiivis majanduse väljavaateid. Seega oleks põhjust panustada veelgi enam oskuste täiendamisse ja koolitustesse. Tööturul osalemise ja tööalase konkurentsivõime soodustamiseks võiks ühendada erinevad tulemuslikud teavitusmeetmed aktiivse tööturupoliitika ja sotsiaalteenustega.

(11)Endiselt on ELi kõrgemate seas sissetulekute ja teenuste (haridus, tervishoid ja eluase) kättesaadavuse ebavõrdsus, samuti vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht. 2016. aastal ohustas kaht viiendikku elanikkonnast vaesus või sotsiaalne tõrjutus ning samal ajal ületas 20 % kõige rikkama leibkonna sissetulek kõige vaesema 20 % hulka kuuluvate leibkondade sissetulekut peaaegu kaheksakordselt. Sotsiaalkaitsele kulutatakse vähe, sh üldise miinimumsissetuleku süsteemile, mis on piiratud nii ulatuse ja piisavuse kui ka vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisele avalduva mõju poolest. Puudu on hüvitiste läbivaatamise objektiivne mehhanism. Kuigi hiljuti tõsteti sotsiaalhüvitisi ja miinimumpensione, ei piisa sotsiaalkaitsesüsteemiga võimaldatava toe tasemest kõige haavatavamatele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sh romadele, lastele, vanuritele, puudega inimestele ja maapiirkonnas elavate inimestele. Sotsiaalteenuste osutamise tase on endiselt nõrk ning tööturu ja teiste talitustega integreerimine lõpuleviimata.

(12)Miinimumpalga kehtestamisel ei ole kasutatud selget ja läbipaistvat mehhanismi ning miinimumpalka saavate töötajate arv on viimase kuue aasta jooksul enam kui kahekordistunud. Sellise mehhanismi puudumine võib ohtu seada õige tasakaalu leidmise tööhõive ja konkurentsivõime toetamise ning samas töötajate sissetuleku säilitamise vahel. Lisaks põhjustab see ebakindlust ja võib nii kahjustada ettevõtlustingimuste prognoositavust. Valitsus on esitanud miinimumpalga kehtestamise mehhanismi käsitlevad ettepanekud, millega see puudus kõrvaldataks. Siiski ei ole sotsiaalpartnerid selles küsimuses kokkuleppele jõudnud. Samuti on valitsus oma eelarveprognoosis näinud ette kuni 2020. aastani miinimumpalga tõstmised. 2018. aastal ratifitseeris Bulgaaria ILO miinimumpalga kindlaksmääramise konventsiooni. See võiks olla objektiivse mehhanismi loomisel hea lähtepunkt.

(13)Endiselt vajab hädasti lahendamist tervishoiuteenuste piiratud kättesaadavus, mille on põhjustanud avalike kulutuste madal tase, piiratud ressursside ebaühtlane jaotus ja tervisekindlustusega kaetuse madal tase. Avaliku sektori kulutuste madalat taset tuleb kompenseerida suurte erakulutustega, peamiselt suure omaosalusega. Tervisekindlustus puudub enamike ELi liikmesriikidega võrreldes väga suurel osal bulgaarlastel. Endiselt on probleemne arstide ebaühtlane regionaalne jaotus ja õdede vähesus. Positiivsemast küljest on viimasel langenud Bulgaariast lahkuvate arstide arv. Loetletud puudujääkidega tuleks tegeleda riikliku tervishoiustrateegia tasandil.

(14)Viimastest haridussüsteemi nüüdisajastamise meetmest hoolimata on haridustulemused endiselt nõrgad ja olenevad suuresti sotsiaalmajanduslikust staatusest. Ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit lastel, eriti romadel, ei ole võrdseid võimalusi. Haridussüsteemist varakult lahkumise suurel osakaalul on negatiivne mõju tulevasele tööalasele konkurentsivõimele ja tööturunäitajatele. Mitmerahvuseliste lasteaedade, koolide ja klasside kaudu kvaliteetse kaasava tavahariduse pakkumisega on endiselt probleeme. Õppekavareformidega üritatakse parandada haridustulemusi ja digitaaloskusi. Sellegipoolest on digitaaloskuste tase üks ELi madalamaid ja eri sotsiaalmajanduslike rühmade lõikes väga erinev. Hiljutistest meetmetest hoolimata ei ole kutseharidus ja -õpe tööturuvajadustega piisavalt seotud. Alustatud on kõrgharidusreformi, kuid oskuste nappusele veel lahendust ei paista, sest sektorites on lõpetajate profiil väga ebaühtlane. Täiskasvanuõppes osalevad oskuste täiendamise vajadusest hoolimata väga vähesed. Arvestades õpetajaskonna kiiret vananemist, on algatatud meetmeid, et tulevikus kaadri vähenemisega toime tulla. Hoolimata hiljutistest edasiminekutest, on vaja õpetajahariduse programme veel tugevdada.

(15)Paljud riiklikus riigihangete strateegias nimetatud meetmed on nüüdseks kehtestatud. Siiski peaksid riigi ametiasutused veel pingutama, et tagada nende tõhus elluviimine. Ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid leiavad, et üldiselt on riigihangete olukord juba varasemast parem. Siiski on läbipaistvus ja korruptsioon endiselt murekohtadeks. Sagedasem otselepingute kasutamine ja üksiku pakkumusega piirdumiste suur arv võib süsteemi läbipaistvust ja tõhusust märkimisväärselt kahjustada. Praegu on töös riigihankeameti uute kontrollifunktsioonide esimene hindamine. Riigiameti kontrollifunktsioonide edasiseks optimeerimiseks tuleks tagada nende korrapärane ajakohastamine. Haldussuutlikkuse ülejäänud kitsakohtade lahendamiseks, sh omavalitsuse tasandil, on vaja veel pingutada, et parandada professionaalsust ja standardimist ning põhjalikult kaaluda kesksete hankijate olemasoluga avanevaid võimalusi. Nõudluse summeerimisega saaks parandada ka tervishoius kasutatavat hankesüsteemi. Põhjalikumat kaalumist vajab küsimus, kuidas hoida ära viivitusi oluliste avaliku sektori projektide elluviimisel.

(16)Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni koondava süsteemi strukturaalsete puudujääkide ja suure killustatuse tõttu on selle panus tootlikkusse ja majanduskasvu piiratud. Tootmises domineerivad endiselt vähem keerukad valdkonnad ja innovatsioonitase on madal. Eriti madalad on avaliku sektori ja ka ärisektori kulutused teadus- ja arendustegevusele. Reformide aeglus takistab üleminekut innovatsioonikesksele süsteemile. Ülikoole ja teadusinstituute on küll palju, kuid tipptasemel teadust tehakse neist vähestes. Teadusuuringutele kaubandusliku väljundi leidmisega on endiselt suuri probleeme. Teadusuuringute rahastamise süsteemis ei kasutada projektikonkursse, rahvusvahelist hindamist ega teadusinstitutsioonide tulemustepõhist rahastamist. Avaliku ja erasektori koostöö on teadus- ja arendustegevuses nõrk. Juhtalgatuse „Sofia Tech Park“ töös on endiselt mitmeid probleeme, sh valitsemise ebatõhusus, juhtimise ebastabiilsus, teadustaristu alakasutus ja valitsuse keeldumine pikaajaliste finantskohustuste võtmisest. Struktuurne ümberkujundamine ühes tulemusliku valitsemise ning teadus- ja arendustegevusele eraldavate ressursside taseme stabiilsusega võib aidata maksimeerida tootlikkusele ja majanduskasvule avalduvat mõju ning kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga toetada majanduse üleminekut kõrgema lisandväärtusega tegevustele.

(17)Ärikeskkonda on vaja veel parandada. Kuigi mitu reformi on vastu võetud, kulgeb nende elluviimine ettenähtust aeglasemalt. Ettevõtjad muretsevad endiselt korruptsiooni, institutsiooniliste puudujääkide ja tööjõu ebapiisavuse pärast. Avaliku halduse reformi ja e-valitsuse vallas on edasiminek aeglane. Avalikus sektoris tuleks valitsemisele kasuks suurem läbipaistvus, selgemad eeskirjad ja pika perspektiivi arvestamine. Lisaks võiks vajaduse korral avaliku sektori asutuste poolt toetatuna olulisemaks muutuda sotsiaaldialoogi roll. Taristuga seotud puudujäägid väljenduvad ka transpordisektori tõhususe ja tulemuslikkuse piiratuses. Rongireisijate turule on olnud kahjulik tõhusa konkurentsi puudumine. Ei ole kehtestatud õhusaaste vähendamise sihtotstarbelisi ja tõhusaid meetmeid.

(18)2017. aastal jätkas Bulgaaria kohtusüsteemi reformimist ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise puudjääkide kõrvaldamist. Uued kõrgema justiitsnõukogu valimised kinnitasid, et 2015. ja 2016. aastal ellu viidud põhiseaduslikel ja seadusandlikel reformidel oli positiivne mõju. Vastu on võetud kriminaalseadustiku reformid kõrgetasemelistes korruptsioonijuhtumites süüdistuste esitamise süsteemi parandamiseks ja kaalutakse edasisi reforme. 2018. aasta alguses võeti vastu seadus, millega asutati uus korruptsioonivastase võitluse amet, et tugevdada kõrgetasemelise korruptsiooni ennetamist ja tõkestamist. Komisjon jätkab Bulgaaria kohtureformi ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse seiret koostöö- ja jälgimiskorra raames. Seepärast Bulgaariale mõeldud riigipõhised soovitused neid valdkondi ei hõlma, kuid need on olulised Bulgaarias positiivse ärikeskkonna arendamiseks.

(19)Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Bulgaaria majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta lähenemisprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Bulgaariale esitatud soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud mitte üksnes nende asjakohasust Bulgaaria eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(20)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, et Bulgaaria täidab stabiilsuse ja kasvu pakti.

(21)Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2 ja 3,

SOOVITAB Bulgaarial võtta 2018. ja 2019. aastal järgmisi meetmeid.

1.Parandada maksukogumist ja avaliku sektori kulutuste tõhusust, sh mitteametliku majanduse ulatuse vähendamise meetmete jõulisema elluviimisega. Ajakohastada riigile kuuluvate ettevõtete ärilise juhtimise raamistikku kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega.

2.Võtta finantssektori hindamise järelmeetmed ja rakendada järelevalve tegevuskavad, et parandada sektoris järelevaatamist ja stabiilsust. Tagada hinnangu andmise ja auditeerimise protsesside tugevdamisega vara hindamise piisavus, sh pangatatise puhul. Viia lõpule maksejõuetusraamistiku reform ja edendada viivislaenude toimivat järelturgu.

3.Suurendada ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet, täiendades oskusi ja tugevdades aktiveerimismeetmeid. Parandada kvaliteetse kaasava tavahariduse pakkimist, eriti romadele ja teistele ebasoodsas olukorras olevate rühmadele. Parandada kooskõlas riikliku tervishoiustrateegia ja juurdekuuluva tegevuskavaga terviseteenuste kättesaadavust, sh vähendades omaosalust ja leides lahenduse tervishoiutöötajate nappusele. Kehtestada miinimumsissetuleku korrapärase ja läbipaistva läbivaatamise kord ning parandada selle ulatust ja piisavust.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.
(2)    ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(3)    COM(2018) 402 final.
(4)    P8_TA(2018)0077 ja P8_TA(2018)0078.
(5)    SWD(2018) 201 final.
(6)    COM(2018) 120 final.
(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(8)    COM(2014) 494 final.
Top