EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018DC0395

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kohta

COM/2018/395 final

Brüssel,1.6.2018

COM(2018) 395 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kohta

{SWD(2018) 302 final}
{SWD(2018) 303 final}


1.ELi meetmete vajadus seoses tolmeldajatega

Viimastel aastatel on avalikkuse tähelepanu juhitud meemesilaspopulatsioonide olukorrale – neid on vähemaks jäänud nii ELis kui ka kogu maailmas. See laialdast kõlapinda saanud nähtus on osa veelgi ulatuslikumast probleemist. Nimelt on Euroopas dramaatiliselt vähenenud igasuguste looduslike putuktolmeldajate, sealhulgas metsmesilaste, sirelaste, päeva- ja ööliblikate esinemus ja mitmekesisus. Paljud tolmeldajate liigid on välja surnud või väljasuremisohus 1 .

See on tõsiselt murettekitav, sest tolmeldajad on elujõuliste ökosüsteemide lahutamatu osa. Ilma nendeta väheneks paljude taimeliikide arvukus ning lõpuks kaoksid need liigid koos neist sõltuvate organismidega, millel oleks tõsine ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik mõju. Tolmeldajast sõltuvad põllukultuurid sõltuvad loomtolmlemisest eri määral. Praegusest ülemaailmsest taimekasvatustoodangust seostatakse hinnanguliselt 5–8 % 2 otseselt loomtolmlemisega. Ainuüksi ELis sõltub ligikaudu 84 % 3 põllukultuuridest ja 78 %3 metsikute lillede liikidest vähemalt osaliselt loomtolmlemisest. ELi põllumajanduse aastatoodangust on otseselt putuktolmeldajatega seotud kuni peaaegu 15 miljardi euro suurune osa 4 .

Valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi välja antud esimeses ülemaailmses aruandes tolmeldajate kohta2 nimetatakse tolmeldajatega seotud põhiliste ohuteguritena maakasutuse muutust, intensiivpõllumajandust ja pestitsiidide kasutamist, keskkonnareostust, invasiivseid võõrliike, patogeene ja kliimamuutust. Samuti on aruandes ära märgitud märkimisväärsed lüngad teadmistes nende tegurite toimimise kohta ning vajadus valdkondadeülese meetme järele, et nendega tegeleda. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 5 osalised kiitsid aruande järeldused heaks ning rõhutasid tolmeldajate ja nende osutatavate ökosüsteemi teenuste olulisust mitmete ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel 6 .

EL on eelkõige keskkonna- ja tervisepoliitika, kuid ka ühise põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ning teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika raames kehtestanud mitmesuguseid meetmeid tolmeldajate abistamiseks (konkreetselt linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv ning pestitsiide käsitlevad ELi õigusaktid). Samuti on olemas palju tolmeldajaid käsitlevaid riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid. Sellegipoolest ei ole praegu tolmeldajate arvukuse vähenemisega võitlemiseks olemas ühtegi ühtset koordineeritud ELi meedet, milles rakendataks eri sektoreid ja poliitikavaldkondi hõlmavat lõimitud lähenemisviisi. EL ja selle liikmesriigid peavad probleemi lahendama ühiselt.

Käesolevas teatises esitatakse strateegiaeesmärgid ja ELi ning selle liikmesriikide võetavad meetmed tolmeldajate arvukuse vähenemise vastu võitlemiseks ELis ja üleilmse kaitse nimel tehtavates jõupingutustes osalemiseks. Sellega luuakse raamistik lõimitud probleemikäsitlusele ning olemasolevate vahendite ja poliitikameetmete tõhusamaks kasutamiseks.

See algatus illustreerib komisjoni püüdlust kiirendada liikumist ELi 2020. aasta eesmärgi poole bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemise peatamiseks ja ümber pööramiseks 7 ning seda püüdlust on veel kord kinnitatud loodust, rahvast ja majandust käsitlevas komisjoni tegevuskavas 8 . Algatusega vastatakse Euroopa Parlamendi 9 , 10 ja nõukogu 11 üleskutsetele võtta meetmeid tolmeldajate ja nende elupaikade kaitseks, et peatada tolmeldajate arvukuse vähenemine. Käesoleva algatuse ettevalmistamisel läbi viidud avaliku konsultatsiooni 12 tulemusena selgus, et tolmeldajaid käsitlevat ELi algatust toetavad jõuliselt sidusrühmad ja eriti üldsus.

2.Algatuse osad

Käesolevas algatuses seatud eesmärkide ja meetmetega püütakse parandada teaduslikke teadmisi putuktolmeldajate arvukuse vähenemise kohta, võidelda selle peamiste teadaolevate põhjustega ja tugevdada kõigi asjaomaste osalejate vahelist koostööd. Kuigi keskendutakse looduslikele tolmeldajatele, käsitletakse algatuses probleeme, mis on kõigile tolmeldajatele ühised. Seepärast on see kasulik ka kodustatud tolmeldajatele, eelkõige meemesilastele, ning täiendab olemasolevaid ELi meetmeid mesinduse 13 ja mesilaste tervise 14 toetamiseks.

Kuigi kavandatavad meetmed on ette nähtud ellu viimiseks lühikese perioodi jooksul, käivitavad nad olulise tähtsusega protsessid ja loovad mehhanismid, mis aitavad terviklikku lähenemisviisi järgides probleemist pikema perioodi jooksul jagu saada. Kõnealuste meetmete edukaks rakendamiseks on vaja piisavaid rahalisi ja inimressursse. Probleemi lahendamiseks ei piisa üksnes poliitikakujundajate ja avaliku sektorite asutuste tööst, vaid kaasata tuleb ka ELi kodanikud ja ettevõtlussektor.

I EELISVALDKOND: teadmiste parandamine tolmeldajate arvukuse vähenemise, selle põhjuste ja tagajärgede kohta

II EELISVALDKOND: tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjuste vastu võitlemine

III EELISVALDKOND: teadlikkuse suurendamine ühiskonda laiemalt kaasates ja koostööd edendades

Algatuses on ette nähtud pikaajalised eesmärgid ja lühiajalised meetmed kolmes eelisvaldkonnas:

Lisas esitatud tabelis on üksikasjad igasse eelisvaldkonda kuuluvate meetmete ja allmeetmete kohta.

2.1.I EELISVALDKOND: teadmiste parandamine tolmeldajate arvukuse vähenemise, selle põhjuste ja tagajärgede kohta

EL on juba toetanud väärtuslike teadmiste teket (näiteks projektide ALARM 15 ja STEP 16 raames ning Euroopa punase raamatu 17 kujul). Need näitavad selgelt, et tolmeldajate arvukus väheneb murettekitava kiirusega, ning õigustavad kohest meetmete võtmist, kuid neis esineb siiski märkimisväärseid lünki. Arvukuse vähenemise täielik ulatus ei ole teada ning ikka veel puudub täielik arusaam selle mõjudest inimühiskonnale ja majandusele. Kuigi tolmeldajaid ähvardavad peamised ohud on kindlaks tehtud, mis võimaldab võtta koheseid teadmistepõhiseid meetmeid, vajab nende ohtude ühekaupa ja koostoimes avalduv mõju täiendavat uurimist. Seetõttu on teadmiste parandamine selle algatuse vundamendiks ning vajab komisjoni, liikmesriikide, Euroopa Keskkonnaagentuuri, teadusringkondade, sidusrühmade ja kodanike ühiseid jõupingutusi.

ELis esinevate tolmeldajaliikide ja -populatsioonide seiret tuleb parendada. Kooskõlastatud seireprotsessi väljatöötamine lünkade kõrvaldamiseks tolmeldajate seisundit ja selle suundumusi hõlmavates teadmistes nõuab ELi ja liikmesriikide ühiseid jõupingutusi. Kulutõhusa standarditud seiremetoodika väljatöötamiseks on vaja tehniliste ekspertide rühma. Protsessile võivad kaasa aidata kodanike teadusalgatused, 18 IKT vahendid ja tehnoloogiad, näiteks DNA triipkood ja masinõpe. Kvaliteetsed kohapeal kogutud seireandmed võimaldavad hinnata ohustatud tolmeldajaliike ja välja töötada töökindlad indikaatorid tolmeldajate kohta. Need indikaatorid aitavad hinnata mitmesuguste, eelkõige keskkonna, põllumajanduse ja tervise valdkonnas võetavate ELi poliitikameetmete mõju ning jälgida ELi edusamme ÜRO kestliku arengu eesmärkide nr 2 (nälja kaotamine) ja nr 15 (maa ökosüsteemid) saavutamisel 19 . Koos tolmeldajatele ja tolmeldamisele mõjuvaid ohte kajastavate andmetega võimaldavad need indikaatorid teha lõimitud hindamise tolmeldajate arvukuse vähenemise ning selle ühiskondliku ja majandusliku mõju kohta selliste vahendite abil nagu ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamine ja hindamine 20 ning tolmeldajaid ja tolmeldamist käsitlev looduskapitali arvepidamine, 21 samuti töötada välja asjakohased poliitikameetmed.

Teadusuuringuid ja innovatsiooni tuleb tugevdada nii seoses probleemi ulatuse (tolmeldajate seisund ja selle suundumused), põhjuste (tolmeldajaid mõjutavad ohud, nende suhteline olulisus ja koostoime) vastu võitlemise kui ka tagajärgedega (mõju loodusele, inimeste heaolule ja majandusele). Tuleb toetada nii alusuuringuid (süstemaatika, taksonoomia) kui ka rakendusuuringuid, et suurendada ELi seire- ja hindamisvõimet tolmeldajate puhul. Mitmed käimasolevad teadusprojektid annavad juba tulemusi nii tolmeldajate 22 kui ka uuenduste kohta taimekaitses, lõimitud tervisekäsituses ja pestitsiidide alternatiividega 23 seoses. 

Avatud juurdepääs tolmeldajaid käsitlevatele andmetele ja teabele on olemasolevate ressursside parema ärakasutamise eeltingimuseks, et saada uusi teadmisi ja luua uudseid lahendusi. Hajutatud andmete ja teabe koondamiseks ning neile juurdepääsu hõlbustamiseks tuleks teha täiendavaid jõupingutusi.

2.2.II EELISVALDKOND: tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjuste vastu võitlemine

Tolmeldajate arvukuse vähenemise erinevad põhjused nõuavad sektoriteüleseid leevendusmeetmeid mitmes poliitikavaldkonnas.

Eelisjärjekorras tuleks võtta meetmeid ELi kõige ohustatumate tolmeldajaliikide ja nende elupaikade suhtes, näiteks nende suhtes, mida kaitstakse elupaikade direktiivi kohaselt või mis on kantud Euroopa punasesse raamatusse, ja neid meetmeid rahastada. Selles osas on oluline roll eelkõige programmil LIFE.

Elupaikade kadu

Linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi paremaks rakendamiseks viib komisjon ellu loodust, rahvast ja majandust käsitlevat tegevuskava. Elupaikade direktiivis on loetletud vaid piiratud arv tolmeldajaliike, kuid kaitstud elupaigatüüpide, näiteks rohumaade suhtes võetavad looduskaitsemeetmed võivad tolmeldajatele märkimisväärselt kasulikud olla. Seega on direktiivi paremal rakendamisel suur tähtsus võitluses ühe peamise tolmeldajaid mõjutava ohuga – elupaikade kadumisega. Roheline taristu 24 võib tolmeldajate hästitoimivate elupaikade säilitamiseks vajalikke looduslikke tingimusi veelgi parandada, pakkudes looduspõhiseid lahendusi 25 ning tugevdades Natura 2000 võrgustiku sidusust ja ühenduvust ulatuslikumatel maapiirkondade ja linnamaastikel.

ELi ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika pakuvad peamisi võimalusi tolmeldajate elupaikade säilitamiseks ja loomiseks nii maa- kui ka linnapiirkondades kuni 2020. aastani. Ühise põllumajanduspoliitika struktuur (sealhulgas nõuetele vastavus, otsetoetused ja maaelu arengu meetmed) pakub suurt hulka vahendeid, mis on vajalikud niisuguste tolmeldajaid mõjutavate survetegurite vastu võitlemiseks, mis tulenevad intensiivpõllumajandusest ja maakasutuse muutusest, sealhulgas põllumajandusmaa kasutamata jätmisest. Need vahendid hõlmavad eelkõige ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid, millega seoses saavad otsetoetusi põllumajandustootjad ning mis pakuvad tolmeldajate jaoks puhverribasid ning nektari- ja õietolmurikaste taimedega kesa, samuti kuuluvad nende vahendite hulka maaelu arengu programmide kohased põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed. Muud olulised stiimulid toetavad põllumajandusettevõtjaid säästvamate põllumajandussüsteemide kasutamisel Natura 2000 aladel ning mahepõllumajandusse investeerimisel. On vaja teha pidevaid jõupingutusi, et tunnustada tolmeldajate olulisust põllumajanduse tootlikkusele.

Kuigi tolmeldajate tervete populatsioonide jaoks on kõige olulisem maapiirkondade roll, tunnustatakse järjest suuremal määral ka linna- ja linnalähedaste piirkondade tähtsust tolmeldajate elupaikade toetamisel. Nii avalikud kui ka erakasutuses välialad, nagu pargid, aiad, haljaskatused ja -seinad, toimivad tolmeldajate pelgupaikadena ja vahealadena, mis võimaldavad tolmeldajatel linnaaladel liikuda ja levida. Olles ühenduses maapiirkonna looduslike ja poollooduslike aladega, toetavad need tolmeldajate elupaikade võrgustikku suuremal maastikualal. Mitmed paljulubavad lahendused, näiteks looduspõhised lahendused, võivad parandada tolmeldajate elupaikade lõimimist peamiste taristuvõrgustikega, nagu maanteed, raudteed ja elektriliinid, mida sageli seostatakse elupaikade hävimisega ja mis laiuvad tavaliselt ulatuslikel aladel Euroopa mitmekesisel maastikul. Piirkondikke ja kohalikke asutusi tuleks julgustada niisugustesse lahendustesse investeerima.

Pestitsiidide kasutamine

Tolmeldajatele pestitsiididest tulenevad riskid ja mõjud on seotud toimeaine toksilisusega ja kokkupuute ulatusega. ELis võib taimekaitsevahendites kasutatavad toimeained 26 heaks kiita üksnes pärast riskihindamist, millega veendutakse, et puuduvad soovimatud mõjud meemesilastele 27 . Euroopa Toiduohutusamet töötas 2013. aastal välja juhenddokumendi, 28 millega tõhustatakse praegust riskihindamist, lisades hindamisnõuetesse muu hulgas ka kroonilise mõju ja metsmesilaste liigid. Liikmesriigid ei ole seda juhenddokumenti siiski veel heaks kiitnud, mistõttu on selle rakendamise tagamiseks vaja täiendavaid meetmeid.

2013. aastal keelas komisjon kolme neonikotinoidipõhise pestitsiidi kasutamise 29 pärast seda, kui tõendati, et nad on mesilastele väga ohtlikud. 2018. aasta veebruaris kinnitas kõnealust ohtu Euroopa Toiduohutusameti ülevaade tõendusmaterjalist 30 . Nagu määruses (EÜ) nr 1107/200927 mainitud, on oluline võtta asjakohaseid meetmeid, et seda ohtu vähendada. Komisjoni ettepanek keelata edaspidi kolme neonikotinoidipõhise pestitsiidi kasutamine kiideti liikmesriikide poolt heaks 27. aprillil 2018 31 .

Peale selle nähakse direktiiviga 2009/128/EÜ 32 ette arvukalt meetmeid, millega toetatakse heakskiidetud pestitsiidide säästlikku kasutamist. Direktiivi kohastes riiklikes tegevuskavades võidakse kehtestada konkreetsed eesmärgid ja meetmed, et tulla toime pestitsiidide mõjuga tolmeldajatele.

Invasiivsed võõrliigid

Invasiivsed võõrliigid on veel ühed tolmeldajate peamised ohustajad. Määrusega (EL) 1143/2014 33 nähakse ette rida meetmeid, mida kogu ELis selles valdkonnas tuleb võtta. Pidev töö nende meetmete rakendamiseks ja ohtlikeks peetavate uute liikide loetelu koostamiseks leevendab kahjulikku mõju, näiteks Aasia vapsiku (Vespa velutina) röövtoidulisusest tulenevat mõju ja tolmeldajate elupaikade hävimist teatavate taimeliikide, näiteks pärismaist taimkatet lämmatava vereva lemmaltsa (Impatiens glandulifera) levimise tõttu. Peale selle tuleks võõrliikide poolt pärismaistele tolmeldajaliikidele avalduva ohu vältimiseks edendada pärismaiste tolmeldajaliikide ja taimeliikide avalikku ja erakasutust.

Muud ohud

Lisaks mõjutavad tolmeldajaid kliimamuutus, keskkonnareostus ja haigused. Kliimamuutus mõjutab nii järkjärguliste muutuste kui ka äärmuslike ilmastikunähtuste kaudu tolmeldajate levikut ja liikide hulka, nende elupaiku ja omavahelisi suhteid. Kuigi puuduvad põhjalikud uuringud mitmesuguste reostusallikate (näiteks õhusaasteained, raskmetallid ja valgusreostus) ja haiguste mõjude kohta, on teada, et need tegurid kahjustavad looduslikke tolmeldajaid või nende elupaiku. Käesoleva algatuse raames nende ohtudega otseselt ei tegelda. Nende mõju tolmeldajatele aidatakse leevendada ELi poliitikasuundadega, mis on seotud kliimameetmete, 34 õhusaaste 35 ja mesilaste tervise parandamiseks võetavate meetmetega14. Nende ja muude ohtudega tegelemisele aitab see algatus siiski kaasa kaudselt, toetades tolmeldajate heas seisundis elupaikade säilitamist, loomist ja ühendamist ning tõkestades ohtlikke patogeene ja haigusi kandvate võõrliikide levikut, suurendades seega Euroopa ökosüsteemide üldist vastupidavust kliimamuutustele.

2.3.III EELISVALDKOND: teadlikkuse suurendamine ühiskonda laiemalt kaasates ja koostööd edendades

Tolmeldajate arvukuse vähenemise tõkestamiseks on vaja strateegilist lähenemist kõigil valitsemistasanditel ning mitmesuguste osalejate kaasamist. Algatusega suurendatakse kogu ühiskonnas teadlikkust tolmeldajate olulisusest ja vajadusest kiiresti meetmeid võtta. Sellega edendatakse ja levitatakse parimaid tavasid ja toetatakse edasist koostöötegevust eesmärgiga kaasata tegevusse ja koostöösse teadusringkonnad, poliitikakujundajad, ettevõtted ja kodanikud.

Kuigi on olemas juba mitu tolmeldajate alast koostööd toetavat platvormi (nt teadusuuringute võrgustikud ja poliitikakogemuste vahetamise platvormid), on vaja koostöövõimet veelgi suurendada. Sellega seoses peaksid komisjon ja liikmesriigid teadlikkust suurendama ning rahastamisvõimalusi edendama. Tolmeldajatega seotud kavade ja strateegiate väljatöötamise ühised vahendid ja vormid, mis põhinevad parimatel tavadel, soodustavad edasist tegevust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Riiklikele mesindusprogrammidele tehtavate ELi kulutuste suurendamine võiks samuti parandada avalikku ja erialast arusaama looduslike tolmeldajate olulisusest ühiskonnale ja majandusele.

EL suurendab oma panust üleilmsetesse tolmeldajatega seotud meetmetesse, toetades tõhusamalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juhitavas tolmeldajaid käsitlevas rahvusvahelises algatuses 36 ette nähtud kaitsemeetmeid ning edendades rahvusvahelist koostööd tolmeldajatega tegeleva vabatahtlike koalitsiooni 37 kaudu.

3.Kokkuvõte

Tolmeldajaid käsitleva ELi algatusega aidatakse kaasa ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ning selliste valdkondliku poliitika suundade, nagu ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika, eesmärkide saavutamisele. Samuti annab see väärtuslikku teavet ELi edusammude kohta ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

Algatus toimib koos loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskavaga, eelkõige tulevaste suunistega, mis käsitlevad ELi tasandi rohelisi taristuid ning ökosüsteemi teenuste lõimimist otsustusprotsessi. Algatus langeb ajaliselt kokku 2020. aasta järgse ELi mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste algusega. Kuigi soovitatud meetmete lõpuleviimine on kavandatud 2020. aastaks, on oluline säilitada hoog ja kasutada parimal viisil ära ELi tulevasi rahastamisvahendeid, et toetada mõjusaid meetmeid, millega pikemaajaliselt tõkestatakse tolmeldajate arvukuse vähenemist.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat algatust heaks kiitma ning osalema aktiivselt selle rakendamises tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

2020. aasta lõpuks vaatab komisjon läbi algatuse rakendamisel tehtud edusammud ja soovitab vajaduse korral edasisi meetmeid. Sellest protsessist saadud teavet kasutatakse ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja selle järelmeetmete lõplikul läbivaatamisel.

LISA – meetmete loetelu

Käesolevas lisas on esitatud tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse iga eelisvaldkonnaga hõlmatud eesmärgid ja meetmed. Meetmeid rakendatakse aastani 2020. Eesmärgid keskenduvad pikale perspektiivile aastani 2030.

I EELISVALDKOND: teadmiste parandamine tolmeldajate arvukuse vähenemise, selle põhjuste ja tagajärgede kohta

Eesmärk

Toimub tolmeldajate ja nende elupaikade seire ning regulaarne hindamine. On olemas  ELi ülene seiresüsteem, millest saadakse andmeid tolmeldajate seisundi ja selle suundumuste kohta. See on aluseks tolmeldajate seisundit iseloomustavatele töökindlatele ja ajakohastele indikaatoritele, mille abil saab hinnata ELi asjakohaste poliitikameetmete mõju ning välja töötada Euroopa tolmeldajate ja tolmeldamise atlase. ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames võetakse kasutusele ressursid, et täita lüngad teadmistes tolmeldajate arvukuse vähenemise, selle põhjuste ning ühiskonnale ja majandusele tekkivate tagajärgede kohta. Andmed ja teave tolmeldajate kohta on avalikult kättesaadavad.

1. MEEDE – SEIRE JA HINDAMISE TOETAMINE

1A)

Komisjon töötab välja ELi ülese tolmeldajate seire süsteemi, et tagada kvaliteetsete andmete saamine ELis esinevate tolmeldajaliikide seisundi ja selle suundumuste hindamiseks ning tolmeldajate seisundit iseloomatava indikaatori väljatöötamiseks, ning katsetab seda süsteemi. Selle töö toetamiseks moodustatakse tehniline eksperdirühm.

Esimene vahe-eesmärk 2018. aasta IV kvartalis

1B)

Komisjon alustab tööd sirelaste Euroopa punase nimekirja kallal.

2019. aasta I kvartal

1C)

Komisjon koostab tolmeldajate oluliste elupaikade loetelu ja hindab nende seisundit elupaikade direktiivi raames liikmesriikidelt saadud aruannete ja muude asjakohaste andmete põhjal.

Esimene vahe-eesmärk 2019. aasta I kvartalis

1D)

Komisjon käivitab katseprojekti, mille raames toimub pestitsiidide keskkonnas esinemise seire mesilastoodete (nt suir) abil, et hinnata selle uuendusliku lähenemise kasutatavust teabe hankimiseks tolmeldajate kokkupuute kohta pestitsiididega.

2018. aasta IV kvartal

1E)

Komisjon rakendab tolmeldajate puhul ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise raamistikku, mis sisaldab tolmeldajaid ja tolmeldamist käsitleva looduskapitali arvepidamise väljatöötamist, et lõimitult hinnata tolmeldajate arvukuse vähenemist ja selle mõju ühiskonnale ja majandusele ning töötada välja asjakohased poliitikameetmed.

2019. aasta II kvartal

2. MEEDE – TEADUSUURINGUTE JA INNOVATSIOONI TOETAMINE

2A)

Komisjon jätkab tolmeldajate ning nende arvukuse vähenemise põhjuste ja tagajärgedega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse edendamist ja toetamist programmi „Horisont 2020“ (ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020) raames.

Pidev

2B)

EIP-AGRI (Euroopa põllumajanduse tootlikkuse ja säästlikkuse innovatsioonipartnerlus 38 ) võrgustiku kaudu toimuva vahetustegevuse raames suurendab komisjon sidusrühmade teadlikkust tolmeldajate vajaduste mõistmise ja nende pakutava tolmeldamisteenusega seotud võimalustest.

Pidev

2C)

Komisjon kaalub, kuidas teadus- ja innovatsioonitegevust veelgi soodustada, et tõkestada tolmeldajate arvukuse vähenemist programmi „Euroopa horisont“ (2020. aasta järgsete teadusuuringute ja innovatsiooni ELi raamprogramm) rakendamisega.

Pidev

3. MEEDE – TEADMISTE JAGAMISE JA ANDMETELE JUURDEPÄÄSU HÕLBUSTAMINE

3A)

Komisjon käivitab tolmeldajaid käsitleva veebiplatvormi, mis toimib andme- ja teabekeskusena.

Esimene vahe-eesmärk 2019. aasta I kvartalis

3B)

Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri direktiivi (INSPIRE) 39 ning keskkonnaalasele teabele ligipääsu käsitlevate direktiivide 40 alusel peaksid liikmesriigid asjakohased ruumiandmed, näiteks andmed maakasutuse kohta, tegema üldsusele kättesaadavaks, et oleks võimalik teha lõimitud ruumianalüüs.

Esimene vahe-eesmärk 2019. aasta II kvartalis

II EELISVALDKOND: tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjuste vastu võitlemine

Eesmärk

Ohustatud tolmeldajaliikide ja nende elupaikade asjakohased kaitsemeetmed on kindlaks määratud ja neid rakendatakse. Tolmeldajatega seotud meetmed on täielikult lõimitud ühisesse põllumajanduspoliitikasse ja ühtekuuluvuspoliitikasse ning liikmesriigid kasutavad täielikult võimalusi tolmeldajate elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks maa- ja linnapiirkondades. Tolmeldajate elupaigad on tõhusalt ühendatud suurema maastikuala piires, mis võimaldab tolmeldajatel territooriumi ulatuses levida. Tolmeldajaid kaitstakse pestitsiidide ja invasiivsete võõrliikide eest.

4. MEEDE – OHUSTATUD TOLMELDAJALIIKIDE JA ELUPAIKADE SÄILITAMINE

4A)

Komisjon töötab edasi välja tegevuskavu elupaikade direktiivis loetletud kõige ohustatumate tolmeldajaliikide ja elupaikade jaoks ning toetab liikmesriike ja sidusrühmi nende tegevuskavade rakendamisel, sealhulgas programmi LIFE kaudu.

Esimene vahe-eesmärk 2019. aasta II kvartalis

4B)

Selleteemalisel tööseminaril ja muu hulgas Natura 2000 biogeograafilise protsessi raames määrab komisjon koostöös liikmesriikidega kindlaks kaitsemeetmed ja juhtimisviisid, et optimeerida ohustatud tolmeldajatele ja nende elupaikadele tekkivat kasu.

Esimene vahe-eesmärk

2019. aasta II kvartalis

4C)

Liikmesriigid peavad eelkõige võtma meetmeid seoses tolmeldajate oluliste elupaikadega vastavalt Natura 2000 alade ja rohelise taristu majandamise ning liikide kaitse prioriteetsetele tegevusraamistikele.

2019. aasta III kvartal

5. MEEDE – TOLMELDAJATE ELUPAIKADE PARANDAMINE PÕLLUMAJANDUSMAAL JA SELLE ÜMBER

5A)

Komisjon hindab olemasolevaid kogemusi tolmeldajatega seotud meetmete kasutamise kohta 2014.–2020. aasta ühise põllumajanduspoliitika raames. Selle põhjal töötab komisjon välja korraldusasutustele ja põllumajandustootjatele suunatud juhendi, mis sisaldab tehnilisi nõuandeid selle kohta, kuidas meetmete tõhusust suurendada, ja tutvustab juhendit aktiivselt 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika raames.

Esimene vahe-eesmärk 2018. aasta IV kvartalis

5B)

Liikmesriigid peaksid julgustama tolmeldajaid käsitlevate meetmete lisamist 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmidesse, sealhulgas põllumajandustootjatele ja teistele asjaomastele sidusrühmadele koolituse pakkumise ning nende teadlikkuse suurendamise abil.

Pidev

5C)

Komisjon soodustab tolmeldajaid puudutavate kaalutluste lõimimist 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika rakendamisse ning lisab valminud ja kasutusel toimivus- ja järelevalveraamistikku tolmeldajaid käsitleva indikaatori.

Pidev

6. MEEDE – TOLMELDAJATE ELUPAIKADE PARANDAMINE LINNAPIIRKONDADES JA SUUREMAL MAASTIKUALAL

6A)

Komisjon kogub parimaid tavasid ja töötab kohalike asutuste jaoks välja suunise selle kohta, kuidas luua tolmeldajatele soodus keskkond, samuti lisab komisjon tolmeldajate küsimuse Euroopa rohelise pealinna ning rohelise lehe auhindade saamise kriteeriumidesse.

2019. aasta II kvartal

6B)

Komisjon suurendab ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutuste ja sidusrühmade teadlikkust tolmeldajate kaitse ja sellega seotud rahastamisvõimaluste kohta perioodil 2014–2020 ning pärast 2020. aastat.

Esimene vahe-eesmärk 2018. aasta IV kvartalis

6C)

ELi tasandi rohelist taristut ning ökosüsteemide ja nende teenuste otsustusprotsessi lõimimist käsitlevate suunistega edendab komisjon maastiku tasandil tolmeldajate elupaiku säilitavaid ja taastavaid tegevusi ning nende lõimimist ruumilisse planeerimisse ja teistesse asjakohastesse otsustusprotsessidesse.

Esimene vahe-eesmärk

2018. aasta IV kvartalis

7. MEEDE – PESTITSIIDIDE KASUTAMISEST TOLMELDAJATELE TULENEVA MÕJU VÄHENDAMINE

7A)

Komisjon julgustab liikmesriike lõimima nende direktiivi 2009/128/EÜ kohastesse läbivaadatud riiklikesse tegevuskavadesse konkreetseid eesmärke ja meetmeid tolmeldajate kaitseks, et vähendada pestitsiidide kasutamisest tolmeldajatele avalduvaid riske ja mõjusid, ning hindab olukorda direktiivi rakendamist käsitleva teise aruande põhjal.

Esimene vahe-eesmärk

2019. aasta II kvartalis

7 B)

Komisjon võtab vastu Euroopa Toiduohutusameti juhenddokumendi (juhenddokument mesilastele Apis mellifera, Bombus spp. ja erakmesilastele avalduva taimekaitsevahendite mõju hindamiseks) rakenduskava, et edendada pestitsiidide kasutamise tulemusena tolmeldajatele avalduva riski hindamist.

2018. aasta IV kvartal

7C)

Komisjon võtab vastu õigusmeetmed nende neonikotinoidipõhiste pestitsiidide igasuguse välitingimustes kasutamise keelamiseks, mille kohta alates 2013. aastast juba kehtivad konkreetsed piirangud (imidaklopriid, tiametoksaam ja klotianidiin).

2018. aasta II kvartal

8. MEEDE – TOLMELDAJATELE AVALDUVA INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU VÄHENDAMINE

8A)

Komisjon annab liikmesriikidele tehnilised suunised tolmeldajatele ohtlike, määruse (EL) 1143/2014 kohaldamisalasse kuuluvate invasiivsete võõrliikide levimise ennetamise ja ohjamise kohta.

2019. aasta III kvartal

8B)

Komisjon töötab välja suunised pärismaiste taimeliikide ja tolmeldajate kasutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.

2019. aasta III kvartal

III EELISVALDKOND: teadlikkuse suurendamine ühiskonda laiemalt kaasates ja koostööd edendades

Eesmärk

Kogu ühiskonnas on suurendatud teadlikkust tolmeldajate olulisusest ja vajadusest võtta kiiresti meetmeid nende arvukuse vähenemise peatamiseks. Ettevõtete ja kodanike tõhusa kaasamise tulemusena on avalikul poliitikal suurem mõju. Üksikmeetmetel on suurem mõju, sest asjaomaseid osalejaid koordineeritakse kõigil tasanditel paremini. EL saab maailmas juhtiva rolli tolmeldajaid puudutavate rahvusvaheliste meetmete toetamisel ja hõlbustamisel.

9. MEEDE – ETTEVÕTLUSSEKTORI JA KODANIKE JULGUSTAMINE TEGUDELE

9A)

Komisjon annab ettevõtetele suunised ja julgustab neid tolmeldajate kaitsele kaasa aitama, eelkõige põllumajandus- ja toiduainesektoris. Samuti jätkab komisjon tolmeldajatele kasulike heade tavade ja uuenduslike ärimudelite edendamist ettevõtluse ja bioloogilise mitmekesisuse ELi platvormi 41 kaudu ja Euroopa keskkonnaalase auhinna abil ning pakub rahastamisvõimalusi looduskapitali rahastamisvahendist.

Esimene vahe-eesmärk

2019. aasta II kvartalis

9B)

Komisjon uurib kooskõlas 2017. aastal tehtud toimivuskontrolli 42 järelduste ja soovitustega võimalust kohaldada ELi ökomärgist toodetele, mis toetavad tolmeldajate kaitset (nt metsalillede seemnesegud, tolmeldajatele vajalikud potitaimed ja muud asjakohased aiandustooted).

2019. aasta III kvartal

9C)

Komisjon koostab ja õppematerjali tolmeldajate kohta ja levitab seda. Samuti koostab komisjon suunised selle kohta, kuidas kodanikud saavad tolmeldajate kaitsele kaasa aidata ja osaleda nendega seotud teadusalgatustes. Selline kaasamistegevus tolmeldajate säilitamiseks võib toimuda Euroopa solidaarsuskorpuse raames, mis toetab noorte vabatahtlikku osalemist projektides, millest on kasu kogukondadele ja keskkonnale üle kogu Euroopa. Peale selle võiksid nimetatud jõupingutusi täiendada riiklikud mesindusprogrammid, mille raames pakutaks koolitusi, et suurendada avalikku ja erialast arusaama looduslike tolmeldajate olulisusest.

Pidev

10. MEEDE – TOLMELDAJAID KÄSITLEVATE STRATEEGIATE JA SELLEALASE KOOSTÖÖ EDENDAMINE KÕIGIL TASANDITEL

10A)

Komisjon koostab ühised vormid ja vahendid, et hõlbustada tolmeldajatega seotud strateegiate väljatöötamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, toetudes olemasolevale parimale tavale.

2019. aasta III kvartal

10B)

Komisjon teeb kindlaks võimalused parandada kõigi asjaomaste osalejate koostööd olemasolevate platvormide kaudu ning soodustab edasist koostööd ELi tasandi mehhanismide, sealhulgas ELi 2014.–2020. aasta teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, Euroopa territoriaalse koostöö („Interreg“) programmide, kogukonna juhitud kohaliku arengu, TAIEX-EIR 43 ja TAIEX-REGIO 44 Peer2Peer vahendite abil.

Esimene vahe-eesmärk

2019. aasta I kvartalis

10C)

Komisjon edendab tolmeldajate kaitse alaste kaalutluste ja meetmete lõimimist ELi toetavatesse poliitikasuundadesse, kavadesse ja programmidesse arengu- ja naaberriikides vastavalt tolmeldajaid käsitleva rahvusvahelise algatuse 45 eesmärkidele.

Pidev

10D)

EL ühineb tolmeldajatega tegeleva vabatahtlike koalitsiooniga ning soodustab tolmeldajaid puudutavate rahvusvaheliste meetmete võtmist.

2018. aasta IV kvartal

(1)

Käesolevat teatist toetav üksikasjalik tõendusmaterjal on esitatud juurdelisatud komisjoni talituste töödokumendis.

(2)

Potts, S.G. jt, The Assessment Report of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services on Pollinators, Pollination and Food Production, Secretariat of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services, Bonn, Saksamaa 2016. 552 lk.

(3)

Potts, S. jt, Status and Trends of European Pollinators. Key Findings of the STEP Project, Pensoft Publishers, Sofia, 2015. 72 lk.

(4)

Gallai, N. jt, „Economic Valuation of the Vulnerability of World Agriculture Confronted with Pollinator Decline,“ Ecological Economics 68.3, 2009, lk 810–821.

(5)

  https://www.cbd.int/  

(6)

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi otsus XIII/15, https://www.cbd.int/doc/decisions/cop-13/cop-13-dec-15-en.pdf .

(7)

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020, http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/strategy/index_en.htm  

(8)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017DC0198&from=EN  

(9)

Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2016. aasta resolutsioon ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta (2015/2137(INI)).

(10)

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta (2017/2819(RSP)).

(11)

Nõukogu järeldused 13398/16 bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohta, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13398-2016-INIT/et/pdf  

(12)

  http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/pollinators/index_en.htm  

(13)

  https://ec.europa.eu/agriculture/honey/programmes_et  

(14)

  https://ec.europa.eu/food/animals/live_animals/bees/health_en  

(15)

  http://www.alarmproject.net/  

(16)

  http://www.step-project.net/  

(17)

  http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/redlist/  

(18)

Kodanikud saavad kaasa aidata andmete kogumisele ja täita seega aktiivset rolli teaduse toetamisel selles valdkonnas, https://ec.europa.eu/research/openscience/index.cfm?pg=citizen&section=monitor .

(19)

  http://ec.europa.eu/eurostat/web/sdi/indicators  

(20)

  http://ec.europa.eu/environment/nature/knowledge/ecosystem_assessment/index_en.htm

(21)

  https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/ecosystem-services-accounting-part-i-outdoor-recreation-and-crop-pollination  

(22)

  http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/h2020/topics/sfs-28-2017.html

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/h2020/topics/sfs-16-2017.html  

(23)

  http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/h2020/topics/sfs-04-2019-2020.html  

(24)

Vt komisjoni teatis „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(25)

Näiteks looduslikku veesäilitamisvõimet käsitlevad meetmed, http://nwrm.eu/ .

(26)

Mõiste „pestitsiidid“ osutab taimekaitsevahenditele vastavalt määruses (EÜ) nr 1107/2009 esitatud määratlusele.

(27)

Määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta.

(28)

EFSA Guidance Document on the risk assessment of plant protection products on bees (Apis mellifera, Bombus spp. and solitary bees) (Euroopa Toiduohutusameti juhenddokument mesilastele Apis mellifera, Bombus spp. ja erakmesilastele avalduva taimekaitsevahendite mõju hindamiseks), https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/3295  

(29)

Komisjoni 24. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 485/2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi heakskiitmise tingimustega ning keelatakse neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamine ja müük.

(30)

  https://www.efsa.europa.eu/en/press/news/180228  

(31)

  https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en  

(32)

Direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks.

(33)

Määrus (EL) 1143/2014 invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levitamise ennetamise ja ohjamise kohta.

(34)

  https://ec.europa.eu/clima/index_et  

(35)

Direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist.

(36)

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi otsus V/5, https://www.cbd.int/decision/cop/?id=7147 .

(37)

  https://promotepollinators.org  

(38)

  https://ec.europa.eu/eip/agriculture/en/european-innovation-partnership-agricultural  

(39)

Direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

(40)

Direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta.

(41)

  http://ec.europa.eu/environment/biodiversity/business/index_en.htm  

(42)

COM(2017) 355 final.

(43)

  http://ec.europa.eu/environment/eir/p2p/index_en.htm  

(44)

  http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/how/improving-investment/taiex-regio-peer-2-peer/  

(45)

Kõnealust algatust juhib ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

Top