Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018DC0036

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Aruanne üldiste soodustuste süsteemi toimimise kohta aastatel 2016-2017

COM/2018/36 final

Brüssel,19.1.2018

COM(2018) 36 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aruanne üldiste soodustuste süsteemi toimimise kohta aastatel 2016-2017

{SWD(2018) 23 final}
{SWD(2018) 24 final}
{SWD(2018) 25 final}
{SWD(2018) 26 final}
{SWD(2018) 27 final}
{SWD(2018) 28 final}
{SWD(2018) 29 final}
{SWD(2018) 30 final}
{SWD(2018) 31 final}
{SWD(2018) 32 final}


1.Sissejuhatus

Selles aruandes ja selle juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis 1 hinnatakse üldiste soodustuste süsteemi (GSP) mõju aastatel 2016–2017, keskendudes kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) alusel soodustatud riikide tulemustele. Vastavalt GSP määrusele 2 esitab komisjon aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel.

GSP kaudu püsib EL arengumaid kestliku arengu saavutamisel kaubanduslike majandushoobadega toetajate esirinnas. Kaubandussoodustused kui inimõiguste, sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitse üldiste väärtuste edendajad moodustavad lahutamatu osa komisjoni strateegiast „Kaubandus kõigile“ 3 . Ulatuslik pääs ELi turule võimaldab GSP alusel soodustatud riikidel teenida rahvusvahelisest kaubandusest täiendavat tulu ja toetab nende jõupingutusi vaesuse vähendamisel ning kestliku arengu, inimõiguste ja hea valitsemistava edendamisel.

1.1.Kolm GSP-sisest korda

GSP hõlmab kolme erinevat kaubandussoodustuste korda, mida on üksikasjalikult kirjeldatud GSP teemalises 2016. aasta aruandes 4 ning mis on kokkuvõtlikult järgmised:

Üldise korra (standardne GSP) alusel võimaldatakse tollitariifide vähendamist umbes 66 % kõikidest ELi tariifiridadest väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga riikidele 5 , kes ei saa soodustusi muust soodustingimustel pääsust ELi turule. Aruandeperioodil 2016–2017 oli standardse GSP alusel soodustatud riike 23 (vt Tabel 1 ).

Kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) alusel peatatakse tollimaks täielikult sisuliselt samadele 66 %-le tariifiridadele nagu standardse GSP puhul ning seda nende riikide suhtes, mis majanduse mitmekesistamise ja ekspordimahtude seisukohalt on eriti haavatavad. Vastutasuks peavad soodustatud riigid ratifitseerima ja tõhusalt rakendama 27 rahvusvahelist põhikonventsiooni, mis on loetletud GSP määruse VIII lisas ning käsitlevad inimõigusi ja töötajate õigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava. Aruandeperioodil 2016–2017 oli GSP+ alusel soodustatud riike kümme (vt tabel 2).

„Kõik peale relvade“ erikorraga (Everything But Arms, EBA) võimaldatakse kõikide toodete, välja arvatud relvad ja laskemoon, täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääs nendele riikidele, kelle ÜRO on liigitanud vähim arenenud riikide hulka. Riigid, kes ei ole soodustatud GSP ja GSP+ alusel, ei kaota EBA staatust ka ELiga vabakaubanduslepingu sõlmimisel. Aruandeperioodil 2016–2017 oli EBA alusel soodustatud riike 49 (vt Tabel 3 ).

2016. aastal imporditi GSP soodustuste alusel ELi 62,6 miljardi euro väärtuses kaupu, mis jagunesid järgmiselt: standardse GSP alusel soodustatud riikidest 31,6 miljardi euro väärtuses, GSP+ alusel soodustatud riikidest umbes 7,5 miljardi euro väärtuses ning EBA alusel soodustatud riikidest 23,5 miljardi euro väärtuses (üksikasjad on tabelites 4–7) 6 .

Allpool esitatud joonistel 1 ja 2 on antud ülevaade kolme GSP-korra alusel toimuvast impordist.

Nagu jooniselt 3 näha, moodustasid suurima osa GSP alusel soodustatud riikide impordist ELi (sh GSP alla mittekuuluvast impordist) India ja Vietnam, kes mõlemad on soodustatud standardse GSP alusel. Suuruselt kolmas on Bangladesh, kes on soodustatud EBA alusel.

Jooniselt 4 nähtub, et India, Bangladesh ja Vietnam on kolm suurimat kasusaajat ka üksnes GSP soodustuste alusel toimuva impordi puhul.



2.Standardne GSP

India

Alates 2014. aastast on GSP alt väljunud mitmeid tooterühmi, sealhulgas tekstiiltooted, kuna need ei vastanud enam GSP alusel tehtavate kaubandussoodustuste tingimustele. Hoolimata väljumistest on India endiselt suurim GSP alusel ELi eksportija. 2016. aastal eksportis India ELi 7,6 miljardi euro väärtuses tekstiiltooteid ja rõivaid, sealhulgas 5,7 miljardi euro väärtuses standardse GSP alusel.

Aruandeperioodil 2016–2017 oli standardse GSP alusel soodustatud riike 23 (vt tabel 1). Sel perioodil väljus standardse GSP alt viis riiki, kuna muutus nende juurdepääs ELi turule (vabakaubanduslepingu alusel) või majanduslik staatus (Maailmapanga liigituse järgi kolm järjestikust aastat keskmisest suuremavõi veelgi parema sissetulekuga). Joonisel 5 on esitatud standardse GSP süsteemi raames 2016. aastal sooduskorra alusel ELi saabunud impordi 7 jaotus.

Vietnam

Vietnami arvele langes 2016. aastal 23 % standardse GSP alusel soodustatud riikidest pärit koguimpordist. Peaaegu 40 % Vietnamist GSP sooduskorra alusel saabunud impordist moodustasid jalatsid.

Standardse GSP alusel soodustatud riikidest pärit impordi tootejaotised vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Viimane läbivaatamine toimus 2016. aastal ja selle tulemusena muudetud tootejaotiste loend jõustus 1. jaanuaril 2017 8 . Toodete loendist arvati välja tooted, mis enam GSP kohaseid soodustusi ei vajanud.

3.EBA-kord

EBA on ELi põhiline kaubandusinstrument, mille eesmärk on aidata maailma vaeseimatel ja nõrgimatel ehk vähim arenenud riikidel kasutada kaubandusvõimalusi. Aruandeperioodil 2016–2017 oli EBA alusel soodustatud riike 49 (vt tabel 3).

Joonisel 6 on esitatud EBA alusel soodustatud riikidest 2016. aastal sooduskorra alusel saabunud impordi väärtuseline ja protsentuaalne jaotus. Suurim osa EBA alusel soodustatud impordist oli pärit Bangladeshist (66 %), kellele järgnes Kambodža (18 %).

3.1.Laiendatud suhtlus mõningate EBA alusel soodustatud riikidega

Myanmar

Myanmar võeti 2013. aastal tagasi EBA alusel soodustatud riikide hulka, et tunnustada riigi jõupingutusi ambitsioonikate poliitika-, sotsiaal- ja tööreformide käivitamiseks. Viimasel ajal on äärmiselt tõsine humanitaar- ja inimõiguste olukord Arakani osariigis. EL on ärgitanud Myanmari valitsust andma vaba humanitaarjuurdepääsu ning võimaldama kõigil pagulastel turvaliselt, vabatahtlikult ja väärikalt tagasi pöörduda. EL kutsus Myanmari üles otsima Arakani osariigi struktuursetele probleemidele pikaajalist lahendust, mis vastaks riigi rahvusvahelistele kohustustele ja võtaks arvesse EBA nõudeid.

Nagu on märgitud komisjoni strateegias „Kaubandus kõigile“, võib EL standardse GSP või EBA alusel tehtavad soodustused erandjuhtudel ajutiselt peatada, eriti GSP määruses loetletud inimõigusi ja töötajate õigusi käsitlevates konventsioonides sätestatud põhimõtete tõsise ja süsteemse rikkumise korral.

EL tõhustas ulatusliku kaasamise raames dialoogi mõningate EBA alusel soodustatud riikidega, et survestada neid konkreetsetele tegudele ja kestlikele lahendustele seoses tõsiste puudujääkidega põhiliste inimõiguste ja töötajate õiguste järgimisel. Kui nimetatud dialoog tulemusi ei anna, on EL viimase võimalusena valmis algatama GSP ajutise peatamise menetluse, võttes nõuetekohaselt arvesse peatamise majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Bangladesh

EBA on aidanud kaasa riigi sotsiaalmajanduslikule arengule, võimaldades luua miljoneid töövõimalusi valmisrõivastetööstuses, kus enamik töötajatest on naised. Samas tuleb sellega paralleelselt austada põhilisi inimõigusi ja töötajate õigusi, eriti ühinemisvabadust, et aidata suurendada jõukust ja edendada inimväärset tööd. Et vältida edasisi meetmeid, soovib EL näha reaalseid ja kestlikke edusamme.

Seoses Myanmariga osaleb EL koos USA, Jaapani, Taani ja ILOga „Myanmari töötajate õiguste ja töötavade parandamise algatuses“, mille eesmärk on edendada ILO rahvusvaheliste töönormide järgimist ja vastutustundlikke äritavasid. See rahvusvaheline huvitatud isikute foorum aitab Myanmaris seada prioriteediks tööõigusreformi ning tugevdada suhteid sotsiaalpartnerite vahel.

Tulenevalt inimõiguste ja töötajate õiguste olukorra halvenemisest Bangladeshis ja Kambodžas on komisjon ja Euroopa välisteenistus nende kahe riigiga aktiivsemalt suhelnud ning kaasanud asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas vabaühendusi, kodanikuühiskonna organisatsioone, rahvusvahelisi organisatsioone, sotsiaalpartnereid ja ettevõtjaid.

Kambodža

EL suhtleb Kambodžaga, et lahendada suhkrurookontsessioonidest tulenevate maavaidlustega seotud inimõigusteprobleeme ning probleeme töötajate õigustega, eriti ühinemisvabaduse alal. Kui tahetakse vältida edasisi meetmeid, soovib EL näha reaalseid ja kestlikke edusamme.

Bangladeshis on komisjon tõstatanud probleeme töötajate õigustega, eriti ühinemisvabaduse alal ning seoses ühisalgatuse „Kokkulepe töötajate õiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks Bangladeshi valmisrõiva- ja kudumitööstuses“ rakendamisega. Eelkõige on EL ühe prioriteedina tõstatanud küsimuse Bangladeshi tööseaduse ja eksportkauba tootmise eritsoonide seaduse vastavusseviimisest ILO tööõiguste konventsioonidega.

Kambodžas on EL ärgitanud valitsust looma sõltumatut ja läbipaistvat mehhanismi suhkrurooistandustele majanduslike maakontsessioonide andmisest tulenevate hüvitisnõuete lahendamiseks.

Laiendatud suhtlus põhineb eelkõige ILO ning inimõiguste ja tööõiguste konventsioonide täitmist jälgivate muude ÜRO asutuste kättesaadavatel soovitustel ja järeldustel. Kõnesolevate soovituste ja järelduste kasutamine võimaldab objektiivselt ja läbipaistvalt hinnata võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

See protsess on aidanud avaldada valitsustele tugevamat survet mureküsimuste menetlemiseks ning on andmas mõningaid positiivseid tulemusi. Need küsimused tõstatati järjekindlal ja koordineeritud viisil paralleelselt kõikides asjaomastes kanalites (nt kaubanduskomiteedes ning poliitiliste ja inimõigustealaste dialoogide raames).

Saavutatud edu julgustab edasi tegutsema. Sellegipoolest on EL valmis viimase võimalusena algatama GSP peatamise menetluse, kui meie konstruktiivsed jõupingutused dialoogide raames rahuldavaid tulemusi ei anna. Otsuse tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse GSP alusel tehtavate soodustuste võimaliku peatamise negatiivset mõju majandusele, ühiskonnale ja inimestele.

4.GSP+

GSP+ on üks ELi peamisi vahendeid kestliku arengu edendamiseks haavatavates arengumaades. GSP+ alusel soodustatud riikidele kehtib ELiga kaubavahetuse lihtsustatud kord, tingimusel et nad rakendavad tulemuslikult inim- ja tööõigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava käsitlevaid 27 rahvusvahelist põhikonventsiooni.

4.1.GSP+ alusel soodustatud riigid

Aruandeperioodil 2016–2017 oli GSP+ alusel soodustatud riike 10: Armeenia, Boliivia, Cabo Verde, Filipiinid, Gruusia, Kõrgõzstan, Mongoolia, Pakistan, Paraguay ja Sri Lanka (vt tabel 2). 

Gruusia ei ole alates 1. jaanuarist 2017 enam GSP+ alusel soodustatud, kuna sai soodustingimustel turulepääsu ELiga sõlmitud põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduslepingu raames. Kõrgõzstan sai GSP+ alusel soodustatud riigiks vahetult pärast aruandeperioodi algust (jaanuaris 2016). Sri Lanka, kes arvati 2010. aastal GSP+ alusel soodustatud riikide seast välja, lisati 2017. aasta mais uuesti nende hulka. Paraguay on Maailmapanga liigituse kohaselt olnud kolmel järjestikusel aastal keskmisest kõrgema sissetulekuga riik ning lahkub GSP+ alusel soodustatud riikide hulgast 1. jaanuaril 2019.

Joonisel 7 on esitatud GSP+ riikidest 2016. aastal sooduskorra alusel saabunud impordi 9 väärtus. Suurim osa saabus Pakistanist, kelle arvele langes 74 % kogu GSP+ alusel toimunud impordist.



4.2.GSP+ seire

Boliivia

Boliivia jätkas 2016.–2017. aastal hoolimata üldisest sotsiaalmajanduslikust olukorrast olulisi edusamme inimõigustega seotud kohustuste tulemuslikul täitmisel. Eelkõige on Boliivia teinud jõupingutusi vaesuse kaotamiseks, hariduse, tervishoiu, toidu ja eluaseme kättesaadavuse parandamiseks ning reproduktiivtervisega seotud küsimuste lahendamiseks. Samas on endiselt suureks mureks tööea alampiir, mis pole kooskõlas ILO konventsiooniga nr 138.

GSP+ põhineb kestliku arengu ideel. Süsteemiga liitumisel võtavad GSP+ alusel soodustatud riigid vastutasuks lihtsama ELi turule pääsu eest kohustuse rakendada tulemuslikult 27 põhikonventsiooni.

GSP+ alusel soodustatud riikidelt oodatakse omanikutunnet ja poliitilisi jõupingutusi, eelkõige aga nõuete järgimise pidevat parandamist, isegi kui puudujääke veel esineb.

Pakistan

On olnud positiivseid arengutendentse inimõiguste raamistiku tugevdamisel ning seoses naiste, laste, vähemuste ja töötajate õigustega seotud seadusandlike meetmetega – muu hulgas on menetluses piinamist, alaealiste õigusemõistmist ja transinimeste õigusi käsitlevad õigusaktid. Sellegipoolest on nende valdkondadega tõsiseid probleeme, nagu ka piinamise, surmanuhtluse rakendamise, lapstööjõu suure osakaalu ja väljendusvabadusega. Inimõiguste üldine olukord on seega keeruline ning Pakistan peab tugevdama õigusaktide jõustamise ja rakendamise tagamise jõupingutusi.

GSP+ seire raames suhtleb EL soodustatud riigiga kõigis valdkondades, kus rakendamine on mitterahuldav.

4.2.1.Suhted sidusrühmadega

Sri Lanka

Sri Lanka on teinud olulisi samme, et parandada valitsemistava ning inimõiguste järgimist. Sri Lanka osaleb edukalt ÜRO süsteemis. Samas pole valitsus veel teinud mitmeid olulisi reforme, mis on otseselt vajalikud GSP+ aluseks olevate inimõiguste konventsioonide tulemuslikuks rakendamiseks: eelkõige pole kehtetuks tunnistatud terrorismi tõkestamise seadust, tagatud põhiõigusi õigussüsteemis ega lõpetatud piinamise kasutamist.

GSP+ siduvate kohustuste täitmist peab tõendama soodustatud riik 10 . Soodustatud riigid peaksid esitama kogu vajaliku teabe, et EL saaks hinnata GSP+ tingimuste täitmist. ELi hinnang põhineb eelkõige rahvusvaheliste seireorganite, näiteks ILO ja ÜRO hiljutistel aruannetel ja soovitustel. EL suhtleb nende rahvusvaheliste organisatsioonidega aktiivselt, eriti kuna ÜRO aruandeid antakse välja iga 4–5 aasta järel, mis on pikem ajavahemik kui kaheaastane GSP+ käsitlev aruandetsükkel. Kohtumised ÜRO ja ILO seireorganite ja nende kohalike esindajatega toimuvad enne ELi GSP+ seire missioone ja nende ajal.

Lisaks kasutab EL suurt hulka muud teavet ning kohtub enne seiremissioone ja nende ajal kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas ametiühingute, inimõiguste kaitsjate, ettevõtjate ja tööandjatega nii ELis kui ka soodustatud riigis. 2017. aasta juunis toimus kodanikuühiskonna dialoog, et pidada nõu kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning koguda neilt infot ja seisukohti 11 .

Euroopa Parlament (EP) ja nõukogu osalevad aktiivselt GSP+ rakendamisel ja soodustatud riikide tingimustele vastavuse seires. Liikmesriikidega peetakse korrapäraseid kohtumisi GSP eksperdirühma ja nõukogu GSP töörühma vormis. Liikmesriikide ekspertidega on muu hulgas arutatud GSP+ alusel soodustatud riikide täidetud tulemuskaarte ja GSP+ seire missioonide aruandeid.

Mongoolia

GSP+ dialoog ja ELi rahastatud ILO-projekti kaudu antud toetus stimuleerisid Mongooliat läbi vaatama oma tööseadust. Mongoolia kiitis heaks riikliku soolise võrdõiguslikkuse kava, et töötada 2021. aastaks välja sootundlikud põhimõtted. Hiljuti vastu võetud kriminaalkoodeksis on mõiste „piinamine“ viidud vastavusse piinamisvastase konventsiooniga. Tõsisteks muredeks on võimalik surmanuhtluse taaskehtestamine ja laialt levinud korruptsioon, millel on ulatuslik mõju inimõiguste olukorrale.

Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) korraldas ajavahemikul 2016–2017 mitu GSP teemalist mõttevahetust, kus muu hulgas käsitleti GSP+ alusel soodustatud riikide edusamme, seiremissioone ning kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli GSP+ kohaldamisel. Komisjonil ja Euroopa välisteenistusel oli kasu ka Euroopa Parlamendi delegatsioonide külastustest konkreetsetesse GSP+ riikidesse.

4.2.2.GSP+ seire missioonid

Filipiinid

On täheldatud edusamme näiteks soolise võrdõiguslikkuse, inimkaubanduse vastase võitluse, töötajate õiguste, tervishoiu, hariduse, sotsiaalmajanduslike õiguste, korruptsioonivastase võitluse ja keskkonnakaitse alal. President Duterte allkirjastas ELi-Filipiinide partnerlus- ja koostöölepingu ning see edastati senatile heakskiitmiseks.Samas valmistavad endiselt tõsist muret kohtuvälised hukkamised, eriti narkokaubanduse vastase võitluse raames, ja sellega seotud karistamatus, nagu ka võimalik surmanuhtluse taaskehtestamine ja kriminaalvastutuse kohaldamise ea alampiiri langetamine.

GSP+ seireks kasutatakse kahte omavahel seotud töövahendit. Neist esimene on „tulemuskaart“ ehk loetelu iga konventsiooniga seotud asjaomaste rahvusvaheliste seireorganite (või mõne muu täpse ja usaldusväärse allika) avastatud suurimatest puudujääkidest. Kõik GSP+ alusel soodustatud riigid saavad tulemuskaardi igal aastal ning neil palutakse loetletud puudujääkide kohta vastata.

Teine töövahend – GSP+ dialoog – hõlmab muu hulgas GSP+ seire missioone, mille käigus EL arutab avastatud puudujääke ja parandusmeetmeid ametivõimudega otsekoheselt ja avatult. Aruandeperioodil 2016–2017 toimusid komisjoni ja Euroopa välisteenistuse seiremissioonid Armeeniasse, Boliiviasse, Cabo Verdesse, Filipiinidele, Gruusiasse, Kõrgõzstani, Mongooliasse, Pakistani, Paraguaysse ja Sri Lankale.

GSP+ seire missioonid võimaldasid kõrgetasemelisi otsekontakte valitsuste, ministrite ja ametiasutustega, aga ka ettevõtjate, kohalike vabaühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Toimusid koordineerimisnõupidamised riikides esindatud ÜRO ja ILO organisatsioonidega, näiteks ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti, ÜRO arenguprogrammi (UNDP) ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise bürooga (UNODC). See parandas sidusrühmade üldist arusaamist GSP+ süsteemist ja iga GSP+ alusel soodustatud riigi võetud konkreetsetest kohustustest, hõlbustades ühtlasi peamiste sidusrühmade tegevust teabe kogumisel kohapeal.

Kohalikel sidusrühmadel on oluline roll piirkondlike ja keskvõimude mõjutamisel, et need täidaksid endale GSP+ alusel võetud kohustusi. Eelkõige peaksid just ettevõtjad kui otsesed tariifsetest soodustustest kasusaajad toetama ametivõime 27 asjaomase konventsiooni rakendamisel.

GSP+ missioon Kõrgõzstani (juuni 2016)

Kuna Kõrgõzstan kuulub GSP+ alla alles 2016. aasta jaanuarist, keskendus missioon GSP+ tutvustamisele ja eelseirele. Järjestikused GSP+ seire teemalised kohtumised koos inimõigustealase dialoogiga olid väga tõhusad, kuna viimase raames käsitleti ka GSP+ seisukohalt olulisi küsimusi nagu piinamise ja väärkohtlemise tõkestamine kinnipidamisasutustes ning rahvustevaheliste suhete parandamine, võitlus diskrimineerimise vastu, pruudiröövi tava nõrgendamine ja laste õiguste tugevdamine. Ettevõtjad ilmutasid suurt huvi GSP+ majanduslike eeliste vastu.

GSP+ missioon Boliiviasse (juuni 2016)

Tähtsaimate aruteluteemade hulgas oli lapstööjõu küsimus, eelkõige seoses laste tööea alammäära vähendamisega. Kuivõrd riigis on põlisrahvaste osakaal Lõuna-Ameerika suurim (umbes 66% kogu rahvastikust), tõsteti esile ka põlisrahvaste õigust eelnevale konsulteerimisele maakasutuse alal ja teadliku nõusoleku nõudele.

GSP+ missioon Cabo Verdesse (juuli 2017)

Üldine inimõiguste olukord Cabo Verdes on endiselt positiivne. Jätkuvalt on probleeme soopõhise vägivalla, laste õiguste ja aruandluse hilinemisega. Viimasega seoses teeb Cabo Verde märkimisväärseid jõupingutusi, et tihedas koostöös ILOga lahendada see probleem ELi rahastatava suutlikkuse suurendamise projekti raames.

GSP+ missioon Paraguaysse (juuni 2016)

Inimõiguste alal on positiivseks algatuseks näiteks rahvusvaheliste inimõigustealaste soovituste seire süsteemi (SIMORE) loomine, mida toetab OHCHR. Ühe põhiprobleemina arutati missiooni käigus lapstööjõu küsimust, eriti tavapärase „criadazgo“ ehk majapidamistööde kontekstis.

GSP+ missioon Pakistani (november 2016)

Teise GSP+ missiooni raames täheldati positiivsetid institutsionaalseid (nt riikliku inimõiguste komisjoni loomine ja riiklik inimõiguste tegevuskava) ja seadusandlikke arengutendentse (nt vägistamise ja aumõrvade vastaste seaduste vastuvõtmine). Samas on endiselt suuri probleeme seoses näiteks naiste, laste ja vähemuste õigustega, väljendusvabadusega, surmanuhtluse rakendamisega, piinamisega ning õigusaktide rakendamise ja jõustamise suutlikkusega.

GSP+ missioon Filipiinidele (jaanuar–veebruar 2017)

Positiivseid arengusuundumusi täheldati muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse, inimkaubanduse, töötajate õiguste, reproduktiivtervise ja keskkonnakaitse alal. Edasiliikumine olulistes küsimustes sõltub õigusaktidest, mis on veel kongressi menetluses. Tõsist muret valmistab illegaalsete uimastite vastase võitluse metoodika, eriti seoses õigusega elule ning õigusemõistmise, tõhusa uurimise ja kohtu alla andmisega, koostöö ÜRO mehhanismidega ning ka võimalik surmanuhtluse taaskehtestamine ja kriminaalvastutuse vanuse alammäära vähendamine.

GSP+ missioon Mongooliasse (märts 2017)

Esimese GSP+ seire missiooni käigus täheldati positiivseid arengutendentse seadusandluses, nagu uue kriminaalkoodeksi, koduvägivallaseaduse muudatuste, lastekaitseseaduse ja laste õiguste seaduse jõustumine. Mongoolia tegi ELi rahastatud projekti abiga suuri edusamme ILO-le esitatava aruandluse alal. Samuti püüab Mongoolia parandada oma suutlikkust GSP+ kaubandussoodustusi täielikult ära kasutada.

GSP+ missioon Armeeniasse (juuni 2017)

Arutati tõsiseimad probleeme, mille Armeenia peab lahendama, sealhulgas 2014.–2016. aasta ja 2017. –2019. aasta inimõiguste tegevuskavade tõhus rakendamine, uue kohtumenetluse koodeksi, kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi esitamine parlamendile, eraldi koduvägivallavastane seadus ja rahvusvahelisi norme järgiv terviklik diskrimineerimisvastane seadus, tööinspektsiooni süsteemi (taas)kehtestamise vajadus ning edasised sammud CITESi konventsiooni 1. kategooria staatuse saavutamiseks.

GSP+ missioon Sri Lankale (september 2017)

Esimesel missioonil pärast Sri Lanka lisamist GSP+ alusel soodustatud riikide hulka 2017. aasta mais, mis hõlmas ka Jaffna külastamist, märgiti ära Sri Lanka üldised edusammud 27 konventsiooni rakendamisel. Samas on vaja teha rohkem jõupingutusi terrorismi tõkestamise seaduse kehtetuks tunnistamiseks, piinamise ulatusliku kasutamise probleemi lahendamiseks, isikute teadmata kadunuks jäämise registreerimiseks õiguskaitseorganite tegevuse raames, maa tagastamiseks endistes konfliktipiirkondades ning ametiühingute diskrimineerimise ja ebaõiglaste töötavadega võitlemiseks.

4.3.Tehniline abi ja arendusprojektid

Aruandeperioodil korraldasid komisjon ja ILO sihtotstarbelisi GSP+ projekte, 12 et toetada ILO aruandlus- ja rakendusnõuete täitmist järgmistes GSP+ alusel soodustatud riikides: Armeenia, Cabo Verde, Filipiinid, Mongoolia, Pakistan ja Paraguay. Need projektid jätkuvad veel kaks aastat.

Armeenias, Filipiinidel ja Paraguays keskenduti ametivõimude suutlikkuse parandamisele seoses ILO põhikonventsioonide tõhusa rakendamisega. Cabo Verdes toetas ILO kohalikke ametivõime tähtaja ületanud ILO-aruannete esitamisel. Pakistanis oli põhieesmärgiks õigusaktide koostamise toetamine koos seonduvate rakendusalgatustega lapstööjõu ja sunnitöö kaotamiseks. Mongoolias osutas ILO lisaks aruannete õigeaegse esitamise suutlikkuse suurendamisele abi õigusaktide vastavusseviimiseks ILO organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse konventsiooniga.

Olulisemad faktid ELi-ILO projektidest GSP+ alusel soodustatud riikides

Cabo Verde

Cabo Verdes on ELi GSP+ meetmed aidanud tõsta kolme osapoole (valitsus, tööandjad ja töötajad) teadlikkust ILO põhikonventsioonidest. See on soodustanud ka kolmepoolseid läbirääkimisi õigusaktide alal, pidades silmas ILO järelevalveasutuste märkusi. Lisaks on Cabo Verde nüüd esitanud nõutud aruanded konventsioonide 87 ja 98 kohta, mis käsitlevad ühinemisvabadust ning organiseerumisõigust ja kollektiivset läbirääkimisõigust. Sotsiaalpartnerid on oma rollist rohkem teadlikud ja neil on ILO järelevalveasutuste märkustele reageerimiseks paremad võimalused.

Mongoolia

ELi-ILO projekt aitas Mongoolial parandada rahvusvaheliste töönormide täitmist ja seonduvat aruandlust. Projekti käigus vaadati läbi ILO põhikonventsioonide mongooliakeelsed tõlked ja aidati Mongoolial oma kohustustest paremini aru saada. Projekti tulemuseks olid ka kolmepoolsed konsultatsioonid tööseaduse muutmiseks ning nüüd on see seadus paremas kooskõlas aluspõhimõtete ja tööõigustega. Inglis- ja mongooliakeelse rahvusvaheliste töönormide ja kaubanduse alase poliitikadokumendi ning kõrgetasemeliste dialoogide ja seminaride abil parandasid valitsus ning töötajate ja tööandjate organisatsioonid oma arusaamist aluspõhimõtetest ja tööõigustest. Tänu tehnilisele abile on Mongoolia nüüd esitanud kõik nõutud aruanded rahvusvaheliste töönormide kohta.

Pakistan

ELi rahastatav suutlikkuse tõstmise algatus on võimaldanud föderaalsel ja provintside tööametitel parandada ratifitseeritud ILO konventsioonidega seotud aruandlust. 2017. aasta jaanuaris, veebruaris ja aprillis toimunud ILO seminarid aitasid tugevdada sotsiaaldialoogi föderaalses ja provintside kolmepoolsetes konsultatiivkomiteedes. Seminaridel kohtusid tööametid tööandjate ja töötajate organisatsioonidega, et parandada oma arusaamist põhilistest töönormidest.

ELi GSP+ meetmete raames ja seoses hiljuti delegeeritud õiguslike kohustustega pakkus ILO lisaks Balochistani valitsusele spetsiifilist tehnilist abi tööseaduste muudatuste ettevalmistamiseks. Toimusid konsultatsioonid sotsiaalpartneritega, et tagada seaduste parem kooskõlastamine ILO põhimõtetega.

Filipiinid

Filipiinidel keskendusid ELi GSP+ meetmed ühinemisvabadust ja kollektiivset läbirääkimisõigust soodustava keskkonna loomisele, järgides 2017. aasta veebruaris toimunud ILO otsekontaktide missiooni soovitusi. ELi GSP+ meetmetega loodi võimalused aruteludeks tööameti ja sotsiaalpartnerite vahel, mille tulemusena koostati kolmepoolne manifest ühinemisvabaduse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse põhimõtete tõhusa rakendamise vajaduse ja sellekohase riikliku tegevuskava koostamise kohta.

Lisaks käivitati 2017. aastal kõigis GSP+ alusel soodustatud riikides projektid, mis on suunatud kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide 13 ja sotsiaalpartnerite GSP+ süsteemis osalemise toetamisele. 2017. aasta jooksul käisid projektirühmad koos kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega rakendatavate projektide põhiteemadega seotud teabekogumismissioonidel. Järgmisel aruandeperioodil jätkab komisjon võimaluste otsimist toetusesaajate toetamiseks ekspertabi, tehnilise abi ja spetsiifiliste suutlikkuse suurendamise projektidega.

4.4.Aruandele lisatud GSP+ teemaline talituste töödokument

Nagu 2016. aasta GSP aruandele, on ka käesolevale teisele kaheaastasele GSP aruandele lisatud GSP+ teemaline talituste töödokument. Talituste töödokument sisaldab põhjalikku hinnangut iga GSP+ alusel soodustatud riigi GSP+ raames võetud kohustuste täitmisele valdkondade kaupa: inimõigused, töötajate õigused, keskkond ja hea valitsemistava. Selles hinnatakse edusamme, puudujääke, edasisi meetmeid ja prioriteete, mis on vajalikud 27 põhikonventsiooni tõhusaks rakendamiseks.

4.5.Vahehindamise aruanne

Vastavalt GSP määrusele 14 peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande GSP määruse kohaldamise kohta viis aastat pärast GSP määruse jõustumist. Vahehindamise aruandes hinnatakse, kas GSP määrus täidab oma eesmärgid. Selle järeldusi võetakse arvesse järgmise GSP kujundamisel. Aruanne on kavas heaks kiita 2018. aasta esimesel poolaastal.

5.Järeldused

GSP kahe aasta aruandes jälgitakse praeguse GSP-süsteemi rakendamist alates tariifsete soodustuste kehtimahakkamisest 2014. aasta jaanuaris. Lisatud talituste töödokumendis antakse ülevaade inimõiguste olukorrast ning sotsiaalsest ja keskkonnaolukorrast GSP+ alusel soodustatud riikides ning see on kodanikuühiskonna ja soodustatud riikide valitsuste koostööplatvormiks.

Praeguse seiretsükli käigus on GSP+ alusel soodustatud riike ärgitatud keskenduma 27 põhikonventsiooni rakendamisele ning tegelema aktiivsemalt tulemuskaartidel loetletud ja GSP+ seire missioonide käigus tõstatatud küsimuste lahendamisega.

Kõrgõzstani, kes kuulub GSP+ alla alates 2016. aasta jaanuarist, käsitletakse selles aruandes esimest korda. Sri Lanka kuulub taas GSP+ alla alates 2017. aasta maist, mistõttu seireperioodi pikkus on alla kuue kuu. Armeenias osutus seiremissioon kasulikuks kohaliku kodanikuühiskonna kaasamise meetodiks. Cabo Verde puhul oli seiremissioon ELile hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks hädavajalik, kuna uuemad ÜRO ja ILO aruanded puuduvad. Seiremissioon Filipiinidele andis ELile võimaluse väljendada muret seoses viimase aja inimõigustealaste arengutega, kuid samas ka tunnustada edusamme töötajate õiguste ning sotsiaalmajanduslike põhimõtete alal. Paraguays ja Boliivias arutati avameelselt lapstööjõu teemat ning kaasati arutellu kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas ILO ja UNICEF. Viimast korda käsitletakse aruandes Gruusiat, kes on ELiga põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimise tõttu GSP+ alt välja arvatud.

Kokkuvõttes pakkus GSP+ seire struktuurset lähenemisviisi ja tugevat alust kõikide GSP+ alusel soodustatud riikide hindamiseks, võttes seejuures arvesse ÜRO ja ILO seireorganite järeldusi ning kolmandatelt isikutelt, sealhulgas kodanikuühiskonnast, sotsiaalpartneritelt, Euroopa Parlamendilt ja nõukogult saadud teavet. GSP+ seire on täielikult integreeritud ELi kahepoolse raamistiku ja dialoogidega, sealhulgas inimõigustealaste dialoogidega. Eelkõige on GSP+ aidanud Pakistanil, Sri Lankal, Mongoolial, Boliivial ja teistel riikidel tihendada ELi inimõigustealaste dialoogide raames toimuvat suhtlust. Samas lõid inimõigustealased dialoogid platvormi inimõigustega seotud küsimuste arutamiseks GSP+ kontekstis. GSP+ on suurendanud koostoimet ning loonud tingimused kahe töövahendi vastastikku võimendava toime tugevdamiseks.

Ehkki GSP on oluline töövahend, et luua võimalusi inimõiguste ja töövaldkonna probleemide käsitlemiseks soodustatud riikides, kavatseb EL kasutada nende toetamiseks kõiki asjaomaseid poliitikameetmeid ja vahendeid, mis aitavad saavutada kestliku arengu ja hea valitsemistavaga seotud eesmärke. Nimetatud teemade laadi ning struktuursete ja püsivate lahenduste vajalikkust arvestades nõuab GSP rakendamine nii ELilt kui ka soodustatud riikidelt stabiilset pikaajalist pühendumust.

Järgmine, 2018. ja 2019. aastat hõlmav aruandeperiood algab uute kahe aasta tulemuskaartide ja seiremissioonidega 2018. aasta esimesel poolaastal. 2019. aasta lõpuks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma kolmanda GSPd käsitleva kahe aasta aruande, keskendudes eelkõige kõikide GSP+ alusel soodustatud riikide arengutendentside hindamisele.

6.Standardse GSP ja EBA alusel soodustatud riigid

Tabel 1 – Standardse GSP alusel soodustatud riigid 2016–2017

Standardse GSP alusel soodustatud riigid aruandeperioodil 2016–2017

Soodustatud riikide staatuse muutumine aastatel 2016–2017

1.

Kamerun

Lahkus süsteemist 1. jaanuaril 2017

2.

Cooki saared

3.

Côte d'Ivoire

4.

Fidži

Lahkus süsteemist 1. jaanuaril 2017

5.

India

6.

India

7.

Indoneesia

8.

Iraak

Lahkus süsteemist 1. jaanuaril 2017

9.

Keenia

10.

Marshalli Saared

Lahkus süsteemist 1. jaanuaril 2017

11.

Mikroneesia

12.

Peruu

13.

Nigeeria

14.

Niue

15.

Kongo Vabariik

16.

Sri Lanka

Lahkus süsteemis 18. mail 2017, kuna sai GSP+ staatuse

17.

Svaasimaa

18.

Süüria

19.

Tadžikistan

20.

Tonga

21.

Ukraina

Lahkub süsteemist 1. jaanuaril 2018

22.

Usbekistan

23.

Vietnam

 

GSP+ alusel soodustatud riigid aruandeperioodil 2016–2017

GSP+ alusel soodustatud riikide staatuse muutumine aastatel 2016–2017

1.

Armeenia

2.

Boliivia

3.

Roheneemesaared

4.

Gruusia

Lahkus süsteemist 1. jaanuaril 2017

5.

Kõrgõzstan

Ühines süsteemiga 27. jaanuaril 2016

6.

Mongoolia

7.

Pakistan

8.

Paraguay

9.

Filipiinid

10.

Sri Lanka

Ühines süsteemiga 18. mail 2017

Tabel 2 – GSP+ alusel soodustatud riigid 2016–2017

EBA alusel soodustatud riigid aruandeperioodil 2016–2017

1.

Afganistan

27.

Mauritaania

2.

Angola

28.

Malawi

3.

Bangladesh

29.

Myanmar/Birma

4.

Bhutan

30.

Mosambiik

5.

Burkina Faso

31.

Nepal

6.

Burundi

32.

Nigeeria

7.

Benin

33.

Rwanda

8.

Kambodža

34.

Samoa

9.

Tšaad

35.

Sierra Leone

10.

Kongo Demokraatlik Vabariik

36.

Senegal

11.

Kesk-Aafrika Vabariik

37.

Saalomoni Saared

12.

Komoorid

38.

Somaalia

13.

Djibouti

39.

Lõuna-Sudaan

14.

Eritrea

40.

Sudaan

15.

Etioopia

41.

São Tomé ja Príncipe

16.

Gambia

42.

Tansaania

17.

Guinea

43.

Ida-Timor

18.

Ekvatoriaal-Guinea

44.

Togo

19.

Guinea-Bissau

45.

Tuvalu

20.

Haiti

46.

Uganda

21.

Kiribati

47.

Vanuatu

22.

Laos (Laose Demokraatlik Rahvavabariik)

48.

Jeemen

23.

Libeeria

49.

Sambia

24.

Lesotho

25.

Madagaskar

26.

Mali

Tabel 3 – EBA alusel soodustatud riigid 2016–2017

7.Statistikatabelid GSP riikide kohta seisuga 1. detsember 2016

Tabel 4 – Sooduskorra alusel toimuva impordi väärtus kõikide GSP riikide kohta (tuhandetes eurodes)

Tabel 5 – Sooduskorra alusel ELi saabunud impordi väärtus standardse GSP riikide kaupa (tuhandetes eurodes)


Tabel 6 – Sooduskorra alusel ELi saabunud impordi väärtus EBA riikide kaupa (tuhandetes eurodes)*

* Koguimport hõlmab importi tervikuna, sealhulgas tooteid, mis on automaatselt soodustatud enamsoodustusrežiimi nullmääraga tollitariifide alusel. EBA abikõlblik import tähendab üksnes EBA kava alla kuuluvaid tooteid, mis muidu enamsoodustusrežiimi nullmääraga tollitariifist kasu ei saa.



Tabel 6 (jätkub) – Sooduskorra alusel ELi saabunud impordi väärtus EBA riikide kaupa (tuhandetes eurodes)*

Tabel 7 – Sooduskorra alusel ELi saabunud impordi väärtus GSP+ riikide kaupa (tuhandetes eurodes)*

(1) Esimene GSPd käsitleva kahe aasta aruanne aastate 2014 ja 2015 kohta avaldati 2016. aasta jaanuaris: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154180.pdf .
(2) Määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta.
(3) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/october/tradoc_153846.pdf
(4) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154180.pdf
(5) http://databank.worldbank.org/data/download/site-content/CLASS.xls
(6)      Selle aruande kogu statistika allikas: Eurostati andmed 2017. aasta septembri seisuga. Koguimport kolmandatest riikidest võib olla tegelikust koguimpordist väiksem, kuna sellest on välja jäetud konfidentsiaalne kaubandus, GSP-lepingute alla mittekuuluv kombineeritud nomenklatuuri peatükk 99 ning sees- ja välistöötlemisprotseduuriga seotud kaubandus.
(7)      Sooduskorra alusel toimuv import hõlmab soodustuskõlblikku importi, mille suhtes GSP soodustusi ka tegelikult kasutati.
(8)      Komisjoni 8. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2016/330 (ELT L 62, 9.3.2016, lk 9).
(9)      Sooduskorra alusel toimuv import hõlmab soodustuskõlblikku importi, mille suhtes GSP+ alusel tehtavaid soodustusi ka tegelikult kasutati.
(10) GSP määruse (määrus (EL) nr 978/2012) artikli 15 lõige 2.
(11) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/august/tradoc_155993.07.17%20report%20for%20web%20page.pdf
(12)   http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/july/tradoc_155843.pdf  
(13)   http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/july/tradoc_155843.pdf
(14) Määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta.
Top