EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018AR3891

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „„Euroopa horisont“ – üheksas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm““

COR 2018/03891

OJ C 461, 21.12.2018, p. 79–124 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/79


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „„Euroopa horisont“ – üheksas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm““

(2018/C 461/11)

Pearaportöör:

Christophe CLERGEAU (FR/PES), Pays-de-la-Loire’i piirkonna volikogu liige

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

COM(2018) 435 final – 2018/0224 (COD)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm

(COM(2018) 436 final – 2018/0225 (COD)

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

(COM(2018) 435 final – 2018/0224 (COD))

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist ja levitamist, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetab novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist majanduses ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme ja edendada tööstuse konkurentsivõimet; edendab igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdab novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ning optimeerib selliste investeeringute tulemusi, et saavutada suurem mõju tugevdatud Euroopa teadusruumis.

Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne mõju, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist ja levitamist, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetab novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist majanduses ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme ja edendada tööstuse konkurentsivõimet; edendab igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdab novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ning optimeerib selliste investeeringute tulemusi, et saavutada suurem mõju tugevdatud Euroopa teadusruumis.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„Avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga. Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi alusel.

„Avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga. Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi ja oodatava mõju alusel.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi.

Jätkuvalt, nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi ning konkursikutsetes esitatud meetmete liikide määratlusi. Põhimõtteliselt ei tohiks toetusi anda meetmetele, mille tehnilise valmiduse tase on üle 8. Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.

Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni nende kõigis vormides toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. Jätkuvalt, nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi ning konkursikutsetes esitatud meetmete liikide määratlusi. Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.

Motivatsioon

Toetuste saamise võimalust ei tohiks kaotada turule laskmisele kõige lähemates etappides.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesoleva programmiga tuleks püüda saavutada koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks võib teha ülekandeid muudest liidu programmidest programmi „Euroopa horisont“ tegevustele. Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju.

Strateegilise planeerimise raames on programmi „Euroopa horisont“ ülesanne püüda saavutada koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest , võttes arvesse riiklikke strateegiaid ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid (S3), kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks võib kasutada kombineerimist piirkondlike ja riiklike avaliku sektori vahenditega ning teha ülekandeid muudest liidu programmidest programmi „Euroopa horisont“ tegevustele kooskõlas kehtestatud aruka spetsialiseerumise strateegiatega . Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks, peaks käesolev programm sõlmima Euroopa partnerlused era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad tööstust, teadusorganisatsioone, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, nagu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad või ellu viivad sihtorganisatsioonid, partnerluste kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.

Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks, peaks käesolev programm sõlmima Euroopa partnerlused era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad tööstust, teadusorganisatsioone, ülikoole, piirkondi ja linnu, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, nagu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad või ellu viivad sihtorganisatsioonid, partnerluste kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Avatud innovatsiooni sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni. See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuda paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega . Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“) ning suures osas Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi, eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega.

Avatud innovatsiooni sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult novaatorite, ettevõtjate ja ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni. See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuda paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos era- ja avaliku sektori investoritega . Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“) ning kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi, eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega.

Motivatsioon

Samba „Avatud innovatsioon“ eesmärgid peaksid selgemalt kajastama asjaomaseid sihtrühmi, kes ei piirdu üksnes ettevõtjatega, ning selgitama, et kaasata saab nii avaliku sektori kui ka erainvestoreid.

Muudatusettepanek 7

Uus tekst pärast artikli 2 lõiget 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

„Piirkondlikud ökosüsteemid ja innovatsioonikeskused“ ühendavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil struktureeritud, nelja osapoolega (ülikoolid, tööstus, avaliku sektori otsustajad ja kodanikuühiskond) võrgustike avaliku ja erasektori osalejaid. Need osalejad koordineerivad teadusuuringuid, innovatsiooni ja koolitusi ning kiirendavad omavahel tulemuste levitamist, teadmiste edasiandmist, innovatsiooni ning jätkusuutlikke töökohti loovate uute majandustegevuste ja teenuste arendamist, olles kohapeal tihedas kokkupuutes kodanike ja nende vajadustega, tuues teaduse ja innovatsiooni tulemused ühiskonnale ja turule võimalikult lähedale;

Motivatsioon

Piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste ametlik määratlus, mis hõlmab nii linnade kui ka piirkondade olukorda, on vajalik selleks, et tagada nende tegelik arvessevõtmine ja täielik tunnustamine programmi „Euroopa horisont“ kõigis valdkondades.

Muudatusettepanek 8

Artikli 2 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(5)

„missioon“ – meetmete kogum, mille eesmärk on saavutada mõõdetav eesmärk kindlaksmääratud aja jooksul ning avaldada teadusele ja tehnoloogiale ja/või ühiskonnale ja kodanikele mõju, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;

(5)

„missioon“ – meetmete kogum, mille eesmärk on saavutada mõõdetav eesmärk kindlaksmääratud aja jooksul ning avaldada teadusele ja tehnoloogiale ja/või ühiskonnale ja kodanikele ning nende territooriumile mõju, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;

Muudatusettepanek 9

Artikli 3 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas tööstuses, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa üleilmsete probleemide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide lahendamisele.

Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, majanduslik, ühiskondlik ja territoriaalne mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada selle kõigi liikmesriikide ja nende piirkondade konkurentsivõimet, sealhulgas nende tööstuses , eelkõige aidates kaasa teadmistepõhise ja innovatsiooniühiskonna ülesehitamisele , viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa üleilmsete probleemide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide lahendamisele.

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

b)

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju arendavates, toetavates ja rakendavates ELi poliitikates ning novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist tööstuses ja ühiskonnas, et lahendada globaalseid probleeme;

b)

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju arendavates, toetavates ja rakendavates ELi poliitikates, novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist tööstuses ja ühiskonnas ning nende levitamist liidus, selle liikmesriikides ja nende piirkondades , et lahendada globaalseid probleeme;

Muudatusettepanek 11

Artikli 6 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eriprogrammi rakendamine põhineb teadus- ja innovatsioonitegevuste läbipaistval ja strateegilisel mitmeaastasel planeerimisel, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ puhul ning pärast konsultatsioone sidusrühmadega prioriteetide ja sobivate meetmete liikide ja kasutamisviiside kohta. See tagab eriprogrammi vastavusse viimise liidu muude asjaomaste programmidega.

Eriprogrammi rakendamine põhineb teadus- ja innovatsioonitegevuste läbipaistval ja strateegilisel mitmeaastasel planeerimisel, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ puhul ning pärast konsultatsioone liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga prioriteetide ja sobivate meetmete liikide ja kasutamisviiside kohta. See tagab eriprogrammi vastavusse viimise liidu muude asjaomaste programmidega ning riiklike strateegiliste prioriteetide ja aruka spetsialiseerumise arvessevõtmise .

Motivatsioon

Strateegiline planeerimine on programmi tulevase juhtimise tuum, seega peab see hõlmama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning võtma arvesse aruka spetsialiseerumise strateegiaid.

Muudatusettepanek 12

Artikli 6 lõige 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

9.   Programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tagatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arvessevõtmine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Erilist tähelepanu pööratakse soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja eksperdirühmades.

9.   Programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tagatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arvessevõtmine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Erilist tähelepanu pööratakse soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja eksperdirühmades.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 peaks programm võtma arvesse äärepoolseimate piirkondade iseloomulikke omadusi, kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu 12. aprillil 2018 heaks kiitis.

Motivatsioon

Programmi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku põhjenduses 27 viidatakse selgesõnaliselt sellele, et konkreetsed meetmed on äärepoolseimate piirkondade puhul õigustatud ning et kõnealuses programmis tuleb nende iseloomulikke omadusi arvesse võtta. Sellegipoolest ei ole artiklites äärepoolseimaid piirkondi nimetatud.

Muudatusettepanek 13

Artikli 7 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3.   Missioonid

3.   Missioonid

a)

omavad selget ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide saavutamisele;

a)

omavad selget ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide saavutamisele;

b)

on inspireerivad ning neil on seega laialdane ühiskondlik või majanduslik tähtsus;

b)

on inspireerivad ning neil on seega laialdane ühiskondlik või majanduslik tähtsus;

c)

osutavad selget suunda ning on suunatud, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud;

c)

osutavad selget suunda ning on suunatud, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud;

d)

on suunatud edasipüüdlikule, kuid realistlikule teadus- ja innovatsioonitegevusele;

d)

on suunatud edasipüüdlikule, kuid realistlikule teadus- ja innovatsioonitegevusele;

e)

edendavad valdkondade-, sektorite- ja osalejateülest tegevust;

e)

edendavad valdkondade-, sektorite- ja osalejateülest tegevust;

f)

jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lahendustele.

f)

jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lahendustele;

 

g)

aitavad kaasa Euroopa teadusruumi tugevdamisele ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisele.

Muudatusettepanek 14

Artikli 8 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi „Euroopa horisont“ osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:

Programmi „Euroopa horisont“ eri osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:

Muudatusettepanek 15

Artikkel 7, lisatakse lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

4.     Missioonide arendamine peaks toimuma avatud ja kaasava protsessi kaudu, kaasates kõik sidusrühmad kohalikul, piirkondlikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil.

Muudatusettepanek 16

Artikli 9 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

c)

13 500 000 000  eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Avatud innovatsioon“, millest eraldatakse:

c)

13 500 000 000  eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Avatud innovatsioon“, millest eraldatakse:

 

(1)

10 500 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC), sealhulgas kuni 500 000 000  eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

 

(1)

10 500 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC), sealhulgas 500 000 000  eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele , millele lisandub 1 500 000 000  eurot, mis kantakse üle II sambast asjaomaste teemade puhul kasutamiseks. Vähemalt 1 000 000 000  eurot tuleks kasutada VKEde toetamise ühisprogrammide kaasrahastamiseks, eeskätt astmelise innovatsiooni tegevusteks ;

 

(2)

3 000 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);

 

(2)

3 000 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);

Motivatsioon

Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide toetamine puudutab tugevalt piirkondlikke ökosüsteeme ja innovatsioonikeskusi. Kavandatud summa on tingimuslik, mis ei ole vastuvõetav, ja märkimisväärse üldise või territoriaalse mõju saavutamiseks liiga väike. Nende tegevuste eelarve suurendamine võib võimaldada piirkondadel leida oma koha tulevases raamprogrammis, töötades välja keskpika ja pika kestvusega struktuurseid strateegiaid, mis on olulised liidu innovatsioonisuutlikkuse tõhustamiseks.

Muudatusettepanek 17

Artikli 9 lõige 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Määruse (EL) xx/xx (ühissätete määrus) artikli 21 kohaselt ülekantavad ning eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud ressursid võib liikmesriikide taotluse korral programmile üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

 

Motivatsioon

Viidud üle artiklisse 11.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

1.     Programmi „Euroopa horisont“ tuleks rakendada koostoimes muude liidu programmidega. Programmi „Euroopa horisont“ rahastust täiendavale ja sellega kombineeritud rahastamisele tuleks kohaldada samu eeskirju nagu praeguses programmis.

Vajaduse korral võidakse kasutada muude liidu programmidega ühiseid konkursikutseid, misjuhul kohaldatakse ainult ühe programmi osalemiseeskirju. Kui need tegevused kuuluvad programmi „Euroopa horisont“ alla, kohaldatakse selle programmi eeskirju kõigi maksete suhtes, millega neid rahastatakse.

Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

2.    Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

a)

on hinnatud programmi kohase konkursi raames;

a)

on hinnatud programmi kohase konkursi raames;

b)

vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;

b)

vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)

ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,

c)

ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) xx/xx (ühissätete määrus) artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) xx/xx (ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire) artiklile [8], tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse selle fondi eeskirju, kes toetust annab.

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) xx/xx (ühissätete määrus) artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) xx/xx (ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire) artiklile [8], tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega.

 

3.     Artiklis 8 osutatud Euroopa partnerluste raames võetavaid meetmeid võib toetada ka muude liidu, selle liikmesriikide ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste programmidest, misjuhul võib kohaldada ainult ühe programmi osalemiseeskirju. Kui need tegevused kuuluvad programmi „Euroopa horisont“ alla, võidakse kohaldada selle programmi eeskirju kõigi maksete suhtes, millega neid rahastatakse, kui riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega seotud eeskirjadest ei tulene teisiti.

 

4.     Ühissätete määruse (EL) xx/xx (ühissätete määrus) artikli 21 kohaselt ülekantavad ning eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud ressursid võib korraldusasutuse taotluse korral

a)

üle kanda programmile „Euroopa horisont“. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. Kõnealuseid ressursse kasutatakse asjaomase korraldusasutuse vastava geograafilise piirkonna huvides kooskõlas artikli 18 lõikega 7 ja artikli 19 lõike 1 teise lõiguga;

b)

või siis võib need lugeda ülekantuks programmile „Euroopa horisont“, kui korraldusasutus eraldab need otse programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatavale ühisprogrammile. Sel viisil kaasrahastatud ühisprogrammi poolt kolmandatele isikutele makstud toetused on programmi „Euroopa horisont“ kohaselt lubatud, kui riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega seotud eeskirjadest ei tulene teisiti.

Motivatsioon

Ammu kestev arutelu koostoime üle peab lõpuks viima selge ja kõikehõlmava raamistikuni, mis võimaldab lisaks kvaliteedimärgise andmisele tegelikku kombineeritud rahastamist ja Euroopa partnerluste potentsiaali täielikku ärakasutamist. See raamistik peab aga olema ka paindlik ja jätma piirkondadele suutlikkuse Euroopa ökosüsteemi algatustele ja muutustele reageerida ning nendega kiiresti kohaneda. Võimaldades korraldusasutustel teha virtuaalseid ülekandeid, tehes eraldisi otse raamprogrammist kaasrahastatavale programmile, kus nad otsustavad seeläbi osaleda, ilma et oleks vaja eelnevat programmitööd ja tegelikku ülekannet, saavutatakse kõnealuse muudatusettepanekuga see eesmärk.

Muudatusettepanek 19

Artikli 20 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega , tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.

Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise andmine sõltub taotleja nõusolekust anda huvitatud rahastamisasutustele juurdepääs taotlust ja hindamist käsitlevale teabele , tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga meedet toetava liidu programmi reegleid kohaldatakse sellest programmist meetme jaoks antud toetuse suhtes. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ning liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid.

 

Eeldusel, et need toetused eraldatakse ühiselt, et katta samu tegevusi ja nendega seotud kulusid,

a)

tuleks seda meedet rakendada samade rakendus- ja rahastamiskõlblikkuse eeskirjade alusel.

Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ning liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega;

b)

viiakse meede ellu selle programmi eeskirjade kohaselt, mis eraldas peamise toetuse, kui artikli 11 lõike 4 punktis b nimetatud juhtumi korral ei tulene riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega seotud eeskirjadest teisiti .

Muudatusettepanek 21

Artikkel 30

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär määratakse kindlaks tööprogrammis.

1.   Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär määratakse kindlaks tööprogrammis.

2.   Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:

2.   Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:

a)

innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;

a)

innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;

b)

programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 30 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.

b)

programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 50 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.

Motivatsioon

Kooskõlas kaasfinantseerimise põhimõttega.

Muudatusettepanek 22

Artikli 43 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, VKE või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja. Ettepaneku võib esitada toetusesaaja või üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuste toetusesaaja või seda toetada.

1.   Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, VKE või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja. Ettepaneku võib esitada toetusesaaja või üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuste toetusesaaja või seda toetada.

2.   Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.

2.   Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.

3.   Taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse iga-aastase avatud pakkumiskutse raames vastavalt artiklitele 24–26, kooskõlas lõikega 4.

3.   Taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse iga-aastase avatud pakkumiskutse raames vastavalt artiklitele 24–26, kooskõlas lõikega 4.

4.   Rahastamise kriteeriumid on järgmised:

tipptase;

mõju;

meetme riskitase ja vajadus liidu toetuse järele.

4.   Rahastamise kriteeriumid on järgmised:

tipptase;

mõju;

meetme riskitase , riikliku, piirkondliku ja kohaliku toe kvaliteet ja vajadus liidu toetuse järele.

Motivatsioon

Isegi kui rahastamisvahendist „Accelerator“ toetust saavad ettevõtjad peavad võtma sihiks suure turu, ei sõltu nende edu mitte ainult nende finantsstruktuurist, vaid ka nende abistamisest soodsas ökosüsteemis Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek 23

I lisa „Tegevuse põhisuunad“ 3. osa punkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

b)

Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid

Sekkumisvaldkonnad: sidestuda piirkondlike ja riiklike innovatsioonis osalejatega ja toetada innovatsiooni piiriüleste ühisprogrammide rakendamist liikmesriikides ja assotsieerunud riikides, alates innovatsiooniks vajalike pehmete oskuste tõhustamisest kuni teadus- ja innovatsioonitegevuse meetmeteni, et tõhustada Euroopa innovatsioonisüsteemi. Sellega täiendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) toetust innovatsiooni ökosüsteemidele ja piirkondadevahelist partnerlust aruka spetsialiseerumise valdkondades.

b)

Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid

Sekkumisvaldkonnad: sidestuda piirkondlike ja riiklike innovatsioonis osalejatega ja toetada innovatsiooni piiriüleste ühisprogrammide rakendamist piirkondadevaheliste innovatsiooniprogrammide piirkondlike ökosüsteemide osalejate ja innovatsioonikeskuste poolt, liikmesriikides ja assotsieerunud riikides, kusjuures need programmid ulatuvad innovatsiooniks vajalike pehmete oskuste tõhustamisest kuni teadus- ja innovatsioonitegevuse meetmeteni, et tõhustada Euroopa innovatsioonisüsteemi. Sellega täiendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) toetust innovatsiooni ökosüsteemidele ja piirkondadevahelist partnerlust aruka spetsialiseerumise valdkondades.

Motivatsioon

Hädavajalik piirkondadevaheliste projektide rahastamise võimaldamiseks.

Muudatusettepanek 24

II lisa „Meetmeliigid“ taane 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

programmi kaasrahastamise meede: meede, millega tagatakse kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustumist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamise ja teabevahetuse meetmeid, levitamise ja kasutuselevõtu meetmeid või nende kombinatsioone, mida rakendavad vahetult asjaomased üksused või kolmandad osapooled, kellele need võivad pakkuda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid;

programmi kaasrahastamise meede: meede, millega tagatakse kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellist laadi meede võiks iseäranis toetada piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste tegevuskavu ja nendevahelist koostööd. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustumist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamise ja teabevahetuse meetmeid, levitamise ja kasutuselevõtu meetmeid või nende kombinatsioone, mida rakendavad vahetult asjaomased üksused või kolmandad osapooled, kellele need võivad pakkuda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid;

Motivatsioon

Hädavajalik piirkondadevaheliste projektide rahastamise võimaldamiseks.

Muudatusettepanek 25

III lisa „Partnerlused“ 1. osa punkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

a)

tõendid selle kohta, et Euroopa partnerlus on tõhusam programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju ELile ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;

a)

tõendid selle kohta, et Euroopa partnerlus on eriti tõhus programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju ELile ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;

Motivatsioon

Praegune sõnastus on väga piirav ja võib Euroopa partnerluste ulatust tugevalt piirata.

Muudatusettepanek 26

IV lisa „Sünergia muude programmidega“ punkti 4 alapunkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4.

Sünergia Euroopa Sotsiaalfond+-iga (edaspidi „ESF+“) tagab, et:

a)

ESF+ kaudu saab peavoolustada ja laiendada programmi abil toetatavaid uuenduslikke õppekavasid riiklike või piirkondlike programmide kaudu, et anda inimestele oskus ja pädevus, mida on vaja tuleviku töökohtade jaoks;

4.

Sünergia Euroopa Sotsiaalfond+-iga (edaspidi „ESF+“) tagab, et:

a)

ESF+ kaudu saab peavoolustada ja laiendada programmi abil toetatavaid uuenduslikke õppekavasid riiklike, piirkondlike või piirkondadevaheliste programmide kaudu, et anda inimestele oskus ja pädevus, mida on vaja tuleviku töökohtade jaoks;

Muudatusettepanek 27

IV lisa „Sünergia muude programmidega“ punkti 6 alapunkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6.

Sünergia digitaalse Euroopa programmiga (Digital Europe Programme, edaspidi „DEP“) tagab, et:

6.

Sünergia digitaalse Euroopa programmiga (Digital Europe Programme, edaspidi „DEP“) tagab, et:

 

a)

kuigi mitu programmis ja DEPis käsitletavat teemavaldkonda konvergeeruvad, on toetatavad meetmeliigid, nende eeldatavad väljundid ja sekkumisloogika erinevad ning üksteist täiendavad;

 

a)

kuigi mitu programmis ja DEPis käsitletavat teemavaldkonda konvergeeruvad, on toetatavad meetmeliigid, nende eeldatavad väljundid ja sekkumisloogika erinevad ning üksteist täiendavad;

 

b)

programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses ning digitaalsete teadustaristute toetamine;

 

b)

programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses , digitaalse innovatsiooni keskuste abistamine ning digitaalsete teadustaristute toetamine;

Muudatusettepanek 28

V lisa „Peamised mõjuahela indikaatorid“ lõppu (lk 17) lisatakse uus punkt

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Territoriaalse mõjuahela indikaatorid

Programm peaks avaldama mõju majanduslikule arengule ja ümberkujundamisele kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, aidates kaasa liidu tehnoloogilise baasi ja konkurentsivõime tugevdamisele.

(Vt allolevat tabelit, mis on käesoleva muudatusettepaneku lahutamatu osa.)


Territoriaalse mõju suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

Territooriumide majanduskasvule ja majanduslikule ümberkujundamisele kaasaaitamine

Rahastamisvahendite sünergia

Raamprogrammi alla kuuluvate projektide kontekstis kasutusele võetud avaliku ja erasektori kaasrahastamissummad enne selle rakendamist, rakendamise ajal ja pärast rakendamist

Panus strateegilistesse prioriteetidesse

Nende raamprogrammi projektide osakaal, mis toetavad piirkondlikul ja riiklikul tasandil arukat spetsialiseerumist

Majanduskasvule ja majanduslikule ümberkujundamisele kaasaaitamine

Ettevõtete loomine ja turuosa kasvatamine ökosüsteemide aruka spetsialiseerumise valdkondades

Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste levitamine ja kasutuselevõtt territooriumidel ja nende poolt kodanike hüvanguks

Vastuvõtmine

Sellise raamprogrammist tuleneva teadustegevuse ja innovatsiooni osakaal, mille territooriumi osalejad on eelkõige avalikus sektoris omaks võtnud

Kasutuselevõtmine

Avaliku sektori toetusega kõigile territooriumil asuvatele asjaomastele partneritele levitatud kasutuselevõetud uuenduste arv

Korratavus

Uuenduste teistele territooriumidele viimine ja levitamine

Tippkeskuste võrgustike ja innovatsioonikeskuste arendamise ja neisse investeerimise toetamine

Piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste ning tippkeskuste koostöö kogu liidus

Nende raamprogrammist rahastatud projektide arv või osakaal, mille tulemuseks on eri piirkondade üksuste ja nende kategooriate asjaomaste osalejate edasine koostöö

Piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste arendamine

Hinnang selle kohta, millist mõju avaldavad raamprogrammist rahastamise abil saavutatud koostöö tulemused piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste arengule

Panus innovatsioonilõhe vähendamisse

Raamprogrammist rahastamise tulemuste eeldatav kumulatiivne mõju innovatsioonilõhe vähendamisele liidus

Motivatsioon

Territoriaalse mõju näitajate eraldi nimetamine komisjoni kavandatud peamiste mõjunäitajate hulgas. Käesolev ettepanek on kooskõlas komisjoni kavandatud V lisa teksti sõnastusega (pealkiri, selgitav tekst ja tabel).

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm“

(COM(2018) 436 final – 2018/0225 (COD))

Muudatusettepanek 29

Põhjendus 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kajastades seda olulist panust, mida teadusuuringud ja innovatsioon peaksid tegema toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks ja selleks, et kasutada ära vastavaid teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi tihedas koostoimes ühise põllumajanduspoliitikaga , toetatakse aastatel 2021–2027 eriprogrammi raames asjakohaseid meetmeid 10 miljardi euroga teemavaldkonnas „Toit ja loodusvarad“.

Kajastades seda olulist panust, mida teadusuuringud ja innovatsioon peaksid tegema toidu, põllumajanduse, maaelu arengu , mere, kalanduse ja biomajanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks ja selleks, et kasutada ära vastavaid teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi tihedas koostoimes ühise põllumajanduspoliitika, integreeritud merenduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga , toetatakse aastatel 2021–2027 eriprogrammi raames asjakohaseid meetmeid 10 miljardi euroga teemavaldkonnas „Toit ja loodusvarad“.

Motivatsioon

Meri ja kalandus on ELi olulised sektorid. Seega on nende sektorite nimetamine väga vajalik.

Muudatusettepanek 30

Uus põhjendus 7 a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

(7 a)

Arvestades suuri raskusi, mida merendusega seotud probleemid tekitavad tööhõivele (sinine majandus), keskkonna kvaliteedile ja kliimamuutustega võitlemisele, on need probleemid programmi horisontaalsed prioriteedid, mille üle tehakse erijärelevalvet ja mille suhtes määratletakse strateegilise programmitöö raames programmi kasutamise sihteesmärk.

Muudatusettepanek 31

Artikkel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:

Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:

a)

edendada ja levitada tipptasemel teadmisi;

a)

edendada ja levitada tipptasemel teadmisi;

b)

suurendada koostööd sektorite ja teadusharude vahel;

b)

suurendada koostööd sektorite ja teadusharude vahel;

c)

ühendada ja arendada teadustaristuid kogu Euroopa teadusruumis;

c)

ühendada ja arendada teadustaristuid kogu Euroopa teadusruumis;

d)

tugevdada rahvusvahelist koostööd;

d)

tugevdada rahvusvahelist koostööd;

e)

tõmmata ligi teadlasi ja novaatoreid, neid koolitada ja tagada nende paigalejäämine Euroopa teadusruumi, sealhulgas teadlaste liikuvuse kaudu;

e)

tõmmata ligi teadlasi ja novaatoreid, neid koolitada ja tagada nende paigalejäämine Euroopa teadusruumi, sealhulgas teadlaste liikuvuse kaudu;

f)

edendada avatud teadust ja tagada nähtavus üldsuse jaoks ning avatud juurdepääs tulemustele;

f)

edendada avatud teadust ja tagada nähtavus üldsuse jaoks ning avatud juurdepääs tulemustele;

g)

aktiivselt levitada ja kasutada tulemusi, eelkõige poliitikakujundamiseks;

g)

aktiivselt levitada ja kasutada tulemusi, eelkõige poliitikakujundamiseks;

h)

toetada liidu poliitiliste prioriteetide rakendamist;

h)

toetada liidu poliitiliste prioriteetide rakendamist;

 

(ha)

suurendada aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamist ning piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste konkurentsivõimet;

i)

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni sidet teiste poliitikavaldkondade, sealhulgas kestliku arengu eesmärkidega;

i)

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni sidet teiste poliitikavaldkondade, sealhulgas kestliku arengu eesmärkidega;

j)

saavutada teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ambitsioonikad eesmärgid kindlaksmääratud aja jooksul;

j)

saavutada teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ambitsioonikad eesmärgid kindlaksmääratud aja jooksul;

k)

kaasata kodanikke ja lõppkasutajaid ühiskavandamise ja ühisloomise protsessidesse;

k)

kaasata kodanikke ja lõppkasutajaid ühiskavandamise ja ühisloomise protsessidesse;

l)

parandada teadusalast suhtlust;

l)

parandada teadusalast suhtlust;

m)

kiirendada tööstuse ümberkujundamist;

m)

kiirendada tööstuse ümberkujundamist , eelkõige tööstuse ökoloogilist ja digitaalset ümberkujundamist, luues samal ajal jätkusuutlikke ja kvaliteetseid töökohti;

Motivatsioon

Raamprogrammi tegevuseesmärgid peaksid aitama kaasa aruka spetsialiseerumise strateegiate elluviimisele liidu liikmesriikides ja nende piirkondades, mis moodustavad ELi teadusuuringutele ja innovatsioonile antava toetuse olulise osa (COM(2018) 306 final].

Muudatusettepanek 32

Artikli 5 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga missiooni jaoks võib luua missiooninõukogu. See koosneb umbes 15 kõrgetasemelisest isikust, kelle hulgas on asjakohaste lõppkasutajate esindajad. Missiooninõukogu annab nõu järgmistes küsimustes:

Iga missiooni jaoks võib luua missiooninõukogu. See koosneb umbes 15 kõrgetasemelisest isikust, kelle hulgas on asjakohaste lõppkasutajate ning avaliku ja erasektori osalejate esindajad. Missiooninõukogu annab nõu järgmistes küsimustes:

a)

tööprogrammide sisu ja nende läbivaatamine missioonide eesmärkide saavutamiseks. See toimub ühiskavandamise teel koostöös sidusrühmade ja vajaduse korral üldsusega;

a)

tööprogrammide sisu ja nende läbivaatamine missioonide eesmärkide saavutamiseks. See toimub ühiskavandamise teel koostöös liikmesriikide avaliku sektori otsustajate, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sidusrühmade ja üldsusega;

Muudatusettepanek 33

Artikli 10 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EIC nõuandekogu võib taotluse korral esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes:

EIC nõuandekogu võib taotluse korral esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes:

a)

kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas, EIC saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute võimekust oma lahenduste kasutuselevõtmisel;

a)

kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas, eelkõige piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste koostööd, EIC saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute võimekust oma lahenduste kasutuselevõtmisel;

Muudatusettepanek 34

Artikli 10 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EIC nõuandekogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi eri osadest ja kelle hulgas on ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid ja teadlasi. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.

3.    EIC nõuandekogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide eri osadest ja kelle hulgas on ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid ja teadlasi. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.

Muudatusettepanek 35

Artikli 10 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EIC nõuandekogul on president, kelle nimetab komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. President on innovatsioonivaldkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane.

EIC nõuandekogul on president, kelle nimetab komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. President on innovatsioonivaldkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane.

President nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning tema ametiaega saab ühe korra pikendada.

President juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiliste suundumuste kindlakstegemiseks EIC portfellis. President propageerib EIC tegevust, tegutseb kontaktisikuna komisjoni ja EIC vahel ning esindab EICd innovatsioonivaldkonnas. Komisjon võib ette näha presidendile tema kohustuste täitmisel haldusabi osutamise.

President nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning tema ametiaega saab ühe korra pikendada.

President juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiliste suundumuste kindlakstegemiseks EIC portfellis ja kaasates tihedalt innovatsiooniga tegelevaid piirkondlikke ja riiklikke asutusi . President propageerib EIC tegevust, tegutseb kontaktisikuna komisjoni ja EIC vahel ning esindab EICd innovatsioonivaldkonnas. Komisjon võib ette näha presidendile tema kohustuste täitmisel haldusabi osutamise.

Muudatusettepanek 36

Finantsselgituse punkt 1.4.4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

SELETUSKIRI

SELETUSKIRI

1. osa, punkt 1.4.4 Finantsselgitus (COM (2018) 436, lk 20)

Programm „Euroopa horisont“ on kujundatud selliselt, et selle rakendamine võimaldab tekitada koostoimet muude liidu rahastamiskavadega, eelkõige kokkulepete kaudu saada lisarahastust neist liidu programmidest, mille haldusviisid seda võimaldavad; kas järjestikku, vahelduvalt või rahastamisvahendeid kombineerides, kasutades sealhulgas ka meetmete ühisrahastamist.

1. osa, punkt 1.4.4 Finantsselgitus (COM (2018) 436, lk 20)

Programm „Euroopa horisont“ on kujundatud selliselt, et selle rakendamine võimaldab tekitada koostoimet muude liidu rahastamiskavadega, eelkõige kokkulepete kaudu saada lisarahastust neist liidu programmidest, mille haldusviisid seda võimaldavad; kas järjestikku, vahelduvalt või rahastamisvahendeid kombineerides, kasutades sealhulgas ka meetmete ühisrahastamist.

Selliste kokkulepete ja rahastamiskavade mittetäielik loetelu hõlmab koostoimet järgmiste programmidega:

Selliste kokkulepete ja rahastamiskavade mittetäielik loetelu hõlmab koostoimet järgmiste programmidega:

ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy – CAP)

ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy – CAP)

integreeritud merenduspoliitika

ühine kalanduspoliitika

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund – ERDF)

Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund – ERDF)

Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund – ESF)

Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund – ESF)

ühtse turu programm (Single Market Programme)

ühtse turu programm (Single Market Programme)

Euroopa kosmoseprogramm (European Space Programme)

Euroopa kosmoseprogramm (European Space Programme)

Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility – CEF)

Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility – CEF)

Digitaalse Euroopa programm (Digital Europe Programme – DEP)

Digitaalse Euroopa programm (Digital Europe Programme – DEP)

Erasmuse programm

Erasmuse programm

välisrahastamisvahend

välisrahastamisvahend

InvestEU fond

InvestEU fond

Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm

Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm

Muudatusettepanek 37

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ esimese osa „Strateegiline planeerimine“ kolmas kuni viies lõik (lk 1)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

See hõlmab ulatuslikku konsulteerimist ja teabevahetust liikmesriikide ja vajaduse korral Euroopa Parlamendiga ning samuti sidusrühmadega, et leppida kokku samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ prioriteetide, sealhulgas missioonide suhtes ning kasutatavate meetmeliikide, eelkõige Euroopa partnerluste suhtes.

See hõlmab ulatuslikku konsulteerimist ja teabevahetust liikmesriikide ja nende piirkondadega, sh äärepoolseimate piirkondadega, ja vajaduse korral Euroopa Parlamendiga ning samuti sidusrühmadega, et leppida kokku samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ prioriteetide, sealhulgas missioonide suhtes ning kasutatavate meetmeliikide, eelkõige Euroopa partnerluste suhtes.

Kõnealuse ulatusliku konsulteerimise alusel tehakse strateegilise planeerimise käigus kindlaks ühised eesmärgid ja ühised tegevusvaldkonnad, näiteks partnerlusvaldkonnad (kavandatud õigusliku aluse puhul sätestatakse üksnes asjaomased vahendid ja nende kasutamise suuniskriteeriumid) ja missioonivaldkonnad.

Kõnealuse ulatusliku konsulteerimise alusel tehakse strateegilise planeerimise käigus kindlaks ühised eesmärgid ja ühised tegevusvaldkonnad, näiteks partnerlusvaldkonnad (kavandatud õigusliku aluse puhul sätestatakse üksnes asjaomased vahendid ja nende kasutamise suuniskriteeriumid) ja missioonivaldkonnad.

Strateegilise planeerimise kaudu aidatakse töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade poliitikat nii ELi tasandil kui ka liikmesriikide poliitika ja poliitiliste lähenemisviiside täiendamise kaudu. Strateegilise planeerimise protsessis võetakse arvesse ELi poliitilisi prioriteete, et suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni panust poliitikameetmete ellurakendamisse. Samuti võetakse arvesse prognoose, uuringuid ja muid teaduslikke tõendeid ning asjakohaseid käimasolevaid algatusi nii ELi kui ka riikide tasandil.

Strateegilise planeerimise kaudu aidatakse töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade poliitikat nii ELi tasandil kui ka liikmesriikide ja nende piirkondade, sh äärepoolseimate piirkondade poliitika ja poliitiliste lähenemisviiside täiendamise kaudu. Strateegilise planeerimise protsessis võetakse arvesse ELi poliitilisi prioriteete, et suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni panust poliitikameetmete ellurakendamisse. Samuti võetakse arvesse prognoose, uuringuid ja muid teaduslikke tõendeid ning asjakohaseid käimasolevaid algatusi nii ELi kui ka riikide ja piirkondade tasandil.

Muudatusettepanek 38

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ esimese osa „Strateegiline planeerimine“ 11. ja 12 lõik (lk 2 ja 3)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi „Horisont 2020“ raames toetatavaid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi toetatakse jätkuvalt ka programmi „Euroopa horisont“ raames. Muid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi, kui neid on, toetatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames kui tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste väljatöötamisele suunatud missioone, kuna neil on missioonidega olulisi ühisjooni.

Programmi „Horisont 2020“ raames toetatavaid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi toetatakse jätkuvalt ka programmi „Euroopa horisont“ raames. Muid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi, kui neid on, toetatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames kui tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste väljatöötamisele suunatud missioone, kuna neil on missioonidega olulisi ühisjooni.

 

Uue raamprogrammi eesmärk on jagatud tipptaseme parem tunnustamine ja kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides ja Euroopa piirkondades, programm soodustab eelkõige algatusi, mis võimaldavad luua piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste vahel riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd.

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane dialoog ELi rahvusvaheliste partneritega ja poliitiline dialoog maailma suuremate piirkondadega aitavad oluliselt kaasa koostöövõimaluste süstemaatilisele kindlakstegemisele, mis koos riigi- või piirkonnapõhise eristamisega hõlbustab prioriteetide seadmist.

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane dialoog ELi rahvusvaheliste partneritega ja poliitiline dialoog maailma suuremate piirkondadega aitavad oluliselt kaasa koostöövõimaluste süstemaatilisele kindlakstegemisele, mis koos riigi- või piirkonnapõhise eristamisega hõlbustab prioriteetide seadmist.

Muudatusettepanek 39

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ teise osa „Tulemuste levitamine ja kommunikatsioon“ esimene ja teine lõik (lk 3)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja teabekogumisvahendeid.

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja teabekogumisvahendeid.

Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud kontaktpunktid).

Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud ja piirkondlikud kontaktpunktid) , pidades eelkõige silmas neid liikmesriike ja piirkondi, kes on programmis „Horisont 2020“ kõige vähem osalenud .

Muudatusettepanek 40

I lisa

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

TEADUSTARISTUD

TEADUSTARISTUD

Põhimõtted

Põhimõtted

COM(2018) 436 final (I lisa), lk 14

COM(2018) 436 final (I lisa), lk 14

Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“ ; kestliku arengu eesmärk nr 14 – „Veealune elu“, kestliku arengu eesmärk nr 17 – „Partnerlused eesmärkide saavutamiseks“ .

Motivatsioon

Mitmed Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi alla kuuluvad taristud on seotud merekeskkonnaga, mis õigustab eesmärgi nr 14 lisamist. Ettepanek lisada eesmärk nr 17 tuleneb taristu kontseptsioonist, mis on ELis ühine, ja sellest tulenevalt partnerlusest eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 41

I lisa, „II sammas“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhisuunad:

Põhisuunad:

riiklike tervishoiusüsteemide ja tervishoiupoliitika reformimine Euroopas ja mujal;

riiklike tervishoiusüsteemide ja tervishoiupoliitika reformimine Euroopas ja mujal;

uued mudelid ja lähenemisviisid tervishoius ja hoolekandes ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus;

uued mudelid ja lähenemisviisid tervishoius ja hoolekandes ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus , vabatahtliku ja mittetulundussektori panus ;

tervishoiutehnoloogia hindamise tõhustamine;

tervishoiutehnoloogia hindamise tõhustamine;

tervishoiualase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;

tervishoiualase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;

tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused;

tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused;

õigeaegse terviseteabe kvaliteedi parandamine ja terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete kasutuse tõhustamine ning seejuures turvalisusele, privaatsusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele piisava tähelepanu pööramine;

õigeaegse terviseteabe kvaliteedi parandamine ja terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete kasutuse tõhustamine ning seejuures turvalisusele, privaatsusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele piisava tähelepanu pööramine;

tervishoiusüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulisi uuenduslikke lahendusi;

tervishoiusüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulisi uuenduslikke lahendusi;

kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis;

kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis;

andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervishoiusüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest.

andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervishoiusüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest.

Muudatusettepanek 42

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonna „Kaasav ja turvaline ühiskond“ punkti 2.1 teine lõik (lk 24)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, tagama inimõiguste kaitse, soodustama kultuurilist mitmekesisust ja hoidma Euroopa kultuuripärandit ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate lõimimine. Sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur.

EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, kaitsma ja edendama inimõigusi, kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa kultuuripärandit, tagama kõikidele juurdepääsukultuurile ja haridusele ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni ning sotsiaalse majanduse arendamise kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate vastuvõtmine ja lõimimine. Sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur.

 

Sotsiaalse kaasamise eesmärgi puhul tuleb eeskätt tugineda materiaalse või immateriaalse kultuuripärandi väärtustamisele, mis on praeguses üleilmastumise kontekstis keskse tähtsusega elanikkonna kuuluvustunde seisukohast, eeskätt selle piirkondliku ja keelelise mõõtme raames. Euroopa, mis on sajandite jooksul üles ehitatud väga erinevate kogukondade kooseksisteerimise teel, kes on endast maha jätnud märkimisväärse pärandi, peab seetõttu selle probleemi lahendama ning toetama pärandi säilitamist ja väärtustamist koostöös piirkondade ja riikidega. Sekkumine on seda asjakohasem, et tegu on olulise valdkonnaga mitmesuguste tehnoloogiliste uuenduste katsetamiseks ja kasutamiseks. Nende rakendamine pärandi valdkonnas on oluline majandust võimendav tegur, sest seeläbi loodud turismitulust saavad kasu piirkonnad .

Muudatusettepanek 43

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonna „Kaasav ja turvaline ühiskond“ punkti 2.1 kuues lõik (lk 25)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste komisjoni prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärke.

Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste komisjoni prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; haridus; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste samba , teadmusühiskonna saavutamise ning ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärke.

Muudatusettepanek 44

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonna „Kaasav ja turvaline ühiskond“ punkt 2.2.1 (lk 25–26)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhisuunad:

Põhisuunad:

demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides; digiteerimise aspektid, sotsiaalvõrgustikupõhise suhtluse mõju ning haridus- ja noorsoopoliitika roll kui demokraatliku kodanikkonna nurgakivid;

demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides; digiteerimise aspektid, sotsiaalvõrgustikupõhise suhtluse mõju ning haridus- ja noorsoopoliitika roll kui demokraatliku kodanikkonna nurgakivid;

uuenduslikud lähenemisviisid demokraatlike valitsuste läbipaistvuse, reageerivuse, vastutavuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks lähtuvalt põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielikust järgimisest;

uuenduslikud lähenemisviisid demokraatlike valitsuste läbipaistvuse, reageerivuse, vastutavuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks lähtuvalt põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielikust järgimisest;

strateegiad populismi, äärmusluse, radikaliseerumise ja terrorismiga toimetulekuks ning rahulolematute ja marginaliseerunud kodanike kaasamiseks ja nende osaluse suurendamiseks;

strateegiad populismi, äärmusluse, radikaliseerumise ja terrorismiga toimetulekuks ning rahulolematute ja marginaliseerunud kodanike kaasamiseks ja nende osaluse suurendamiseks;

ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;

ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;

multikultuurse kodanikkonna ja multikultuursusel põhineva identiteedi roll demokraatliku kodanikkonna ja poliitilise osaluse kontekstis;

multikultuurse kodanikkonna ja multikultuursusel põhineva identiteedi roll demokraatliku kodanikkonna ja poliitilise osaluse kontekstis;

tehnoloogia ja teaduse arengu, sealhulgas suurandmete, veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja tehisintellekti mõju demokraatiale;

tehnoloogia ja teaduse arengu, sealhulgas suurandmete, veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja tehisintellekti mõju demokraatiale;

arutelupõhine ja osalusdemokraatia ning aktiivne ja kaasav kodanikkond, sealhulgas digimõõde;

arutelupõhine ja osalusdemokraatia ning aktiivne ja kaasav kodanikkond, sealhulgas digimõõde;

 

linnade ja piirkondade roll kodanikutunde, sotsiaalse ja kultuurilise sideme, ökoloogilise ja energiaga seotud ülemineku ning majandusarengu ja innovatsiooni loomise kohtadena; nende panus sotsiaalse innovatsiooni, demokraatlike tavade ning kodanikutunde arendamisse kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil;

majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju poliitikas osalemisele ja demokraatiale ning selle näitamine, kuidas ebavõrdsuse vähendamisega ja mis tahes liiki diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu võitlemisega saab demokraatiat toetada.

majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju poliitikas osalemisele ja demokraatiale ning selle näitamine, kuidas ebavõrdsuse vähendamisega ja mis tahes liiki diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu võitlemisega saab demokraatiat toetada.

Motivatsioon

Linnad ja piirkonnad on samuti vahend, mille abil saavutada turvalisem ja kaasavam ühiskond, ning nende osa kohta tuleks korraldada teadusuuringuid.

Muudatusettepanek 45

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonna „Kaasav ja turvaline ühiskond“ punkt 2.2.3 (lk 27–28)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.2.3.

Sotsiaalsed ja majanduslikud muutused

2.2.3.

Haridus, tööhõive, sotsiaalsed ja majanduslikud muutused

Euroopa ühiskonnas on toimumas põhjalikud sotsiaal-majanduslikud muutused, mis tulenevad eelkõige üleilmastumisest ja tehnoloogilisest innovatsioonist. Samal ajal on sissetulekute ebavõrdsus enamikus Euroopa riikides suurenenud. Kaasava majanduskasvu edendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tootlikkuse suurendamiseks (sealhulgas selle mõõtmise edendamiseks) ja inimkapitali arendamiseks, rände- ja lõimimisprobleemidele reageerimiseks ning põlvkondadevahelise solidaarsuse ja sotsiaalse liikuvuse toetamiseks on vaja tulevikku suunatud poliitikat. On vaja luua haridus- ja koolitussüsteemid võrdsema ja jõukama tuleviku nimel.

Euroopa ühiskonnas on toimumas põhjalikud sotsiaal-majanduslikud muutused, mis tulenevad eelkõige üleilmastumisest ja tehnoloogilisest innovatsioonist. Samal ajal on sissetulekute ebavõrdsus enamikus Euroopa riikides suurenenud. Kaasava majanduskasvu edendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tootlikkuse suurendamiseks (sealhulgas selle mõõtmise edendamiseks) ja inimkapitali arendamiseks, rände- ja lõimimisprobleemidele reageerimiseks ning põlvkondadevahelise solidaarsuse ja sotsiaalse liikuvuse toetamiseks on vaja tulevikku suunatud poliitikat. On vaja luua haridus- ja koolitussüsteemid võrdsema ja jõukama tuleviku nimel.

Põhisuunad:

Põhisuunad:

teadmusbaas investeerimise ja poliitikameetmete alase nõu saamiseks eelkõige hariduse ja koolituse valdkonnas seoses suurt lisaväärtust andvate oskuste, tööviljakuse, sotsiaalse liikuvuse, majanduskasvu, sotsiaalse innovatsiooni ja töökohtade loomisega; hariduse ja koolituse roll ebavõrdsuse vähendamisel;

hariduse ja koolituse roll ebavõrdsuse vähendamisel; kooli- ja kutseõppesüsteemi korraldamine; pedagoogilised ja novaatorlikud tavad; võimekust, loovust, autonoomiat ja kriitilist mõtlemist soodustavad tegevused; kohandatud toetus igale noorele, aidates kaasa kõikide edule koolis ja kutseõppes;

sotsiaalne kestlikkus, mis ei kajastu üksnes SKP näitajates, eelkõige uued majandus- ja ärimudelid ning uued finantstehnoloogialahendused;

sotsiaalne kestlikkus, mis ei kajastu üksnes SKP näitajates, eelkõige uued majandus- ja ärimudelid ning uued finantstehnoloogialahendused; majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud eesmärkide ning ettevõtjate ülesannete mitmekesisus;

statistilised ja muud majanduslikud vahendid majanduskasvu ja innovatsiooni paremaks mõistmiseks tootlikkuse aeglase kasvu kontekstis;

statistilised ja muud majanduslikud vahendid majanduskasvu ja innovatsiooni paremaks mõistmiseks tootlikkuse aeglase kasvu kontekstis;

uut liiki töö, töö roll, tööturu ja sissetulekute suundumused ja muutused kaasaegses ühiskonnas ning nende mõju sissetulekute jaotusele, diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise kaotamisele ja sotsiaalsele kaasatusele;

uut liiki töö, töö roll, töötajate koht ettevõttes, tööturu ja sissetulekute suundumused ja muutused kaasaegses ühiskonnas ning nende mõju sissetulekute jaotusele, diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise kaotamisele ja sotsiaalsele kaasatusele;

maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid koos sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalinvesteeringute poliitikaga, mille eesmärk on ebavõrdsuse vähendamine ning tehnoloogia, demograafiliste muutuste ja mitmekesisuse negatiivse mõju leevendamine;

maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid koos sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalinvesteeringute poliitikaga, mille eesmärk on ebavõrdsuse vähendamine ning tehnoloogia, demograafiliste muutuste ja mitmekesisuse negatiivse mõju leevendamine;

inimeste liikuvuse arvessevõtmine üleilmses ja kohalikus kontekstis paremaks rände juhtimiseks ja sisserändajate, sealhulgas pagulaste lõimimiseks; rahvusvaheliste kohustuste ja inimõiguste järgimine; kvaliteetse hariduse, koolituse ja tugiteenuste ulatuslikum ja parem kättesaadavus ning aktiivsesse ja kaasavasse kodanikkonda kuulumine, eelkõige haavatavate inimeste puhul;

inimeste liikuvuse arvessevõtmine üleilmses ja kohalikus kontekstis paremaks rände juhtimiseks ja sisserändajate, sealhulgas pagulaste lõimimiseks; rahvusvaheliste kohustuste ja inimõiguste järgimine; kvaliteetse hariduse, koolituse ja tugiteenuste ulatuslikum ja parem kättesaadavus ning aktiivsesse ja kaasavasse kodanikkonda kuulumine, eelkõige haavatavate inimeste puhul;

haridus- ja koolitussüsteemid ELi digipöörde soodustamiseks ja sellest suurima kasu saamiseks, samuti üleilmsest vastastikusest seotusest ja tehnoloogilisest innovatsioonist tulenevate riskide juhtimiseks, eelkõige esilekerkivate internetiohtude, eetikaküsimuste, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse ja radikaalsete turumuutustega tegelemiseks;

haridus- ja koolitussüsteemid ELi digipöörde soodustamiseks ja sellest suurima kasu saamiseks, samuti üleilmsest vastastikusest seotusest ja tehnoloogilisest innovatsioonist tulenevate riskide juhtimiseks, eelkõige esilekerkivate internetiohtude, eetikaküsimuste, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse ja radikaalsete turumuutustega tegelemiseks;

avaliku sektori asutuste kaasajastamine, et rahuldada kodanike ootusi seoses teenuste osutamise, läbipaistvuse, kättesaadavuse, avatuse, vastutavuse ja kasutajakesksusega;

avaliku sektori asutuste kaasajastamine, et rahuldada kodanike ootusi seoses teenuste osutamise, läbipaistvuse, kättesaadavuse, avatuse, vastutavuse ja kasutajakesksusega;

õigussüsteemide tõhusus ja õiguskaitse parem kättesaadavus lähtuvalt kohtute sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtetest ning õiglased, tõhusad ja läbipaistvad menetlusnormid nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.

õigussüsteemide tõhusus ja õiguskaitse parem kättesaadavus lähtuvalt kohtute sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtetest ning õiglased, tõhusad ja läbipaistvad menetlusnormid nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.

Muudatusettepanek 46

I lisa, „II sammas“ (lk 31)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3.2

Sekkumisvaldkonnad

3.2

Sekkumisvaldkonnad

3.2.1

Tootmistehnoloogia

3.2.1

Ümberkorraldamise ja tulemuslikkuse valdkonnaülesed tegurid

Tootmine on ELis peamine tööhõive ja jõukuse allikas: selle arvele langeb üle kolmveerandi ELi üleilmsest ekspordist ja enam kui 100 miljonit otseselt või kaudselt loodud töökohta. ELi tootmissektori peamine ülesanne on toota üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks suure lisaväärtusega arukamaid ja kohandatumaid tooteid oluliselt väiksemate energiakasutuskuludega. Lisaväärtuse loomisele aitavad oluliselt kaasa loomingulised ja kultuurilised sisendid.

Tööstuse tulevik sõltub tehnoloogilistest, aga ka sotsiaalsetest ja korralduslikest küsimustest, mis on otsustavad selle konkurentsivõime seisukohast, ent mida sageli ei tunta ning mille jaoks on vaja teadmisi arendada, levitada ja võtta vastutust.

 

Põhisuunad:

väärtusahelate ja nendesisese koostöö korraldamine; lisandväärtuse jaotamine, hindade läbirääkimise ja määramise mehhanismid; teabevahetus- ja koostöövahendid, kaaskavandamismeetmed; virtuaal- ja täiendatud reaalsuse kasutamine kavandamises, tööstusliku tootmise ettevalmistamine ja ettevõtjate koolitamine;

klastrite rajamine, kohalikud koostöövõrgustikud, piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste loomine; positiivse välismõju loomine piirkondade poolt nende atraktiivsuse ja tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks;

ergonoomia ja töötingimuste parandamine; juurdepääs elukestvale koolitusele ja pädevuste kohandamine töökohtade muutumisega; töötajate kogemuste ja loovuse kasutamine;

ettevõtete – eeskätt digitaalse – ümberkorraldamise takistuste kõrvaldamine: juurdepääs rahastamisele, innovatsioonile ja pädevustele; ümberkorraldamisstrateegiate loomine ja haldamine, muutuste toetamine; tööstuse ja selle töökohtade esindatava areng.

 

3.2.2

Tootmistehnoloogia

Tootmine on ELis peamine tööhõive ja jõukuse allikas: selle arvele langeb üle kolmveerandi ELi üleilmsest ekspordist ja enam kui 100 miljonit otseselt või kaudselt loodud töökohta. ELi tootmissektori peamine ülesanne on toota üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks suure lisaväärtusega arukamaid ja kohandatumaid tooteid oluliselt väiksemate energiakasutuskuludega. Lisaväärtuse loomisele aitavad oluliselt kaasa loomingulised ja kultuurilised sisendid.

Motivatsioon

Praeguses etapis eiratakse või vähendatakse programmis „Euroopa horisont“ valdkonnaüleseid ja korralduslikke aspekte, mis aitavad sellegipoolest tugevalt kaasa tööstuse ümberkorraldamisele ja konkurentsivõimele ning mille jaoks on Euroopal vaja rohkem teaduslikke teadmisi ja innovatsiooni.

Muudatusettepanek 47

I lisa, „II sammas“ (lk 39)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

SELETUSKIRI

SELETUSKIRI

2. osa – I lisa

2. osa – I lisa

Punkt 4. TEEMAVALDKOND „KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS“

Punkt 4. TEEMAVALDKOND „KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS“

4.1.

Põhimõtted

4.1.

Põhimõtted

[…]

[…]

Käesolevas teemavaldkonnas läbi viidav tegevus aitab kaasa eelkõige energialiidu, kuid ka digitaalse ühtse turu ning tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide saavutamisele, ELi üleilmse positsiooni tugevdamisele ning ELi uue tööstuspoliitikastrateegia, ringmajanduse, tooraineid käsitleva algatuse, julgeolekuliidu ja linnade tegevuskava, samuti ELi ühise põllumajanduspoliitika ning müra ja õhusaaste vähendamist käsitlevate ELi õigusnormide edendamisele.

Käesolevas teemavaldkonnas läbi viidav tegevus aitab kaasa eelkõige energialiidu, kuid ka digitaalse ühtse turu ning tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide saavutamisele, ELi üleilmse positsiooni tugevdamisele ning ELi uue tööstuspoliitikastrateegia, ringmajanduse, meremajanduse kasvu, tooraineid käsitleva algatuse, julgeolekuliidu ja linnade tegevuskava, samuti ELi ühise põllumajanduspoliitika , integreeritud merenduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika ning müra ja õhusaaste vähendamist käsitlevate ELi õigusnormide edendamisele.

[…]

[…]

Motivatsioon

Meri ja kalandus on ELi olulised sektorid. Seega on nende sektorite nimetamine väga vajalik.

Muudatusettepanek 48

I lisa, „II sammas“ – punkt 4.2.5 Kogukonnad ja linnad (lk 43)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhisuunad:

Põhisuunad:

[…]

[…]

kodanike elukvaliteet, ohutu liikuvus, linnade sotsiaalne innovatsioon, linnade ringmajanduse rakendamise ja taastumisvõime, väiksem ökoloogiline jalajälg ja reostus;

kodanike elukvaliteet, ohutu liikuvus, linnade sotsiaalne innovatsioon, linnade ringmajanduse rakendamise ja taastumisvõime, väiksem ökoloogiline jalajälg ja reostus;

 

kodanike kaasamine linnades ja piirkondades, ökoloogilise ja energiaalase ülemineku demokraatiamõõde; ühiskondlik heakskiit ja üleminekuprotsessidega seotud muutuste toetamine; ebavõrdsuse vähendamine seoses kliimamuutustega kohanemise ning ökoloogilise ja energiaalase üleminekuga;

[…]

[…]

Muudatusettepanek 49

I lisa, „II sammas“ – punkt 5.2.4 Mered ja ookeanid (lk 51)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhisuunad:

Põhisuunad:

[…]

[…]

sinised väärtusahelad, mereruumi mitmesugune kasutamine ning meredest ja ookeanidest saadava taastuvenergia (sealhulgas jätkusuutlikud mikro- ja makrovetikad) sektori kasv;

sinised väärtusahelad, mereruumi mitmesugune kasutamine ning muu hulgas meredest ja ookeanidest saadava taastuvenergia (sealhulgas jätkusuutlikud mikro- ja makrovetikad) sektorit hõlmava merendustööstuse kasv;

 

mere- ja maismaategevused rannikupiirkondades; erinevate sinise majanduse harude kestlikkus, sealhulgas kalandus ja mere-akvakultuur, aga ka rannikuturism; sadama- ja rannikualade kestliku arengu süstemaatiline käsitlemine; linnastumise ja elanikkonna vananemise küsimus rannikualadel;

mere ja ranniku ökosüsteemide dünaamikal, elurikkusel ja mitmetel ökosüsteemi teenustel põhinevad looduspõhised lahendused,

mere ja ranniku ökosüsteemide dünaamikal, elurikkusel ja mitmetel ökosüsteemi teenustel põhinevad looduspõhised lahendused,

[…]

[…]

Muudatusettepanek 50

I lisa, „II sammas“ – punkt 6.2.2 Üleilmsed probleemid (lk 56)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.

Kaasav ja turvaline ühiskond

2.

Kaasav ja turvaline ühiskond

Ebavõrdsuse, vaesuse ja tõrjutuse, sotsiaalse liikuvuse, kultuurilise mitmekesisuse ja oskuste uuringud; majanduses ja ühiskonnas toimivate sotsiaalsete, demograafiliste ja tehnoloogiliste muutuste hindamine;

Ebavõrdsuse, vaesuse ja tõrjutuse, sotsiaalse liikuvuse, kultuurilise mitmekesisuse ja oskuste uuringud; majanduses ja ühiskonnas toimivate sotsiaalsete, demograafiliste ja tehnoloogiliste muutuste hindamine;

 

teadustöö haridusliku ebavõrdsuse tekkimise kohta ning sellise haridus- ja koolitussüsteemi loomise kohta, millega soodustatakse kõikide edu ja eneseteostust kogu elu jooksul;

kultuuripärandi säilitamise toetamine;

kultuuripärandi säilitamise toetamine;

[…]

[…]

Muudatusettepanek 51

I lisa, „II sammas“ (lk 57–58)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5.

Toit ja loodusvarad

5.

Toit ja loodusvarad

[…]

[…]

toidu lisaainete, geneetiliselt muundatud organismide ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ELi referentlaborid;

toidu lisaainete, geneetiliselt muundatud organismide ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ELi referentlaborid;

 

kohalike toidusüsteemide teadmuskeskus;

toidupettuse ja toiduainete kvaliteedi teadmuskeskus;

toidupettuse ja toiduainete kvaliteedi teadmuskeskus;

biomajanduse teadmuskeskus.

biomajanduse teadmuskeskus.

Muudatusettepanek 52

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ seitsmes lõik (lk 60–61)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et Euroopa saaks seda uut läbimurdelise innovatsiooni lainet juhtida, tuleb lahendada järgmised alusprobleemid:

Selleks et Euroopa saaks seda uut läbimurdelise innovatsiooni lainet juhtida, tuleb lahendada järgmised alusprobleemid:

parandada teadustulemuste üleminekut innovatsiooniks, et kiirendada ideede, tehnoloogiate ja annete siiret teadusbaasist idufirmadesse ja tööstusesse;

parandada teadustulemuste üleminekut innovatsiooniks, et kiirendada ideede, tehnoloogiate ja annete siiret teadusbaasist idufirmadesse ja tööstusesse;

kiirendada tööstuse ümberkujundamist: Euroopa tööstus on uute tehnoloogiate kasutussevõtmisel ja täiustamisel maha jäänud, 77 % uutest ja suurtest teadus- ja arendusettevõtetest asuvad USAs või Aasias ning ainult 16 % Euroopas;

kiirendada tööstuse ümberkujundamist: Euroopa tööstus on uute tehnoloogiate kasutussevõtmisel ja täiustamisel maha jäänud, 77 % uutest ja suurtest teadus- ja arendusettevõtetest asuvad USAs või Aasias ning ainult 16 % Euroopas;

suurendada riskirahastamist, et kõrvaldada rahastamispuudujäägid: Euroopa novaatorid kannatavad vähese riskirahastamise all. Läbimurdeliste uuenduste maailmas juhtpositsioonil olevateks ettevõteteks muutmise võti on riskikapital, kuid Euroopas on see umbes veerand USAs ja Aasias kogutud summadest. Euroopa peab üle saama madalseisust, kus ideedel ja uuendustel ei õnnestu turule jõuda lõhe tõttu avaliku sektori toetuse ja erainvesteeringute vahel, seda eelkõige kõrge riskiga läbimurdeliste uuenduste ja pikaajaliste investeeringute puhul;

suurendada riskirahastamist, et kõrvaldada rahastamispuudujäägid: Euroopa novaatorid kannatavad vähese riskirahastamise all. Läbimurdeliste uuenduste maailmas juhtpositsioonil olevateks ettevõteteks muutmise võti on riskikapital, kuid Euroopas on see umbes veerand USAs ja Aasias kogutud summadest. Euroopa peab üle saama madalseisust, kus ideedel ja uuendustel ei õnnestu turule jõuda lõhe tõttu avaliku sektori toetuse ja erainvesteeringute vahel, seda eelkõige kõrge riskiga läbimurdeliste uuenduste ja pikaajaliste investeeringute puhul;

parandada ja lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamis- ja toetamistingimusi Euroopas: rahastamisallikate rohkus muudab olukorra novaatorite jaoks keeruliseks. EL peab sekkuma koostöös ja kooskõlas teiste Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasemete algatustega (nii avaliku sektori kui ka eraalgatustega), et parandada ja ühtlustada toetusvõimet ning pakkuda kõigile Euroopa novaatoritele lihtsalt arusaadavaid tingimusi;

parandada ja lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamis- ja toetamistingimusi Euroopas: rahastamisallikate rohkus muudab olukorra novaatorite jaoks keeruliseks. EL peab sekkuma koostöös ja kooskõlas teiste Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasemete algatustega (nii avaliku sektori kui ka eraalgatustega), et parandada ja ühtlustada toetusvõimet ning pakkuda kõigile Euroopa novaatoritele lihtsalt arusaadavaid tingimusi;

kõrvaldada innovatsiooni ökosüsteemi killustatus. Kuigi innovatsiooni toimumispunktide hulk Euroopas kasvab, ei ole need omavahel hästi ühendatud. Rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtted peavad tulema toime riiklike turgude killustatusega ja nende eri keelte, ärikultuuride ja regulatsioonidega.

kõrvaldada innovatsiooni ökosüsteemi killustatus. Kuigi innovatsiooni toimumispunktide hulk Euroopas kasvab, ei ole need omavahel hästi ühendatud. Rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtted peavad tulema toime riiklike turgude killustatusega ja nende eri keelte, ärikultuuride ja regulatsioonidega;

 

tunnistada teaduse ja innovatsiooni seotust piirkonnaga ning märkimisväärset panust, mille annavad piirkondlikud ökosüsteemid ja innovatsioonikeskused, mis suudavad kiiresti reageerida ja viia läbi läbimurdelisi uuendusi ning tagada pädevuste ja inimressursside arendamise meetmete pideva toetamise. Sel eesmärgil tuleks paremini arvesse võtta arukat spetsialiseerumist ja selle võrgustumist .

Muudatusettepanek 53

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ 11. lõik (lk 62)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sellal kui Euroopa innovatsiooninõukogu toetab otseselt läbimurdelisi uuendusi, tuleb edasi arendada ja parandada üldist keskkonda, milles Euroopa innovatsioon tärkab ja kujuneb: Euroopa ühiseks püüdluseks peab olema innovatsiooni toetamine kogu Euroopas, kõigis mõõtmetes ja vormides, sealhulgas võimaluse korral üksteist täiendavate ELi ja riikide poliitika ja ressurssidega. Seega nähakse selles sambas ette ka

Sellal kui Euroopa innovatsiooninõukogu toetab otseselt läbimurdelisi uuendusi, tuleb edasi arendada ja parandada üldist keskkonda, milles Euroopa innovatsioon tärkab ja kujuneb: Euroopa ühiseks püüdluseks peab olema innovatsiooni toetamine kogu Euroopas, selle liikmesriikides ja nende piirkondades, kõigis mõõtmetes ja vormides, sealhulgas võimaluse korral üksteist täiendavate kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi poliitika ja ressurssidega. Seega nähakse selles sambas ette ka

uuendatud ja tõhustatud kooskõlastus- ja koostöömehhanismid liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, samuti eraalgatustega, et toetada igat liiki Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme ja nendes osalejaid;

uuendatud ja tõhustatud kooskõlastus- ja koostöömehhanismid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, samuti eraalgatustega, et toetada igat liiki Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme ja nendes osalejaid;

toetus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT) ning teadmis- ja innovaatikakogukondadele.

toetus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT) ning teadmis- ja innovaatikakogukondadele.

Muudatusettepanek 54

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti 1 „Euroopa innovatsiooninõukogu“ alapunkt 1.1 (lk 64)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erilist tähelepanu pööratakse nõuetekohasele ja tõhusale vastastikusele täiendavusele liikmesriikide üksikute või võrku koondunud algatustega, ka Euroopa partnerluse vormis.

Erilist tähelepanu pööratakse nõuetekohasele ja tõhusale vastastikusele täiendavusele liikmesriikide üksikute või võrku koondunud algatustega ning piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskustega , ka Euroopa partnerluse vormis. Toetatavate projektide huvides tagatakse Pathfinder’i ja Accelerator’i puhul, et nende sekkumine on osa projektide toetamise pidevast ahelast. EIC peab pidevat dialoogi riiklike, piirkondlike ja kohalike innovatsiooni eest vastutavate ametiasutustega, et tagada sekkumiste nõuetekohane vastastikune täiendavus ning et maksimeerida kooskõlastamist ja koostööd, muu hulgas kaasrahastatud programmide kaudu. See dialoog on eelduseks kvaliteedimärgiste määramiseks EIC poolt.

Muudatusettepanek 55

I lisa, „II sammas“ (lk 66–67)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.1.3.

EIC muu tegevus

1.1.3.

EIC muu tegevus

EIC rakendab lisaks ka:

EIC rakendab lisaks ka:

EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ja avaliku sektori hankijatega. EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevat platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC kõrgema nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate;

EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ja avaliku sektori hankijatega , aga ka riiklike ja kohalike osalejatega, kes toetavad innovatsiooni ja võivad täiendada EIC toetust ning aidata novaatoreid jätkusuutlikult . EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevat platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC kõrgema nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate;

Muudatusettepanek 56

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa innovatsiooninõukogu“ alapunkt 1.2.2 (lk 67–68)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.2.2.

EIC programmijuhid

Komisjon läheneb kõrge riskiga projektide juhtimisele proaktiivselt, kasutades juurdepääsu vajalikele eksperditeadmistele.

1.2.2.

EIC programmijuhid

Komisjon läheneb kõrge riskiga projektide juhtimisele proaktiivselt, kasutades juurdepääsu vajalikele eksperditeadmistele.

Komisjon määrab ajutiselt EIC programmijuhid, kes abistavad tehnoloogiapõhise visiooni ja tegevussuunistega.

Komisjon määrab ajutiselt EIC programmijuhid, kes abistavad tehnoloogiapõhise visiooni ja tegevussuunistega.

Programmijuhid tulevad paljudest ringkondadest, sealhulgas ettevõtetest, ülikoolidest, riiklikest laboritest ja teaduskeskustest. Neil on põhjalikud eksperditeadmised, mis on saadud aastatepikkuse töö jooksul isikliku kogemuse läbi. Nad on tunnustatud juhid, kes on juhtinud kas valdkondadevahelisi uurimisrühmi või suuri institutsionaalseid programme ning teavad, kui oluline on oma visiooni väsimatult, loominguliselt ja ulatuslikult levitada. Lõpuks on neil kogemus oluliste eelarvete läbivaatamisel, mis nõuab vastutustunnet.

Programmijuhid tulevad paljudest ringkondadest, sealhulgas innovatsioonile spetsialiseerunud avaliku sektori osalejate hulgast, ettevõtetest, ülikoolidest, riiklikest laboritest ja teaduskeskustest. Neil on põhjalikud eksperditeadmised, mis on saadud aastatepikkuse töö jooksul isikliku kogemuse läbi. Nad on tunnustatud juhid, kes on juhtinud kas valdkondadevahelisi uurimisrühmi või suuri institutsionaalseid programme ning teavad, kui oluline on oma visiooni väsimatult, loominguliselt ja ulatuslikult levitada. Lõpuks on neil kogemus oluliste eelarvete läbivaatamisel, mis nõuab vastutustunnet.

Muudatusettepanek 57

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid“ alapunkt 2.1 (lk 70)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.1.

Põhimõtted

2.1.

Põhimõtted

Selleks et teadlasi, ettevõtjaid, tööstust ja ühiskonda üldiselt kaasava innovatsiooni potentsiaali täielikult ära kasutada, peab EL parandama keskkonda nii, et innovatsioon oleks seal igal tasandil edukas. See tähendab kaasa aitamist tõhusa innovatsiooni ökosüsteemi väljakujundamisele ELi tasandil ning koostöö, võrgustumise ja ideede, rahastamise ja oskuste vahetamise soodustamine riiklikes ja kohalikes innovatsiooni ökosüsteemides.

Selleks et teadlasi, ettevõtjaid, tööstust ja ühiskonda üldiselt kaasava innovatsiooni potentsiaali täielikult ära kasutada, peab EL parandama keskkonda nii, et innovatsioon oleks seal igal tasandil edukas. See tähendab kaasa aitamist tõhusa innovatsiooni ökosüsteemi väljakujundamisele ELi tasandil ning koostöö, võrgustumise ja ideede, rahastamise ja oskuste vahetamise soodustamine riiklikes ja kohalikes innovatsiooni ökosüsteemides.

Samuti peab ELi eesmärgiks olema niisuguste ökosüsteemide kujundamine, mis toetavad lisaks eraettevõtetes toimuvale innovatsioonile sotsiaalset innovatsiooni ja avaliku sektori innovatsiooni. Muidugi peab valitsemissektor olema innovaatiline ja end uuendama, et suuta toetada reguleerimise ja valitsemise muutusi, mis on vajalikud uute tehnoloogiate ulatusliku levitamise ja avaliku sektori kasvava nõudluse toetamiseks, et võimaldada tulemuslikku ja tõhusat teenuste osutamist. Sotsiaalsetel uuendustel on oluline tähtsus ühiskonna heaolu suurendamisel.

Samuti peab ELi eesmärgiks olema niisuguste ökosüsteemide kujundamine, mis toetavad lisaks eraettevõtetes toimuvale innovatsioonile sotsiaalset innovatsiooni ning vabatahtliku, mittetulundusliku ja avaliku sektori innovatsiooni. Muidugi peavad need sektorid olema innovaatilised ja end uuendama, et suuta toetada reguleerimise ja valitsemise muutusi, mis on vajalikud uute tehnoloogiate ulatusliku levitamise ja avaliku sektori kasvava nõudluse toetamiseks, et võimaldada tulemuslikku ja tõhusat teenuste osutamist. Sotsiaalsetel uuendustel on oluline tähtsus ühiskonna heaolu suurendamisel.

Muudatusettepanek 58

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid“ alapunkt 2.2 (lk 70–71)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.2.

Sekkumisvaldkonnad

2.2.

Sekkumisvaldkonnad

Esimese sammuna organiseerib komisjon EIC foorumi, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori asutused ja muud asutused, mis vastutavad riikliku innovatsioonipoliitika ja riiklike innovatsiooniprogrammide elluviimise eest; foorumi organiseerimise eesmärk on kooskõlastamise ja dialoogi edendamine ELi innovatsiooni ökosüsteemi kujundamisel. Selle EIC foorumi raames teeb komisjon järgmist:

Esimese sammuna organiseerib komisjon EIC foorumi, kuhu kuuluvad liikmesriikide , linnade ja piirkondade ja assotsieerunud riikide avaliku sektori asutused ja muud asutused, mis vastutavad riikliku innovatsioonipoliitika ja riiklike innovatsiooniprogrammide elluviimise eest; foorumi organiseerimise eesmärk on kooskõlastamise ja dialoogi edendamine ELi innovatsiooni ökosüsteemi kujundamisel. Selle EIC foorumi raames teeb komisjon järgmist:

arutab, kuidas töötada välja innovatsioonisõbralikke õigusakte, järgides pidevalt innovatsioonipõhimõtet, ning innovaatilist lähenemist riigihangetele, sealhulgas avalike innovatsioonihangete vahendi suurendamist innovatsiooni soodustamiseks. Ka avaliku sektori innovatsiooni jälgimiskeskus jätkab valitsusesiseselt innovatsiooniga seoses tehtavate jõupingutuste toetamist uuendatud poliitika toetusvahendiga;

arutab, kuidas töötada välja innovatsioonisõbralikke õigusakte, järgides pidevalt innovatsioonipõhimõtet, ning innovaatilist lähenemist riigihangetele, sealhulgas avalike innovatsioonihangete vahendi suurendamist innovatsiooni soodustamiseks. Ka avaliku sektori innovatsiooni jälgimiskeskus jätkab valitsusesiseselt innovatsiooniga seoses tehtavate jõupingutuste toetamist uuendatud poliitika toetusvahendiga;

edendab teadus- ja innovatsioonikavade kooskõlastamist ELi tööga avatud kapitalivoo- ja investeerimisturu tugevdamiseks, nt innovatsiooni edendavate oluliste raamtingimuste väljatöötamist kapitaliturgude liidu raames;

edendab teadus- ja innovatsioonikavade kooskõlastamist ELi tööga avatud kapitalivoo- ja investeerimisturu tugevdamiseks, nt innovatsiooni edendavate oluliste raamtingimuste väljatöötamist kapitaliturgude liidu raames;

suurendab kooskõla riiklike innovatsiooniprogrammide ja EIC vahel, et soodustada tegevuste sünergiat ja vältida nende kattumist, jagades andmeid programmide ja nende rakendamise kohta, samuti ressursside ja oskusteabe ning tehnoloogia- ja innovatsioonisuundumuste analüüsi ja jälgimise kohta, ning viies omavahel kokku vastavad novaatorite ringkonnad;

suurendab kooskõla riiklike , piirkondlike ja kohalike innovatsiooniprogrammide ja EIC vahel, et soodustada tegevuste sünergiat ja vältida nende kattumist, jagades andmeid programmide ja nende rakendamise kohta, samuti ressursside ja oskusteabe ning tehnoloogia- ja innovatsioonisuundumuste analüüsi ja jälgimise kohta, ning viies omavahel kokku vastavad novaatorite ringkonnad;

 

soodustab piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste tuvastamist, kirjeldamist, tunnustamist ja edendamist, nende sidumist aruka spetsialiseerumisega ning partnerite leidmist konsortsiumide raames, mis võivad anda märkimisväärse panuse programmi ja eeskätt selle samba „Avatud innovatsioon“ eesmärkide elluviimisse;

töötab välja ühise teabevahetusstrateegia innovatsiooni kohta ELis. Selle eesmärk on stimuleerida kõige andekamaid ELi novaatoreid, ettevõtjaid, eriti noori, VKEsid ja idufirmasid, samuti neid, kes on pärit ELi uusimatest liikmesriikidest. Ta rõhutab ELi lisaväärtust, mida tehnilised, mittetehnilised ja sotsiaalsed novaatorid võivad ELi kodanikele tuua, arendades oma idee/visiooni jõudsalt edenevaks ettevõtteks (sotsiaalne väärtus/mõju, töökohad ja majanduskasv, ühiskondlik areng).

töötab välja ühise teabevahetusstrateegia innovatsiooni kohta ELis. Selle eesmärk on stimuleerida kõige andekamaid ELi novaatoreid, ettevõtjaid, eriti noori, VKEsid ja idufirmasid, samuti neid, kes on pärit ELi uusimatest liikmesriikidest. Ta rõhutab ELi lisaväärtust, mida tehnilised, mittetehnilised ja sotsiaalsed novaatorid võivad ELi kodanikele tuua, arendades oma idee/visiooni jõudsalt edenevaks ettevõtteks (sotsiaalne väärtus/mõju, töökohad ja majanduskasv, ühiskondlik areng).

Tegevusi rakendatakse selleks, et tagada EIC meetmeliikide (mis keskenduvad eelkõige läbimurdelisele innovatsioonile) ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide, samuti eraalgatuste rakendatavate tegevuste tulemuslik vastastikune täiendavus, eesmärgiga toetada igat laadi innovatsiooni, ulatuda kõigi ELi novaatoriteni ja pakkuda neile tõhusamat ja piisavalt toetust.

Tegevusi rakendatakse selleks, et tagada EIC meetmeliikide (mis keskenduvad eelkõige läbimurdelisele innovatsioonile) ning liikmesriikide , piirkondade ja linnade ja assotsieerunud riikide, samuti eraalgatuste rakendatavate tegevuste tulemuslik vastastikune täiendavus, eesmärgiga toetada igat laadi innovatsiooni, ulatuda kõigi ELi novaatoriteni ja pakkuda neile tõhusamat ja piisavalt toetust.

Põhimõtted

Linnad, piirkonnad ja nende innovatsiooni ökosüsteemid peavad olema Euroopa Innovatsiooninõukogu keskmes.

Muudatusettepanek 59

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid“ alapunkt 2.2 (lk 71)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks teeb EL järgmist:

Selleks teeb EL järgmist:

edendab ja kaasrahastab ühiseid innovatsiooniprogramme, mida juhivad riikliku, piirkondliku või kohaliku innovatsioonipoliitika ja sellekohaste innovatsiooniprogrammide eest vastutavad asutused, sellega võivad ühineda innovatsiooni ja novaatoreid toetavad eraettevõtjad. Niisugused nõudluspõhised ühisprogrammid võivad muu hulgas olla suunatud varasemate etappide ja teostatavusuuringute toetamisele, teadusringkondade koostööle ettevõtetega, kõrgtehnoloogiliste VKEde teaduskoostöö toetamisele, tehnoloogia ja teadmiste siirdele, VKEde rahvusvahelistumisele, turgude analüüsile ja arendamisele, madaltehnoloogiliste VKEde üleminekule digitehnoloogiale, rahastusvahenditele, mis on ette nähtud turulähedaseks innovatsioonitegevuseks või turuletoomiseks, ning sotsiaalsele innovatsioonile. Need võivad hõlmata ka avalike ühishangete algatusi, mis võimaldavad uuendusi avalikus sektoris turustada, eriti uue poliitika arendamise toel. See võib olla eriti tõhus innovatsiooni stimuleerimiseks avalike teenuste valdkonnas ja Euroopa novaatoritele turuvõimaluste pakkumiseks;

edendab ja kaasrahastab ühiseid innovatsiooniprogramme, mida juhivad riikliku, piirkondliku või kohaliku innovatsioonipoliitika ja sellekohaste innovatsiooniprogrammide eest vastutavad asutused, sellega võivad ühineda innovatsiooni ja novaatoreid toetavad eraettevõtjad. Need ühisprogrammid võivad esineda piirkondlikke ökosüsteeme ja innovatsioonikeskuseid koondavate konsortsiumide kujul. Niisugused nõudluspõhised ühisprogrammid võivad muu hulgas olla suunatud varasemate etappide ja teostatavusuuringute toetamisele (sealhulgas täiendavad teadusuuringud, mis võimaldavad kontseptsiooni tõestada, luua näidiseid ja tootmise katseliine) , teadusringkondade koostööle ettevõtetega, kõrgtehnoloogiliste VKEde teaduskoostöö toetamisele, tehnoloogia ja teadmiste siirdele, VKEde rahvusvahelistumisele, turgude analüüsile ja arendamisele, madaltehnoloogiliste VKEde üleminekule digitehnoloogiale, rahastusvahenditele, mis on ette nähtud turulähedaseks innovatsioonitegevuseks või turuletoomiseks, ning sotsiaalsele innovatsioonile. Need võivad hõlmata ka avalike ühishangete algatusi, mis võimaldavad uuendusi avalikus sektoris turustada, eriti uue poliitika arendamise toel. See võib olla eriti tõhus innovatsiooni stimuleerimiseks avalike teenuste valdkonnas ja Euroopa novaatoritele turuvõimaluste pakkumiseks;

toetab ka ühiseid nõustamis-, juhendamis- ja tehnilise abi programme ning muid teenuseid, mis viiakse novaatoritele lähemale võrgustike (näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustik), klastrite, üleeuroopaliste platvormide (näiteks Startup Europe), innovatsioonis osalejate (nii avalikus kui ka erasektoris) ja eriti inkubaatorite ja innovatsioonikeskuste kaudu, mida saab peale selle omavahel ühendada, et soodustada novaatorite vahelist partnerlust. Samuti võidakse anda toetust pehmete oskuste edendamiseks innovatsiooni eesmärgil, sealhulgas kutseõppeasutuste võrgustikele, see toimub tihedas seoses Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga;

toetab ka ühiseid nõustamis-, juhendamis- ja tehnilise abi programme ning muid teenuseid, mis viiakse novaatoritele lähemale võrgustike (näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustik), klastrite, üleeuroopaliste platvormide (näiteks Startup Europe), piirkondlike ja kohalike innovatsioonis osalejate (nii avalikus kui ka erasektoris) ja eriti inkubaatorite ja innovatsioonikeskuste kaudu, mida saab peale selle omavahel ühendada, et soodustada novaatorite vahelist partnerlust. Samuti võidakse anda toetust pehmete oskuste edendamiseks innovatsiooni eesmärgil, sealhulgas kutseõppeasutuste võrgustikele, see toimub tihedas seoses Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga;

Muudatusettepanek 60

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid“ alapunkt 2.2 (lk 71)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Samuti võtab EL vajalikke meetmeid üldise innovatsioonikeskkonna ja innovatsioonitegevuse juhtimise suutlikkuse jälgimiseks ja soodustamiseks.

Samuti võtab EL vajalikke meetmeid üldise innovatsioonikeskkonna ja innovatsioonitegevuse juhtimise suutlikkuse jälgimiseks ja soodustamiseks.

 

Komisjon korraldab koos linnade ja piirkondadega piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste foorumi, et parandada teadmisi nende loomise ja eduka toimimise tingimuste kohta ning nende panuse kohta Euroopa tippteadusesse ja innovatsioonidünaamikasse ning et hõlbustada ja tugevdada nende panust programmi rakendamisse ja selle eesmärkide täitmisse.

Ökosüsteemi toetusmeetmeid rakendab komisjon, keda hindamisprotsessis abistab rakendusamet.

Ökosüsteemi toetusmeetmeid rakendab komisjon, keda hindamisprotsessis abistab rakendusamet.

Muudatusettepanek 61

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa Innovatsiooni- Ja Tehnoloogiainstituut“ alapunkti 3.1 teine lõik (lk 72)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Veel on vaja jõupingutusi niisuguste ökosüsteemide loomiseks, kus teadlased, novaatorid, tööstused ja valitsused saaksid omavahel hõlpsalt koostööd teha.

Veel on vaja jõupingutusi niisuguste ökosüsteemide loomiseks, kus teadlased, novaatorid, tööstused ja valitsused , aga ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid omavahel hõlpsalt koostööd teha.

Muudatusettepanek 62

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa Innovatsiooni- Ja Tehnoloogiainstituut“ alapunkti 3.1 neljanda lõigu esimene lause (lk 72)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Innovatsioonivaldkonna probleemide laad ja ulatus nõuab osalejate koostööd ja ressursside mobiliseerimist ELi tasandil, soodustades piiriülest koostööd.

Innovatsioonivaldkonna probleemide laad ja ulatus nõuab osalejate koostööd ja ressursside mobiliseerimist ELi tasandil, soodustades piirkondadevahelist ja piiriülest koostööd.

Muudatusettepanek 63

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa Innovatsiooni- Ja Tehnoloogiainstituut“ alapunkt 3.2.1 (lk 72–73)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3.2.

Sekkumisvaldkonnad

3.2.

Sekkumisvaldkonnad

3.2.1.

Kestlikud innovatsiooni ökosüsteemid kõikjal Euroopas

EIT-l on oluline roll jätkusuutlike innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamisel kogu Euroopas. Eelkõige jätkab EIT tegevust esmajärjekorras teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, mis on ulatuslikud Euroopa partnerlused, mis keskenduvad ühiskonna konkreetsete probleemide lahendamisele. EIT jätkab neid ümbritseva innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamist, soodustades teaduse, innovatsiooni ja hariduse lõimumist. Peale selle aitab EIT kogu Euroopas kaasa innovatsiooni tulemuslikkuse lünkade kõrvaldamisele, laiendades oma piirkondlikku innovatsioonikava. EIT töötab innovatsiooni ökosüsteemidega, millel on strateegiast, teemavaldkonnast ja mõjust tulenevalt suur innovatsioonipotentsiaal, tugevas koostoimes aruka spetsialiseerumise strateegiate ja platvormidega.

3.2.1.

Kestlikud innovatsiooni ökosüsteemid kõikjal Euroopas

EIT-l on oluline roll jätkusuutlike innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamisel kogu Euroopas. Eelkõige jätkab EIT tegevust esmajärjekorras teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, mis on ulatuslikud Euroopa partnerlused, mis keskenduvad ühiskonna konkreetsete probleemide lahendamisele. EIT jätkab neid ümbritseva innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamist, soodustades teaduse, innovatsiooni ja hariduse lõimumist. Peale selle aitab EIT kogu Euroopas kaasa innovatsiooni tulemuslikkuse lünkade kõrvaldamisele, laiendades oma piirkondlikku innovatsioonikava. EIT töötab innovatsiooni ökosüsteemidega ja eeskätt piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskustega , millel on strateegiast, teemavaldkonnast ja mõjust tulenevalt suur innovatsioonipotentsiaal, tugevas koostoimes aruka spetsialiseerumise strateegiate ja platvormidega.

Muudatusettepanek 64

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ III samba „Avatud innovatsioon“ punkti „Euroopa Innovatsiooni- Ja Tehnoloogiainstituut“ alapunkt 3.2.4 (lk 74)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhisuunad:

Põhisuunad:

koostöö EIC-ga silmapaistvate innovatsiooniprojektidele nii käivitus- kui ka kasvufaasis eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu antava toe (st rahastamise ja teenuste) täiustamisel;

koostöö EIC-ga silmapaistvate innovatsiooniprojektidele nii käivitus- kui ka kasvufaasis eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu antava toe (st rahastamise ja teenuste) täiustamisel;

EIT tegevuste kavandamine ja rakendamine eesmärgiga maksimeerida sünergia ja vastastikune täiendavus samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ alusel rakendatavate meetmetega;

EIT tegevuste kavandamine ja rakendamine eesmärgiga maksimeerida sünergia ja vastastikune täiendavus samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ alusel rakendatavate meetmetega;

ELi liikmesriikide kaasamine nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, käivitades struktureeritud dialoogi ja kooskõlastades jõupingutusi sünergia võimaldamiseks olemasolevate riiklike algatustega, eesmärgiga teha kindlaks head tavad ja kogemused ning neid jagada ja levitada;

ELi liikmesriikide kaasamine nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine , käivitades struktureeritud dialoogi ja kooskõlastades jõupingutusi sünergia võimaldamiseks olemasolevate riiklike , piirkondlike ja kohalike algatustega, eesmärgiga teha kindlaks head tavad ja kogemused ning neid jagada ja levitada;

Muudatusettepanek 65

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ neljas lõik (lk 76)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lisaks peetakse teadusuuringuid ja innovatsiooni mõnikord kaugeks ja elitaarseks nähtuseks, millel puudub selge kasu kodanikele, sisendades hoiakuid, mis takistavad loovust ja uudsete lahenduste kasutamist, ning skeptilisust tõendipõhise avaliku poliitika suhtes. Seega on vaja nii paremaid sidemeid teadlaste, kodanike ja poliitikakujundajate vahel kui ka töökindlamaid lähenemisviise teaduslike tõendite koondamisele.

Need erinevused ja ebavõrdsus juurdepääsul teadusuuringutele ja innovatsioonile võisid küll põhjustada kodanike usalduse kaotuse, ent teadusuuringuid ja innovatsiooni peetakse mõnikord ka kaugeks ja elitaarseks nähtuseks, millel puudub selge kasu kodanikele, sisendades hoiakuid, mis takistavad loovust ja uudsete lahenduste kasutamist, ning skeptilisust tõendipõhise avaliku poliitika suhtes. Seega on vaja nii võidelda täheldatud erinevuste vastu, paremaid sidemeid teadlaste, kodanike ja poliitikakujundajate vahel kui ka töökindlamaid lähenemisviise teaduslike tõendite koondamisele.

Muudatusettepanek 66

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ viies lõik (lk 76)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nüüd peab EL kvaliteedi ning oma teadus- ja innovatsioonisüsteemi mõju suhtes lati kõrgemale tõstma, milleks on vaja elavdada Euroopa teadusruumi, ja seda ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi abil paremini toetada. Konkreetsemalt on vaja hästi lõimitud, kuid individuaalselt kohandatud ELi meetmete kogumit koos reformide ja tulemuslikkuse tõstmisega riiklikul tasandil (millele võivad kaasa aidata Euroopa Regionaalarengu Fondist toetavad aruka spetsialiseerumise strateegiad) ning teisest küljest institutsioonilisi muutusi teadusuuringuid rahastavates ja läbiviivates organisatsioonides, sealhulgas ülikoolides. Ühiste jõupingutustega ELi tasandil saab ära kasutada sünergia ja välja selgitada suurusjärgu, mis on vajalik riiklike poliitikareformide tõhusamaks ja mõjusamaks toetamiseks.

Nüüd peab EL kvaliteedi ning oma teadus- ja innovatsioonisüsteemi mõju suhtes lati kõrgemale tõstma, milleks on vaja elavdada Euroopa teadusruumi, ja seda ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi abil paremini toetada. Konkreetsemalt on vaja hästi lõimitud, kuid individuaalselt kohandatud ELi meetmete kogumit koos reformide ja tulemuslikkuse tõstmisega riiklikul , piirkondlikul ja kohalikul tasandil (millele võivad kaasa aidata Euroopa Regionaalarengu Fondist toetavad aruka spetsialiseerumise strateegiad) ning teisest küljest institutsioonilisi muutusi teadusuuringuid rahastavates ja läbiviivates organisatsioonides, sealhulgas ülikoolides. Ühiste jõupingutustega ELi tasandil saab ära kasutada sünergia ja välja selgitada suurusjärgu, mis on vajalik riiklike , piirkondlike ja kohalike poliitikareformide tõhusamaks ja mõjusamaks toetamiseks.

Muudatusettepanek 67

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ kuues lõik (lk 76)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selle osa raames toetatavad tegevused puudutavad Euroopa teadusruumi poliitika prioriteete ja toestavad ühtlasi üldiselt kõiki „Euroopa horisondi“ osi. Samuti võidakse luua tegevusi ajude ringluse soodustamiseks Euroopa teadusruumis teadlaste ja innovaatorite liikumise tulemusena.

Selle osa raames toetatavad tegevused puudutavad Euroopa teadusruumi poliitika prioriteete ja toestavad ühtlasi üldiselt kõiki „Euroopa horisondi“ osi. Samuti võidakse luua tegevusi ajude ringluse soodustamiseks Euroopa teadusruumis teadlaste ja innovaatorite liikumise tulemusena. Ka muude tegevustega võidakse toetada uute piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste tekkimist, struktureerimist ja nende kvaliteedi tagamist liikmesriikides ja piirkondades, kus ollakse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas maha jäänud.

Muudatusettepanek 68

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ punkt „Tipp-pädevuste jagamine“ (lk 78)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhisuunad:

Põhisuunad:

liitumine, eesmärgiga luua kõlblikes riikides uusi tipp-pädevuste keskusi või täiendada olemasolevaid, tuginedes juhtivate teadusasutuste ja partnerasutuste vahelistele partnerlustele;

liitumine, eesmärgiga luua kõlblikes riikides uusi piirkondlikke ökosüsteeme ja innovatsioonikeskusi, uusi tipp-pädevuste keskusi või täiendada olemasolevaid, tuginedes juhtivate teadusasutuste ja partnerasutuste vahelistele partnerlustele;

mestimine, eesmärgiga suurendada kõlbliku riigi ülikooli või teadusasutuse tugevust konkreetses valdkonnas, viies selle kokku rahvusvahelisel tasandil juhtivate teadusasutustega teistes liikmesriikides või assotsieerunud riikides;

mestimine, eesmärgiga suurendada kõlbliku riigi ülikooli või teadusasutuse tugevust konkreetses valdkonnas, viies selle kokku rahvusvahelisel tasandil juhtivate teadusasutustega teistes liikmesriikides või assotsieerunud riikides;

Euroopa teadusruumi õppetoolid, eesmärgiga aidata ülikoolidel või teadusasutustel ligi meelitada ja hoida kvaliteetseid inimressursse suurepärase teadlase ja teadusjuhi (ametikohal Euroopa teadusruumi õppetoolis) juhtimise all ning teha struktuurimuudatusi, et saavutada püsiv tipptase;

Euroopa teadusruumi õppetoolid, eesmärgiga aidata ülikoolidel või teadusasutustel ligi meelitada ja hoida kvaliteetseid inimressursse suurepärase teadlase ja teadusjuhi (ametikohal Euroopa teadusruumi õppetoolis) juhtimise all ning teha struktuurimuudatusi, et saavutada püsiv tipptase;

Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö, sealhulgas ambitsioonikad tingimused kõlblike riikide kaasamise suhtes ning muud meetmed, millega toetada nende sihtriikide teadlasi teadusalaste koostöövõrkude loomisel, suutlikkuse suurendamisel ja tööalasel arenemisel. 80 % Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö kogueelarvest suunatakse meetmetesse, mis on selle sekkumisvaldkonna eesmärkidega täielikus kooskõlas.

Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö, sealhulgas ambitsioonikad tingimused kõlblike riikide kaasamise suhtes ning muud meetmed, millega toetada nende sihtriikide teadlasi teadusalaste koostöövõrkude loomisel, suutlikkuse suurendamisel ja tööalasel arenemisel. 80 % Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö kogueelarvest suunatakse meetmetesse, mis on selle sekkumisvaldkonna eesmärkidega täielikus kooskõlas.

 

piirkondadevaheline koostöö jagatud aruka spetsialiseerumise valdkonnas ning piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste vahel, toetades ja hõlbustades uute ja arenevate ökosüsteemide kaasamist.

Muudatusettepanek 69

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ punkt „Liidu teadus- ja innovatsioonisüsteemi ümberkujundamine ja tõhustamine“ (lk 80)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Riigisisese poliitika reformimist soodustatakse igakülgselt ELi tasandi poliitikaalgatuste väljatöötamise, uurimistööde, võrgustumise, partnerluse, kooskõlastamise ning andmete kogumise, jälgimise ja hindamisega.

Riigisisese , piirkondliku ja kohaliku poliitika reformimist soodustatakse igakülgselt ELi tasandi poliitikaalgatuste väljatöötamise, uurimistööde, võrgustumise, partnerluse, kooskõlastamise ning andmete kogumise, jälgimise ja hindamisega.

Põhisuunad:

Põhisuunad:

teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika tõendusbaasi tugevdamine riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide eri mõõtmete ja komponentide, sealhulgas liikumapanevate jõudude, mõjude ja seostuva poliitika paremaks mõistmiseks;

teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika tõendusbaasi tugevdamine riiklike , piirkondlike ja kohalike teadus- ja innovatsioonisüsteemide eri mõõtmete ja komponentide, sealhulgas liikumapanevate jõudude, mõjude ja seostuva poliitika paremaks mõistmiseks;

tulevikku suunatud tegevused, et kooskõlas ja kõiki osalisi kaasavas koostöös riiklike asutuste ja tulevikule orienteeritud sidusrühmadega ennetada tekkivaid vajadusi, kasutades prognoosimise metodoloogias tehtud edusamme, millega saadakse poliitikale olulisemaid tulemusi, kasutades ära kogu programmi raames ja väljaspool seda tekkivat sünergiat;

tulevikku suunatud tegevused, et kooskõlas ja kõiki osalisi kaasavas koostöös riiklike asutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja tulevikule orienteeritud sidusrühmadega ennetada tekkivaid vajadusi, kasutades prognoosimise metodoloogias tehtud edusamme, millega saadakse poliitikale olulisemaid tulemusi, kasutades ära kogu programmi raames ja väljaspool seda tekkivat sünergiat;

avatud teadusele ülemineku kiirendamine, jälgides, analüüsides ja toetades avatud teaduse poliitika ja tavade väljatöötamist ja kasutusele võtmist liikmesriikide, piirkondade, institutsioonide ja teadlaste tasandil viisil, mis maksimeerib sünergiat ja sidusust ELi tasandil;

avatud teadusele ülemineku kiirendamine, jälgides, analüüsides ja toetades avatud teaduse poliitika ja tavade väljatöötamist ja kasutusele võtmist liikmesriikide, piirkondade, linnade, institutsioonide ja teadlaste tasandil viisil, mis maksimeerib sünergiat ja sidusust ELi tasandil;

liikmesriikide ja assotsieerunud riikide riikliku teadus- ja innovatsioonipoliitika reformimise toetamine, sealhulgas poliitika toetusvahendi tõhustatud teenustekomplekti (nt eksperdihinnangud, spetsiaalsed toetustegevused, vastastikused õppeüritused ja teadmuskeskus) abil, koostoimes Euroopa Regionaalarengu Fondi, struktuurireformi tugiteenistuse ja reformide tugivahendiga;

liikmesriikide , piirkondade, linnade ja assotsieerunud riikide riikliku , piirkondliku ja kohaliku teadus- ja innovatsioonipoliitika reformimise toetamine, sealhulgas poliitika toetusvahendi tõhustatud teenustekomplekti (nt eksperdihinnangud, spetsiaalsed toetustegevused, vastastikused õppeüritused ja teadmuskeskus) abil, koostoimes Euroopa Regionaalarengu Fondi, struktuurireformi tugiteenistuse ja reformide tugivahendiga;

 

piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste loomise, struktureerimise ja arendamise toetamine. Liikmesriigi ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühistaotluse korral võidakse rakendada komisjoni ning riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejate vahel konkreetset koostöömeedet, et suurendada ERFi ja ESF+-i kasutamise asjakohasust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, hõlbustada juurdepääsu programmile „Euroopa horisont“ ning suurendada koostoimet erinevate vahendite ja raamprogrammi vahel, näiteks uute Euroopa partnerluste ja kaasrahastatud programmide raames. Komisjoni talitused ja ametid, kes vastutavad programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eest, on sellesse meetmesse otse kaasatud;

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

kinnitab oma üleskutset, et liit rahastaks teadusuuringuid, koolitust ja innovatsiooni üldise käsitlusviisi raames, mis praegu eelarvemenetlusest puudub;

2.

leiab, et programmile „Euroopa horisont“ eraldatavate vahendite määr on praeguses eelarvekontekstis piisav ja et selle ümberhindamine oleks põhjendatud üksnes liidu eelarve märkimisväärse suurendamise tõttu, misjuures tuleks keskenduda III sambale ja osale „Euroopa teadusruumi tugevdamine“;

3.

tunneb muret ohu pärast, et suureneb ebavõrdsus nende linnade ja piirkondade vahel, kes saavad suureneva eelarvega teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist märkimisväärset kasu, ja nende vahel, kellele saavad osaks ühtekuuluvuspoliitika eelarve vähendamise tagajärjed; tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174, mille kohaselt töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks; hoiatab, et meetmed piirkondadevaheliste erinevuste kõrvaldamiseks, probleemidega, mh demograafilise olukorraga tegelemiseks ning kõigi juurdepääsu suurendamiseks programmile „Euroopa Horisont“ on ebapiisavad;

4.

nõuab, et ka tegelikkuses võetaks arvesse kõikides liidu liikmesriikides ja piirkondades jagatavat tippteadust, et parandada teaduse taset kogu Euroopas, mitte üksnes mõnes suures piirkonnas ja suurlinnas;

5.

rõhutab edusamme, mida on tehtud kohalike ja piirkondlike innovatsiooniolude arvesse võtmises programmi „Euroopa horisont“ raames, ent tunneb sügavalt kahetsust selle pärast, et jätkuvalt keeldutakse tunnistamast tippteaduse seotust piirkonnaga, piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste panust liidu dünaamikasse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika kavandamises ja rakendamises; leiab, et piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste ametlik määratlemine on nende tõhusa arvessevõtmise tingimus;

6.

nõuab tungivalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täieulatuslikku osalemist strateegilises planeerimises, millest juhindutakse „Euroopa horisondi“ rakendamisel, ning aruka spetsialiseerumise strateegiate arvessevõtmist selle raames;

7.

leiab, et programmi ja projektide hindamisel tuleb territoriaalset mõju tunnustada mõju mõiste olulise elemendina;

8.

leiab, et tingimata tuleb selgelt väljendada vajadust kooskõlastada Euroopa, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku innovatsioonipoliitikat ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema Euroopa innovatsiooninõukogu foorumi sidusrühmad;

9.

toetab täiel määral Euroopa uusi partnerlusi ja kaasrahastatavaid meetmeid, mis võivad muutuda piirkondadevahelise koostöö ja piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste konsortsiumide elluviidavate programmide (piirkondade ühendamise meetmed) rahastamise eelistatud vahenditeks; nõuab, et märkimisväärset osa programmist „Euroopa horisont“ rakendataks nende vahendite kaudu, eeskätt II ja III samba raames;

10.

soovib, et kõikidele vahenditele, mida kasutatakse programmile „Euroopa horisont“ tugineva meetme või meetmeprogrammi kaasrahastamiseks, rakendataks sellele programmile kohaldatavaid õigusnorme, eeskätt riigiabi käsitlevaid eeskirju;

11.

peab väga vajalikuks kehtestada täpne raamistik erinevate vahendite ja raamprogrammi koostoimele, tuginedes seejuures viiest põhimõttest (sidusus, vastastikune täiendavus, kooskõla, kaaskujundamine ning kohalike sidusrühmade tunnustamine) koosnevale alusele; rõhutab tõhusa kaaskujundamise olulist osa, eelkõige kvaliteedimärgise rakendamiseks;

12.

on tungivalt vastu sellele, et võimaluse üle kanda osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest üle programmile „Euroopa horisont“ otsustaksid süstemaatiliselt liikmesriigid; on kindlal seisukohal, et seda võimalust peaks rakendama asjaomane haldusasutus ning et nende vahendite kasutamisviiside üle tuleks otsustada ühise kokkuleppe sõlmimise teel selle asutuse ja komisjoni vahel ja et sellega tagataks nende vahendite jõudmine tagasi asjaomasesse geograafilisse piirkonda;

13.

rõhutab, et III sambas ette nähtud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide toetusmeede on oluline ja huvipakkuv; nõuab, et selle eelarvet suurendataks ning et selles käsitletaks eelkõige piirkondlikke ökosüsteeme ja innovatsioonikeskuseid;

14.

tunneb II samba puhul muret missioonide tavapäraseks muutumise ohu pärast ning nõuab, et pöördutaks tagasi rakendusliku ja kaaskujundamisel põhineva lähenemisviisi juurde, mille ettepanek tehti Lamy aruandes; tunneb muret ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste nõrga positsiooni pärast; nõuab, et laiendataks teemavaldkonnas „Kaasav ja turvaline ühiskond“ käsitletavaid teemasid;

15.

nõuab, et teemavaldkonna „Toit ja loodusvarad“ raames seataks põllumajanduse valdkonnas prioriteediks teadustöö agroökoloogiliste tootmisviiside ja agrometsanduse kohta, aga ka kohalike toidusüsteemide väljatöötamine;

16.

märgib, et komisjoni ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; rõhutab, kui oluline on võtta arvesse selles aruandes esitatud ettepanekuid, et rakendada konkreetselt subsidiaarsuse rakkerühma tööst tehtud järeldusi.

Brüssel, 9. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


Top