Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Harimine Euroopa Liidu teemal“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

(2019/C 228/09)

Raportöör: Tatjana BABRAUSKIENĖ

Kaasraportöör: Pavel TRANTINA

Nõukogu eesistujariigi Rumeenia taotlus	kiri, 20.9.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 ettevalmistav arvamus
Juhatuse otsus	16.10.2018
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	6.3.2019
Vastuvõtmine täiskogus	21.3.2019
Täiskogu istungjärk nr	542
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	164/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

1.1.

leiab, et ELi elujõulisus sõltub suuresti Euroopa identiteedi tugevusest ja kodanike samastumisest ELiga, säilitades samal ajal oma rahvusidentiteedi, ning et Euroopa edu alus on selle väärtused, sallivus ning kultuuride, religioonide ja pärandi mitmekesisuse toetamine. Seetõttu on oluline täiendada kodanike teadmisi ja arusaamu ELi ajaloost ja kultuurist, põhiväärtustest ja -õigustest, aluspõhimõtetest ja otsustest ning otsustusprotsessidest ELi tasandil. Samuti on tähtis edendada üleilmset kodanikuaktiivsust ja ELi rolli üleilmsel areenil;

1.2.

rõhutab, et terviklik haridus, koolitus ja elukestev õpe on hädavajalikud, et tugevdada ELi identiteeti ja kogukonna- ja ühtekuuluvustunnet ning suurendada ELi kodanike vastutust ja aktiivset osalemist ELi puudutavate otsuste langetamisel; toonitab, et need aitavad tagada rahu, julgeolekut, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki, solidaarsust ja vastastikust austust, kestlikku majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja õiglust, ning seejuures austada ja rikastada kultuurilist mitmekesisust. ELi integratsiooni, selle eeliseid ja puudusi tuleb käsitleda põhjalikult ja kindlalt nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil,

1.3.

rõhutab, et õppimine toimub pidevalt igal pool, nii aktiivselt kui ka passiivselt. Seega ei kuulu ELi teemalise hariduse pakkumine üksnes formaalse hariduse ülesannete hulka ega puuduta üksnes noori. Toetada tuleb nii elu kõiki aspekte hõlmavat ja elukestvat õpet ning eritähelepanu tuleb pöörata vanematele põlvkondadele, pakkudes neile nende õppeviisidele kohandatud teavet.

Komitee soovitused seoses ELi tasandi institutsioonide ja poliitikaga:

1.4.

rõhutab vajadust rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet, et kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe oleks Euroopas kõigi õigus;

1.5.

soovitab panna rohkem rõhku ELi ja ELi identiteeti kogu selle mitmekesisuses käsitlevale haridusele kui põhioskuste ja -pädevuste, eriti ELi tundmise pädevuse ühele osale, määratledes nii selle valdkonna ühised õpitulemused (ELi-teemalised miinimumteadmised ja -oskused ning hoiakud). Sellega seoses on vaja paremat ülevaadet liikmesriikide olukorrast – komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles seda teemat uurima;

1.6.

nõuab riikliku ja ELi tasandi strateegilisi poliitikameetmeid, et edendada ELi käsitlevat õpet, mille eesmärk on tugevdada ELi identiteeti ja ELi kuuluvuse tunnet ning näidata kodanikele ELi liikmesuse käegakatsutavaid hüvesid. Samuti on hädavajalik, et liikmesriigid peaksid tingimata nõuetekohaselt rakendama nõukogu soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste edendamist, (1) ja 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni; (2)

1.7.

soovitab programmi „Erasmus+“ tulevase suurendatud eelarve (2021–2027) abil edendada ELi kuuluvuse tunnet, tagades õpiliikuvuse kõigile, eelkõige eri sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele, ja nõuab, et kõigis tulevastes projektides pandaks rõhku ELi käsitlevale õppele, ELi identiteedi arendamisele, ELi käsitleva põlvkondadevahelise õppe ja igasse vanuserühma kuuluvate inimeste keeleõppe toetamisele ning täiskasvanute kodanikuühiskonna dialoogile;

1.8.

väljendab heameelt programmi „Erasmus+“Jean Monnet’ meetmete kolmekümneaastase rakendamise üle, millega edendatakse maailmas tipptaset ELi õpingute õpetamises ja teadustegevuses, ning nõuab programmi eelarve suurendamist ja laiendamist kõigile haridusvaldkondadele, et edendada ELi käsitlevat haridust ja tugevdada demokraatlikku kodanikuaktiivsust;

1.9.

nõuab, et ELi kodanikega vahetataks paremini ELi puudutavat teavet, toetudes ELi ja liikmesriikide teabe-, kommunikatsiooni- ja haridusstrateegiatele, ning märgib vajadust nimetada ametisse teabevahetuse eest vastutav volinik.

1.10.

leiab, et Euroopa ja riiklik avalik-õiguslik meedia, sealhulgas Euronewsi kanal, peaks täitma strateegilist rolli kodanike teavitamisel ELi saavutustest. Samuti võivad liikmesriikides asuvad ELi teabebürood, Euroopa Parlamendi liikmed ja teised esindajad, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ja muud Euroopa valdkonna poliitikakujundajad toetada aktiivselt ELi identiteedi arendamise protsesse riiklikul tasandil;

1.11.

soovitab luua ELi tasandi poliitilise strateegia – austades seejuures riikide pädevust haridusvaldkonnas –, milles esitada soovitused liikmesriikide koostöö kohta (näiteks avatud koordinatsiooni meetodi või kõrgetasemelise rühma kaudu), et toetada haridussüsteemides loodavaid ELi-alase hariduse ja ELi identiteedi arendamise algatusi ja meetmeid riiklikul ja kohalikul tasandil ning tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Seda tuleks toetada ajakohastatud uuringutega, milles antakse ülevaade ELi käsitleva hariduse andmisest.

1.12.

soovitab ELi käsitleva hariduse ja ELi identiteedi arendamise lisada strateegiasse „Euroopa 2030“, ET 2030 strateegilisse raamistikku ja Euroopa poolaasta protsessi (asjaomaste riigipõhiste soovituste hulka), tingimusel et olemas on täpsed süsteemselt kogutavad andmed;

1.13.

nõuab sellise keskse juurdepääsetava platvormi loomist ja edendamist, mis hõlmab ELi eri keeltes kättesaadavaid õppe- ja õpetamismaterjale, sidudes mitmesugused praegused algatused ja portaalid ning mis on mõeldud haridusasutustele ja üksikisikutele, kes soovivad õppida ELi ja ELi identiteedi arendamise kohta. Platvormis tuleks üksikasjalikult keskenduda ELi põhiväärtustele, demokraatiale, demokraatlikus otsustusprotsessis osalemisele, sallivusele ja ühistele arusaamadele.

Komitee soovitused seoses liikmesriikide tasandi algatustega:

1.14.

soovitab kehtestada riiklikud strateegiad, millega ELi väärtusi, ajalugu, saavutusi ja praegusi arengusuundmusi käsitlev haridus kaasatakse kõigi haridusvaldkondade õppekavadesse, tunnistades seejuures informaalse ja mitteformaalse tähtsust;

1.15.

leiab, et ELi käsitlevat õpet tuleks anda koolihariduses horisontaalselt kõigi õppeainete lahutamatu osana ja kodanikuhariduses, ajaloos, geograafias ja majandusteaduses tuleks keskenduda ELi kodakondsusele ja selle hüvedele;

1.16.

nõuab, et kõigi haridustöötajate kutsealane põhi- ja jätkukoolitus hõlmaks ELi käsitlevat haridust ja kutsub liikmesriike üles toetama õpetajate kvaliteetset pidevat täienduskoolitust selles valdkonnas. Koolitus peaks sisaldama demokraatlikku kultuuri puudutavaid pädevusi, mille on kindlaks määranud Euroopa Nõukogu; (3)

1.17.

teeb ettepaneku töötada välja algatused kõigi haridustöötajate rahvusvahelise liikuvuse ja võõrkeeleõppe edendamiseks ja toetamiseks ning luua ELi käsitleva hariduse andmise ja ELi identiteedi arendamise Euroopa auhind/märgis, mille võivad saada nii koolid kui ka üksikisikud;

1.18.

soovitab innustada ja tõhusalt toetada sidusrühmi, sealhulgas ametiühinguid, tööandjate organisatsioone ja ettevõtjaid, ning teisi kodanikuühiskonna organisatsioone, kes töötavad haridus-, koolitus-, noorte ja täiskasvanute valdkonnas, nagu skaudid ja teised noorte- ja õpilasorganisatsioonid, õpetajate ühendused ja ametiühingud ning lapsevanemate organisatsioonid, et edendada tegevust ELi käsitleva hariduse omandamisel ja andmisel;

1.19.

palub liikmesriikidel aidata luua mitteformaalse ja formaalse hariduse pakkujate (st koolid ja noorteorganisatsioonid ja/või ülikoolid ja kogukonnaorganisatsioonid) vahel partnerlusi, et toetada üldiselt ELi käsitleva ja üldise kodanikuhariduse omandamist. Sellega seoses soovitab komitee tagada, et noorteorganisatsioonid kaasatakse õppekavade määratlemisse ja kodanikuhariduse andmise viiside kindlakstegemisse;

1.20.

tõstab esile Schumani deklaratsiooni ambitsioonikuse. Robert Schuman sedastas 9. mail 1950, et „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad […] ühtekuuluvuse“ (4). Komitee soovitab, et liikmesriikides tuleks tähistada Euroopa päeva (9. mai) või isegi eraldi Euroopa hariduspäeva ja kaasata see ELi-teemalisse kooli- ja kohalikku tegevusse.

2.   Taust

2.1.

Esmane vastutus haridus- ja kultuuripoliitika eest lasub liikmesriikidel. Sellegipoolest on ELil olnud aastate jooksul suur toetav osatähtsus ning kõikidel liikmesriikidel on ühine huvi kasutada ära hariduse ja kultuuri kui töökohtade loomise, majanduskasvu ja sotsiaalse õigluse tõukejõudude täielik potentsiaali. Samuti pakuvad haridus ja kultuur meile võimaluse kogeda Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses.

2.2.

Komitee peab hädavajalikuks lähendada Euroopa projekti inimestele, laiendades nende teadmisi ELi ajaloo, saavutuste ja tähtsuse kohta, lähtudes Euroopa ajaloost ja selle heast mõjust inimeste igapäevaelule. Komitee rõhutab, et ELi põhiväärtusi tuleb tunda ja edendada, sest see on peamine viis, kuidas saavutada vastastikune mõistmine, rahumeelne kooselamine, sallivus ja solidaarsus ning mõista ELi aluspõhimõtteid.

2.3.

Kuuskümmend aastat pärast Rooma lepingu sõlmimist ei ole ELi kodanikud oma ELi identiteeti ikka veel täielikult välja kujundanud. Praegu tunneb 93 % ELi kodanikke poolehoidu oma riigi suhtes, neist 57 % tunneb suurt poolehoidu, ja 89 % tunneb poolehoidu oma linna/alevi/küla suhtes. Samas märgib ainult 56 %, et tunneb poolehoidu ELi suhtes ja ainult 14 % tunneb suurt poolehoidu (5). Need andmed on tähendusrikkad, arvestades eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi ja arutelusid Euroopa tuleviku teemal.

2.4.

Viimastel, 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli valimisaktiivsus jällegi suurim (51 %) kõige eakamate valijate (55+) seas, samal ajal kui vanuserühmas 18–24 oli osalejaid vaid 28 %. Valimisaktiivsus on seotud inimeste sotsiaal-majandusliku staatusega (6). Umbusaldust demokraatlike institutsioonide ja ELi vastu suurendavad ka meediapädevuse puudumine ja eksitava teabe/väärinfo levik. Seega võivad paremad teadmised EList ja demokraatlikust kodakondsusest olla siinkohal abiks. See ei ole raske ülesanne mitte ainult esmase hariduse valdkonnas.

2.5.

Komitee meenutab, et uuringutes (7) ja teadustöödes (8) on tuvastatud märkimisväärne lõhe kodanikuhariduse poliitika ja praktika vahel ning et peaaegu pooltes liikmesriikides ei ole endiselt eeskirju või soovitusi kodanikuhariduse kohta õpetajate põhikoolituses. Kodakondsust käsitletakse küll õpetajate täienduskoolituses, kuid koolijuhid selleteemalist täienduskoolitust ei saa.

2.6.

Muret valmistavad ka mitmesugused haridusvaldkondade vahelised erinevused kodanikuhariduse õpetamises. Näiteks õpetatakse kodanikuharidust vähem koolides pakutavas kutsealushariduses ja -õppes kui üldhariduses. Näiteks on vähem kodanikuhariduse õppekavu, vähem abimaterjale õpetajatele ja vähem soovitusi õpilaste osalemise kohta õppenõukogus või lapsevanemate osalemise kohta kooli hoolekogus.

2.7.

ELi käsitlevas õppes tuleks keskenduda ka demokraatia (sealhulgas osalemine, demokraatlik poliitika ja demokraatlik ühiskond) ja sallivuse (sealhulgas inimestevahelised suhted, sallivus eri sotsiaal- ja kultuurirühmade suhtes ja kaasav ühiskond) teemadele.

2.8.

ELi kodanikuharidus üldiselt peaks olema dünaamiline õpiprotsess, (9) mis on kohandatud kontekstile ja igale õppijale, mis juhindub väärtustest ja annab õppuritele – kelleks on enamasti noored – teadmisi, arusaamu, oskusi ja hoiakuid, mida nad vajavad mitte ainult oma õiguste kasutamiseks, vaid ka kogukonnas ja ühiskonnas osalemiseks ning empaatiavõimeliseks, hoolivaks ja tulevasi põlvkondi arvestavaks käitumiseks. Kodanikuharidust puudutavad arusaamad muutuvad aeglaselt, kuid järjepidevalt, eemaldudes tänapäeval traditsioonilisest käsitlusest, milleks on vaid teadmiste ja arusaamade edastamine ametlike institutsioonide ja kodakondsuse (näiteks valimistel hääletamise) kohta, ning liikudes laiema arusaama suunas, mis hõlmab kodanikuühiskonnas osalemist ja laiemaid võimalusi oma kogukonna ja ühiskonnaga suhtlemiseks ja nende kujundamiseks.

2.9.

Et ELi kodakondsus muutuks enamaks kui selle praegune kitsas juriidiline kontseptsioon ja et arendada Euroopa kodanikuks olemise tunnet kogu Euroopas, peame lisama kodanikuharidusele selge Euroopa mõõtme. See võib aidata luua põhjalikumat ja poliitilisemat ELi kodakondsuse kontseptsiooni, mis on hädavajalik, kui EL soovib suurendada kodanike osalemist ja usku ELi ning toetust ELile kui sotsiaalsele ja poliitilisele – mitte ainult majanduslikule – liidule.

3.   Üldised tähelepanekud

3.1.

On ülimalt oluline, et inimesed teaksid oma rolli ja võimalusi demokraatlikus otsustusprotsessis osalemiseks kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil, ning mõistaksid institutsioonide juhtimist. Terviklik haridus, koolitus ja elukestev õpe, milles pööratakse erilist tähelepanu demokraatlikule kodakondsusele ning ühistele Euroopa väärtustele ja Euroopa identiteedile, aitaksid märkimisväärselt kaasa rahu, julgeoleku, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi, solidaarsuse, vastastikuse austuse, kestliku majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja õigluse tagamisele, austades ja rikastades samal ajal kultuurilist mitmekesisust ja ELi kuuluvust.

3.2.

Komitee pooldas Euroopa haridusruumi käsitlevas arvamuses (10) (2018) asjaolu, et algatusega püütakse haridussüsteemid tulevikus kaasavamaks muuta, ja rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise osana tuleks ELi, demokraatlikke väärtusi, sallivust ja kodakondsust käsitlevat õpet pidada kõigi õiguseks. See peaks olema kättesaadav kõigile, ennekõike ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, (11) et kõik kodanikud mõistaksid oma rolli osalusdemokraatias. Liikmesriigid peaksid tingimata nõuetekohaselt rakendama nõukogu soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste edendamist (12).

3.3.

Mitme liikmesriigi poliitilises tegevuskavas ei ole endiselt täielikult rakendatud nõukogu uuendatud soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2018) (13) ning kirjaoskuspädevuse, mitmekeelsuse pädevuse, isikliku ja sotsiaalse pädevuse, kodanikupädevuse, kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevuse osana on hädavajalik edendada ELi, selle konkreetseid hüvesid, demokraatlikke väärtusi, sallivust ja kodanikuaktiivsust.

3.4.

Komitee tunnistas tulevast, 2021.–2027. aasta programmi „Erasmus+“ käsitlevas arvamuses (14) (2018), et eelmine, 2014.–2021. aasta programm „Erasmus+“on oluliselt toetanud haridust ja koolitust Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, süvendanud ELi kuulumise tunnet (nn Euroopa identiteet kogu selle mitmekesisuses) ning toetanud vastastikust mõistmist, demokraatlikku kodakondsust ja Euroopa integratsiooni. Tulevane programm „Erasmus+“on hädavajalik, et toetada kaasatust ja ühiseid Euroopa väärtusi, edendada sotsiaalset integratsiooni, suurendada kultuuridevahelist mõistmist ja ennetada radikaliseerumist kõigi inimeste osalemise kaudu demokraatlikes protsessides, mida toetavad õpiränne ja koostöö Euroopa kodanike, haridus- ja koolitusasutuste, organisatsioonide, sidusrühmade ja liikmesriikide vahel – see kõik on ELi tuleviku seisukohast määrava tähtsusega.

3.5.

Komitee hindab kõrgelt programmi „Erasmus+“Jean Monnet’ meetmete raames tehtud jõupingutusi, et edendada kogu maailmas tipptaset ELi õpingute õpetamises ja teadustegevuses. Komitee peab kahetsusväärseks, et selle programmi kavandatud eelarve on endiselt ebapiisav. Kuigi programmis on seni keskendutud ainult ülikoolidele, leiab komitee, et programmi eelarvet suurendataks ja programmi laiendataks kõigile haridusvaldkondadele ja vanuserühmadele, et edendada ELi käsitlevat haridust ja tugevdada demokraatlikku kodanikuaktiivsust.

3.6.

Komitee rõhutab ELi juhtide poolt 2015. aasta märtsis allkirjastatud Pariisi deklaratsiooni rakendamise tähtsust (15) ja tuletab meelde, et kõigi õppevormide kaudu peab saama tegelikkuseks kriitiline mõtlemine ja meediapädevus, sotsiaalsed ja kodanikupädevused, kultuuridevaheline mõistmine ja diskrimineerimisvastane võitlus.

4.   Konkreetsed märkused formaalse hariduse kohta

4.1.

Komitee kordab, et väga tähtis on toetada kõigile inimestele koolide ja kogukondade kaudu pakutavaid elukestva õppe võimalusi, et neist saaksid demokraatlikes protsessides osalevad kodanikud. Kaasavat hariduspoliitikat on võimalik ellu viia, kui riiklik ja Euroopa meedia ning riiklikud poliitilised suundumused on toetavad ja toovad esile demokraatiat ja sallivust pooldavaid eeskujusid. See peaks hõlmama osalemisõigust, sotsiaalpartnerluste ja kodanikuühiskonna dialoogi toetamist, sõnavabadust, võltsuudiste takistamist, kaasavat tegevust, mille käigus austatakse kultuurilist mitmekesisust liidus ja väljaspool, kõigi võrdõiguslikkuse eest seismist ning rändajate, pagulaste ja vähemuste toetamist, et lisaks oma kultuuriidentiteedi säilitamisele oleks neil võimalik saada ELi ja liikmesriikide aktiivseteks kodanikeks.

4.2.

ELi, demokraatlikke väärtusi, sallivust ja kodakondsust, kuid ka ELi ülemaailmset osatähtsust käsitlev õpe peaks olema koolides horisontaalne teema, mida õpetatakse kõikides õppeainetes ja -projektides, mitte ainult teatavates ajaloo- või kodanikuõpetuse tundides. Õpilastele tuleks tuua näiteid ühiskondlikus ja vabatahtlikus tegevuses osalemise kohta ning kutsuda kodanikuühiskonna ja ametiühingute ning ettevõtete osalejaid oma tegevust tutvustama. Õpilasi tuleks julgustada osalema kohaliku, riigi ja ELi tasandi demokraatlikes otsustusprotsessides. Peale selle peaksid koolijuhid ja õpetajad hoolekogu abiga looma koolis demokraatliku ja koostööd soosiva kultuuri, kaasates otsustamisse lapsevanemad ja õpilased, ning tagama kollegiaalse juhtimise.

4.3.

Komitee toonitab, kui oluline on kehtestada eeskirjad või soovitused õpetajakandidaatide kodanikuhariduse pädevuste arendamise kohta kõigis liikmesriikides õpetajatele ja koolijuhtidele kättesaadava põhikoolituse kaudu (16).

4.4.

Komitee nõuab sellise keskse juurdepääsetava platvormi loomist ja edendamist, mis hõlmab ELi eri keeltes kättesaadavaid õppe- ja õpetamismaterjale , sidudes mitmesugused praegused algatused ja portaalid (17) ning mis on mõeldud haridusasutustele ja üksikisikutele, kes soovivad õppida ELi ja ELi identiteedi arendamise kohta. Platvormis tuleks üksikasjalikult keskenduda ELi põhiväärtustele, demokraatiale, demokraatlikus otsustusprotsessis osalemisele, sallivusele ja ühistele arusaamadele. ELi rahastatud eri projektide tulemusel loodud õppe- ja koolitusmaterjalid (18) peaksid olema kõigile kättesaadavad, neid tuleks paremini tutvustada ning kasutada koolides ja muus tegevuses, mille eesmärk on ELi kohta teadmisi omandada.“

5.   Konkreetsed märkused mitteformaalse hariduse kohta

5.1.

Komitee käsitleb kodanikuharidust elukestvas ja elu kõiki aspekte hõlmavas poliitilises ja praktilises raamistikus. Terviklik kodanikuhariduse käsitlus eeldab, et kaasatakse nii mitteformaalse kui ka formaalse hariduse pakkujad, kes täiendavad üksteist oma õppekavade sisu ja fookuse poolest, samuti pedagoogilise käsitluse ja osalemiseks vajalike võimaluste poolest.

5.2.

Lai valik mitteformaalse hariduse õppekavu keskenduvad ELi kodanikuharidusele. Seda näiteks noorteorganisatsioonides, kus õppetöö kujundatakse kodanikuaktiivsust edendava ja noorte silmaringi avardava osalusprotsessi ümber. Noorteorganisatsioonid on ülitähtsad kodanikuhariduse pakkujad, tagades oma liikmetele ja koostööpartneritele sotsialiseerumist, suhtlemist ja sotsiaaltegevust soodustava keskkonna.

5.3.

Noorteorganisatsioonid korraldavad palju erinevaid kodanikuharidusega seotud programme, projekte ja tegevusi, millel on sageli ka Euroopa mõõde. Nende valimisel lähtutakse organisatsiooni volitustest ja sihtrühmast ning nende hulka kuuluvad vabatahtlik tegevus ja rahvusvahelised vahetused/üritused, kohaliku rühma korrapärased koosolekud/tegevused, koolide õpilasvahetused ja vahetusperede programmid, ELi institutsioonide arutelude simulatsioonid, valimiste simulatsioonid jne.

5.4.

Kuna formaalne ja mitteformaalne haridus täiendavad teineteist, on tarvis soodustada formaalse ja mitteformaalse hariduse pakkujate vaheliste partnerluste loomist, et anda praktilisemaid kogemusi demokraatia elluviimisel. Õpilas- ja noorteorganisatsioonid peaksid olema otsustusprotsessi keskmes ja neile tuleks anda vahendid tagasiside- ja järelevalvemehhanismide otseseks toetamiseks. Sellega seoses soovitab komitee kaasata noorteorganisatsioonid õppekavade määratlemise eest vastutavatesse organitesse ja kodanikuhariduse andmise viiside kindlakstegemisse.

6.   Konkreetsed märkused informaalse hariduse kohta

6.1.

Komitee teab, et on palju ELi puudutavat teavet on võimalik saada informaalselt: meedia, eakaaslaste arutelude jms kaudu. Tuleb teha kooskõlastatud jõupingutusi ja võtta konkreetseid meetmeid, et kõik igas vanuses kodanikud saavutaksid täieliku ELi-alase pädevuse, tänu millele omandavad kõik ELi puudutavad vajalikud miinimumteadmised. Lisaks muudele aspektidele peaks see hõlmama teadlikkust ELi liikmesriikide omavahelisest sotsiaalsest ja majanduslikust sõltuvusest ning seega vajadusest vastupidava Euroopa ühiskonna järele, mis suudaks majanduses saavutada parema ühise konkurentsivõime.

6.2.

Komitee nõuab, et ELi kodanikega vahetataks paremini ELi puudutavat teavet, tuginedes ELi ja liikmesriikide teabe-, kommunikatsiooni- ja haridusstrateegiatele, ning tuletab meelde, kui tähtis on Euroopa Komisjoni toetus selle tegevuskava edendamisel, sealhulgas teabevahetuse eest vastutava voliniku võimalik ametisse nimetamine.

6.3.

Euroopa ja riiklik avalik-õiguslik meedia, sealhulgas Euronewsi kanal, peaksid täitma strateegilist rolli ELi kohta õige teabe edastamisel. Liikmesriikides asuvad ELi teabebürood peaksid Euroopa Parlamendi liikmete ja teiste esindajate, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee liikmete aktiivse osalemise ja muude Euroopa valdkonna poliitikakujundajate abiga aktiivselt tugevdama ELi identiteeti.

6.4.

Lähtudes programmi „Erasmus+“edust, nõuab komitee tõsiseid teabevahetusalaseid jõupingutusi, et edendada hariduse ja teavitustegevuse rolli ELi rahutagamise loo jätkamisel, hõlbustada õppimist ELi ja ELi-väliste valitsusväliste organisatsioonide vahel ning luua ELi rahutagamisprojektide jaoks valge tuvi tunnusmärk, et suurendada nähtavust nii kodus kui ka mujal maailmas.

6.5.

Praegusi programmi „Erasmus+“õpilasi tuleks innustada kasutama välismaalt saadud kogemusi, et nad saaksid tegutseda oma eakaaslaste seas ELi saadikutena ja anda noortele teavet Euroopa, kultuuridevahelise õppe ja erineva kultuuri kogemise kohta.

6.6.

Komitee juhib tähelepanu oma enda projektidele, nagu noori kaasav iga-aastane üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus!“ (19) (YEYS). Tänu sellele saabuvad igal aastal 16–18aastased õpilased kõigist ELi liikmesriikidest ja kandidaatriikidest kaheks päevaks Brüsselisse, saavad ELi kohta rohkem teada ja töötavad ühiselt välja ideed ja resolutsioonid, mis edastatakse seejärel ELi institutsioonidele.

---

(1)  Nõukogu soovitus (2018/C 195/01) (ELT C 195, 7.6.2018, lk 1).

(2)  Pariisi deklaratsioon, 17.3.2015.

(3)  Euroopa Nõukogu (2016) „Competences for democratic culture“.

(4)  Schumani deklaratsioon.

(5)  Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri standarduuring 89, kevad 2018 – aruanne.

(6)  Andmed põhinevad silmast silma küsitlustel, milles osales 27 331 inimest (18-aastased ja vanemad) ELi 28 liikmesriigis.

(7)  Euroopa Parlamendi raport ELi käsitleva õppe kohta koolides (2015/2138(INI).

(8)  Eurydice, „Citizenship Education at School in Europe“(Kodanikuharidus Euroopa koolides) –2017.

(9)  Euroopa Noortefoorum, „Inspiring! Youth organisations’ contribution to citizenship education“(Inspireeriv! Noorteorganisatsioonide panus kodanikuharidusse), 2016.

(10)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 136.

(11)  EIGE määratlus ebasoodsas olukorras olevate rühmade kohta.

(12)  Nõukogu soovitus (2018/C 195/01).

(13)  Nõukogu soovitus (2018/C189/01) (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).

(14)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 194.

(15)  Pariisi deklaratsioon, 17.3.2015.

(16)  Ühisavaldus kodanikuhariduse ja ELi ühiste väärtuste kohta.

(17)  eTwinning, Open Education Europe jne.

(18)  Näiteks https://euhrou.cz/.

(19)  https://www.eesc.europa.eu/et/node/52237