Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018AE2619

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus – õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks“ (COM(2018) 238 final – 2018/0112 (COD))

EESC 2018/02619

OJ C 440, 6.12.2018, p. 177–182 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/177


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus – õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks“

(COM(2018) 238 final – 2018/0112 (COD))

(2018/C 440/31)

Raportöör:

Marco VEZZANI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 28.5.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 22.5.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

6.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

19.9.2018

Täiskogu istungjärk nr

537

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

190/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu määrus ja peab seda oluliseks esimeseks sammuks õigluse ja läbipaistvuse edendamisel veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks. Komitee peab ettepanekut väga oluliseks eeskätt sellepärast, et sellega reguleeritakse esimest korda ettevõtetevahelise e-kaubanduse (B2B) suhteid, ning soovitab selle viivitamata vastu võtta, et kõrvaldada ilmne õiguslik lünk.

1.2.

Komitee leiab aga seejuures, et üksnes kõnealuse määrusega ei ole võimalik lahendada kõiki digitaalse ühtse turu probleeme ega pakkuda lõplikku lahendust. Määruse alustala on läbipaistvus, ent sellest üksi ei piisa, et reguleerida sedavõrd dünaamilist ja keerukat turgu nagu digitaalne turg, mille raames on üleilmsete osalejate ja ärikasutajate (eeskätt VKEde) vahelist jõudude ebavõrdsust võimalik kõrvaldada üksnes siis, kui osalejate vahel kehtestatakse selgemad piirid ja suhted ning kui võideldakse turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu. Lisaks soovitab komitee võimalikult kiiresti tegeleda digitaliseerimise sotsiaalse mõõtme küsimustega, kasutades sotsiaaldialoogi protsesse. Sama suurt tähelepanu väärivad maksudumpingu, andmemajanduse ja andmete omandiõigusega seotud küsimused, kasutades terviklikku käsitlust, nagu komisjon teeb juba muude juhtumite korral.

1.3.

Komitee soovitab lisada määrusesse keelu hinnaga seotud samaväärsuse klauslite kohta, mis takistavad praegu konkurentsi, kahjustavad ettevõtjaid ja tarbijaid ning võivad asetada suured veebiplatvormid oligopoolsesse või monopoolsesse olukorda. On oluline, et tarbijatele loodaks võimalus osta kaupu ja teenuseid madalama hinnaga, et ettevõtjatel oleks võimalik arendada oma äritegevust tõhusalt oma veebisaidi kaudu ning et uutel veebiplatvormidel oleks võimalik kasvada ja saavutada olemasolevate platvormidega aus konkurents.

1.4.

Komitee peab vajalikuks tagada, et võimalikku eeliskohtlemist (nt järjestamine) teatavate ettevõtjate kasuks (eeskätt nende puhul, kes tasu maksavad) ei pea selgitama mitte üksnes lepinguliselt ärikasutajatele, vaid see peab olema ka selgelt mõistetav tarbijatele, kui nad toodet või teenust veebipõhiselt otsivad, kasutades selleks märkust „spondeeritud reklaam“, „tasuline reklaam“ vms. Sama oluline on teavitada ärikasutajaid ja tarbijaid paremusjärjestuste saamiseks kasutatavatest peamistest parameetritest, mille alusel määratakse ärikasutajate kohad antud järjestustes.

1.5.

Komitee pooldab kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismi kehtestamist, soovitades kindlaks määrata vahendajate sõltumatust tagavad ühtlustatud kriteeriumid. Komitee leiab, et kaubanduskojad, mis tegelevad sellega juba tõhusalt riigi tasandil, võivad olla arvestatav valik. Sama oluline on see, et mehhanismid, millega kehtestatakse piiravad meetmed, et ennetada või takistada rikkumiste toimepanemist ärikasutajate suhtes, oleksid lihtsad, selged ja taskukohased.

1.6.

Komitee leiab, et ELi veebiplatvormimajanduse vaatlusrühmal on oluline roll nii kõnealuse määruse kui ka kõikide muude sellega seotud seadusandlike algatuste rakendamisel. See annab kõnealusele rühmale lisaks tehnilisele tähtsusele ka märkimisväärse poliitilise tähtsuse. Tuginedes arutelule, mis põhineb arvukatel sel teemal koostatud arvamustel, on komitee valmis toetama eksperdirühma tööd oma esindajaga, kellel oleks vaatleja roll ja kes aitaks tutvustada organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohta.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Veebiplatvormid ja otsingumootorid on digitaalse ökosüsteemi põhiosa ning mõjutavad oluliselt selle korraldust ja toimimist. Viimastel aastatel on nad omandanud keskse rolli võrgu arengus, pakkudes uusi sotsiaalseid ja majanduslikke mudeleid, millega nad suunavad kodanike ja ettevõtjate valikuid ja tegevust.

2.2.

E-kaubandus kasvab Euroopas märkimisväärselt. Jaemüügi käive 2017. aastal oli hinnanguliselt 602 miljardit eurot (+ 14 % võrreldes 2016. aastaga). See arv oli täielikult kooskõlas eelneva aasta kasvusuundumusega, mille raames oli müügist saadud tulu 530 miljardit eurot (+ 15 % võrreldes 2015. aastaga) (1).

2.3.

Eurostati kohaselt (2) tegeles 2016. aastal 20 % ELi 28 liikmesriigi ettevõtjatest e-kaubandusega. Need andmed ei näita aga märkimisväärseid erinevusi, mis tulenevad ettevõtete suurusest. See tähendab, et suurtest ettevõtjatest tegeleb e-kaubandusega 44 %, ent keskmise suurusega ettevõtjatest 29 % ja väikestest ettevõtjatest üksnes 18 %.

2.4.

E-kaubanduses tegutsevatest ettevõtjatest 85 %-l on oma veebisait, aga pidevalt kasvab veebiplatvormide kasutamine, mida teeb 39 % ettevõtjatest (ärikasutajatest(3). See on tingitud kahest tegurist: e-kaubandusest on üha enam huvitatud VKEd, kes näevad veebiplatvorme strateegilise vahendina, mille kaudu siseneda digitaalsele turule, ning koostööplatvormid (sotsiaalvõrgustikud) osalevad hüppeliselt rohkem kasutajate tegelikus ja virtuaalses elus.

2.5.

Ehkki rohkem kui miljon Euroopa VKEd kasutavad veebipõhiseid vahendusteenuseid, on selliseid teenuseid osutavaid platvorme suhteliselt vähe. Seetõttu on ühelt poolt VKEd täielikult sõltuvad veebipõhistest platvormidest ja otsingumootoritest ning teiselt poolt võimaldab see viimati nimetatutel teha ühepoolseid tegevusi, mis kahjustavad ettevõtjate ja tarbijate õiguspäraseid huve.

2.6.

Komisjoni teise uuringu kohaselt on probleeme ligikaudu 50 %-l Euroopa ettevõtjatest, kes tegutsevad veebiplatvormidel. Lisaks jäävad 38 % juhtudest lepinguliste suhetega seotud probleemid lahendamata ning 26 % juhtudel leitakse lahendus raskustega (4).

2.7.

Iseäranis tarbijatele saab kaudselt osaks täieliku ja ausa konkurentsi piiramise mõju. See väljendub mitmesugustes olukordades: alates kaupade ja teenuste läbipaistmatust järjestamisest kuni valiku puudumiseni, mis on tingitud ettevõtjate vähesest usaldusest digitaalse turu vastu.

2.8.

Ettevõtjate õiguskaitsemehhanismid on piiratud, raskesti juurdepääsetavad ja sageli ebatõhusad. Ei ole juhus, et suur osa ettevõtjatest keskendub oma toodete veebipõhisele müügile oma riigi territooriumil (93 %) – peamiselt õigusliku killustatuse pärast, mis muudab piiriüleste vaidluste lahendamise aeganõudvaks ja keeruliseks (5).

2.9.

Seni on ELi õigusaktide puhul keskendutud ettevõtjate ja tarbijate suhete määratlemisele e-kaubanduses (B2C), aga kunagi ei ole otsustavalt käsitletud suhteid ettevõtjate ja veebiplatvormide vahel (B2B).

2.10.

Seetõttu lisas komisjon digitaalse ühtse turu strateegia läbivaatamise ettepanekusse (6) algatuse täiendada kõnealuste Euroopa õigusnormide aspekti, et tagada võrdsus ja läbipaistvus, vältides õiguslikest lünkadest tulenevat kuritarvitamist või riiklike õigusaktide erinevusest tulenevat killustatust.

3.   Ettepaneku kokkuvõte

3.1.

Ettepaneku eesmärk on reguleerida vahendusteenuseid, mida osutavad ettevõtjatele veebiplatvormid ja otsingumootorid. See hõlmab ka veebipõhiste tarkvararakenduste teenuseid (rakenduste poed) ja koostööplatvormide veebipõhiseid teenuseid (sotsiaalvõrgustikud).

3.2.

Määrust kohaldatakse kõikidele veebipõhiste vahendusteenuste osutajatele (asukohaga nii ELis kui EList väljaspool), tingimusel et ärikasutajad või veebisaitide korporatiivsete kasutajad asuvad ELis ning et nad pakuvad oma tooteid ja teenuseid Euroopa tarbijatele vähemalt osade tehingute puhul. Eelkõige peavad tarbijad asuma ELis, aga nende elukoht ei pea olema Euroopas ning nad ei pea olema Euroopa kodanikud.

3.3.

Võrdsuse ja läbipaistvuse tagamiseks peavad platvormid teavitama ettevõtjaid lihtsalt ja selgelt lepingutingimustest. Võimalikest muudatustest tuleb teada anda vähemalt 15-päevase etteteatamisajaga. Eeskätt tuleb teavitada reklaamide avaldamise viisidest ja kriteeriumidest teenuse osutamise peatamiseks ja lõpetamiseks.

3.4.

Ettepanekus nähakse lisaks ette, et parameetritest, mille kaudu määratletakse reklaamide või veebisaitide järjestus, antakse ettevõtjatele teada – ka siis, kui nende eest küsitakse tasu. Võimalikku eeliskohtlemist, millega eelistatakse teenuseosutaja või selle teenuseosutaja kontrollitava ärikasutaja poolt tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid, tuleb selgitada lepingu tingimustes.

3.5.

Selleks, et kaitsta paremini väikeettevõtjate õigusi, näeb komisjon ette, et veebipõhised teenuseosutajad loovad ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi. Kaebusi tuleb käsitleda lühikese aja jooksul ning need tuleb edastada kasutajatele ühemõtteliselt. Lisaks peavad teenuseosutajad avaldama korrapäraselt aruandeid kaebuste esitamise hulga, teema ja ajakava ning tehtud otsuse kohta.

3.6.

Lisaks nähakse ette kohtuväline vaidluste lahendamise mehhanism. Sel viisil võib ettevõtja kasutada teenuseosutaja poolt eelnevalt lepingutingimustes kindlaks määratud vahendajat.

3.7.

Vahendajad peavad olema erapooletud ja sõltumatud. Teenuseosutajaid kutsutakse üles edendama vahendajate liitude loomist, eeskätt selleks, et lahendada piiriüleseid vaidlusi.

3.8.

Nõuetele vastamise kulud mõjutavad peamiselt teenuseosutajaid, ent VKEd arvatakse nende seast välja (7). Eespool toodud meetmed ei takista õiguskaitsevahendite kasutamist, vaid nende eesmärk on lahendada vaidlused tõhusalt ja kindlaksmääratud aja jooksul.

3.9.

Uue reguleeriva raamistiku üle teostatakse järelevalvet. Selleks kavatsetakse luua ELi veebiplatvormimajanduse vaatlusrühm(8) mis toetab komisjoni digitaalse turu arengu analüüsimisel ning määruse rakendamise seisu ja mõju hindamisel. Saadud tulemused aitavad kindlaks teha määruse ettepaneku läbivaatamise üksikasjad iga kolme aasta tagant.

3.10.

Ettepanekus kehtestatakse esindusorganisatsioonide, -liitude või avalike asutuste õigus algatada piirav menetlus eesmärgiga peatada või keelata veebipõhiste vahendusteenuste teenuseosutajate poolne mis tahes kõnealuses määruses sisalduvatele nõuetele mittevastavus.

3.11.

Komisjon kutsub veebipõhiseid teenuseosutajaid ja neid esindavaid organisatsioone üles koostama käitumisjuhendi, et aidata kaasa määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes eeskätt arvesse VKEde vajadusi.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee oli üks esimesi digitaalse arengu ja sellega seotud majanduslike ja sotsiaalsete protsesside toetajaid. Olles teadlik digiteerimisega kaasnevatest ohtudest ja võimalustest, on komitee alati kutsunud komisjoni üles määratlema digitaalse ühtse turu jaoks usaldusväärse, selge, läbipaistva ja õiglase raamistiku.

4.2.

Kooskõlas oma varasemate arvamustega (9) kiidab komitee heaks komisjoni ettepaneku edendada veebipõhiste vahendusteenuste õiglust ja läbipaistvust. Eeskätt kiidab komitee heaks ettepanekus võetud paindliku lähenemisviisi, kuna sellega kavatsetakse kehtestada selge raamistik pidevalt arenevas sektoris, tagades samal ajal ausa konkurentsi.

4.3.

Komitee leiab, et kõnealune algatus on oluline, et kaitsta VKEsid kui selliste teenuste esmaseid kasutajaid (10) ja luua õigusraamistik, millega tagatakse aus ja tõhus konkurents. Lisaks on oluline, et VKEdele luuakse võimalus suurendada võimalikult palju oma kasvuvõimalusi digitaalsel ühtsel turul, kas oma veebisaidi või veebiplatvormi kaudu.

4.4.

Sellega seoses on oluline silmas pidada, et digitaalsele turule sisenemine on VKEde jaoks äärmisele keeruline. Selleks peavad nad muutma oma tootmise ja turustamise süsteemi, omandama uusi pädevusi ja kutseoskusi, tehes seejuures piisavaid investeeringuid, ilma milleta jäetaks nad sellelt turult automaatselt kõrvale, millel on negatiivseid tagajärgi ka maine seisukohast. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid vahendeid, sealhulgas rahalisi vahendeid, et seda üleminekut toetada.

4.5.

Komitee leiab, et hinnaga seotud samaväärsuse klauslid (ehk eelistatuima kliendi klauslid) on tänapäeval tõsine takistus ausa ja avatud konkurentsi arengule digitaalsel ühtsel turul. Sellised klauslid kohustavad ärikasutajat sätestama konkreetsel veebiplatvormil madalama tariifi teiste veebiplatvormide või oma veebisaidi suhtes. See põhjustab mitmeid turumoonutusi, kuna hõlbustab väheste olemasolevate veebiplatvormide tugevnemist (takistades uute platvormide arendamist), piirab tarbijate võimalusi madalamatest hindadest kasu saada ning seob ärikasutaja platvormiga, ilma et ta saaks arendada oma otsest turustusvõrku tarbijatega. See tava on juba vastavate konkurentsiasutuste algatusel paljudes ELi riikides (11) keelatud, millel on olnud positiivne mõju turu toimimisele, tuues kasu nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Nimetatud põhjustel loodab komitee, et sellised klauslid keelatakse kiiresti kogu ELis, võimaluse korral eespool toodud määruse raames.

4.6.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et praegu on suur osa veebipõhiste vahendusteenuste turust suurte osalejate kontrolli all, kellest paljud on pärit väljastpoolt Euroopat. Seetõttu on oluline, et õigusliku rakendamise etapis jälgitaks ja tagataks, et veebiplatvormide vahel oleks aus konkurents ning uutel, iseäranis Euroopa platvormidel oleks võimalus turule jõuda.

4.7.

Komitee märgib heameelega, et tema varasemates arvamustes esitatud arvukad taotlused ja soovitused on määrusesse kaasatud. Eeskätt täheldab komitee suuri sarnasusi ja jätkuvust lepinguliste tingimuste läbipaistvuse ja selguse, järjestamise ja võimaliku eeliskohtlemise parameetrite selgitamise, kohtuväliste vaidluste lahendamise kindlate mehhanismide määratlemise, veebiplatvormide vastutuse (käitumisjuhend) ja protsesside järelevalve valdkonnas (12). Eeskätt tuleb märkida, et võimalik eeliskohtlemine, millega eelistatakse teatavaid pakutavaid tooteid ja teenuseid (sageli tasu eest), esitatakse tarbijale selgelt ja mõistetavalt.

4.8.

Komitee arvates sobib ettepanek nõuetekohaselt digitaalse ühtse turu laiemasse õigusraamistikku, samas kui digitaalne ühtne turg ei ole aga endiselt kaugeltki lõpule viidud. Euroopa Liidu tulemuslikkus on väiksem kui tema peamiste üleilmsete konkurentide tulemuslikkus kasutajate, ettevõtjate ja veebipõhiste tehingute arvu seisukohast. Seetõttu kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et viia lõpule kogu e-kaubanduse sektori ja laiemalt e-demokraatia reguleerimine, et muuta internet ja digitaalne turg kõikide jaoks turvaliseks ja võimalusi pakkuvaks kohaks.

4.9.

Andmemajandus on digitaalse turu oluline element. Komitee on seisukohal, et eelkõige andmete omandiõiguse küsimust ei saa lahendada ainult kahe osalise lepingulise kokkuleppega. Lisaks ei lahendata arvamuses käsitletavas ettepanekus sätestatud teabe läbipaistvusega olulist küsimust, mis on seotud selliste andmete võimaliku kasutamisega, kui eraisik need oma valdusse saab. Seetõttu soovitab komitee komisjonil käsitleda ja reguleerida seda teemat viivitamata, pidades silmas eeskätt kasutajate ja andmemajanduse põhimõttega seotud huve (13).

4.10.

Komitee leiab, et digitaalsel ühtse turul tuleks tagada kõikidele, nii Euroopa kui ka Euroopa-välistele asjaomastele majandusosalejatele võrdsed tingimused. Seetõttu soovitab komitee komisjonil võidelda kõikide ebaausate kaubandustavade vastu, näiteks digitaalne maksudumping, sätestades, et tulumaksu tuleb maksta seal, kus toimub vastav majandustegevus, (14) ning see peab olema asjakohane tegeliku tegevusmahu suhtes (15). Märgitakse näiteks asjaolu, et platvorm Airbnb maksis Prantsusmaal 2015. aastal üksnes 69 000 eurot makse, võrreldes ligikaudu 5 miljardi euroga kogu hotellisektori puhul (16).

4.11.

Komitee leiab, et esmalt on vaja kehtestada lõplikult kogu e-kaubanduse sektori õigusraamistik, et luua piisavad tagatised ja kaitsemeetmed kõikide digitaalse ühtse turu osalejate jaoks (17). Eeskätt leiab komitee, et on oluline tegeleda digiteerimise sotsiaalse mõõtme vastuolulisemate aspektidega, sealhulgas nende isikute palgad, lepingud, töötingimused ja -ajad, kes töötavad digitaalsetel platvormidel (18) või osutavad nendega seotud teenuseid (19). Selleks soovitab komitee käivitada viivitamata Euroopa sotsiaalse dialoogi protsessid (20). Võttes arvesse sektori reguleerimiseks mõeldud õigusaktide suurenevat arvu, soovitab komitee koostada ELi internetiõiguste juhis (21).

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee pooldab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate mõiste laia määratlust. Sellise määratlemise aluseks on interneti ja e-kaubanduse kiire ja prognoosimatu areng. Seetõttu peab komitee vajalikuks reguleerida selliste teenuste haldamise viise ja aegu, pigem kui digitaalseid osalejaid, kes neid osutavad, kuna nende olemus ja ülesanded võivad kiiresti muutuda võrgu kiire ja prognoosimatu arengu tõttu (22).

5.2.

Komitee leiab, et kõnealuse ettepanekuga kõrvaldatakse ulatuslik õiguslik lünk ning see on oluline, et ületada riiklike õigusaktide põhjustatud killustatus, mis praegu on piiriüleste vaidluste korral üks peamisi probleemide allikaid. Lisaks leiab komitee, et ettepanek sobib nõuetekohaselt digitaalset ühtset turgu ja ettevõtetevahelisi (B2B) suhteid praegu suuremal või vähemal määral otse reguleerivate väheste eeskirjade olemasolevasse õigusraamistikku. ELi alusväärtustele tuginev ulatuslik õigusraamistik tundub sobivat tagama laia tegutsemisvabaduse institutsioonidele, kes on kutsutud tagama eeskirjade järgimise, kindlustades neile võime tõhusalt sekkuda.

5.3.

Komitee pooldab seda, et veebipõhiste teenuste osutajad avaldaksid reklaamide ja veebisaitide järjestamise peamised parameetrid. Seejuures märgib komitee, et seda tuleb teha ettevaatlikult, kuna on oht soodustada pettuste toimepanemist ärikasutajate poolt muude ettevõtjate või tarbijate suhtes, põhjustades turumoonutusi.

5.4.

Vahendajatel on kohtuväliste vaidluste lahendamises põhiosa. Komitee leiab, et vahendajatele esitatavad nõuded ja nende palkamise üksikasjad ei ole veel täielikult selged, täheldades erinevusi eri liikmesriikide vahel ning soovitades ühtlustatud kriteeriumide määratlemist, eesmärgiga tagada nende sõltumatus. Komitee teeb ettepaneku kaaluda võimalust luua Euroopa kutseregister, et suurendada ärikasutajate usaldust. Seejuures soovitab komitee kasutada ära kaubanduskodade pädevust ja riigi tasandil juba edukalt ellu viidud tegevusi.

5.5.

Komitee kiidab heaks piiravate meetmete kehtestamise ärikasutajate kaitsmiseks. Need vahendid on esmatähtsad, et kõrvaldada nn hirmutegur, mis takistab sageli väikeseid ettevõtjaid konkureerimast sektori suurte hargmaiste ettevõtjatega. Komitee arvates peaksid selliste meetmete võtmiseks kehtestatavad mehhanismid olema selged, lihtsad ja taskukohased.

5.6.

Vaatlusrühm on digitaalse turu arengu ning määruse nõuetekohase ja täieliku rakendamise jälgimises oluline. Komitee leiab, et eksperdid tuleb valida äärmiselt hoolikalt, tagades nende sõltumatuse ja erapooletuse. Lisaks on komitee valmis toetama eksperdirühma tööd oma esindajaga, kellel oleks vaatleja roll ja kes aitaks tutvustada organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohta (23).

5.7.

Ehkki määruse kasutamist peetakse sobivaimaks, tunneb komitee heameelt veebipõhistele teenuseosutajatele esitatud üleskutse üle koostada käitumisjuhend, et tagada õigusakti täielik ja nõuetekohane rakendamine.

5.8.

Komitee juhib tähelepanu tõigale, et praegu rakendavad peamiselt Ameerika Ühendriikides suured veebiplatvormid kaubandustavasid, millega jäetakse muud osalejad turult kõrvale, näiteks pakiveoettevõtjad tasuta tarne puhul. Sellised tavad võivad keskpikas perspektiivis luua oligopoolseid olukordi, mis kahjustavad ettevõtjaid ja tarbijaid. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles neid protsesse hoolikalt jälgima.

5.9.

Komitee leiab, et kõnealusel ettepanekul on oluline kaudne mõju nii tarbijatele, pakkudes neile paremat tootevalikut ja suurendades konkurentsi ettevõtjate vahel, kui ka tööhõivele, mis kasvab tänu suuremale arvule digitaalsel turul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele. Seetõttu on oluline, et ka väikesed veebiplatvormid (nt koostööplatvormid) leiaksid veebipõhisel turul oma koha.

5.10.

Komitee kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele toetada digitaalse innovatsiooni protsessi nõuetekohase digikirjaoskuse strateegiaga koos sihipäraste poliitikasuundadega hariduse ja koolituse valdkonnas, pöörates eritähelepanu noortele ja haavatavamatele osalejatele (24). Selleks et suurendada ärikasutajate teadlikkust, peab komitee lisaks vajalikuks kaasata kutseorganisatsioone, et suurendada teadmisi ja toetada konkreetset koolitustegevust, pöörates eritähelepanu VKEdele, et kasutada täiel määral ära digitaalse ühtse turu pakutavaid võimalusi.

Brüssel, 19. september 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  „European E-commerce Report“ (Euroopa e-kaubanduse aruanne), 2017.

(2)  Eurostat, „Digital economy and society statistics – enterprises“ (digitaalmajanduse ja -ühiskonna statistika – ettevõtted), 2018.

(3)  Eurostat, „Web sales of EU enterprises“ (ELi ettevõtete veebimüük), 2018.

(4)  europa.eu/rapid/press-release_IP-18-3372_et.pdf.

(5)  Eurostat, „E-commerce statistics“ (e-kaubanduse statistika), 2017.

(6)  COM (2017) 228 final.

(7)  Soovitus 2003/361/EÜ.

(8)  Vaatlusrühm luuakse komisjoni otsuse C(2018)2393 kohaselt. See koosneb vähemalt 10 ja kõige rohkem 15 sõltumatust eksperdist, kes valitakse avaliku konkursi kaudu. Eksperdid jäävad ametisse kaheks aastaks ja täidavad oma ülesandeid tasuta.

(9)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 119; ELT C 81, 2.3.2018, lk 102; ELT C 12, 15.1.2015, lk 1 ja ELT C 271, 19.9.2013, lk 61.

(10)  ELT C 389, 21.10.2016, lk 50.

(11)  Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Rootsi, Belgia, Austria.

(12)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 119; ELT C 81, 2.3.2018, lk 102.

(13)  ELT C 345, 13.10.2017, lk 130; ELT C 345, 13.10.2017, lk 138.

(14)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 119.

(15)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 73.

(16)  http://www.lastampa.it/2016/08/11/esteri/airbnb-in-francia-riscoppia-il-caso-tasse-KfgawDjefZxFdSNydZs8XP/pagina.html.

(17)  INT/845, „Tehisintellekti mõju tööhõivele“, Franca Salis-Madinier ja Ulrich Samm, 2018 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(18)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 10.

(19)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 119.

(20)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(21)  ELT C 271, 19.9.2013, lk 127.

(22)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 119.

(23)  Komisjoni otsus C(2018) 2393, punkt 10.

(24)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45; ELT C 173, 31.5.2017, lk 1.


Top