Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehisintellekt Euroopa huvides““

(COM(2018) 237 final)

(2018/C 440/08)

Raportöör:	Giuseppe GUERINI
Kaasraportöör:	Gonçalo LOBO XAVIER

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 12.7.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.9.2018
Vastuvõtmine täiskogus	19.9.2018
Täiskogu istungjärk nr	537
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	199/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et tehisintellektil ja automatiseerimisprotsessidel on Euroopa ühiskonna arendamisel uuenduslikkuse ja positiivsete muutuste kaudu tohutu potentsiaal, aga need toovad kaasa ka märkimisväärsed väljakutsed, ohud ja probleemid. Seepärast on oluline, et Euroopa institutsioonid hakkaksid kiiresti ja põhjalikult tehisintellekti täielikult välja töötama ja reguleerima.

1.2.

Täiustatud lähenemisviis tehisintellektile Euroopas peab hõlmama mitmeid valdkondi, sh i) avaliku ja erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning moodsamasse digitaristusse; ii) uute õigusnormide rakendamine või kohaldatavate õigusnormide kohandamine; iii) kodanike ja tarbijate asjakohaste teadmiste ja teadlikkuse suurendamine ning iv) spetsiaalsed koolitusprogrammid töötajatele.

1.3.

Eelkõige tuleks süstemaatiliselt määratleda vastutusalased probleemid, mis tulenevad kujunemisjärgus digitehnoloogiatest ja millega tuleks tegeleda rahvusvahelisel, ELi ja liikmesriikide tasandil. Komitee sooviks teha ELi institutsioonidega tihedat koostööd, et analüüsida ja hinnata kõiki asjakohaseid muutusi vajavaid ELi õigusakte vastutuse, tooteohutuse ja tsiviilvastutus vallas.

1.4.

Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni eesmärgi suurendada ELi tööstuslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, et tehisintellekt jõuaks siseturul kõikjale. Teiste üleilmsel tasandil tegutsejatega sammupidamine nõuab nii suuri pingutusi, et hädasti on vaja kooskõlastatust kõigi Euroopa ja riikliku tasandi vahendite ning rahastute vahel. Seejuures ei tohi ülemaailmse konkurentsivõime nimel ohverdada ELi väärtusi ja põhimõtteid.

1.5.

Seoses komisjoni eesmärgiga tegeleda „tehisintellekti kättesaadavaks tegemisega kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele“, on komitee seisukohal, et ülemaailmse konkurentsivõime väljakutsele vastamiseks peab tehisintellekt olema kättesaadav võimalikult paljudele üksustele. Seepärast on äärmiselt oluline teha see kättesaadavaks kõigile Euroopa ühtsel turul tegutsevatele eri tüüpi ettevõtetele, sh VKEdele, põllumajandusettevõtjatele, sotsiaalsetele ettevõtetele, ühistutele, üksikutele ettevõtjatele ja tarbijate ühendustele.

1.6.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid ühiselt koostama tehisintellekti eetika suunised ja kaasama sellesse kõik asjakohased avaliku ja erasektori sidusrühmad. Suunised peavad hõlmama läbipaistvuse põhimõtteid selle kohta, kuidas kasutatakse tehisintellektisüsteeme töötajate värbamisel ja nende tulemuslikkuse hindamisel või kontrollimisel. Lisaks eetikapõhimõtetele soovitab komitee töötada Euroopa tasandil välja selge, ühtlustatud ja kohustusliku õigusraamistiku, et nõuetekohaselt reguleerida tehisintellekti ja ajakohastada tehisintellekti puudutavaid eeskirju, eelkõige neid, mis on seotud tootjavastutuse ja tarbijakaitsega. Komitee soovib teha ELi institutsioonidega tihedat koostööd, et analüüsida ja hinnata teemakohaseid ELi õigusakte, mida tuleb tulevikus tehisintellekti arengust tulenevalt muuta.

1.6.1.

Euroopa Komisjon peab hoolikalt hindama ka tehisintellekti mõju tööturule. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii teatud töötajate võimalikku asendamist elektroonikaseadmete või robotitega kui ka asjaolu, et uus tehnoloogia muudab teatavaid toiminguid põhjalikult, isegi kui neid täielikult ei automatiseerita.

1.7.

Seepärast soovitab komitee, et väljendatud soov mitte kedagi kõrvale jätta ei tohiks jääda üksnes ettepanekuks ega tühjadeks sõnadeks, vaid see tuleks ka tegelikult ellu viia.

1.8.

Oluline on tõsta esile haridus- ja koolitusprogrammide osatähtsust Euroopa töötajate kaitsmisel, kes töötavad keskkonnas, mis tehisintellekti järkjärgulise väljaarendamise tõttu põhjalikult muutub. Euroopa kodanikel peaks olema juurdepääs asjakohasele teabele, mis võimaldaks neil tehnoloogia kiire arengu tulemusel loodavaid seadmeid ja rakendusi vastutustundlikult ja teadlikult kasutada.

1.9.

Olukorras, kus uued meetmed võimaldavad haldusasutustel kasutada tehnoloogiat, et teha korralduslikke otsuseid ja kiiremaid valikuid, tuleb lahendada nende otsuste eest võetava tegeliku õigusliku vastutuse küsimus selges õigusraamistikus, mis tagab haldusasutuse täieliku vastutuse kodanike ees.

1.10.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kodanikuühiskonna ja sotsiaalmajanduse organisatsioonide rollile, et edendada inimeste aktiivset osalemist majanduslikes ja sotsiaalsetes protsessides, mis tänu tehisintellektile suurendavad ühiskonnas osalemist. Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalsed ettevõtted saavad oluliselt aidata edendada tehnoloogia mõistmist ja omaksvõtmist inimeste hulgas, eelkõige koostöömehhanismide kaudu, mis võimaldavad inimestel praegusest digitaaltehnoloogiale üleminekust osa võtta.

1.11.

Praegune tehnoloogiline revolutsioon ei saa ega tohi toimuda ilma töötajate, tarbijate ja sotsiaalsete organisatsioonide märkimisväärse ja aktiivse osaluseta ning käimasolevat tehnoloogilist arengut tuleb juhtida nii, et saaks tagada täielikult informeeritud kodanike suurema ja vastutustundlikuma osalemise. Seepärast soovitab komitee, et Euroopa Komisjon peaks Euroopa tehisintellekti liidu loomisel silmas vajadust luua kaasav, eri elukutseid hõlmav ja esindav platvorm Euroopa kodanikke esindavatele eri sidusrühmadele, sh intelligentsete masinatega suhtlevate töötajate esindajatele (1).

2.   Üldised märkused

2.1.

Digitaalsed seadmed ja mastaapsed õppimisvõimelised seadmed suurendavad pidevalt algoritmide suutlikkust töötada tohutute andmekogustega ja see suutlikkus suureneb tõenäoliselt tulevikus veelgi tänu neurovõrkudele (mida juba kasutatakse näiteks nutitelefonides esemete, nägude ja kujutiste visuaalseks tuvastamiseks).

2.2.

Sellised arengusuundumused muudavad tehisintellektiseadmete siiani kasutatud traditsioonilist õppimisviisi, mis ei piirdu enam andmetest reeglite tuletamisega, vaid neil seadmetel kujuneb välja paindlik ja kohanev õppimisvõime. See protsess suurendab tehisintellekti suutlikkust reaalses maailmas õppida ja toimida.

2.3.

Väga kiiresti toimuvate tehnoloogiliste muutuste tingimustes on äärmiselt oluline, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd, et põhjalikult uurida esilekerkivaid probleeme, ja kaasaksid sellesse kõik asjakohased avaliku ja erasektori sidusrühmad, õõnestamata arenguvõimalusi ja tehnoloogilist progressi.

2.4.

Komisjoni teatisega COM(2018) 237 final püütakse suurendada ELi tööstuslikku ja tehnoloogilist suutlikkust ning edendada tehisintellekti levikut Euroopa majanduses nii erasektoris kui ka avalikus halduses. Nagu komitee on varem öelnud omaalgatuslikus arvamuses, (2) toetab komitee komisjoni algatust, kusjuures komisjon võttis oma teatises arvesse ka mitut komitee varasemat soovitust. Komitee palub aga tungivalt, et komisjon tegutseks kiiresti ja otsustavalt.

2.5.

Tõhus Euroopa lähenemisviis tehisintellektile hõlmab teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonna, sh digitaristu investeeringute olulist edendamist, kuna neid investeeringuid on vaja selleks, et valmistuda suurteks sotsiaalmajanduslikeks väljakutseteks, mida uue tehnoloogia areng Euroopa ühiskonnas ja turgudel lähiaastatel kaasa toob.

2.6.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid ühiselt koostama tehisintellekti eetika suunised ja kaasama sellesse kõik asjakohased avaliku ja erasektori sidusrühmad.

2.7.

Samal ajal tuleb Euroopa tasandil kehtestada ühtlustatud õigusraamistik, mis oleks kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga ning tugineks ELi aluslepingute põhimõtetele. Uus reguleeriv raamistik peaks sisaldama täpseid eeskirju, mis käsitleksid masinõppega kaasnevaid ohte, nagu läbipaistmatus, konkurentsi puudumine, diskrimineerimine, ebaausad äritavad, ohud küberturvalisusele ja tooteohutus. Eelkõige peaksid regulatiivsed turvameetmed olema ranged olukordades, kus tehisintellektisüsteemide jaoks vajalikud andmed hangitakse automaatselt elektroonikaseadmete ja arvutite kasutamisel.

2.8.

Komitee märgib, et komisjoni teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2018) 137 final analüüsitakse põhjalikult tehisintellekti mõju ELi õigusaktidele ning antakse ülevaade vastutusega seotud probleemidest, mis tulenevad uutest digitehnoloogiatest.

2.9.

Lisaks on vaja põhjalikke tegevuskavasid, et i) toetada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, edendades uusi oskusi, mida tuleviku tööturg vajab, ning ii) tagada kodanike ja töötajate tugev kaitse eeldatavate väljakutsete tingimustes (3).

2.10.

Komitee innustab komisjoni võtma kiiresti täiendavaid meetmeid nii selle valdkonna reguleerimiseks kui ka investeeringute edendamiseks: praeguste kiirete muutustega on vaja kiiresti kohaneda.

3.   Euroopa Komisjoni ettepanek: Euroopa toetus tehisintellektile ja investeeringud sellesse

3.1.

Komisjon teatas oma teatises, et toetab tehisintellekti levikut nii alusuuringutes kui ka tööstuslikes rakendustes. Sellega seoses rõhutab komitee, kui oluline on sellesse protsessi kaasata iga tüüpi osalejad, sh VKEd, teenusepakkujad, sotsiaalsed ettevõtted, põllumajandusettevõtjad, ühistud, tarbijate ühendused ja eakaid esindavad ühendused.

3.2.

Seoses komisjoni eesmärgiga tegeleda „tehisintellekti kättesaadavaks tegemisega kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele“, on komitee seisukohal, et ülemaailmse konkurentsivõime väljakutsele vastamiseks peab tehisintellekt olema kättesaadav võimalikult paljudele üksustele. Lisaks sellele, mida komisjon on tehisintellekti nõudeteenuste platvormi loomiseks juba kavandanud, on oluline sisse seada sobivad osalemisvormid ja konsulteerimiskanalid mitmesugustele sidusrühmadele, nagu VKEd, sotsiaalmajanduse võrgustikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid (viimastel on väga tähtis osa Euroopa kodanike teadlikul ja aktiivsel kaasamisel).

3.3.

Komisjon on teatanud, et toetab tehisintellektil põhinevat innovatsiooni Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti kaudu, mille eelarve aastateks 2018–2020 on 2,7 miljardit eurot.

3.4.

Komitee leiab, et see algatus võib olla tehisintellekti arendamiseks kasulik, kuid rõhutab samas, et teadusuuringute rahastamine peaks kiiresti minema eksperimenteerimisetapist struktuurietappi. Samuti on oluline, et komisjon innustaks mitmesuguseid teaduskeskusi, mis praegu asuvad eri liikmesriikides, looma tehisintellekti küsimusega tegelemiseks Euroopa tasandi koostöövõrgustiku.

3.5.

Komitee nendib, et komisjon kavatseb suurendada programmi „Horisont 2020“ raames tehtavaid investeeringuid tehisintellekti 2020. aasta lõpuks 1,5 miljardi euroni. Kui praegused avaliku ja erasektori partnerlused hakkaksid seda lähenemisviisi kiiresti rakendama, võiks see kahe aasta jooksul kaasa tuua täiendava 2,5 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Sama lähenemisviisi tuleb rakendada ka tulevases Euroopa raamprogrammis „Horisont“.

3.6.

Teisest küljest on hea märk, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis peaksid etendama keskset juhtrolli tehisintellekti arengu toetamisel ELis, on käivitanud ELi riskikapitali programmi – tegemist on 2,1 miljardi euro suuruse riskikapitali fondiga, mille eesmärk on edendada investeeringuid uuenduslikesse ettevõtetesse kogu Euroopas.

3.7.

Teiste üleilmsel tasandil tegutsejatega sammupidamine nõuab aga nii suuri pingutusi, et hädasti on vaja kooskõlastatust ja koostoimet kõigi Euroopa ja riiklikul tasandil saadaolevate vahendite ning rahastute vahel. On selge, et Hiina ja USAga tehisintellekti valdkonnas konkureerimine toob kaasa vajaduse ühendada kõigi Euroopa tasandil tegutsevate avaliku ja erasektori sidusrühmade jõud, et tagada maailma mastaabis ELi juhtroll.

3.8.

Et tagada ELile kasumlikult konkurentsivõime tehisintellekti vallas, on samuti oluline piisavalt investeerida asjakohasesse IT-tarkvarasse, riistvarasse ja digitaristusse, mille abil on võimalik kindlustada ELile tõsiseltvõetav positsioon.

3.9.

Tehisintellekti investeerimisel tuleks arvestada, et Euroopa ettevõtted on eriti tugevad automaatikas ja robootikas. Need sektorid, mis laiemas mõistes kuuluvad tehisintellekti alla, võivad osutada väga tähtsaks, et kindlustada ELile ülemaailmselt oluline positsioon tehnoloogia praeguses arengus, ja väärivad seetõttu eritähelepanu.

4.   Tehisintellekt ning selle mõju inimestele ja töötajatele

4.1.

Tehisintellekti areng on vaieldamatult väga kiiretempoline. Seepärast peavad Euroopa institutsioonid iga tehisintellekti reguleeriva meetme mõju hindamisel rakendama valdkonnaülest lähenemisviisi, milles võetakse lisaks halduslikele, õiguslikele ja majanduslikele aspektidele arvesse ka antropoloogilisi, psühholoogilisi, sotsioloogilisi ja tehnoloogilisi aspekte.

4.2.

Innovatsiooni toetamiseks ja eelkõige selle suunamiseks nii, et inimestele jääks keskne roll, on oluline, et Euroopa Liit tegutseks suure tehnoloogiaalase konkurentsivõime saavutamise nimel, jätmata samas tähelepanuta eetilisi, sotsiaalseid ja inimlikke aspekte.

4.3.

Seepärast on komitee arvates äärmiselt oluline, et: i) inimeste eraelu puutumatust ja eraisikute andmete vastutustundlikku töötlemist reguleeritaks asjakohaste õigusaktidega, nt rakendades tõhusalt uue isikuandmete kaitse üldmääruse, mida tuleb vajadusel pidevalt ajakohastada, et vastata tehisintellekti kiirele arengule; ii) olulisi kohaldatavaid ELi õigusakte hinnataks ja vajadusel kohandataks tehisintellektiga kaasnevatele uutele stsenaariumidele ning iii) loodaks pädevused ja oskused, mida inimesed, haldusasutused ja Euroopa ettevõtjad vajavad tehisintellekti eeliste tõhusaks ärakasutamiseks.

4.4.

Eesoleva analüüsi lähtepunktina tasub märkida, et tehisintellekt põhineb suurte andmekoguste kasutamisel ja töötlemisel, mis on uuel tehnoloogial põhinevate mis tahes rakenduste aluseks. Sellises olukorras on Euroopa seadusandja jaoks peamine väljakutse tagada läbipaistev ja reguleeritud juurdepääs lõppkasutajate andmetele.

4.5.

Mida parem on töödeldavate andmete kvaliteet, seda suurem on tehisintellektisüsteemide täpsus ja tulemuslikkus. Ei tohi aga unustada, et üksikisikuid puudutavad andmed tuleb hankida seaduslikult ja selliseid andmeid tuleb kasutada viisil, millest asjaomased isikud on teadlikud, et tagada isikuandmete kasutamine eelnevalt kindlaks määratud ja läbipaistval otstarbel, milleks kasutaja on varem andnud nõuetekohase ja teavitatud nõusoleku.

4.6.

Tasub märkida, et lõpptarbijate kaitsmiseks võib olla tarvis muuta mitmeid olulisi Euroopa õigusakte, näiteks neid, mis käsitlevad veebireklaame, ebaausaid äritavasid, tooteohutust, tootjavastutust, tarbijate õigusi, ebaõiglasi lepingutingimusi, müüki ja garantiisid, kindlustust ja hinna avaldamist, ning kohandada neid nõuetekohaselt uute stsenaariumidega, mis tulenevad tehisintellekti ulatuslikumast ja oskuslikumast kasutamisest.

4.7.

Tooteohutuse ja tootjavastutuse küsimust, mis on otsustava tähtsusega, on komisjon põhjalikult arvesse võtnud oma töödokumendis SWD(2018) 137 final, kus esitatakse juhtuuringute analüüsid ja nimekiri ELi õigusaktidest, mis väärivad edasist analüüsi ja hindamist. Komitee julgustab vägagi komisjoni seda tööd jätkama ja on valmis andma oma panuse sellesse.

4.8.

Oluline on rõhutada ühelt poolt kultuurilise, haridusalase ja akadeemilise õppe ning teiselt poolt üldsuse piisava informeerimise rolli selles, et kaitsta Euroopa kodanike õigusi tehisintellekti arengut silmas pidades. Eriti tähtis on tagada, et tehisintellekti algoritme ja andmebaase, milles need toimivad, hallatakse läbipaistvalt ja korrektselt.

4.9.

Seepärast on äärmiselt oluline, et Euroopa kodanikud saaksid piisava väljaõppe ning lihtsa ja arusaadava teabe, mis võimaldaks neil vastutustundlikult ja teadlikult kasutada seadmeid ja rakendusi, mis luuakse tänu tehnoloogia praegusele kiirele arengule ja mida kasutatakse üha enam kõigil tasanditel.

4.10.

EL ja liikmesriigid peavad kõigile neile nõudmistele selgelt ja tõhusalt vastama, edendades kaasaegset haridussüsteemi ning pidevalt laiendades tööturul ja kodanikuühiskonnas elukestvat õpet.

4.11.

Euroopa Komisjon peab hoolikalt hindama tehisintellekti mõju tööturule. See puudutab oluliselt paljusid Euroopa töötajaid, kes on juba pika tööstaažiga, kuid kellel on pensionieani siiski veel kaua aega ja kelles tekitavad toimuvad muutused ebakindlust ja hirmu. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii teatud töötajate võimalikku asendamist elektroonikaseadmete või robotitega kui ka asjaolu, et uus tehnoloogia muudab teatavaid toiminguid põhjalikult, isegi kui neid täielikult ei automatiseerita. Seepärast peaks analüüs ja hindamine keskenduma mitte üksnes vältimatutele ja etteaimatavatele muutustele tootmisliinides, vaid töökorralduse ja ärieesmärkide vajalikule ümberkujundamisele, millele eelneb põhjalik sotsiaaldialoog töötajatega.

4.12.

Nagu toimub ja on toimunud paljude teiste tehnoloogiatega, on mõnes olukorras soovitatav katsetada tehisintellekti enne selle täielikku kasutuselevõtmist etapikaupa ja eri kohandamisastmetes, et võimaldada asjaosalistel uue tehnoloogiaga harjuda, muu hulgas asjakohaste koolituste abil; samuti tuleks selle protsessi käigus parandada mis tahes kohandamisvead (4).

4.13.

Uute tehnoloogiate toomine ettevõtetesse nõuab partnerite sotsiaaldialoogi. Seejuures tuleb töötajate organisatsioone ja ametiühinguid pidavalt teavitada ja nendega tuleb konsulteerida.

5.   Tehisintellekt, avalik haldus ja kodanikuühiskond

5.1.

Tehisintellekt on tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon, mis võib kogu ühiskonda põhjalikult muuta ja parandada avalikku sektorit ning kodanike ja haldusasutuste suhteid. Tehisintellekti pakutavad võimalused võivad suurendada haldussuutlikkust ning kodanike rahulolu haldusasutuste pakutavate teenustega ja kõnealuste haldusasutuste juhtimisega.

5.2.

Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline, et ka ametnikud oleksid valmis muutusteks ja väljakutseteks, mida tehisintellekt Euroopa ühiskonnas kaasa toob. Avaliku sektori tööandjad ja haldusasutuste juhid, samuti eespool nimetatud õpetajad, koolitajad ja õppejõud, peavad tehisintellekti kui nähtust täielikult mõistma ning otsustama, milliseid uusi vahendeid haldusmenetlustes kasutusele võtta.

5.3.

Tehisintellekti kasutuselevõtt avalikus ja erasektoris eeldab selliselt välja töötatud menetlusi, mis edendaksid kasutajate arusaamist tehnoloogiast ja selle omaksvõttu koostöömehhanismide abil, mis võimaldavad kodanikel anda oma panuse tehisintellektil põhineva tehnoloogia väljatöötamisse, võimaluse korral juhtimises osalemise süsteemide kaudu.

5.4.

Selles vallas oluliste tulemuste saavutamiseks võib olla kasulik välja töötada järjest usaldusväärsemad avaliku ja erasektori koostöö ja partnerluse viisid, et kasutada ära tehnoloogiarakenduste, tehisintellekti ja robotite pakutavaid võimalusi.

5.5.

Haldusasutuste jaoks on väljakutse eriti keeruline seaduslikkuse ja õiguspärasuse vallas, kuna avalike huvide (sh avaliku võimu rakendamise) ja erahuvide (eraisiku vabaduse konkreetne väljendus) vahel tuleb leida õige tasakaal. Seepärast eeldab näiteks tehisintellekti kasutamine haldusasutustes läbipaistvuse põhimõtte ja haldusdokumentide avaldamise ühitamist isikuandmete ja inimeste eraelu puutumatuse kaitsega selges ja täpselt määratletud reguleerivas raamistikus.

5.6.

Olukorras, kus uued meetmed võimaldavad haldusasutustel kasutada tehnoloogiat, et teha korralduslikke otsuseid ja kiiremaid valikuid – näiteks valida hankemenetluse käigus pakkuja, hallata konkreetsete teenuste ootenimekirja või palgata haldusasutusse töötajaid –, tuleb lahendada nende otsuste eest võetava tegeliku õigusliku vastutuse küsimus selges õigusraamistikus, mis tagab haldusasutuse täieliku vastutuse kodanike ees.

5.7.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalsed ettevõtted aitavad oluliselt edendada tehnoloogia mõistmist ja omaksvõtmist inimeste hulgas, eelkõige koostöömehhanismide kaudu, mis võimaldavad inimestel osaleda digitaaltehnoloogiale ülemineku protsessides. Nende vahendite puhul on oluline võimalus luua kaasava juhtimise süsteeme, näiteks koostöö vormis, alates digitaalsetest platvormidest, mida juba kasutatakse töökorralduses uute majandussuhete vormide kujundamiseks.

5.8.

Turujärelevalve mehhanismide eest vastutavatel haldusasutustel peaksid olema eksperditeadmised ja volitused kaitsta konkurentsi, tarbijaõigusi ning töötajate turvalisust ja õigusi. Algoritmide auditeerimine tuleks anda avalike või sõltumatute asutuste pädevusse. Samal ajal peaksid ettevõtjad võtma kasutusele tõhusad mehhanismid tehisintellekti andmekasutuse auditeerimiseks.

---

(1)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastuvõetud omaalgatuslik arvamus INT/845 teemal „Tehisintellekt: tööhõivele avalduva mõju prognoosimine õiglase ülemineku tagamiseks“, raportöör Franca Salis-Madinier (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(2)  31. mai 2017. aasta arvamus INT/806 teemal „Tehisintellekt ja selle mõju (digitaalsele) ühtsele turule, tootmisele, tarbimisele, tööhõivele ja ühiskonnale“ (ELT C 288, 31.8.2017, lk 1).

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastuvõetud arvamus SOC/578 teemal „Ülemineku juhtimine digiteeritud töömaailmas“ (ELT C 367, 10.10.2018, lk 15).

(4)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastuvõetud omaalgatuslik arvamus INT/845 teemal „Tehisintellekt: tööhõivele avalduva mõju prognoosimine õiglase ülemineku tagamiseks“, raportöör Franca Salis-Madinier (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).