Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AE0170

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta“ [COM(2017) 660 final – 2017/0294 (COD)]

EESC 2018/00170

ELT C 262, 25.7.2018, p. 64–68 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

25.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 262/64

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta“

[COM(2017) 660 final – 2017/0294 (COD)]

(2018/C 262/11)

Raportöör:

Baiba MILTOVIČA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 29.11.2017

Euroopa Liidu Nõukogu, 22.11.2017

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194

 

 

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

5.4.2018

Vastuvõtmine täiskogus

19.4.2018

Täiskogu istungjärk nr

534

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

149/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Kodanikuühiskond kui selline võib edeneda ainult siis, kui pidevalt peetakse kinni õigusriigi põhimõttest. Seetõttu toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2009. aasta gaasidirektiivi käsitlevaid kavandatavaid muudatusi, kuigi täheldab mõningaid lahknevusi komisjoni seisukohtadest ja väljendab kahetsust esialgse möödavaatamise üle, mis põhjustas õigusliku lünga, mida kõnealuse direktiiviga üritatakse täita. Komitee loodab, et asjaomane muutmine parandab eeldatavasti kaasa turu integratsiooni ja varustuskindlust.

1.2.

 Kõnealused gaasidirektiivi (1) kavandatud muudatused on toonud kaasa ulatuslikud arutelud ja lahkarvamused liikmesriikide tasandil. Komitee arvates on tegu põhimõtte ja solidaarsusega seotud oluliste teemadega, mis ei võimalda tõlgendamisruumi.

1.3.

 Poliitilist ja majanduslikku tundlikkust tuleb täielikult tunnistada – mida praegu ei tehta –, kuid samuti peab EL otsustama, kas kõigi liikmesriikide jaoks sidusa, jätkusuutliku ja õiglase energiaturu eesmärk on praeguses poliitilises kliimas saavutatav. Lühikeses perspektiivis on probleem selles, et mõne liikmesriigi jaoks on probleemiks loobuda sellest, mida nad peavad oma riiklikeks huvideks, selle nimel, et toetada ühtsele turule selgete ja järjepidevate regulatiivsete põhimõtete kohaldamist energiavarude ja -julgeoleku valdkonnas. Pikemas perspektiivis ootavad ees teistsugused ülesanded ning oht on jääda kulukate fossiilkütuste taristute lõksu, mis soodustab aina suuremat sõltuvust ja võib seeläbi vähendada ELi suutlikkust täita oma kliimakohustusi.

1.4.

 Komitee märgib, et välise sõltuvuse kõrvaldamine on pikaajaline programm, mis nõuab liikmesriikide gaasivarustuse omavahelise ühendatuse edasist arendamist, hoiustamisvõimsuse parandamist ja alternatiivsete tarnevõimaluste (nagu veeldatud maagaas) tarnevõimsuse suurendamist ja taastuvenergia suureneva tähtsuse tunnustamist.

1.5.

 Komitee on arvamusel, et regulatiivne ebakindlus ühes valdkonnas (mis on seotud tulevaste ehituskavadega ja mida põhjustab kavandatav erandite tegemise kord) võib kujutada endast ohtu investeerimiskindlusele ja tõkestada vaba turukonkurentsi riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel investeeringute ligimeelitamise valdkonnas. Seda tuleb hinnata koos märkimisväärsete edasiminekutega gaasiturul, kasutades kahe viimase kümnendi jooksul kehtestatud reguleerimisprotsesse.

1.6.

 Komitee varasemates nägemustes, mida komitee on viimastel aastatel väljendanud mitmes energia- ja kliimapoliitikat käsitlevas arvamuses, (2) on rõhutatud, et ainult selge ja tõhusa juhtimissüsteemi ning märkimisväärse poliitilise pragmatismi ja hea tahte abil on võimalik lahendada neid energiavarustusega seotud tundlikke küsimusi. Komisjoni ettepanek on nende nägemustega kooskõlas ja sellega tuleks kiiresti edasi liikuda.

1.7.

 Sellegipoolest märgib komitee, et muudatustega seoses võib esineda mitmesuguseid õiguslikke probleeme, samuti tuleb kindlasti ette märkimisväärseid poliitilisi lahkarvamusi ja mõne valdkonna sidusrühma kaubanduspoliitilisi kaalutlusi. Sellest tulenevalt on mõjuhinnangu puudumine kahetsusväärne.

1.8.

 Komitee toetab gaasidirektiivi muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et ELi jurisdiktsioonis kohaldatakse ELi ja kolmandate riikide vahelistele gaasiühendustorudele ELi energiaalaste õigusaktide aluspõhimõtteid, nagu kolmandate isikute juurdepääs, tariifide reguleerimine ning omandisuhete eraldamine ja läbipaistvus. Selles kontekstis leiab komitee, et vajalikud gaasidirektiivi muudatusettepanekud tuleks viivitamata vastu võtta ja neist tuleks kõrvaldada igasugune õiguslik ebakindlus seoses ELi õiguse täieliku kohaldamisega olemasolevatele ja kavandatavatele ühendustorudele.

1.9.

 Komitee leiab, et direktiivi peamiste sätete kohaldamisest võimalike erandite tegemise võimalus peaks olema rangelt piiratud ja sellele peaks kehtima ajaline piirang (nt kõige rohkem 10 aastat). Erandeid tuleks võimaldada ainult erandjuhtudel pärast komisjoni põhjalikku hindamist, tagamaks, et need ei oleks vastuolus energialiidu eesmärkidega ega kahjustaks konkurentsi, gaasi siseturu tõhusat toimimist ega varustuskindlust liidus.

2.   Sissejuhatus

2.1.

 Gaas on jätkuvalt ELi jaoks üks peamisi primaarenergia allikaid ning gaasi siseturu tõhus toimimine täidab olulist osa nii paljude ELi liikmesriikide majanduses kui ka energiajulgeolekus. Samuti vastab tõele, et ELi sõltuvus igat liiki energia impordist on viimase 25 aasta jooksul pidevalt suurenenud, 44 %-lt 1990. aastal 53 %-ni 2015. aastal. ELis kasutatavast maagaasist on vaja importida ligikaudu 70 %, millest 90 % transporditakse gaasijuhtme kaudu kolmandatest riikidest. Suurim tarnija on Venemaa, kelle arvele langeb umbes 40 % kogutarnest, kuigi osa Ida-Euroopa riikide puhul on see osakaal märkimisväärselt suurem.

2.2.

 Tunnistades, et see sõltuvus võib põhjustada ka haavatavust, on gaasidirektiivi üks peamisi aspekte olnud liikmesriikide gaasitarne omavahelise ühendamise parandamine, et suurendada hoiustamisvõimsust ja suurendada alternatiivsete tarnevõimaluste (nagu veeldatud maagaas) ulatust. Energialiidu eesmärk on endiselt suurendada sisemist vastupidavust, tunnistades samas, et välise sõltuvuse kaotamine on pikaajaline programm.

2.3.

 Gaasidirektiivis kehtestati liikmesriikide vahel maagaasi edastamise, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise ühiseeskirjad, kuid need ei kehti gaasitorujuhtmetele, mis ühendavad liikmesriike kolmandate riikidega. Mitme muudatuse kavandamisega soovitakse direktiiviga laiendada gaasidirektiivi põhimõtteid olemasolevatele ja tulevastele gaasitorujuhtmetele kuni ELi piirideni. Mõne sellise torujuhtme, näiteks energiaühenduse territooriumilt lähtuvate suhtes kohaldatakse juba gaasidirektiivi. Kuid see ettepanek mõjutab ka juba olemasolevaid torujuhtmeid, mis tulevad ELi Norrast, Alžeeriast, Liibüast, Tuneesiast, Marokost ja Venemaalt, ning ettepanek võib mõjutada ka (pärast Brexitit) Ühendkuningriigi ja ELi liikmesriikide vahelisi torujuhtmeid.

2.4.

 On selge, et ELi õigust kohaldatakse ainult ELi jurisdiktsioonis ja mitte kolmandates riikides, aga nende muudatustega tagatakse, et seda kohaldatakse alates kohast, kus torujuhe ELi jurisdiktsiooni siseneb, mis tahes õiguslike ja lepinguliste kokkulepete suhtes, mis sõlmitakse liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel. Sellele vaatamata saaksid üksikud liikmesriigid, kes kolmandate riikide tarnijatega selliseid kokkuleppeid sõlmivad, lubada olemasolevatele torujuhtmetele erandeid paljudest gaasidirektiivi peamistest põhimõtetest. Uute, kavandatavate või direktiivi jõustumise ajal ehitatavate torujuhtmete suhtes kohaldatakse kõiki maagaasi siseturu nõudeid. Kui riiklikud ametiasutused ja komisjon leiavad, et erandi taotlemine on õigustatud, võidakse lubada projektipõhist õigusraamistikku. Praktikas annaks see komisjonile olulise, kui mitte otsustava osa seoses kõigi uute torujuhtmete lepingute regulatiivsete ja turulepääsu tingimustega. Neid volitusi võib pidada oluliseks vastavusmehhanismiks üldise energiavarustuse turu kujundamisel ning tasakaalu hoidmisel taskukohasuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse vahel. Komitee tunnistab, et see lähenemisviis on kooskõlas energialiidu juhtimisraamistiku ja selle üldiste eesmärkidega.

3.   Komisjoni ettepaneku põhisisu

3.1.

 Gaasidirektiivi põhimõtete laiendamist peetakse oluliseks, sest ELi jaoks maagaasi siseturu loomise protsessis tuleb toime tulla olukorraga, kus gaasi ülekandesüsteemid on sarnased loomuliku monopoliga. Selliste hiiglaslike taristuettevõtjate loomiseks vajalikud suured investeeringud loovad teistele turuosalistele erakordselt kõrged sisenemistõkked. Seetõttu on olemas nõue meetmete kohta, millega tagatakse kolmandatele pooltele juurdepääsu võimaldamise kohustus, gaasi tootmise ja tarnimise tegevuste eraldamine ülekandesüsteemi haldurite eraldamise kaudu ning riiklike reguleerivate asutuste kohustus kehtestada või kiita heaks ülekandesüsteemide kasutamise mittediskrimineerivad ja kulusid kajastavad tariifid.

3.2.

 Ettepanekus tehakse gaasidirektiivi mitu muudatust, mis kuuluvad järgmise nelja laia teema alla:

—

laiema ulatuse määratlemine: „võrkudevahelise ühenduse“ määratlust laiendatakse kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele torujuhtmetele;

—

eraldamise eeskirjad: edendatakse alternatiivseid eraldamise mudeleid;

—

konsulteerimisnõuded: ELi reguleerivad ametiasutused peavad konsulteerima kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega gaasidirektiivi kohaldamise asjus kuni ELi piirideni;

—

mööndus: liikmesriik võib lubada erandeid gaasidirektiivi mõne artikli sätetest olemasolevate kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate torujuhtmete puhul.

4.   Üldised märkused

4.1.

 Oluline on märkida, et kuigi ettepaneku peamine eesmärk on parandada energia siseturu tõhusust keskpikas kuni pikas plaanis, võib väita, et praktikas võivad need muudatused tuua lühiajaliselt kaasa teatavat regulatiivset ebakindlust. Seda põhjustab asjaolu, et liikmesriikidel on õigus taotleda olemasolevatele torujuhtmetele mitmesuguseid erandeid mõnedest gaasidirektiivi nõuetest. Tuleks siiski märkida, et sellise ebakindluse lahendaks lõpuks gaasidirektiivi nõuete täielik, järjepidev kohaldamine, sealhulgas direktiivi üldpõhimõtted, st omandisuhete eraldamine, kolmandate isikute juurdepääs ning kõigil ehitus- ja käitamiskuludel põhinevad tariifid.

4.2.

 Praegu on arendamisjärgus ka mitu uut gaasijuhtmete projekti – eelkõige projekt „Nord Stream 2“ on tekitanud mõnes ELi liikmesriigis märkimisväärset vastasseisu. See uus regulatiivse ebakindluse aspekt võib mõjutada ehituskavasid ja põhjustada edasilükkumist. Väidetakse ka, et muudatused tõkestaksid vaba turukonkurentsi riiklike ja piirkondlike ametiasutuste seas välisinvesteeringute ligimeelitamise valdkonnas. Ühtse turu arendamisel on siiski paljudel juhtudel loobutud riiklikust kontrollist kõigi ELi kodanike huvides, tunnistades, et solidaarne tegevus võib tuua suurt kasu.

4.3.

 Kõrgsurve-magistraaltorujuhtmed on keerukad ja kulukad taristuosad, mille kulud tuleb tasa teenida paljude aastate jooksul. Isegi kui neid vahendeid saaks võib-olla kasutada innovaatilise, vähese CO2 sisaldusega gaasi (bio- ja vesinikgaas) tarnimiseks, on siiski oht jääda kulukate fossiilkütuste taristute lõksu, mis soodustavad aina suuremat sõltuvust ja võivad seeläbi vähendada ELi suutlikkust oma kliimakohustuste täitmisel.

4.4.

 On võimalik, et mõni liikmesriik võib pidada muudatusi teataval määral oma suveräänsust piiravaks. Seda seetõttu, et liikmesriikidel ei ole võimalik kalduda kõrvale ELi õigusest, kasutades kahepoolselt läbiräägitud valitsustevahelist kokkulepet gaasidirektiiviga hõlmatud valdkonnas – valdkonnas, mida EL enne ei reguleerinud. Komitee on nõus, et selle õigusliku lünga täitmine on loogiline ja asjakohane samm.

4.5.

 Eespool esitatud punktidega seoses tunneb komitee muret selle pärast, et komisjon ei pidanud mõjuhindamist vajalikuks. On ilmselge, et selles poliitiliselt tundlikus valdkonnas, kus on oluline osakaal majanduslikel teguritel, tuleb kavandatud muudatusi käsitlevate argumentide toetamiseks esitada tõendeid. Tuleb märkida, et osa tõenditest on esitatud talituste töödokumendis või komisjoni tehtud põhjalikus analüüsis, näiteks gaasidirektiivi mõjuhinnangus.

4.6.

 Samuti peab komisjon paremini selgitama„ kuidas nendest muutustest võidab siseturg. Mitmes liikmesriigis on jätkuvalt lünki kolmanda energiapaketi rakendamises, kuid ei ole selge, kuidas need muudatused selle rakendamist mõjutavad.

4.7.

 Sellest hoolimata on samuti selge, et ettepaneku eesmärk on luua märkimisväärse sekkumise võimalus seal, kus vaja ja kokku lepitud ELi poliitikatasandil, mis võib piirata Venemaa gaasist suurema sõltuvuse tekkimist ja seega suurendada tarnete mitmekesisust. Komitee leiab, et see eesmärk peab silmas ELi huve.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

 Kõnealust ettepanekut tuleks mõista kui osa programmist, mille eesmärk on suurendada ELi energiapoliitikas sidusust, solidaarsust, turvalisust, konkurentsivõimet ja turu korrapärasust – mida esindab energialiit. Selles kontekstis on keskpika perioodi eesmärk vähendada sõltuvust valitsevast gaasitarnijast, suurendades Euroopa Majanduspiirkonnas kohalike gaasiallikate ja veeldatud maagaasi terminalide kasutust, parandades energiatõhusust ja suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu. Lühiajaliselt on olemas tagasihoidlikud võimalused asendada maagaas mõnes elektritootmise valdkonnas, näiteks mõnes koostootmisjaamas. See on eriti oluline kaugküttesüsteemide jaoks. Kiiresti kontrollitavaid gaasielektrijaamu ja koostootmisjaamu kasutatakse samuti taastuvenergia kättesaadavuse loomulike kõikumiste kompenseerimiseks, aidates oluliselt kaasa varustuskindlusele elektrisektoris ja tagades varustuskindluse ka küttesektoris. Elamu- ja kommertssektoris on maagaasi asendamise võimalus väike, sest sektori jaoks ei ole realistlik alternatiivse varustuse/taristu ülal pidamine.

5.2.

 Samuti tuleks märkida, et liikmesriikide valitsused on korduvalt teatanud, et omavaheline ühendatus (integreerumine naabritega, ühise maagaasituru loomine, piirkondliku maagaasitaristu arendamine (nagu Balti ühendus (Baltic Connector)) jne) tagab gaasitarnijate õiglase konkurentsi, parema teenuste kvaliteedi ja laiemad valikuvõimalused kõigi maagaasi tarbijate jaoks. Turgudel, kus maagaasi tarbimine aasta-aastalt väheneb, on ainult mõned tarnijad huvitatud kodutarbijatele teenuste pakkumisest.

5.3.

 Käimasoleva arutelu raames, mille teema on ELi suunduvad maagaasitarned, tõlgendatakse mõistet „energiajulgeolek“ kahel erineval viisil. Ühest küljest väidetakse, et Euroopasse gaasi toovate torujuhtmete võimsuse oluline suurendamine parandab energiaalast vastupanuvõimet, kuna see võimaldab maagaasi lisatarnete abil reageerida mis tahes, Euroopas kõigi fossiilkütuste (kivisüsi, õli ja gaas) tootmise jätkuvast vähenemisest tingitud puudujääkidele. Sellel võib olla ka osa selliste puudujääkidega tegelemisel, mis on põhjustatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tarnes valitsevast katkendlikkusest, ja sellel võib olla suur tähtsus energiaüleminekul. Maagaas, millel on fossiilsetest kütustest kõige väiksem CO2-jalajälg, on ilmselgelt esmane valik, kui taastuv- või tuumaenergia on kas ebasobiv või kättesaamatu.

5.4.

 Teisest küljest väidetakse, et Euroopa haavatavus võib suureneda, kui maagaasi mahtude kasv soodustab sõltuvust sellisest riigist (Venemaa) pärit tarnetest, kelle huvid võivad olla ELi huvidest märkimisväärselt erinevad ja kes võib gaasi tarnimist kasutada majandusliku ja välispoliitilise vahetuskaubana. Liikmesriikide majanduslikud ja poliitilised huvid on selles küsimuses mõneti vastuolus ja on raske näha, kuidas neid kahte tõlgendust oleks võimalik lühikeses ja keskpikas plaanis omavahel sobitada.

5.5.

 Kõike arvestades on komitee seisukoht, mida on viimastel aastatel väljendatud mitmes arvamuses – eelkõige nendes, milles käsitletakse energialiidu loomist ja toimimist – olnud, et ainult tõhusa ja kokkulepitud valitsemismehhanismi kaudu on võimalik saavutada ELi kliima- ja energiajulgeoleku eesmärke. See hõlmab ühest energiatarnijast liigse sõltumise riski leevendamist.

5.6.

 Kõnealuse direktiivi eesmärk on tegelda õiguslikult reguleerimata küsimusega ja tagada, et kohaldatakse ühtse turu eeskirju ja põhimõtteid ning reguleerimata valdkond kuuluks ELi õiguse kohaldamisalasse, kaasates Euroopa Komisjoni aktiivsemalt ühist huvi pakkuvate küsimuste käsitlemisse.

5.7.

 Gaasidirektiivi muudatusettepanekute eesmärk on tagada, et ELi jurisdiktsioonis kohaldatakse ELi ja kolmandate riikide vahelistele gaasiühendustorudele ELi energiaalaste õigusaktide aluspõhimõtteid, nagu kolmandate isikute juurdepääs, tariifide reguleerimine ning omandisuhete eraldamine ja läbipaistvus. Selles kontekstis leiab komitee, et vajalikud gaasidirektiivi muudatusettepanekud tuleks viivitamata vastu võtta ja neist tuleks kõrvaldada igasugune õiguslik ebakindlus seoses ELi õiguse täieliku kohaldamisega olemasolevatele ja kavandatavatele ühendustorudele.

5.8.

 Komitee leiab, et direktiivi peamiste sätete kohaldamisest võimalike erandite tegemise võimalus peaks olema rangelt piiratud ja sellele peaks kehtima ajaline piirang (nt kõige rohkem 10 aastat). Erandeid tuleks võimaldada ainult erandjuhtudel pärast komisjoni põhjalikku hindamist, tagamaks, et need ei oleks vastuolus energialiidu eesmärkidega ega kahjustaks konkurentsi, gaasi siseturu tõhusat toimimist ega varustuskindlust liidus.

Brüssel, 19. aprill 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.

(2)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 70; ELT C 487, 28.12.2016, lk 81; ELT C 246, 28.7.2017, lk 34.

Top