EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017PC0763

Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu üle

COM/2017/0763 final

Strasbourg, 12.12.2017

COM(2017) 763 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu üle


SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva algatuse eesmärk on uuendada partnerluslepingut Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma liikmetega. Praegu on need suhted reguleeritud Cotonou lepinguga, milles on sätestatud, et lepinguosalised peavad alustama läbirääkimisi 18 kuud enne lepingu lõppemist 2020. aasta veebruaris.

Ettepaneku eesmärk on sõlmida laiaulatuslik leping Cotonou lepingule alla kirjutanud 79 riigiga, keskendudes nii ühiste kui ka konkreetsete ELi huvide realiseerimisele (nt rände, rahu ja julgeoleku ning investeeringute valdkonnas), milleks minnakse kaugemale üldisest lähenemisviisist ja eemaldutakse veelgi rahastaja-abisaaja dünaamikast.

Õppides Cotonou lepingu positiivsetest tulemustest ja vajakajäämistest, on EL muutunud konteksti ja praegust ELi poliitikat arvesse võttes määranud 2020. aastast kaugemale ulatuvas pikas perspektiivis kindlaks üldised strateegilised huvid, mille eest võidelda. Nendeks on 1) poliitilise partnerluse sõlmimine, rõhuasetusega rahumeelsete, stabiilsete, hästi juhitud, jõukate ja vastupanuvõimeliste riikide ja ühiskondade ülesehitamisel; 2) kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kiirendamine; 3) tõhusate liitude loomine rahvusvahelises kontekstis eesmärgiga edendada üleilmset tegevust. Need eesmärgid on iga esmatähtsa valdkonna puhul sõnastatud konkreetsemate sihtidena.

Et kõnealustele eesmärkidele lähemale liikuda, tuleb see pikaajaline suhe, mis on aja jooksul tublisti arenenud, uuesti põhjalikult läbi vaadata, et tagada selle otstarbekohasus. Seda tehes tuleks tähelepanu pöörata aastate vältel rajatud väga tugeva aluse säilitamisele ja täiustamisele. Sellega seoses on ülioluline igati arvesse võtta tugevdatud piirkondlikke raamistikke ja suundumusi, mis on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas tekkinud.

Seepärast on seatud eesmärgiks uus leping, mis koosneb kolmest ühisel alusel põhinevast piirkondlikust kokkuleppest. Raskuskese on piirkondlikel kokkulepetel, milles määratakse kindlaks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega seotud piirkonnapõhised prioriteedid. Ühises aluses, mida kohaldatakse kõikide partnerluse liikmete suhtes, loetletakse üldised eesmärgid, põhimõtted ja prioriteedid ning see võimaldab suuremat koostööd rahvusvahelisel tasandil.

Lepingu protokollidena vormistatavate piirkondlike kokkulepetega nähakse suhete jaoks ette laiaulatuslik õigusraamistik. Samas võimaldab leping muutuvate oludega seoses paindlikult kohandusi teha, kasutades kolme piirkondliku kokkuleppe läbivaatamiseks lihtsustatud menetlust. Partnerluses tuleb tunnustada ja toetada (all)piirkondlike organisatsioonide tugevdatud rolli, eriti piirkondlike kokkulepete elluviimisel.

Partnerlus on kaasalöömiseks või liitumiseks eri määral avatud teistele riikidele, kes jagavad samu väärtusi ja panustavad kokkulepitud eesmärkide saavutamisse. See on eriti oluline näiteks selleks, et käsitleda Aafrikat rohkem ühtse tervikuna, austades samas kehtivaid kahepoolseid assotsieerimislepinguid Põhja-Aafrika riikidega. Tugevdatakse kodanikuühiskonna ja erasektori rolli ning mitte üksnes partnerluse raames, vaid ka kaasava ja kestliku arengu saavutamisel oma riigis ja piirkonnas. See edasiminek kajastub institutsioonilises korralduses, mis muudetakse lihtsamaks ja sujuvamaks.

Olgu märgitud, et taotletava laiaulatusliku lepinguga luuakse raamistik suheteks partnerriikidega kõikidel poliitilistel tasanditel – nii riigi, (all)piirkonna kui ka partnerluse omal – ning et riigi tasand jääb tasandiks, kus antav tõuge on kõige suurem, ka subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades. Sarnaselt teiste lepingutega ei piiritleta lepingut ajaliselt, vaid selles nähakse ette võimalus leping ühe lepinguosalise taotlusel lõpetada.

Partnerriigid on väljendanud soovi saavutada ELiga uuendatud õiguslikult siduv partnerlusleping, mis tugineb Cotonou lepinguga sätestatud alusele. Lisaks väljendasid partnerriigid teavitamismissioonide käigus üldist poolehoidu kavandatud tugevdatud piirkondlikule lähenemisviisile.

ELi ja partnerite huvides on lõpetada läbirääkimised õigel ajal, et vältida poliitilise vaakumi teket pärast 2020. aastat.

On vaja moodustada läbirääkimisrühm, kuhu kuuluvad komisjoni esindajad ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Läbirääkimisrühma peaks juhtima komisjoni esindaja koos kõrge esindajaga. Asjakohaste komisjoni talituste kõrval peaks läbirääkimisrühmas olema esindatud eelkõige Euroopa välisteenistus.

Vastavalt ELi lepingu artikli 18 lõikele 4 tagab kõrge esindaja / asepresident nende keeruliste läbirääkimiste käigus liidu välistegevuse järjepidevuse ja koordineerimise.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev laiaulatuslikku lepingut käsitlev ettepanek on igati kooskõlas asjaomase ELi poliitikaga.

Järgides ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, püütakse sellega edendada mitut üldist ja jagamatut väärtust, terviklikku lähenemist konfliktidele ja kriisidele ning konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on võidelda terrorismi ja radikaliseerumisega, ning anda sel viisil panus rahumeelsete, stabiilsete, hästi juhitud ja vastupanuvõimeliste riikide ja ühiskondade ülesehitamisse. Lisaks on selles rõhutatud vajadust moodustada rahvusvahelises kontekstis tõhusaid liite, mille aluspõhimõtteks on mitmepoolsus. Lõpetuseks püütakse sellega säilitada dialoogi oluline roll kõikidel poliitilistel tasanditel ja seda rolli veelgi suurendada. Kooskõlas läbivaadatud Euroopa arengukonsensusega seatakse uue partnerluse keskmesse kestliku arengu eesmärkide saavutamine ja eelkõige vaesuse kaotamine.

Ettepanek tugineb ka olemasolevatele strateegiatele (sh nende hilisemad muudatused), mis käsitlevad ELi ja eri AKV riikide vahelisi suhteid, eelkõige Aafrika ja ELi 2007. aasta ühisstrateegia, ELi ja Kariibi mere piirkonna 2012. aasta ühine partnerlusstrateegia ning 2006. aasta strateegia, mis käsitleb tugevdatud partnerlust Vaikse ookeani saartega. Kolme kavandatud kokkuleppega ajakohastatakse ja asendatakse need strateegiad.

Kooskõlas kehtivate kaubanduspoliitika alaste sätetega püütakse ettepanekuga luua uusi majanduslikke võimalusi jätkusuutliku majanduskasvu jaoks, sinises ja rohelises majanduses tegutsevatele ettevõtjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning välismaiste otseinvesteeringute soodustamiseks.

Kooskõlas kehtivate rändepoliitika alaste sätetega nähakse ettepanekuga ette laiaulatuslik ja õigustepõhine lähenemine rändele ja liikuvusele. Selle eesmärk on seadusliku rände parem korraldamine, milleks edendatakse hästi juhitud liikuvust ja maksimeeritakse selle mõju arengule, samuti takistatakse ebaseaduslikku rännet, kaotatakse inimkaubandus ning kehtestatakse mehhanism tõhusaks tagasisaatmiseks ja tagasivõtmiseks.

Kooskõlas kehtivate keskkonnapoliitika alaste sätetega toonitatakse ettepanekus vajadust võtta kiireloomulisi ja kiirendatud meetmeid võitluseks keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste vastu, mis seavad tõsiselt ohtu kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja mõnel juhul tervete populatsioonide säilimise.

Ettepanek on täielikult kooskõlas ka muu liidu poliitikaga, mida rakendatakse püstitatud prioriteetidega seotud valdkondades, nagu energeetika, haridus, tööhõive ning teadusuuringud ja innovatsioon.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Rahvusvahelise lepingu liigi saab kindlaks määrata alles läbirääkimiste lõppedes lepingu sisu ja eesmärkide põhjal. Seepärast põhineb komisjoni soovitus võtta vastu nõukogu otsus läbirääkimiste alustamise kohta ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetel 3 ja 4, mis on menetlusõiguslik alus.

Subsidiaarsus

Euroopa seisab nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis silmitsi arvukate probleemide ja võimalustega, mille puhul tuleb võtta ühiseid meetmeid ja teha kooskõlastatud jõupingutusi mitmes sise- ja välispoliitika valdkonnas. Tänu strateegiate ja vahendite rohkusele on ELil head eeldused sellistest probleemidest jagu saada ja haarata kinni eesseisvatest võimalustest.

ELi tasandi tegevusel on lisaväärtus, mis väljendub poliitilises ja majanduslikus võimenduses. Näiteks ELi delegatsioonide üleilmne võrgustik tagab kohaloleku riikides, kus paljud liikmesriigid ei ole esindatud. ELi tasand sobib eriti hästi selleks, et luua paljude partnerluse liikmetega strateegilisi liite eesmärgiga edendada üleilmset tegevust vastavalt ELi huvidele. Märkida tuleks ka seda, et mõni poliitikavaldkond, eeskätt muidugi kaubandus, kuulub ELi ainupädevusse.

Peale selle järgitakse ettepaneku kohaselt ka ELi-AKV partnerluse puhul subsidiaarsuse põhimõtet, nii nagu seda tehakse ELi-siseste õigusaktide kehtestamisel. Eri raamistike ja struktuuride dubleerimise või kattumise vältimiseks on ette nähtud, et meetmeid võetakse kõige asjakohasemal poliitilisel tasandil.

Proportsionaalsus

Käesoleva algatusega taotletakse otseselt välistegevuse valdkonnas võetud liidu eesmärki, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 21, ning toetatakse poliitilist prioriteeti „EL kui tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil“. Algatus on kooskõlas ELi üldises strateegias sõnastatud eesmärgiga teha koostööd teistega ja töötada vastutustundlikult ümber oma välised partnerlussuhted, et saavutada ELi välistegevuses seatud sihid. Ettepanekuga ei looda uusi struktuure ega tekitata ELile lisakoormust – vastupidi, sellega tõhustatakse olemasolevaid asutusi, menetlusi ja vahendeid ning hõlbustatakse eri valitsemistasandite vahelist suhtlust 1 .

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Põhjaliku hindamise raames vaadeldi Cotonou lepingu toimimist esimesel 15 aastal.

Suuri edusamme täheldati seoses riigi ja piirkonna tasandil aset leidnud poliitilise dialoogiga, mis on aidanud tugevdada AKV riikides olulisi elemente. Cotonou lepinguga on paranenud vastastikune mõistmine ja koostöö julgeolekuküsimustes ning on astutud esimene samm süvendatud rändealases koostöös, millega sillutati tee Rabati, Khartoumi ja Valletta protsessidele. Märkimisväärselt on suurenenud kaubavahetus – lepingu peamine väljund on olnud majanduspartnerluslepingud. Peale selle on AKV riikides toimunud suur edasiminek inim- ja sotsiaalarengus ning makro-majanduslikus stabiliseerumises.

Hindamise käigus juhiti tähelepanu ka sellele, et Cotonou lepingu eesmärkide täieliku saavutamise nimel tuleb veel vaeva näha. Pealegi, ehkki need eesmärgid on endiselt asjakohased, hõlmavad need vaid osa üleilmses olukorras viimastel aastatel aset leidnud suurtest muutustest. Hindamisel jõuti järeldusele, et üldised eesmärgid tuleb ELi ja tema partnerite uute väljakutsete ja võimaluste valguses läbi vaadata. Läbi soovitati vaadata ka institutsiooniline ülesehitus, et suurendada eri poliitikaraamistike vahelist sidusust ja ühtlustada otsuseid.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsulteeriti mitmesuguste sidusrühmadega.

Konsultatsioonide esimeses voorus toimus avalik konsultatsioon ja teabevahetus ELi delegatsioonidega. Selle vooru tulemustele tugineti Cotonou lepingu hindamisel ja mõju hindamisel, mille põhjal koostati 2016. aasta novembris ühisteatis. Konsultatsioonide teine voor, kus keskenduti eeskätt otsustajatele, leidis aset pärast 2016. aasta teatise avaldamist. Tekkimas oli veendumus, et vaja on tugevdada sätteid, mis võimaldavad tõhusamalt edendada ELi ülitähtsaid huve (mis on seotud eelkõige rände ja investeeringutega). Märgata oli üldist üksmeelt selles, et arvesse tuleb võtta uut piirkondlikku dünaamikat ning vältida eri poliitika- ja õigusraamistike kattumist. Küsimuses, kui kaugele tuleks minna piirkondadeks jaotamisel, esines siiski erimeelsusi ning mõnel üksikul juhul oldi kriitilised õiguslikult siduva lepingu lisaväärtuse suhtes.

Nii enne kui ka pärast ühisteatise avaldamist konsulteeriti mitmel juhul Euroopa Parlamendiga, keda ka teavitati korrapäraselt. 2016. aasta oktoobri resolutsioonis rõhutati vajadust kolme tugevdatud piirkondlikku partnerlust hõlmava uuendatud õiguslikult siduva lepingu järele, mis on täielikult kooskõlas käesoleva ettepanekuga.

Mis puudutab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide osalemist, siis 2016. aastal Paapua Uus-Guineas toimunud riigipeade tippkohtumisel vastu võetud Waigani kommünikees otsustati uuendada Cotonou lepinguga loodud alusele tuginedes õiguslikult siduvat partnerlust ELiga, süvendada poliitilist dialoogi ja suurendada rahvusvahelist koostööd.

Peale selle käis volinik Mimica koos kahe kõrgetasemelise abilisega (Louis Michel ja Pascal Lamy) Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas teavitustööd tegemas. Üldine järeldus on, et ELi kavandatud lähenemisviis, eriti rõhuasetuse ülekandmine kolmele piirkonnale ja nende konkreetsetele prioriteetidele, võeti hästi vastu. Samas rõhutasid arvukad koostööpartnerid AKV riikide ühtekuuluvuse säilitamise tähtsust. Oluline on see, et suurt rõhku pandi vajadusele märkimisväärselt suurendada investeerimisvõimalusi ja hõlbustada erasektori arengut.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku koostamisse kaasati väliseksperte. Ekspertidega peeti mitu ümarlauda ning vaadati läbi olemasolev teaduskirjandus, millest oli kasu nii Cotonou lepingu üldisel hindamisel ja mõjuhinnangu tegemisel kui ka teatise ja soovituse koostamisel.

Mõju hindamine

Konsultatsiooniprotsessi käigus esile kerkinud valikuvariantidest analüüsiti mõju hindamisel täielikult vaid neid variante, mille puhul tõenäoliselt õnnestub saavutada ELi eesmärgid (enamik neist). Lähtealus, millega võrreldes kõiki variante hinnati, oli Cotonou leping.

Iga variandiga kaasneva mõju süstemaatilisel analüüsimisel jõuti järeldusele, et ELi eesmärke on võimalik kõige paremini saavutada lepingu kaudu, mis koosneb kõigi partnerite suhtes kohaldatavast üldosast ja kolmest tugevast piirkondikust partnerlusest. Selle variandi puhul leiti, et see võimaldab säilitada kõik Cotonou lepingu positiivsed aspektid, hõlbustades samas nende tingimuste loomist, mida EL vajab oma uute eesmärkide saavutamiseks. Nende eesmärkide hulka kuulub tõhusam võitlemine ELi poliitiliste ja majandushuvide eest, ELi mõju suurendamine rahvusvahelisel areenil ning kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise väljavaadete suurendamine. Lisaks – kuna selles võetakse arvesse piirkondadeks jaotamise süvendatud dünaamikat – peeti eelistatud varianti kõige sobivamaks, et kohandada meetmeid eri oludele.

Õiguskontrollikomitee esitas 2016. aasta juulis mõjuhinnangu kohta positiivse arvamuse. Käesolev ettepanek on igati kooskõlas mõjuhinnangus soovitatud valikuvariandiga, mida on täpsemalt kirjeldatud 2016. aasta novembris vastu võetud ühisteatises.

Põhiõigused

Üks kavandatud partnerluse eesmärke, mis on täielikult kooskõlas ELi aluslepingu sätetega, on edendada inimõigusi ja põhivabadusi (nagu ka demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava). Partnerluse õiguslikult siduvast laadist loobumise korral jääksid need aspektid kõrvale, mis ei ole soovitav, arvestades et rahvusvahelisel areenil esile kerkivad jõud ei pruugi ilmtingimata neid väärtusi ja põhimõtteid jagada. Käesolev ettepanek võimaldab ka lõimida põhiõigused ja poliitilise dialoogi paremini piirkondlikesse raamistikke ja süsteemidesse.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleval algatusel ei ole eeldatavasti olulist uut mõju eelarvele, ehkki tuleb märkida, et ELi välistegevuse rahastamiseks saadavalolevate vahendite suurus määratakse kindlaks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus.

Mis puudutab rahastamisvahendeid, siis AKV riikides elluviidavaid algatusi on toetatud eelkõige Euroopa Arengufondist. Euroopa Arengufond on eelarveväline fond, mida rahastavad otse ELi liikmesriigid.

5. MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette rakenduskavade vastuvõtmine dialoogi eri tasanditel. Samuti nähakse käesoleva ettepanekuga ette süsteem edusammude jälgimiseks, kasutades konkreetseid näitajaid ja mõõdetavaid tulemusi ning tuginedes peamiselt olemasolevatele algatustele.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette järgmistest põhiosadest koosneva lepingu vastuvõtmine:

·kõikide partnerluse liikmete suhtes kohaldatav üldosa, mis hõlmab alust (sh üldised eesmärgid ja põhimõtted, strateegilised prioriteedid ning rahvusvahelist koostööd käsitlevad sätted), institutsioonilist raamistikku, koostöövahendeid ja lõppsätteid;

·eraldi piirkondlikud kokkulepped, mis hõlmavad vastavalt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega seotud konkreetseid eesmärke ja prioriteete. Nende kolme kokkuleppega, mis lisatakse protokollidena lepingu üldosale, asendatakse praegused piirkondlikud partnerlused.

Alus

1. osas („Üldsätted“) tutvustatakse üldiseid eesmärke ja põhimõtteid. Eesmärk on võtta vastu raamleping, mis võimaldab ELil – keskendudes eeskätt kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – kõige paremini edendada oma strateegilisi huve. Kehtestatakse kolm üldeesmärki, mida täpsustatakse seejärel kuues esmatähtsas valdkonnas. Rahvusvahelist koostööd käsitletakse eraldi prioriteedina. Jaotis, kus käsitletakse põhimõtteid, kajastab ELi välissuhetes ja rahvusvahelises koostöös kohaldatavaid laialdaselt tunnustatud norme: mitmepoolsus, mitut sidusrühma hõlmav lähenemisviis, täiendavus ja subsidiaarsus, vastastikune aruandluskohustus. Erilist rõhku pannakse poliitilisele dialoogile ja poliitikavaldkondade arengusidususele.

2. osas („Ühised prioriteedid“) kirjeldatakse kuut esmatähtsat valdkonda. Jaotised „Inimõigused, põhivabadused, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja hea valitsemistava“ (I jaotis), „Rahu, julgeolek ja õiguskaitse“ (IV jaotis) ning „Ränne ja liikuvus“ (V jaotis) põhinevad Cotonou lepingul ja on kooskõlas ELi välissuhete valdkonnas kohaldatavate sätetega. Täpsemalt kutsutakse rännet käsitlevas jaotises, kus rakendatakse õigustepõhist lähenemisviisi ja rõhutatakse hästi juhitud rände kasulikke aspekte, partnerriike üles kehtestama tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitika jaoks tõhusam mehhanism. Jaotistega „Kaasav ja kestlik majandusareng“ (II jaotis), „Keskkond ja kliimamuutused“ (III jaotis) ning „Inimareng ja -väärikus“ (VI jaotis) tehakse võrreldes Cotonou lepinguga mõned olulised muudatused, eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 vastuvõtmise tõttu. Sellega seoses on lepinguosalised kindlalt nõuks võtnud rakendada konkreetseid meetmeid, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ja võimaluse korral minna neist kaugemalegi. Suurt rõhku pannakse välismaistele otseinvesteeringutele ja erasektori arengule, et luua kõigile uued majanduslikud võimalused ning rohkem ja paremaid töökohti.

3. osas („Rahvusvaheline koostöö“) tutvustatakse põhimõtteid ja mehhanisme, millele EL ja partnerluse liikmed tuginevad, püüdes teha koostööd rahvusvahelisel areenil. Et saavutada tulemusi, on vaja peamistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja kohtumispaikades hakata korraldama ministrite kohtumisi ja seada sisse spetsiaalsed koordineerimismehhanismid või neid tõhustada. Ette on nähtud ka võimalus kaasata muid huvitatud osalisi.

ELi ja Aafrika kokkulepe

1. osas („Koostöö alus“) tutvustatakse eesmärke, mida taotletakse, ja põhimõtteid, mida kohaldatakse kokkuleppes, millega lõimitakse olemasolev Aafrika ja ELi ühisstrateegia ning minnakse sellest isegi kaugemale. Eesmärk on suurendada ELi ja Aafrika riikide vahelistes suhetes poliitilist mõõdet, milleks lepitakse kokku uues laiaulatuslikumas ühises juhenddokumendis ja rakendatakse seda Sahara-taguse Aafrika riikidega sisse seatud uuendatud partnerluse õigusraamistikus, säilitades samas Põhja-Aafrika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingud.

2. osas („Strateegilised prioriteedid“) määratakse kindlaks hulk konkreetseid meetmeid, mida EL ja Aafrika riigid võtavad kuues esmatähtsas valdkonnas. Jaotistega „Kaasav ja kestlik majandusareng“ (III jaotis) ning „Ränne ja liikuvus“ (V jaotis) on tehtud mõned olulised muudatused. Seoses majandusarenguga soovitatakse käesolevas ettepanekus mitut peamistel arengusuundadel võetavat meedet, mis leitakse kaasa toovat suuremad investeeringuvood ja erasektori arengu. Rändega seoses juhitakse käesolevas ettepanekus tähelepanu kasule, mida seaduslik liikuvus võib tuua nii lähte- kui ka vastuvõtvatele riikidele, ent samas nähakse selles ette ka rangemad mehhanismid kandmaks hoolt selle eest, et riigid reageerivad tagasivõtutaotlustele kiiremini, ning sätted, millega elavdada piirihalduse alast koostööd ja võidelda inimkaubandusega. ELi ja Aafrika kokkuleppes loetletakse ka rida konkreetseid meetmeid sellistes valdkondades nagu rahu ja julgeolek, eelkõige võitlus terrorismi vastu (I jaotis), inimõigused ja demokraatlik valitsemistava (II jaotis), inimareng ja -väärikus (IV jaotis) ning kliimamuutused ja keskkonnasäästlikkus (VI jaotis). Sellised meetmed on kahtlemata mõeldud selleks, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, kuid neisse on lõimitud ka arusaamad, mida EL ja Aafrika Liit on väljendanud oma kõige uuemates strateegilistes dokumentides (Aafrika tegevuskava aastani 2063, ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ning Euroopa arengukonsensus).

ELi ja Aafrika kokkuleppe institutsioonilise ülesehituse aluseks on läbivaadatud raamistik, mis põhineb peamiselt olemasolevatel dialoogiplatvormidel, kus Aafrika Liidule on antud silmatorkavam roll.

ELi ja Kariibi mere piirkonna kokkulepe

1. osas („Koostöö alus“) tutvustatakse eesmärke, mida taotletakse, ja põhimõtteid, mida kohaldatakse kokkuleppes, mis tugineb ELi ja Kariibi mere piirkonna ühisele partnerlusstrateegiale ja millega see strateegia asendatakse. Oluline on see, et selles tunnistatakse Kariibi mere piirkonna tihedaid sidemeid äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumidega.

2. osas („Strateegilised prioriteedid“) määratakse kindlaks hulk konkreetseid meetmeid, mida EL ja Kariibi mere riigid võtavad neljas esmatähtsas valdkonnas. Rõhutades piirkondliku koostöö suurt tähtsust, keskendutakse neljale küsimusele: kliimamuutuste mõju loodusvaradele, pöörates suurt tähelepanu keskkonnasäästlikkusele ja katastroofide ohjamisele (I jaotis); vajadus koondada jõupingutused peamistesse strateegilistesse sektoritesse, mis on seotud sinise majanduskasvu, energia ja turismiga (II jaotis); inimeste turvalisuse edendamine, pöörates erilist tähelepanu organiseeritud kuritegevusele ning (soolisele ja jõukude põhjustatud) vägivallale, ning mehhanismide loomine maksupoliitika valdkonnas kooskõlas üleilmsete standarditega (III jaotis); ebavõrdsuse vähendamine ja sooline võrdõiguslikkus ning Haiti kui selle piirkonna ainsa vähim arenenud riigi eriolukord (IV jaotis).

ELi ja Kariibi mere piirkonna kokkuleppe institutsioonilise ülesehituse aluseks on läbivaadatud institutsiooniline raamistik (mida käsitletakse üldosa 3. osas), mis põhineb peamiselt olemasolevatel dialoogiplatvormidel.

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kokkulepe

1. osas („Koostöö alus“) tutvustatakse ELi ja Vaikse ookeani piirkonna uue kokkuleppe eesmärke ja põhimõtteid. Oluline on see, et selles tunnistatakse ELi erilisi sidemeid ülemeremaade ja -territooriumidega.

2. osas („Strateegilised prioriteedid“) määratakse kindlaks hulk konkreetseid meetmeid, mida EL ja Vaikse ookeani piirkonna riigid võtavad neljas esmatähtsas valdkonnas. Võttes arvesse piirkonna eripära ja piirkondliku koostöö suurt tähtsust, keskendutakse neljale küsimusele: kliimamuutused ja loodusvarade säästev majandamine, sealhulgas ookeanide majandamine ja katastroofide ohjamine (I jaotis); kindel arv strateegilisi sektoreid, eelkõige kalandus, säästev energia, sinine majanduskasv ja turism (II jaotis); inimõiguste ja konfliktide ennetamise alase tegevuse edendamine ning mehhanismide loomine maksupoliitika valdkonnas, sealhulgas maksuparadiiside küsimuses (III jaotis); inimareng ja sotsiaalne ühtekuuluvus, keskendudes erinevatele nõrkadele kohtadele (IV jaotis).

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kokkuleppe institutsioonilise ülesehituse aluseks on läbivaadatud institutsiooniline raamistik (mida käsitletakse üldosa 3. osas), mis põhineb peamiselt olemasolevatel dialoogiplatvormidel.

Mitmekesine koostöö

Selles osas keskendutakse rahalistele ja mitterahalistele koostöövahenditele, mille abil saavutada nii lepingu aluses kui ka kolmes kokkuleppes sätestatud üldised ja konkreetsed eesmärgid. Lepingus öeldakse, et koostöö peab olema mitmekesine, et selles kajastuksid eri riikides ja piirkondades valitsevaid erinevad olud. Selles kinnitatakse ELi võetud kohustust anda piisavas koguses arenguabi neile, kes seda kõige enam vajavad, ja suurendada selle abi tõhusust kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtetega. Samamoodi rõhutatakse vajadust, et AKV riigid kaasaksid riigisisesed avaliku ja erasektori vahendid ning reformiksid oma maksupoliitikat, sealhulgas võitleksid ebaseaduslike rahavoogude vastu. Samuti püüab EL teha tõhusamat koostööd keskmiste tuludega riikidega, et vähendada haavatavust ja riigisisest ebavõrdsust, ent samal ajal luua lisavõimalusi ELi ettevõtjatele ja kodanikele ning edendada koostööd kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks nii asjaomastes piirkondades kui ka kogu maailmas.

Institutsiooniline raamistik

Selles osas käsitletakse partnerluses osalejaid ja institutsioonilist ülesehitust nii partnerluse kui ka kolme kokkuleppe tasandil. Osalejatega seoses kinnitatakse, et ELi peamised koostööpartnerid on riigid, ehkki riikide valitsused peavad jätkama pingutamist selle nimel, et oma parlamente ja kohalikke riigiasutusi paremini kaasata. Samas on kavas tugevdada piirkondlike ja mandri organisatsioonide rolli nii kolme piirkondliku kokkuleppe haldamisel kui ka rakendamisel. Samuti on kavas tugevdada kodanikuühiskonna ja erasektori rolli ning mitte üksnes partnerluse raames, vaid ka kaasava ja kestliku arengu saavutamisel oma riigis ja piirkonnas. Uus institutsiooniline ülesehitus kajastab partnerluse tugevdatud poliitilist laadi ja raskuskeskme nihkumist kolmele piirkonnale. Sellega ühtlustatakse ja vähendatakse olemasolevate struktuuride tegevusalast mõju ning selles tuginetakse eeskätt olemasolevatele piirkondlikele poliitilise dialoogi platvormidele.

Menetluslikud aspektid

Komisjon avaldab käesoleva soovituse ja selle lisa kohe pärast nende vastuvõtmist. Komisjon soovitab läbirääkimisjuhised avaldada vahetult pärast nende vastuvõtmist.

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

märkides, et ELi toimimise lepingu artiklis 218 on sätestatud liidu ja kolmandate riikide vaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste menetlus,

ning arvestades, et tuleks alustada läbirääkimisi, et sõlmida Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega uuendatud partnerlusleping;

Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vaheline kavandatud partnerlusleping hõlmab väga erinevaid poliitikavaldkondi, sealhulgas välispoliitikaküsimusi; vastavalt ELi lepingu artikli 18 lõikele 4 peab kõrge esindaja alati tagama liidu välistegevuse järjepidevuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse komisjonile ja kõrgele esindajale luba pidada liidu nimel läbirääkimisi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga partnerluslepingu sõlmimise üle.

Läbirääkimisrühma juhib komisjoni esindaja. Läbirääkimisrühma kuulub ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on sätestatud lisas ja avaldatakse pärast vastuvõtmist.

Artikkel 3

Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu].

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Strasbourg,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Vt ka mõjuhinnang „Why the EU should Act“, SWD(2016) 380 final, lk 18.
Top

Strasbourg,12.12.2017

COM(2017) 763 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Soovitus:

Nõukogu otsus,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu üle


LISA

Sisukord

1.LEPINGU LAAD JA KOHALDAMISALA

2.ALUS

3.ELi JA AAFRIKA KOKKULEPE

4.ELi JA KARIIBI MERE PIIRKONNA KOKKULEPE

5.ELi JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA KOKKULEPE

6.MITMEKESINE KOOSTÖÖ

7.INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

8.LÕPPSÄTTED



1.LEPINGU LAAD JA KOHALDAMISALA

Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida tugevdatud partnerlus Euroopa Liidu (EL) ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel. Sihiks on võetud uus leping, mis koosneb ühisest alusest ja kolmest piirkondlikust kokkuleppest. Ühises aluses, mida kohaldatakse kõikide partnerluse liikmete suhtes, loetletakse üldised eesmärgid, põhimõtted ja prioriteedid ning see võimaldab suuremat koostööd rahvusvahelisel tasandil. Kooskõlas suurema piirkondliku dünaamikaga ja piirkondlike organisatsioonide suurenenud tähtsusega on raskuskese piirkondlikel kokkulepetel, milles määratakse kindlaks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega seotud piirkonnapõhised prioriteedid. Partnerlus on kaasalöömiseks või liitumiseks eri määral avatud teistele riikidele, kes jagavad samu väärtusi ja panustavad kokkulepitud eesmärkide saavutamisse.

Uus leping on kavandatud laiaulatusliku poliitilise partnerlusena, mis moodustab raamistiku lepinguosaliste vahelistele suhetele ning toob vastastikku kasulikke tulemusi ühist ja kattuvat huvi pakkuvates küsimustes. Seetõttu püütakse lepinguga esiteks ehitada üles rahumeelsed ja vastupanuvõimelised riigid ja ühiskonnad, maksimeerida hästi juhitud rändest tulenevat kasu ning tagada inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatlike põhimõtete vallas võetud rahvusvaheliste kohustuste igakülgne täitmine. Teiseks püütakse sellega edendada kestlikku arengut, lähtudes kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppest, ning soodustada investeeringuid ja luua kõigile inimväärne töökoht. Kolmandaks hõlbustatakse sellega ühise seisukoha võtmist maailmaareenil, millega tugevdatakse mitmepoolsust ja reeglitepõhist rahvusvahelist korda.

Piirkondlikud kokkulepped vormistatakse lepingu protokollidena, millega nähakse suhete jaoks ette laiaulatuslik õigusraamistik. Samas võimaldavad protokollid muutuvate oludega seoses paindlikult kohandusi teha, kasutades kolme piirkondliku kokkuleppe läbivaatamiseks lihtsustatud menetlust.

Leping hõlmab kohandatud institutsioonilist ülesehitust, et olemasolevaid raamistikke lihtsustada ja nendega suurem sidusus tagada ning võimaldada teha otsuseid ja võtta meetmeid kiiremini ja tõhusamalt. Samuti sätestatakse selles, et lepinguosalised püüdlevad mitut sidusrühma hõlmava lähenemisviisi poole, tugevdades kodanikuühiskonna ja erasektori rolli.



2.ALUS

1. OSA. ÜHISSÄTTED

I jaotis. Eesmärgid

Lepingus 1 määratakse kindlaks, et lepinguosalistel on järgmised ühised eesmärgid:

poliitilise partnerluse sõlmimine, rõhuasetusega rahumeelsete, stabiilsete, hästi juhitud, jõukate ja vastupanuvõimeliste riikide ja ühiskondade ülesehitamisel;

·kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, eelkõige vaesuse kaotamisel tehtavate edusammude kiirendamine, võttes arvesse eri riikide erinevaid vajadusi ja prioriteete;

·tõhusate liitude loomine rahvusvahelises kontekstis eesmärgiga edendada üleilmset tegevust.

Täpsemalt kohustuvad lepinguosalised võtma konkreetseid meetmeid, et

·kaitsta inimõigusi, põhivabadusi, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava;

·elavdada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ja luua kõigile inimväärne töökoht;

·kaitsta keskkonda, võidelda kliimamuutustega ja edendada säästva energia kasutamist;

·edendada rahu, julgeolekut ja õiguskaitset;

·muuta liikuvus ja ränne võimalusteks ning lahendada probleeme ühiselt;

·edendada inimarengut ja -väärikust.

II jaotis. Põhimõtted

Lepingus sätestatakse, et partnerluse eesmärke, mida toetab õiguslikult siduv süsteem, taotletakse võrdsuse, mittediskrimineerimise, solidaarsuse ja vastastikuse austuse vaimus.

Lepingus kinnitatakse lepinguosaliste kohustust tugevdada korrapärast poliitilist dialoogi kõikidel tasanditel vormis, mis aitab kõige paremini saavutada partnerluse eesmärke.

Lepingus väljendatakse lepinguosaliste toetust tugevale ja tõhusale mitmepoolsele süsteemile ning lepinguosaliste tahet teha mitmepoolsetes foorumites ja rahvusvahelistes organisatsioonides koostööd vastastikust ja üleilmset huvi pakkuvates küsimustes.

Lepingus kinnitatakse, et partnerluse eesmärkide poole püüdlemisel rakendatakse terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonnaalaseid elemente.

Lepingus sätestatakse, et lepinguosalised teevad otsuseid ja võtavad meetmeid kõige asjakohasemal tasandil kooskõlas täiendavuse ja subsidiaarsuse põhimõttega. Partnerluse eesmärkide tõhusamaks ja tulemuslikumaks saavutamiseks võib kasutada ametlikke ja ajutisi piirkondlikke koostöövorme.

Lepingus sätestatakse, et lepinguosalised edendavad mitut sidusrühma hõlmavat lähenemisviisi, hõlbustades paljude erinevate osalejate aktiivset kaasamist dialoogi ja koostöösse.

Lepinguga nähakse ette, et lepinguosalised peaksid tagama kõikide lepingu jõustamiseks vajalike meetmete võtmise.

III jaotis. Poliitiline dialoog

Lepingus kinnitatakse lepinguosaliste kohustust veelgi arendada ja tugevdada poliitilist dialoogi seoses kõikide lepingus kindlaks määratud valdkondade ja eesmärkidega.

Dialoogi eesmärk on i) parandada lepinguosaliste seisukohtade ja huvide vastastikust mõistmist ning ii) aidata saavutada lepingu eesmärke, hõlbustades ja võimaldades tõhusat riigi ja piirkonna tasandi koostööd kõikides ühist huvi pakkuvates küsimustes ning võimaldades pidevat koordineerimist ühist huvi pakkuvates rahvusvahelistes ja üleilmsetes küsimustes. Dialoogi eesmärk võib olla ka edendada ühiseid eesmärke taotlevaid uusi algatusi ning ühiselt kokku lepitud prioriteete ja tegevuskavu, sealhulgas luues uusi koostöövorme.

Dialoogi peetakse korrapäraselt, paindlikult ja vajadustele kohandatud viisil. See toimub kõige asjakohasemas vormis ja kõige asjakohasemal tasandil, sealhulgas riigi, piirkonna, mandri või AKV riikide rühma tasandil. Selle pidamisel kasutatakse ära kõikvõimalikud kanalid, sealhulgas rahvusvaheliste kohtumiste raames.

IV jaotis. Poliitikavaldkondade arengusidusus

Lepingus tunnistatakse, et 2030. aastani rakendatava kestliku arengu tegevuskava integreeritud ja omavahel seotud eesmärkide saavutamiseks on vaja eri tasanditel kohaldatavat toetavat poliitikaraamistikku ja ennetavaid lähenemisviise, millega püüeldakse eri poliitikavaldkondade koostoime poole. Sellega seoses on lepinguosalised nõus andma igaüks oma panuse poliitikavaldkondade sidususe suurendamisse, aidates oma poliitikaga kaasa kestlikule arengule nii oma riigis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Lepingus sätestatakse iga lepinguosalise kohustus individuaalselt ja üheskoos maksimeerida kasu ja minimeerida kahju, mida tema poliitika võib tuua teisele lepinguosalisele. Samuti kohustub iga lepinguosaline teavitama kindlaksmääratud institutsioonilises vormis teist lepinguosalist algatustest ja meetmetest, millel võib olla teisele lepinguosalisele märkimisväärne ülekanduv mõju, ja vajaduse korral temaga sel teemal konsulteerima.

2. OSA. STRATEEGILISED PRIORITEEDID

I jaotis. Inimõigused, põhivabadused, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja hea valitsemistava

Lepingus on sätted, milles lepinguosalised kinnitavad oma kohustust edendada, kaitsta ja järgida üldiseid väärtusi – demokraatiat, inimõigusi, põhivabadusi, head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet ning inimväärikust – ning mittediskrimineerimise, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtet. Lepinguosalised peavad nende väärtuste edendamisel igati kinni ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetest.

Lepinguga tagatakse, et lepinguosaliste riigisisene ja rahvusvaheline poliitika tugineb inimõiguste, põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi põhimõtte austamisele ning et need põhimõtted moodustavad lepingu olulise osa. Lepinguosaliste riigisisese ja rahvusvahelise poliitika aluseks ning lepingu oluliseks osaks on ka hea valitsemistava. Lepingus tunnistatakse ka, et vajakajäämised nende oluliste põhimõtete järgimisel kujutavad endast tõsist ohtu kestlikule arengule.

Lepinguga toetatakse õigustepõhist poliitikat, mis hõlmab kõiki inimõigusi ning millega tagatakse võrdne juurdepääs võimalustele kõigile ühiskonna liikmetele, olenemata rahvusest, soost, vanusest, puudest, usutunnistusest, veendumustest, seksuaalsest sättumusest või soolisest identiteedist, rändestaatusest või mis tahes muust tegurist. Samuti sisaldab see kohustust võidelda rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja seonduva sallimatuse vastu.

Lepinguosalised, tunnistades pluralistlike ühiskondade tähtsust, võtavad endale lepinguga kohustuse soodustada kaasavaid poliitilisi protsesse, edendada vastutustundlikke ja läbipaistvaid asutusi ning toetada osaluspõhist otsustamist ja üldsuse juurdepääsu teabele. Leping sisaldab kohustust suurendada väljendusvabadust ja meedia sõltumatust kui demokraatia alustalasid ning hõlbustada avatud ja soodsa ruumi loomist kodanikuühiskonnale, see ruum säilitada ja seda avardada.

Lepingus sisalduvad sätted, milles käsitletakse kõikide kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu tõhusale ja sõltumatule õigusemõistmisele ja õigusabile.

Lepingus on sätted selliste algatuste toetamiseks, millega võideldakse korruptsiooniga, suurendatakse läbipaistvust ja aruandekohuslust riikliku rahastamise ja avalike teenuste osutamise puhul, tõhustatakse maksude kogumist, võideldakse maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimisega ning järgitakse üleilmseid maksuhaldusstandardeid. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata ELi rahalise välisabi nõuetekohasele kasutamisele.

Leping sisaldab sätet, millega nähakse ette, et lepinguosalised töötavad üheskoos välja usaldusväärse ja tõhusa statistikasüsteemi, et tagada reformide toetamiseks ja jälgimiseks vajalik statistika ning aidata kaasa kestlikule arengule.

II jaotis. Kaasav ja kestlik majandusareng

Lepingus sätestatakse, et kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv on ülioluline, et viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Samuti tunnistatakse selles, et täielik ja viljakas tööhõive ning inimväärne töö kõigile on tähtsad jõukuse saavutamiseks.

Lepingus sätestatakse ka, et lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga luua asjakohased tingimused investeeringute suurenemiseks, kaubanduse edenemiseks ja erasektori arenguks kõikides majandussektorites, sealhulgas põllumajanduse, tööstuse ja teenuste valdkonnas.

Majandusdialoog

Leping sisaldab sätteid majandusdialoogi kohta, et hõlbustada lepinguosaliste majanduse põhialuste mõistmist parandades majandusreformiprotsessi. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad vahetavad teavet ja seisukohti makromajanduspoliitika ja struktuurireformide kohta ning analüüsivas ühiselt vastastikku huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas näiteks eelarve- ja rahapoliitikaraamistikke ja nende rakendamise vahendeid.

Lepingus on ka tõhususes, läbipaistvuses ja aruandekohusluses seisnevate aluspõhimõtetega kooskõlas olevad sätted koostöö kohta, mida tehakse riigi rahanduse usaldusväärse juhtimise süsteemide arendamisel ja rakendamisel.

Investeeringud ja erasektori areng

Lepingus tunnistatakse, et üks partnerluse oluline eesmärk on märkimisväärselt suurendada ELi ja AKV riikide kodanike ja ettevõtjate võimalusi, luues kõigile arvukamate ja paremate töökohtade tagamise kaudu jõukust.

Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga luua soodne majanduskeskkond, et vastastikust kasu silmas pidades oluliselt tõsta jätkusuutlike ja vastutustundlike investeerimisvoogude taset. Austades ELi ja selle liikmesriikide pädevust, soodustavad lepinguosalised (mõlemasuunaliste) investeeringute jaoks atraktiivse ja stabiilse keskkonna loomist, toetades kindlate, läbipaistvate ja avatud eeskirjade kehtestamist investoritele ning uurides mehhanisme, mille abil hõlbustada investeerimisvooge, eriti paremate investeerimistingimuste, kapitali ülekandmise, tehnoloogia ja investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamise kaudu.

Lepinguosalised toetavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rolli kaasava majanduskasvu ja kestliku arengu oluliste võimaldajatena. Seepärast teevad lepinguosalised koostööd, et nii ELi kui ka AKV riikide VKEdel oleks võimalik tõhusalt lõimuda tarne- ja väärtusahelatesse.

Lepinguosalised tugevdavad koostööd, et suurendada finantsalast kaasamist ja parandada juurdepääsu rahastamisele, kasutades laia valikut finantsteenuseid ning uuenduslikke rahastamisvahendeid ja -mehhanisme, sealhulgas toetades suurenenud erasektori krediidivoo jaoks turvaliste, hästi kontrollitud ja avatud finantssüsteemide loomist.

Lepinguosalised tunnistavad, et piisav taristu, mis hõlmab transporti, energiat, vett ja digitaalset ühenduvust, ning teadusuuringud ja innovatsioon on peamised jätkusuutliku majanduskasvu võimaldajad. Lepinguosalised suurendavad koostööd ka tehnilise ja kutsealase hariduse ja väljaõppe valdkonnas ning seovad selle tulemuslikumalt kohalike tööturu ja oskuste vajadustega.

Lepinguosalised kinnitavad, et erasektoris ja investeerimisel tuleb järgida ja edendada tööõiguse põhireegleid. Nad kinnitavad ühinemisvabadust ning oma kohustust edendada ja tulemuslikult rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalseid standardeid, milles on kokku lepitud Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis (ILO) ja muudes asjakohastes foorumites. Samuti kohustuvad lepinguosalised looma rohkem ja paremaid töökohti, mis aitavad suurendada noorte ning kõige vaesemate ja haavatavamate, eelkõige naiste ja tüdrukute majanduslikku ja sotsiaalset mõjuvõimu.

Lepinguosalised tagavad ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ärikäitumise põhimõtte, sealhulgas eelarve- ja keskkonnaalase vastutuse, läbipaistvuse ja aruandluskohusluse põhimõtte järgimise kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud suuniste ja põhimõtetega.

Kaubanduskoostöö

Lepinguosalised tunnistavad kaubanduse ja investeeringute olulisust nii AKV riikide ja ELi üldistes suhetes kui ka AKV riikide majanduse arengu vaatenurgast. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad edendavad omavahelist kaubandust ja investeerimist, mis soodustab nende lõimumist maailmamajandusse.

Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust täita Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames võetud kohustusi ja edendada WTO eesmärke.

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et saada kasu stabiilsest ja prognoositavast raamistikust, mis on tagatud majanduspartnerluslepingutega – sealhulgas kasutavad võimalust neid lepinguid kooskõlas läbivaatamisklauslitega asjaomaste lepinguosaliste nõusolekul vajaduse korral laiendada ja süvendada – ning mis tahes muu soodustingimustel kauplemise korraga.

Lepinguosalised kinnitavad, et inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi põhimõtte austamine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja hea valitsemistava moodustavad majanduspartnerluslepingute olulise osa.

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad edendavad kodanikuühiskonna ja erasektori, eriti VKEde osalemist kaubanduse teemal ja kaubandusega seotud küsimustes peetavates dialoogides ning majanduspartnerluslepingute rakendamises.

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad peavad asjakohasel tasandil (AKV riikide rühma, piirkonna või riigi tasand) dialoogi ja teevad kaubandusküsimustes koostööd rahvusvahelistes foorumites. Nad lepivad sellise dialoogi jaoks kokku asjakohases institutsioonilises raamistikus.

Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust lõimida kestlik areng, sealhulgas selle sotsiaalne ja keskkonnaalane mõõde, kõikidesse vastastikesse kaubandussuhetesse ning tõhustada neis valdkondades koostööd ja dialoogi.

Lepinguosalised kinnitavad oma vastavaid rahvusvahelistest dokumentidest tulenevaid teenustekaubandusega seotud kohustusi ning tugevdavad selles valdkonnas asjakohastel tasanditel dialoogi ja koostööd. Vajaduse korral kinnitavad nad oma kohustusi konkreetsetes valdkondades, nagu meretransport ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Samuti kinnitavad lepinguosalised oma rahvusvahelistest lepingutest ja muudest dokumentidest tulenevaid kohustusi sellistes kaubandusega seotud valdkondades nagu intellektuaalomandi õigused, mittetariifsete tõkete kaotamine, tõhus ja usaldusväärne konkurentsipoliitika, sealhulgas avaliku sektori toetuste läbipaistvus, tollimenetluste ja kaubanduse lihtsustamine, õigusaktide ühtlustamine, standardimine ja sertifitseerimine ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, ning tugevdavad neis valdkondades asjakohasel tasandil koostööd ja dialoogi.

III jaotis. Keskkond ja kliimamuutused

Lepingus tunnistatakse, et keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused ohustavad tõsiselt kestlikku arengut, seades suurde ohtu praeguste ja tulevaste põlvkondade elu(kvaliteedi), rahu ja stabiilsuse ning majanduskasvu.

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et teha suuremaid edusamme aastani 2030 rakendatavas kestliku arengu tegevuskavas seatud seonduvate eesmärkide saavutamisel ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisel. Lepinguosalised kohustuvad tugevdama koostööd ja looma asjaomastes küsimustes, eelkõige seoses kliimamuutuste, säästva energia, ookeanide majandamise ja elurikkusega rahvusvahelises kontekstis tõhusad liidud. Samuti lepivad nad kokku, et lõimivad keskkonnasäästlikkuse ja kliimamuutustega seotud eesmärgid kõikidesse poliitikavaldkondadesse, kavadesse ja investeeringutesse ning tugevdavad koostööd kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektoriga.

Lepinguosalised tunnistavad, et kaugeleulatuvad meetmed nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise vallas, sealhulgas katastroofiohu vähendamine, on olulised, et hallata ja vähendada kliimamuutuste kahjulikku mõju. Sellega seoses lepivad nad kokku, et nad kehtestavad ulatuslikud, mõõdetavad ja õiglased leevendamiskohustused, võttes arvesse riikide erinevaid tingimusi ning muutuvat majanduslikku olukorda ja võimekust. Samuti lepivad nad kokku kohanemiskavade lõimimises riiklikesse protsessidesse ja kogemuste jagamises, et saavutada kliimamuutustele vastupanuvõimeline kestlik areng.

Lepinguosalised toetavad loodusvarade, sealhulgas maa ja vee kaitset ning säästvat majandamist ja kasutamist, ringmajanduse lähenemisviiside ning säästvate tarbimis- ja tootmistavade edendamist ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja säästvat majandamist, sealhulgas metsandust ning võitlust eluslooduse ja puiduga toimuva ebaseadusliku kauplemise vastu. Et ookeanid oleksid heas seisundis ja viljakad, aitavad lepinguosalised kaasa mereökosüsteemide kaitsele ja ennistamisele, ookeaniressursside kaitsele ja säästvale majandamisele ning jätkusuutlikule kalandusele.

Lepinguosalised võtavad koostööd süvendades arvesse

·väikeste arenevate saareriikide haavatavust, eelkõige kliimamuutustest tulenevaid ohte;

·põua, veepuuduse, mulla degradatsiooni ja kõrbestumise probleemi süvenemist riikides;

·katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja meetmete omavahelist seost ning nende strateegiate ja meetmete tihedat seost vastupanuvõime, kliimamuutuste leevendamise, ökosüsteemi teenuste ja toiduga kindlustatusega ning sundümberasumise, rände ja julgeolekuga.

IV jaotis. Rahu, julgeolek ja õiguskaitse

Lepingus tunnistatakse, et rahu, stabiilsuse ja julgeoleku, sealhulgas inimeste turvalisuse ja vastupanuvõime edendamine on väga oluline kestliku arengu ja jõukuse eeltingimus. Selles korratakse, et kestlik areng ei ole võimalik ilma rahu ja julgeolekuta ning ilma kaasava arenguta ei saa olla püsivat rahu ja julgeolekut.

Lepinguosalised kohaldavad konfliktide ja kriiside suhtes terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas ennetus-, lahendamis- ja lepitusmeetmeid, hõlmates nii tsiviil- kui ka sõjalised võimed ja nende koostoime. Nad tegutsevad tihedas koostöös mandri ja piirkondlike organisatsioonide ning ÜROga. Nad edendavad dialoogi jaoks ja üksmeele saavutamiseks kaasavaid ja osaluspõhiseid mehhanisme ja struktuure, tõmmates kaasa kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonna organisatsioone.

Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada loodusvarade majandamist, sealhulgas edendada kaevandustööstust, eesmärgiga tuua kasu ühiskonnale tervikuna ning vältida seda, et loodusvarade ebaseaduslik kasutamine ja ebaseaduslik loodusvaradega kauplemine soodustab konfliktide teket ja püsimist.

Lepinguosalised kohustuvad tõhustama ühistegevust rahvusvahelise terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, pidades igati kinni õigusriigi põhimõttest, rahvusvahelisest õigusest, inimõiguste alasest õigusest, pagulasõigusest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest.

Lepinguosalised suurendavad oma otsustavust võitluses kõikide organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku kaubanduse vormidega, sealhulgas ebaseadusliku kauplemisega inimeste, uimastite ja ohtlike materjalidega.

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et vältida oma finantssüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil (sealhulgas ebaseadusliku kaubanduse ja korruptsiooni teel) saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks.

Lepinguosalised kohustuvad tegelema karistamatusega kõikidel tasanditel, eelkõige rahvusvahelist üldsust puudutavate rängimate kuritegude puhul. Sellega seoses kinnitavad lepinguosalised oma kindlat otsust astuda samme Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja vajaduse korral muude seonduvate vahendite rakendamiseks, tunnistades samas siseriiklike kriminaaljurisdiktsioonide ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastastikust täiendavust õiguse ja lepituse saavutamisel.

Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, täites täielikult desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest tulenevaid kohustusi ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi kohustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on lepingu oluline osa.

Lepinguosalised tugevdavad võitlust jalaväevastaste miinide ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku valmistamisega ning nii nende kui ka plahvatusohtlike sõjajäänuste vahendamise, levitamise, liigse kogunemise ja kontrollimatu levikuga. Samuti tunnistavad lepinguosalised seda, kui tähtsad on riiklikud süsteemid, mille abil kontrollitakse relvade üleandmist kooskõlas rahvusvaheliste standardlepingutega.

Lepinguosalised kohustuvad kaitsma kriitilise tähtsusega taristut, leevendama looduslikku, õnnetusest põhjustatud või kuritegelikku päritolu keemilist, bioloogilist, kiirgus- ja tuumaohtu ning suurendama tsiviillennunduse ja meresõidu turvalisust, sealhulgas võideldes piraatluse ja relvastatud röövimisega merel.

Lepinguosalised kohustuvad tugevdama koostööd, et edendada teavet ja praktilisi kogemusi vahetades küberturvalisust, ennetada kõrgtehnoloogilist, küber- ja elektroonilist kuritegevust ja selle vastu võidelda ning parandada võrguturvet kooskõlas oma õigusaktide ja inimõigustealaste rahvusvaheliste kohustustega.

Lepinguosalised lepivad kokku koostöös, et tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele dokumentidele ja standarditele, sealhulgas teabe ja eriteadmiste vahetamise kaudu.

V jaotis. Ränne ja liikuvus

Lepingus tunnistatakse, et rändel ja liikuvusel võib õige juhtimise korral kestlikule arengule soodne mõju olla. Samuti tunnistatakse selles lõuna-lõuna-suunalise ja keskkonnast põhjustatud rände ja liikuvuse ning sundümberasumise suurenenud tähtsust.

Lepinguga suurendatakse lepinguosaliste kohustust tõhustada koostööd, et maksimeerida kasu, mida võivad tuua hästi juhitud ränne ja liikuvus – näiteks rahasaadetiste ja suurenenud investeeringute kaudu ning teadmiste, tehnoloogia, oskuste ja tootmissuutlikkuse edasiandmisega rändajatele, nende peredele ning päritolu- ja sihtriikide ühiskonnale –, ning minimeerida rände ja liikuvuse kahjulik mõju arengule, nagu ajude äravool ja muud sotsiaalsed kulud. Võidakse võtta lisameetmeid, et võimaldada diasporaa ja rändajate organisatsioonide liikmetel panustada aktiivselt oma päritoluriigi arengusse.

Lepingus kinnitatakse lepinguosaliste kohustust kohelda õiglaselt oma territooriumil seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, kehtestada tõhus integratsioonipoliitika, et anda neile õigused ja määrata kohustused, mis on võrreldavad nende oma kodanike õiguste ja kohustustega, ning töötada välja meetmed mis tahes viisil diskrimineerimise vastu.

Lepinguga suurendatakse lepinguosaliste kohustust teha koostööd ebaseadusliku rände ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel, tunnistades, et ebaseaduslik ränne kahjustab päritolu-, transiidi- ja sihtriike ning suurendab rändajate inimõiguste rikkumise ning inimkaubanduse ja kuritarvitamise ohvriks langemise ohtu.

Lepingus kinnitatakse iga lepinguosalise õiguslikku kohustust võtta tingimusteta tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil, ning tagada selle kohustuse sujuv ja tõhus täitmine. Lepinguga nähakse ette konkreetsed sätted selle kohta, kuidas seda kohustust praktikas täita.

Lepingus kohustuvad lepinguosalised hoolitsema ka selle eest, et kõikides menetlustes, mis algatatakse ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriiki, austatakse üksikisikute õigusi ja väärikust. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad tugevdavad ebaseaduslike rändajate jätkusuutliku taasintegratsiooni hõlbustamiseks koostööd kooskõlas partnerluse ja ühise vastutuse põhimõttega.

Lepinguosalised võtavad lepingus kindlalt nõuks suurendada jõupingutusi inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel, integreeritud piirihalduse edendamisel ja toetamisel ning ühistes finantsuurimistes, samuti koostööd kriminaalvastutusele võtmisel.

Leping sisaldab lepinguosaliste kohustust tugevdada pagulaste ja teiste ümberasustatud isikute kaitset, olenemata nende rahvusvahelise õiguse kohasest staatusest, toetada nende lõimumist vastuvõtvas riigis ning suurendada esmast varjupaika pakkuva riigi, transiidiriigi ja sihtkohariigi suutlikkust. Erilist tähelepanu pööratakse haavatavas olukorras olevatele rändajatele ja nende erivajadustele.

Lepingus tunnistatakse, kui oluline on rakendada neis arvukates ja omavahel seotud esmatähtsates valdkondades ulatuslikku, sidusat ja tasakaalustatud lähenemisviisi, austades igati humanitaar- ja inimõigustealaseid kohustusi. Lepinguosalised püüavad maksimeerida rände ja liikuvuse lisaväärtust ning saavutada kõiki asjakohaseid strateegiaid ja vahendeid kasutades vajaliku võimenduse tagamaks, et kohustused ja kasutegurid on vastastikused.

VI jaotis. Inimareng ja -väärikus

Lepingus kinnitatakse lepinguosaliste kohustust teha koostööd, et kaotada vaesus kõikides selle vormides, tegeleda ebavõrdsusega ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele, seismaks hea selle eest, et kõik inimesed saavad teostada end inimväärikas ja tervislikus keskkonnas ning et kedagi ei jäeta hooletusse.

Sellega seoses tõhustavad lepinguosalised jõupingutusi, et teha suuremaid edusamme aastani 2030 rakendatavas kestliku arengu tegevuskavas seatud seonduvate eesmärkide saavutamisel. Erilist tähelepanu pööratakse kõige suurematele abivajajatele, eelkõige vähim arenenud riikidele ning konfliktist mõjutatud ja ebakindlatele riikidele.

Lepinguosalised – tunnistades, et demograafilised muutused võivad märkimisväärselt mõjutada saavutatavat arengut ja majandusedu – kohustuvad tegema koostööd, et viia miinimumini rahvastiku kasvuga seotud probleemid ja kasutada ära demograafilist lisaväärtust.

Võrdne juurdepääs sotsiaalteenustele

Lepinguga edendatakse kaasavat ja võrdset juurdepääsu kvaliteetsele haridusele kõigil tasemetel, sealhulgas tehnilisele ja kutsealasele väljaõppele, tagamaks et igaüks saab teadmised ja oskused, mida ta vajab, et elada väärikalt ja anda panus oma kogukonna õitsengu suurendamisse.

Leping võimaldab võtta kõikides poliitikavaldkondades arvesse tervise mõõdet, tegeledes ebavõrdsusega, mis esineb juurdepääsul tervishoiuteenustele, ja võttes kõikides riikides kasutusele üldise tervisekindlustuse, rajades tugevaid ja tõhusaid tervishoiusüsteeme ning tehes koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste leviku tõkestamisel ja vähendamisel.

Lepinguga parandatakse kõikide inimeste juurdepääsu puhtale veele, sealhulgas säästlike ja integreeritud veekäitlemissüsteemide kaudu, ning taskukohasele ja piisavale peavarjule, kasutades sihtotstarbelisi eluasemeprogramme ja linnade täiustatud arengukavu.

Sotsiaalkaitse

Lepingus tunnistatakse, et sotsiaalkaitsepoliitikal on ühiskonnas ümberkujundav roll, kuivõrd sellega edendatakse võrdsust, sotsiaalset kaasatust ja kaasavat majanduskasvu.

Sellega seoses kohustuvad lepinguosalised töötama välja tööhõivepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigile inimväärne töö, kohaldades riiklikku ümberjaotuspoliitikat ning kehtestades kaasavad riiklikud sotsiaalkaitsepõhimõtted ja -programmid, sealhulgas sotsiaalkaitse alammäärad, et tagada majanduskasvu viljade laialdane ja võrdne jagamine ning vaesuse kaotamine aastaks 2030.

Sooline võrdõiguslikkus

Lepingus kinnitatakse, et naiste ja meeste ning tüdrukute ja poiste võrdõiguslikkus on kestliku arengu jaoks väga oluline, kuna sellel on mitmekordistav mõju vaesuse kaotamisel, jätkusuutliku rahvastikukasvu saavutamisel, jõukuse suurendamisel ning inimõigustel, sotsiaalsel õiglusel ja jätkusuutlikkusel põhineva demokraatliku ühiskonna arengu elavdamisel.

Lepinguosalised edendavad naiste ja tüdrukute õiguste kaitset ja kasutamist ning toetavad nende mõjuvõimu suurendamist, sealhulgas küsimustes, mis on seotud nende seksuaal- ja reproduktiivtervisega, ning teevad koostööd, et kaotada igasugune seksuaalne ja sooline diskrimineerimine ja vägivald.

Lepinguosalised tagavad, et soolist aspekti kui olulist tegurit kestliku arengu eesmärkide saavutamisel võetakse süstemaatiliselt arvesse kõikides poliitikavaldkondades.

Vastupanuvõime

Leping sisaldab sätteid, et suurendada eelkõige haavatavate elanikkonnarühmade võimet panna vastu keskkonna- ja majandusvapustustele, loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele, konfliktidele ja üleilmsetele terviseohtudele, sealhulgas antimikroobikumiresistentsusele. Lepinguosalised hindavad oma tegevuse käigus korrakindlalt riske ja vastupanuvõimet ning kannavad hoolt selle eest, et üksikisikud, kogukonnad, asutused ja riigid saavad valmistada enda paremini ette pingeteks ja vapustusteks ning et nad suudavad need üle elada, nendega kohaneda ja neist kiiresti taastuda, kahjustamata sealjuures pikaajalisi arenguväljavaateid.

Kultuur ja vastastikune mõistmine

Lepinguosalised võtavad endale lepingus kohustuse edendada kultuuridevahelist dialoogi ja kultuurikoostööd, austades nõuetekohaselt mitmekesisust, ent samas tunnistades üldisi väärtusi, et parandada oma inimeste vahelist vastastikust mõistmist ja oma vastavate kultuuride tundmist ning ära hoida vägivaldne radikaliseerumine.

3. OSA. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Lepingus kinnitatakse, et lepinguosalised kohustuvad järgima rahvusvahelisel õigusel põhinevat maailmakorda, mille peamiseks põhimõtteks on mitmepoolsus ja mille keskmes asub ÜRO, et kindlustada rahu ja õigus, jõukus, kestlik areng ja maakera ühisvarade pidev kaitse.

See kohustus väljendub otsuses reformida ja tugevdada mitmepoolseid institutsioone, et suurendada nende tõhusust, aruandekohuslust ja esinduslikkust. Ühtlasi edendatakse ja toetatakse sellega rahvusvahelisel tasandil õigusriigi põhimõtet ja õigusemõistmist ning tagatakse, et kõik lepinguosalised astuvad vajalikud sammud peamiste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide ratifitseerimiseks ja rakendamiseks ning siseriiklike õigusnormide vastavaks kohandamiseks.

Lepinguga tugevdatakse märkimisväärselt lepinguosaliste kohustust ühendada jõud valdkondades, kus partnerlusel võib olla üleilmse tegevuse edendamisel oluline lisaväärtus. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad nii poliitilisel kui ka tegevustasandil korrapäraselt kindlaks ühised seisukohad mitmes strateegilises küsimuses, et hõlbustada õigeaegset ja koordineeritud tegevust, sealhulgas hääletamist, asjakohastes rahvusvahelistes foorumites ja rahvusvaheliste algatuste puhul. Nad kasutavad selleks ministrite kohtumisi ning lepivad kokku asjakohaste koordineerimismehhanismide rakendamises või loomises, et teha ÜRO, WTO ja võimaluse korral muude rahvusvaheliste institutsioonide raames võimalikult head koostööd.

Lepingus määratakse kindlaks, et lepinguosalised võivad aktiivselt taotleda tihedat koostööd ja luua strateegilisi liite kolmandate riikidega ja/või rühmitustega, kes jagavad nende väärtusi ja huve, et suurendada rahvusvahelises kontekstis oma diplomaatilist mõjuvõimu.



3.ELi JA AAFRIKA KOKKULEPE

1. osa. KOOSTÖÖ ALUS

Lepingus sätestatakse, et ELi ja Aafrika partnerlus hõlmab lepingu üldosas kindlaks määratud üldiseid eesmärke, põhimõtteid ja kohustusi ning käesoleva protokolliga ette nähtud konkreetseid eesmärke ja kohustusi.

Lepinguga süvendatakse Euroopa Liidu ja Aafrika vahelisi suhteid ning luuakse vastastikku kasulik poliitiline partnerlus, mis võimaldab ellu viia kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja edendada kummagi lepinguosalise põhihuve.

Täpsemalt võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, et

·ehitada üles rahumeelsed ja vastupanuvõimelised ühiskonnad ning käsitleda demograafilist ja liikuvusdünaamikat, et täita Euroopa ja Aafrika praeguste ja tulevaste põlvkondade õigustatud soovid;

·võidelda kliimamuutustega ning tagada õiglane juurdepääs loodusvaradele ja nende säästlik majandamine, et realiseerida majanduse kasutamata võimalusi, säilitada elurikkus ning ära hoida loodusvarade mis tahes ebaseaduslik kasutamine, sealhulgas konfliktide püsimajäämise huvides;

·saavutada sooline võrdõiguslikkus, toetada noorte püüdlusi ning võidelda mis tahes vormis diskrimineerimise ja kõrvalejätmisega, mis võib soodustada vägivaldset äärmuslust;

·soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid ning luua kõigile inimväärne töökoht;

·vähendada ebavõrdsust ja edendada sotsiaalkaitset, et kaotada vaesus ja tegeleda pikaleveninud humanitaarkriiside kahjuliku mõjuga.

Lepinguga ajakohastatakse ja asendatakse Aafrika ja ELi ühisstrateegia. Lepingus osutatakse ka mõlemale lepinguosalisele olulistele dokumentidele, nagu Aafrika tegevuskava aastani 2063, Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ning Euroopa arengukonsensus.

Lepinguosalised võtavad endale lepingus kohustuse rakendada ELi ja Aafrika kokkulepet järjestikuste tegevuskavade kaudu riigi, piirkonna ja mandri tasandil. Lepinguga võetakse kasutusele süsteem edusammude jälgimiseks, kasutades kõikidel tasanditel dialoogi ning tuginedes selgetele näitajatele ja mõõdetavatele tulemustele, kandmaks hoolt selle eest, et rakendamine kulgeb kavakohaselt.

Lepingus tunnistatakse ELi äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ning paljude Aafrika riikide vahelisi erilisi sidemeid.

Lepingus sätestatakse, et lepinguosalised võivad protokolli korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral vaadata selle läbi ka selleks, et lepingut seoses muutuvate oludega kohandada.

2. osa. STRATEEGILISED PRIORITEEDID

I jaotis. Rahu ja julgeolek

Lepingus kinnitatakse lepinguosaliste kohustust edendada riigi, piirkonna ja mandri tasandil sisse seatud süvendatud julgeolekupartnerluse kaudu rahu, et saavutada Aafrikas stabiilsus ja õitseng ning piirata mis tahes kahjulikku ülekanduvat mõju Euroopale.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

rahu ja julgeoleku valdkonnas

·tõhustada koostööd, koordineerimist ja dialoogi, alates ennetustegevusest ja varajasest hoiatamisest kuni kestva rahu kindlustamiseni kriisijuhtimise ja stabiliseerimise kaudu,

·võtta sihikule ebastabiilsuse peamised põhjused, sealhulgas juurdepääs maale ja loodusvaradele, vaidlusalused piirid, toidu ja veega kindlustatus ning sundränne,

·tagada, et sõjakuriteod ja inimõiguste rikkumine, sealhulgas lapssõdurite värbamine ja sooline vägivald, ei jää karistamata,

·tagada, et Aafrika rahu ja julgeoleku struktuur hakkab täielikult toimima, tõhustades Aafrika Liidu ja piirkondlike majandusühenduste liikmete püüdlusi tagada kõikide Aafrika mandril rahu ja julgeoleku nimel tehtavate jõupingutuste rahaline jätkusuutlikkus ning kohandades ELi vahendeid, et need sobiksid paremini vajaliku operatiivtegevuse ja seonduva suutlikkuse suurendamise toetamiseks;

terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas

·võidelda terrorismiga kõikides selle vormides, käsitledes tegureid, mis võivad luua radikaliseerumist ja värbamist soodustava keskkonna,

·võidelda organiseeritud kuritegevusega ja ebaseadusliku kaubandusega kõikides selle vormides (nt kauplemine inimeste, relvade, uimastite, ohtlike materjalide, looduslike liikide või kultuuriväärtustega),

·suurendada meresõidu turvalisust, sealhulgas võideldes piraatluse ja relvastatud röövimisega merel.

II jaotis. Inimõigused ja demokraatlik valitsemistava

Lepinguga muudetakse kindlamaks lepinguosaliste otsus edendada ja tugevdada demokraatiat, edendada ja kaitsta inimõigusi ning tagada vastutustundlik, läbipaistev ja kaasav juhtimine, jättes kodanikele ja kodanikuühiskonna rühmadele piisavalt võimalusi väljendada poliitika kujundamisel oma soove.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatia valdkonnas

·tagada inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ning demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika harta täielik rakendamine,

·kohaldada täielikult rahvuse, soo, vanuse, puude, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, seades esikohale jõupingutused tunnistada kehtetuks diskrimineerivad õigusaktid,

·tõhustada dialoogi ja koostööd surmanuhtluse kaotamise vallas ning võidelda piinamise ja väärkohtlemisega kõikides selle vormides,

·tagada usaldusväärsed, läbipaistvad ja kaasavad valimised, mille puhul peetakse kinni valimistsüklitest ja põhiseaduse sätetest,

·austada riikides valitud parlamentide seadusandlikke, eelarvelisi ja järelevalvega seotud eesõigusi,

·edendada pluralistlikke ühiskondi ning jätta kodanikuühiskonna asutustele propageerimistegevuses ja poliitika kujundamises osalemise võimalus ja seda võimalust suurendada;

õigusriigi põhimõtte, õigusemõistmise ja hea valitsemistava valdkonnas

·luua kaasavad, vastutustundlikud ja läbipaistvad avaliku sektori asutused, sealhulgas kasutada laialdasemalt e-halduse lahendusi,

·võidelda korruptsiooniga ning kehtestada õigusaktid, et piirata ebaseaduslikke rahavooge, pettust ja organiseeritud kuritegevust,

·teha kooskõlas rahvusvaheliste standarditega koostööd, et vältida finantssüsteemide, finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete kasutamist kuritegelikul viisil (sh ebaseadusliku kaubanduse ja korruptsiooni teel) saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks,

·tagada loodusvaradest saadud tulu säästev kasutamine ning võtta vastu reformid, et tagada õiglane, põhjendatud ja jätkusuutlik maksupoliitika,

·edendada õiguskaitse kättesaadavust ning eeskätt kohtunike sõltumatust, et tagada õiglane ja õigeaegne õigusemõistmine,

·võidelda kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite ja raamistikega maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, pöörates erilist tähelepanu maksude läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi suurendamisele.

III jaotis. Kaasav ja kestlik majandusareng

Lepinguga tugevdatakse lepinguosaliste vahelisi majandus- ja kaubandussuhteid, suurendatakse makromajanduslikku ja finantsstabiilsust, edendatakse investeerimis- ja ärivõimalusi (sh ELi välisinvesteeringute kava kaudu) ning toetatakse üleminekut täielikule ja kvaliteetsele tööhõivele, tööõiguse põhireeglite järgimist ja kaitsmist ning keskkonnasäästlikkust. Sellega aidatakse kaasa erasektori arengule kõikides majandussektorites, sealhulgas põllumajanduse, tööstuse ja teenuste valdkonnas.

Peamised investeerimise ja erasektori arengu suunad

Leping sisaldab sätteid, milles käsitletakse olulisi kitsaskohti, mis nõuavad taristusse (nt energia, transport, tehnoloogia, digitaalne ühenduvus) ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate struktuursete investeeringute kõrval avalikku sekkumist, et luua ettevõtluskeskkond, mis on suurematele investeeringuvoogudele ja erasektori arengule soodsam.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

·luua soodne õiguskeskkond, pöörates erilist tähelepanu maa ja omandiga seotud õiguste kaitsele, usaldusväärsele konkurentsipoliitikale ja avaliku sektori toetuste läbipaistvusele, intellektuaalomandile ja investeeringutele ning bürokraatia kahandamisele sertifikaatide, litsentside ja rahastamisega kaasnevate kulude vähendamise teel;

·anda ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, hõlpsasti kättesaadavat ja piisavat teave selle kohta, kuidas laiendada oma ettevõtte tegevust Aafrikas ja ELis, ning näha selleks ette lihtsustatud haldusmenetlused;

·kasutada riigi rahalisi vahendeid, sealhulgas segarahastamisvahendeid, strateegilisemalt, et kaasata täiendavad avaliku ja erasektori investeeringud;

·parandada riigi sees juurdepääsu rahastamisele, eelkõige VKEde puhul, sealhulgas finantssüsteemi reformide kaudu, et arendada välja elujõulised pangandus- ja muud süsteemid, uuenduslikud rahastamismehhanismid ja mikrolaenu skeemid;

·arendada ja tugevdada digitaalseid finantsteenuseid, sealhulgas mobiilpanganduse süsteeme, tõhustades rahvusvaheliste standardite rakendamise alast koostööd ning tagades avatud turud, tarbijakaitse ja parema juurdepääsu mobiilsideteenustele;

·tugevdada rohkem nõudlusest lähtuvaid tehnilise ja kutsealase hariduse ja väljaõppe süsteeme, mis on viidud vastavusse kohalike ja piirkondlike tööturgude vajaduste ja võimalustega.

Peamised investeerimise ja erasektori arengu valdkonnad

Lepingus sätestatakse, et keskendutakse järgmistele strateegilistele valdkondadele, millel on kaasava ja kestliku majandusarengu ning töökohtade loomise vaatenurgast eelduste kohaselt suur mitmekordistav mõju.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

põllumajanduse valdkonnas

·edendada ja mitmekesistada põllumajanduslikku tootmist, sealhulgas parandades juurdepääsu rahastamisele ja turgudele ning kaotades stiimulid, mis soodustavad jätkusuutmatute tootmissüsteemide teket,

·tugevdada põllumajandustoodete tootjate ja eksportijate positsiooni üleilmsetes väärtusahelates, sealhulgas kaotades tehnilised kaubandustõkked, suurendades sanitaar- ja fütosanitaarstandardite alast suutlikkust ning toetades õiglase kaubanduse kavu,

·tagada geograafiliste tähiste registreerimine ja kaitse Aafrika ja Euroopa põllumajandustoodete ja toiduainete puhul ning astuda samme, et aidata kohalikel kogukondadel kasutada geograafilisi tähiseid täiel määral, tõusmaks kõrgemale piirkondlikes ja üleilmsetes väärtusahelates;

kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas

·sõlmida säästva kalapüügi partnerluslepingud ja/või neid uuendada, tagades sellega kalavarude jätkusuutlikkuse ja parimate tavade edendamise kalavarude majandamisel,

·võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning toetada kalavarude säästva majandamise arengut,

·arendada säästvat vesiviljelust, lihtsustades litsentsimismenetlusi, kasutades maksimaalse kasuteguri ja säästlikkuse saavutamiseks tõhusat ruumilist planeerimist ning luues kohalikele ja välisinvestoritele võrdsemad tingimused;

säästva energia valdkonnas

·aidata tagada kõikide ettevõtjate seas energia üldine kättesaadavus ja tõhus energiakasutus, sealhulgas soodustades investeerimist tootmisse, ülekandmisse ja jaotamisse ning energiatõhususse ning toetades avatud, läbipaistvaid ja toimivaid energiaturge, mis toovad kaasa investeeringud, vastastikku kasuliku tehnosiirde, teadusuuringud ja innovatsiooni,

·luua ja tugevdada tõhusaid energiaühendusi Aafrikas ning Euroopa ja Aafrika vahel, et tagada usaldusväärsed ja taskukohased energiatarned, ning püüelda Euroopa energialiidu eesmärkide poole,

·suurendada taastuvenergia ja energiatõhususe alaste jõupingutuste rahastamiseks eraldatavaid avaliku ja erasektori vahendeid, pöörates erilist tähelepanu asjakohaste riiklike ja piirkondlike energiaalgatuste, seahulgas Aafrika taastuvenergiaalgatuse edukale rakendamisele;

rohemajanduse valdkonnas

·edendada üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale ringmajandusele, sealhulgas toetades säästvaid tarbimis- ja tootmistavasid ning jäätmetekke vältimise ja keskkonnaohutu jäätmekäitluse meetmeid,

·suurendada poliitikavariantide ja parimate tavadega seotud teadmisi ja suutlikkust, et parandada ressursitõhusust loodusvarade ja toodete kogu olelusringi jooksul;

kaevandustööstuse valdkonnas

·tagada kõikidele ettevõtjatele õiglane, jätkusuutlik ja moonutamata juurdepääs kaevandussektorile, sealhulgas meremaardlate kaevandamisele, austades igati iga riigi suveräänsust oma loodusvarade kasutamisel ja edendades säästvat majandamist,

·suurendada kaevandustööstuse juhtimises läbipaistvust ja aruandluskohustust, sealhulgas edendades kaevandustööstuse läbipaistvuse algatust ja rakendades muid asjakohaseid algatusi konfliktipiirkondade maavarade vastutustundliku kaevandamise kohta,

·edendada kogu väärtusahelas ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ärikäitumist, sealhulgas töötades välja asjakohased õigusaktid ja/või neid täielikult rakendades, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid;

transpordi ja taristu valdkonnas

·ajakohastada kaupade ja inimeste liikumise hõlbustamiseks maismaatransporti Aafrikas, tagades suurema läbipaistvuse ja konkurentsi taristu kavandamisel ja rakendamisel,

·tagada konkurents mereveoteenuste pakkumisel, sealhulgas piiramatu juurdepääs sadamatele,

·tugevdada investeerimisvõimaluste suurendamiseks suhteid lennundussektoris, laiendades ja süvendades õigusloomealast koostööd ning edendades ohutust ja julgeolekut,

·tagada taskukohane, kaasav ja usaldusväärne digitaalne ühenduvus, mida toetab soodne õiguskeskkond, ning edendada Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (Galileo) ja satelliittugisüsteemi (EGNOS) kasutamist, keskendudes vastastikku huvi pakkuvatele küsimustele;

tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas

·arendada ja tugevdada digitaalmajandust, elektroonilist sidet, usaldusteenuseid ja isikuandmete kaitset, e-kaubandust ja e-haldust, tagades rahvusvaheliste standardite edendamise ja kasutamise, avatud andmed ja turud, tarbijakaitse ja suurema juurdepääsu digitaalsetele teenustele,

·tagada kõikidele ettevõtjatele ja kodanikele juurdepääs digitaalsetele tehnoloogialahendustele ja teenustele, sealhulgas luua soodne poliitika- ja õigusraamistik, et soodustada digitaalset ettevõtlust ja piiriüleseid investeeringuid ning suurendada digitaaloskusi, sealhulgas digikirjaoskust,

·edendada teadus- ja arendustegevust, mille eesmärk on soodustada teaduslikke edusamme, tehnosiiret ja oskusteabe edasiandmist,

·toetada kohalikele vajadustele kohandatud innovatsiooni, majanduse mitmekesistamist ja liikumist teadmistepõhisema majanduse poole.

Kaubanduskoostöö

Lepingu eesmärk on edendada kaasava ja kestliku arengu huvides lepinguosaliste vahelisi kaubandus- ja investeerimisvõimalusi.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

·tagada, et on kehtestatud raamtingimused ja sobiv riigisisene poliitika, millega hõlbustada kasvu ja kestlikku arengut soodustavate suuremate kaubavoogude liikumist, sealhulgas suurema tootmisvõimsuse ja tugevama ettevõtluse, lisaväärtusega ja tööjõumahukatesse sektoritesse tehtavate suuremate investeeringute ning üleilmsetesse ja piirkondlikesse väärtusahelatesse panustamise kaudu;

·tugevdada mehhanisme, menetlusi ja asutusi, et suurendada suutlikkust kehtestada kaubanduspoliitika ja seda rakendada, ning võimaldada erasektoril sellisest poliitikast ja suurenenud võimalustest kasu saada;

·kasutada, edendada ja toetada piirkondlikke integratsiooniprotsesse, sealhulgas kaubanduse lihtsustamist ja õigusaktide ühtlustamist, et aidata riikidel saada rohkem kasu kauplemisest oma naabritega ning aidata suurendada piirkonna stabiilsust, ühtekuuluvust ja jõukust;

·toetada Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna (CFTA) loomiseks tehtavaid ettevalmistusi.

IV jaotis. Inimareng ja -väärikus

Lepingus kinnitatakse lepinguosaliste kindlat tahet kaotada 2030. aastaks vaesus kõikides selle vormides, tegeleda tõhusalt ebavõrdsusega ja saavutada sooline võrdõiguslikkus ning luua tingimused inimeste tulemuslikuks osalemiseks demokraatlikus elus ja aktiivseks panustamiseks jätkusuutlikku majanduskasvu.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

hariduse valdkonnas

·tagada, et kõikidel tüdrukutel ja poistel on juurdepääs kvaliteetsetele väikelapse arendamise, lapsehoiu ning koolieelse hariduse teenustele, ning saavutada eesmärk, et kõik tüdrukud ja poisid omandavad tasuta, võrdsel tasemel ja kvaliteetse põhi- ja keskhariduse, tugevdades riiklikke haridussüsteeme kõikidel tasanditel,

·suurendada kõrgkooli astujate arvu ja parandada kolmanda taseme hariduse kvaliteeti ning tagada oskuslike innovaatorite ja haritud noorte kriitilise massi moodustumine, sealhulgas arendada digitaaloskusi, kaasa arvatud digikirjaoskust, ning edendada digitaaltehnoloogia kasutamist,

·suurendada teadus-, tehnoloogia- ja uurimisalase koostöö tegemise võimalusi, püüeldes vastastikku kasu toova teaduse tipptaseme poole;

tervishoiu valdkonnas

·saavutada üldine tervisekindlustus ja võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, tugevdades riiklikke tervishoiusüsteeme kõikidel tasanditel,

·tagada seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, sealhulgas üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud kvaliteetsetele, taskukohastele ja terviklikele tervishoiuteenustele, haridusele ja teabele,

·toetada juurdepääsu ravimitele ja vaktsiinidele, et saavutada eemärk tagada kõigile ohutud ja taskukohased olulised ravimid ja vaktsiinid,

·suurendada Aafrika riikides varajase hoiatamise, riskide vähendamise ning riiklike ja ülemaailmsete terviseriskide juhtimise alast suutlikkust, sealhulgas looma- ja taimetervise valdkonnas,

·edendada meetmeid, et vähendada mittenakkuslike haiguste levikut ja nende riskitegureid, millega välditakse välditavaid haigusi ja kaasnevat sotsiaalset koormust, keskendudes lastele ja haavatavatele rühmadele,

·edendada teadmiste, kogemuste ja parimate tavade jagamist riikide vahel,

·võtta meetmeid, et rakendada üleilmseid tervishoiukokkuleppeid;

sotsiaalkaitse valdkonnas

·võtta vastu poliitika, mis aitab saavutada ja säilitada elanikkonna vaeseima 40 % sissetulekute kasvu tempo, mis ületab riigi keskmist,

·laiendada sotsiaalkaitset, tagades elementaarse sissetulekute kindluse ning piisavad sotsiaalkaitsesüsteemid, mis võimaldavad reageerida vapustustele,

·luua kaasavamad ja hästi toimivad tööturud ja tööhõivestrateegiad, mille eesmärk on tagada kõigile inimväärne töö, sealhulgas hõlbustades üleminekut mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele;

soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

·tagada, et kõik allkirjastavad ja ratifitseerivad konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise vastu ja selle lisaprotokolli naiste õiguste kohta ning rakendavad neid täielikult,

·tagada naiste ja tüdrukute füüsiline ja vaimne puutumatus, kaotades kõik soolise vägivalla vormid, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ja eemaldamise ning muud traditsioonist tulenevad kahjulikud tavad, ning lõpetades varajased ja sundabielud,

·tagada tüdrukute ja naiste sotsiaalsete õiguste austamine ja edendamine, eriti hariduse ja tervishoiu valdkonnas, tunnistades naiste olulist rolli demograafilise lisaväärtuse ärakasutamises,

·muuta kuuldavamaks tüdrukute ja naiste hääl ning suurendada nende osalemist poliitilises elus, rahuprotsessides ja vahendustegevuses,

·tugevdada naiste majanduslikke õigusi, hõlbustades nende juurdepääsu finantsteenustele, andes neile õiguse omada kontrolli maa ja muude tootmisvahendite üle ning neid kasutada ning toetades naisettevõtjaid;

noorte valdkonnas

·suurendada noorte toetamist tööturul vajaminevate oskuste omandamisel hariduse, kutseõppe ja digitaaltehnoloogia kaudu,

·edendada inimväärsete töötingimustega jätkusuutlike töökohtade loomist ja võidelda vägivaldse radikaliseerumise võimust võtmise vastu,

·edendada noorte mõjuvõimu suurendamist ja kodanikuvastutust, tekitades võimalused noorte aktiivseks osalemiseks kõikidel ühiskonna tasanditel, ning toetada noorteorganisatsioonide seas peetava kultuuridevahelise dialoogi algatusi;

toiduga kindlustatuse valdkonnas

·tagada, et kõigil on juurdepääs piisavale, taskukohasele, ohutule ja täisväärtuslikule toidule, et kaotada nälg ja muud liiki toidukriisid,

·parandada arengualase tegevuse ja humanitaartegevuse kooskõlastamist, et paremini ette näha ja ära hoida toidukriise ning nendeks valmistuda, tagada õigeaegne tegutsemine toidu kättesaadavaks tegemiseks kohapeal ja tegeleda ülemäärase hinnavolatiilsuse algpõhjustega,

·leevendada kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele avalduvat mõju, tugevdades sotsiaalseid turvavõrke,

·tagada mistahes kujul alatoitumusega võitlemisel võetud kohustuste täitmine ning erilise tähelepanu pööramine alatoitumuse all kannatavatele elanikkonna rühmadele seal, kus institutsiooniline suutlikkus on väike ning sagedastel katastroofidel või konfliktidel on kõige haavatavamatele rühmadele laastav mõju, näiteks ebakindlates riikides,

·hoida ära mittenakkuslike haiguste leviku suurenemine, toetades tervislikku toitumist ja tervislikke eluviise;

veega kindlustatuse valdkonnas

·tagada juurdepääs ohutule ja piisavale taskukohase hinnaga joogiveele, et rahuldada põhivajadused, sealhulgas sanitaar- ja hügieenivajadused, ning kaitsta tervist ja heaolu,

·tagada tõhus veevarustus sotsiaal-majandusliku arengu ja tegevuse jaoks ning säilitada ja kaitsta veejaotuse ja veevarude haldamisega seotud ökosüsteeme,

·edendada koostööd veevarude piiriüleseks haldamiseks, et saavutada magevee säästev kasutamine, tulla toime veega seotud ohtudest (nt üleujutused, põuad ja saaste) põhjustatud ebakindlusega ning ennetada konfliktide ohtu;

kultuurikoostöö valdkonnas

·tugevdada kultuuri- ja loomemajandust,

·soodustada kultuurivahetust ja viia eri kultuurivaldkondades ellu ühisalgatusi,

·toetada materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ning kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse edendamist.

V jaotis. Liikuvus ja ränne

Tuginedes olemasolevatele algatustele (nt Euroopa rände tegevuskava, partnerlusraamistik, Rabati ja Khartoumi protsess, Valletta tippkohtumine), tunnistatakse lepingus, et Aafrika ja Euroopa rändealased huvid on omavahel põimunud ning et kui rände ja liikuvusega nõuetekohaselt tegeleda, sealhulgas kasutades ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks ja tagasivõtmiseks tõhusaid mehhanisme, aitavad nad kaasa majanduskasvule ning pädevuse ja teadmiste liikumisele.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

seadusliku rände valdkonnas

·suurendada üliõpilaste, teadlaste ja spetsialistide jaoks ette nähtud tõhustatud liikuvuskavade kaudu ajude ringlust,

·hõlbustada kehtivas õigusraamistikus ärilisel ja investeerimise eesmärgil lühiajaliste külaskäikude tegemist,

·teha tööd töörände tõhusa juhtimise nimel, sealhulgas kandes üle ja tunnustades oskusi ja kvalifikatsioone, tagades asjakohase sotsisaalkaitse ning võideldes ärakasutamise kõikide vormide vastu;

ebaseadusliku rände valdkonnas

·tõhustada piirihalduse alast koostööd, parandada jälitusteabe kogumist ja jagamist ning edendada politsei- ja õigusasutuste koostööd,

·kinnitada lepinguosaliste õiguslikku kohustust võtta teise lepinguosalise taotlusel tingimusteta tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil, luua selle kohustuse tõhusa täitmise tagamiseks mehhanism ja hõlbustada selle kohustuse täitmist. Sellega seoses kohustuvad lepinguosalised reageerima kiiresti tagasivõtutaotlustele (nt tehes kindlaks oma kodanikud, väljastades tagasipöördumist võimaldava reisidokumendi või tunnistades kõlblikuks tagasipöördumiseks väljastatud ELi reisidokumendi, täites õigeaegselt tagasipöördumisega seotud formaalsused),

·töötada välja ja jõustada õigusakte kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooniga ja seda täiendavate protokollidega (maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestav protokoll ning inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamist, sellise kauplemise vastu võitlemist ja selle eest karistamist käsitlev protokoll) kui peamiste rahvusvaheliste õiguslike vahenditega, mille abil võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu,

·korraldada võimalike rändajate seas teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mille raames tutvustatakse ebaseadusliku rändega seotud riske,

·tõhustada inimsmugeldajate ja -kaubitsejate võrgustike vastast võitlust, täiustades teabejagamissüsteeme, uurimisi ja kriminaalmenetlusi;

muude rändealaste küsimuste valdkonnas

·kahandada tehingukulud rändajate rahaülekannete puhul alla 3 %, kaotada ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5 %, ja täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata ebatraditsioonilisi osalejaid, sealhulgas kasutades uusi tehnoloogialahendusi,

·suurendada diasporaa kaasamist päritoluriikides, millega hoogustatakse kohalikku majandusarengut,

·tagada, et lõuna-lõuna-suunalist rännet (Aafrika riikide vahel ja sees) käsitletakse riiklikes ja piirkondlikes arengukavades piisavalt,

·kindlustada sunniviisiliselt ümberasustatud isikutele, sealhulgas pagulastele, varjupaigataotlejatele ja riigisisestele põgenikele, võimalikult kõrgetasemeline kaitse ja abi, lähtudes vastutuse jagamise põhimõttest ja täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

VI jaotis. Kliimamuutused ja keskkonnasäästlikkus

Lepingus kinnitatakse, et kaugeleulatuvad meetmed kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vallas on olulised, et hallata ja vähendada kliimamuutustega seotud riske, ning üldisemalt, et keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamine on praeguste ja tulevaste põlvkondade arengu seisukohast elutähtis.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

kliimameetmete valdkonnas

·kiirendada Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist riiklikult kindlaksmääratud panuste ja riiklike kohanemiskavade kaudu,

·viia olemasolevad rahastamisvood vastavusse vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas liikumisega ning uurida sellega vastavuses olevaid uuenduslikke rahastamisvahendeid,

·tagada kliima ja keskkonna juhtimiseks ja jälgimiseks, sealhulgas kasutades Maa seire tehnoloogiat ja selliseid teabesüsteeme nagu Copernicus, vajalike töötajate ja asutuste teaduslik ja tehniline suutlikkus ja/või seda suurendada,

·edendada ja/või tõhustada rohelist majanduskasvu ja jätkusuutlikku sinist majanduskasvu peamistes majandussektorites;

elurikkuse ja ökosüsteemide valdkonnas

·edendada ökosüsteemide kaitset, säästvat kasutamist ja taastamist, eriti Kongo jõe vesikonnas, et anda riikidele võimalus areneda, võimaldada kohalikule elanikkonnale elatusvahendid ning tagada kohalikud ja üleilmsed ökosüsteemiteenused,

·kaitsta elusloodust ning suurendada üldsuse teadlikkust eluslooduse kaitsest ja looduslike liikidega kaubitsemisest kõikidel tasanditel, pöörates erilist tähelepanu ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile (CITES) ja muudele asjakohastele rahvusvahelistele raamistikele,

·kaitsta ranniku- ja merealasid ning vähendada mereprügi, sealhulgas edendades jäätmetekke vältimise poliitikat ja laiendades ookeanide puhastamise operatsioone,

·kaasata kohalikke kogukondi rohkem ökosüsteemide kaitsesse, seades esmatähtsale kohale töökohtade ja muude majanduslike võimaluste loomise, sealhulgas edendades keskkonnahoidlikku ja jätkusuutlikku turismi;

seoses põua, kõrbestumise ja mulla degradatsiooniga

·edendada terviklikke lähenemisviise võitluseks põua, mulla degradatsiooni ja kõrbestumise vastu, sealhulgas tagades jätkusuutlikud ja võrdsed maaga seotud õigused ning säästliku maa-, vee- ja metsaressursside majandamise ning luues maapiirkondades elavatele inimestele jätkusuutlikud majanduslikud võimalused,

·kiirendada edusamme ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni riiklike tegevuskavade ning muude asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike algatuste, sealhulgas suure rohelise müüri algatuse rakendamisel,

·võtta kasutusele lisavahendid, et võidelda kõrbestumise ja mulla degradatsiooni vastu, ning suurendada kohalike kogukondade kaasatust;

metsanduse valdkonnas

·edendada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT), sealhulgas sõlmides ja/või rakendades vabatahtlikke partnerluslepinguid, ning suurendada FLEGTi ning raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva ÜRO programmi (REDD+) sidusust ja kasulikku koostoimet riigi tasandil,

·võidelda ebaseadusliku metsaraie ning ebaseaduslike raie- ja puittoodetega kauplemise vastu, suurendada üldsuse teadlikkust raadamisest kõikidel tasanditel ning soodustada säästlikult majandatud metsadest pärit ressursi- ja energiatõhusate toodete tarbimist,

·kaasata kohalikke kogukondi rohkem metsade kaitsmisse, seades esmatähtsale kohale ökosüsteemide kaitsega seotud töökohtade ja muude majanduslike võimaluste loomise;

jätkusuutliku linnastumise valdkonnas

·luua aktiivselt kohalikke omavalitsusi kaasates kestliku linnaarengu jaoks soodne õiguslik ja poliitiline keskkond kooskõlas ÜRO uue linnade tegevuskavaga, pöörates erilist tähelepanu läbipaistvatele ja reguleeritud maa omandamise ja omandiõigustele,

·edendada suutlikkuse suurendamist ja osaleda keskkonnaalastes teadlikkuse suurendamise kampaaniates,

·luua säästva energia ja linnaliikuvuse lahendusi, mida toetatakse piisava riigisisese ja rahvusvahelise rahastamisega, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluse kaudu,

·parandada jäätmete ja kõigi ohtlike ainete käitlemist ning tegeleda saastega kõikides selle vormides,

·edendada looduspõhiseid lahendusi, et suurendada vastupanuvõimet linnapiirkondades.



4.ELi JA KARIIBI MERE PIIRKONNA KOKKULEPE

1. osa. KOOSTÖÖ ALUS

Lepingus sätestatakse, et ELi ja Kariibi mere piirkonna partnerlus hõlmab lepingu üldosas kindlaks määratud üldiseid eesmärke, põhimõtteid ja kohustusi ning käesoleva protokolliga ette nähtud konkreetseid eesmärke ja kohustusi.

Lepinguga süvendatakse Euroopa Liidu ja Kariibi mere piirkonna vahelisi suhteid ning luuakse vastastikku kasulik poliitiline partnerlus, mis võimaldab ellu viia kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja edendada kummagi lepinguosalise põhihuve.

Täpsemalt võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

·võidelda kliimamuutustega ning tagada tõhus juurdepääs loodusvaradele ja nende säästlik majandamine, et saavutada pidev sotsiaalne ja majanduslik areng;

·soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid ning luua kõigile inimväärne töökoht;

·ehitada tõhusa sotsiaalkaitsepoliitika toel üles ohutud ja kaasavad ühiskonnad, saavutades soolise võrdõiguslikkuse ja pakkudes noortele mõistlikke alternatiive;

·tagada kinnipidamine üleilmsetest korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja maksuhaldusega seotud normidest.

Leping tugineb ELi ja Kariibi mere piirkonna ühisele partnerlusstrateegiale ja asendab selle.

Lepingus tunnistatakse ELi äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide tihedaid sidemeid Kariibi mere riikidega ja rolli piirkondlikus integratsioonis.

Lepinguosalised võtavad endale lepingus kohustuse rakendada ELi ja Kariibi mere piirkonna protokolli järjestikuste tegevuskavade kaudu riigi ja piirkonna tasandil.

Lepinguga võetakse kasutusele süsteem edusammude jälgimiseks, kasutades kõikidel tasanditel poliitilist dialoogi ning tuginedes selgetele näitajatele ja mõõdetavatele tulemustele, kandmaks hoolt selle eest, et rakendamine kulgeb kavakohaselt.

Lepingus sätestatakse, et lepinguosalised võivad protokolli korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral vaadata selle läbi ka selleks, et lepingut seoses muutuvate oludega kohandada.

2. osa. STRATEEGILISED PRIORITEEDID

I jaotis. Kliimamuutused ja loodusvarade säästev majandamine

Lepingus kinnitatakse, et kaugeleulatuvad meetmed kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vallas on olulised, et hallata ja vähendada kliimamuutustega seotud riske, ning üldisemalt, et keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamine on praeguste ja tulevaste põlvkondade arengu seisukohast elutähtis.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

kliimameetmete valdkonnas

·kiirendada Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist riiklikult kindlaksmääratud panuste ja riiklike kohanemiskavade kaudu,

·viia olemasolevad rahastamisvood vastavusse vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas liikumisega ning uurida sellega vastavuses olevaid uuenduslikke rahastamisvahendeid,

·tagada kliima ja keskkonna juhtimiseks ja jälgimiseks, sealhulgas kasutades Maa seire tehnoloogiat ja teabesüsteeme, vajalike töötajate ja asutuste teaduslik ja tehniline suutlikkus ja/või seda suurendada,

·edendada ja/või tõhustada rohelist majanduskasvu ja jätkusuutlikku sinist majanduskasvu peamistes majandussektorites;

keskkonnasäästlikkuse valdkonnas

·toetada ökosüsteemide kaitset, säästvat majandamist ja taastamist, et anda riikidele võimalus areneda, võimaldada kohalikule elanikkonnale elatusvahendid ning tagada kohalikud ja üleilmsed ökosüsteemiteenused,

·peatada raadamine ja tagada metsade säästev majandamine,

·edendada säästvat veemajandust,

·parandada jäätmete ja kõigi ohtlike ainete käitlemist, sealhulgas kasutades tõhusaid kogumissüsteeme ja tõhusat ringlussevõttu;

ookeanide majandamise valdkonnas

·kaitsta ranniku- ja mereökosüsteeme, keskendudes sinise majanduskasvu strateegiate raames eeskätt kalandus- ja turismisektori kestlikule arengule,

·võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning toetada kalavarude säästva majandamise arengut,

·vähendada mereprügi, tegeledes selle tekke algpõhjustega, sealhulgas rakendades jäätmetekke vältimise poliitikat ja laiendades ookeanide puhastamise operatsioone, pöörates erilist tähelepanu aladele, kuhu keerised on prügi kokku kandnud,

·suurendada riikide ja piirkondade suutlikkust vastutustundlikult majandada ookeani- ja rannikuressursse,

·edendada mere ja ranniku looduskapitali väärtustamist;

katastroofiohu juhtimise valdkonnas

·suurendada jälgimise, varajase hoiatamise ja riskihindamise alast suutlikkust, täiustades riigi tasandil ennetamis-, leevendamis-, ettevalmistus-, reageerimis- ja taastumismeetmeid, et suurendada ühiskondade ja taristute vastupanuvõimet kooskõlas Sendai raamistikuga,

·suurendada piirkondade suutlikkust reageerida katastroofidele ja õnnetustele, sealhulgas täiustada tsiviilkaitsemehhanisme,

·edendada koostööd kosmosetehnoloogia ja teabe kasutamise kaudu,

·tagada kohalik isevastutus, kaasates mõjutatud kogukonnad, kodanikuühiskonna ja kohalikud omavalitsused poliitikameetmete kavandamisse ja rakendamisse, pöörates tähelepanu kõige haavatavamatele leibkondadele ja tõrjutud rühmadele.

II jaotis. Kaasav ja kestlik majandusareng

Lepinguga tugevdatakse lepinguosaliste vahelisi majandus- ja kaubandussuhteid, suurendatakse makromajanduslikku ja finantsstabiilsust, edendatakse investeerimis- ja ärivõimalusi ning toetatakse üleminekut täielikule ja kvaliteetsele tööhõivele, tööõiguse põhireeglite järgimist ja kaitsmist ning keskkonnasäästlikkust. Sellega suurendatakse erasektori arengut kõikides majandussektorites, sealhulgas põllumajanduse, tööstuse ja teenuste valdkonnas.

Peamised investeerimise ja erasektori arengu suunad

Leping sisaldab sätteid, milles käsitletakse olulisi kitsaskohti, mis nõuavad taristusse (nt energia, transport, digitaalne ühenduvus) ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate struktuursete investeeringute kõrval avalikku sekkumist, et luua ettevõtluskeskkond, mis on suurematele investeeringuvoogudele ja erasektori arengule soodsam.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised endale kohustuse muu hulgas

·luua soodne õiguskeskkond, pöörates erilist tähelepanu maa ja omandiga seotud õiguste kaitsele, intellektuaalomandile ja investeeringutele, bürokraatia kahandamisele sertifikaatide, litsentside ja rahastamisega kaasnevate kulude vähendamise teel, usaldusväärsele konkurentsipoliitikale, sealhulgas avaliku sektori toetuste läbipaistvusele, ning tõhusate ja prognoositavate maksusüsteemide vastuvõtmisele;

·anda investoritele hõlpsasti kättesaadavat ja piisavat teavet selle kohta, kuidas laiendada oma ettevõtte tegevust Kariibi mere piirkonnas, ning lihtsustada ettevõtte loomisega seotud haldusmenetlusi;

·kasutada riigi rahalisi vahendeid, sealhulgas segarahastamisvahendeid, strateegilisemalt, et kaasata täiendavad avaliku ja erasektori investeeringud;

·parandada riigi sees juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas finantssüsteemi reformide kaudu, et arendada välja elujõulised pangandus- ja muud süsteemid ning uuenduslikud rahastamismehhanismid ja -kavad;

·arendada ja tugevdada digitaalseid finantsteenuseid, sealhulgas mobiilpanganduse süsteeme, tõhustades rahvusvaheliste standardite rakendamise alast koostööd ning tagades avatud turud, tarbijakaitse ja parema juurdepääsu mobiilsideteenustele;

·tugevdada rohkem nõudlusest lähtuvaid tehnilise ja kutsealase hariduse ja väljaõppe süsteeme, mis on viidud vastavusse kohalike ja piirkondlike tööturgude vajaduste ja võimalustega.

Peamised investeerimise ja erasektori arengu valdkonnad

Lepinguosalised keskenduvad muu hulgas järgmistele strateegilistele valdkondadele, millel on kaasava ja kestliku majandusarengu ning töökohtade loomise vaatenurgast eelduste kohaselt suur mitmekordistav mõju, tagades et majanduskasvu edendamisel ei jäeta tähelepanuta keskkonnasäästlikkust.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

rohemajanduse valdkonnas

·edendada üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale ringmajandusele, sealhulgas toetades säästvaid tarbimis- ja tootmistavasid ning jäätmetekke vältimise ja keskkonnaohutu jäätmekäitluse meetmeid,

·suurendada poliitikavariantide ja parimate tavadega seotud teadmisi ja suutlikkust, et parandada ressursitõhusust loodusvarade ja toodete kogu olelusringi jooksul;

jätkusuutliku sinise majanduskasvu valdkonnas

·sõlmida säästva kalapüügi partnerluslepingud ja/või neid uuendada, tagades sellega kalavarude jätkusuutlikkuse, parimate tavade edendamise kalavarude majandamisel ning suutlikkuse suurenemise kalandustoodete töötlemisel,

·arendada säästvat vesiviljelust, lihtsustades litsentsimismenetlusi, kasutades maksimaalse kasuteguri ja säästlikkuse saavutamiseks tõhusat ruumilist planeerimist ning luues investoritele võrdsemad tingimused,

·tagada kõikidele ettevõtjatele õiglane, jätkusuutlik ja moonutamata juurdepääs kaevandussektorile, sealhulgas meremaardlate kaevandamisele, võttes arvesse säästlikkusega seotud kaalutlusi, ning suurendada läbipaistvust ja aruandluskohustust, sealhulgas edendades kaevandustööstuse läbipaistvuse algatust ja rakendades muid asjakohaseid algatusi,

·tagada piiramatu juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele, sealhulgas sadamatele, lähtudes õiglasest konkurentsist ja kaubanduslikest alustest;

säästva energia valdkonnas

·aidata tagada kõikidele ettevõtjatele energia üldine kättesaadavus ning usaldusväärsed ja taskukohased säästva energia tarned ning soodustada investeerimist, sealhulgas taastuvenergia tootmisse, ülekandmisse ja jaotamisse ning energiatõhususse, tegeledes samal ajal kahjulike turumoonutustega,

·suurendada taastuvenergia ja energiatõhususe rahastamiseks eraldatavaid avaliku ja erasektori vahendeid ning kiirendada puhta, mitmekesise ja säästva energiatehnoloogia, sealhulgas taastuvenergiatehnoloogia ja vähese heitega energiatehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu;

turismi valdkonnas

·soodustada lihtsustatud turustamis- ja müügiedendusstrateegiate, erialase koolituse ja digitaaltehnoloogia kasutuselevõtu kaudu investeerimist turismisektorisse,

·tugevdada turismisektori ja muude asjakohaste majandussektorite, eelkõige põllumajanduse ja kalanduse vahelisi seoseid, pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ning maa- ja mereturismile,

·võtta turismipoliitika kavandamisel ja arendamisel arvesse elurikkuse säästlikku kasutamist ja kaitset,

·edendada jätkusuutlikku, vastutustundlikku ja kvaliteetset turismi, mille puhul võetakse arvesse kohalike kogukondade puutumatust ja huve;

seoses inimeste ja kohtade ühendamisega

·rajada kaupade ja inimeste liikumise hõlbustamiseks kvaliteetsed ja jätkusuutlikud taristusüsteemid, edendades keskkonnahoidlikke tavasid kooskõlas sõlmitud rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega,

·tagada kõikidele ettevõtjatele juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turgudele (nt telekommunikatsioon, side), sealhulgas luues soodsad õigusraamistikud ja toetades sihipäraseid investeeringuid, ning anda kodanikele ja ettevõtjatele taskukohased võimalused kasutada digitaaltehnoloogiat,

·soodustada kultuurivahetust ja viia eri kultuurivaldkondades ellu ühisalgatusi, sealhulgas korraldada ühiselt kultuuriüritusi,

·edendada koostööd ja lõimumist ELi äärepoolseimate piirkondadega ning ülemeremaade ja -territooriumidega,

·edendada ja toetada piirkondlikke integratsiooniprotsesse nii Kariibi mere piirkonnas kui ka integreerumist Ladina-Ameerikaga.

Kaubanduskoostöö

Lepingu eesmärk on edendada kaasava ja kestliku arengu huvides lepinguosaliste vahelisi kaubandus- ja investeerimisvõimalusi.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised endale kohustuse muu hulgas

·tugevdada sõlmitud kaubanduskokkulepete raames mehhanisme ja menetlusi ning suurendada suutlikkust;

·tagada, et on kehtestatud raamtingimused ja sobiv riigisisene poliitika, millega hõlbustada kasvu ja kestlikku arengut, töökohtade loomist, majanduse mitmekesistamist ja industrialiseerimist soodustavate suuremate kaubavoogude liikumist, sealhulgas suurema tootmisvõimsuse ja tugevama ettevõtluse, lisaväärtusega ja tööjõumahukatesse sektoritesse tehtavate suuremate investeeringute ning üleilmsetesse ja piirkondlikesse väärtusahelatesse panustamise kaudu;

·tugevdada mehhanisme, menetlusi ja asutusi, et suurendada suutlikkust kehtestada kaubanduspoliitika ja seda rakendada, ning võimaldada erasektoril sellisest poliitikast ja suurenenud võimalustest kasu saada;

·kasutada, edendada ja toetada piirkondlikke integratsiooniprotsesse, sealhulgas kaubanduse lihtsustamist ja õigusaktide ühtlustamist, et aidata riikidel saada rohkem kasu kauplemisest oma naabritega ning aidata suurendada piirkonna stabiilsust, ühtekuuluvust ja jõukust.

III jaotis. Inimeste turvalisus, inimõigused ja hea valitsemistava

Lepingus korratakse, et vastupanuvõimelised ühiskonnad, kus on demokraatlikud, tõhusad ja läbipaistvad asutused, kus kaitstakse igati inimõigusi ja põhivabadusi ning kus kodanikel ja rühmadel on piisavalt võimalusi väljendada oma püüdlusi ja kujundada poliitikat, on kõige paremini valmis reageerima oma riigis ja väliskeskkonnas aset leidvatele muutustele, nendega kohanema ja neid haldama.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

kuritegevuse ja kodanike turvalisuse valdkonnas

·võidelda ebaseaduslike uimastite tootmise, nendega kauplemise ja nende tarbimise vastu, keskendudes eeskätt nõudlusele, ennetamisele ja haridusele,

·parandada rändevoogude juhtimist, võidelda inimkaubanduse, sundrände ning rändajate, väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ning teostada kahesuguse kasutusega kaupade puhul strateegilist kaubanduskontrolli, tõhustades piirikontrolli, kasutades piiriülest jälitusteavet, jagades teavet, vahetades eksperte ja andes üksteisele tehnilist abi,

·võidelda terviklikku, algpõhjustest lähtuvat ja ennetavat lähenemisviisi rakendades jõukude vägivallatsemisega, käsitledes tegureid, mis võivad tekitada radikaliseerumist soodustava keskkonna,

·teha kooskõlas rahvusvaheliste standarditega koostööd, et vältida finantssüsteemide, finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete kasutamist kuritegelikul viisil (sh ebaseadusliku kaubanduse ja korruptsiooni teel) saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks;

inimõiguste ja õigusemõistmise valdkonnas

·kohaldada täielikult rahvuse, soo, vanuse, puude, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, keskendudes eeskätt diskrimineerivate õigusaktide kehtetuks tunnistamisele,

·tõhustada dialoogi ja koostööd surmanuhtluse kaotamise vallas ning võidelda piinamise ja väärkohtlemisega, samuti julgeolekujõudude sobimatu käitumisega,

·lõpetada koduvägivald ning seksuaalne ja tööalane ärakasutamine, edendada laste õigusi, lõpetades lapstööjõu kasutamise ning laste kuritarvitamise ja kehalise karistamise, võidelda inimkaubandusega ja kasu teenimise eesmärgil toimuva igat liiki ärakasutamisega nii seaduslikus kui ka ebaseaduslikus majandustegevuses,

·tugevdada asutusi ja õigusriigi põhimõtet, tagades õiglase juurdepääsu õigusemõistmisele, kohtunike sõltumatuse ja vastutuse ning kohtuasutuste suutlikkuse suurendamise, ning lõpetada kohtuasjade kuhjumine ja ülemäärane eelvangistuses pidamine,

·parandada vanglates valitsevaid tingimusi, rakendada kinnipeetavate taasintegreerimiseks ühiskonda sotsiaalse rehabilitatsiooni programme ning tegeleda kolmandatest riikidest pärit kurjategijate väljasaatmisest põhjustatud sotsiaal- ja julgeolekuprobleemidega;

hea valitsemistava ja maksude valdkonnas

·edendada head valitsemistava, sealhulgas riigi rahanduse usaldusväärset juhtimist, läbipaistvust ja aruandekohuslust,

·luua uued korruptsiooni, altkäemaksu ja valgekraede kuritegevuse, sealhulgas rahapesu vastu võitlemise mehhanismid ja tugevdada olemasolevaid,

·võidelda kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite ja raamistikega maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, pöörates erilist tähelepanu maksude läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi suurendamisele.

·tõhustada poliitilist dialoogi koostööd mittetegevate maksujurisdiktsioonidega, et järgida üleilmseid maksuhaldusstandardeid.

IV jaotis. Inimareng ja sotsiaalne ühtekuuluvus

Lepingus kinnitatakse lepinguosaliste kindlat tahet kaotada 2030. aastaks vaesus kõikides selle vormides, tegeleda tõhusalt ebavõrdsusega ja saavutada sooline võrdõiguslikkus ning luua tingimused inimeste tulemuslikuks osalemiseks demokraatlikus elus ja aktiivseks panustamiseks jätkusuutlikku majanduskasvu. Samuti tunnistatakse selles, et sotsiaalkaitse on väga oluline investeering vaesuse kaotamiseks ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks ning tähtis vahend, et luua kaasava ja kestliku majandusarengu poole liikumiseks end ise tugevdav tsükkel, investeerides selleks majandusliku kasu laiemalt ühiskonda ja inimestesse.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

inimarengu valdkonnas

·tagada, et kõik tüdrukud ja poisid omandavad tasuta, võrdsel tasemel ja kvaliteetse koolieelse, põhi- ja keskhariduse ning et kõrgkooli astujate arv suureneb märkimisväärselt,

·saavutada üldine tervisekindlustus ja võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas tagada seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, tugevdades riiklikke tervishoiusüsteeme kõikidel tasanditel, suurendada varajase hoiatamise, riskide vähendamise ning riiklike ja ülemaailmsete terviseriskide juhtimise alast suutlikkust ning võtta meetmeid üleilmsete tervishoiukokkulepete rakendamiseks,

·tagada juurdepääs ohutule ja piisavale taskukohase hinnaga joogiveele, et rahuldada põhivajadused, sealhulgas sanitaar- ja hügieenivajadused, ning kaitsta tervist ja heaolu,

·tagada, et kõikidel on juurdepääs piisavale, taskukohasele, ohutule ja täisväärtuslikule toidule,

·hoida ära mittenakkuslike haiguste leviku suurenemine, toetades tervislikku toitumist ja tervislikke eluviise,

·tegeleda keskkonnast põhjustatud sundrändega kaasnevate probleemidega ning sellise sundrände mõjuga rändajatele ja nende kogukondadele,

·võtta vastu sihipärane poliitika ja teha asjakohaseid investeeringuid, et edendada noorte õigusi ning hõlbustada nende osalemist ühiskonna- ja majanduselus;

sotsiaalkaitse valdkonnas

·võtta vastu poliitika, mis aitab saavutada ja säilitada elanikkonna vaeseima 40 % sissetulekute kasvu tempo, mis ületab riigi keskmist,

·laiendada sotsiaalkaitset, tagades elementaarse sissetulekute kindluse ning piisavad sotsiaalkaitsesüsteemid, mis võimaldavad reageerida vapustustele,

·luua kaasavamad ja hästi toimivad tööturud ja tööhõivestrateegiad, mille eesmärk on tagada kõigile inimväärne töö, sealhulgas parandades töötajate tervishoiu- ja ohutustingimusi,

·käsitleda mitteametliku majandustegevusega seotud küsimusi, sealhulgas juurdepääsu laenudele ja mikrorahastamisele ning tugevdatud sotsiaalkaitsemeetmeid, et muuta üleminek ametlikule majandustegevusele sujuvamaks;

soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

·tagada, et kõik allkirjastavad ja ratifitseerivad konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise vastu ja selle lisaprotokolli naiste õiguste kohta ning rakendavad neid täielikult,

·tagada naiste ja tüdrukute füüsiline ja vaimne puutumatus, kaotades kõik soolise vägivalla vormid, sealhulgas inimkaubanduse, ning lõpetades varajased ja sundabielud,

·tagada tüdrukute ja naiste sotsiaalsete õiguste austamine ja edendamine, eriti tervishoiu ja hariduse valdkonnas,

·muuta kuuldavamaks tüdrukute ja naiste hääl ning suurendada nende osalemist poliitilises elus, edendades naiste osalemist valimis-, poliitilistes ja juhtimisprotsessides, rahuprotsessides ja vahendustegevuses ning suurendades tüdrukute ja naiste organisatsioonide mõjuvõimu,

·tugevdada naiste majanduslikke õigusi, hõlbustades nende juurdepääsu finantsteenustele, andes neile õiguse omada kontrolli maa ja muude tootmisvahendite üle ning neid kasutada ning toetades naisettevõtjaid.

Haiti toetamine

Tunnistades Haiti kui piirkonna ainsa vähim arenenud riigi eriolukorda, kohustutakse lepingus jätkama koostööd, et tegeleda riigi struktuursete puudustega, samas toetades kõiki eespool nimetatud eesmärke, mille hulka kuulub riigiasutuste tugevdamine, üldise juhtimise, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste edendamine, võitlemine korruptsiooni ja kokkumängu vastu ning vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine.



5.ELi JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA KOKKULEPE

1. osa. KOOSTÖÖ ALUS

Lepingus sätestatakse, et ELi ja Vaikse ookeani piirkonna partnerlus hõlmab lepingu üldosas kindlaks määratud üldiseid eesmärke, põhimõtteid ja kohustusi ning käesoleva protokolliga ette nähtud konkreetseid eesmärke ja kohustusi.

Lepinguga süvendatakse Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna vahelisi suhteid ning luuakse vastastikku kasulik poliitiline partnerlus, mis võimaldab ellu viia kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja edendada kummagi lepinguosalise põhihuve.

Täpsemalt võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

·tagada jätkusuutlik juurdepääs loodusvaradele ja nende säästev majandamine ning suurendada võimet panna vastu pidevat majandus- ja sotsiaalarengut kahjustavale kliimamuutuste ja looduskatastroofide mõjule;

·soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid ning luua kõigile inimväärne töökoht;

·ehitada üles kaasavad ja turvalised ühiskonnad, toetades lepitusprotsesse, saavutades soolise võrdõiguslikkuse ning suurendades inimarengu ja sotsiaalkaitsepoliitika alaseid jõupingutusi;

·tagada kinnipidamine korruptsiooni, maksuhalduse ja organiseeritud kuritegevusega seotud rahvusvahelistest normidest.

Leping tugineb ELi strateegiale, mis käsitleb partnerlust Vaikse ookeani saartega, ja asendab selle.

Lepingus tunnistatakse ELi ülemeremaade ja -territooriumide tihedaid sidemeid Vaikse ookeani piirkonna riikidega ja rolli piirkondlikus integratsioonis.

Lepinguosalised võtavad endale lepingus kohustuse rakendada ELi ja Vaikse ookeani piirkonna protokolli järjestikuste tegevuskavade kaudu riigi ja piirkonna tasandil.

Lepinguga võetakse kasutusele süsteem edusammude jälgimiseks, kasutades kõikidel tasanditel tõhustatud poliitilist dialoogi ning tuginedes selgetele näitajatele ja mõõdetavatele tulemustele, kandmaks hoolt selle eest, et rakendamine kulgeb kavakohaselt.

Lepingus sätestatakse, et lepinguosalised võivad protokolli korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral vaadata selle läbi ka selleks, et lepingut seoses muutuvate oludega kohandada.

2. osa. STRATEEGILISED PRIORITEEDID

I jaotis. Kliimamuutused ja loodusvarade säästev majandamine

Lepingus kinnitatakse, et kaugeleulatuvad meetmed kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vallas on olulised, et hallata ja vähendada kliimamuutustega seotud riske, ning üldisemalt, et keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamine on praeguste ja tulevaste põlvkondade arengu seisukohast elutähtis.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

kliimameetmete valdkonnas

·kiirendada Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist riiklikult kindlaksmääratud panuste ja riiklike kohanemiskavade kaudu,

·viia olemasolevad rahastamisvood vastavusse vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas liikumisega ning uurida sellega vastavuses olevaid uuenduslikke rahastamisvahendeid,

·tagada kliima ja keskkonna juhtimiseks ja jälgimiseks, sealhulgas kasutades Maa seire tehnoloogiat ja teabesüsteeme, vajalike töötajate ja asutuste teaduslik ja tehniline suutlikkus ja/või seda suurendada,

·edendada ja/või tõhustada rohelist ja sinist majanduskasvu peamistes majandussektorites;

keskkonnasäästlikkuse valdkonnas

·toetada ökosüsteemide kaitset, säästvat majandamist ja taastamist, et anda riikidele võimalus areneda, võimaldada kohalikule elanikkonnale elatusvahendid ning tagada kohalikud ja üleilmsed ökosüsteemiteenused,

·peatada raadamine ja tagada metsade säästev majandamine,

·edendada säästvat veemajandust,

·parandada jäätmete ja kõigi ohtlike ainete käitlemist, sealhulgas kasutades tõhusaid kogumissüsteeme ja tõhusat ringlussevõttu;

ookeanide majandamise valdkonnas

·kaitsta ranniku- ja mereökosüsteeme ning nende elurikkust, keskendudes sinise majanduskasvu strateegiate raames eeskätt kalandus- ja turismisektori kestlikule arengule,

·võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning toetada kalavarude säästva majandamise arengut,

·vähendada mereprügi, tegeledes selle tekke algpõhjustega, sealhulgas rakendades jäätmetekke vältimise poliitikat ja laiendades ookeanide puhastamise operatsioone, pöörates erilist tähelepanu aladele, kuhu keerised on prügi kokku kandnud;

katastroofiohu juhtimise valdkonnas

·suurendada jälgimise, varajase hoiatamise ja riskihindamise alast suutlikkust, täiustades riigi tasandil ennetamis-, leevendamis-, ettevalmistus-, reageerimis- ja taastumismeetmeid, et suurendada ühiskondade ja taristute vastupanuvõimet kooskõlas Sendai raamistikuga ,

·suurendada piirkondade suutlikkust reageerida katastroofidele ja õnnetustele, sealhulgas täiustada tsiviilkaitsemehhanisme, et soodustada teadusuuringuid ja levitada parimaid tavasid,

·edendada koostööd kosmosetehnoloogia ja teabe kasutamise kaudu,

·tagada kohalik isevastutus, kaasates mõjutatud kogukonnad, kodanikuühiskonna ja kohalikud omavalitsused poliitikameetmete kavandamisse ja rakendamisse, pöörates tähelepanu kõige haavatavamatele leibkondadele ja tõrjutud rühmadele.

II jaotis. Kaasav ja kestlik majandusareng

Lepinguga tugevdatakse lepinguosaliste vahelisi majandus- ja kaubandussuhteid, suurendatakse makromajanduslikku ja finantsstabiilsust, edendatakse investeerimis- ja ärivõimalusi ning toetatakse üleminekut täielikule ja kvaliteetsele tööhõivele, tööõiguse põhireeglite järgimist ja kaitsmist ning keskkonnasäästlikkust. Sellega suurendatakse erasektori arengut kõikides majandussektorites, sealhulgas põllumajanduse, tööstuse ja teenuste valdkonnas.

Peamised investeerimise ja erasektori arengu suunad

Leping sisaldab sätteid, milles käsitletakse olulisi kitsaskohti, mis nõuavad taristusse (nt energia, transport, digitaalne ühenduvus) ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate struktuursete investeeringute kõrval avalikku sekkumist, et luua ettevõtluskeskkond, mis on suurematele investeeringuvoogudele ja erasektori arengule soodsam.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised endale kohustuse muu hulgas

·luua soodne õiguskeskkond, pöörates erilist tähelepanu maa ja omandiga seotud õiguste kaitsele, intellektuaalomandile ja investeeringutele, bürokraatia kahandamisele sertifikaatide, litsentside ja rahastamisega kaasnevate kulude vähendamise teel, usaldusväärsele konkurentsipoliitikale, sealhulgas avaliku sektori toetuste läbipaistvusele, ning investeerimist soodustavate maksusüsteemide vastuvõtmisele;

·anda investoritele hõlpsasti kättesaadavat ja piisavat teavet selle kohta, kuidas laiendada oma ettevõtte tegevust Vaikse ookeani piirkonnas, ning lihtsustada ettevõtte loomisega seotud haldusmenetlusi;

·kasutada riigi rahalisi vahendeid, sealhulgas segarahastamisvahendeid, strateegilisemalt, et kaasata täiendavad avaliku ja erasektori investeeringud;

·parandada riigi sees juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas finantssüsteemi reformide kaudu, et arendada välja elujõulised pangandus- ja muud süsteemid ning uuenduslikud rahastamismehhanismid ja -kavad;

·arendada ja tugevdada digitaalseid finantsteenuseid, sealhulgas mobiilpanganduse süsteeme, tõhustades rahvusvaheliste standardite rakendamise alast koostööd ning tagades avatud turud, tarbijakaitse ja parema juurdepääsu mobiilsideteenustele;

·tugevdada rohkem nõudlusest lähtuvaid tehnilise ja kutsealase hariduse ja väljaõppe süsteeme, mis on viidud vastavusse kohalike ja piirkondlike tööturgude vajaduste ja võimalustega.

Peamised investeerimise ja erasektori arengu valdkonnad

Lepinguosalised keskenduvad muu hulgas järgmistele strateegilistele valdkondadele, millel on kaasava ja kestliku majandusarengu ning töökohtade loomise vaatenurgast eelduste kohaselt suur mitmekordistav mõju, tagades et majanduskasvu edendamisel ei jäeta tähelepanuta keskkonnasäästlikkust.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

rohemajanduse valdkonnas

·edendada üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale ringmajandusele, sealhulgas toetades säästvaid tarbimis- ja tootmistavasid ning jäätmetekke vältimise ja keskkonnaohutu jäätmekäitluse meetmeid,

·suurendada poliitikavariantide ja parimate tavadega seotud teadmisi ja suutlikkust, et parandada ressursitõhusust loodusvarade ja toodete kogu olelusringi jooksul;

jätkusuutliku sinise majanduskasvu valdkonnas

·sõlmida säästva kalapüügi partnerluslepingud ja/või neid uuendada, tagades sellega kalavarude jätkusuutlikkuse, parimate tavade edendamise kalavarude majandamisel ning suutlikkuse suurenemise kalandustoodete töötlemisel,

·arendada säästvat vesiviljelust, lihtsustades litsentsimismenetlusi, kasutades maksimaalse kasuteguri ja säästlikkuse saavutamiseks tõhusat ruumilist planeerimist ning luues investoritele võrdsemad tingimused,

·tagada kõikidele ettevõtjatele õiglane, jätkusuutlik ja moonutamata juurdepääs kaevandussektorile, sealhulgas meremaardlate kaevandamisele, võttes arvesse säästlikkusega seotud kaalutlusi, ning suurendada läbipaistvust ja aruandluskohustust, sealhulgas edendades kaevandustööstuse läbipaistvuse algatust ja rakendades muid asjakohaseid algatusi,

·tagada piiramatu juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele, sealhulgas sadamatele, lähtudes õiglasest konkurentsist ja kaubanduslikest alustest;

säästva energia valdkonnas

·aidata tagada kõikidele ettevõtjatele energia üldine kättesaadavus ning usaldusväärsed ja taskukohased säästva energia tarned ning soodustada investeerimist, sealhulgas taastuvenergia tootmisse, ülekandmisse ja jaotamisse ning energiatõhususse, tegeledes samal ajal kahjulike turumoonutustega,

·suurendada taastuvenergia ja energiatõhususe rahastamiseks eraldatavaid avaliku ja erasektori vahendeid ning kiirendada puhta, mitmekesise ja säästva energiatehnoloogia, sealhulgas taastuvenergiatehnoloogia ja vähese heitega energiatehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu;

turismi valdkonnas

·soodustada lihtsustatud turustamis- ja müügiedendusstrateegiate, erialase koolituse ja digitaaltehnoloogia kasutuselevõtu kaudu investeerimist turismisektorisse,

·tugevdada turismisektori ja muude asjakohaste majandussektorite, eelkõige põllumajanduse ja kalanduse vahelisi seoseid, pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ning maa- ja mereturismile,

·võtta turismipoliitika kavandamisel ja arendamisel arvesse elurikkuse säästlikku kasutamist ja kaitset,

·edendada jätkusuutlikku, vastutustundlikku ja kvaliteetset turismi, mille puhul võetakse arvesse kohalike kogukondade puutumatust ja huve;

seoses inimeste ja kohtade ühendamisega

·rajada kaupade ja inimeste liikumise hõlbustamiseks kvaliteetsed ja jätkusuutlikud taristusüsteemid, edendades keskkonnahoidlikke tavasid kooskõlas sõlmitud rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega,

·tagada kõikidele ettevõtjatele juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turgudele (nt telekommunikatsioon, side), sealhulgas luues soodsad õigusraamistikud ja toetades sihipäraseid investeeringuid, ning anda kodanikele ja ettevõtjatele taskukohased võimalused kasutada digitaaltehnoloogiat,

·soodustada kultuurivahetust ja viia eri kultuurivaldkondades ellu ühisalgatusi,

·edendada koostööd ja lõimumist ELi ülemeremaade ja -territooriumidega.

Kaubanduskoostöö

Lepingu eesmärk on edendada kaasava ja kestliku arengu huvides lepinguosaliste vahelisi kaubandus- ja investeerimisvõimalusi.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

·tugevdada sõlmitud kaubanduskokkulepete raames mehhanisme ja menetlusi ning suurendada suutlikkust;

·tagada, et ettevõtluskeskkonnas esinevate piirangute kaotamise ja vajalike reformide kaudu on kehtestatud raamtingimused, et suurendada kasvu ja kestlikku arengut, töökohtade loomist, majanduse mitmekesistamist ja industrialiseerimist soodustavaid kaubavoogusid ja eksporti, sealhulgas suurema tootmisvõimsuse ja tugevama ettevõtluse, lisaväärtusega ja tööjõumahukatesse sektoritesse tehtavate suuremate investeeringute ning üleilmsetesse ja piirkondlikesse väärtusahelatesse panustamise kaudu;

·kasutada, edendada ja toetada piirkondlikke integratsiooniprotsesse, et aidata riikidel saada kasu kauplemisest oma naabritega ning aidata suurendada piirkonna stabiilsust, ühtekuuluvust ja jõukust;

·edendada kaubanduskoostööd ELi ülemeremaade ja -territooriumidega;

·tugevdada mehhanisme, menetlusi ja asutusi, et suurendada suutlikkust kehtestada kaubanduspoliitika ja seda rakendada, ning võimaldada erasektoril sellisest poliitikast ja suurenenud võimalustest kasu saada;

·kasutada, edendada ja toetada piirkondlikke integratsiooniprotsesse, sealhulgas kaubanduse lihtsustamist ja õigusaktide ühtlustamist, et aidata riikidel saada rohkem kasu kauplemisest oma naabritega ning aidata suurendada piirkonna stabiilsust ja jõukust.

III jaotis. Julgeolek, inimõigused ja hea valitsemistava

Lepingus korratakse, et vastupanuvõimelised ühiskonnad, kus on demokraatlikud, tõhusad ja läbipaistvad asutused, kus kaitstakse igati inimõigusi ja põhivabadusi ning kus kodanikel ja rühmadel on piisavalt võimalusi väljendada oma püüdlusi ja kujundada poliitikat, on kõige paremini valmis reageerima oma riigis ja väliskeskkonnas aset leidvatele muutustele, nendega kohanema ja neid haldama.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

rahu ja julgeoleku valdkonnas

·toetada lepitusprotsesse ja konfliktiennetusalgatusi, sealhulgas neid, mis on seotud etnilistes küsimustes esitatud kaebuste ja tekkinud konfliktidega,

·võidelda ebaseadusliku kauplemisega väikerelvade ja uimastitega ning tegeleda kunagistest emamaadest väljasaadetud kurjategijate lõimimise küsimusega,

·arendada mere- ja õhuseire alast koostööd ning teha kindlaks küberkuritegevuse vastase võitlusega seotud vajadused ja vahendid,

·tugevdada juhtimissüsteeme, mille abil võidelda ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ning seonduvate kuritegelike võrgustike vastu, keskendudes eeskätt ohvrikaitsele ja ohus olevate isikute kaitsmise strateegiate väljatöötamisele,

·teha kooskõlas rahvusvaheliste standarditega koostööd, et vältida finantssüsteemide, finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete kasutamist kuritegelikul viisil (sh ebaseadusliku kaubanduse ja korruptsiooni teel) saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks;

inimõiguste, õigusemõistmise ja demokraatlike põhimõtete valdkonnas

·kohaldada täielikult rahvuse, soo, vanuse, puude, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, keskendudes eeskätt diskrimineerivate õigusaktide kehtetuks tunnistamisele,

·tõhustada dialoogi ja koostööd surmanuhtluse kaotamise vallas ning võidelda piinamise ja väärkohtlemisega,

·edendada soolist võrdõiguslikkust ning laste ja põlisrahvaste õigusi,

·võrdsustada õiguskaitse kättesaadavust ja inimõiguste kaitset ning täiustada järelevalvemehhanisme,

·austada demokraatlikke põhimõtteid ja asutusi, võimu rahumeelset üleminekut ning põhiväärtusi kooskõlas foorumi liidrite 2000. aasta Biketawa deklaratsiooniga ja 2014. aasta Vaikse ookeani regionalismi raamistikuga,

·tagada konsultatsioonistruktuurid ja -protsessid, milles võetakse arvesse traditsioonilisi teadmisi ja kohalike kogukondade muresid;

hea valitsemistava ja maksude valdkonnas

·edendada head valitsemistava ning luua uued korruptsiooni, altkäemaksu ja rahapesu vastu võitlemise mehhanismid ja tugevdada olemasolevaid,

·võidelda kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite ja raamistikega maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, pöörates erilist tähelepanu maksude läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi suurendamisele.

·tõhustada poliitilist dialoogi koostööd mittetegevate maksujurisdiktsioonidega, et järgida üleilmseid maksuhaldusstandardeid.

IV jaotis. Inimareng ja sotsiaalne ühtekuuluvus

Lepingus kinnitatakse lepinguosaliste kindlat tahet kaotada 2030. aastaks vaesus kõikides selle vormides, tegeleda tõhusalt ebavõrdsusega ja saavutada sooline võrdõiguslikkus ning luua tingimused inimeste tulemuslikuks osalemiseks demokraatlikus elus ja aktiivseks panustamiseks jätkusuutlikku majanduskasvu. Samuti tunnistatakse selles, et sotsiaalkaitse on väga oluline investeering vaesuse kaotamiseks ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks ning tähtis vahend, et luua kaasava ja kestliku majandusarengu poole liikumiseks end ise tugevdav tsükkel, investeerides selleks majandusliku kasu laiemalt ühiskonda ja inimestesse.

Sellega seoses võtavad lepinguosalised konkreetseid meetmeid, muu hulgas selleks, et

inimarengu valdkonnas

·tagada, et kõik tüdrukud ja poisid omandavad tasuta, võrdsel tasemel ja kvaliteetse koolieelse, põhi- ja keskhariduse ning et kõrgkooli astujate arv suureneb märkimisväärselt, tugevdades riiklikke tervishoiusüsteeme kõikidel tasanditel,

·saavutada üldine tervisekindlustus ja võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas tagada seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, tugevdades riiklikke tervishoiusüsteeme kõikidel tasanditel, suurendada varajase hoiatamise, riskide vähendamise ning riiklike ja ülemaailmsete terviseriskide juhtimise alast suutlikkust ning võtta meetmeid üleilmsete tervishoiukokkulepete rakendamiseks,

·tagada juurdepääs ohutule ja piisavale taskukohase hinnaga joogiveele, et rahuldada põhivajadused, sealhulgas sanitaar- ja hügieenivajadused, ning kaitsta tervist ja heaolu,

·tagada, et kõikidel on juurdepääs piisavale, taskukohasele, ohutule ja täisväärtuslikule toidule,

·hoida ära mittenakkuslike haiguste leviku suurenemine, toetades tervislikku toitumist ja tervislikke eluviise,

·tegeleda keskkonnast põhjustatud sundrändega kaasnevate probleemidega ning sellise sundrände mõjuga rändajatele ja nende kogukondadele,

·võtta vastu sihipärane poliitika ja teha asjakohaseid investeeringuid, et edendada noorte õigusi ning hõlbustada nende osalemist ühiskonna- ja majanduselus;

sotsiaalkaitse valdkonnas

·võtta vastu poliitika, mis aitab saavutada ja säilitada elanikkonna vaeseima 40 % sissetulekute kasvu tempo, mis ületab riigi keskmist,

·laiendada sotsiaalkaitset, tagades elementaarse sissetulekute kindluse ning piisavad sotsiaalkaitsesüsteemid, mis võimaldavad reageerida vapustustele,

·luua kaasavamad ja hästi toimivad tööturud ja tööhõivestrateegiad, mille eesmärk on tagada kõigile inimväärne töö, sealhulgas parandades töötajate tervishoiu- ja ohutustingimusi,

·käsitleda mitteametliku majandustegevusega seotud küsimusi, sealhulgas juurdepääsu laenudele ja mikrorahastamisele ning tugevdatud sotsiaalkaitsemeetmeid, et muuta üleminek ametlikule majandustegevusele sujuvamaks;

soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

·tagada, et kõik allkirjastavad ja ratifitseerivad konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise vastu ja selle lisaprotokolli naiste õiguste kohta ning rakendavad neid täielikult,

·tagada naiste ja tüdrukute füüsiline ja vaimne puutumatus, kaotades kõik soolise vägivalla vormid ning lõpetades varajased ja sundabielud,

·tagada tüdrukute ja naiste sotsiaalsete õiguste austamine ja edendamine, eriti tervishoiu ja hariduse valdkonnas,

·muuta kuuldavamaks tüdrukute ja naiste hääl ning suurendada nende osalemist poliitilises elus, edendades naiste osalemist valimis-, poliitilistes ja juhtimisprotsessides, rahuprotsessides ja vahendustegevuses ning suurendades tüdrukute ja naiste organisatsioonide mõjuvõimu,

·tugevdada naiste majanduslikke õigusi, hõlbustades nende juurdepääsu finantsteenustele, andes neile õiguse omada kontrolli maa ja muude tootmisvahendite üle ning neid kasutada ning toetades naisettevõtjaid.

6.MITMEKESINE KOOSTÖÖ

Lepingus sätestatakse lepinguosaliste kokkulepe teha lepingus seatud eesmärkide saavutamiseks kättesaadavaks asjakohased rahalised ja mitterahalised vahendid. Koostöö on mitmekesine, hõlmates kõikvõimalikke poliitikavaldkondi ja vahendeid, ning seda kohandatakse vastavalt konkreetsetele vajadustele, strateegiatele, prioriteetidele ja olemasolevatele vahenditele, et selles kajastuksid eri riikides ja piirkondades valitsevad üha erinevamad olud.

Partnerluse rahastamine

Lepingus kinnitatakse, et EL jätkab AKV riikide toetamist ja AKV riikidega koostöö tegemist vastastikku kasulike tulemuste saavutamiseks. EL arvestab finantskohustuste võtmisel erinevustega oma partnerite suutlikkuses ja vajadustes.

EL kinnitab oma ühist kohustust eraldada tegevuskava 2030 raames oma kogurahvatulust 0,7 % ametliku arenguabi andmiseks ja 0,2 % vähim arenenud riikidele.

Samuti kordab EL, kui tähtis on kohaldada laiaulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi, et koondada rahalised vahendid ja muud rakendamisvahendid kõikidest olemasolevatest allikatest (avaliku/erasektori allikad, siseriiklikud/rahvusvahelised allikad) ja kõikidelt osalejatelt, sealhulgas kasutades uuenduslikke rahastamisallikaid ja -vahendeid, teadmisi, oskusteavet, suutlikkuse suurendamist, tehnoloogiat ja mitterahalisi ressursse.

EL kinnitab oma otsust suunata oma rahaline abi sinna, kus seda kõige enam vajatakse ja kus sellel on kõige suurem mõju, eelkõige vähim arenenud riikidesse, väikestesse arenevatesse saareriikidesse ning haavatavas ja konfliktiolukorras olevatesse riikidesse. Erilist tähelepanu pööratakse ka ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleemidele ning raskustele, millega seisavad silmitsi keskmiste tuludega riigid.

Partnerid peaksid kohustuma võtma kasutusele riigisisesed ressursid kooskõlas Addis Abeba tegevuskavaga, sealhulgas riiklikud vahendid, et saavutada kestliku arengu eesmärgid. Nad püüavad reformida oma maksupoliitikat ja -ameteid, tõhustada maksude kogumist ning võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksude vältimise ja ebaseaduslike rahavoogudega, sealhulgas maksuparadiisidega. Samuti kohustuvad nad rakendama asjakohaste rahvusvaheliste organite kehtestatud üleilmseid maksuhaldusstandardeid.

Erasektori kapitalivood on oluline täiendus arengu nimel tehtavatele riiklikele jõupingutustele. Partnerid töötavad välja poliitika ja vajaduse korral tugevdavad õigusraamistikke, et viia erasektori stiimulid paremini vastavusse üldistes huvides olevate eesmärkidega ja soodustada pikaajaliste kvaliteetsete investeeringute tegemist.

Lepingus tunnistatakse rahaülekannete kui olulise arengu rahastamise vahendi tähtsust. Lepinguosalised kohustuvad edendama odavamaid, kiiremaid ja turvalisemaid ülekandeid nii ülekandeid tegevates kui ka ülekandeid vastuvõtvates riikides ning tagama, et asjakohased õigusaktid ei sisalda sätteid, mis ei lase tulemuslikult kasutada seaduslikke ülekandekanaleid.

EL töötab välja uued vormid rohkem arenenud AKV riikide kaasamiseks, sealhulgas kaasrahastamise võimaluse, et soodustada tegevuskava 2030 elluviimist, toetada vähem arenenud riike ning lahendada üheskoos konkreetseid piirkondlikke ja üleilmseid probleeme.

Tõhus arengukoostöö

Lepingus korratakse, kui tähtis ja keskne on mitmes rahvusvahelises foorumis kokku lepitud arengu tõhususe tegevuskava, ning kinnitatakse lepinguosaliste kohustust kohaldada mis tahes vormis arengukoostöö tegemisel järgmisi põhimõtteid: partnerriikide isevastutus arengueesmärkide saavutamisel, kaasav arengupartnerlus, keskendumine tulemustele, läbipaistvus ja vastastikune aruandluskohustus.

Lepingus sätestatakse, et sõltuvalt iga riigi suutlikkusest, vajadustest ja tulemuslikkusest kasutatakse AKV riikide ja ELi vahelise dialoogi raames toetuse andmiseks erinevaid ja üksteist täiendavaid vahendeid (nt projektitoetused, eelarvetoetused, segarahastamisvahendid, usaldusfondid) ning vorme (sh kaubandusabi, mestimine, tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine). Eelarvetoetust kasutatakse vajaduse korral selleks, et saavutada kestliku arengu eesmärke toetavad püsivad tulemused.

Lepingus sätestatakse, et EL tagab koordineerimise oma liikmesriikidega täiustamaks veelgi nende finantskoostööd, sealhulgas suurendades ja tõhustades tegevuse kooskõlastamist, võttes arvesse liikmesriikide vastavaid suhtelisi eeliseid. Edendatakse ja tugevdatakse ühist programmitööd ja rakendamist, et tagada ühiste eesmärkide saavutamiseks sidusam, tõhusam ja paremini kooskõlastatud toetus.



7.INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Osalejad

Lepingus kinnitatakse, et partnerluses on keskne roll AKV riikide valitsustel, kes määravad kindlaks oma riikide prioriteedid ja strateegiad. Samuti tunnistatakse selles riikide parlamentide ja kohalike riigiasutuste olulist panust, mis väljendub vastavalt demokraatliku vastutuse suurendamises ja valitsuse tegevuse täiendamises.

Lepinguga suurendatakse piirkondlike ja mandri organisatsioonide rolli, eelkõige kolme piirkondliku partnerluse haldamisel ja elluviimisel, tagades riikide üleste prioriteetide nõuetekohase arvessevõtmise ja olemasolevate koostööraamistike tulemusliku ühtlustamise.

Lepingus tunnistatakse, toetatakse ja tugevdatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektori kui põhipartnerite rolli lepinguosaliste riikide inimeste ja valitsuste vaheliste suhete tugevdamisel ja partnerluse eesmärkide saavutamisel.

Institutsioonilised sätted 

Leping sisaldab sätteid partnerluse haldamiseks ette nähtud uuendatud institutsioonilise ülesehituse kohta, mis põhineb subsidiaarsuse ja täiendavuse põhimõttel ning millega tagatakse suurem sidusus ja olemasolevate eri tasandi struktuuride ühtlustamine.

Mis puudutab kolme piirkondlikku kokkulepet, siis kolme piirkondliku partnerluse juhtimiseks vajalikud strateegilised poliitilised juhised antakse tippkohtumistel. Aafrikaga peetavatel tippkohtumistel osalevad ka edaspidi Põhja-Aafrika riigid, et tagada ühtse Aafrika põhimõtte järgimine.

Igat kokkulepet (protokolli) haldab piirkondlik nõukogu, mille ülesanne on pidada poliitilist dialoogi ning võtta vastu ja vajaduse korral vaadata läbi kokkuleppe rakendamiseks vajalikud otsused. Märkimisväärne roll kokkulepete haldamisel antakse asjakohastele piirkondlikele organisatsioonidele (nt Aafrika Liit). Vajaduse korral võib iga nõukogu otsustada kutsuda konkreetsetes küsimustes vaatlejateks kolmandaid isikuid.

Et tagada sidus partnerlus Aafrika kui tervikuga, tuleks konsultatsioonide käigus leida kõige sobivam viis Põhja-Aafrika riikide sidumiseks uue lepinguga, tagamaks nende täielik osalemine ELi ja Aafrika kokkuleppe raames peetavas poliitilises ja valdkonnapoliitika dialoogis. See ei piira kõnealuste riikidega sisse seatud õigus-, finants- ja poliitikaraamistike, eelkõige Euroopa naabruspoliitika raames sõlmitud assotsieerimislepingute kohaldamist.

Lepinguga kantakse hoolt ka selle eest, et piirkondlikud majandusühendused kaasatakse kõikidesse kohtumistesse, eeskätt ELi ja Aafrika nõukogu töösse, edendades niiviisi sidusust kehtivate kokkulepetega.

Lepinguga nähakse ette, et iga nõukogu (st ELi ja AKV, ELi ja Aafrika, ELi ja Kariibi mere piirkonna ning ELi ja Vaikse ookeani piirkonna nõukogu) moodustab töökomisjoni, kellele ta võib delegeerida osa oma ülesannete täitmisega seotud volitustest.

Lepinguga nähakse kolme piirkondliku kokkuleppe jaoks ette parlamentaarne mõõde, mis sarnaneb olemasolevate struktuuridega (nt Euroopa Parlamendi ja üleaafrikalise parlamendi kohtumised). Parlamentide kohtumised peaksid toimuma vastavaid nõukogu kohtumisi silmas pidades. Vajaduse korral võib piirkondlikud parlamentide kohtumised koondada üheks kohtumiseks.

Lepinguga võidakse piirkondlike kokkulepete tasandil ette näha ka nii kodanikuühiskonna kui ka erasektori esindajate kohtumised. Need kohtumised peaksid toimuma vastavaid nõukogu kohtumisi silmas pidades. Vajaduse korral võib piirkondlikud kohtumised koondada üheks kohtumiseks.

Seoses üldise partnerluslepingu juhtimisega toimub vastavalt vajadusele ELi ja AKV tasandil riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, et anda kõiki lepinguosalisi puudutavates küsimustes vajalikke poliitilisi juhiseid. ELi ja AKV tasandi partnerlust haldab ELi ja AKV nõukogu, mis tuleb vajaduse korral kokku, et arutada lepingu üldosas määratletud üldiste põhimõtete ja väärtustega seotud ühist huvi pakkuvaid teemasid ning leppida kokku ühine seisukoht rahvusvahelises koostöös. Teatud küsimustes võivad toimuda ka ministrite tasandi kohtumised.

Leping võimaldab lepinguosalistel kindlaks teha viisid tõhusamate töömeetodite väljatöötamiseks, võimaldades pidada põhjalikumat dialoogi ning teha otsuseid kiiremini ja tõhusamalt.



8.LÕPPSÄTTED

Territoriaalne kohaldatavus

Leping sisaldab standardsõnastuses sätet territoriaalse kohaldatavuse kohta.

Jõustumine

Lepingus on säte, milles öeldakse, et lepinguosalised ratifitseerivad lepingu või kiidavad selle heaks vastavalt oma põhiseaduslikele normidele ja õigusmenetlustele.

Leping sisaldab sätet lepingu jõustumise kohta, milles määratakse kindlaks ka nõutavad künnised.

Samuti sisaldab leping sätet, millega nähakse ette, et lepingut võib kohaldada kas tervikuna või osaliselt kuni lepingu jõustumiseni ajutiselt kooskõlas lepinguosaliste õigusmenetluste ja -aktidega.

Kestus, lõpetamine ja läbivaatamine 

Lepingus ei ole lepingu ajalist kehtivust piiravat sätet. Küll aga sisaldab leping sätet, milles öeldakse, et leping võidakse ühe lepinguosalise taotlusel lõpetada, ning samuti määratakse selles kindlaks sellise lõpetamise menetlus.

Lepingus on säte, millega määratakse kindlaks, et lepingu üldosa võib ühe lepinguosalise taotlusel lepingu ratifitseerimiseks ja jõustumiseks kehtestatud korras muuta.

Samuti on lepingus säte, millega määratakse kindlaks, et ELi ja Aafrika, ELi ja Kariibi mere piirkonna ning ELi ja Vaikse ookeani piirkonna partnerlust käsitlevaid protokolle võib muuta ühe lepinguosalise taotlusel lihtsustatud korras vastava nõukogu vastu võetud otsuse alusel.

Kohustuste täitmine

Lepinguga nähakse lepinguosalisele ette võimalus võtta asjakohaseid meetmeid, kui teine lepinguosaline ei ole täitnud ükskõik millist lepingu olulise osaga seotud kohustust. Sellisel juhul tuleks pärast lepinguosaliste vahelist eelnevat konsulteerimist võtta asjakohased meetmed. Konsulteerimine peaks toimuma tasandil ja vormis, mida peetakse lahenduseni jõudmiseks kõige asjakohasemaks, ning kindlaksmääratud aja jooksul.

Vältimaks selliste olukordade teket, kus üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud lepingu oluliste osadega seotud kohustusi, peetakse tõstatatud küsimustes struktureeritud ja süstemaatilisi konsultatsioone.

Ehkki konsultatsioonid jäävad laadilt kahepoolseteks, kohustuvad lepinguosalised iga konsultatsiooni ettevalmistamisel pidama nõu ja kooskõlastama oma tegevust kõikide asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste osalejatega.

Lepinguga tagatakse ka lepinguosalisele võimalus võtta asjakohaseid meetmeid, kui konsultatsioonidest keeldutakse või kui nendega ei jõuta mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavate tulemusteni, samuti eriti pakilistel juhtudel, ilma vajaduseta eelnevalt konsulteerida. Mõisted „asjakohased meetmed“ ja „eriti pakilised juhud“ tuleks määratleda nii, nagu need on määratletud Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punktides b ja c.

Vaidluste lahendamine

Leping sisaldab sätet asjakohase vaidluste lahendamise mehhanismi kohta, juhuks kui peaksid tekkima erimeelsused lepingu kohaldamisel, tõlgendamisel või rakendamisel.

Ühinemine

Lepingus on säte, milles määratakse kindlaks kriteeriumid ja mehhanismid sõltumatu riigi ühinemiseks lepinguga kooskõlas Cotonou lepingu sätetega. Samuti nähakse sellega ette piirkondlike organisatsioonide ühinemise võimalus.

Lisaõigustega vaatleja staatus

Lepingus on säte, milles määratakse kindlaks sõltumatu riigi, piirkondliku või rahvusvahelise organisatsiooni või asjakohase juriidilisest isikust organisatsiooni vaatleja staatuse või lisaõigustega vaatleja staatusega seotud kriteeriumid.

Autentsed tekstid

Leping sisaldab sätet, milles öeldakse, et leping on koostatud kahes eksemplaris kõikides Euroopa Liidu keeltes, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

(1)    Vastutuse välistamine: lepingu lõplik õiguslik laad määratakse kindlaks läbirääkimiste lõppedes lepingu eesmärkide ja sisu analüüsi põhjal.
Top