EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017IR5423
Opinion of the European Committee of the Regions — Trade Package
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kaubanduspakett“
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kaubanduspakett“
COR 2017/05423
OJ C 247, 13.7.2018, p. 28–37
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
13.7.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 247/28 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kaubanduspakett“
(2018/C 247/06)
|
I. MUUDATUSETTEPANEKUD
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik
COM(2017) 487 final
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 13
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Liikmesriikide vastu võetud otsustel on oluline mõju piirkondlikele omavalitsustele, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Seetõttu tuleks nad kaasata selliste otsuste tegemisse.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 18
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Liikmesriikide vastu võetud otsustel on oluline mõju piirkondlikele omavalitsustele, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Seetõttu tuleks nad kaasata selliste otsuste tegemisse.
Muudatusettepanek 3
Artikli 3 lõige 2
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Välismaiste otseinvesteeringute taustauuring |
Välismaiste otseinvesteeringute taustauuring |
|
2. Komisjon võib teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. |
2. Komisjon võib teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid käimasolevaid või vastutustundlikult kavandatud projekte või programme. |
Muudatusettepanek 4
Artikli 6 lõiked 1 ja 2
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
|
Liikmesriikide taustauuringute raamistik |
Liikmesriikide taustauuringute raamistik |
|
1. Liikmesriikide taustauuringumehhanismid peavad olema läbipaistvad ja nende alusel ei või toimuda diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Eelkõige tuleb liikmesriikidel ette näha asjaolud, mille olemasolul taustauuring algatatakse, taustauuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad menetluseeskirjad. |
1. Liikmesriikide taustauuringumehhanismid peavad olema läbipaistvad ja nende alusel ei või toimuda diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Eelkõige tuleb liikmesriikidel ette näha asjaolud, mille olemasolul taustauuring algatatakse, taustauuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad menetluseeskirjad. Lisaks teavitavad liikmesriigid kõnealuse menetluse raames ja võimaluse piires kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ning konsulteerivad nendega. |
|
2. Liikmesriigid kehtestavad taustauuringumenetluses otsuste tegemiseks tähtajad. Kõnealused tähtajad peavad võimaldama neil arvesse võtta teiste liikmesriikide märkusi, millele on osutatud artiklis 8, ning komisjoni arvamust, millele on osutatud artiklites 8 ja 9. |
2. Liikmesriigid kehtestavad taustauuringumenetluses otsuste tegemiseks tähtajad. Kõnealused tähtajad peavad võimaldama neil arvesse võtta nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähelepanekuid, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, teiste liikmesriikide märkusi, millele on osutatud artiklis 8, ning komisjoni arvamust, millele on osutatud artiklites 8 ja 9. |
|
[…] |
[…] |
Motivatsioon
Liikmesriikide vastu võetud otsustel on oluline mõju piirkondlikele omavalitsustele, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Seetõttu tuleks nad kaasata selliste otsuste tegemisse.
Muudatusettepanek 5
Artikli 8 lõige 1
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Koostöömehhanism |
Koostöömehhanism |
|
1. Liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast välismaisest otseinvesteeringust, mille suhtes viiakse selle liikmesriigi taustauuringumehhanismi raames läbi taustauuringut, viie tööpäeva jooksul alates taustauuringu algusest. Selle teabe hulgas ja vastava vajaduse korral tuleb taustauuringut tegeval liikmesriigil osutada, kas tema arvates võib uurimise all olev välismaine otseinvesteering kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamisalasse. |
1. Liikmesriik konsulteerib kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ning teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast välismaisest otseinvesteeringust, mille suhtes viiakse selle liikmesriigi taustauuringumehhanismi raames läbi taustauuringut, viie tööpäeva jooksul alates taustauuringu algusest. Selle teabe hulgas ja vastava vajaduse korral tuleb taustauuringut tegeval liikmesriigil osutada, kas tema arvates võib uurimise all olev välismaine otseinvesteering kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamisalasse. |
Motivatsioon
On oluline konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konkreetse välismaise otseinvesteeringu tausta uurimise osas.
Muudatusettepanek 6
Artikli 8 lõige 6
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Koostöömehhanism |
Koostöömehhanism |
|
6. Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide märkusi ja lõikes 3 osutatud komisjoni arvamust. |
6. Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 1 osutatud selliste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste märkusi, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide märkusi ja lõikes 3 osutatud komisjoni arvamust. |
Motivatsioon
On oluline konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konkreetse välismaise otseinvesteeringu tausta uurimise osas.
Muudatusettepanek 7
Artikkel 12
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
|
Kontaktpunktid |
Kontaktpunktid |
|
Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkti. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkte kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes. |
Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks vähemalt ühe välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkti. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkte kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes. Kontaktpunktid välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks peaksid asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste taotlusel esitama ka neile kogu kõnealuste investeeringute taustauuringutega seotud asjakohase teabe. |
Motivatsioon
|
i) |
Arvestades, et mõnes liikmesriigis vastutab kaubanduspoliitika eest piirkondlik tasand, näib olevat asjakohane luua kõnealustel juhtudel kontaktpunktid ka piirkondlikul tasandil. |
|
ii) |
On oluline tagada, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutuses oleks võimalikult täielik teave, kui neil tuleb võtta seisukoht konkreetse välismaise otseinvesteeringu tausta uurimise kohta. |
II. POLIITILISED SOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
|
1. |
tervitab kaubandust ja investeeringuid käsitlevate ettepanekute paketti, mille komisjon esitas aruteludokumendi järel üleilmastumise ohjamise kohta reaktsioonina ELi ees seisvatele väljakutsetele kaubanduspoliitikas; |
|
2. |
on seisukohal, et kaubanduspoliitika peab leidma lahendusi mitmesugustele väljakutsetele, saavutades õige tasakaalu arvukate eesmärkide vahel, mis hõlmavad ELi kaubanduspoliitilise positsiooni tugevdamist, ühendades liitu ülemaailmsete kasvukeskustega, juhtrolli võtmist mitmepoolse kaubandussüsteemi toetamisel, majanduskasvu suurendamist ja vaesuse vähendamist, ELi ettevõtjate, kodanike ja piirkondade kaitsmist ebaausa konkurentsi eest ning sotsiaalsete ja territoriaalsete kulude haldamist, iseäranis haavatavates sektorites ja vähem kvalifitseeritud töötajate seas; |
|
3. |
jagab seisukohta, mille kohaselt on rahvusvaheline kaubandus aastate jooksul kaasa aidanud majanduskasvule ja edendanud konkurentsivõimet nii ELis kui ka väljaspool seda. Komitee rõhutab siiski üha suurenevat muret kaubandusest saadava kasu ebaühtlase jaotumise pärast ühiskonnas, selle tugeva mõju pärast, mis väljendub aglomeratsiooni ja territoriaalse marginaliseerumise protsessides, ning eelkõige tohutu surve pärast mõne kohaliku majanduse ja kogukonna vastupidavusele; |
|
4. |
toetab igati komisjoni seisukohta, et kaubanduspoliitikal on oluline roll selle tagamisel, et üleilmastumisel oleks positiivne majanduslik, sotsiaalne, territoriaalne ja keskkonnaalane mõju kodanike ja ettevõtjate jaoks Euroopas ja mujal; |
|
5. |
rõhutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) olulist rolli nende inimeste toetamisel, kes kaotavad töö globaliseerumisest tingitud maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel. Sellegipoolest rõhutab komitee taas (1) vajadust reformida toimimismehhanisme järgmiselt: lihtsustada EGFi heakskiitmismenetlust, alandada fondi rakendamise künniseid, (2) suurendada EGFi eelarvet vähemalt 500 miljoni euroni aastas ja hõlmata EGF mitmeaastasesse finantsraamistikku, võtmaks arvesse asjaolu, et alates 2014. aastast on EGFi kohaldamisala laiendatud mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ja võimalik, et seda tuleb veelgi laiendada ennetavatele meetmetele. Komitee nõuab EGFi ja Euroopa Sotsiaalfondi kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osa vahelist täiendavust, sest EGF on lühiajalise abi andmise mehhanism, samas kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatakse pikaajalisi meetmeid, mis võivad toimida EGFi valdkondades järelmeetmetena; |
|
6. |
rõhutab, et – nagu sedastati mõne liikmesriigi kaubavoogude analüüsis (3) – piirkondade eksporditulemused on SKPga positiivses korrelatsioonis, ekspordimaht on positiivselt seotud piirkondliku konkurentsivõime näitajaga ning igas analüüsiga hõlmatud liikmesriigis on tootmisstruktuuri ekspordisuunitlus ja osalemine ekspordis suuresti koondunud vaid üksikutesse piirkondadesse; |
|
7. |
märgib murelikult, et kõnealused analüüsid saavad kinnitust ühes teises uuringus, (4) mille kohaselt välismaistest otseinvesteeringutest tulenev kasu on teiste piirkondadega võrreldes palju väiksem maapiirkondades, muudes kui suurlinnapiirkondades ja vähem arenenud piirkondades, ning et mõju tootlikkuse kasvule on väiksem maapiirkondades ja muudes kui suurlinnapiirkondades ning et vähem arenenud piirkondades on see isegi võrdne nulliga. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et välismaiste otseinvesteeringute ja turgude avamise vahetust mõjust saadav kasu jääb lähenemise seisukohast väga piiratuks; |
|
8. |
rõhutab sellega seoses ühtekuuluvuspoliitika olulist osa avaliku sektori investeeringute piisava taseme tagamisel nendes ELi piirkondades ja territooriumidel, kuhu sellised investeerimisvood vaevalt jõuavad, nende konkurentsivõime suurendamisel, edendades samal ajal neisse suunatavaid otseseid välisinvesteeringuid ja soodustades kolmandate riikide selliste ettevõtete kasvu, mille asukoht on juba Euroopas; |
|
9. |
tuletab meelde, et Euroopa Komisjoni (9. oktoobri 2017. aasta) 7. ühtekuuluvusaruandes rõhutati, et üleilmastumise ohjamine, toetades piirkondade majanduse ümberkujundamist, innovatsiooni, tööstuse ajakohastamist ja tehnoloogia kasutuselevõttu, peaks kuuluma tulevase 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kolme prioriteedi hulka; |
|
10. |
juhib tähelepanu asjaolule, et uute kaubanduse liberaliseerimise lepingutega kahanevad tollimaksud, mis moodustavad ELi eelarves märkimisväärse osa omavahenditest, ning kutsub komisjoni üles esitama kiiresti ELi omavahendite põhjaliku reformi ettepaneku, nagu soovitatud komitee arvamuses 2017/1530 „ELi omavahendite reform 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus“; |
ELi kaubanduspoliitika läbipaistvus ja demokraatlik legitiimsus
|
11. |
tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle muuta kaubandusläbirääkimised läbipaistvamaks ja on veendunud, et selline lähenemisviis annab liikmesriikidele võimaluse kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja/või muud sidusrühmad juba nende kaubanduspoliitiliste eesmärkide koostamise etapil, mis on seotud teatavate läbirääkimisprotsessidega liiduvälise kaubavahetuse vallas; |
|
12. |
viitab sellega seoses komitee uuringule teemal „The democratic dimension of EU negotiations on trade agreements: the role and responsibilities of citizens and Local and Regional Authorities“, milles rõhutatakse, et läbipaistva ja kaasava protsessi tagamiseks ei piisa pelgalt teabe kättesaadavusest ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata üleriigilise ja kohaliku tasandi mehhanismidele, mille abil tagada juurdepääs kõnealusele teabele. Iseäranis kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rõhutavad, et sageli puuduvad ametlikud mehhanismid, et pidada kaubanduspoliitika vallas dialoogi vastavate üleriigiliste tasemetega, ning see puudus on veelgi pakilisem ELi tasandil; |
|
13. |
tunnustab komisjoni jõupingutusi selleks, et tagada suurem selgus seoses asjaoluga, et paljud kaubanduslepingud on olemuselt segalepingud, käsitledes investeeringuid eraldi peatükis. Komitee on siiski seisukohal, et raskused ülemaailmsete turgude avamise ja uute kaubanduslepingute sõlmimise suhtes üksmeele saavutamisel tulenevad suurel määral teatavate lepingute positiivse ja negatiivse mõju puudulikust dokumenteerimisest ning selguse puudumisest riikide valitsuste kohustuste osas reageerida selliste lepingute tekitatud konkreetsele negatiivsele jaotuslikule mõjule; |
|
14. |
viitab kooskõlas eespool mainituga komitee seisukohale, et on oluline, et mis tahes edasisele sammule kaubanduse liberaliseerimisel peavad eelnema territoriaalse mõju hindamised, mis võivad enne läbirääkimiste alustamist olla võimas vahend teatavast kaubanduslepingust tulenevalt Euroopa piirkondadele avalduva mõju väljaselgitamiseks ja kvantitatiivseks mõõtmiseks, võimaldades niimoodi kindlamate, teabepõhiste, läbipaistvamate ja andmetel põhinevate otsuste tegemist lepingu sisu kohta ning kohandatud meetmete võtmist asjaomaste piirkondade toetamiseks avalduva mõju ennetamisel või leevendamisel; |
|
15. |
peab sellega seoses kahetsusväärseks, et mõjuhinnangus, mis on lisatud soovitusele nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Austraalia ja Uus-Meremaaga, ei nähta sellist mõju hindamist ette vastavas erinevate strateegiliste valikute mõju ja neisse kaasatavaid sidusrühmi käsitlevas osas (5); |
|
16. |
peab Teadusuuringute Ühiskeskuse teostatud uuringut ELi ja selle 12 kaubanduspartneri praeguste ja võimalike tulevaste vabakaubanduslepingute kumulatiivse majandusliku mõju kohta ELi põllumajandusele (6) heaks näiteks sellest, kuidas mõjuhinnangud võivad aidata kujundada usaldusväärset, läbipaistvat ja tõenduspõhist kaubanduspoliitikat; |
|
17. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et eespool nimetatud uuring pakkus tõenduspõhist teaduslikku tuge ELi poliitika kujundamise protsessile, kuna ELi põllumajandustootjad saavad niiviisi teada, mida nad võivad oodata – eelkõige Austraalia ja Uus-Meremaaga sõlmitavatelt – kaubanduslepingutelt. Komitee on arvamusel, et kõnealuste läbirääkimiste kontekstis peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu tõenäolisele negatiivsele mõjule teatavates põllumajandussektorites, nagu rõhutati uuringus, ning kaitsma kõnealuseid sektoreid, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika aluspõhimõtteid ja asjaolu, et põllumajandus on peamine ja ainus tegevus, mis toetab tööhõivet, ettevõtlust ja kohalikku toiduainetega varustamist paljudes ELi piirkondades, nt mägipiirkondades, kus põllumajandustootjad hoiavad rasketes oludes maapiirkondi elus, aidates muu hulgas säilitada määrava tähtsusega ökoloogilist tasakaalu; |
|
18. |
kinnitab veel kord, pidades eelkõige silmas Austraalia ja Uus-Meremaaga peetavaid läbirääkimisi, oma pikka aega püsinud seisukohta, et ELi kaubanduslepingud ei tohi takistada ühegi tasandi ametiasutusi pakkumast, toetamast või reguleerimast avalikke teenuseid ega laiendamast kodanikele osutatavate teenuste valikut (7) või nägemast ette teatavate sotsiaalsete klauslite lisamist, mille eesmärk on muu hulgas – kooskõlas Euroopa Ülemkogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustega – edendada sotsiaalmajanduse arengut; |
|
19. |
tervitab asjaolu, et komisjon lõi 22. detsembril 2017 ELi kaubanduslepingute nõuanderühma, et suurendada ELi kaubanduspoliitikas läbipaistvust ja kaasatust, aga väljendab eespool toodut arvestades kahetsust, et üksi rühma 28 eksperdist (8) ei esinda kohalikku või piirkondlikku omavalitsust või ühendust. Juhul kui komisjon jääb oma seisukohale, et nõuanderühmas ei tohiks olla esindatud ükski ELi institutsioon või organ, siis komitee ootab vähemalt, et teda kutsutakse osalema vaatlejana; |
|
20. |
nõuab, et tagataks ELis ja riigi tasandil kehtivate tööõiguse normide ning tooteohutuse, andme-, tarbija-, tervise-, keskkonna- ja loomakaitse valdkonna seaduslike standardite järgimine, ühtlustamata neid madalamate nõuete suunas, ning et neid oleks võimalik kohandada liikmesriikide tasandil kooskõlas ELi õigusega. Samuti nõuab komitee, et rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimislepingutega ei seataks surve alla kohaliku ja piirkondliku tasandi regulatiivset ja finantsalast kaalutlusõigust selles valdkonnas; |
Õigluse taotlemine väljaspool ELi
|
21. |
rõhutab, et kaubanduspoliitika ei puuduta mitte ainult majanduslikke huve, vaid moodustab ka olulise vahendi solidaarsuse ülesnäitamiseks arengumaade ja piirkondlikesse kriisidesse sattunud riikidega. Komitee tuletab sellega seoses meelde ELi ja Jordaania ühist otsust kahepoolse kaubanduse suhtes kohaldatavate päritolureeglite leevendamise kohta kui suurepärast näidet sellisest suunitlusest; |
|
22. |
tervitab komisjoni mitteametlikku dokumenti, milles käsitletakse ELi vabakaubanduslepingute kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevaid peatükke (9). Dokumendiga algatati arutelu nõuete järgmise ja jõustamise üle ning selle üle, kuidas siduda jätkusuutlikkust käsitlevad sätted kaubandusega; |
|
23. |
toetab seoses küsimusega, kas kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva peatüki sätte rikkumine peaks kaasa tooma kaubanduslikke tagajärgi või isegi karistusi, seisukohta, et riike, kes tegelevad kõlvatu konkurentsiga, alandades tööõiguse konventsioonidest tulenevaid standardeid nt lapstööjõu kasutamise vallas, tuleks karistada. Komitee on seisukohal, et sellega seoses on vaja täiendavaid uuringuid ja uurimisprojekte tagamaks, et poliitikakujundamine põhineb kindlatel tõenditel; |
|
24. |
tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), ning märgib, et ilma WTO-ta mõjutaksid ülemaailmset kaubavahetust rohkem võimusuhted riikide vahel ja vähem väärtused. Komitee arvates võiks WTO olla ideaalne raamistik, et vähendada kahepoolsete kaubanduslepingute negatiivseid välismõjusid kolmandate riikide jaoks, muuta mitmepoolseks regulatiivne koostöö, mida seni on tehtud sarnaseid seisukohti jagavate riikide vahel, ning pakkuda selge perspektiiv saada WTO liikmeks teistele sellest huvitatud partneritele; |
Mitmepoolne investeerimiskohus
|
25. |
väljendab heameelt soovituse üle nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi mitmepoolse investeerimiskohtu loomise üle lahendusena paljudele investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemiga esinenud probleemidele, mille hulka kuuluvad iseäranis legitiimsuse ja sõltumatuse tagatiste puudumine, kohtupraktika prognoositavuse ja järjepidevuse puudumine, edasikaebamise võimaluse puudumine, suured kulud ja läbipaistvuse puudumine investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel ning VKEde puudulik juurdepääs; |
|
26. |
märgib, et komitee uuringu „The democratic dimension of EU negotiations on trade agreements: the role and responsibilities of citizens and Local and Regional Authorities“ kohaselt puudutab aspekt, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused mainivad seoses vabakaubanduslepingute tagajärgedega kõige sagedamini, investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi, mis nende arvates võimaldab eraettevõtetel vaidlustada kohalike omavalitsuste otsuseid; |
|
27. |
rõhutab vajadust tasakaalustada erainvestorite õiguste kaitse, mis on tagatud karistusmehhanismidega, ja töötajate õiguste kaitse, kus selliseid mehhanisme veel ei ole, ning kutsub komisjoni üles tagama, et mitmepoolse investeerimiskohtu loomist käsitlev ettepanek ei hõlmaks paralleelse õigussüsteemi säilitamist välisinvestorite jaoks koos eraldi kohtuga, mis võimaldaks üksnes kõnealuste investorite huvides riiklikest õigussüsteemidest mööda hiilida. Komitee palub samuti tagada, et mitmepoolne investeerimiskohus ei kaitseks mitte ainult investorite õigusi, vaid ka riikide reguleerimisõigusi ja kolmandate isikute õigusi; |
|
28. |
ootab, et komisjon selgitaks võimalikult kiiresti, kas mitmepoolset investeerimiskohust võidaks pidada ühepoolseks asutuseks või kas see ühendataks mõne teise asutuse jurisdiktsiooniga ning kuidas saaksid asjaomased rühmad osaleda kohtumenetlustes; |
|
29. |
palub komisjonil luua suuremat selgust seoses prognoositavate tagajärgedega vaidluste puhul, mis puudutavad praegusi kahepoolseid investeerimislepinguid ning mitmepoolse investeerimiskohtu ja siseriiklike kohtute vahelisi seoseid, eelkõige seoses siseriiklike õiguskaitsevahendite eelneva ammendumise küsimusega. Seoses ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingutega ja käimasoleva kohtuasja C-284/16: Achmea taustal toetab komitee komisjoni seisukohta, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid, mis on kehtestatud (ühinemiseelsetes) ELi-sisestes kahepoolsetes investeerimislepingutes, on vastuolus ELi õigusega ELi kohtute ainupädevuse kohta nõuete korral, mis puudutavad ELi õigust; |
|
30. |
on veendunud, et Belgia 6. septembri 2017. aasta taotlus Euroopa Kohtu arvamuse saamiseks ELi ja Kanada vahelise kaubanduslepinguga (CETA) ette nähtud uue kahepoolse investeerimiskohtu süsteemi seaduslikkuse kohta loob suuremat selgust kogu arutelus investeeringute kaitse üle; |
|
31. |
märgib murelikult, et mitu ELi peamist kaubanduspartnerit, sh Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, ei toeta mitmepoolse investeerimiskohtu loomist ning et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi eelistamine Jaapani poolt on üks põhilisi küsimusi, mis vajab lahendamist pärast seda, kui 6. juulil 2016. aastal saavutati põhimõtteline kokkulepe ülejäänud vabakaubanduslepingu suhtes; |
Ettepanek määruse kohta, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik
|
32. |
rõhutab välismaiste otseinvesteeringute tähtsust ELi majandusele tervikuna ja konkreetsemalt mõnele ELi piirkonnale, arvestades, et ajavahemikul 2003–2015 teostasid mitteeurooplastest investorid Euroopas üle 52 000 välismaiste otseinvesteeringute projekti, mille koguväärtus on üle 2 600 miljardi euro (10); |
|
33. |
nõustub komisjoni hinnanguga, mille kohaselt avatus välisinvesteeringutele on endiselt esmatähtis põhimõte ELi jaoks ja oluline kasvuallikas. Sellega peab kaasnema jõuline ja tõhus tegevus, mille eesmärk on ühelt poolt muuta muud majandused avatumaks ja teiselt poolt kaitsta olulisi Euroopa varasid selliste investeeringute eest, mis kahjustaksid liidu või selle liikmesriikide õiguspäraseid huve; |
|
34. |
kiidab seetõttu heaks Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku aluseks olevad põhimõtted, sest välismaiseid otseinvesteeringuid võidakse praegu kohelda erinevalt eri liikmesriikides, kuna ELi tasandil puuduvad ühtsed õigusnormid nende tausta uurimiseks; |
|
35. |
väljendab muret seoses Euroopa Komisjonile antava õigusega teostada taustauuring julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel juhul, kui välismaised otseinvesteeringud võivad mõjutada liidu huvides olevaid projekte või programme, kuna selline kriteerium on väga ebamäärane ning võib hõlmata igasuguseid välismaiseid otseinvesteeringuid ning lisas esitatud asjaomane loetelu ei ole ammendav. Lisaks sellele puudub avaliku korra ja julgeoleku selge määratlus ning sellest tulenevalt puudub õiguskindlus seoses Euroopa Komisjoni sekkumisvolituste ulatusega. See võib tähendada, et liikmesriigid ei saa julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel enam iseseisvalt otsustada välismaiste otseinvesteeringute üle; |
|
36. |
peab kahetsusväärseks, et komisjon esitas niivõrd olulise ettepaneku ilma mõjuhinnanguta. Komitee leiab, et ettepanekuga kaasnevas teatises teatatud uuring ELi investeerimisvoogude kohta ja mõju hindamine pidanuksid eelnema ettepaneku esitamisele tagamaks, et nendega seotud institutsioonidevahelised arutelud oleksid põhinenud konkreetsetel andmetel; |
|
37. |
kutsub üles selgitama määruse ettepanekus, et praegu kapitali vaba liikumise suhtes kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest kehtivad piirangud võib säilitada piiramatult avaliku korra ja avaliku julgeoleku kaalutlusel või ilma, et oleks sätestatud konkreetne menetlusraamistik; |
|
38. |
on seisukohal, et komisjon peaks hindama ka problemaatiliste investeeringuteni viinud tingimuste taga olevaid poliitikameetmeid, kuna paljudel juhtudel on välismaised otseinvesteeringud varem riigiomandis olnud taristusse või äriühingutesse kokkuhoiupoliitika ja strateegilistes sektorites toimunud liberaliseerimise tagajärg; |
|
39. |
rõhutab, et välismaiste otseinvesteeringute piiramise õigustamine riikliku julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustega on midagi muud kui nende piiramine turumoonutuste kartuses, ning kutsub komisjoni üles tagama, et mehhanismi ei kasutataks varjatud protektsionistliku meetmena. Komitee märgib sellega seoses, et otseinvesteeringute tausta uurimise mehhanism, millega piiratakse investeeringuid lihtsalt sellepärast, et välismaised otseinvesteeringud on subsideeritud, ei saa olla piisav alus investeeringute blokeerimiseks, ning et mehhanism peab tõendama, et asjaomased välismaised otseinvesteeringud kuuluvad välisriigi strateegiliste või riiklike tööstuspoliitiliste eesmärkide hulka; |
|
40. |
kutsub komisjoni üles looma rohkem selgust selle suhtes, milline on mõju, kui liikmesriik ei järgi komisjoni seisukohta, ja selle suhtes, mil määral võimaldab kavandatud raamistik reageerida õigeaegselt ja proportsionaalselt, võttes arvesse, et ELi investeeringute taustauuringud ei tohiks kesta kauem kui liikmesriikide menetlusteks määratud aeg; |
|
41. |
kutsub üles alustama ELi peamiste kaubanduspartneritega dialoogi investeeringute taustauuringute üle. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute eeskirjade rahvusvaheline ühtlustamine aitaks tõepoolest vähendada konflikte ja soodustada investeeringukindlust; |
|
42. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et kaasseadusandjad jõudsid kokkuleppele praeguse ELi dumpinguvastase metoodika muutmise suhtes, mille puhul oluliste moonutuste olemasolu hindamisel tuleb arvesse võtta ILO peamisi konventsioone; |
|
43. |
märgib siiski, et uued eeskirjad osutuvad täielikult tõhusaks vaid siis, kui EL ajakohastab oma kaubanduse kaitsevahendeid, ning et positiivne mõju tööstusele oleneb 2013. aastal esitatud kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise kavade õnnestumisest; |
|
44. |
nõustub sellega, et välismaised otseinvesteeringud kuuluvad liidu ainupädevusse, kuna need on hõlmatud ühise kaubanduspoliitikaga ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 kohaselt. Komitee märgib siiski, et komisjon esitab kõnealuse määruse ettepaneku ainult neile liikmesriikidele, kes on kehtestanud investeeringute taustauuringute mehhanismid, ning et ettepanekuga ei kohustata liikmesriike viima sisse oma enda investeeringute taustauuringute menetlusi. Seega on ettepanek täielikult subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas. |
Brüssel, 23. märts 2018
Euroopa Regioonide Komitee president
Karl-Heinz LAMBERTZ
(1) Euroopa Regioonide Komitee arvamus, milles käsitletakse aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta, raportöör: Micaela Fanelli, vastu võetud 10. oktoobril 2017.
(2) Iseäranis arvestades, et USA vastavas programmis (Trade Adjustment Assistance (TAA)) ei ole kehtestatud koondamiste miinimummäära, mis peaks olema saavutatud.
(3) Euroopa Parlamendi uuringuteenistus.
(4) ESPON: „Il mondo in Europa, i flussi di IED verso l’Europa“ („Maailm Euroopas, välismaiste otseinvesteeringute vood Euroopasse“).
(5) Lk 18, dokument on kättesaadav järgmisel aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1505372743628&uri=SWD:2017:293:FIN (ainult inglise keeles, mitteametlik tõlge).
(6) 15. novembril 2016. aastal avaldatud uuringuga saab tutvuda järgmisel aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/cumulative-economic-impact-future-trade-agreements-eu-agriculture
(7) Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Vastutustundlikum kaubandus- ja investeerimispoliitika“, raportöör: Neale Richmond (IE/EPP), vastu võetud 8. aprillil 2016.
(8) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156487.pdf.
(9) Kättesaadav järgmisel aadressil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=1689
(10) ESPONi uurimisprojekt teemal „The World in Europe, global FDI flows towards Europe“ („Maailm Euroopas, ülemaailmsed välismaiste otseinvesteeringute vood Euroopasse“).