Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017IR3554

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Integreeritud territoriaalsed investeeringud: ELi ühtekuuluvuspoliitika väljakutse pärast aastat 2020“

OJ C 176, 23.5.2018, p. 40–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

23.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 176/40


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Integreeritud territoriaalsed investeeringud: ELi ühtekuuluvuspoliitika väljakutse pärast aastat 2020“

(2018/C 176/10)

Raportöör:

Plzeňi linnavolikogu liige Petr Osvald (CZ/PES)

Viitedokument:

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on otseselt seotud selliste ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamisega nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud (ITI), sest nad on mõlemad selle poliitika peamised kasusaajad ning on vahetult seotud poliitika rakendamise ühise juhtimisega. Mitu aastat pärast integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendi kasutuselevõttu programmitöö perioodil 2014–2020 ning võttes arvesse selle suurt potentsiaali investeeringute koostoime hõlbustamisel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise juures, esitab komitee omaalgatusliku arvamuse sellel teemal. Komitee on seisukohal, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seniseid rakenduskogemusi – nii edusammude kui ka kogetud probleemide osas – tuleks täielikult hinnata ja arvesse võtta, pidades silmas 2020. aasta järgset õigusraamistikku.

Ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid ja kohapõhine lähenemine

2.

rõhutab, et ELi ühtekuuluvuspoliitikat tuleb kohandada iga konkreetse territooriumi tegelikele tingimustele ja nõuetele, et see aitaks tõhusamalt kaasa ELi eesmärkide saavutamisele ning Euroopa lisaväärtuse loomisele, parandaks kõigi ELi kodanike sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi ja aitaks vähendada ebavõrdsust. Seega ei pea ühtekuuluvuspoliitika mitte ainult piirkonna probleemidega kestlikult ja sihipäraselt tegelema, vaid ka selle potentsiaali ja iseärasusi maksimaalselt ära kasutama. Eelkõige tuleks ühtekuuluvuspoliitikas seada prioriteediks regionaalpoliitika ja -areng ning eriti piirkonna, mitte üksikute valdkondade vajadused. Praeguse keeruka lähenemise juures eemaldub ühtekuuluvuspoliitika oma tegelikust algsest eesmärgist. Ühtekuuluvuspoliitika kõikehõlmavus ja keerukus on muutumas peamiseks takistuseks selle tõhusale ja paindlikule rakendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

3.

märgib, et kui me tõepoolest tahame ühtekuuluvuspoliitikat, kaasa arvatud koostoime mõttes, tõhustada ning piirkonna potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, siis tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ülesehitust põhjalikult muuta sellisel moel, et ELi tulevikueesmärkide saavutamisel ja Euroopa lisaväärtuse loomisel oleks kohalikel oludel põhinev piirkondlik ja kohalik lähenemisviis (edaspidi „kohapõhine lähenemine“) esiplaanil võrreldes riikliku lähenemisviisi ja riiklike ühiste prioriteetidega;

4.

nõuab subsidiaarsuse põhimõtte ja ühise juhtimise elementide tõhusat kasutamist ühtekuuluvuspoliitika kontekstis. Nendele põhimõtetele tuginedes peaks EL piirduma üldiste eesmärkide kehtestamisega (mida EL tervikuna soovib saavutada), kuid see, kuidas neid saavutada, tuleks kindlaks määrata kohalikul ja piirkondlikul tasandil vastavalt antud territooriumi konkreetsetele tingimustele ja potentsiaalile, mis ajas muutuvad;

5.

täheldab, et kohapõhise lähenemise tugevdamine hõlmaks korrapärasemat teavitamist Euroopa Komisjoni talituste poolt ning eriti regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ja auditeerimisasutuste poolt, sest lisaks riiklikele organitele peavad nad otse suhtlema ka kohalike ja piirkondlike organitega. Samuti piirab see võimalust võtta kasutusele üldiseid mudeleid, mis muudavad juhtimise ja järelevalve küll odavamaks ja lihtsamaks, kuid viivad ühtekuuluvuspoliitika kasusaajatest oluliselt kaugemale. ELi kodanike aktiivsel osalemisel põhinevate integreeritud territoriaalsete lähenemisviiside rakendamine aitab aga selgelt luua Euroopa lisaväärtust nende kodanike jaoks, mis peab olema prioriteet nii Euroopa Komisjoni kui ka kõigi teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikide jaoks;

6.

märgib, et kui tahame luua kodanike ELi, peame oma poliitikas lähtuma asulatest, hoolimata nende suurusest, s.t nii kohalikest omavalitsustest kui ka piirkondadest, sest need asulad täidavad ainulaadset rolli kodanike elukvaliteedis, keskkonnas, hariduses, tööhõives, sotsiaalteenustes, tervishoius, kultuuris jne. Tänu suuremale kodanikulähedusele tajuvad need paremini kodanike muresid ning saavad tähelepanelikumalt jälgida muutusi sotsiaalses ja demograafilises struktuuris. Asulad määravad kindlaks inimeste elukvaliteedi tingimused, võttes arvesse nende huve ja prioriteete, ning loovad seega vaieldamatut Euroopa lisaväärtust;

7.

rõhutab seepärast, et regionaalpoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika piirkondlik mõõde mitte ainult ei mõjuta inimesi otseselt ja materiaalselt, suurendades ELi tähtsust selle kodanike silmis, näidates liidu tõelist kasulikkust nende elule ning aidates vähendada majanduslikku ja muud ebavõrdsust, vaid eelkõige loob alustingimused teiste ELi poliitikasuundade elluviimiseks. Seepärast peab komitee hädavajalikuks, et piirkondlikku ühtekuuluvuspoliitikat ennast käsitletaks vaieldamatu Euroopa lisaväärtusena, täpselt samuti, nagu peetakse Euroopa eraldiseisvaks lisaväärtuseks näiteks teaduse ja uuringute toetamist. Järelikult ei peaks piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel olema vajalik tõendada eri tegevusliikide või isegi projektide Euroopa lisaväärtust, vaid tuleks käsitleda selle poliitika kui terviku panust, võttes arvesse nii horisontaalset kui ka vertikaalset koostoimet;

8.

märgib, et ühtekuuluvuspoliitika ja ELi maine parandamiseks kodanike silmis peavad selle poliitika raames elluviidavad projektid olema sellised, mis toovad kodanikele tõelist ja nende vajadustele vastavat kasu. Seepärast tuleks kehtestada piirkondlik ühtekuuluvuspoliitika igat liiki asulate jaoks, kohalikest omavalitsustest piirkondadeni, k.a äärepoolseimad piirkonnad, ja selles tuleks arvesse võtta kohapealset olukorda ning asula potentsiaali ja vajadusi seoses aja, tingimuste ja asukohaga. Seepärast tuleks kasutusele võtta alt üles lähenemisviis ning kasutada võimalikult palju ära integreeritud lähenemisviisi ja vastastikuse koostoime potentsiaali. Koostoime ja integratsiooni saavutamise protsessis peaks olema tähtis roll kohalikul ja piirkondlikul tasandil ja mitme haldus- või statistilise ala piire ületavatel funktsionaalsetel piirkondadel (võttes arvesse loogilisi ühendusi naaberpiirkondadega ning alumiste tasandite territoriaalüksuste huve või vajadusi), sest need kombineerivad selged kavad ja strateegiad teadmistega kohalike tingimuste kohta;

9.

rõhutab, et see hõlmab vaieldamatut Euroopa lisaväärtust ELi kodanike seisukohast, milleks on elukvaliteedi parandamine asulates ja ELis tervikuna. Elukvaliteedi parandamine asulates on poliitika eduka elluviimise eeltingimus kõigis muudes ELi poliitikavaldkondades. Seda Euroopa lisaväärtust on valdkondliku lähenemisviisiga võimalik saavutada ainult piiratud määral, kuid väga tulemuslikult piirkondlike horisontaalsete prioriteetidega, nagu elukvaliteet asulates (s.t kohalik ja piirkondlik liikuvus, eelkõige tööjõus liikuvus, tööhõive ja tööalane konkurentsivõime, sotsiaal- ja kultuuriteenused, kaasatus ja integratsioon, julgeolek jne), arukad kogukonnad, kohaliku majandusliku ja muu potentsiaali ärakasutamine jne. Valdkondlike prioriteetide elluviimine kodanike seisukohast kõige tähtsamate prioriteetidega tegelemiseks suudab tekitada ja tekitabki ainult piiratud mõju ning et need ei ole kohandatud kohalike tingimustega, tekitavad need sageli kodanike seas kahtlusi (paljudel juhtudel õigustatult) nii neile endile kui ka ELile tervikuna tekkiva kasu kohta. Et tegeleda küsimusega selle kohta, mis kujutab endast käegakatsutavat Euroopa lisaväärtust ELi kodanike jaoks, on järelikult võimalik tulemuslikult kasutada ainult kohalikel tingimustel põhinevat integreeritud territoriaalset lähenemisviisi, mitte valdkondlikku ega riiklikku lähenemisviisi;

10.

tuletab meelde, et 2017. aastal avaldatud seitsmendast aruandest ühtekuuluvuse kohta ilmneb, et allpiirkondlik ebavõrdsus, sealhulgas ka kõige jõukamates piirkondades, on suurenenud. Integreeritud territoriaalsed investeeringud on selle ebavõrdsuse kõrvaldamisel alakasutatud vahend. Perioodil 2014–2020 saadud kogemused näitavad, et integreeritud territoriaalseid investeeringuid ja laiemalt kohalike osalejate poolt kasutatud kohalikke arenguvahendeid võib kasutada selleks, et aidata kõige suuremate probleemide all kannatavaid maa- ja linnapiirkondi. Euroopa teatud piirkondades põhineb integreeritud territoriaalsete investeeringute ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite jaotus töötuse ja majandustegevusega seotud näitajatel. Kõige suuremate probleemidega piirkonnad on saanud rohkem vahendeid kui kõige jõukamad piirkonnad. See territoriaalse võrdsuse loogika on määrava tähtsusega, et ükski piirkond ei jääks maailmamajanduse kasvu tasemest maha;

11.

tervitab aruannet „Integreeritud territoriaalsed ja linnaarengu strateegiaid: milline on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lisaväärtus perioodil 2014–2020?“ (1), mille Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta detsembris, ja nõustub aruande järeldustega. Seoses nimetatud aruandega soovib komitee rõhutada eelkõige järgmisi punkte, mis vastavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste senistele kogemustele:

Integreeritud territoriaalsete investeeringute abil on võimalik tegeleda arenguvajaduste ja -probleemidega ning kujundada alt-üles reageeringuid, kaasates sellesse aktiivselt kohalikke elanikke ja institutsioone, tagamaks, et „ükski isik ega piirkond ei jääks abita“. Samuti on neil võimalik reageerida kohalikele vapustustele ja ootamatutele arengutele integreeritud pakettide abil, mis annavad ainest tegevuskavadele.

Linna- ja territoriaalsed strateegiad annavad selget tunnistust ühtekuuluvuspoliitikast, millega edendatakse kohapõhise lähenemise rakendamist piirkondlikku ja kohalikku arengusse ja edendatakse sekkumismeetmete kohapõhiseid pakette, mis on kavandatud kooskõlas sidusrühmade seisukohtadega, kuid vastavad ka ELi üldistele eesmärkidele, ELi lisaväärtusele ja paindlikkusele.

Strateegiad kajastavad integreeritud arengut – need hõlmavad mitut valdkonda, mitut partnerit ja (paljudel juhtudel) mitut rahastamisallikat. Nad soodustavad vertikaalset ja horisontaalset koostööd territoriaalset integratsiooni ja teadmiste jagamist. Kuigi ELi tasandil on peetud pikaajalisi ja praeguse ajani jätkuvaid arutelusid selle üle, kuidas edendada paremat koostööd ja integratsiooni eri poliitikavaldkondade ja ametiasutuste vahel, on sekkumiste integreerimine sageli kohalikul tasandil kõige praktilisem ja teostatavam.

Integreeritud territoriaalsed investeeringud toovad piirkondlikku ja kohalikku arengusse teatud tasemel institutsionaalset innovatsiooni ning loovad uusi suhteid ja töömeetodeid. Strateegia väljatöötamise ja rakendamise protsess on soodustanud või nõudnud uusi töö-, mõtte- ja koostööviise. Paljudel juhtudel loob see ka ise koostööd ja võrgustikke eri keskuste/valdkondade vahel.

Integreeritud territoriaalsed investeeringud ning praegune programmitöö periood

12.

väidab, et integreeritud territoriaalsed investeeringud oma täies ulatuses näivad olevat tõhus vahend kohapõhise lähenemise rakendamiseks ja on paljudes liikmesriikides juba praegusel programmitöö perioodil eri juhtudel ja vormides kasutusel olnud, s.t alates piirkondlikest integreeritud territoriaalsetest investeeringutest ja linnastutest (artikli 7 järgsed integreeritud territoriaalsed investeeringud linnades) kuni kogukonna juhitud kohaliku arengu ja teiste integreeritud territoriaalsete vahenditeni;

13.

avaldab heameelt tõsiasja üle, et praeguse programmitöö perioodi ettevalmistamise ajal avaldati mitu kvaliteetset dokumenti, milles tõsteti esile asjaolu, et kasutusele tuleb võtta ajas muutuvatel kohalikel oludel põhinev integreeritud territoriaalne lähenemisviis, et muuta ELi vahendite kasutamine tõhusamaks ja keskenduda rohkem projektide tulemustele. Nendes dokumentides on konkreetselt kirjeldatud lähenemisviisi põhimõtteid ja selle rakendamist. Kahjuks ei ole aga neid põhimõtteid alati süstemaatiliselt rakendatud ning praegusel programmitöö perioodil on ülekaalus olnud riiklik ja ülimalt valdkondlik lähenemisviis, mis võib küll tähendada Euroopa Komisjonile vähem haldustööd, kuid ei saavuta vajalikku mõju konkreetsetes piirkondades ja konkreetsete ELi kodanike jaoks, nagu ilmneb ka hiljutistest aruteludest ühtekuuluvuspoliitika olukorra üle;

14.

leiab, et eelnimetatud dokumentidest kõige tähtsam on „Ühtekuuluvuspoliitika reformikava. Piirkondlik lähenemine Euroopa Liidu väljakutsete ja ootustega toimetulemiseks“, mida tuntakse ka Barca aruande nime all ja mis avaldati 2009. aasta aprillis. Aruandes rõhutatakse, et integreeritud territoriaalne ja kohapõhine lähenemine on ühtekuuluvuspoliitika taaselustamise nurgakivi, ning nõutakse kohapõhist arengustrateegiat, mis on suunatud nii peamistele majanduslikele kui ka sotsiaalsetele eesmärkidele;

15.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat) on koostöös ekspertidega koostanud väga kvaliteetse dokumendi „Scenarios for Integrated Territorial Investment“ (Integreeritud territoriaalsete investeeringute stsenaariumid), mis avaldati 2015. aasta jaanuaris ning milles on esitatud neli stsenaariumit integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamiseks territooriumi eri tingimuste ja territoriaalsete erijoonte põhjal. Dokumendis esitatud ettepanekuid on praegusel programmitöö perioodil rakendatud vaid piiratud ulatuses, muu hulgas ka dokumendi hilise avaldamise (alles 2015. aastal) tõttu. Oleks kasulik võtta see dokument integreeritud territoriaalsete investeeringute tuleviku üle peetavatel aruteludel aluseks;

16.

peab kiiduväärseks asjaolu, et praegusel programmitöö perioodil on integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamises vabatahtlikult osalenud 20 liikmesriiki. Kahjuks on mõned riigid kasutanud integreeritud territoriaalseid investeeringuid ainult seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artikli 7 kohaldamisega, milles on sätestatud, et vähemalt 5 % Euroopa Regionaalarengu Fondi riikliku tasandi majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi eraldistest peab olema määratud linnaarengu integreeritud strateegiatele, võtmata seejuures piisaval määral arvesse kohaliku ja piirkondliku tasandi tegelikke vajadusi. Märkimisväärne hulk liikmesriike on kasutanud seda vahendit ka ulatuslikumalt (ühissätete määruse artikli 36 kohaselt rakendatud integreeritud territoriaalsed investeeringud); Seda integreeritud investeeringute olulist potentsiaali saaks tulevikus optimeerida, toetudes olemasolevatele headele tavadele ja kohandades kõnealust vahendit veelgi vastavalt erinevatele kohalikele ja piirkondlikele nõuetele, rakendades käesolevas arvamuses esitatud soovitusi;

17.

peab kahetsusväärseks, et integreeritud territoriaalsete lähenemisviiside rakendamine on kaua viibinud ning et vahend ei ole suutnud veel tekitada märkimisväärset võimalikku ja vajalikku koostoimet. Sellest aga ei saa ega tohi järeldada, et ELi ühtekuuluvuspoliitika elluviimine integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu ei ole tõhus. Vastupidi, arvestades raskusi ja selguse puudumist, tõendab vahendi tohutut potentsiaali asjaolu, et see üldse toimima hakkas ja et see annab tõelise hea mõjuga tulemusi territooriumi ja selle kodanike jaoks tänu kõigi sidusrühmade töötajate jõupingutustele. Veelgi enam, komitee rõhutab integreeritud territoriaalsete lähenemisviiside lisaväärtust seal, kus riik on toiminud suutlikkuse suurendamise katalüsaatorina teatavates kontekstides, lihtsustades integreeritud territoriaalset lähenemisviisi ja mitmetasandilist valitsemist seal, kus seda varem ei ole olnud.

Nagu ilmnes kestliku linnaarengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute hetkeseisu teemalisest õpikojast, mis toimus 2017. aastal Euroopa Regioonide Komitees (2), on peamised raskused integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamisel praegusel programmitöö perioodil järgmised:

dokumendi „Juhised liikmesriikidele integreeritud säästva linnaarengu kohta (ERFi määruse artikkel 7)“ viibimine: Euroopa Komisjon avaldas dokumendi alles 2015. aasta mais. Alles selle dokumendi alusel hakati kavandama, kuidas rakendada integreeritud territoriaalseid investeeringuid liikmesriikides, piiritlema linnapiirkondi ja määratlema menetlusi linnaarengu poliitikadokumentide kinnitamiseks ning neid dokumente koostama. Alles seejärel võis konkreetsete projektide kavandamine alata;

peamine probleem seoses linnapiirkondi ja integreeritud territoriaalseid investeeringuid käsitlevate poliitikadokumentide koostamise ja rakendamisega on see, et enamikes riikides kinnitati rakenduskavad koos näitajate ja juhtimisstruktuuridega juba integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise ettevalmistusfaasis, võtmata integreeritud territoriaalseid investeeringuid arvesse. Linnaarengu strateegiates tuli seega erinevaid eelnevalt kehtestatud rakenduskavasid ja näitajaid kohandada, mis suuresti piiras strateegiate paindlikkust ja nende sünergiaefekti;

teatavatel juhtudel ei ole rakenduskava vahendite kohustuslikku eraldamist integreeritud territoriaalseteks investeeringuteks toimunudki, mis muudab mõttetuks kogu rakendamise ja sünergiaefekti saavutamise integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu;

viivitused rakendamisel ja tarbetult keerukate integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendusstruktuuride loomine, mille puhul ka linnapiirkondades on vaja võtta kasutusele vahendusüksused projektide seire ja hindamise jaoks, kusjuures projektide tegelik valik toimub enamjaolt iga rakenduskava juhtimisüksuse tasandil. Need struktuurid näivad olevat teatavatel juhtudel põhjendamatud, arvestades nii integreeritud territoriaalsetele investeeringutele eraldatavate vahendite vähesust kui ka vahendusüksuste volituste piiratust või tegevuse võimalikku dubleerimist. Niisugused keerulised rakendussüsteemid muudavad sellistel juhtudel kogu protsessi tarbetult keerukaks.

Tegevuste valimise eest vastutavate asutuste ülesandeid ja volitusi (nagu määratletud Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artiklis 7) ei ole rakendamisprotsessis piisavalt arvesse võetud. Seal, kus kestliku linnaarengu integreeritud territoriaalseid strateegiaid rakendatakse ametlikest linnapiiridest kaugemale ulatuvas funktsionaalses piirkonnas, ei ole nende allpiirkondlike omavalitsuste, kes tegutsevad asjaomase piirkonna sidusrühmade ulatusliku partnerlusel alusel ja mitmetasandilisele valitsemisele tuginedes, positsioon enamikel juhtudel seaduses piisavalt konkreetselt sätestatud.

Õpikojas toodi välja ka positiivseid aspekte, nimelt strateegiate rakendamiseks ette nähtud vahendite fikseeritus, koostoime loomine projektide vahel ning eelkõige probleemidega tegelemine lähtuvalt kohalikest oludest ja kohalikust potentsiaalist, s.t kohapõhise lähenemise tegelik kohaldamine;

Tegevussuunad pärast 2020. aastat – ettepanekud järgmiseks programmitöö perioodiks

18.

leiab, et saamaks teada, kuidas integreeritud territoriaalseid investeeringuid pärast 2020. aastat kõige paremini rakendada, peame toetuma rakendamisel seni saadud kogemustele. Siiski ei piisa sellest, kui lihtsalt muuta praegust integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise vabatahtlikku süsteemi järgmiseks programmitöö perioodiks. Praeguseid kogemusi tuleb vaadelda kõigest kui katseprojektide tulemusi, mis tuleb võtta aluseks ELi ühtekuuluvuspoliitika tõelisel ümberkujundamisel poliitikaks, mis põhineb regionaalarengul ja integreeritud territoriaalsel ja kohapõhisel lähenemisel, mis kasutab maksimaalselt ära piirkonna potentsiaali ning tegeleb selle majanduslike ja sotsiaalsete probleemide ja väljakutsetega ELi kodanike ja ELi kui terviku hüvanguks;

19.

teeb ettepaneku võtta dokument „Scenarios for Integrated Territorial Investment“ (Integreeritud territoriaalsete investeeringute stsenaariumid) aluseks järgmisel programmitöö perioodil ja rakendada seda nii ulatuslikult kui võimalik. Integreeritud territoriaalsete investeeringute lähenemisviisi tuleks täielikumalt rakendada väljaspool linnapiirkondi, kus seda praegu kõige sagedamini kasutatakse, ja rakendada laialdasemalt maa- ja funktsionaalsetes piirkondades, mida määratletakse vastavalt kohalikele oludele eri viisidel, nagu on kirjeldatud kõnealuse dokumendi neljas stsenaariumis. Integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendi rakendamine funktsionaalsetes piirkondades on väga oluline, kuna neile alt üles strateegia alusel sihipärase toetuse andmine võib osutuda eriti tõhusaks ja tulemuslikuks, et luua koostoimet kohalike vahendite ja väliste rahastamisvahendite vahel. Kõigile liikmesriikidele peaks olema kohustuslik võimaldada integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendi rakendamist järgmisel programmitöö perioodil, et integreeritud territoriaalsed investeeringud saaksid kasutada oma potentsiaali saada tähtsaks vahendiks ELi piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel, tuginedes seejuures partnerluse põhimõttele, tagades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohase kaasatuse strateegiate kavandamisse, rakendamisse, nende üle teostatavasse järelevalvesse ja nende hindamisse;

20.

teeb ühtlasi ettepaneku võtta integreeritud üldstrateegiate kavandamisel lähtepunktiks funktsionaalsed ja loogiliselt kokku kuuluvad territooriumid, mis ei peaks olema suuremad kui ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse kolmanda tasandi piirkonnad, ent eeldusel, et loogilised seosed asjaomasel territooriumil ei moodusta muud funktsionaalset tervikut, kus strateegiat saaks tõhusamalt rakendada. Ent see ei tähenda, et liigituse kolmanda tasandi piirkonna või sellele vastava piirkonna asutused peaksid olema ka ainsad integreeritud territoriaalsete investeeringute strateegia rakendamise juhtorganid ning et kõnealusel territooriumil tuleks välja töötada vaid üksainus integreeritud strateegia. Komitee peab seevastu asjakohaseks, et kohalikke ja funktsionaalseid tingimusi ning loogilisi seoseid arvesse võttes töötatakse eespool mainitud funktsionaalse terviku raames eri liiki territooriumide jaoks välja eraldiseisvad integreeritud territoriaalsete investeeringute strateegiad, mille väljundid ja mõju tuleks aga ühtlustada funktsionaalse terviku tasemel. Selline ühtlustamine peaks võimaldama ka loogilisi temaatilisi seoseid naaberpiirkondadega ning madalamate territoriaalsete üksuste huvide ja vajaduste arvessevõtmist. Strateegiate rakendamine ja nende juhtimine peaksid aga toimuma viisil, mis avaldab suurimat võimalikku mõju, ning peaksid eelkõige olema vabatahtlikud ja austama kohalikke tingimusi ja olusid;

21.

soovitab tungivalt koondada kõik integreeritud territoriaalsetele investeeringutele määratud ressursid võimalusel mitut fondi hõlmavasse rakenduskavasse, nii et integreeritud territoriaalsed investeeringud oleksid seotud ainult ühe rakenduskavaga ehk et integreeritud territoriaalseid investeeringuid rakendavad asutused peavad tegelema ainult ühe rakenduskava korraldusasutusega. Integreeritud territoriaalsete investeeringute lisaväärtus on seega oluliselt suurem, kui neid rahastatakse mitmest fondist. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärke saab kõige tõhusamalt rakendada, kui on ühine eeskirjade kogum, mis hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi neid osi, milles käsitletakse põllumajanduse üldist arengut. Kui järgmiseks programmitöö perioodiks ei võeta kasutusele integreeritud territoriaalsete investeeringute ühendamist ühtse rakenduskavaga, tuleb vältida keerukate seoste loomist konkreetsete valdkondlike rakenduskavadega; komitee toetab mitut fondi hõlmavate programmide rakendamist piirkondlikul tasandil. Oleks loogiline, et rakenduskava, millega integreeritud territoriaalsed investeeringud on seotud, rahastatakse mitmest fondist. Ülekanduva mõju suurendamiseks peaks vajaduse korral saama arendada funktsionaalseid seoseid teiste rakenduskavade ja rahastamisvahenditega (nt Horisont, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond jne). Kõigi tasandite integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendusasutustele tuleks anda maksimaalne paindlikkus eesmärkide saavutamiseks; Juhtfondi määramine tehnilise abi jaoks võib samuti lihtsustada mitmest fondist rahastamise operatiivset rakendamist.

22.

märgib, et integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta asjaomaste investeeringute lõppeesmärgile kohandatud tootlikkuse ja tulemuslikkuse näitajaid. On oluline kõnealusele planeerimisvahendile kohandatud näitajate olemasolu ning seetõttu peab piirkondlikel ametiasutustel olema rakenduskavade kavandamise etapis võimalus esitada oma näitajaid, mida hindavad komisjoni talitused tagamaks, et kavandatud meetmed, mõõdetavad näitajad ja integreeritud territoriaalsete investeeringute eesmärk sobiksid kokku. Samuti tuleks juhtida tähelepanu õiguslikele probleemidele (vt riigiabi andmise kord), mis mõnikord hõlmavad integreeritud territoriaalsete investeeringute objektiivse ja subjektiivse kohaldamisala positiivset diskrimineerimist, pidades silmas näiteks konkurentsipõhimõtteid;

23.

lisaks soovitab määratleda eelnevalt selgelt integreeritud territoriaalsete investeeringute territooriumid ning investeeringute rakendussätted, eesmärgid ja neile eraldatavad eelarvevahendid kohustusliku osana partnerluslepingutest (või sarnastest dokumentidest, milles määratletakse liikmesriikide ja ELi vahelised suhted järgmiseks programmitöö perioodiks) ja asjaomastest rakenduskavadest. Samas peaks asjakohase rakenduskava kinnitamisel iga integreeritud territoriaalset investeeringut rakendav asutus koos rakenduskava juhtorganiga arutama Euroopa Komisjoniga sõlmitavat lepingut ja selle kinnitama (edukaks rakendamiseks on hädavajalik otsene kolmepoolne leping integreeritud territoriaalseid investeeringuid rakendava asutuse, rakenduskava juhtorgani ja Euroopa Komisjoni vahel). Sellega kehtestatakse rakendusmeetodid ja näitajad, mis keskenduvad integreeritud territoriaalsete investeeringute strateegia tegelikule mõjule kõnealusel territooriumil; Riikides, kus partnerluse põhimõte ei ole piisavalt kinnistunud ja on pelgalt näiline, peaks Euroopa Komisjon aitama luua tõelisel partnerlusel põhinevaid suhteid, eelkõige integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise puhuks.

24.

märgib, et hiljutised kogemused mitte ainult integreeritud territoriaalsete investeeringute, vaid ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega piirkondlikul tasandil on üldiselt näidanud, et stabiilsuse ja mõju tagamiseks peavad integreeritud territoriaalsete investeeringute juhtimine ja rahastamine toimuma üldise toetuse kaudu, mille puhul on selgelt määratletud eesmärgid, näitajad, ressursid ja vastutus rakendamise eest. Seda üldist toetust ei tohi aga käsitleda vabalt kättesaadavate vahendite allikana, vaid see tuleb selgelt siduda asjakohase rakenduskava läbirääkimistel iga integreeritud territoriaalsete investeeringute strateegia jaoks eraldi sätestatud eesmärkide ja näitajate saavutamisega. Üldise toetuse kava peaks tagama prognoositavuse ja vahendid integreeritud territoriaalsete investeeringute strateegiate rakendamiseks ning seeläbi võimaldama paindlikult kombineerida seda finantsvahendit teiste ELi ja riiklike vahendite (näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja programmi „Horisont 2020“) ja omavahenditega. Sellega tagatakse, et integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise raames saab kasutada tõelist strateegilist lähenemisviisi ning et on võimalik saavutada vahendite maksimaalne integreeritus ja suurim võimalik koostoime allpiirkondades, samuti ühe piirkonna territooriumidel;

25.

leiab, et integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamine peab viima rakenduskavade finantsjuhtimise tõhustamiseni. Vastastikune täiendavus ei tähenda suuremate rahastamisvahendite eraldamist kõnealuse planeerimisvahendi käivitamisel. Tuleks järgida põhimõtet „Stiimulid karistuste asemel“, et parandada tingimusi kaasrahastamise määrade osas nende investeerimiskulude katmiseks, mis võimaldavad otseselt kindlaks teha integreeritud territoriaalsete investeeringute eesmärgi;

26.

lisaks soovitab, et integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendusasutused peavad olema määratud ainult eri tasandite kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele või õigusaktidega loodud omavalitsusliitudele ja territoriaalarengu nõukogudele ning euroregioonidele ja piirkondadevahelistele territoriaalse koostöö üksustele, sest ainult nemad saavad tagada, et strateegiaid rakendatakse. Neile tuleks anda maksimaalne paindlikkus nii eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ja sekkumiste kui ka toetuse astme ja rõhuasetuse valimisel, et nad saaksid tõhusalt kombineerida ELi, omaenda, riiklikke ja erasektori ressursse, et tekitada strateegiale maksimaalne sünergiaefekt. Neile tuleb anda ka võimalus muuta toetuse astet ja rõhuasetust strateegia rakendamise ajal vastuseks territooriumi muutuvatele sotsiaalmajanduslikele oludele, et saavutada eesmärke võimalikult tõhusalt ja viia Euroopa lisaväärtus maksimumini. Sellega seoses kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles looma selgete eeskirjade teel õiguskindlust integreeritud territoriaalsete investeeringutega seotud vastutusküsimuste jaoks;

27.

on seisukohal, et tuleb minna kaugemale eri fondidest kaasrahastatavate projektide pelgast rühmitamisest ja järgida tõelist asjakohase integreeritud haldamise strateegiat. Komitee märgib sellega seoses, et integreeritud territoriaalsete investeeringute suurema tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks on vaja rohkem toetust ja praktilisi juhiseid, et mõista vahendit paremini ning kavandada ja rakendada senisest paremini strateegiaid, kasutades niiviisi täielikult ära selle vahendi potentsiaali. Selleks soovitab komitee kaaluda eraldi püsiva tugistruktuuri loomist kõnealuse vahendi kasutamisest huvitatud piirkondade jaoks, hõlmates teavitus- ja nõustamistegevust ja edendades heade tavade vahetamist;

28.

viimaseks märgib, et ettevalmistusi integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendi rakendamiseks 2020. aasta järgsel programmitöö perioodil tuleb alustada kohe, kui järgnev seadusandlik ettepanek Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta pärast 2020. aastat on avaldatud, et konkreetsed integreeritud territoriaalsete investeeringute strateegiad koostataks ja neid arutataks üksikasjalikult kodanike ja muude sidusrühmadega enne esimest arutelu rakenduskavade üle Euroopa Komisjoniga. Selle põhjuseks on, et alt ülespoole lähenemisviis on palju kaasavam ja keerukam ning selle läbirääkimised võtavad palju kauem aega kui ülalt allapoole lähenemisviisi puhul. Integreeritud territoriaalsete investeeringute vahend tuleks integreerida seadusandlikku ettepanekusse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta pärast 2020. aastat ja eelarveprojektidesse, mis panevad aluse ühtekuuluvuspoliitika tulevikule.

Brüssel, 1. veebruar 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/integrated_strategies/integrated_strategies_en.pdf

(2)  Mis toimus Murcia autonoomse piirkonna algatusel koostöös Euroopa Komisjoniga vahendi TAIEX REGIO PEER 2 PEER raames (vahendi eesmärk on edendada teadmiste ja heade tavade vahetamist eri asutuste vahel, mis haldavad rahastamist Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi raames, suurendades haldussuutlikkust ja tagades ELi investeeringutele paremad tulemused).


Top