EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.12.2017

COM(2017) 813 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Ülevaade olukorrast ja võimalikud edasised sammud seoses vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisega teatavates kolmandates riikides viisapoliitika valdkonnas ning nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõikes 4 sätestatud vastastikuse viisavabaduse mehhanismi toimivuse hindamine

I.Sissejuhatus

Komisjon esitas 12. aprillil 2016 teatise „Ülevaade olukorrast ja võimalikud edasised sammud seoses vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisega teatavates kolmandates riikides viisapoliitika valdkonnas“ 1 . Teatises märgiti, et komisjoni aktiivsel toetusel on enamik kaheksast kolmanda riigiga seoses teatatud vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmise juhtumist lahendatud. Samal ajal meenutati teatises, et kui asjaomane kolmas riik ei kaota viisanõuet 12. aprilliks 2016, on komisjon nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 alusel, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1289/2013, 2 kohustatud võtma vastu delegeeritud õigusakti, millega peatatakse 12 kuuks viisavabaduse kohaldamine selle kolmanda riigi kodanike suhtes. Määruse kohaselt peab komisjon arvesse võtma ka tagajärgi, mida viisavabaduse peatamine tooks kaasa ELi ja selle liikmesriikide välissuhetele. 2016. aasta aprilli teatises hinnati viisavabaduse peatamise tagajärgi ning mõju ELi kodanike ja äriühingute jaoks ning asjaomaste kolmandate riikide kodanike jaoks, ja kutsuti Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma seisukoha, milline on kõige asjakohasem viis edasi liikuda.

Komisjon esitas täiendavad teatised 2016. aasta juulis 3 ja detsembris 4 ning 2017. aasta mais 5 . Lisaks tehtud edusammude kirjeldamisele esitati 2017. aasta mai teatises ka komisjoni seisukoht Euroopa Parlamendi 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni kohta, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõikest 4 tulenevaid komisjoni kohustusi vastastikuse viisavabaduse valdkonnas ja kutsutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 alusel komisjoni üles võtma vastu nõutav delegeeritud õigusakt hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmist 6 . Kõnealuses teatises märkis komisjon, et „võttes eelkõige arvesse viimase aasta jooksul tehtud edusamme ja käimasolevat tööd, ei oleks [delegeeritud õigusakti vastuvõtmine] Kanada ja Ameerika Ühendriikide kodanike viisanõudest vabastamise ajutiseks peatamiseks praegu otstarbekas ega teeniks eesmärki saavutada viisavaba reisimine kõigi ELi kodanike jaoks“. Samal ajal kohustus komisjon jätkama tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu, Kanada, Ameerika Ühendriikide ja asjaomaste liikmesriikidega, et kiirendada tööd täieliku vastastikuse viisavabaduse saavutamiseks ja esitada enne 2017. aasta detsembrikuu lõppu aruanne edasise arengu kohta.

Käesolevas teatises tuuakse esile selles valdkonnas alates 2017. aasta maist tehtud edusammud kõnelustes Kanada ja Ameerika Ühendriikidega ning antakse teada, et täielik vastastikune viisavabadus Kanadaga on praeguseks saavutatud.

Peale selle on käesoleva teatise IV peatükis esitatud määruse artikli 1b kohane komisjoni hinnang vastastikkuse põhimõtte tõhususele ning määruse artikli 4b lõike 2 kohane aruanne delegeeritud volituste kasutamise kohta.

II.    Viimase teatise järel võetud seisukohad

Resolutsiooni järelmeetmena saatis kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon 2. juunil 2017 Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile kirja algatada Euroopa Kohtus komisjoni vastu võimalik tegevusetushagi seoses kohustustega vastastikuse viisavabaduse valdkonnas. 12. juulil 2017 soovitas õiguskomisjon mitte esitada Euroopa Kohtule komisjoni vastu tegevusetushagi, märkides, et käsitleb küsimust 2018. aasta alguses uuesti.

Nagu varem mainitud, ei ole nõukogu ka viimase seitsme kuu jooksul seda küsimust käsitlenud.

III.Viimased arengusuunad

a. Kanada (teate esitanud riigid: Bulgaaria ja Rumeenia)

Kanada puhul märgiti juba 2017. aasta mai teatises märkimisväärseid edusamme. Komisjon avaldas heameelt asjaolu üle, et 1. mail 2017 kaotas Kanada viisanõude nende Bulgaaria ja Rumeenia kodanike suhtes, kellele on möödunud kümnel aastal antud Kanadas ajutine elaniku viisa või kellel on kehtiv USA viisa (välja arvatud sisserändaja viisa).

Komisjon avaldab heameelt, et alates 1. detsembrist 2017 võimaldab Kanada viisavaba sissepääsu kõigile Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele. Täielik vastastikune viisavabadus Kanadaga on seega saavutatud. Selle tulemuseni aitasid jõuda ulatuslikud poliitilised ja tehnilised arutelud komisjoni, Kanada ning Bulgaaria ja Rumeenia valitsuste vahel, asjaomaste riikide kodanikele suunatud teavituskampaania ning konsultatsioonid peamiste reisibüroode ja lennuettevõtjatega kummaski liikmesriigis.

Kanadaga sõlmitud strateegilise partnerluse raames 4. detsembril 2017 Brüsselis peetud esimesel ELi-Kanada ühise ministrite komitee kohtumisel avaldasid mõlemad lepinguosalised heameelt viisanõude täieliku kaotamise üle kõigile ELi kodanikele, märkides, et see parandab kodanike liikuvust ning tugevdab ELi ja Kanada vahelisi kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid 7 .

b. Ameerika Ühendriigid (teate esitanud riigid: Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Poola ja Rumeenia)

2017. aasta mai teatises märkis komisjon, et poliitilisi ja tehnilisi arutelusid on viimaste kuude jooksul hoogustatud ja et Ameerika Ühendriikide partnerid nõustusid alustama tulemusele orienteeritud protsessi, et lülitada viis liikmesriiki viisanõudest loobumise programmi. Peale selle võtsid asjaomased viis liikmesriiki kohustuse tegutseda üheskoos konstruktiivses ja positiivses vaimus ning teha tihedat koostööd komisjoni ja Ameerika Ühendriikidega, et saavutada võimalikult kiiresti täielik vastastikune viisavabadus, sealhulgas otsides vastastikku vastuvõetavaid ajutisi meetmeid. Samuti koostati ülevaade nõuete kohta, mida viiel liikmesriigil tuleb veel täita.

2017. aasta juunis toimunud ELi ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumisel tegid volinik Avramopoulos ja USA sisejulgeolekuministri asetäitja Elaine C. Duke ühisavalduse 8 edusammude kohta ELi ja USA vahelise täieliku vastastikuse viisavabaduse saavutamisel. Ühisavalduses kinnitati võetud kohustusi, nagu ELi ja USA vahelise viisavaba liikumise võimaluse säilitamine ja laiendamine ning jõupingutused koostöö parandamisel, et aidata Bulgaarial, Horvaatial, Küprosel, Poolal ja Rumeenial kiiremini täita viisanõudest loobumise programmi tingimusi.

Kooskõlas ühisavaldusega on komisjon kasutanud jätkuvalt kõiki võimalusi, et rõhutada ELi ja USA täieliku vastastikuse viisavabaduse kiirema saavutamise tähtsust.

2017. aasta augustis rõhutas volinik Avramopoulos kohtumisel USA välisministeeriumi terrorismivastase võitluse koordinaatori Nathan A. Salesiga selle küsimuse tähtsust Euroopa Liidu jaoks.

Seni viimane vastastikuse viisavabaduse teemaline kolmepoolne tehniline kohtumine USA ja viie liikmesriigiga leidis aset 11. septembril 2017. Osalejad vaatasid läbi viisanõudest loobumise programmi seni täitmata tingimused, nagu viisa andmisest keeldumise määr, mis on peamiseks takistuseks neljale liikmesriigile; keeldumise peamised põhjused; noorte esitatud viisataotluste olukord ning võimalused keeldumiste määra vähendavate teavituskampaaniate korraldamiseks.

Ameerika Ühendriigid andsid ühtlasi teada edusammudest riigist lennuteede kaudu lahkumise kontrollimise süsteemiga, mis kasutusele võetuna võimaldaks USA immigratsiooni- ja kodakondsusseaduse 9 kohaselt kontrollida vähemalt 97 % väliskodanike lahkumist. Selle süsteemi kasutuselevõtt annaks USA sisejulgeolekuministrile õiguse teha oma äranägemisel erandi viisa andmisest keeldumise 3 % määra nõudest ja võimaluse teha ettepaneku kaasata viisanõudest loobumise programmi riike, kelle puhul viisa andmisest keeldumise määr on alla 10 %, tingimusel et nad vastavad kõigile julgeolekuga seotud nõuetele ja nende julgeolekualased leevendusmeetmed tervikuna tagavad, et nende viisanõudest loobumise programmis osalemine ei kahjusta Ameerika Ühendriikide julgeoleku- ega rändealaseid huve. Sellel kolmepoolsel kohtumisel ning 20.–21. septembril 2017 Tallinnas toimunud justiits- ja siseküsimuste teemalisel ELi ja USA kõrgemate ametnike kohtumisel anti ülevaade viimase aja sündmustest ja tõsteti esile edusamme tehnilisel tasandil.

Lisaks külastas komisjoni tehniline delegatsioon 25.–29. septembril Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Poolat ja Rumeeniat, et arutada olukorda seoses viisanõudest loobumise programmi seni täitmata tingimustega. Komisjon pakkus viiele liikmesriigile abi töö jätkamiseks nimetatud tingimuste täitmisel, kaasa arvatud võimalused langetada viisa andmisest keeldumise määra. Seoses sellega tegi komisjon ettepaneku Ameerika Ühendriikidesse reisivatele kodanikele suunatud teavituskampaaniate rahastamiseks ELi sisejulgeoleku fondi riiklike programmide kaudu. Selliste kampaaniate käivitamise võimaluste uurimiseks korraldas komisjon 25. oktoobril jätkuvideokonverentsi, et jagada täiendavat teavet rahastamisvõimaluste kohta ning vahetada teavet ja parimaid tavasid liikmesriikide käivitatud varasemate teavituskampaaniate kohta. Mõned asjaomastest liikmesriikidest kaaluvad praegu oma riiklike programmide kasutamist kõnealusel eesmärgil. Komisjon on valmis toetama liikmesriike vastavalt vajadusele.

Vastastikune viisavabadus oli kõne all ELi ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumisel 17. novembril Washingtonis. Ministrite kohtumisel tõstsid mõlemad pooled esile edusamme koostöömeelsetes aruteludes vastastikuse ja turvalise viisavaba liikumise võimaldamiseks vastavates õigusraamistikes ning lubasid jätkata oma sellesuunalist tegevust 10 .

Viisanõudest loobumise programmi seni täitmata tingimuste hulka kuuluvad viisa andmisest keeldumise määr 11 ning raske kuritegevuse tõkestamise ja sellevastase võitluse lepingu 12 rakendamine, nagu eelmistes teatistes märgitud. Need on endiselt kaks peamist Ameerika Ühendriikide esitatavat nõuet, mis tuleb täita, et protsess võiks jõuda järgmisse etappi, mille käigus USA välisministeerium esitab riigi viisanõudest loobumise programmi kandidaadiks, millele järgneb põhjalik ametitevaheline julgeolekukontroll. Viimase seitsme kuu jooksul on Küpros ja Rumeenia saavutanud märkimisväärset edu kadunud ja varastatud reisidokumentidest teatamisel Interpolile. Lisaks on Rumeenia parlament ratifitseerinud raske kuritegevuse tõkestamise ja sellevastase võitluse lepingu, mille peavad nüüd omalt poolt ratifitseerima Ameerika Ühendriigid. Bulgaaria, Horvaatia ja Küpros kohustuvad täies ulatuses rakendama oma raske kuritegevuse tõkestamise ja sellevastase võitluse lepinguid. Asjaomased liikmesriigid loovad omavahelisi kontakte selle küsimusega tegelemiseks.

Lähikuudel jätkab komisjon tihedas koostöös viie asjaomase liikmesriigiga aktiivset suhtlust Ameerika Ühendriikidega kõigil tasanditel. Tihenemas ja tulemusi andmas on viie asjaomase liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vaheline koostöö, mis nõuetekohaselt käsitleb varasemate kolmepoolsete kohtumiste käigus tõstatatud küsimusi, nagu kadunud ja varastatud reisidokumentidest teatamine Interpolile, kahepoolseid teabevahetuse lepinguid Ameerika Ühendriikidega ning ennetavat tööd viisa andmisest keeldumise määra nõudega, sealhulgas teavituskampaaniate käivitamist. Komisjon kutsub USA osapooli üles kiirendama riigist lennuteede kaudu lahkumise kontrollimise süsteemi kasutuselevõttu ning on valmis jagama ELi kogemust uue tehnika ja süsteemidega, mis on praegu väljatöötamisel ja välispiiridele paigaldamisel (nt automaatsed piirikontrolliväravad, tulevane riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ja ETIAS).

Arengu kiirendamist võimaldavad regulaarsed kõrgetasemelised kohtumised (nt justiits- ja siseküsimuste teemaline ELi ja USA kõrgemate ametnike kohtumine 27.–28. veebruaril 2018 ning ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumine 2018. aasta mais) ja tehnilised kohtumised, nagu järgmine kolmepoolne kohtumine kavakohaselt 2018. aasta esimesel poolel.

IV.Vastastikuse viisavabaduse mehhanismi toimivuse hindamine

Määruse artikli 1b kohaselt esitab komisjon hiljemalt 10. jaanuariks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse vastastikkuse põhimõtte tõhusust, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust.

Määrus (EÜ) nr 539/2001 vaadati läbi 2013. aastal määrusega (EL) nr 1289/2013, tingituna liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi üleskutsetest vastastikuse viisavabaduse mehhanismi tõhustamiseks, 13 mis suurendaks liikmesriikide vahelist solidaarsust ja annaks võimaluse võtta jõulisemaid meetmeid kolmandate riikide suhtes, kes keelduvad täielikust vastastikusest viisavabadusest. Läbivaadatud mehhanism kohustab liikmesriike teatama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile olemasolevatest ja uutest juhtumitest seoses vastastikuse viisavabaduse põhimõtte eiramisega kolmandate riikide poolt. Vahetult pärast liikmesriikide teadete avaldamist võtab komisjon asjaomase liikmesriigiga konsulteerides asjaomase kolmanda riigi suhtes meetmed, eelkõige poliitilised, majanduslikud ja kaubanduslikud meetmed, et taastada või kehtestada viisavaba liikumine.

Hiljemalt kuus kuud pärast teadete avaldamise kuupäeva ning seejärel korrapäraselt vähemalt iga kuue kuu tagant peab komisjon kas võtma vastu rakendusakti viisavabaduse ajutise peatamise kohta asjaomase kolmanda riigi teatavate kategooriate kodanikele kuni kuueks kuuks või esitama määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 4a lõikes 1 osutatud komiteele aruande, milles antakse olukorrale hinnang ja nimetatakse põhjused, mille tõttu komisjon otsustas viisanõudest vabastust mitte peatada. Edasist tegevust kavandades peab komisjon võtma arvesse asjaomaste liikmesriikide poolt asjaomase kolmanda riigiga viisavabaduse tagamiseks võetud meetmete tagajärgi ning komisjoni poolt asjaomaste liikmesriikidega ja asjaomase kolmanda riigi ametiasutustega konsulteerides võetud meetmeid. Määruse kohaselt peab komisjon arvesse võtma ka tagajärgi, mida viisavabaduse peatamine tooks kaasa liidu ja selle liikmesriikide välissuhetele asjaomase kolmanda riigiga.

Kui asjaomane kolmas riik ei ole 24 kuu jooksul arvates avaldamiskuupäevast viisanõuet kaotanud (kõnealuse juhtumi puhul hiljemalt 12. aprilliks 2016), võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega peatatakse ajutiselt 12 kuuks viisavabadus kõnealuse kolmanda riigi kodanike suhtes (määruse artikli 1 lõike 4 punkt f).

Komisjon sai 2014. aastal teateid vastastikuse viisavabaduse põhimõtte kohaldamata jätmisest viielt liikmesriigilt: Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Poola ja Rumeenia. Need teated käsitlesid Kanadat, Ameerika Ühendriike, Austraaliat, Bruneid ja Jaapanit 14 .

Vahepeal on Austraalia kaotanud lennujaama transiidiviisa nõude Bulgaaria kodanikele 2014. aasta oktoobris ning Horvaatia ja Rumeenia kodanikele 2015. aasta juunis. Täielik vastastikune viisavabadus Austraaliaga on seega saavutatud. Brunei (teate esitanud riik: Horvaatia) on kehtestanud viisanõudest vabastuse Horvaatia kodanike suhtes ja hakanud võimaldama Liechtensteini kodanikele 90-päevast viisavaba viibimist, millest teatati ametlikult 13. aprillil 2016. Jaapan (teate esitanud riik: Rumeenia) teatas Rumeeniale 17. detsembril 2015, et viisavabadust Rumeenia kodanikele, sh ajutise passi omanikele on pikendatud kuni 31. detsembrini 2018. Täielik vastastikune viisavabadus Jaapaniga on seega tagatud 31. detsembrini 2018. Kanada, nagu on märgitud käesoleva teatise III punktis, võimaldab viisavaba sisenemist kõigile Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele alates 1. detsembrist 2017. Täielik vastastikune viisavabadus on seega saavutatud ka Kanadaga.

Hinnang

Mehhanismi toimivus

Vastastikuse viisavabaduse põhimõtte eiramise juhtumite arv on viimase kahe ja poole aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud, nii et Ameerika Ühendriigid on ELi viisavabade riikide loetelus ainus kolmas riik, kes ei luba kõigi liikmesriikide kodanikel ilma viisata oma riiki reisida. Seda arvesse võttes võib öelda, et üldiselt on vastastikuse viisavabaduse mehhanism, muudetuna määrusega (EL) nr 1289/2013, olnud tulemuslik. Praeguse mehhanismiga on institutsioonidele kehtestatud ajakavad ja sätestatud konkreetsed meetmed vastastikuse viisavabaduse põhimõtte eiramise juhtumitele reageerimiseks, sealhulgas kolmandate riikide suunalisele tegevusele kaasaaitamine koordineeritud viisil. Mehhanismis on selgelt ja läbipaistvalt esitatud etapid, kaasa arvatud viisavabaduse ajutine peatamine.

Selle mehhanismi olemasolu mõjub ennetavalt juhtumite puhul, kus kolmas riik kavatseb (taas)kehtestada viisanõude ühe või mitme liikmesriigi kodanike suhtes. Komisjon leiab, et kõnealune mehhanism on teataval määral ajendanud kolmandaid riike viisanõudeid kaotama.

Igal juhul kujutab mehhanism endast liikmesriikide vahelise solidaarsuse märki ning võttes arvesse viimase kahe ja poole aastaga tehtud edusamme, võib kokkuvõtlikult öelda, et mehhanism on aidanud kaasa täieliku vastastikuse viisavabaduse saavutamisele kolmandate riikidega. 

Kolmandate riikide viisanõudest vabastamise ajutise peatamise kord 

Vastastikusest viisavabadusest keelduvate kolmandate riikide viisanõudest vabastamise ajutine peatamine on olnud vastastikuse viisavabaduse mehhanismi põhielement, kuid asjaomased liikmesriigid ei ole seda kunagi taotlenud (isegi mitte piiratud ulatuses ja asjaomase kolmanda riigi teatavate kodanike kategooriate suhtes). Määruse kohaselt peab komisjon sellises olukorras arvesse võtma ka tagajärgi, mida peatamine tooks kaasa ELi ja selle liikmesriikide välissuhetele. Mis puutub riikidesse, kelle suhtes kehtib vastastikuse viisavabaduse mehhanism, siis hindas komisjon 2016. aasta aprilli teatises viisavabaduse peatamise tagajärgi ning mõju ELi kodanike ja äriühingute jaoks ning asjaomaste kolmandate riikide kodanike jaoks. 2016. aasta aprilli teatises ja kolmes järgnevas teatises, mis esitati 2016. aasta juulis ja detsembris ning 2017. aasta mais, võttis komisjon seisukoha, et teatavate vastastikusest viisavabadusest keelduvate kolmandate riikide viisanõudest vabastamise ajutine peatamine ei oleks tehtud edusamme ning jätkuvat koostööd kolmanda riigi ja asjaomaste liikmesriikidega arvesse võttes otstarbekas ega teeniks eesmärki saavutada viisavaba reisimine kõigi ELi kodanike jaoks. Ühtlasi kutsus komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma seisukoha, milline on kõige asjakohasem viis edasi liikuda.

Menetluslikud puudused

Vastastikuse viisavabaduse mehhanismi toimimises on avastatud kaht liiki menetluslikke puudusi. Esiteks on komisjonile aruande esitamiseks seatud kuue kuu pikkune tähtaeg mehhanismi esimeses etapis liiga lühike, võttes arvesse, et isegi kui vastastikuse viisavabaduse põhimõtte eiramise juhtumid õnnestub poliitilisel tasandil lahendada, võib viisavaba reisimise kehtestamine tegelikkuses rohkem aega võtta. Teiseks võib kuni 90päevane tähtaeg viisanõude kehtestamiseks olla teatavate kolmandate riikide puhul liiga lühike (näiteks ei tundu see olevat piisav viisanõude tegelikuks taaskehtestamiseks USA kodanike suhtes).

Võttes arvesse, et eespool nimetatud puudustest hoolimata on kehtiv vastastikuse viisavabaduse mehhanism aidanud viimase kahe ja poole aasta jooksul lahendada valdava enamiku vastastikuse viisavabaduse põhimõtte eiramise juhtumitest, ei ole komisjonil kokkuvõttes praegu kavas esitada seadusandlikku ettepanekut mehhanismi läbivaatamiseks.

Delegeeritud volituste kasutamine

Määruse artikli 4b kohaselt antakse artikli 1 lõike 4 punktis f osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte komisjonile viieks aastaks alates 9. jaanuarist 2014 ning komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Käesolevaga teatab komisjon, et ei ole neid volitusi kasutanud.

V.Järeldused ja edasised sammud

Komisjoni jätkuv prioriteet on saavutada täielik vastastikune viisavabadus kõigile liikmesriikidele.

Komisjon avaldab heameelt asjaolu üle, et 1. detsembril 2017 kaotas Kanada oma eelneva kohustuse kohaselt viisanõude kõigi Bulgaaria ja Rumeenia kodanike suhtes. Täielik vastastikune viisavabadus Kanadaga on seega saavutatud.

Komisjon kutsub Ameerika Ühendriike jätkuvalt ja 2017. aasta juunis vastu võetud ühisavalduse kohaselt üles edasisele koostööle viie asjaomase liikmesriigi ja komisjoniga, et saavutada kiiremini täielik vastastikune viisavabadus. Seoses sellega peaksid kõik osapooled võtma aktiivsemaid ja konkreetseid meetmeid.

Võttes arvesse täieliku vastastikuse viisavabaduse saavutamist Kanadaga ning jätkuvat tööd Ameerika Ühendriikidega, jääb komisjon praeguses olukorras seisukoha juurde, et koostöö ja ühised diplomaatilised jõupingutused on endiselt kõige asjakohasemad abinõud. Samuti on komisjon endiselt seisukohal, et delegeeritud õigusakti vastuvõtmine USA kodanike viisanõudest vabastamise ajutiseks peatamiseks ei oleks praegu otstarbekas ega teeniks eesmärki saavutada viisavaba reisimine Ameerika Ühendriikidesse kõigi ELi kodanike jaoks. Selle seisukoha võib edasiste sündmuste käigus läbi vaadata.

Seoses oma hinnanguga vastastikuse viisavabaduse mehhanismi toimimisele avaldab komisjon heameelt alates läbivaadatud mehhanismi vastuvõtmisest tehtud edusammude üle. Ehkki need edusammud ei ole tingitud üksnes mehhanismist, kujutab see endast vahendit, mis võimaldab Euroopa Liidul tegutseda vastastikuse viisavabaduse põhimõtte eiramise juhtumite puhul ühtselt ja kooskõlastatult ning on osutunud teatavate kolmandate riikide puhul kasulikuks abinõuks. Praegu ei ole komisjonil kavas teha seadusandlikku ettepanekut mehhanismi läbivaatamiseks.

Komisjon kohustub jätkama tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga edasiste saavutuste nimel. Komisjon esitab edasist arengut käsitleva aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 2018. aasta sügiseks.

(1)

     COM(2016) 221 final, 12. aprill 2016.

(2)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1289/2013, millega muudetakse nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 347, 11.12.2013, lk 74).

(3)

     COM(2016) 481 final, 12. juuli 2016.

(4)

     COM(2016) 816 final, 21. detsember 2016.

(5)

     COM(2017) 227 final, 2. mai 2017.

(6)

      http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0060+0+DOC+XML+V0//ET  

(7)

      http://www2.consilium.europa.eu/media/32024/20171204-joint-statement.pdf  

(8)

      http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-17-1671_en.htm  

(9)

      https://www.uscis.gov/ilink/docView/SLB/HTML/SLB/0-0-0-1/0-0-0-29/0-0-0-4391.html  

(10)

     http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-17-4735_en.htm

(11)

     USA välisministeerium avaldas 2017. aasta novembris statistika viisa andmisest keeldumiste kohta eelarveaastal 2017. Bulgaaria: 14,97 %; Horvaatia: 5,1 %; Küpros: 1,69 %; Poola: 5,92 %; Rumeenia: 11,76 %.

(12)

     Leping õiguskaitsekoostöö tõhustamise kohta raske kuritegevuse tõkestamiseks ja sellevastaseks võitluseks.

(13)

     Varasem, 2005. aastal jõustunud mehhanism võimaldas komisjonil teha liikmesriikidelt vastastikuse viisavabaduse põhimõtte eiramise kohta saadud teadete puhul ettepaneku, millega nõutakse viisanõude ajutist taaskehtestamist asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes.

(14)

     Lisateabe saamiseks vt esimese vastastikuse viisavabaduse aruande (C(2014) 7218 final) punkt I.b.