EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.11.2017

COM(2017) 690 final

KOMISJONI TEATIS

2018. aasta majanduskasvu analüüs

1.Sissejuhatus

Euroopa majandus on muutuva poliitika kontekstis tugevnemas. Majanduskasv on üle ootuste tugev, töötus on vähenemas, investeeringud suurenemas ja riikide rahanduse olukord paraneb. Majanduse elavnemine on praeguseks jõudnud kõikidesse liikmesriikidesse. Selle osana on nii ELi kui ka euroala majandus viimase 18 kvartali jooksul pidevalt kasvanud. Tööhõive on suurenemas – 2017. aasta teises kvartalis oli tööga hõivatud rekordiliselt 235,4 miljonit inimest. Alates praeguse komisjoni koosseisu ametisseastumisest on ELis loodud 8 miljonit täiendavat töökohta, millest 5,5 miljonit euroalal 1 . Töötuse määr on ELis 7,5 % ja euroalal 8,9 %, mis on vastavalt kaheksa ja üheksa aasta madalaim näitaja. Pikaajaline töötus ja noorte töötus on samuti vähenemas. Riigi rahanduse olukord on oluliselt paranenud ja investeeringud on aeglaselt taastumas. Struktuuripoliitika koos toetava makromajanduspoliitikaga on aidanud neile positiivsetele suundumustele kaasa.

See hoog annab ELile võimaluse taastada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne lähenemine. Kuigi kõigis liikmesriikides on positiivne majanduskasv, on nad majandustsükli erinevas faasis ning nende SKP ja tööhõive on võrreldes kriisieelse tasemega erinev. 18,9 miljonit inimest on ikka veel tööta, investeeringuid on jätkuvalt liiga vähe, palgakasv on tagasihoidlik, tööturu nõrkus püsib ja baasinflatsioon jääb prognooside kohaselt madalaks. Mõnes liikmesriigis on majanduskasvu piduriks jätkuvalt suur võlakoormus. Majanduse elavnemist tuleks jätkuvalt toetada, eelkõige struktuurireformide kaudu, mis loovad tingimused investeeringute suurendamiseks ja reaalpalkade kasvuks, mis soodustab sisenõudlust, toetades euroala sisemist ja välist tasakaalustamist.

Tuleb jätkata jõupingutusi käimasolevate reformide elluviimisel. Samal ajal on vaja täiendavaid struktuurireforme, et muuta Euroopa majandus stabiilsemaks, kaasavamaks, tootlikumaks ja vastupidavamaks. Euroopa majandused ja ühiskonnad peavad muutuma vähem haavatavaks, suutma paremini vastu seista vapustustele ning olema paremini valmis kohanema pikaajaliste struktuursete muutustega ja neid ära kasutama. Selleks peavad majandus-, raha- ja eelarvepoliitika tagama makromajandusliku stabiilsuse ja vähendama haavatavust välistest või riigisisestest vapustustest. Tõhusad ja paindlikud toote-, töö- ja kapitaliturud on esmatähtsad tagamaks, et vahendid suunatakse sinna, kus neid saab kõige tootlikumalt kasutada. Suurem tootlikkus sõltub investeeringutest, innovatsioonist, haridusest ja kvalifitseeritud tööjõust. Inimestele tuleb tagada suutlikkus kasutada ära võimalusi kogu tööea jooksul ja saada vajaduse korral tuge asjakohastest sotsiaalsetest turvavõrgustikest. Liikmesriigid peavad 2018. aasta keskpaigaks võtma asjakohaseid meetmeid nõukogu soovituse „Oskuste täiendamise viisid: uued võimalused täiskasvanutele“ 2 rakendamiseks kooskõlas soovituse vastuvõtmise ajal 2016. aasta detsembris võetud kohustustega.

Eelarvepoliitika peaks tagama sobiva tasakaalu kahe eesmärgi vahel: tagama riikide rahanduse jätkusuutlikkuse, eelkõige vähendades võlasuhet riikides, kus see on kõrge, ja toetama majanduse elavnemist. Madalad rahastamiskulud võivad stimuleerida valitsusi tooma kvaliteetsete investeerimisprogrammide tähtajad varasemaks. Kõrge võlataseme vähendamine ja eelarvepuhvrite taastamine peab jätkuvalt olema prioriteet. Valitsused peaksid parandama riigi rahanduse jätkusuulikkust, eelkõige riikides, kus võlatase on kõrge. Sellele võib kaasa aidata maksusüsteemide vaheliste lünkade kõrvaldamine ja kulutuste sihipärasem suunamine. Jätkuvalt on esmatähtis riigi rahanduse struktuuri kvaliteedi parandamine.

Majanduskriis tõi esile selle, kuivõrd oluline on parandada majandus- ja rahaliidu ülesehitust ja viia selle väljakujundamine lõpule ELi kui terviku hüvanguks. Kriisi ajal tehti ära palju – nt loodi Euroopa Eelarvenõukogu ja asutati riiklikud tootlikkuse komiteed. Kuid nagu märgitud komisjoni aruteludokumendis majandus- ja rahandusliidu süvendamise kohta, on jätkuvalt vajakajäämist 3 . Komisjon esitab 2017. aasta detsembris laiaulatusliku meetmepaketi, mille eesmärk on muuta majandus- ja rahaliit vastupidavamaks, demokraatlikumaks ja tõhusamaks.

Käesolevas iga-aastases majanduskasvu analüüsis määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid järgmiseks aastaks. Tuginemine kolmele positiivsele komponendile, milleks on investeeringute hoogustamine, struktuurireformide jätkamine ja vastutustundliku eelarvepoliitika tagamine, on andmas tulemusi. Võttes arvesse, et liikmeriigid on majandustsükli eri faasides, tuleks seda lähenemisviisi jätkata. Tööturgude ja sotsiaalpoliitika parandamisele suunatud struktuurireformid peaksid aitama töötajatel omandada vajalikke oskusi ning edendama võrdseid võimalusi tööturul ja õiglasi töötingimusi, suurendades seeläbi tööviljakust palgakasvu toetuseks, ning jätkusuutlikke ja asjakohaseid sotsiaalkaitsesüsteeme. Suunanäitajana tuleks kasutada hiljuti Göteborgis toimunud sotsiaaltippkohtumisel ELi institutsioonide ühisavaldusega 4 heaks kiidetud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Tõhusad ja õiglased maksu- ja toetuste süsteemid ning tõhusad avaliku sektori asutused, mille tööd hõlbustavad võimaluse korral e-valitsuse struktuurid, on esmatähtsad tasakaalustatud ja kõikehõlmava poliitika kujundamisel ning need tuleb seada prioriteediks.

Käesolevas iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud poliitikasuunised tuginevad mitmesugustele sisenditele. Need on koostatud tihedas koostöös ametiasutuste ja sotsiaalpartneritega. Need tuginevad president Junckeri 2017. aasta kõnele olukorra kohta Euroopa Liidus, Euroopa sotsiaalõiguste sambale, valgele raamatule Euroopa tuleviku kohta 5 ja viiele hilisemale aruteludokumendile 6 . Nendes võetakse arvesse arutelusid Euroopa Parlamendi, nõukogu, teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide parlamentide ja sotsiaalpartneritega. Koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga esitatakse soovitus nõukogu soovituseks euroala majanduspoliitika kohta, 7 häiremehhanismi aruanne, 8 teatis euroala liikmesriikide esitatud eelarvekavade kohta, 9 ettepanek muuta tööhõivesuuniseid, et tagada kooskõla Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, 10 ja ühise tööhõivearuande kavand 11 .

2.Investeeringute edendamine majanduse elavnemise ja pikaajalise majanduskasvu toetuseks

Investeeringute suurenemine ja tarbimistingimuste paranemine toetavad sisenõudlust. Kodanike ja ettevõtjate suurem majanduslik optimism näitab, et majanduse elavnemine on jõudnud kindlamale alusele. Tarbimise kasvu toetab kodumajapidamiste parem rahaline olukord ja töötuse vähenemine. Samas tuleb võtta täiendavaid meetmeid investeeringute edendamiseks ja edasise majanduskasvu kiirendamiseks, keskendudes eelkõige jätkusuutlikele projektidele, mis annavad majanduslikku kasu pikas perspektiivis.

Tuleviku kasvuväljavaadete tagamiseks on esmatähtis edendada investeeringuid, mis suurendavad tootlikkust. Sihipärased investeeringud sellistes valdkondades nagu taristu, haridus, koolitus, tervishoid, teadus, digitaalne innovatsioon ja ringmajandus võivad suurendada nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Samas tuleb vältida selliste mullide teket, mis on seotud ressursside ebatõhusa jaotusega. Nagu tuli ilmsiks majanduskriisi ajal, on see eriti oluline euroala puhul, kus majandused on rahanduslikult rohkem integreeritud ja negatiivne mõju võib kergemini üle kanduda. Seda võib aidata saavutada tõhusam mikro- ja makrotasandi järelevalve.

Sümmeetrilisem tasakaalustamine euroalal aitaks parandada investeerimiskeskkonda. Kuigi investeeringuid pärssivate kitsaskohtade kõrvaldamisega peaksid tegelema kõik riigid, aitaks tasakaalustamisele kaasa see, kui euroala riigid, kus on suur jooksevkonto ülejääk, rohkem investeeriksid. Erainvestoritel on investeeringute tegemiseks vaja usaldusväärset ja kindlustunnet tekitavat majanduskeskkonda. Uuendatud ELi tööstuspoliitika strateegiaga 12 edendatakse erasektori investeeringuid, ergutades uute digitaal- ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning vähendades praegust riski ja tootluse mittevastavust.

Reformid investeeringute toetuseks

Liikmesriigid peaksid jätkama reforme investeeringute edendamiseks, suurendades avaliku sektori investeeringuid erainvesteeringute kaasamiseks ja parandades ettevõtluskeskkonda. See aitaks tugevdada majanduslikku vastupanuvõimet ja sellel oleks positiivne mõju pikaajalisele majanduse lähenemisele ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele. Reformid peaksid olema suunatud ettevõtluskeskkonna parandamisele, maksusüsteemi lihtsustamisele ja kasvusõbralikumaks muutmisele, avaliku halduse tõhustamisele ning toote- ja tööturu jäikuse vähendamisele.

Tugevamad ja tõhusamad ametiasutused on esmatähtsad vastupidavate majandusstruktuuride loomisel, mis edendavad investeeringuid ja majanduskasvu, järgides täielikult õigusriigi põhimõtet. Euroopa investeerimiskava raames on saanud selgeks, et ELi vahendite kasutamine on tõhusam tugeva koordineerimis- ja planeerimisstruktuuriga liikmesriikides. Need liikmesriigid on tavaliselt edukamad stabiilse projektitsükli tagamisel. Tuleks tugevdada planeerimisstruktuure ja koordineerimist ning samas vähendada investorite halduskoormust. Tõhusama avaliku haldusega riikides on ka majanduse kõikumine väiksem ja kriisid vähem tõsised. Näiteks soodustab ettevõtlust tõhus kohtusüsteem, mis hõlbustab lepingute täitmist ja aitab võidelda korruptsiooni vastu. Mõnes liikmesriigis on korruptsioon investeeringuid pärssiv tegur, mis tekitab ettevõtluskeskkonnas ebakindlust, aeglustab protsesse ja võib põhjustada lisakulusid. Ettevõtlussõbraliku keskkonna loomiseks on esmatähtis tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ning parandada kohtusüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tõhusust 13 . Tulemuslikud maksejõuetusraamistikud aitavad restruktureerida ja likvideerida majanduslikult mitteelujõulisi ettevõtteid. Liikmesriigid, kes peavad seda tegema, peaksid järjekindlalt parandama oma institutsioone.

Finantsturgude integratsioon on endiselt märkimisväärselt väiksem kui muudes võrreldavates majandustes. See on eriti oluline just euroala puhul, kus euroalasiseste vahetuskursside ja märkimisväärse avaliku riskijagamise puudumisel on esmatähtis erasektori riskijagamine. Tuleb teha kiiremaid edusamme sellise pangandusliidu väljakujundamisel, kus riskide vähendamine käiks käsikäes riskide jagamisega. Makromajanduslikku stabiilsust aitaks märkimisväärselt tugevdada ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme, ühise hoiuste tagamise skeemi ja komisjoni poolt 2016. aasta novembris esitatud regulatiivsete meetmete vastuvõtmine ning kriisist pärandiks saadud viivislaenude vähendamine. Pärast pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamist looksid need vajalikud tingimused finantsteenuste piiriülese pakkumise suurendamiseks ja majandusvapustustele parema vastupanuvõime tagamiseks euroalal.

Tugevam majanduskasv ja riigipõhised meetmed on märkimisväärselt parandanud pankade varade kvaliteeti paljudes liikmesriikides. Viivislaenude tase on üldiselt vähenemas, kuid on ikka veel paljudes liikmesriikides kõrge ja pärsib jätkuvalt pankade (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega pangad) kasumlikkust. See omakorda takistab reaalmajanduse rahastamist. Kiiremas korras tuleks rakendada 2017. aasta juulis kokkulepitud tegevuskava viivislaenude vähendamiseks.

Kapitaliturgude liit võib pakkuda märkimisväärseid võimalusi alternatiivsete ja taskukohasemate rahastamisallikate kättesaadavuse suurendamiseks. See tugevdaks finantsvarade piiriülese omamise kaudu majandusvapustustele reageerimise suutlikkust euroalal. Selle edu sõltub sellest, mil määral kohustuvad Euroopa Parlament ja liikmesriigid poliitiliselt seda ellu viima ning kuidas turuosalised olemasolevaid rahastamis- ja investeerimisvõimalusi kasutavad.

Tuleb tagada suurem läbipaistvus seoses kapitalivoogudega. Komisjon pani hiljuti ette uued läbipaistvuseeskirjad, mida kohaldatakse vahendajate suhtes, kes koostavad ja pakuvad maksuplaneerimisskeeme oma klientidele 14 . See aitab võidelda maksustamise vältimise vastu. ELil peaks olema 2017. aasta lõpuks ühine koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu, mis pakub tugevama vahendi tegelemiseks riikidega, kes ei mängi ausate reeglite järgi. Samuti jätkab komisjon tööd rahvusvahelise maksuraamistiku parandamiseks, et tagada äriühingute õiglane ja tõhus maksustamine kogu maailmas ning kaitsta liikmesriikide maksubaase.

Kõigile kasu toov kaubandus ja investeerimine peab olema vaba, õiglane ja vastastikku kasulik ning põhinema võrdsetel tingimustel. Komisjon jätkab ambitsioonikaid kaubandusläbirääkimisi, et avada uusi turge, mis on ELis töökohtade loomise ja majanduskasvu peamine mootor, ja tagada, et rahvusvaheline kaubandus põhineb kindlatel eeskirjadel. Samuti on käimas jõupingutused kaubanduse kaitsevahendite reformimiseks, et EL saaks tõhusalt ja kiiresti tegeleda ebaausate kaubandustavadega ja turumoonutustega. Komisjon on esitanud ka ettepaneku luua ELi raamistik välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolliks 15 julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.

Keskkonnasäästlikkust edendavad investeeringud võivad suurendada kogu majanduse tootlikkust ressursitõhususe edendamise ja sisendikulude vähendamise kaudu, vähendades samas väliskulusid ja -mõju. Ringmajandusele ülemineku toetamine võib aidata luua uusi töökohti innovatiivsete hooldus- ja remonditeenuste ning uute säästlike toodete väljatöötamise ja tootmise valdkonnas. Võimalikud konkreetsed valdkonnad on riigihanked, investeeringud jäätmekäitlus- ja veevarustustaristusse, ehitus, kriitilise tähtsusega toorained, biokütused ja biokemikaalid.    

ELi ja liikmesriikide eelarvevõimaluste maksimaalne ärakasutamine

Majandus- ja finantskriisi ajal, mil liikmesriikide eelarved olid tugeva surve all, osutus ELi eelarve võimsaks vahendiks, mis toetas investeeringuid ühtekuuluvusse, ELi ühenduvusse (transpordi-, energia- ja digitaalsektor), innovatsiooni ja VKEdesse. See oli või on praeguseni mõnes liikmesriigis peamine investeeringute allikas. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil on olnud erainvesteeringute kaasamisel oluline roll. See on näidanud, et ELi eelarve suudab kiirelt reageerida esilekerkivatele probleemidele ja pakkuda märkimisväärset finantsvõimendust 16 . Samal ajal on nende vahendite kasutuselevõtt näidanud, et nende tegelik mõju ei realiseeru enne, kui on kõrvaldatud ka muud takistused.

2017. aasta novembri seisuga oli Euroopa investeerimiskava raames täiendavalt kaasatud juba 251,6 miljardit eurot investeeringuid kõigis 28 liikmesriigis. See moodustab 79,8 % algsest sihttasemest, milleks oli 315 miljardit eurot. EFSI II määrusega pikendatakse fondi toimimisaega kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni 2020. aastal. Sellega suurendatakse ELi tagatist 16 miljardilt eurolt 26 miljardi euroni ja Euroopa Investeerimispanga kapitali 5 miljardilt 7,5 miljardi euroni. See peaks kaasama 2020. aastaks 500 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid. 

Avaliku ja erasektori investeeringud on esmatähtsad potentsiaalse majanduskasvu suurendamiseks keskpikas kuni pikas perspektiivis. Ettevõtete äritegevuse ja tootlikkuse parandamiseks on vaja füüsilist ja muud taristut. Erasektori suurem panus inimkapitali arendamisse ja taristuprojektidesse täiendaks ja võimendaks avaliku sektori toetust. Tulevikus oleks mõttekas kehtestada investeeringuid ja erakapitali kaasamist soodustav finantsraamistik, mis võimaldaks ka kombineerida finantsinstrumente ja toetusi projektide elluviimise hõlbustamiseks.

Eurooplased vajavad taskukohaseid, hõlpsasti kättesaadavaid ja kvaliteetseid teenuseid. Võrdsete võimaluste tagamiseks kõigile on esmatähtsad sellised teenused nagu lastehoid, kooliväline lastehoid, haridus, koolitus, eluase, tervishoid ja pikaajaline hooldus. Samuti on oluline asjakohane sotsiaalmajutus ja muu eluasemetoetus. See hõlmab ka kõige haavatavamate isikute kaitset põhjendamatu sunniviisilise väljatõstmise ja sundtäitmise vastu, samuti kodutuse probleemiga tegelemist.

3.Struktuurireformid kaasava majanduskasvu, ülespoole suunatud lähenemise ja konkurentsivõime edendamiseks

Struktuurireformid on esmatähtsad majandusvapustustele vastuseismise võime suurendamiseks, pikaajaliste struktuurimuudatustega kohanemiseks ja sotsiaaltulemuste parandamiseks. Majanduskriis tõi esile, et paljudes riikides puuduvad asjakohased struktuurid, mis võimaldavad majandusvapustusi sujuvalt pehmendada ja majandust taas kiiresti elavdada. Struktuurireformid peaksid võtma arvesse jaotuslikku mõju erinevatele ühiskonnarühmadele ja piirkondadele. See aitab muuta majanduse vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks ning taastada pikaajalise kasvu koos positiivsete sotsiaalsete ja majandustulemustega ning lähenemisega.

Struktuurireformide asjakohane järjestamine ja koondamine on esmatähtis, et vähendada nende kulusid lühikeses perspektiivis ja maksimeerida nende kasu pikas perspektiivis tootlikkuse ja kasvupotentsiaali suurendamise seisukohast. Mõnel struktuurireformil võivad olla lühiajalised nõudlusega seotud kulud ja jaotuslik mõju, mida tuleks võtta arvesse reformide ettevalmistamisel ja rakendamisel. Tööturu ja tooteturu reformide üldine tulemuslikkus on tavaliselt parem juhul, kui need on hästi kavandatud paketi osa. Avaliku halduse ja ettevõtluskeskkonna reformidel on väiksed lühiajalised kulud ning need reformid võivad olla tulemuslikud majandustsükli mis tahes faasis, mis täiendavalt osutab sellele, et neid tuleb jätkata. Avaliku halduse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas korruptsiooni tõhus ennetamine, on oluline ettevõtetele ja kodanikele kvaliteetsete teenuste tagamisel.

Kiirema lähenemise ja kaasamise tagamine on eriti oluline euroala liikmesriikide puhul. Konkurentsi suurendavad tooteturgude reformid ning ettevõtluskeskkonda ja ametiasutuste kvaliteeti parandavad reformid suurendavad euroala liikmesriikide majanduse vastupanuvõimet. Ühtse turu edasine integreerimine on osutunud oluliseks kasvumootoriks. Konkurentsivõime erinevuste vähendamiseks on vaja tugevamaid majanduskasvu põhialuseid ja kiiremat tootlikkuse kasvu mahajäänud riikides. Kiirem reaalpalga kasv kogu euroalal aitaks säilitada sisenõudlust.

Märkused: (1) Näitajad ei kajasta Iirimaad ja Luksemburgi.

Hästi toimivate tööturgude ja tänapäevaste sotsiaalhoolekande süsteemide edendamine

Globaliseerumine ja tehnoloogia areng muudavad meie elu ja tööd. Need loovad uusi võimalusi tootlikkuse suurendamiseks, ettevõtluse edendamiseks, töökohtade loomiseks ja elatustaseme parandamiseks. Samal ajal kujundavad need ümber üha rohkem majandusharusid, ärimudeleid ja tööturgu, pidades silmas, et üha sagedamini minnakse üle ühelt tööhõivevormilt või -staatuselt teisele. Tööturgudel on täheldada oskuste polariseerumist, millega võib kaasneda sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vähenemine. Muutuste mõju on sageli kõige valusamalt tunda kohapeal, mistõttu on vaja sihipärast avaliku sektori sekkumist. Suurenenud on paindlikumate ja ebatüüpiliste tööhõivevormide kasutamine. See võib anda ettevõtetele võimaluse ärimudelite kohandamiseks ja üksikisikutele karjääri kujundamiseks nii, et oleks tagatud sobiv töö- ja eraelu tasakaal. Kuid see tõstatab küsimusi ka seoses töökohakindluse, sissetuleku ja töötingimustega ning võib kaasa tuua sotsiaalkaitse kaotuse. Seepärast on esmatähtis, et vastu oleks võetud tööalased ja sotsiaalkaitse õigusaktid, mis vastavad uutele tingimustele tööturul.

Sotsiaalpartnerid on reformiprotsessi olulised sidusrühmad. Sotsiaalpartnerite õigeaegne ja sisuline kaasamine reformide kavandamisse, järjestamisse ja rakendamisse võib parandada isevastutust, mõju ja elluviimist. Uute töövormidega seotud probleemide lahendamiseks tuleb välja töötada uued sotsiaaldialoogi, kollektiivse korralduse ja palgaläbirääkimiste vormid.

Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule

Töötuse määr Euroopas on nüüd kriisieelse taseme lähedal. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on hakanud vähenema. Kuid majanduse elavnemine ei ole siiski jõudnud veel kõigi ühiskonna ja majanduse osadeni. Enamik liikmesriike on astunud samme soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade paremaks tööturule integreerimiseks ning töökohtade ja töökeskkonna kvaliteedi parandamiseks.

Noorte ja pikaajalise töötuse vähendamiseks on oluline tõhus aktiivne tööturupoliitika. Liikmesriigid peaksid töötuid aitama, pakkudes toetust tööotsinguil, koolitust ja ümberõpet, ja samas kaitsma neid inimesi, kes ei suuda tööturul osaleda. Tuleks edendada töötajate liikuvust töökohtade, sektorite ja asukohtade vahel, tagades samas olemasolevate õiguste täieliku austamise. Samuti peaksid liikmesriigid tegema tööd tõhusamate ja asjakohasemate avalike tööturuasutuste loomiseks. Komisjon teeb ettepaneku mitme uue algatuse kohta, sealhulgas uue Euroopa Tööjõuameti loomiseks.

Liikmesriigid peavad aitama inimestel arendada tööturul vajalikke oskusi. Põhioskuste tase on enamikus liikmesriikidest stagneerunud või langenud. Täiskasvanute puhul on puudulikud põhioskused jätkuvalt probleemiks ja majanduse piduriks. Näiteks on 90 % töökohtade puhul vajalikud digitaaloskused, kuid hinnangu kohaselt puuduvad need 44 %-l eurooplastest. Liiga palju inimesi, eelkõige madala kvalifikatsiooniga inimesi, on tööta või ebakindlal töökohal. Osalemine täiskasvanuõppes on stagneerunud. Euroopa konkurentsivõime ja ülemaailmne majanduslik positsioon sõltuvad kvalifitseeritud ja oskustega töötajatest. Tuleb parandada koolituse ja kvalifikatsioonide kvaliteeti ja vastavust vajadustele.

Kvaliteetne haridus ja koolitus peab olema kättesaadav kõigile. Õpiedukus sõltub jätkuvalt tugevalt sotsiaal-majanduslikust taustast. Tuleks teha jõupingutusi, et tagada võrdsed võimalused ning juurdepääs haridusele ja koolitusele, et tagada sotsiaalne kaasatus ja paremad majandustulemused. Selleks tuleb investeerida nii algõppesse ja -koolitusse kui ka täiendusõppesse ja -koolitusse, eelkõige liikmesriikides, kus haridustulemused ja juurdepääs haridusele on puudulikud, eeskätt ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul. Nagu märgitud teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, 17 on selleks vaja ka tõhusamat liikmesriikide koostööd. Kooskõlas Euroopa uue oskuste tegevuskavaga 18 on vaja ajakohastada kutseõpet ja tugevdada töökohapõhist õpet, sealhulgas kvaliteetsete praktikakohtade kaudu. Samuti tuleks lihtsustada väljaspool formaalharidust ja -koolitust omandatud oskuste tunnustamist ja täiskasvanute toetamist.

Töökohtade loomine ja õiglased töötingimused

Dünaamilistel ja kaasavatel tööturgudel on esmatähtis roll kvaliteetsete töökohtade loomisel, sotsiaalse kaasatuse soodustamisel, ettevõtluse edendamisel ja tööturul ülemineku toetamisel. Uuenduslikud töövormid peaksid käima käsikäes piisava töökohakindluse ja kättesaadava sotsiaalkaitsega. Liikmesriigid peaksid tagama õiglase ja võrdse kohtlemise seoses töötingimustega. Tööturul paindlikkuse ja turvalisuse vahel asjakohase tasakaalu tagamiseks tuleb vähendada tööturu killustatust, sealhulgas soodustada üleminekut tähtajatutele tööhõivevormidele.

Tööjõunõudlust peaks soodustama ka maksukoormuse suunamine tööjõult mujale. Sihipärane tööjõumaksude vähendamine võib aidata kaasata tööturule tõrjutud elanikkonnarühmi, nt madala sissetulekuga inimesed ja pikaajalised töötud, piirates samas tulude vähenemist.

Töö- ja eraelu tasakaalu edendamine on esmatähtis soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ja naiste tööturul osalemise suurendamisel. Oluline on tagada juurdepääs kvaliteetsetele teenustele, nagu lastehoid ja alusharidus. Töö- ja eraelu tasakaalu aitavad parandada ka maksustamissüsteemid, mis ei mõju negatiivselt leibkonna teisele palgasaajale, samuti sobiva perepuhkuse võimalus ja paindlik töökorraldus.

Tuleks vähendada tööhõivet pärssivaid tõkkeid, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul, sealhulgas üksikvanemaga leibkonnad, puudega inimesed, rahvusvähemused, pagulased ja rändajad. Tööturule integreerimise jõupingutusi tuleb kombineerida sotsiaalse integratsiooni toetusega, nt lastehoid, juurdepääs tervishoiuteenustele ja eluasemele, ja kõrvaldada sellised takistused nagu diskrimineerimine tööturul. Tööturu- ja sotsiaalse integratsiooni süsteemide parem vastastikune täiendavus aitab kõiki haavatavaid elanikkonnarühmi, suurendab kõigi heaolu ja tagab suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse. Selleks et puudega inimesed saaksid täiel rinnal osaleda tööturul ja ühiskonnas tervikuna, on vaja luua neile sobiv töökeskkond ja anda sihipärast rahalist toetust.

Lühiajalised jõupingutused pagulaste ja rändajate tööturule integreerimiseks tuleks asendada laiaulatusliku pikaajalise strateegiaga, et täiendada nende oskusi ja integreerida nad tööturule. Juurdepääs haridusele ja koolitusele parandab nende võimalusi saada tööd, teenida inimväärset palka ja osaleda ühiskonnaelus. See parandab ka vastuvõtva riigi majanduskasvu väljavaateid ja võimaldab ELil ära kasutada pagulaste ja nende perede potentsiaali ning nende tugevat motivatsiooni olla ühiskonna aktiivne liige.

Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus, et vähendada ebavõrdsust ja vaesust

Sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid tagama piisava ja sihipärase sissetulekutoetuse, edendama osalemist tööturul ja tagama võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele. Prioriteediks peaks olema ebavõrdsuse vähendamine, sealhulgas riiklike maksu- ja hüvitiste süsteemide kaudu. Struktuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta reformide jaotuslikku mõju. Liikmesriigid peaksid nägema töötutele ette piisavad hüvitised mõistlikuks perioodiks, nii et see ei pärsiks motivatsiooni töötada. Mõnes liikmesriigis tuleb vajaduse korral välja töötada progressiivsemad maksu- ja hüvitiste süsteemid, mis on üldiselt universaalsemad ja võtavad paremini arvesse majanduslikku olukorda. Sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid tagama inimestele, kellel ei ole piisavalt vahendeid, õiguse saada miinimumsissetulekut, ja edendama sotsiaalset kaasatust, julgustades kõiki osalema tööturul ja ühiskonnas.

Sotsiaalkaitse- ja tööturupoliitika peab kohanema ka muutuvate tööhõivevormidega ja töötajate suurema liikuvusega. Rohkem kui pool Euroopas tegutsevatest füüsilisest isikutest ettevõtjatest ei saa töötushüvitisi. Sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid kohanema uute tööviisidega ja tagama, et õiguseid saab töökohta vahetades üle kanda, hõlbustama mitmest töökohast tulenevate õiguste kasutamist ja tagama turvalise ülemineku ühelt töökohalt teisele.

Liikmesriigid peaksid tagama pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse kõigi jaoks. Selleks tuleb kõigile töötajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad, tagada võrdsed tingimused pensioniõiguste omandamisel, sealhulgas täiendavates pensioniskeemides. Enamik liikmesriike on oma pensionisüsteemid reforminud, kuid vaja on veel jõupingutusi tehtud reformide täiendamiseks. Tuleb võtta toetavaid poliitikameetmeid, et tagada reformide tagasipööramatus. Pensionisissetuleku suurendamiseks saab pikendada tööiga, siduda pensioniea oodatava elueaga, vältida varajast lahkumist tööturult ning toetada pensionisissetulekut täiendavaid võimalusi. Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed, et tagada avalike pensionisüsteemide jätkusuutlikkus isegi ebasoodsates tingimustes.

Tuleb jätkata tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide reformimist, et suurendada nende kulutõhusust, tagada nende fiskaalne jätkusuutlikkus ja kvaliteet ning taskukohane juurdepääs neile. Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse kulud peaksid suurenema, võttes arvesse elanikkonna vananemist ja mittedemograafilisi kulutegureid, nagu tehnoloogia areng ravi ja ravimite valdkonnas. Seepärast tuleb võtta poliitikameetmeid, et inimesed saaksid elada kauem tervena. Selleks tuleb muuta tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid kulutõhusamaks ning tagada õigeaegne juurdepääs taskukohasele kvaliteetsele ennetavale ja ravivale tervishoiule.

Innovatsioon ja konkurentsivõime

Toote- ja teenuseturgude kujundamine tuleviku tarbeks

Uued tehnoloogiad ja teenused on muutmas Euroopa tööstust ning selle kasvusuutlikkust ja ülemaailmset konkurentsivõimet. Need aitavad luua uusi töökohti, suurendada tootlikkust ja luua tarbijatele rohkem väärtust, tuues kasu kogu majandusele. Tulevane Euroopa majandus sõltub tema võimest kohaneda ja uueneda, investeerides uutesse tehnoloogiatesse ning edendades digiteerimist ja CO2-heite vähendamist. Konkurentsivõime sõltub suutlikkusest liikuda suurema säästvuse ja ressursitõhususe suunas ning kasutada ära digitaaltehnoloogia eeliseid. Ettevõtluskeskkond tervikuna peaks edendama innovatsiooni ja toetama töökohtade loomist.

ELi majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks muutmiseks on esmatähtis viia ellu struktuurireformid, mis tugevdavad töö- ja tooteturge ning soodustavad innovatsiooni. Hästitoimivad töö- ja tooteturud võimaldavad majanduse kohandamist hindade sujuva kohandamise kaudu ja edendavad innovatsioonipõhist konkurentsivõimet, millel on positiivne mõju pikaajalisele majanduskasvule ja sotsiaaltulemustele.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata uute tehnoloogiate levitamisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Nendel on globaalses tehnoloogiapõhises majanduses suuremad raskused uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja uuele kapitalile juurdepääsul. Liikmesriigid saavad siin palju ära teha – tõhustada avalikku haldust, parandada ettevõtluskeskkonda, võtta tulevikku suunatud poliitikameetmeid oskuste, tööjõu liikuvuse ja piirkondliku arengu edendamiseks ning laiendada tarbijate õigusi. Ka tingimused idufirmade tugevdamiseks ja laiendamiseks on esmatähtsad ELi tootmisbaasi uuendamisel majanduse elavdamise raames.

Ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks on järjest olulisem äriteenuste kättesaadavus. Nõudlus selliste teenuste järele on kasvamas ning need annavad üha suurema osa toodetud kaupade lisandväärtusest. Äriteenuste avamine suuremale konkurentsile toob kasu ELi majandusele tervikuna, kuna suurema äriteenuste osakaaluga tootmissektorites on tootlikkuse kasv teiste tootmissektoritega võrreldes kiirem. 

Suurem konkurents turustusteenuste valdkonnas võimaldaks tarbijatel saada suuremat kasu innovatsioonist ja uutest tehnoloogiatest. Konkurentsitihedad jaeteenused peaksid tagama tarbijatele digiteerimisest tuleneva suurema kasu, tekitama tõhusamad väärtusahelad, laiendama valikut ja alandama hindu. Tarbijate õigusi ja tooteohutust käsitlevate õigusaktide asjakohane jõustamine aitaks seda kasu realiseerida.

Piirangute vähendamine teenuseturgudel suurendaks tootlikkust ja konkurentsivõimet ning aitaks luua töökohti. Teenuste sektoris püsivad regulatiivsed ja halduslikud takistused. Äriteenuste, ehituse, kinnisvara ja turismi valdkonnas on liikmesriikides jätkuvalt ebaproportsionaalseid nõudeid, mille kohaselt nad saavad reserveerida tegevusi, kehtestada ranged tingimused äriühinguvormide ja osalusstruktuuri osas või näha ette keerulised tegevuslubade andmise nõuded. Piirangute vähendamine teenuseturgudel (sealhulgas koostöömudelid) aitab suurendada konkurentsi, suurendada tootlikkust, tagada tarbijatele odavamad teenused ja laiema valiku ning luua töökohti, eelkõige noortele kvalifitseeritud spetsialistidele.

ELi siseturg annab Euroopa ettevõtjatele hüppelaua äritegevuse laiendamiseks kogu maailmas. Kõige kõrgem töökohtade loomise määr on sellistes valdkondades nagu info ja kommunikatsioon, haldus- ja tugiteenused ning kutsealane tegevus, teadus ja tehnika. 85 % uutest töökohtadest luuakse väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Ka kaitsesektoris saab ühtne turg tuua kiiret ja reaalset kasu. See tähendab tööstusliku konkurentsi soodustamist, tootlikkuse kasvu edendamist, VKEde piiriülest juurdepääsu ja koostööd kogu väärtusahela ulatuses, spetsialiseerumist, mastaabisäästu tarnijate jaoks, optimaalset tootmisvõimsust, madalamaid tootmiskulusid ja tarnekindlust.

4.Vastutustundlik eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse ja lähenemise toetuseks

Vastavalt riigi konkreetsetele oludele kujundatud eelarvepoliitika

Pärast märkimisväärset eelarve kohandamist kriisi ajal on riikide rahanduse seisundit aidanud veelgi parandada majanduse elavnemine. Samas ei ole veel lahendatud probleemid seoses avaliku sektori püsiva kõrge võlatasemega mitmes liikmesriigis. Asjaomased liikmesriigid seisavad pärast majanduskasvu soodustava rahapoliitika piiramist tõenäoliselt silmitsi kõrgemate rahastamiskuludega, eelkõige euroalal. Kõnealuste suuremate rahastamiskulude tõttu tuleb võlasuhte suurenemise piiramiseks võtta täiendavaid fiskaalmeetmeid. Aeg on võtta meetmeid, et vältida tulevikus veelgi suuremaid laenupõhise rahastamise kulusid ja luua eelarvepuhvrid, mis aitavad majandustel vapustustele paremini vastu seista ning luua uusi võimalusi investeeringute suurendamiseks. ELi majanduse juhtimise raamistikuga on kehtestatud liikmesriikidele selged eeskirjad, võimaldades samas paindlikkust seal, kus see on vajalik ja põhjendatud.

Eelarvepoliitikat tuleb kujundada vastavalt riigi konkreetsetele oludele. Seda tuleb teha kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, võttes arvesse vajadust tagada stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Liikmesriikides, kus on jätkusuutlikkusega seotud riskid, tuleks järkjärgulisel konsolideerimisel kooskõlas ELi eelarve-eeskirjadega üritada järgida eelarvepoliitikat, mis tugevdab käimasolevat majanduse elavnemist ja tagab ka riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nii kulude kui ka tulude struktuurile. Liikmesriigid, kus on eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, peaksid kasutama seda potentsiaalse majanduskasvu ja sisenõudluse suurendamiseks, eelkõige investeeringute kaudu.

Kuna baasinflatsioon jääb prognooside kohaselt madalaks, on võimalik suurendada majanduskasvu ilma inflatsioonisurvet tekitamata. Ka euroala tugevalt positiivne välispositsioon näitab, et on veelgi ruumi erasektori investeeringute ja tarbimise suurendamiseks. Väikeste rahastamiskulude valguses tasub valitsustel tuua investeerimisprogrammide tähtajad varasemaks, võttes selleks uusi laene, eelkõige tingimustes, kus avaliku sektori investeeringud on ajalooliselt madalaimal tasemel ja olemas on konkreetne vajadus.

Neid asjaolusid arvesse võttes on euroala kui terviku puhul 2018. aastal asjakohane üldjoontes neutraalne eelarvepoliitika. Majanduslik olukord peaks veelgi paranema, mistõttu on põhjendatud avaliku sektori võlataseme vähendamine ja eelarvepuhvrite taastamine, eelkõige suure võlakoormusega riikides. Euroala majanduste kasvupotentsiaali tugevdamiseks tuleks avaliku sektori investeeringute maht siiski säilitada ja mõnes liikmesriigis seda isegi suurendada.

Tõhusam ja õiglasem maksustamine ning avaliku sektori kulutuste kvaliteedi parandamine

Riigi rahanduse (eriti selle struktuuri) kvaliteedi parandamine ja riigihangete parem kasutamine on esmatähtis avaliku sektori kulutuste tõhususe tagamisel. Avaliku halduse reformidega saab saavutada kiiret ja märkimisväärset kulude kokkuhoidu. Muutuva keskkonnaga kohanemiseks võib olla vaja põhjalikult ümber korraldada avaliku sektori roll, eesmärk, korraldus ja teenused. ELi riigihankepaketis 19 on seatud selged prioriteedid hankemenetluste toetuseks praktikas ja investeeringute edendamiseks ELis. Selles on esitatud suurte taristuprojektide mehhanism ja soovitus avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmise kohta. Tuleb kehtestada meetmed, millega ennetada korruptsiooni ja tarnijatevahelisi keelatud kokkuleppeid ning kindlakäeliselt lahendada ebaausate hangete juhtumeid.

Tõhusad ja õiglased maksusüsteemid on jätkusuutliku riigi rahanduse lahutamatu osa. Suurem läbipaistvus ja tõhusus võib aidata taastada avalikkuse usaldust maksusüsteemide vastu ja parandada maksude kogumist. Õiglased ja majanduskasvu soodustavad maksusüsteemid võivad vähendada ebavõrdsust ja vaesust, soodustada tööhõivet, toetada erasektori investeeringuid ja parandada ettevõtluskeskkonda. Võrdsete võimaluste tagamine on esmatähtis, et tegeleda probleemiga, et mõni ühtsel turul kasumlikult tegutsev hargmaine ettevõtja maksab ebaproportsionaalselt vähe makse. ELi tasandil võetavad peamised meetmed hõlmavad õiguslikult siduvate kuritarvitamisvastaste meetmete vastuvõtmist, maksustamise läbipaistvuse suurendamist ning algatusi seoses käibemaksusüsteemi reformiga ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasiga. Komisjon on käivitanud ka uue tegevuskava digitaalmajanduse õiglase ja tõhusa maksustamise kohta. Võitluseks maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu on vaja ELi algatuste ja riiklike poliitikameetmete koordineeritud lähenemisviisi.

Ambitsioonikas, laiaulatuslik ja korrapärane kulutuste läbivaatamine võib aidata parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja struktuuri. Kulutuste läbivaatamine võib aidata saavutada või säilitada vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja majanduskasvu rohkem soodustavat eelarvestruktuuri, andes kriitilise ülevaate avaliku sektori kulutuste suundumustest ja aidates kindlaks teha tõhusamad viisid maksumaksjate raha kasutamiseks. Kuigi sellised algatused muutuvad liikmesriikides üha levinumaks, on veel mitmesuguseid võimalusi, kuidas parandada nende rakendamist ja eriti seda, kuidas nende tulemusi võetakse arvesse riigi rahanduse kulude poolel.

Suurem keskendumine avaliku sektori kulutuste struktuurile ja tõhususele on samuti oluline, et ELi poliitikavaldkondade prioriteete paremini ellu viia. Näiteks on liikmesriigid kokku leppinud oma kaitsekulutuste paremas koordineerimises, mis aitab suurendada tõhusust. Praegune hajutatud süsteem nõrgendab kaitseotstarbelise varustuse koostalitlusvõimet. Samuti võivad selle tagajärjeks olla relvajõudude puudulik ettevalmistus ja valmisolek ning lüngad kaitsevõimes.

5.Järgmised sammud

(1)

Tööhõive netomuutus 2014. aasta 3. kvartalist 2017. aasta 2. kvartalini.

(2)

ELT C 484, 24.12.2016. 

(3)

COM(2017) 291.

(4)

Nõukogu dokument 13129/17.

(5)

COM(2017) 2025.

(6)

COM(2017) 206, COM(2017) 240, COM(2017) 291, COM(2017) 315, COM(2017) 358.

(7)

COM(2017) 770.

(8)

COM(2017) 771.

(9)

COM(2017) 800.

(10)

COM(2017) 677.

(11)

COM(2017) 674.

(12)

COM(2017) 479.

(13)

Iga-aastases ELi õigusemõistmise tulemustabelis esitatakse nende elementide kohta andmed, et parandada liikmesriikide kohtusüsteemide tõhusust.

(14)

COM(2017) 335.

(15)

COM(2017) 487.

(16)

2016. aasta septembris tegi komisjon ettepaneku Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tugevdada ja pikendada selle toimimisaega kuni aastani 2020 (COM(2016) 597).

(17)

COM(2017) 673.

(18)

COM(2016) 381.

(19)

COM(2017) 572.