EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.10.2017

COM(2017) 612 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Avaliku ruumi kaitse toetamise tegevuskava

I.    SISSEJUHATUS

Hiljutised terrorirünnakud on korduvalt näidanud, et terroristid valivad sihtmärgiks avaliku ruumi, kasutades ära selle kui nn pehme sihtmärgi haavatavust, mis tuleneb asjaolust, et tegemist on avatud ja üldkasutatavate kohtadega. Rünnatud on jalakäijate tsoone, turismiobjekte, transpordisõlmi, ostukeskusi, pühakodasid, väliturge, kontserdisaale ja linnaväljakuid, nagu nägime Barcelonas, Berliinis, Brüsselis, Londonis, Manchesteris, Nice’is ja Stockholmis toimunud rünnakutes. Lisaks keerukamatele „intensiivsetele“ rünnakutele, kus kasutatakse lõhkeaineid ja tulirelvi, on Euroopat tabanud ka üha suurem hulk „madaltehnoloogilisi“ rünnakuid, kus avalikus kohas rünnatakse inimesi tarbeesemetega, nt rammitakse sõidukiga või pussitatakse noaga. Sihtmärkide valimisel on sageli eesmärgiks tekitada võimalikult suur hulk inimohvreid. Europoli ja ELi luure- ja situatsioonikeskuse (INTCEN) ohuhinnangud kinnitavad niisugust sihtmärgi valikut ja ka internetis levivates terroristlikes materjalides õhutatakse avalikult tegutsema sellisel eesmärgil 1 .

Avaliku ruumi kaitsmine esitab liikmesriikidele erilisi väljakutseid. See on tingitud sellest, et avalikke kohti, mida on võetud või võidakse võtta sihtmärgiks, on väga erinevat laadi, alates täiesti avatud ruumist kuni aladeni, mis pakuvad mingil määral kaitset, samuti sellest, et selliste kohtade kaitses osaleb palju erinevaid osapooli, et on olemas massiliste inimohvrite risk, ja mis kõige olulisem, et vältimatult tuleb leida tasakaal ühelt poolt julgeoleku tugevdamise ja teisalt avalike kohtade avatuse säilitamise vahel, et kodanikud saaksid oma igapäevaelu jätkata.

Avaliku ruumi kaitse eest vastutavad esmajoones liikmesriigid, aga EL saab teha ja peaks tegema rohkem, et neid jõupingutusi toetada. Nagu teatati Euroopa Parlamendile ja nõukogu eesistujariigile saadetud kavatsusavalduses 2 ja sellele lisatud tegevuskavas ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks, on käesolevas tegevuskavas ette nähtud meetmed, mis pakuvad liikmesriikidele suuniseid ja tuge avaliku ruumi kaitseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. See on osa ulatuslikumast paketist, kuhu on koondatud terrorismivastased meetmed, mis tuleb võtta eelseisva kuueteistkümne kuu jooksul 3 . Riski ei ole küll kunagi võimalik viia nullini, aga need operatiivmeetmed toetavad liikmesriike ohtude avastamisel, avaliku ruumi haavatavuse vähendamisel, terrorirünnaku tagajärgede leevendamisel ja koostöö parandamisel.

Toetus, mida EL saab pakkuda avaliku ruumi kaitsel, on kahesugune. Esiteks saab ta soodustada piiriülest parimate tavade vahetamist, pakkudes selleks sihtotstarbelist rahastust (II peatükk) ning luues valdkonna praktikute võrgustikke ja koostades juhendmaterjale (III peatükk). Teiseks saab EL kaasata sellesse töösse palju erinevaid sidusrühmi niihästi kohalikult tasandilt kui ka erasektorist (IV peatükk). Kasutades sidusat võrgustikupõhist lähenemist, luuakse käesoleva tegevuskavaga mitu foorumit süstemaatilisemaks ja paremini struktureeritud teabevahetuseks ja parimate tavade jagamiseks avaliku ruumi kaitse küsimuses. Kus see on asjakohane, lähtutakse avaliku ruumi kaitsele suunatud tegevuses meetmetest, mis on võetud, ja õppetundidest, mis on saadud sellistes valdkondades nagu elutähtsa taristu kaitse ja valmisolek keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral 4 , tagades nende omavahel seotud valdkondade koostoime.

II.    ELi RAHASTUS AVALIKU RUUMI KAITSEKS

Veel üks viis, kuidas EL saab liikmesriike avaliku ruumi kaitsel toetada, on ELi-poolne rahastamine, mis aitab tutvuda teiste liikmesriikide kogemuste ja parimate tavadega ning süvendada piiriülest koostööd. Siia hulka võivad kuuluda näiteks meetmed, millega edendatakse ja toetatakse innovaatilisi taristuid, et julgestada avalikku ruumi ilma selle avatud iseloomu muutmata. Selleks suurendab komisjon ELi rahaliste vahendite kättesaadavust nii lühikeses kui ka keskpikas perspektiivis.

Et täita koheseid, lühikese perspektiivi vajadusi, algatab komisjon samaaegselt käesoleva tegevuskavaga Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi kaudu projektikonkursi kogusummas 18.5 miljonit eurot. Nende vahenditega toetatakse riikidevahelisi projekte, millega parandatakse avaliku ruumi kaitset.

Samuti võib nende ELi vahenditega toetada operatiivkoostööd kohapeal. Et parandada esmareageerijate koostööd terrorirünnakute järel, teeb EL selle konkursikutse raames kättesaadavaks vahendid, et tugevdada õiguskaitse-, kodanikukaitse- ja meditsiiniteenistuste vahelist koordineerimist rünnakujärgses akuutses faasis.

Lühiajalist rahastamist täiendatakse 2018. aastal rahaliste vahenditega algatuse „Linnadega seotud uuenduslikud meetmed“ raames, mis on osa Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahastuskõlblikud tegevused võivad olla hoonete füüsilise vastupidavuse tagamine, rahvarohkete paikade füüsiline kaitse ja sisseprojekteeritud turbe edendamine. Siia hulka võivad kuuluda meetmed, millega suurendatakse julgeolekut ja edendatakse avalikku turvalisust avaliku ruumi projekteerimise käigus ja valgustuse abil, ning teadlikkuse tõstmise kampaaniad osana linnade taaselustamise meetmetest. Et uurida linnade huvi avaliku ruumi julgeolekuprobleemide uuenduslike lahenduste katsetamise vastu ja nende võimalikke ideid, avaldas komisjon 15. septembril 2017 kutse algatuses „Linnadega seotud uuenduslikud meetmed“ osalemise huvist teatamiseks. See aitab komisjonil kujundada tulevasi projektikonkursse selles valdkonnas. Sellelt pinnalt edasi liikudes avaldab komisjon oktoobris 2018 algatuse „Linnadega seotud uuenduslikud meetmed“ raames projektikonkursi, mille kogueelarve on 100 miljonit eurot ja mille üks peateemasid on julgeolek.

Oluline on suurendada nende rahaliste vahendite haldamise eest vastutavate korraldusasutuste, kohalike omavalitsuste ja toetusesaajate teadlikkust avaliku ruumi haavatavusest, samuti levitada teadmisi ja head tava sisseprojekteeritud turbe edendamise kohta. Komisjon kutsub liikmesriike, linnu ja piirkondi üles paremini lõimima avaliku ruumi kaitset Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi taristuinvesteeringutesse.

Linnaplaneerimine ja -projekteerimine võib avaliku ruumi kaitsele kaasa aidata. ELi linnaelu eest vastutavate ministrite vahel 2016. aastal kokku lepitud Amsterdami paktis kehtestati ELi linnade tegevuskava – integreeritud ja koordineeritud kontseptsioon ELi ja riikide poliitika ja õigusnormide linnalise mõõtmega tegelemiseks 5 . Praegu on selles 12 prioriteeti. Oktoobris 2017 kavatseb komisjon teha ettepaneku, et liikmesriikidega loodava uue partnerluse teema võiks olla julgeolek avalikus ruumis ja et see võiks keskenduda parematele teadmistele, paremale õigusloomele ja paremale rahastamisele. Komisjon kutsub liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles seda algatust toetama.

Kuna avalikku ruumi ähvardav oht areneb, on meil vaja paremini mõista suundumusi, riske ja võimalikke riskileevendusmeetmeid. See nõuab vastavasisuliste teadusuuringute võimaluste ulatuslikumat kasutamist. EL on seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ raames seni rahastanud 48 julgeolekualast uurimisprojekti, mis käsitlevad avaliku ruumi kaitset, kogusummas 195 miljonit eurot 6 . Paljud neist projektidest on nüüd hakanud andma tulemusi, mida on vaja levitada ja millele vajaduse korral peavad järgnema investeeringud, et neist saaksid praktilised meetmed. Et toetada avaliku ruumi kaitset käsitlevate teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu, korraldab komisjon vahetuse valdkonna praktikute foorumi ja Euroopa õiguskaitsealaste tehnoloogiateenistuste võrgustiku (ENLETS) vahel ning samuti programmi „Horisont 2020“ alusel tegutseva valdkonna praktikute võrgustikuga.

Tarvis on edasisi uuringuid, et parandada võimet avastada avalikesse kohtadesse toodud lõhkeaineid, tulirelvi ja muid relvi või keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale (KBRT-materjalid). Uuringutes tuleks analüüsida ka mitmesuguste riskileevendusmeetmete tulemuslikkust ja selgitada välja strateegiad, kuidas vähendada mitmesuguste võimalike sihtmärkide haavatavust ja suurendada nende vastupanuvõimet. Selles on eriline roll testimisel. Tehakse pingutusi, et kohandada programmi „Horisont 2020“ alusel tehtavaid uurimisprojekte nende vajaduste täitmiseks.

III.    PRAKTIKUTE VÕRGUSTIKUD JA ELi SUUNISEID AVALIKU RUUMI KAITSEKS

Liikmesriikidel on avaliku ruumi kaitse suhtes erinevad lähenemisviisid ja erinevad kogemused. EL saab neid toetada, aidates tegelda üha kasvavate probleemidega avaliku ruumi kaitsel sellega, et pakub foorumeid selleteemaliste kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks. See peaks toimuma kõikidel asjakohastel tasanditel poliitilisel ja õiguskaitsetöötajate tasandil ning operatiivsemal tasandil ehk eriotstarbeliste õiguskaitseüksuste hulgas, kes tegelevad avaliku ruumi kaitsega. Nagu teatati üheksandas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta 7 ja nagu ilmnes ka ELi julgeolekupoliitika põhjaliku hindamise tulemusena, lähtuvad niisugused vahetused võrgustikupõhisest lähenemisest, mis võimaldab paremini struktureeritud parimate tavade jagamist, et õppida minevikus toimunud rünnakutest, töötada välja juhtnöörid ja jagada innovaatilisi lahendusi avaliku ruumi kaitse tugevdamiseks.

Poliitilisel tasandil moodustas komisjon hiljuti ELi pehmete sihtmärkide kaitse poliitikarühma, et tihendada liikmesriikide koostööd ja koordineerimist. Rühm koosneb riikide poliitikakujundajatest ning selle ülesanne on koguda, vahetada ja levitada parimaid tavasid ja anda komisjonile nõu edasiste meetmete kohta avaliku ruumi kaitsel. Rühm juhib tööd kahes harus: praktikute foorumil ja ettevõtjate foorumil (viimase asjus vt IV peatükk).

Praktikute foorum ühendab liikmesriikide õiguskaitsetöötajaid ja õiguskaitsevõrgustikke, nagu AIRPOL 8 , ATLAS 9 , ENLETS 10 ja RAILPOL 11 , et vahetada eksperditeadmisi avaliku ruumi kaitse teemal. Seda täiendab äsja asutatud suurte julgeolekuriskide võrgustik, kuhu on koondunud suure julgeolekuriskiga avalike kohtade kaitse eest vastutavate eriotstarbeliste õiguskaitseüksuste esindajad. Pakkudes platvormi ühiseks väljaõppeks ja ühisteks õppusteks, püüab võrgustik toetada liikmesriike rünnakuks valmisoleku parandamisel ja rünnaku korral reageerimisvõime suurendamisel.

Kuna avaliku ruumi kaitse on üleilmne väljakutse, on oluline vahetada selleteemalisi parimaid tavasid mitmepoolsetel foorumitel ja ka ELi-väliste partnerriikidega. Ülemaailmne terrorismivastane foorum (GCTF) on käsitlenud avaliku ruumi kaitse teemat ja töötanud välja hea tava käsiraamatud, et jagada saadud kogemusi. Et seda tööd edasi viia, on vaja tugevdada rahvusvahelist koostööd, eelkõige selliste oluliste partneritega nagu Ameerika Ühendriigid. Muu hulgas tuleks laiendada ELi ja USA vahel sisse seatud koostöö valdkondi, nagu lõhkeainete avastamine.

ELi koostöö avaliku ruumi kaitsel võib anda lisaväärtust ka ühiste suuniste väljatöötamise, seadmete testimise, standardite ühtlustamise soodustamise ja heade tavade vahetamise kaudu. Tuginedes liikmesriikides kasutusel olevatele parimatele tavadele, võib ELi juhendmaterjal käsitleda väga mitmesuguseid küsimusi, mis on seotud avaliku ruumi kaitsega, alates hoonete ja väljakute füüsilisest kaitsest, spetsiaalsetest juhtnööridest konkreetsete ürituste (spordi- ja kultuuriüritused) ja kohtade (lennujaamade avatud alad) jaoks kuni haavatavuse hindamise toetamise ning avastamis- ja reageerimisvõime parandamiseni. Ühtlasi võivad ELi suunised aidata liikmesriikidel tõsta üldsuse teadlikkust. Üldsuse suurem teadlikkus aitab tagada, et kahtlasest käitumisest antakse kiiresti teada. Mõned liikmesriigid on töötanud välja tõhusad teadlikkuse suurendamise materjalid, nagu videod, teabelehed ja plakatid. Neid häid tavasid tuleks jagada teiste liikmesriikidega.

Lisaks on olemas tehnilised lahendused, mis võivad aidata muuta avalikud kohad turvalisemaks, aga samas säilitada nende avatuse ja üldkasutatavuse. „Sisseprojekteeritud turve“ peaks saama esmatähtsaks põhimõtteks juba avaliku ruumi planeerimise varases etapis. Näiteks võib see, kuidas on lahendatud hoone sissepääs, aidata ära hoida terroristide sissetungi (nt sissepääsukontrolli tsoonid, et vähendada riski) ja tagada hoone perimeetri kaitse sõidukite sissetungi eest. Praktiliste uuringute, testide ja juhenditega tuleb jätkata ja neid tuleb edasi arendada, et tagada sobiv tasakaal avaliku ruumi avatuse säilitamise ja tulemusliku kaitse tagamise vahel. Kaitsemeetmed, nagu tõkked või detektorid, peavad olema piisavalt diskreetsed, et minimeerida nende mõju ühiskonnale ja vältida teiseste haavatavuste tekitamist.

Transpordisektor on palju aastaid olnud nii terroriaktide sihtmärk kui ka rünnakute läbiviimise vahend (nt kaaperdatud lennukid või veoautodega rammimine). Komisjon töötab välja parimate tavade julgeolekujuhiste töövahendit äriotstarbelise maanteetranspordi sektori jaoks. Selles keskendutakse veoautode turvalisuse parandamisele, vähendades lubamatu veokisse sissetungimise, sh terroristliku rammimisrünnaku eesmärgil veoki ärandamise või varastamise ohtu. Töövahend saab kättesaadavaks enne 2017. aasta lõppu ja selles antakse juhtnööre riikide maanteetranspordi sektorile. On vaja uurida uusi tehnilisi lahendusi, nagu kokkupõrke vältimise süsteemid, automaatsed hädapidurdussüsteemid või õiguskaitseasutuste võimalused sõidukit kaugjuhtimissüsteemi abil peatada.

EL saab pakkuda väga praktilist toetust, et suurendada liikmesriikide suutlikkust tugevdada avaliku ruumi kaitset. Komisjon toetusel on avaliku ruumi kaitseks välja töötatud ELi pehmeteks sihtmärkideks olevate paikade hindamise töövahend, mis hõlmab igat liiki avalike kohtade haavatavuste hindamist ja mida praegu katsetatakse. Komisjon on valmis toetama liikmesriike vabatahtlike kohapealsete hindamistega. Töötatakse välja elektrooniline rakendus, et haavatavuse hindamisi lihtsustada.

Kuna terroristlikud rühmitused üritavad oma meetodeid ja toimimisviise pidevalt uuendada, peab ka EL oma reageerimises olema samavõrra innovaatiline, rakendama tehnoloogiat ja koondama eksperditeadmisi üle kogu liidu, et tekkivaid ohte avastada ja vähendada. See puudutab näiteks võimalikke ohtusid, mida kujutavad endast mehitamata õhusõidukid, mida terroristid võivad kasutada. Selle ohu vähendamiseks töötatakse praegu ELi õigusnormide kallal, et tagada ohutus ja turvalisus mehitamata õhusõidukite süsteemide kasutamisel tsiviilkäibes, sealhulgas kehtestada meetmeid, et lihtsustada vaenulike mehitamata õhusõidukite avastamist.

IV.    KOHALIKE OSALEJATE JA ERASEKTORI KAASAMINE

Avaliku ruumi kaitses võib oma roll olla mitmesugustel osalistel. EL saab edendada koostööd väga erinevate sidusrühmadega, mida peetakse avaliku ruumi kaitse tugevdamisel äärmiselt oluliseks.

Avalikud kohad, nagu ostukeskused või kontserdisaalid, on sageli eraomandis või neid käitavad eraõiguslikud ettevõtjad. See tingib vajaduse kaasata nad avaliku ruumi kaitse tugevdamiseks tehtavasse töösse. Komisjon loob ettevõtjate foorumi, et suhelda eraõiguslike ettevõtjate ja muude asjakohaste erasektori sidusrühmadega, nagu autorendiettevõtjad jms. See aitab luua ühist teadlikkust praegustest julgeolekuprobleemidest ja soodustab avaliku ja erasektori julgeolekupartnerlust kaitse tõhustamiseks.

Ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on avaliku ruumi kaitsel olulised sidusrühmad. Komisjon tugevdab nende sidusrühmade kaasamist ja algatab dialoogi nii piirkondlike kui ka kohalike omavalitsustega, nt suurlinnade linnapeadega, et jagada teavet ja parimaid tavasid avaliku ruumi kaitse kohta. Järelmeetmena 29. septembri 2017. aasta Nice’i deklaratsioonile 12 korraldab komisjon järgmise aasta alguses koos Regioonide Komiteega kõrgetasemelise kohtumise Nice’i deklaratsioonile alla kirjutanud linnapeade ja teiste asjahuviliste kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatega, et jätkata parimate tavade vahetust avaliku ruumi kaitse teemal.

V.    KOKKUVÕTE

Muutuvate ohtude taustal peab Euroopa end kokku võtma ja ühendama jõud, et arendada välja innovaatilised, jätkusuutlikud ja tulemuslikud lahendused avaliku ruumi kaitse tugevdamiseks. Riski ei ole küll kunagi võimalik viia nullini, aga käesolevas tegevuskavas ette nähtud operatiivmeetmed, koordineerimistegevus ja juhised võivad aidata liikmesriikidel kõrvaldada olulisi haavatavusi, mille hiljutised terrorirünnakud on esile toonud, ja saada avaliku ruumi kaitse tugevdamisel käegakatsutavaid tulemusi.

Käesolevas teatises esitatud meetmetega tahetakse sillutada teed tulemuslikuks üleliiduliseks koostööks avaliku ruumi kaitsel. Komisjon julgustab liikmesriike kasutama mitmesuguseid käesolevas tegevuskavas esitatud võimalusi, sealhulgas kättesaadavaid ELi rahalisi vahendeid. Ta kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat tegevuskava heaks kiitma ja osalema aktiivselt selle rakendamises tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Komisjon vaatab käesoleva tegevuskava rakendamises tehtud edusammud üle enne 2018. aasta lõppu.

(1) Europol, „Changes in Modus Operandi of IS revisited“ (2.12.2016): https://www.europol.europa.eu/ newsroom/news/islamic-state-changing-terror-tactics-to-maintain-threat-in-europe ja „Terrorism Situation and Trend report 2017“ (15.6.2017): https://www.europol.europa.eu/tesat/2017/index.html .

(2) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/letter-of-intent-2017_et.pdf .

(3) Vt „Üheteistkümnes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 608 final, 18.10.2017).

(4) Vt keemilisteks, bioloogilisteks, radioloogilisteks ja tuumajulgeolekuriskideks valmisoleku suurendamise tegevuskava (COM (2017) 610 final, 18.10.2017).

(5) ELi linnade tegevuskava – Amsterdami pakt: http://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/themes/urban-development/portal/ .

(6) Näiteid projektidest: SECUR-ED (Secured Urban Transportation) – ligi 40 miljoni eurone näidisprojekt, milles osalevad suuremad transpordiettevõtjad, tööstus- ja akadeemilised ringkonnad, et töötada välja järjepidev ja koostalitlusvõimeline demonstratsioonides kinnitust leidnud tehnoloogiate ja protsesside pakett, millega parandada ühistranspordi turvalisust; DESURBS (Designing safer urban spaces) – 3,2 miljoni eurone kaheaastane projekt, mille tulemusena on loodud uued metoodikad, andmebaasid ja tarkvaratööriistad, nagu otsustusprotsessi tugisüsteemi portaal, mis aitab linnaplaneerijatel, -projekteerijatel ja inseneridel ära tunda ja kõrvaldada turvanõrkusi linnaarhitektuuris; SURVEIRON (Advance surveillance system for the protection of urban soft targets and urban critical infrastructure) – 2,5 miljoni eurone VKE-projekt, mis pakub innovaatilist lahendust linnade pehmete sihtmärkide ja elutähtsa taristu kaitseks ning pakub avalikus ja erasektoris töötavatele julgeoleku eest vastutavatele isikutele arukat seire- ja otsustusteenust kriitiliste olukordade puhuks. Täielik nimekiri 7. raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ julgeolekualastest uurimisprojekteidest on kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/industry -for-security/index_en.htm.

(7) COM(2017) 407 final, 26.7.2017.

(8) ELi rahastatud AIRPOLi võrgustik on Euroopa lennujaamades tegutsevate õiguskaitseüksuste koordinatsiooniorgan.

(9) ELi rahastatud ATLASe võrgustik ühendab liikmesriikide eriüksusi.

(10) Euroopa õiguskaitsealaste tehnoloogiateenistuste võrgustik (vt ka V peatükk).

(11) ELi rahastatud Euroopa raudteepolitseijõudude võrgustik tegeleb raudteeveo turvalisusega Euroopa raudteetranspordi üha kasvava rahvusvahelistumise tingimustes.

(12) Nice’i deklaratsioon võeti vastu 29. septembril 2017 Nice’is toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna linnapeade konverentsil, mis korraldati Nice’i linnapea algatusel ja komisjoni osavõtul, et vahetada linnade ning kohalike ja piirkondlike tasandite vahel parimaid tavasid radikaliseerumise ennetuse ja avaliku ruumi kaitse teemal.