Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017DC0252

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ALGATUS LAPSEVANEMATE JA HOOLDAJATE TÖÖ- JA ERAELU TASAKAALUSTAMISEKS

COM/2017/0252 final

Brüssel,26.4.2017

COM(2017) 252 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ALGATUS LAPSEVANEMATE JA HOOLDAJATE TÖÖ- JA ERAELU TASAKAALUSTAMISEKS


1. Sissejuhatus

Kogu Euroopa Liidus on naised tööturul jätkuvalt alaesindatud. Soolisest tööhõivelõhest tingituna kaotab majandus aastas 370 miljardit eurot 1 . Naiste kvalifikatsioonitase on järjest kõrgem ning kõrgkooli lõpetanute hulgas on Euroopas rohkem naisi kui mehi, kuid paljud naised jäävad siiski tööturult kõrvale, sest neil tekivad lapsevanemakohustused või nad peavad pereliikmete eest hoolitsema. Kehtiv poliitika ei ole taganud võrdseid võimalusi, mis lubaks isadel ja emadel töötada ning koos laste ja laiemalt ka ühiskonna heaolu eest hoolt kanda.

Kõrvuti selle olukorraga on Euroopa Liidu tööjõu hulk kahanemas, elanikkond vananeb ja demograafiline olukord on endiselt probleem. Naiste vähesem osalemine tööturul on seotud seni püsiva soolise palgalõhe ja suureneva soolise pensionilõhega, mis sageli toovad kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja suurema vaesusriski.

Meetmete võtmine ei ole üksnes õigluse, soolise võrdõiguslikkuse ja oskuste optimaalse jagunemise, vaid ka riikide eelarvete jätkusuutlikkuse küsimus. See on vältimatu nii sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes.

Käesolev algatus on välja töötatud just selle keerulise olukorra lahendamiseks. Algatusega tutvustab komisjon ambitsioonikat seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete kogumit, mille abil ajakohastada Euroopa Liidus kehtivat õigus- ja poliitikaraamistikku nii, et hoolduskohustusi täitvate meeste ja naiste töö- ja eraelu ning puhkuse ja paindliku töökorralduse kasutamine oleksid paremas tasakaalus. ELi pragune õigusraamistik perekondlikel põhjustel antava puhkuse ja paindliku töökorralduse kohta koostati 1990. aastatel 2 . Nüüd kaks kümnendit hiljem on meil vaja teha järeldused neist kogemustest ja oodatust väiksemast edust, mis on saavutatud naiste ja meeste võrdsel kohtlemisel tööturul, ning tagada samas, et kõnealune raamistik oleks kooskõlas uute töövormide ja nende tulevikusuundumustega.

Koos sellega, et tegeletakse naiste alaesindatuse probleemiga tööturul ja toetatakse naiste tööalast karjääri moodsate töö- ja eraelu tasakaalustavate meetmetega, aitab nüüdne algatus kaasa aluslepingus tööturu võimaluste ja võrdse kohtlemisega seoses naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta seatud eesmärkide saavutamisele. See aitab tööandjal töötajaid hoida, nende motivatsiooni ja tootlikkust suurendada, samuti väheneb seeläbi töölt puudumine ja välditakse andekate inimeste kaotsi minekut. Ettevõtjate jaoks on kasulik, kui tööturul oleks saadaval rohkem andekaid isikuid ja kui tööjõud oleks mitmekesisem.

Töö- ja eraelu tasakaalustamise ajakohastatud meetmed aitavad suurendada tööhõivemäära ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kooskõlas „Euroopa 2020“ eesmärkides kirjeldatud ELi prioriteetidega ning president Junckeri poliitikasuunistes esile toodud töö- ja majanduskasvualaste komisjoni prioriteetidega.

Euroopa sotsiaalõiguste samba ühe peamise väljundina tugevdab see algatus liidu sotsiaalset mõõdet 3 . Algatus on osa komisjoni dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ja ÜRO säästva arengu 5. eesmärgi, so soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi rakendamisest.

Praegune algatus on järg 2015. aastal komisjonis tagasi lükatud ettepanekule vaadata läbi direktiiv 92/85/EMÜ emaduse kaitsega seonduva osas, kui komisjon kohustus esitama uue algatuse, milles töötavate vanemate ja hooldajate elu parandamist käsitletaks laiemas perspektiivis.

1.1. Majanduslik ja sotsiaalne taust: praegused väljakutsed

Kuigi naised kogu Euroopa Liidus on tööalaselt üha kvalifitseeritumad ja kipuvad mehi haridustasemelt ületama, 4 on nende osalemine tööturul ja sellest tulenev majanduslik sõltumatus märgatavalt väiksem kui meeste oma. 2015. aastal oli 20–64-aastaste naiste keskmine tööhõive määr ELis 64,3 % võrreldes meeste 75,9 %-ga (erinevus 11,6 protsendipunkti). See erinevus kasvab 18,1 protsendipunktini, kui vaadelda täisajaga töötamist ja võtta arvesse seda, et naiste puhul on osalise tööajaga töötamine enam levinud.

Joonis 1. 20–64-aastaste meeste ja naiste tööhõive määrade erinevus ning täistööajale taandatud tööhõivemäärade erinevus meeste ja naiste puhul

Allikas: Eurostat, OECD

Üks peamisi tööhõivelõhe tekitajaid on hoolduskohustuste ebavõrdne jagunemine naiste ja meeste vahel. Sooline tööhõivelõhe süveneb oluliselt, kui perre sünnivad lapsed, ning see näitab, kui keeruline on naistel ühendada laste kasvatamist ja hoolduskohustusi oma tööga. Keskmiselt oli 2015. aastal ühe alla 6-aastase lapsega naiste tööhõive määr ligikaudu 8,8 protsendipunkti madalam kui ilma väikelasteta naiste tööhõive määr ja mitmes liikmesriigis on see erinevus üle 30 protsendipunkti 5 . Vastupidine mõju on aga isadusel meeste tööhõive määrale, sest isade tööhõive määr on 12 protsendipunkti suurem kui lasteta meestel ning mõnes riigis ulatub see erinevus 18 protsendipunktini. Paljud mehed on öelnud, et nad sooviksid töötada vähem tunde, kui nad seda teevad, ning leiavad, et see mõjutab pereelu. Mõnes riigis on mitteaktiivsetest naistest üle 25 % mitteaktiivsed seepärast, et peavad kedagi hooldama 6 . 55–64-aastaste naiste vanuserühmas on lahknevus veelgi suurem 7 .

Joonis 2. Ühe alla 6-aastase lapse vanemaks olemise mõju tööhõivele (2015)

Allikas: Eurostat

Ebapiisavad meetmed töö ja hoolduskohustuste ühitamisel mõjutavad enamasti ebaproportsionaalselt naisi, 8 samas ei soosi need meetmed paljude meeste puhul seda, et nad võtaksid perekondlikel põhjustel puhkust või kasutaksid paindlikku töökorraldust, ning paljud naised on sunnitud tööturult lahkuma või tööaega vähendama. Keskmiselt on ELis kaugelt enam selliseid naisi kui mehi, kes töötavad osaajaga (31,3 % naistest ja 8,3 % meestest).

Samas on majanduse digiteerumine ümber kujundamas seda, kuidas inimesed töötavad ja ettevõtlusega tegelevad. Tekivad uued kaugtöövõimalused, suureneb iseseisvus ja töögraafikud muutuvad paindlikumaks ning seda kõike saab kasutada töö- ja pereeluga seotud kohustuste ühitamiseks. Ärimudelid on muutumas ning avardavad võimalusi ja loovad uusi teid tööturule sisenemiseks. Paljudes sektorites toimuvad kiired muutused ja pakutakse uusi võimalusi ning seejuures suurenevad füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja uute tegevusliikidega alustamise võimalused, 9 traditsioonilised töömudelid jäävad seljataha.

Sellega paralleelselt vananeb Euroopa tööjõuline elanikkond ja väheneb selle arvukus. Tulevikus muutub elanikkonna vananemise mõju veelgi tuntavamaks 10 . Prognooside kohaselt liigub EL selle poole, et 2013. aasta nelja tööealise inimese asemel on 2060. aastal ainult kaks tööealist inimest iga üle 65-aastase inimese kohta 11 . See võib avaldada ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele, kes praegu täidavad suurema tõenäosusega mitteametliku hooldaja esmaseid ülesandeid ja hoolitsevad haigete või eakate sugulaste eest.

Kokkuvõttes muudavad hoolduskohustustega seonduvad vähenenud sissetulekud, sagedasem osaajaga töö ja karjäärilõhed paljud naised majanduslikult veelgi sõltuvamaks oma partnerist või riigist ning aitavad suurel määral kaasa soolise palgalõhe (keskmiselt 16 % kogu ELis) ja soolise pensionilõhe (ELi keskmine on 40 %) süvenemisele. Tulemuseks on, et naistel on suurem oht sattuda vaesusse ja muutuda sotsiaalselt tõrjutuks ning sellel on negatiivsed tagajärjed, mis laienevad nii nende lastele kui ka peredele.

Praeguste sotsiaalsete ja majandusprobleemide ilmingud osutavad vajadusele selliste paremini kujundatud töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitikavahendite järele, mis lihtsustaksid hoolduskohustuste võrdsemat jagunemist paarisuhtes ja kõrvaldaksid naiste ees seisvad takistused, mis on seotud nende osalemisega tööturul ja karjääri edendamisega.

1.2. Puhkused, paindliku töökorralduse võimalused, hooldusasutused ja pärssivad majandustegurid

Soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks tööturul tuleb arvestada mitmesuguste teguritega. Üleilmsed uuringud näitavad, et nii naised kui ka mehed eelistavad, et naised teeksid palgatööd 12 . On tõendeid, mis näitavad, et sobivate puhkusevariantide olemasolu mõjutab oluliselt naiste tööhõivet. Taolise puhkusekorralduse kättesaadavus ja kasutuselevõtt isade (teise lapsevanema) poolt mõjutab samuti märgatavalt naiste osalemist tööturul, sest see kergendab emade teatavate hoolduskohustuste täitmist ja lihtsustab naiste tööturule naasmist.

Samuti on oluline paindliku töökorralduse, näiteks kaugtöö, paindliku või lühendatud tööaja või jagatud töökohtade võimalused.

Lastehoiuteenused ja pikaajalise hoolduse teenused on olulised vahendid selleks, et kõrvaldada tööl käimist takistavad asjaolud, eriti just naiste jaoks 13 . Hooldusasutuste taristu olemasolu ning selle kättesaadavus ja taskukohasus on olulised tegurid, mis võimaldavad lapsevanematel ja hooldajatel tööle jääda või tööturule siseneda.

Maksu- ja hüvitissüsteemi tegurid võivad samuti pärssida leibkonna teise palgasaaja, enamikul juhtudel naise, soovi siseneda tööturule või teha lisatunde 14 . Kui kõrgele maksumäärale ja leibkonna teise palgasaaja soodustuste vähenemisele lisanduvad lapsehoiuteenuse või pikaajalise hoolduse teenuse kõrged hinnad, võivad need pärssiva finantstegurina mitmekordselt mõjutada naiste kojujäämist või tööturule naasmist 15 .

1.3. ELi tasandi lähenemisviis

Euroopa Liit tegeleb soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tööturul ning soodustab töö- ja eraelu tasakaalustamist õigusaktidega, 16 poliitika koordineerimisega Euroopa poolaasta raames, 17 ELi rahastamisvahendite abil ja poliitikasuuniste 18 esitamise kaudu. Kiiresti muutuvas ühiskonnas on vaja rohkem tegusid.

Et ajakohastada praegu kehtivat õigusraamistikku, esitab komisjon ettepaneku võtta vastu töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitlev direktiiv, millega olemasolevad õigused säilivad ning neile toetudes kehtestatakse täiendavad ja uued õigused nii naistele kui ka meestele. Ettepanekus austatakse täielikult töötajate ja perekondade isiklikku vabadust ning see ei takista liikmesriike soovi korral rangemaid norme kehtestamast. Algatuses tehakse ka ettepanek uute meetmete võtmiseks, et tõhustada rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi kohaldamist, jättes samas selle direktiivis sätestatud õigused puutumata.

Komisjon teeb ettepaneku võtta ka mitteseadusandlikke meetmeid, mis on suunatud piisaval arvul või vajadustele vastavate hooldusteenuste puudumise kõrvaldamisele või selliste pärssivate tegurite kõrvaldamisele, mis takistavad leibkonna teise palgasaaja töötamist. Meetmete eesmärk on aidata liikmesriikidel teostada riiklikke reforme ja aidata muuta mõtteviisi organisatsioonilisel ja ühiskonna tasandil.

On tõendeid, mis näitavad, et rasedus- ja sünnituspuhkuse ning vanemapuhkusega seoses riikides ilmnenud õiguslikud arengutendentsid on suurel määral alguse saanud ELi õigusaktidest. Olemasolevatele õigusaktidele tuginedes ja ettevõtjate (eelkõige VKEde) koormust vähendades aitavad edasised õiguslikud miinimumnõuded töö- ja eraelu tasakaalustamise osas luua ettevõtjate ja töötajate jaoks võrdseid tingimusi. Ainult ELi tasandi meetmetega saab kõrvaldada erinevusi praegu kehtivates liikmesriikide õigusaktides ja tagada, et liikmesriigid liiguvad ühes suunas ja pööravad suuremat tähelepanu meeste ja naiste võrdsetele võimalustele tööturul. ELi tasandi lisaväärtus õigusaktide ajakohastamisel on ka see, et tagatakse ELi kodanike, meeste ja naiste, võrdse kaitse miinimumtase kogu ELis.

Seadusandlike ja mitteseadusandlike meetmete kombinatsioon loob modernse poliitikaraamistiku, millega soovitakse:

1) suurendada naiste osalemist tööturul ning vähendada soolist ebavõrdsust, sh palga- ja pensionilõhet;

2) pakkuda töötajatele paremaid võimalusi ja valikuid tööelu ja hoolduskohustuste tasakaalustamisel, ajakohastades praegu kehtivat õigus- ja poliitikaraamistikku ja pöörates erilist tähelepanu meeste rollile;

3) toetada liikmesriikide praegust perepoliitikat, sh aidata toime tulla demograafia- ja ühiskonnaprobleemidega;

4) tegeleda hooldusteenuseid pakkuvate asutuste puudustega ning kõrvaldada leibkonna teise palgasaaja töötamist pärssivad tegurid.

Algatuse ettevalmistamisel koguti teavet ulatuslike konsultatsioonide ning seadusandlike ja mitteseadusandlike meetmete võimalikku ulatust analüüsiva mõju hindamise käigus. Komisjon korraldas 2015. ja 2016. aastal kaheetapilise konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega 19 . Sotsiaalpartnerid ei olnud üksmeelel ega soovinud alustada vahetuid läbirääkimisi konsultatsioonide käigus tõstatatud teemadel. Toimusid ka avalikud konsultatsioonid kodanike ja muude sidusrühmade seisukohtadega tutvumiseks. Nõukogu arutas töö- ja eraelu tasakaalu küsimusi 2015. aasta detsembris ja Euroopa Parlament võttis vastu aruande, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomist tööturul, 20 ja resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta 21 .

Algatuse tulemuslikkus sõltub paljude tegijate, sh riikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, ettevõtjate ja töötajate kaasalöömisest. Just sotsiaaldialoog hakkab mängima kandvat rolli selle tagamisel, et käesolev töö- ja eraelu tasakaalustamise algatus edukalt areneks ja rakenduks.

2. Prioriteetsed tegevusvaldkonnad

Algatuse näol on tegemist üksteist vastastikku toetavate meetmete paketiga. Lisaks kasule, mida saavad töötajad ja nende perekonnad, saavad õigus- ja poliitikameetmetest palju kasu ettevõtjad ja laiem ühiskond.

Komisjoni mõjuhinnangus uuriti kavandatud meetmete hinnangulist kulu ja kasu üksikisikutele ja ettevõtjatele, eelkõige mikroettevõtjatele, ja ühiskonnale üldisemalt (2015– 2055). Analüüs näitas, et ehkki kavandatud meetmetega seotud kulud, just tootmismahu vähenemise, töötlemisrakenduste ja töötajate asendamise kulude tõttu lühi- ja keskpikas perspektiivis suurenevad, siis pikemas perspektiivis on meetmepaketi mõju ettevõtjate kuludele väike ega tohiks tööandjaid, sh mikroettevõtjaid, ülearu koormata 22 . Kuna kavandatud meetmete kombinatsioon peaks avaldama positiivset mõju liikmesriikide eelarvepositsioonile, saab ettevõtjate mõningast lisakulu kompenseerida riigi tasandi sihipäraste sekkumistega selliselt, et edendatakse ajakohast töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitikat ning samas säilitakse täies ulatuses ettevõtjate konkurentsivõime. Suurem tööhõivemäär aitab lahendada rahvastiku vananemise probleemi ja tagada liikmesriikide finantsstabiilsuse.

2.1 Perekondlikel põhjustel antavate puhkuste ja paindliku töökorralduse parem ülesehitus ja sooliselt tasakaalustatud kasutamine

ELi õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid tagama rasedus- ja sünnitus- ning vanemapuhkuse andmise. Liikmesriigid võivad töö- ja pereelu tasakaalustamise lihtsustamiseks, naiste tööturul osalemise suurendamiseks ja hoolduskohustuste sooliselt võrdsemaks jagunemiseks pakkuda ka muid meetmeid. Liikmesriikide võetud meetmete liik ja sisu on väga erinevad.

ELi õigusraamistik, milles käsitletakse meeste ja naiste vahelist võrdsust tööturu võimaluste, töökohal kohtlemise ja töötingimuste osas, ei toeta piisavalt lapsevanemaid ja hoolduskohustustega töötajaid ning õigusraamistiku ülesehitus ei soosi olemasolevate õiguste sooliselt tasakaalustatud kasutuselevõttu 23 .

Vanemapuhkust käsitlevas direktiivis 24 on sätestatud, et igal lapsevanemal on individuaalne õigus saada neli kuud vanemapuhkust, et hoolitseda lapse eest kuni tema kaheksa-aastaseks saamiseni. Ühte kuud sellest ei saa ühelt vanemalt teisele üle kanda ja direktiiviga ei ole ette nähtud kohustuslikku rahalist hüvitist. See kord soosib enamasti seda, et leibkonna teine palgasaaja (enamasti naine) võtab vanemapuhkust, ega stimuleeri piisavalt mehi. On tõendeid, mis näitavad, et piisavad hüvitised mõjutavad positiivselt isapuhkuse (teise lapsevanema puhkuse) võtmist, 25 ja osutavad paindliku puhkusesüsteemi (osade kaupa võetav puhkus või osaajaga puhkus) väärtuslikkusele ning sellele, et selle puhkuse muutmine vanemate vahel mitteülekantavaks on kasulik.

Kavandatud direktiivis on säilitatud vanemapuhkuse direktiivi aluspõhimõtted ja praegu kehtivad õigused, sh puhkuse pikkus ja iga vanema õigus puhkust võtta. Direktiiviga viiakse sisse tasustamine haigushüvitise tasemel ja suurem paindlikkus vanemapuhkuse võtmisel, sh tõstetakse vanemapuhkuse võtmisel kehtivat lapse vanusepiiri kaheksalt aastalt kaheteistkümnele aastale. Nelja kuud sellest puhkusest ei saa ühelt vanemalt teisele üle kanda. Vanemapuhkuse saamise õiguse osas praegu konkreetsed ELi tasandi sätted puuduvad 26 . Sellise õiguse kehtestamine võiks omada suurt mõju hoolduskohustuste jagamisele naiste ja meeste vahel. Isade kaasamine lapsehoidmisse suurendab hooldava isa rahulolu eluga ning tema füüsilist ja vaimset tervist ning muudab lapsed kognitiivsemaks ja parandab nende käitumist 27 . Isad, kes võtavad pärast lapse sündi vanemapuhkust, panustavad tõenäoliselt rohkem oma lapse kasvatamisse ning kasutavad hiljem oma õigust saada vanemapuhkust. Töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta kavandatud direktiiviga kehtestatakse kümnepäevane haigushüvitise tasemel tasustatav isapuhkus.

Kui hooldamist vajava sugulase eest hoolitsemiseks ei ole piisavat puhkust ette nähtud, süveneb hoolduskohustuste ebavõrdne jagunemine veelgi 28 . Hooldamist vajava sugulasega töötajaid käsitlevad ELi tasandi miinimumnõuded puuduvad, välja arvatud vanemapuhkuse direktiivi raames ette nähtud piiratud õigus võtta end töölt vabaks perekondlikel põhjustel ja vääramatu jõu tõttu tekkinud pakiliste ja ootamatute asjaolude korral 29 . Kavandatud direktiiviga kehtestatakse igal aastal antav viie päeva pikkune, haigushüvitise tasemel tasustatav individuaalne puhkuseõigus, mis võimaldab paremini tööd ja hoolduskohustusi ühitada ning suurendada andekate töötajate, eelkõige naiste tagasipöördumist tööturule.

Kaitse vallandamise ja ebasoodsa kohtlemise vastu on ELi tasandil sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkust käsitleva direktiiviga, 30 osalise tööaja direktiiviga, 31 soolise võrdõiguslikkuse direktiiviga, 32 füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiviga 33 ja vanemapuhkuse direktiiviga. Kaitset on tugevdatud Euroopa Kohtu praktikaga. Seni tuleb mitmest liikmesriigist teateid naiste ebasoodsa kohtlemise kohta rasestumise korral ja meeste ebasoodsa kohtlemise kohta, kui nad soovivad puhkust 34 . Seepärast on vaja töötajaid nende õigustest paremini teavitada ja oma õiguste kasutamisel toetada, et tagada nende tõhusam järgimine riigi tasandil 35 .

Paindliku töökorralduse olemasolu võib hoida ära olukorra, kus töötajad lähevad tööle oma kutsealast potentsiaali ja oskusi täielikult kasutamata või jäävad hoolduskohustuste tõttu tööturult eemale 36 . Hoolimata uutest töökorralduse suundumustest ja tehnika arengust, töötavad enamik töötajaid Euroopas seni kindla töögraafiku järgi ega kasuta paindliku töökorralduse, näiteks kaugtöö, paindlik tööaeg ja töötamine vähendatud (osalise) tööajaga, võimalusi täies ulatuses. Kavandatud direktiiviga täiendatakse vanemapuhkuse ja osaajaga töö direktiividega kehtestatud praegust ELi õigusraamistikku, lisades sinna paindliku töökorralduse sätted laste või muude hooldamist vajavate sugulastega töötajate jaoks. See aitab märkimisväärselt parandada töötajate töö- ja eraelu tasakaalu ja avaldab positiivset mõju naiste osalemisele tööturul 37 .

Komisjon võtab järgmised meetmed.

Seadusandlikud meetmed

Esitatakse ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ja mis põhineb juba kehtivatel, eelkõige vanemapuhkuse direktiiviga kehtestatud õigustel. Ettepanekus esitatakse järgmised uued õigused:

paindlikkuse (osade kaupa või osaajaga) võimaldamine neljakuuse, vähemalt haigushüvitise tasemel tasustatud vanemapuhkuse võtmisel; õigust neljakuusele puhkusele saab kasutada kuni lapse 12-aastaseks saamiseni ja seda puhkust ei saa lapse ühelt vanemalt teisele üle kanda;

õigus kümne tööpäeva pikkusele, vähemalt haigushüvitise tasemel tasustatavale isapuhkusele lapse sünni korral;

õigus viie tööpäeva pikkusele, vähemalt haigushüvitise tasemel tasustatavale hoolduspuhkusele aastas ühe töötaja kohta, et hoolitseda raskelt haiget või hooldamist vajava sugulase eest;

kuni 12-aastase lapse vanemate ja hoolduskohustustega töötajate õigus taotleda paindlikku töökorraldust.

Muud kui seadusandlikud meetmed

1. Komisjon jätkab ELi õigusaktide ülevõtmise järelevalvet ja alustab vajaduse korral rikkumismenetlusi. Komisjon tagab õigusaktide parema rakendamise ja edendab nende vastavusse viimist, eelkõige:

– annab rahalist toetust õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames riiklikele ja riikidevahelistele projektidele, mille eesmärk on paremini tagada töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva ELi õiguse täitmine (sh teavitamiskampaaniad);

– algatab spetsiaalse, vallandamise ja ebasoodsa kohtlemise vastase kaitse tagamist käsitleva uuringu, mille teostab soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustik, et hinnata liikmesriikides valitsevat olukorda;

– korraldab koos Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikuga (EQUINET) koolituse suutlikkuse arendamise teemal võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja muude asjakohaste tööturu järelevalve asutuste (tööjärelevale asutuste võrgustik, kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC)) jaoks liikmesriikides, keskendudes vallandamisvastase kaitse problemaatikale. 

2. Komisjon jälgib Euroopa poolaasta ja iga-aastase soolist võrdõiguslikkust käsitleva aruande põhjal jätkuvalt seda, mis vormis on perekondlikel põhjustel antavad puhkused ja paindlik töökorraldus üles ehitatud ning kas mehed ja naised kasutavad seda tasakaalustatult.

3. Komisjon tõhustab Eurostati poolt ELis esitatavate selliste andmete kogumist, mis näitavad perekondlikel põhjustel antavate puhkuste ja paindliku töökorralduse kasutamist naiste ja meeste poolt, seda tehakse koostöös tööhõivepoliitika komiteedega (Euroopa sotsiaalkaitsekomitee (SPC) ja tööhõivekomitee (EMCO)) ning tegevust Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE) koordineerides.

4. Komisjon eraldab rahalisi vahendeid

– tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames selliste uute nn pilootkavade jaoks, mis on suunatud tööandjatele ja aitavad neil välja töötada uuenduslikke töökorraldusviise, näiteks perepuhkused ja paindlik töökorraldus (olemasolevate ressursside abil),

– tagamaks koostöös liikmesriikidega, et Euroopa Sotsiaalfond ning muud struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad piisavalt töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmeid.

5. Komisjon jagab parimaid tavasid sotsiaalpartnerite ja liikmesriikidega ning korraldab selleks vastastikuse õppe programmi raames koolitusi, mille teemadeks on:

perekondlikel põhjustel võetavate puhkuste ja paindliku töökorralduse sooliselt tasakaalustatud kasutamine,

algatused, nt märgised ja sertifikaadid, neile tööandjatele, kelle pakutavatel töökohtadel on töö- ja eraelu hästi tasakaalus,

sujuv üleminek puhkuselt tööle (nt imetavate emade ruumid töökohtades),

perekondlikel põhjustel võetava puhkuse perioodide arvestamine pensionisüsteemis.

2.2 Lastehoiu ja pikaajalise hoolduse kvaliteedi parandamine ning taskukohasemaks ja kättesaadavamaks muutmine

25 liikmesriigis ületab nõudlus lasteaiakohtade järele nende pakkumise, seda eriti alla kolme aastaste laste puhul 38 . Laste ja teiste hooldamist vajavate isikute jaoks mõeldud riiklike hooldusteenuste puudumine võib viia selliste pereliikmetega töötajate, eriti naiste puhul selleni, et nad vähendavad oma töötundide arvu või jäävad tööturult kõrvale. Kuigi EL seadis Barcelona eesmärgid 2002. aastal just selleks, et parandada ametlike lastehoiuteenuste pakkumise korda aastaks 2010, 39 ei ole enamik liikmesriike neid eesmärke veel saavutanud. ELi keskmine on 3 protsendipunkti alla 33% eesmärki kuni kolmeaastaste laste osas ja 7 protsendipunkti alla 90 % eesmärki nende laste osas, kelle vanus jääb vahemikku alates kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani 40 .

Paljudel juhtudel on väikelaste alusharidus ja hooldusteenused kättesaadavad vaid osaajaga. Sageli ei sobi koolitunnid ja -vaheajad kokku vanemate täisajaga töötamisega 41 .

Alushariduse ja lastehoiuteenuste, kooliväliste lastehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse teenuste (sh koduste hooldusteenuste) parem kättesaadavus hooldamist vajavate isikute jaoks tagab naistele suuremad võimalused tööturule sisenemiseks või seal püsimiseks, omab positiivset mõju laste arengule ning aitab vähendada laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riske 42 . Alusharidusse ja kvaliteetsetesse hooldusteenustesse investeerimist peetakse ka tõhusaks sotsiaalseks investeeringuks, millega võidelda ebavõrdsuse vastu ja kõrvaldada ebasoodsamas olukorras olevate laste probleeme 43 . Hooldussektorisse investeerimine on ka hea võimalus töökohtade loomiseks 44 . Lisaks tööhõivele avalduvale mõjule võib pikaajalise hoolduse teenuste laiendamine avaldada positiivset mõju hooldajate ja nende hoolealuste heaolule ja tervisele ning leevendada eakate hooldamise füüsilist ja psühholoogilist koormust, mis rahvastiku vananemist silmas pidades muutub aina tähtsamaks 45 .

Et lapsevanemad saaksid tööl käia, on vaja arvesse võtta olemasolevate lastehoiukohtade arvu, aga ka teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja taskukohasust (ebapiisav teenuste maht, piirkondlikud erinevused, vahemaa, asjakohaste asutuste lahtioleku ajad, kättesaadavuskriteeriumid). Lastehoid tuleb integreerida muude sotsiaalteenuste, 46 näiteks tervishoiuteenuste ja tööturuasutuste pakutavate teenuste hulka, et paremini jõuda ebasoodsas olukorras olevate perede ja lasteni 47 .

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus, sealhulgas töö- ja pereelu ühitamine ning kvaliteetsete sotsiaalteenuste parem kättesaadavus on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) investeerimisprioriteet 48 . ESF koos Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) 49 ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) 50 pakub liikmesriikidele võimalusi parandada sotsiaal- ja lastehoiutaristuid ning neid teenuseid eri tasemetel osutada. Nende fondide vahendeid tuleks kasutada kättesaadavate, taskukohaste ja kvaliteetsete ametlike hooldusteenuste osutamiseks. Ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) 51 ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 52 pakuvad vahendeid põhiteenuste kasutamisel ja neid vahendeid tuleks edaspidigi kasutada.

Euroopa poolaasta on ELi jaoks oluline vahend, mille vahendusel Euroopa majanduses ilmnevaid keerulisi olukordi lahendada, sh lapsevanemate ja hooldamist vajavate sugulastega isikute tööhõivet soosivatele ja kättesaadavatele hooldusteenustele tähelepanu pöörata. Praegune poliitikadialoog on iseenesest oluline juba sisuliselt, lisaks loob see tõendipõhise aluse, millest on tavaks juhinduda ELi rahastamisvahendite eraldamisel.

Komisjon võtab järgmised meetmed.

Muud kui seadusandlikud meetmed

6. Suunised ja järelevalve

– Komisjon jätkab liikmesriikidele suuniste andmist tööhõivet soosivate ja kättesaadavate hooldusteenuste valdkonnas ning jälgib nende teenuste osutamist Euroopa poolaasta ja iga-aastase soolist võrdõiguslikkust käsitleva aruande raames.

Komisjon toetab jätkuvalt liikmesriike kvaliteetsete alusharidus- ja lastehoiuteenuste osutamisel ning suurendab jõupingutusi, et aidata neil üksteiselt õppida ja teha kindlaks parimad töömeetodid.

7. Eesmärgid ja andmete kogumine

– Komisjon vaatab läbi „Haridus ja koolitus 2020“ eesmärgi alushariduse ja lastehoiu alal.

Komisjon tõhustab ELi tasandi andmete kogumist hooldusteenuste, eelkõige riiklike pikaajalise hoolduse ja koolivälise hoiu teenuste kättesaadavuse, taskukohasuse ja kvaliteedi kohta, et uurida võimalusi töötada välja ELi tasandi võrdlusnäitajad.

8. Komisjon eraldab rahalisi vahendeid

– et töötada koos liikmesriikidega välja omavahel kooskõlastatud lähenemisviis, mis julgustaks kasutama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) vahendeid sotsiaaltaristu rahastamiseks, eelkõige lastehoiu ja pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku taristu rahastamiseks. Komisjon kaasab selleks ka avaliku ja erasektori partnerlused.

et jätkuvalt arendada kättesaadavate, taskukohaste ja kvaliteetsete lastehoiu-, koolivälise hoiu ja pikaajalise hoolduse teenuste osutamist, kasutades sealhulgas ESFi ja ERFi toetust. Võttes aluseks riigipõhised soovitused ja juhul, kui Euroopa poolaasta raames ilmnenud probleemide lahendamiseks on ette nähtud ebapiisavad rahalised vahendid, nõuab komisjon liikmesriikidelt, et nad vaataksid läbi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) 53 programmitöö raamistiku.

– et analüüsida nende kitsaskohtade lahendamise võimalusi, kavandades 2020. aasta programmitööperioodile järgnevat ELi rahastamist ja võttes eelkõige arvesse kõnealuses valdkonnas ettevalmistavate meetmete rakendamisel saadud kogemusi.

2.3 Lapsevanemate ja hooldajate töötamist pärssivate majandustegurite kõrvaldamine

Liikmesriikide maksu- ja hüvitissüsteemid on leibkonna teise palgasaaja tööle asumise või suurema töötundide arvu puhul pakutavate rahaliste soodustuste või pärssivate tegurite poolest erinevad, kusjuures näiteks võib tuua ühise maksustamise süsteemid, ülekantavad maksukrediidid või ühe palgasaajaga leibkonna maksuvähendused. Kogu ELis on naised enamasti pere (paari) teise sissetuleku teenijad või need, kelle sissetulek on väiksem. Vaid vähesed riigid võimaldavad vähendada märkimisväärses ulatuses lastehoiuteenuste tasu maksukrediidina või muul viisil 54 . Leibkonna teise palgasaajate hulgas ohustab väikeste lastega naisi tööturult kõrvalejäämine kõige enam 55 .

Käesoleva algatuse eesmärk on aidata liikmesriike selliste pärssivate majandustegurite kõrvaldamisel, mis taksitavad naiste osalemist tööturul ja vähendavad nende panust seal.

Komisjon võtab järgmised meetmed.

Muud kui seadusandlikud meetmed

9. Suunised ja järelevalve

– Komisjon jätkab selliste riigipõhiste kitsaskohtade kindlakstegemist, mis tulenevad maksu- ja hüvitissüsteemidest, ning jälgib nende kitsaskohtade kõrvaldamisel saavutatut eelkõige Euroopa poolaasta raames toimuva ELi majanduspoliitika koordineerimise kaudu ja annab asjakohases vormis oma suuniseid.

– Komisjon jagab parimaid tavasid sotsiaalpartnerite ja liikmesriikidega vastastikuse õppe programmi raames korraldataval koolitusel, kus arutatakse leibkonna teise palgasaaja (rohkem) töötamist majanduslikus mõttes soodustavate ja pärssivate tegurite üle.

10. Komisjon tõhustab ELi tasandi andmete kogumist leibkonna teise palgasaaja töötamist pärssivate tegurite kohta ning töötab Euroopa poolaasta raames välja ja kasutab ELi tasandi võrdlusnäitajaid maksu- ja hüvitissüsteemide selliste tegurite kohta, mis pärsivad leibkonna teise palgasaaja töötamist.

3. Kokkuvõte – mis saab edasi?

Elu Euroopas 21. sajandil peaks võimaldama pere- ja töökohustusi tasakaalus hoida ning naistele ja meestele tööl ja kodus võrdseid võimalusi pakkuda. ELi ja liikmesriikide õigus ja poliitika peaksid toetama töötajaid töö- ja pereelu ühitamisel, aitama ettevõtjatel andekaid inimesi tööl hoida, suurendama tööandjate ja töötajate paindlikkust ning meeste ja naiste võrdseid võimalusi, tagama majanduskasvu ja tooma kasu ühiskonnale tervikuna, sealhulgas lastele ja pere hoolitsusest sõltuvatele inimestele.

Selle mitmekülgse ja üksteist täiendavate õigus- ja poliitikameetmete mahuka paketiga soovitakse ajakohastada töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika struktuuri ja pakkuda välja meetmeid, mis parandavad paljude lapsevanemate ja hooldajate igapäevaelu.

Algatuse üks peamistest eesmärkidest on laiendada olemasolevat vanemapuhkusesüsteemi ning lihtsustada naiste ja meeste jaoks uute tasustamis-, paindlikkus- ja mitteülekantavusmeetmete kasutamise võimalusi. Lisaks aitab hooldus- ja isapuhkuse kehtestamine töötajatel isiklikku ja tööelu tasakaalustada. Edendatakse ka paindliku töökorralduse kasutamist ning võetakse muid kui seadusandlikke meetmeid, millega nähakse töö- ja eraelu tasakaalustamise algatuse ühe olulise osana ette uute ja paremate hooldusvõimaluste loomine. Et meetmeid saaks ellu viia, eraldatakse rahalisi vahendeid ja vajaduse korral suunatakse ELi eelarves olevad vahendid ümber selle algatuse rakendamiseks vajalike prioriteetsete investeeringute jaoks.

Samuti kavatseb komisjon suurendada poliitilist teadlikkust sellest, et töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika on äärmiselt oluline Euroopa tööhõive ja majanduskasvu seisukohast, ning jätkab koos liikmesriikidega parimate lahenduste leidmist töö- ja eraelu tasakaalustamise riiklike poliitikasuundumuste kujundamisel. Komisjon hakkab liikmesriikide töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika jälgimisele suurt tähelepanu pöörama. Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitikat kirjeldavate näitajate kogumi korrapärane läbivaatamine annab tagasisidet ja teavet Euroopa poolaasta raames tehtavateks ettevalmistusteks ning ELi ja riikide tasandil kujundatava soolise võrdõiguslikkuse poliitika jaoks.

Algatuse edu nõuab kõikide pühendumist. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed üles käesolevat teatist vastu võtma ja selle rakendamist riiklikul ja kohalikul tasandil ning koostöös sotsiaalpartnerite ja kõigi teiste asjaomaste Euroopa sidusrühmadega aktiivselt toetama. Kaasseadusandjatel soovitatakse tungivalt jõuda kiiresti kokkuleppele paketis kavandatud õigusmeetmete osas. Komisjon kutsub liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja kõiki asjaosalisi suurendama jõupingutusi töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika paremaks kujundamisel ning meie Euroopa ühiskonna heaolu suurendamisel.

(1) Eurofound (2016) „Sooline tööhõivelõhe. Probleemid ja lahendused“.
(2)  Rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlev direktiiv 92/85/EMÜ võeti vastu 1992. aastal ja seda ei ole sellest ajast saadik muudetud. Vanemapuhkust käsitlev direktiiv võeti algselt vastu 1996. aastal ning selle sisu osaliselt muudeti ja täiustati 2010. aastal.
(3)   https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/gender-equality-work-life-balance_en.pdf  
(4)  2015. aastal oli 43,4% naistest (vanuses 30–34) kolmanda taseme haridus või kõrgharidus, samas meeste puhul oli see näitaja 34%. (Kui ei ole eraldi märgitud, on statistilised näitajad saadud Eurostatilt).
(5)  Mitmes riigis on lapsevanemaks olemise mõju eriti tugev ja alla 6-aastase lapsega naiste tööhõive määr on üle 20 protsendipunkti madalam kui lasteta naiste tööhõivemäär (Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Eesti ja Soome).
(6)  Ühendkuningriik, Tšehhi Vabariik, Eesti, Slovakkia, Iirimaa, Ungari.
(7)  55–64-aastaste naiste vanuserühmas on sooline tööhõivelõhe üle 35 % Maltal, Kreekas, Sloveenias, Horvaatias, Rumeenias ja Luksemburgis.
(8)  Töötavad naised teevad nädalas keskmiselt 22 tundi tasustamata tööd, samas töötavad mehed teevad tasustamata tööd alla 10 tunni nädalas. Eurofound (2015).
(9)  Samal ajal võivad need suurendada ebakindla osaajaga töö ja juhutöö osakaalu ning seeläbi hägustada töö- ja eraelu vahelist piiri. Vt näiteks: Eurofound & ILO (2017), „Working anytime, anywhere: The effects on the world of work“. https://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2017/working-anytime-anywhere-the-effects-on-the-world-of-work
(10)  Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta COM(2017)2025.
(11)  Euroopa Komisjon (2015), 2015. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta: majandus- ja eelarveprognoosid ELi 28 liikmesriigi kohta (2013–2060).
(12)  Üleilmselt eelistaks 70 protsenti naistest ja 66 protsenti meestest, et naised teeksid palgatööd (liites need, kes eelistavad, et naised teeksid ainult palgatööd, ja need, kes eelistavad, et naised saaksid teha palgatööd ja hoolitseda oma kodu ja pere eest). Kõigi nende näitajate puhul on protsendimäärad üle kahe korra kõrgemad võrreldes nendega, kes eelistaksid seda, et naised oleksid lihtsalt kodused. ILO (2017), „Towards a better future for women and work: Voices of women and men. World Gallup Poll“. http://ilo.org/global/publications/books/WCMS_546256/lang--en/index.htm
(13)  Brilli, Y., Del Boca, D. & Pronzato, C.D. (2016), „Does childcare availability play a role in maternal employment and children's development? Evidence from Italy. Review of Economics of the Household 14: 27–51. FP 7 Project Families and Societies“.
(14)  Komisjoni soovitus. Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist (2013) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32013H0112
(15)  European Commission (2015), „Secondary earners and fiscal policies in Europe“.
(16)  Vt nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (ELT L 68, 18.3.2010), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastamine) (ELT L 204, 26.7.2006), nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 348, 28.11.1992), nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (EÜT L 14, 20.1.1998) ja komisjoni 2008. aasta ettepanek vaadata läbi direktiiv 92/85/EMÜ emaduse kaitsega seonduva osas (viidatud eespool).
(17)  Vt ka https://ec.europa.eu/info/strategy/european-semester_et  
(18)  Ministrite nõukogu esitas juba 1992. aastal soovituse lastehoolduse kohta (92/241/EMÜ, EÜT L 123, 8/5/1992).
(19) 2Alates 015. aasta novembrist kuni 2016. aasta jaanuarini kutsuti sotsiaalpartnereid üles esitama seisukohti ELi tasandi meetmete võimaliku suunitluse kohta. Konsultatsioonide teine etapp toimus 2016. aasta juulist septembrini ja selle käigus esitasid sotsiaalpartnerid oma arvamusi mitmesuguste võimalike ELi tasandi meetmete kohta.
(20)  2016/2017 (INI) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A8-2016-0253+0+DOC+XML+V0//EN  
(21)   http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0010+0+DOC+XML+V0//EN  
(22) Komisjoni talituste töödokument: mõjuhinnang, mis lisatakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitlevale teatisele „Uus algus“.
(23) http://dx.doi.org/10.1787/9789264263420-de Vt näiteks: OECD (2016), „Dare to Share – Deutschlands Weg zur Partnerschaftlichkeit in Familie und Beruf“. ; „The role of men in gender Equality – European strategies and insights“ (Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi uuring, detsember 2012).
(24)  Nõukogu direktiiv 2010/18/EL.
(25)  Vt näiteks: Castro-García, C. & Pazos-Moran, M. (2016), „Parental leave policy and gender equality in Europe“. Feminist Economics, 22 (3); Duvander, A-Z & Johansson, M. (2012), „What are the effects of reforms promoting fathers’ parental leave use?“ Journal of European Social Policy, 22 (3).
(26)  Välja arvatud vallandamise korral pakutava kaitse direktiivi 2006/54/EÜ sätted, kui selline puhkus on liikmesriikides olemas.
(27)  Huerta, M. et al. (2013), „Fathers' Leave, Fathers' Involvement and Child Development: Are they Related? Evidence from Four OECD Countries“, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, No. 140; OECD (2016), „Parental Leave: Where are the Fathers?“, Policy Brief 3/2016.
(28)  Tööealistel hooldajatel on raske palgatööd ja hooldamisülesandeid ühendada ja seepärast võivad hooldajad otsustada, et töötavad väiksema tundide arvuga või lahkuvad palgatöölt. Hooldamine võib viia ka läbipõlemiseni või põhjustada stressi. OECD (2011), „Help Wanted? Providing and Paying for Long-Term Care“. OECD Health Policy Studies.
(29)  Direktiivi 2010/18/EL klausel 7, kus on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse töölt puudumist vääramatu jõu tõttu.
(30) Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ.
(31) Nõukogu direktiiv 97/81/EÜ.
(32) Direktiiv 2006/54/EÜ.
(33) Direktiiv 2010/41/EL.
(34) Equinet (2016), „Responses from Gender Equality Working Group on Gender-Related Discrimination“; Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna õigusekspertide Euroopa võrgustik (2012), „Fighting Discrimination on the Grounds of Pregnancy, Maternity and Parenthood“; UK Equality and Human Rights Commission (2016), “Pregnancy and Maternity-Related Discrimination and Disadvantage“.
(35) Komisjon hakkab eelkõige toetama kehtiva direktiivi 92/85/EMÜ (rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv) täitmise tagamist.
(36)  Plantenga, J., Remery, C.ja ELi soolise võrdõiguslikkuse ja tööhõive eksperdirühm (2010), „Paindlik tööajakorraldus ja sooline võrdõiguslikkus“. Euroopa 30 riigi võrdlev analüüs.
(37) https://www.eurofound.europa.eu/observatories/eurwork/articles/working-conditions-industrial-relations/policies-to-improve-work-life-balance-0 Töö- ja pereelu tasakaalustamiseks on oluline, et paindlikkus oleks töötajasõbralik, st et töötajad saaksid ise otsustada töötamise teatavate aspektide, nt töögraafiku ja töötundide üle. Vt näiteks: Eurofound (2015), „Policies to improve work-life balance“.
(38)  Eurydice (2014), „Policy Brief Early Childhood Education and Care“.
(39)  Barcelona Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldused, märts 2002. http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/71025.pdf
(40)  ELi näitajad kooliealiste laste koolivälise hoiu ja pikaajalise hooldusteenuste kohta puuduvad.
(41)  See näitab kooliväliste teenuste olulisust. Nende teenustega pakutakse mitmesuguseid tegevusi eelkoolis ja algklassides käivatele lastele enne ja pärast koolitunde ning vahepeal (lõuna ajal), samuti koolivaheaegadel. Kooliväliste teenuste osutamise kaardistamine on keeruline ülesanne, kuid sellegipoolest tundub, et nende teenuste varieeruvus on pigem suur ja seda osaliselt haridussüsteemide erinevuse tõttu. Kooliväliseid teenuseid kajastavate üksikasjalikemate andmete väljatöötamine võib olla äärmiselt kasulik nende teenuste osutamise jälgimisel ja hindamisel. http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/documents/130910_egge_out_of_school_en.pdf
(42)  EL 28s oli 2015. aastal hinnanguliselt 26,9% lastest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Eurostat (2017) http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Children_at_risk_of_poverty_or_social_exclusion
(43)  Komisjoni soovitus – Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist (2013) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32013H0112
(44)  Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC) (2016), „Investing in the Care Economy“. https://www.ituc-csi.org/investing-in-the-care-economy-a
(45)  Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku kokkuvõttev aruanne (2016), „Work-life balance measures for persons of working age with dependent relatives in Europe – Synthesis report“.
(46)  OECD (2016), „Who uses childcare? Background brief on inequalities in the use of formal early childhood education and care (ECEC) among very young children“. http://www.oecd.org/els/family/Who_uses_childcare-Backgrounder_inequalities_formal_ECEC.pdf  
(47)  Lapsevanemaid on vaja teavitada ka kvaliteetsete alusharidus- ja lastehoiuteenuste kasulikkusest laste üldise arengu, kognitiivsete oskuste ja tervise seisukohast.
(48)  Investeerimisprioriteedile „naiste ja meeste võrdõiguslikkus“ (mis on laiem prioriteet kui töö- ja eraelu tasakaalustamine) on eraldatud 1,5 miljardit eurot.
(49)  ERF toetab 2014.–2020. aasta programmitööperioodil alushariduse- ja lastehoiutaristuid 1,3 miljardi euroga.
(50)  Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) aitab finantseerida taristu- ja innovatsiooniprojekte ning väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Erasektori pakutavate hooldusteenuste jaoks võib saada rahastamisvahendeid viimati nimetatud kategooria all („VKEde komponent“).
(51)  EAFRD vahenditega saab toetada põhiteenustesse, sh lastehoiu- ja eakate hooldamise asutustesse investeerimist.
(52)  Hooldusteenuseid saab toetada ka EMKF kogukonna juhitud kohaliku arengu meetmete raames (kalandusalased kohalikud algatusrühmad).
(53) ESIF hõlmab ESFi, ERFi, EARDFi, EMKFi ja Ühtekuuluvusfondi.
(54)  Bettio, F., Verashchagina, A.ja ELi soolise võrdõiguslikkuse ja tööhõive eksperdirühm (2009). „Fiscal system and female employment in Europe“. http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=5545&langId=en
(55)  Euroopa Komisjon (2015): Leibkonna teine palgasaaja ja Euroopa maksupoliitika. http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/documents/150511_secondary_earners_en.pdf  
Top