(4)

Direktiiviga (EL) 2016/1164 on ette nähtud hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete käsitlemise raamistik.

(4)

Direktiiviga (EL) 2016/1164 on ette nähtud hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete käsitlemise esimene raamistik , mis ei kaota hübriidseid ebakõlasid terviklikult ja süsteemselt ning mille kohaldamisala on piiratud liiduga .

(4a)

BEPSi algatuse aluseks on ka G20 juhtide 5.–6. septembri 2013. aasta Peterburi kohtumise deklaratsioon, milles nad väljendavad oma soovi tagada, et kasumit maksustatakse seal, kus toimub kasumit tekitav majandustegevus ja kus luuakse väärtust. Praktikas oleks see tähendanud vajadust kehtestada ühtne maksustamine maksutulu valemipõhise jaotamisega riikide vahel. Seda eesmärki ei ole saavutatud.

(5)

On vaja kehtestada eeskirjad, millega terviklikult neutraliseeritakse hübriidsete ebakõlade mõju. Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmab üksnes liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide omavahelisest koostoimest tekkivaid hübriidseid ebakõlasid, esitas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 20. juunil 2016 avalduse, milles palus komisjonil esitada 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette eeskirjad, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta soovitatud eeskirjadega ega oleks neist eeskirjadest vähem tõhusad, eesmärgiga jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele.

(5)

On väga oluline kehtestada eeskirjad, millega terviklikult neutraliseeritakse hübriidsete ebakõlade ja filiaale puudutavate ebakõlade mõju. Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmab üksnes liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide omavahelisest koostoimest tekkivaid hübriidseid ebakõlasid, esitas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 20. juunil 2016 avalduse, milles palus komisjonil esitada 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette eeskirjad, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta soovitatud eeskirjadega ega oleks neist eeskirjadest vähem tõhusad, eesmärgiga jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele.

(5a)

Hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete mõju tuleks kaaluda ka arenguriikide vaatenurgast ning liidu ja selle liikmesriikide eesmärk peaks olema toetada arenguriike võitluses sellise mõju vastu.

(6)

Seda arvesse võttes [see on muu hulgas sätestatud direktiivi (EL) 2016/1164 põhjenduses 13] on oluline, et jätkuks töö muude selliste nagu püsivaid tegevuskohti käsitlevate hübriidsete ebakõladega ning et kõnealune direktiiv hõlmaks ka püsivaid tegevuskohti käsitlevaid hübriidseid ebakõlasid.

(6)

Seda arvesse võttes [see on muu hulgas sätestatud direktiivi (EL) 2016/1164 põhjenduses 13] on oluline, et jätkuks töö muude selliste nagu püsivaid tegevuskohti , sh tunnustamata püsivaid tegevuskohti käsitlevate hübriidsete ebakõladega ning et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmaks ka püsivaid tegevuskohti käsitlevaid hübriidseid ebakõlasid. Selliste ebakõlade käsitlemisel tuleks arvesse võtta OECD 22. augusti 2016. aasta avaliku arutelu projektis soovitatud reegleid BEPSi 2. meetme kohta – filiaalidega seotud ebakõlade struktuurid.

(7)

Selleks et näha ette terviklik raamistik, mis on kooskõlas hübriidseid ebakõlasid käsitleva OECD BEPSi aruandega, on oluline, et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmaks ka eeskirju , milles käsitletakse hübriidülekandeid, imporditud ebakõlasid ja topeltresidentsusega seotud ebakõlasid , et maksumaksjad ei saaks kasutada allesjäänud seaduselünki.

(7)

Selleks et näha ette raamistik, mis on hübriidseid ebakõlasid käsitleva OECD BEPSi aruandega kooskõlas ja ei ole sellest vähem tõhus , on oluline, et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldaks ka õigusnorme hübriidülekannete ja imporditud ebakõlade kohta ning käsitleks kõiki erinevaid topeltmahaarvamisi , et maksumaksjad ei saaks kasutada allesjäänud seaduselünki. Need normid tuleks liikmesriikide vahel võimalikult suures ulatuses ühtlustada ja kooskõlastada. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust kehtestada karistused maksumaksjatele, kes kasutavad ära hübriidseid ebakõlasid.

(7a)

Tuleb sätestada õigusnormid, et lõpetada erinevate maksuarvestusperioodide kasutamine eri jurisdiktsioonides, mis tekitab maksustamisel ebakõla. Liikmesriigid peaksid tagama, et maksumaksjad deklareerivad maksed kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides mõistliku aja jooksul. Riiklikud asutused peaksid lisaks uurima kõiki hübriidsete ebakõlade põhjuseid ning kõrvaldama kõik seaduselüngad ja tõkestama agressiivset maksuplaneerimist, selle asemel et keskenduda üksnes maksutulu kogumisele.

(8)

Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldab eeskirju liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade kohta, on asjakohane lisada kõnealusesse direktiivi eeskirjad kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta. Neid eeskirju tuleks kohaldada kõigi äriühingu tulumaksu maksvate maksumaksjate, sh kolmandate riikide residendist üksuste püsivate tegevuskohtade suhtes. On vaja hõlmata kõik hübriidseid ebakõlasid hõlmavad kokkulepped, mille vähemalt üks pool on juriidilisest isikust maksumaksja liikmesriigis.

(8)

Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldab õigusnorme liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade kohta, on asjakohane lisada kõnealusesse direktiivi normid kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta. Neid norme tuleks kohaldada kõigi äriühingu tulumaksu maksvate maksumaksjate, sh kolmandate riikide residendist üksuste püsivate tegevuskohtade suhtes. On vaja hõlmata kõik hübriidsed ebakõlasd või nendega seotud kokkulepped, mille vähemalt üks pool on juriidilisest isikust maksumaksja liikmesriigis.

(9)

Hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad peaksid võtma arvesse ebakõlasid hõlmavaid olukordi, mis tulenevad kahe ( või enama) jurisdiktsiooni lahknevatest maksueeskirjadest. Need eeskirjad aga ei tohiks mõjutada jurisdiktsiooni maksusüsteemi üldisi eeskirju.

(9)

On oluline, et hübriidseid ebakõlasid käsitlevaid õigusnorme kohaldatakse automaatselt piiriüleste maksete puhul, mis on maksja poolel maha arvatud, ilma et oleks vaja tõendada maksustamise vältimise motiivi, ning hõlmaksid selliseid ebakõladega seotud olukordi, mis tulenevad topeltmahaarvamistest, vastuolust finantsinstrumentide, maksete ja üksuste õiguslikus kvalifitseerimises või maksete omistamises. Kuna hübriidsed ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja sätestada õigusnormid, mille kohaselt asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka.

(9a)

Püsiva tegevuskohaga seotud ebakõlad tekivad, kui erinevused püsiva tegevuskoha ja elukoha jurisdiktsiooni reeglites, mis käsitlevad tulu ja kulu omistamist sama üksuse eri osade vahel, põhjustavad maksustamise tulemuses ebakõla, sh juhul, kui ebakõla tekib asjaolu tõttu, et püsiv tegevuskoht jäetakse filiaali jurisdiktsiooni seaduste rakendamise tulemusena tunnustamata. Need ebakõlad võivad põhjustada maksustamata jätmist ilma arvessevõtmiseta, topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta ning seepärast tuleks need kõrvaldada. Liikmesriik, kus maksumaksja on resident, peaks tunnustamata püsivate tegevuskohtade osas nõudma, et maksumaksja võtaks maksustatava tulu hulgas arvesse tulu, mis oleks muidu omistatud püsivale tegevuskohale.

(10)

Proportsionaalsuse tagamiseks on vaja käsitleda üksnes neid juhtumeid, mille puhul on märkimisväärne risk, et hübriidseid ebakõlasid kasutatakse maksustamise vältimiseks. Seepärast on asjakohane hõlmata hübriidseid ebakõlasid käsitlevad kokkulepped, mis on sõlmitud maksumaksja ja tema sidusettevõtjate vahel, ning hübriidsed ebakõlad, mis tulenevad maksumaksjat hõlmavatest struktureeritud kokkulepetest.

(11)

Selleks et näha ette piisavalt terviklik sidusettevõtja määratlus hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade jaoks, peaks see määratlus hõlmama ka üksust, mis kuulub finantsaruandluse eesmärgil samasse gruppi, ettevõtjat, mille juhtimisele avaldab olulist mõju maksumaksja, ning ettevõtjat, mille juhtimine avaldab maksumaksjale olulist mõju.

(12)

Eelkõige üksuste hübriidsusega seotud ebakõlasid tuleks käsitleda üksnes siis, kui ühel sidusettevõtjal on vähemalt tegelik kontroll teiste sidusettevõtjate üle. Seega tuleks nendel juhtudel nõuda, et maksumaksja või teised sidusettevõtjad omavad asjaomases sidusettevõtjas või asjaomane sidusettevõtja omab nendes hääleõiguslikku või kapitaliosalust või õigust saada vähemalt 50 protsenti tulust.

(15)

Kuna kolmandaid riike hõlmavad hübriidüksuse ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja ette näha eeskirjad, mille kohaselt sõltuvalt juhtumist asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka.

(15)

Kuna kolmandaid riike hõlmavad hübriidüksuse ebakõlad põhjustavad sageli topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja ette näha õigusnormid, mille kohaselt sõltuvalt juhtumist asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka.

(17)

Hübriidülekanded võivad põhjustada eri maksukohtlemist, kuna struktuurse kokkuleppega hõlmatud finantsinstrumendi ülekandmise tulemusel võib rohkem kui üks kokkuleppe osapool käsitada selle instrumendil aluseks olevat tulu samaaegselt saaduna. Aluseks olev tulu on tulu, mis on ülekantud instrumendiga seotud ja sellest saadud. Selline erinev maksukohtlemine võib põhjustada mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta või maksukrediiti kahes eri jurisdiktsioonis sama kinnipeetava maksu puhul. Seepärast tuleks sellised ebakõlad kõrvaldada. Seoses ilma arvessevõtmiseta tehtava mahaarvamisega tuleks kohaldada samu eeskirju nagu hübriidinstrumendi või ilma arvessevõtmiseta tehtavat mahaarvamist põhjustava hübriidüksuse ebakõlade neutraliseerimise puhul. Kahekordse maksukrediidi puhul peaks asjaomane liikmesriik piirama maksukrediidist saadavat kasu proportsionaalselt aluseks oleva kasumi maksustatava netotuluga.

(17)

Hübriidülekanded võivad põhjustada eri maksukohtlemist, kuna finantsinstrumendi ülekandmise tulemusel võib rohkem kui üks kokkuleppe osapool käsitada selle instrumendil aluseks olevat tulu samaaegselt saaduna. Aluseks olev tulu on tulu, mis on ülekantud instrumendiga seotud ja sellest saadud. Selline erinev maksukohtlemine võib põhjustada mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta või maksukrediiti kahes eri jurisdiktsioonis sama kinnipeetava maksu puhul. Seepärast tuleks sellised ebakõlad kõrvaldada. Seoses ilma arvessevõtmiseta tehtava mahaarvamisega tuleks kohaldada samu eeskirju nagu hübriidinstrumendi või ilma arvessevõtmiseta tehtavat mahaarvamist põhjustava hübriidüksuse ebakõlade neutraliseerimise puhul. Kahekordse maksukrediidi puhul peaks asjaomane liikmesriik piirama maksukrediidist saadavat kasu proportsionaalselt aluseks oleva kasumi maksustatava netotuluga.

(19)

Imporditud ebakõlade puhul kandub kolmandate riikide osapoolte vahelise hübriidse ebakõla mõju liikmesriigi jurisdiktsiooni muu kui hübriidinstrumendi kasutamise kaudu, mis vähendab hübriidsete ebakõlade neutraliseerimise tõhusust. Ühes liikmesriigis mahaarvatavat makset saab kasutada kolmandate riikide vahelist hübriidset ebakõla hõlmava struktureeritud kokkuleppe raames kulu rahastamiseks. Selliste oluliste ebakõlade kõrvaldamiseks on vaja lisada eeskirjad, millega ei lubata makset maha arvata, kui maksest saadav vastav tulu otse või kaudselt tasakaalustab mahaarvamise, mis tuleneb kolmandate riikide vahelisest hübriidseid ebakõlasid käsitlevast kokkuleppest, mis põhjustab topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta.

(19)

Imporditud ebakõlade puhul kandub kolmandate riikide osapoolte vahelise hübriidse ebakõla mõju liikmesriigi jurisdiktsiooni muu kui hübriidinstrumendi kasutamise kaudu, mis vähendab hübriidsete ebakõlade neutraliseerimise tõhusust. Ühes liikmesriigis mahaarvatavat makset saab kasutada kolmandate riikide vahelist hübriidset ebakõla hõlmava struktureeritud kokkuleppe raames kulu rahastamiseks. Selliste oluliste ebakõlade kõrvaldamiseks on vaja lisada eeskirjad, millega ei lubata makset maha arvata, kui maksest saadav vastav tulu otse või kaudselt tasakaalustab mahaarvamise, mis tuleneb kolmandate riikide vahelisest hübriidseid ebakõlasid käsitlevast või sellega seotud kokkuleppest, mis põhjustab topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta.

(21)

Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks hübriidsete ebakõlade suhtes. Seda ei saa liikmesriigid ise täielikult saavutada, arvestades et liikmesriikide äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Selle tulemuseks oleks kooskõla puudumine. Tulenevalt hübriidseid ebakõlasid käsitlevate kokkulepete piiriülesest olemusest ja vajadusest võtta vastu lahendusi, mis toimivad siseturul tervikuna, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades nõutava kaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus.

(21)

Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks hübriidsete ebakõlade suhtes. Seda ei saa liikmesriigid ise täielikult saavutada, arvestades et liikmesriikide äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Selle tulemuseks oleks kooskõla puudumine. Tulenevalt hübriidsete ebakõlade piiriülesest olemusest ja vajadusest võtta vastu lahendusi, mis toimivad siseturul tervikuna, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega , muu hulgas minna eraldiseisva üksuse lähenemisviisilt üle ühtsele lähenemisviisile seoses hargmaiste ettevõtjate maksustamisega . Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades nõutava kaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus.

(21a)

Selleks et tagada selge ja tõhus rakendamine, tuleks rõhutada kooskõla OECD väljaandes „Neutralising the Effects of Hybrid Mismatch Arrangements, Action 2 – 2015 Final Report“ sisalduvate soovitustega.

(23)

Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist nelja aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on,

(23)

Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist iga kolme aasta järel pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis on selleks hindamiseks vajalik.

(23a)

Liikmesriigid peaksid olema kohustatud jagama kogu asjakohast konfidentsiaalset teavet ja parimaid tavasid, et võidelda maksualaste ebakõlade vastu ning tagada, et direktiivi (EL) 2016/1164 rakendatakse ühetaolisel viisil.

a)

punkti 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 9 kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub finantsaruandluse eesmärgil samasse gruppi [Termin on muutunud. Vana termin oli „kontsern“] nagu maksumaksja, ja ettevõtjat, mille juhtimisele avaldab olulist mõju maksumaksja, või ettevõtjat, mille juhtimine avaldab maksumaksjale olulist mõju. Hübriidüksusega seotud ebakõlade puhul muudetakse määratlust nii, et 25 % nõue asendatakse 50 % nõudega“;

aa)

punkti 4 kolmas lõik jäetakse välja;

„9)

„hübriidne ebakõla“ – maksumaksja ja sidusettevõtja vaheline olukord või eri maksujurisdiktsiooni osapoolte vaheline struktureeritud kokkulepe , mille puhul erinevused finantsinstrumendi või üksuse õiguslikus kvalifitseerimises või kaubandusliku kohaloleku käsitamine püsiva tegevuskohana toovad kaasa mis tahes järgmise olukorra:

„9)

„hübriidne ebakõla“ – maksumaksja ja muu üksuse vaheline olukord , mille puhul erinevused finantsinstrumendi või selle alusel tehtud makse õiguslikus kvalifitseerimises või erinevused hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud makse või hübriidüksuses või püsivas tegevuskohas tekkinud makse , kulu või kahjumi tunnustamises või erinevused arvestuslike maksete tunnustamises, mis on tehtud sama maksumaksja kahe poole vahel või kaubandusliku kohaloleku tunnustamises püsiva tegevuskohana, toovad kaasa mis tahes järgmise olukorra:

(b)

makse arvatakse maksubaasist maha jurisdiktsioonis, kust makse pärineb , ilma et sedasama makset teises jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse võetaks („mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta“);

(b)

makse arvatakse maksubaasist maha mis tahes jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse tehtud maksena („maksja jurisdiktsioon“) , ilma et sedasama makset mis tahes teises jurisdiktsioonis , kus makset käsitatakse saadud maksena („maksesaaja jurisdiktsioon“), maksustamisel arvesse võetaks („mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta“);

(c)

kui kaubandusliku kohaloleku käsitamisel püsiva tegevuskohana esineb erinevusi ja ühest jurisdiktsioonist pärit tulu jäetakse maksustamise eesmärgil teises jurisdiktsioonis maksustamata ilma seda sama tulu teises jurisdiktsioonis vastavalt arvessevõtmata (edaspidi „maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta“).

(c)

kui kaubandusliku kohaloleku tunnustamisel püsiva tegevuskohana esineb erinevusi ja ühest jurisdiktsioonist pärit tulu jäetakse maksustamise eesmärgil teises jurisdiktsioonis maksustamata ilma seda sama tulu teises jurisdiktsioonis vastavalt arvessevõtmata (edaspidi „maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta“).

(ca)

hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta, kui ebakõla tuleneb erinevustest püsivale tegevuskohale ja hübriidüksusele tehtud maksete tunnustamises;

(cb)

makse põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena.

ba)

lisatakse järgmine punkt:

bb)

lisatakse järgmine punkt:

11)

ca)

lisatakse järgmine punkt:

i)

kui makse on pärit liikmesriigist, ei luba see liikmesriik mahaarvamist teha, või

ii)

kui makse on pärit kolmandast riigist, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks selle makse maksubaasis arvesse, v.a juhul, kui kolmas riik on juba keelanud mahaarvamise tegemise või on nõudnud selle makse arvessevõtmist.

(3a)