13.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 345/130

Raportöör:

Joost VAN IERSEL

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks teatise „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“, mis käsitleb andmete säilitamist kui uue majanduse keskset ja üliolulist tegurit (1).

1.2.

Teatises käsitletakse isikustamata ja/või täielikult anonüümitud andmeid. Kui andmed vastavad isikuandmete määratlusele, kohaldatakse andmekaitseraamistikku, eeskätt isikuandmete kaitse üldmäärust.

1.3.

Peamine väljakutse on rajada Euroopa-põhine andmete ökosüsteem, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning suure konkurentsivõime seisukohalt asendamatu praeguses maailmas, kus toimuvad põhjalikud muutused ning Ameerika Ühendriigid ja Aasia pakuvad tugevat konkurentsi. Ühenduvuse ja talletamisvõimaluste edendamiseks on kogu maailmajaos tarvis avaliku ja erasektori investeeringuid taristusse.

1.4.

Andmete ökosüsteemi rajamine eeldab ärivaldkonnas, avalike teenuste osas, ühiskonnas ja liikmesriikide tasandil teadlikkuse parandamist. Vaja on suuremat usaldust ja avatust ning kõigi osaliste tahet andmeid jagada.

1.5.

Komitee rõhutab, et kaalul on palju enam kui õiguslikud ja praktilised küsimused. Praeguse muutuste protsessi kontekstis tuleb kiiresti kohandada Euroopa põhipädevusi. Euroopa on selles strateegilises valdkonnas maha jäänud. Ettevõtjate hulgas on vaja proaktiivset mõtteviisi, et olla avatud üha suurematele andmevoogudele ja arendada suutlikkust suurandmeid töödelda. Juurutada tuleb paindlikke ja kohandamiseks sobivamaid ärimudeleid.

1.6.

Innovatsiooni võimaldavateks ning samas ettevõtjate ja kodanike õigusjärgseid huvisid kaitsvateks vahenditeks on üleliidulised platvormid ja seminarid, teaduslaborid, tippkeskuste rajamine, kogukonna edendamine, tulevikutehased, katsesüsteemid, teabevahetus, rakenduste programmeerimisliidesed, ettevõtjate koolitamine, näidislepingud, teadlaste ja ettevõtjate koostöö, ühised tehnoloogiaalgatused ning avaliku ja erasektori partnerlus nt ulatuslike näidisprojektide puhul.

1.7.

Erakapital ja küpsem Euroopa riskikapitaliturg on asendamatud.

1.8.

Et kõrvaldada põhjendamatud takistused ning kehtestada õiged tehnilised ja õigusnormid, peaks komisjon läbi viima täpse analüüsi hetkeolukorra ja andmete vaba liikumist pärssiva kaitsva hoiaku kohta liikmesriikides. Põhjendamatute takistuste eemaldamine andmete vaba liikumise teelt peaks moodustama üleeuroopalise tööstuspoliitika lahutamatu osa. Riiklike turgude avamine peaks samuti kuuluma Euroopa poolaasta alla.

1.9.

Andmete asukohapiirangud on eriti kahjulikud VKEdele ja innovatsioonile. Komitee toetab jõuliselt komisjoni ettepanekut, et mis tahes andmete talletamisel tuginetaks liikmesriikides vaba liikumise põhimõttele. Komitee soovib riiklike turgude avamise kohta tegevuskava ja tähtaegasid. Seda teemat peaks käsitlema ka Euroopa poolaasta raames.

1.10.

Väga oluline andmeallikas on avaliku sektori teadustegevus. Komisjon peaks innustama selle levikut kogu Euroopas.

1.11.

Põhimõttekindlalt tuleks austada erasektori lepinguvabadust. Üldine ELi standardiraamistik on soovituslik, kuid standardid ei tohiks mingil viisil pärssida innovatsiooni. Edendada tuleks andmete ülekantavust.

1.12.

Vastutus on problemaatiline küsimus: vajalik võib olla tootevastutuse direktiivi läbivaatamine ning võib-olla tuleb kaaluda spetsiaalseid õigusnorme masinatevahelise teabevahetuse kohta.

1.13.

Komisjoni võiks innustada tõsiselt kaaluma andmete vaba liikumise või andmetele juurdepääsuga seotud aspekte eri keeltes.

1.14.

Väga tähtis on inimtegur. Vaja on ELi programme, mis aitavad töötajaid ja noori tulevikuarenguteks ette valmistada. Haridus ja väljaõpe töökohal on äärmiselt olulised, et näiteks vastata üha suurenevale vajadusele andmeanalüütikute järele.

1.15.

Neid protsesse tuleb korralikult kontrollida majanduses, aga ka komisjoni poolt ja riigi tasandil, et Euroopas saaksid välja kujuneda tõeliselt võrdsed tingimused.

2.1.

Eristatakse isikuandmeid ja isikustamata andmeid ehk isikuga seotud ja mittespetsiifilisi massandmeid. Mõlemad on digitaalse turu osa, kuid nende eesmärgid on erinevad ja neid hõlmavad eraldi ELi õigusnormid (2).

2.2.

Suurandmeid käsitlevas teatises, (3) mis on teatise „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (4) järelmeede, käsitletakse isikustamata ehk anonüümseid andmeid.

2.3.

Isikuandmed ja isikustamata andmed kattuvad teatavatel juhtudel kahe valdkonna võimaliku koostoime ning avaliku ja erasektori koostoime tõttu. Näiteks kattuvad tervishoiusektoris osaliselt patsientide isiklikud huvid, ettevõtjate huvid ja avalik huvi.

2.4.

Muutused on mitmetahulised ja ettearvamatud. Käimasolevad andmete vertikaalse ja horisontaalse astmestamisega seotud protsessid loovad üha enam võimalusi andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja töötlemiseks. Suurandmed on tuleviku kliendikeskse majanduse nurgakivi.

2.5.

Andmetel on märkimisväärne mõju tootmisliinidele, teenuste ja tootmise koostoimele ning väärtusahelatele. Nad võimendavad väärtusahelate killustumist.

2.6.

Üha arvukamad idu- ja kasvufirmad illustreerivad andmete võtmerolli. VKEd sõltuvad suuresti soodsast rahvusvahelisest (Euroopa) olukorrast ja rahastusest.

2.7.

Kliendikeskne majandus on suurandmete, masinatevahelise teabevahetuse ja andmete vaba liikumise tulemus. Nii luuakse keerukaid tooteid ja teenuseid. Kõik sektorid ja kõik ettevõtete tasandid kohanevad nende muutustega. Sektorite ning suurte ja väikeste ettevõtjate vahel on aga olulisi erinevusi, samuti erinevad ettevõtjate positsioonid väärtusahelates, ettevõtjate sõltuvustasemed, võimalused töötlevas tööstuses ja teenuste sektoris ning seega ka ettevõtjate seisukohad.

2.8.

Kui EL ei rakenda digiteerimise täit potentsiaali, ohustab see suuresti 605 miljardi euro suuruse lisaväärtuse saavutamist aastaks 2025. Teiselt poolt on aga potentsiaal veelgi muljetavaldavam: Saksa tööstusettevõtjate liidu uuringus prognoositi, et Euroopas võidakse aastaks 2025 luua lausa 1,25 triljoni euro ulatuses lisaväärtust.

2.9.

Sarnased protsessid toimuvad üle kogu maailma. Võrdlusuuringutest nähtub, et EL on selles vallas maha jäänud, hoolimata sellest, et maailma mastaabis on liidul praegu mitmetes sektorites väljapaistvad majandustulemused.

2.10.

Ameerika ja Euroopa ettevõtete vahel on küllaltki suured kultuurilised erinevused. Euroopas luuakse andmeid peamiselt tootmissektori eri osades (5). Samas stimuleerivad Ameerika Ühendriikide andmetööstust peamiselt teenindus- ja andmepõhised ettevõtted (nn GAFA ja viimasel ajal ka NATU) (6). Ühendriikides on suur ja dünaamiline siseturg ning suurepärased finantstingimused. Äritegevuses ollakse riskialtid. Lisaks on USA ettevõtjate käsutuses kiired võrgud ja tohutu salvestusmaht. Samuti kasvab järjest suurte Hiina platvormide arv.

2.11.

On tähelepanuväärne, et ehkki Euroopa on maha jäänud, ei viidata komisjoni teatises Euroopa peamistele rahvusvahelistele konkurentidele, kuigi just nende pärast peab Euroopa kiiremas korras parandama on jõudlust ja poliitika koordineerimist. Ameerika Ühendriikides ja Hiinas määratleti riiklikud sihid üsna hiljuti, eesmärgiga saavutada ja tagada maailma majanduses juhtpositsioon. Seal ning ka mujal toetatakse ja edendatakse suurandmeid taotluslikult kui vahendit Ameerikas ja Hiinas asuvate ettevõtjate konkurentsieelise tugevdamiseks. Ameerika Ühendriikides võttis Obama valitsus väga selge seisukoha Ameerika kolmanda tööstusrevolutsiooni osas – mis on samaväärne ELi neljanda tööstusrevolutsiooniga (tööstus 4.0) –, tugevdamaks Ameerika konkurentsivõimet ja majanduslikku juhtpositsiooni. Ameerika-kõigepealt-poliitika võimendab seda käitumist ilmselt veelgi. Suurandmete edasiarendamist tuleb siin samuti pidada geopoliitiliseks teguriks.

3.1.

Põhjuste hulgas, miks „Euroopa digitaalmajandus [on] olnud andmerevolutsiooniga kaasaminekul aeglane ja tal puudub võrreldav tööstussuutlikkus“, (7) juhib komisjon õigustatult tähelepanu seosele andmete vaba liikumise tõkete ja Euroopa turu arengu mahajäämuse vahel.

3.2.

Kui USA andmekaitse põhineb peamiselt andmete tahtlikul esitamisel ja kuulub isikuandmete puhul tarbijakaitse valdkonda, siis enamikus Euroopa riikides on vastu võetud andmekaitseseadused ja seal peetakse andmekaitset sageli põhiseaduslikuks õiguseks. Ühelt poolt võib Euroopa andmeturbel põhinevat lähenemist pidada konkurentsieeliseks, teiselt poolt paistab suurandmete kasutamine ja töötlemine olevat nii piiratud, et see takistab innovatsiooni.

3.3.

Turu killustatusest tuleb lahti saada. Komisjonile on vaja anda voli kindlaks teha, kuidas ja mil määral tuleb liikmesriikide käsitlusviiside lahknevused kõrvaldada, et vähendada erinevusi arengus ja lähenemisviisides.

3.4.

Võttes arvesse asjade internetist, tulevikutehastest ja autonoomsetest ühendatud süsteemidest tingitud üha suurenevaid andmekoguseid, on Euroopa tasandil võetavad meetmed eriti vajalikud ja strateegiliselt olulised. Suure ja tugeva digimajanduse rajamise õiguslikuks ja tehniliseks aluseks on üleeuroopaline andmete vaba liikumine (8).

3.5.

Tuleb kehtestada ELi tööstuspoliitika. Põhjendamatud takistused andmete vabale liikumisele tuleb kõrvaldada. Siseturul ei saa kehtida korraga 28 erinevat tööstuspoliitikat, millest igaühel on oma vahendid ja eesmärgid. See on nii ka digiajastul (9). Seega peaksid komisjon ja valitsused toimima vahendajatena, tegutsedes pikaajalise eesmärgi nimel ja määratledes tegutsemis- ja raamtingimused avaliku ja erasektori partnerlust aluseks võttes (10).

3.6.

Komisjon juhib õigustatult tähelepanu riigiasutuste esitatud põhjendustele andmete liikumise piiramiseks. Andmete asukohta puudutavad meetmed, millega võetakse uuesti kasutusele digitaalne „piirikontroll“, (11) tuleb asendada asjakohase Euroopa raamistikuga.

3.7.

Komitee soovitab üksikasjaliku analüüsi teostamist liikmesriikide praeguse olukorra ja Euroopas esinevate suurte lahknevuste kohta. Saksa tipptootjad on kõige tõhusamad andmete tekitajad, neile järgnevad kõrgtehnoloogilised tootmisklastrid muudes, nii suurtes kui ka väikestes riikides. Teiselt poolt kasvab jõudsalt ka teenustepõhiste suurandmete roll Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis ning mõnes väiksemaski riigis.

3.8.

Andmete vaba liikumist takistab oluliselt liikmesriikide tõrjuv hoiak. Praeguseks on tuvastatud vähemalt 50 õiguslikku ja haldusalast tõket. Ka liikmesriikide riigihankenõuetes on olulisi erinevusi. Domineerivad eri kultuurid ja traditsioonid. Erineva tööstuspoliitika tõttu on igas riigis erinev õiguskeskkond; ühine tööstusraamistik puudub. Isikustamata andmetega seotud usaldamatus võib olla tingitud ka erinevast lähenemisviisist isikuandmete seaduslikule käitlemisele. Valitsuse ja ettevõtjate tõrjuvad hoiakud mitmetes riikides kipuvad üksteist võimendama.

3.9.

Samas saab ainult liikmesriikidevahelise suurema usaldusega luua ühtse turu, millest kujuneb andmemajandust soodustav ja innovatsiooni edendav keskkond.

3.10.

Riiklikke eesmärke, nagu innovatsiooni edendamine ja lisaväärtuse järkjärguline loomine, saab kõige paremini täita, kui luuakse suurandmete ühisturg, tagatakse andmete turvaline talletamine uusimal tehnoloogial põhineva IKT juhtimise laialdase kasutamise abil, ja koondatakse võimalusi.

3.11.

Lisaks läbipaistvuse takistamisele ja innovatsiooni pärssimisele on andmete asukohapiirangul negatiivne mõju peamiselt piiriüleselt tegutsevatele VKEdele. Seepärast toetab komitee jõuliselt komisjoni ettepanekut, et „liikmesriigid [peaksid] andmete talletamist või töötlemist mõjutavate meetmete puhul juhinduma „andmete vaba liikumise põhimõttest ELis““ (12).

3.12.

Komitee palub tungivalt, et riiklike turgude avamist üleeuroopalisele andmete levitamisele käsitletaks ka Euroopa poolaasta raames, sh riigipõhistes soovitustes. Avalike andmete kättesaadavus kogu Euroopas aitab ühtse turu täielikult välja kujundada ja loob võrdsed tingimused. Isikuandmete kaitse üldmäärus aitab samuti ühiseid tingimusi luua (13).

3.13.

Piirkondade ja linnade käsutuses on ka dünaamilisi andmeid. Avaliku ja erasektori osalusega piirkondlikud platvormid edendavad piirkondade majandust ja võivad tugevdada piirkondlikke klastreid rahvusvahelises kontekstis. Piirkondi ja linnasid tuleks veenda tegutsema avatud meelega. Ka siin saab EL etendada olulist osa parima tava ja uusima oskusteabe levitajana piirkondlike asutuste hulgas.

3.14.

Väga oluline andmeallikas on avaliku sektori teadustegevus. Kuna kaasatud on maksumaksjate raha, on oluline tagada selliste andmete laiem levitamine. Teadusuuringute käigus loodavast andmevaramust saavad eelkõige kasu VKEd.

3.15.

Sellised avalikud andmed mõjutavad sageli erasektori tegevust. Lepingulised suhted ärisektoriga nõuavad loomulikult andmete teistsugust käitlemist. Näiteks võib tuua transpordis, energiasektoris, satelliitide poolt, maaregistrites ja muude avalike teenuste käigus tekitatavad isikustamata andmed.

3.16.

Võttes arvesse taunimisväärselt suuri lahknevusi Euroopas, juhib komitee tähelepanu asjaolule, et andmete piiranguteta liikumine üle Euroopa võib kaasa aidata riikide majanduste lähenemisele, mis on nii arenenud majanduspiirkondade kui ka mahajäänud riikide huvides. Riigiasutustel võib paluda üksteist toetada ja juhendada, et paika seada õiged mehhanismid.

3.17.

Teatises ei käsitleta andmete vaba liikumise või andmetele juurdepääsuga seotud aspekte eri keeltes. Kuna keeleandmed saavad olla ka ainult masintekkelised, peaks komisjon komitee arvates intensiivistama oma jõupingutusi teadustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks ja juurutama eri keeltes väljendatud andmete automaatset tõlkimist kõigisse ELi ametlikesse keeltesse.

3.18.

Komitee rõhutab vajadust kõikehõlmava lähenemisviisi järele ja ühise eesmärgi poole püüdlemise edendamist nii konkurentsivõime nõukogus kui ka mujal, et luua vastastikune usaldus. Usaldus on äärmiselt oluline. Euroopa turu avamisel isikustamata andmete vabale liikumisele on ka ulatuslik poliitiline mõju. Siinkohal kerkib esile mitmeid küsimusi, nagu ühtse turu aluste ning suurtes ja väikestes ettevõtetes toimuva innovatsiooni tugevdamine, majanduskasvu ja töökohtade loomise väljavaate parandamine, liikmesriikide majandusliku lähenemise ning konkurentsivõime edendamine.

4.1.

Teatises vaadeldakse paljusid võimalikke koostoimeid igas suuruses ettevõtete vahel andmevaldkonnas (ettevõtjatevaheline teabevahetus). Samuti tuleb arvesse võtta avalikke teenuseid. Andmed on äärmiselt mitmekesised ja seetõttu on nende areng ettearvamatu.

4.2.

Komisjon seab õigustatult prioriteediks eesmärgi tagada igat liiki turuosalistele juurdepääsu suurtele ja mitmekülgsetele andmekogumitele. Komisjon juhib tähelepanu andmete vaba liikumise takistustele ja nendib, et „andmevahetus [on] praegu seega piiratud“ (14).

4.3.

Põhjused, miks ettevõtjad hoiavad andmed endale, on enesestmõistetavad. Tooteid ja teenuseid toodetakse ettevõtte tootmiskavade või laiemalt ettevõtte strateegiate alusel, mida ei jagata teistega. Põhimõttekindlalt tuleb austada erasektori lepinguvabadust ja see tagada (15).

4.4.

Pilt on väga kirju. Suurtel ettevõtjatel on sageli võimalus teha ise teadusuuringud, millel on väga palju võimalikke rakendusi. Väiksemate ettevõtjate olemusest tingituna on nende võimalused piiratud. Ent igal juhul on teiste ettevõtjatega andmete jagamist pooldavad väited ülekaalus, sest see pakub eeliseid kõigile kaasatud ettevõtjatele.

4.5.

Reeglina ei hõlma intellektuaalomandi õigused masinatevahelise teabevahetuse andmeid. Seepärast kehtivad õiguskaitset vajavate erirakenduste puhul ELi seadused. Muudel juhtudel reguleeritakse andmeid ja nende käitlemise viise lepinguliste lahendustega, nt andmete omandiõigus ja hinnad.

4.6.

Andmeid reguleeriv õigusraamistik peaks tagama ettevõtete õiguste kaitse samas ulatuses, nagu tagatakse materiaalsete kaupade kaitse.

4.7.

Uute õiguslike meetmete järele pole erilist vajadust. Olemasolevad õigusaktid hõlmavad enamikku valdkondi ja neid saab vajaduse korral digiajastu erinõuete kohaselt ümber sõnastada.

4.8.

Võttes arvesse praegust dünaamikat ja ettearvamatut arengut, ei tohiks võimalik üldine standardiraamistik mitte mingil juhul innovatsiooni pärssida. Kehtivad standardid piiravad sageli innovatsiooni ja uusi standardeid on vaevalt võimalik kehtestada ilma arengusuundumusi paremini mõistmata. Seepärast on vaja uusi reguleerimisviise. Edendada tuleks andmete ülekantavust.

4.9.

Vastutus on problemaatiline küsimus (16). Vastu on võetud mõned direktiivid ja tehnoloogia ulatuse laienedes võib olla tarvis neid muuta, näiteks nii, et tootevastutuse direktiiv hõlmaks ka asjade internetti ja tehisintellekti. Ka masinatevahelise teabevahetuse puhul võib olla vaja spetsiaalseid vastutust käsitlevaid õigusnorme. Võttes arvesse ettevõtjatevahelisi väga erinevaid ja pidevalt muutuvaid suhteid andmete vallas, on kehtivad õigusaktid komitee hinnangul üldiselt rahuldavad. Iga uus õigusakt peaks innovatsiooni edendama ega tohiks seda mingil juhul takistada.

4.10.

Suuremate andmevoogude liikumine või edastamine on võimalik saavutada ettevõtetevaheliste lepingutega, kasutades ära olemasolevaid või uusi platvorme ja seminare (eelistatavalt rahvusvahelisel tasandil) ning rakendusliideseid, (17) intensiivistades samuti sihipäraseid suhteid teadusringkondade ja ettevõtjate vahel. Platvormides ja seminaridel peaksid olema esindatud ka teadusringkonnad. Paljud neist on tööstus 4.0 raames juba kasutusel, näiteks piirkondlikud teaduslaborid. Uuringukeskustes riiklikult rahastatavate projektide käigus tekitatavate andmete levitamine tuleks muuta kohustuslikuks (18).

4.11.

Komitee pooldab katsetusalasid ja avatud turgu andmetega kauplemiseks, et innustada neid, kes on avatuma suhtumisega. Samuti saab välja selgitada ja tugevdada ühiseid valdkondi. Katsetusalade vajaduse kindlakstegemise võiks teha ülesandeks ühele organisatsioonile, kes hõlbustaks ka viljakat kvaliteetset koostööd asjaomaste ametite vahel.

4.12.

Komitee juhib tähelepanu väga kasulikule algatusele, mille komisjon ja ühendus Big Data Value Association käivitasid 2014. aastal (19). Mõlema partneri hiljutises avalduses toodi esile neli peamist vahendit, mida avaliku ja erasektori partnerluses rakendada:

See lähenemisviis on Euroopa edasiste algatuste puhul eeskujuks. Lisaks avaliku ja erasektori partnerlustele teaduse valdkonnas on ka innovatsioonile keskenduvaid ühiseid tehnoloogiaalgatusi.

4.13.

Üks võimalus oleks luua Euroopa koostöö näidislepingud.

5.1.

Peale reguleerivate ja praktiliste sätete on tugeva digitaalmajanduse jaoks Euroopa ettevõtluses vaja ka avatumat keskkonda. Paradigma muutusele ennetava vastuse andmine on eelkõige teadlikkuse ja hoiakute küsimus.

5.2.

Maailmamajandus tervikuna on põhjalikult muutumas. Sellesse protsessi, milles ei tohi vastandada olemasolevaid tööstusi uute sektoritega, st „vanasid“„uutega“, tuleb kaasata kõik sektorid – nii väikesed kui ka suured. Euroopa põhipädevusi peab muutma kiiremini ja tõhusamalt ning soodustada tuleb kõigi valdkondade osalemist selles protsessis.

5.3.

Protsess ise toimub suuremas osas alt üles ning on seega seotud ärisektori ja ettevõtjatega. Lisaks komisjoni esitatud väärtuslikele vahenditele, (20) mis aitavad muuta turud andmete vaba liikumisega seotud ennetavatele kohandustele vastuvõtlikumaks, juhib komitee tähelepanu vajadusele muuta suhtumist Euroopa ettevõtluse paljudes osades.

5.4.

Andmed on ettevõtjate jaoks tundlik teema juba praegu, aga tulevikus veelgi enam. Ainult piiratud arv ettevõtjaid suhtub avatud andmetesse positiivselt. Hea oleks, kui komisjon koostaks näidete loetelu. Lisaks on paljud ettevõtjad ikka veel väärarvamusel, et nende praegune keerukas tootmistase tagab tulevikuski turupositsiooni.

5.5.

Erinevused USA ja Euroopa vahel on märkimisväärsed. Euroopa tehnikavaldkonna traditsioone iseloomustab pigem konservatiivne lähenemine. Konkurentsieelise seisukohalt on otsustav tähtsus kõrgetasemelisel inseneritööl ja andmete käitlemise ülimalt kõrgel tasemel. USA on ettevõtja ja tarbija vahelistes suhetes kõrgel tasemel ning suhtub avatumalt vabasse juurdepääsu. Euroopas on väga heal tasemel kvaliteetne tootmine ja ettevõtjatevahelised suhted, kuid samas soovivad ettevõtjad säilitada kontrolli oma andmete üle.

5.6.

Tuleb tõsiselt analüüsida, kas Euroopa on praegu suuteline suurandmetega korralikult tegelema. Teisisõnu tuleb ELi ettevõtjatel seista silmitsi probleemiga, et USAs on laialdane suutlikkus kasutada andmeid äriotstarbel, mis tähendab, et käideldavad andmed, sh ka sobivad algoritmid uute ideede loomiseks, talletatakse USA ettevõtjate serverites (21).

5.7.

Muutuste järele on terav vajadus. Parim lahendus on võtta vastu strateegia, mis aitaks säilitada tootmise praegused tugevad küljed, olles samas üha avatum andmevoogudele. Muutuste protsess ei saa toimuda üleöö, vaid üksnes sammhaaval. Euroopa ärisektor peab leidma Euroopa jaoks kõige tõhusama lahenduse: vastuvoolu liikumise asemel tuleb vastuvõetaval viisil muutuda (22).

5.8.

Paljud Euroopa ettevõtjad peavad toimetulekuks suurendama nii andmetega töötamise suutlikkust kui ka parandama tootmistegevust. Nii kummaline kui see ka pole, peaks avatus ja läbipaistvus suurandmetega seonduva suhtes algama paljudes ettevõtetes ettevõttesisese töökorralduse ja lähenemisviiside muutmisest.

5.9.

Põhilised on paindlikud ja hõlpsamini kohandatavad ärimudelid, mis vahetavad järk-järgult välja traditsioonilise vertikaalselt integreeritud tootmisettevõtjate maastiku (23). Sellised ärimudelid peavad võimaldama ettevõtjatel tegutseda tõhusamalt keskkonnas, kus on üha suurem hulk tooteid ja teenuseid ning tootmine ja teenused on täielikult integreeritud. Mõnikord tuleb ettevõtjatel suuremate eeliste saamiseks leppida ka teatavate puudustega.

5.10.

Korraldada tuleks arvamustevahetusi, et arutada vastuolu, mis valitseb ühelt poolt ettevõtteidentiteedi andmetes säilitamise ja teiselt poolt vältimatu vajaduse vahel innovatsiooni järele rahvusvahelises kontekstis, samuti tuleks uurida, millised on kõige tõhusamad lähenemisviisid ettevõtete avatuse suurendamiseks. Komisjon saab vahetuste euroopastumisele eriti hästi kaasa aidata.

5.11.

Vaja on ideid tippkeskuste loomiseks, et konkureerida selliste tippkeskustega nagu Silicon Valley, samuti suurte Ameerika ülikoolidega.

5.12.

Lisaks on tarvis süvendada Euroopa vähearenenud kapitaliturgu. Suurandmete dünaamiliseks käitlemiseks on vaja mitte üksnes edukaid idufirmasid, vaid eelkõige kasvufirmasid, mida on liiga vähe. Seepärast on dünaamilisem Euroopas asuv riskikapitaliturg vältimatu. Uurida ja kohandada tuleks selle arengut edendavaid ja tõhustavaid meetmeid, järgides näiteks Iisraeli parimaid tavasid.

5.13.

Ühendkuningriigis on vilgas andmeid loov majandus. Komitee on seisukohal, et Euroopa ja Briti tööstus peaksid andmete läbipaistva ja avatud genereerimise eesmärgil jätkuvalt tihedat koostööd tegema.

6.1.

Komitee varasemad arvamused (24) tööstus 4.0 mõju kohta ühiskonnale ja tööturule on jätkuvalt asjakohased ka andmete vaba liikumise ajastul. Mõnd nende aspekti tuleb rõhutada.

6.2.

Andmete väljatöötamise ja levitamise dünaamika nõuab täielikku mõistmist ühiskonna, aga eelkõige Euroopa ettevõtete tööjõu hulgas. Vaja on ajakohast teabevahetust, et edendada piisavaid teadmisi ja avalikkuse heakskiitu sügavate muutuste protsessile. Oma roll on sotsiaalpartneritel.

6.3.

Väga tähtis on inimtegur. Vaja on kõigi tasandite sotsiaaldialoogi, et teha vajalikke kohandusi ja võtta kasutusele programmid, mis valmistaksid töötajaid ja noori uueks tegelikkuseks ette. Tarvis on palju rohkem andmeanalüütikuid ja andmeteadlasi.

6.4.

See osutab ka raskustele uut liiki organisatsioonide loomisel, mida on vaja tööliste koolitamiseks ja koostööks kõigis ühiskonnakihtides, kus töö osa väheneb. Praegused sotsiaalsüsteemid ei ole sellistele probleemidele vastamiseks kohased, kuigi on erandeid, näiteks teatavad „puhverfirmad“, mida Soomes kasutatakse endiste ametnike üleviimisel rahvatööle, säilitades neile samal ajal sotsiaalkindlustuse. Kõik peavad mõistma, et töökeskkond on muutunud.

6.5.

Tööturu arengusuundumused ja sotsiaalne kaasatus on samuti tööstuspoliitika laiema kontseptsiooni osa. Uuringute tulemused erinevad. Ühelt poolt prognoositakse töökohtade arvu vähenemisest kuni 50 %, eriti kontoritöötajate hulgas, teisalt aga uute töökohtade arvu kasvu 20 % tänu digiteerimisele ja uusimal tehnoloogial põhinevale tootmisele. Kõik asjaosalised peaksid üleminekule keskenduma, et kõrvaldada takistused kohanduste sisseviimise teelt ja soodustada lahendusi, millega luuakse inimestele uusi võimalusi eelkõige teenuste pakkumise arendamisel.

6.6.

Haridus ja töökohal toimuv väljaõpe kõigil tööjõu tasanditel pakub suurt huvi igas sektoris ja igas riigis. See ei peaks piirduma tehniliste valdkondadega.

6.7.

Komitee juhib tähelepanu toetavale rollile, mida komisjon saab etendada, näidates teed ning selgitades välja probleeme ja võimalusi. Ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja valitsuste hulgas tuleks korraldada ELi-põhiseid seminare ja mõttevahetusi, sh parimate tavade kohta. Euroopa eri kultuuride hulgas tuleb leida ühised jooned ja ühised lähenemisviisid ning neid tuleb edasi arendada.