EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016SC0005

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS) ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK

SWD/2016/05 final - 2016/02 (COD)

Strasbourg, 19.1.2016

SWD(2016) 5 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Lisatud dokumendile:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS) ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK

{COM(2016) 7 final}
{SWD(2016) 4 final}


Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang direktiivi (millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS) ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK) ettepaneku kohta

A. Vajadus meetmete järele

Miks on meetmeid vaja? Mis on lahendamist vajav probleem?

Olemasolev elektrooniline süsteem (ECRIS – Euroopa karistusregistrite infosüsteem) teabe vahetamiseks varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mille on teinud ELi kriminaalkohtud kriminaalmenetluses konkreetse isiku vastu, ja ka muudel eesmärkidel, kui liikmesriigi õigus seda võimaldab, on kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul ebatõhus. ECRISes puudub võimalus tuvastada hõlpsasti liikmesriigid, kellel on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta karistusregistri andmeid. Sellist teavet sooviv liikmesriik peab saatma kõigile liikmesriikidele üldpäringu, kaasa arvatud (suuremale osale) liikmesriikidele, kellel taotletud teavet ei ole. On kindlaks tehtud, et kui liikmesriigid saadaksid süstemaatiliselt üldpäringuid, oleks neile vastamise kohustusest tulenev halduskoormus kõige kulukam osa ECRISe töövoos (hinnanguliselt kuni 78 miljonit eurot). Kuna ECRIS on kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul ebatõhus, ei kasuta liikmesriigid nendega seotud juhtudel ECRISe potentsiaali täiel määral ära. Seetõttu ei ole täielik teave süüdi mõistetud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kriminaalse tausta kohta kohtutele, õiguskaitseasutustele ja muudele liikmesriigi õiguse kohastele haldusasutustele alati kättesaadav. Muid samaväärseid või tõhusamaid teabe vahetamise kanaleid ei ole olemas.

Mida algatusega saavutada loodetakse?

Üldised eesmärgid

Parandada ühise turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimist, arendades teabevahetust kriminaalasjades.

Vähendada kuritegevust ja edendada kuritegevuse tõkestamist (ka seoses terrorismiga).

Tagada kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike võrdne kohtlemine seoses karistusregistri andmete tõhusa vahetamisega.

Erieesmärgid

Vähendada kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusregistri andmetega seotud ebavajalike päringute arvu ja neist tulenevaid kulusid.

Tõhustada ECRISe kaudu toimuvat karistusregistri andmete vahetamist kolmandate riikide kodanike kohta.

Milline on meetmete lisandväärtus ELi tasandil? 

Algatusega on kavas luua ühine mehhanism, mille eesmärk on standarditud, kiire, koordineeritud ja tõhus kriminaalkaristusi käsitleva teabe vahetamine liikmesriikide vahel. Eesmärki ei saa liikmesriigid üksi saavutada, vaid see eeldab kõigi liikmesriikide kooskõlastatud tegutsemist. Liikmesriikide kooskõlastamatu tegevuse korral ei ole tõenäoliselt võimalik saavutada piisavat mastaabisäästu, et lahendada süsteemi praeguse ülesehitusega seotud puudused.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavalikuid on kaalutud? Kas on olemas eelistatud valik? Miks? 

1. valik: praeguse olukorra säilitamine.

2. valik: meetmed, mis ei eelda õigusaktide vastuvõtmist: liikmesriikide vabatahtlik projekt kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta karistusregistri andmete vahetamise tõhusama mehhanismi loomiseks, mida kaasrahastab komisjon.

3. valik (eelistatud valik): seadusandlik poliitikavalik: otsingumehhanism, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta karistusregistri andmeid, mis koosnevad süüdi mõistetud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku isikuandmetest (indeksifilter) ja mida on võimalik otsida päringutabamusel või selle puudumisel põhineva mehhanismi abil. Indeksifilter jagataks anonüümsena kõigile teistele liikmesriikidele, võimaldades neil teha päringuid oma süsteemi siseselt. Päringutabamus teeb kindlaks liikmesriigid, kellel on karistusregistri andmeid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta. Seejärel saab olemasoleva ECRISe kaudu taotleda täielikku teavet.

4. valik: sarnaneb 3. valikule, kuid registri andmeid talletataks keskses ELi asutuses ja neid ei anonüümitaks.

3. valik on eelistatud valik, kuna see võimaldab tuvastada tõhusalt liikmesriigid, kellel on konkreetse kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta karistusregistri andmeid. Kuna 3. valik loob juriidilise kohustuse kõigile liikmesriikidele, tagab see ühtse lähenemisviisi. 3. valiku puhul ei ole vaja luua täiendavat ELi tasandi süsteemi, mistõttu on see kulutõhusam kui 4. valik.

Kes toetab millist poliitikavalikut?

Kõik liikmesriigid toetavad regulatiivset valikut. Suurem osa liikmesriike toetab 3. valikut, kui vajalikku täiendavat tarkvara saab liikmesriigi tasandil sujuvalt olemasolevatesse võrkudesse integreerida ja kui on kättesaadav rahaline abi. Mõni liikmesriik toetab 4. valikut. Põhiõiguste sidusrühm peab detsentraliseeritud süsteemi võrreldes tsentraliseeritud süsteemiga kasulikumaks.

C. Eelistatud poliitikavaliku mõju

Millised on eelistatud poliitikavaliku (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavalikute) eelised?

Olulist otsest mõju majanduse, ühiskonna või keskkonna valdkonnas ei kaasne.

Millised on eelistatud poliitikavaliku (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavalikute) kulud? 

Käivitamisekulude prognoos on järgmine.

- ELi jaoks: 1 089 000 eurot.

- 28 liikmesriigi jaoks: 768 000 eurot.

- Käivitamiskulud kokku: 1 857 000 eurot.

Jooksvate kulude (iga-aastane hooldus ja halduskulud) prognoos on järgmine.

- ELi jaoks: 668 000 eurot.

- 28 liikmesriigi jaoks: need kulud suurenevad aastate lõikes eeldatavasti järk-järgult, alates 5 304 000 eurost ja ulatudes kuni 12 804 000 euroni.

- Jooksvad kogukulud (28 liikmesriiki ja EL) suurenevad aastate lõikes eeldatavasti järk-järgult, alates 5 972 000 eurost ja ulatudes kuni 13 472 000 euroni.

Milline on mõju ettevõtetele, VKEdele ja mikroettevõtetele?

Mõju puudub.

Kas on olemas märkimisväärne mõju riigieelarvetele ja haldusasutustele?

Vaata eespool punkt „eelistatud poliitikavaliku kulud”.

Kas on muid olulisi mõjusid? 

Muid olulisi mõjusid ei ole.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Kaks aastat pärast õigusakti vastuvõtmist.

Top