EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 597 final

2016/0276(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

{SWD(2016) 297 final}
{SWD(2016) 298 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Pärast Euroopa investeerimiskava esitlemist 2014. aasta novembris on tingimused investeeringute suurendamiseks paranenud ning usaldus Euroopa majanduse ja majanduskasvu suhtes taastumas. Euroopa Liidu (EL) majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud – 2015. aastal kasvas SKP 2 %. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa küll olla kohene, ent investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi. Investeeringud peaksid järk-järgult kasvama kogu 2016. ja 2017. aasta vältel, jäädes samas varasematest tasemetest allapoole.

1 1. juunil 2016 esitas komisjon teatise pealkirjaga „Euroopa investeerib taas – Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, milles tutvustatakse investeerimiskava seniseid saavutusi ning kavandatavaid edasisi samme, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamine kauemaks kui esialgseks kolmeaastaseks perioodiks, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) komponendi suurendamine praeguse raamistiku alusel ning Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuse tõhustamine. 28. juunil 2016 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et „Euroopa investeerimiskava, eelkõige EFSI, on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid. Komisjon kavatseb peatselt esitada ettepanekud EFSI tuleviku kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama“.

EFSI loodi esialgu kolmeaastaseks perioodiks eesmärgiga kaasata investeeringutena vähemalt 315 miljardit eurot. Võttes arvesse saavutatud edu, soovib komisjon kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. Täna esitatud õiguslik pikendamine hõlmab kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ning peaks tagama aastaks 2020 investeeringuid kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses. Ettepanek on kooskõlas samal ajal toimuva finantsmääruse (EL, Euratom) 966/2012 läbivaatamisega, mille eesmärk on luua tugev raamistik finantskohustuste haldamiseks liidus. EFSI potentsiaali suurendamiseks ning investeeringute kahekordistamiseks kutsub komisjon liikmesriike üles andma ka oma panust, seades selle prioriteediks. Selleks et soodustada panustamist EFSI riskivõtmisvõime tasemel, on komisjon võtnud täna vastu ettepaneku, mis annab liikmesriikidele võimaluse paigutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESIF) ümber vahendeid, mis on neile eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, et veelgi suurendada EFSI võimsust.

2020. aasta järgseks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et tagada strateegiliste investeeringute tegemine jätkusuutlikul tasemel.

Alates komisjoni strateegilise investeerimispartneri Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi loodud ja kaasrahastatud EFSI asutamisest liigutakse kindlalt eesmärgi suunas, milleks on vähemalt 315 miljardi euro kaasamine täiendavate reaalmajanduse investeeringutena 2018. aasta keskpaigaks, püüdes samaaegselt maksimeerida erasektori panust. Vahendite kasutamine on turul olnud eriti kiire väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) komponendi raames, mille puhul EFSI on andnud oodatust tunduvalt paremaid tulemusi. Et tagada piisavate rahastamisvahendite kättesaadavus VKEde rahastamiseks EFSI toetuse kaudu, suurendati 2016. aasta juulis VKEde komponenti 500 miljoni euro võrra määruse (EL) 2015/1017 olemasolevatest näitajatest lähtudes. 2016. aasta juuliks EIP grupi poolt heakskiidetud EFSI kaudu rahastatavate projektide kaudu loodetakse kaasata investeeringuid kogumahus 115,7 miljardit eurot 26 liikmesriigis ja toetada umbes 200 000 VKEd, aidates seeläbi kaasa Euroopa tulevaste töökohtade loomisele, sealhulgas noorte tööhõivele, majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja Euroopa investeerimisprojektide portaali (EIPP) tegevus on käivitunud samuti positiivselt. Euroopa investeerimisnõustamise keskus on vaadanud juba läbi ligi 230 taotlust 27 liikmesriigist ning Euroopa investeerimisprojektide portaal on juba avaldanud üle 100 investeerimisprojekti alates selle käivitamisest 1. juunil 2016, võimaldades investoritel viivitamata ligi pääseda Euroopa investeerimisvõimalustele.

Euroopa investeerimiskeskkonna parandamise eesmärgil on komisjon esitanud mitu algatust, et aidata toetada investeeringuid ja hõlbustada reaalmajanduse rahastamist. Nendeks on muu hulgas taristuinvesteeringute madalamad kapitalinõuded kindlustus- ja edasikindlustusandjatele ning riigiabi eeskirjade kohaldamist käsitleva praktilise juhendi vastuvõtmine taristu riikliku rahastamise kohta. Lisaks hõlmavad nii energialiit, kapitaliturgude liit, ühtse turu ja digitaalse ühtse turu strateegiad kui ka ringmajanduse pakett konkreetseid meetmeid konkreetsete takistuste kõrvaldamiseks ja investeerimiskeskkonna täiendavaks parandamiseks. See eeldab kõnealuste strateegiate täielikku rakendamist. Näiteks tulevased ettepanekud, mis on seotud elektrienergia siseturu, taastuvenergia ja energialiidu juhtimisega, aitavad luua pikemaajalist õiguslikku selgust ja stabiilsust, võimaldades investeeringute tegemist energiasektoris. Seoses sellega märgib komisjon, et Euroopa Investeerimispangast on saanud ülemaailmne liider roheliste võlakirjade väljaandmisel, aitamaks rahastada jätkusuutlikke projekte. Kapitaliturgude liit aitab kõrvaldada rahalisi tõkkeid investeeringute tegemisel, ühtse turu strateegia aitab tõhustada riigihangete turge ning Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia parandab õiguskindlust digitaalsektoris.

Hoolimata EFSI rahastamisest tuleb liikmesriikidel rakendada asjakohaseid reforme või kõrvaldada Euroopa poolaasta kontekstis kindlaks tehtud investeerimistõkkeid seoses maksejõuetuse, riigihangete, kohtusüsteemi ning avaliku halduse ja sektoripõhiste õigusaktide tõhususega. Komisjon on juba esitanud mitu riigipõhist soovitust reformide elluviimiseks investeeringute valdkonnas. Kõnealused reformid on vajalikud investeeringute taseme säilitamiseks ja suurendamiseks liikmesriikides.

Investeerimiskava tekitatud positiivset hoogu tuleb hoida ja on vaja jätkata jõupingutusi, et taastada pikaajaline jätkusuutlik investeerimismäär. Investeerimiskava mehhanismid töötavad ning neid tuleb tugevdada, et jätkata erasektori investeeringute kaasamist Euroopa tuleviku jaoks olulistes sektorites ning seal, kus püsivad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad. EFSI eesmärk on jätkuvalt toetada investeeringuid, mida ei oleks olnud võimalik teostada samal perioodil või samas ulatuses Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondi kaudu või olemasolevatest liidu rahastamisvahenditest ilma EFSI toetuseta.

Kooskõlas esialgse investeerimisperioodiga tuleb võimalikult suures mahus kaasata erainvesteeringuid ning VKEd on kõnealuse ettepaneku raames antava toetuse peamised kasusaajad. Erilist tähelepanu pööratakse ka projektidele, mis aitavad kaasa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu (COP21) eesmärkide saavutamisele. EFSI kestuse pikendamine ei võimalda mitte ainult eduka kava jätkamist, vaid edastab ka tähtsa sõnumi projekti elluviijatele ning julgustab neid esitama projekte EIP-le.

Ettepaneku põhielement on EFSI raames toetatavate projektide täiendavuse edasine tugevdamine. On saanud veelgi selgemaks, et EFSI rahastatavad projektid aitavad lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ja kõrvaldada turulünki, mis on üks rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest. Võttes arvesse piiriüleste taristuprojektide, sh nendega seotud teenuste tähtsust Euroopa jaoks, on need konkreetselt määratletud täiendavust pakkuvate projektidena.

Lisaks EFSI kestuse pikendamisele nähakse ettepanekus EFSI ja investeerimisnõustamise keskuse puhul ette mitmeid tehnilisi täiustusi, võttes arvesse EFSI rakendamise esimesel aastal saadud õppetunde.

Ettepaneku tähtis eesmärk on suurendada EFSI osakaalu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades. Sellega seoses on teiste liidu rahastamisallikate, nagu ESIF, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu, kombineerimine EFSI toetusega ülioluline tingimus ning aitab kaasata lisainvesteeringuid erasektorist. Samal ajal on komisjon praeguseks vastu võtnud ettepaneku ühissätete määruse lihtsustamiseks, et kõnealust kombineerimist hõlbustada. Selles kontekstis oleks asjakohane võimaldada kasutada EFSI toetust saavate toimingute kontrolli- ja kvaliteedi tagamise mehhanisme muude ELi rahastamisallikate vastavate nõuete täitmiseks sama projekti puhul, et täiustada menetlusi ja suurendada tõhusust.

Euroopa vähem arenenud piirkondadele ja üleminekupiirkondadele antavat toetust laiendatakse sõnaselgelt kõigile tööstusharudele, mis ei ole hõlmatud üldeesmärkidega. Samuti on Ühtekuuluvusfondist abi saavatele riikidele teatud tingimustel lubatud EFSI toetatud investeeringud kiirteedesse, mida tuleks aga üldiselt vältida.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku, et EFSI peaks rohkem keskenduma ELi poliitilistele prioriteetidele seoses kliimamuutustega, näiteks seades minimaalse eesmärgi kliimasõbralikele projektidele ning piirdudes kiirteedele antava toetuse puhul ainult nende Ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide projektidega, mis sisaldavad erainvesteeringuid, või piiriüleste transpordiprojektidega, millega on seotud vähemalt üks Ühtekuuluvusfondist abi saav riik. Veelgi enam, komisjon nõustub, et on tähtis kasutada osa liidu eelarvest, näiteks Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavaid vahendeid, toetustena segarahastamiseks koos EFSIga. Toetuste ja EFSI kombineeritud kasutamine aitab muuta projekte majanduslikult ja finantsiliselt elujõuliseks, suurendades sel moel liidu kulutuste lisandväärtust tänu lisavahendite kaasamisele erainvestoritelt. Lisaks, võttes arvesse kaitsesektori investeeringute märkimisväärset majanduslikku kordistavat mõju teistele sektoritele seoses teaduspõhiste võrsefirmade asutamise ja tehnosiirdega ning töökohtade loomisega, on asjakohane mõelda kaitsega seotud investeerimisprojektide lülitamisele EFSI alla ning kaaluda sellega seoses rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide muutmist EIP laenupoliitikas.

Euroopa investeerimisnõustamise keskuse puhul nähakse ettepanekus ette sihipärasemad tehnilise abi teenused projektidele, millega on seotud mitu liikmesriiki, samuti projektidele, mis aitavad kaasa COP21 eesmärkide saavutamisele ja teiste liidu rahastamisallikate, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF), programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu, kombineerimisele EFSI toetusega. Asjaomane toetus keskendub vajadustele, mis ei ole piisavalt kaetud praeguse korra kohaselt.

Lisaks nähakse ettepanekuga ette, et investeerimisnõustamise keskus peaks aktiivselt kaasa aitama EFSI sektoripõhise ja geograafilise mitmekesistamise eesmärkidele, toetades EIPd projektide algatamisel vastavalt vajadusele.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

26. novembril 2014 esitas komisjon Euroopa investeerimiskava – tervikliku strateegia majandus- ja finantskriisi tagajärjel tekkinud Euroopa investeeringute puudujäägi kõrvaldamiseks. Ettepanek EFSI kestuse pikendamiseks on täielikult kooskõlas valdkonna olemasolevat poliitikat puudutavate sätetega, eriti seoses ESIFi ja teiste liidu rahastamisallikatega, mis on suunatud liikmesriikide taristuinvesteeringutele. Kõnealuste vahendite kombineerimine EFSIga on võimalik ning komisjon teeb ettepaneku õigusaktide muutmiseks, et seda hõlbustada.

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Ettepanek on kooskõlas ja aitab kaasa peamistele ELi poliitikaprioriteetidele, nagu 2020., 2030. ja 2050. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistik, sealhulgas energialiit ja Pariisi kliimakonverentsil (COP21) võetud kohustused, ringmajanduse pakett, strateegia „Euroopa 2020“, digitaalne ühtne turg, kapitaliturgude liit, ühtse turu strateegia, Euroopa ühtne transpordipiirkond, Euroopa uus oskuste tegevuskava ja teised pikaajalised ELi strateegilised prioriteedid.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 172, 173, artikli 175 kolmas lõik ja artikli 182 lõige 1. Käesoleva ettepanekuga sätestatakse õiguslik raamistik, mis on vajalik EFSI kestuse pikendamiseks kuni kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, ning investeerimisnõustamise keskuse tehnilised muudatused.

•Subsidiaarsus (jagatud pädevuse puhul)

Kavandatud meetme eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, need on paremini saavutatavad ELi tasandil. Kuna liikmesriikide fiskaalvõimekus meetmete võtmiseks on erinev, on taotletavaid eesmärke meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Täpsemalt tagaks ELi tasandil tegutsemine liidu eelarvevahendite kasutamisel koos EIP grupi rahalise toetusega mastaabisäästu, edendades erainvesteeringuid kogu ELis ja kasutades ära Euroopa institutsioonide asjatundlikkust ja teadmisi. Mitmekordistav mõju ja kohapealne mõju oleksid seega palju suuremad, kui oleks võimalik saavutada üheainsa liikmesriigi või liikmesriikide rühma investeeringute puhul. Liidu ühtne turg ja asjaolu, et puudub projektide riigi- või sektoripõhine jaotus, suurendavad atraktiivsust investorite jaoks ja vähendavad koguriski.

•Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on jätkata Euroopa pikaajaliste kasvuväljavaadete edendamist, kaasates erasektori vahendeid strateegilisteks investeeringuteks nappide eelarvevahendite kontekstis. Ettepanek ei lähe seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

3.KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA HINDAMISED

Pärast seda, kui president Juncker oli esitlenud Euroopa investeerimiskava 26. novembril 2014 Euroopa Parlamendile, kinnitas Euroopa Ülemkogu kava koos kõigi osadega 2014. aasta detsembris, kutsudes üles seda kiiresti ellu viima. EIP grupp võttis Euroopa Ülemkogu üleskutset kuulda ja alustas investeerimiskava kohast investeerimistegevust 2015. aasta jaanuaris. Seejärel võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 2015. aasta juunis enneolematu kiirusega vastu vajaliku õigusliku raamistiku (määrus (EL) 2015/1017). 1. juunil 2016 esitas komisjon teatise pealkirjaga „Euroopa investeerib taas – Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, milles antakse ülevaade investeerimiskavaga seotud senistest saavutustest ning kirjeldatakse kavandatud edasisi samme, sealhulgas EFSI kestuse pikendamine kauemaks kui esialgseks kolmeaastaseks perioodiks, VKEde komponendi suurendamine praeguse raamistiku alusel ning Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuse tõhustamine. 28. juunil 2016 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et „[…] EFSI on juba andnud konkreetseid tulemusi […]“, ja kutsus Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles EFSI tulevikku käsitlevaid komisjoni ettepanekuid läbi vaatama „esmatähtsana“.

Kõnealuse ettepaneku koostamisel on komisjon aluseks võtnud Euroopa Ülemkogus, Euroopa Parlamendis ning ministrite nõukogus regulaarselt toimunud arutelud. Ettepanekut on samuti arutatud EIP grupi ning avaliku sektori, erasektori ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega. Sidusrühmade kohtumine toimus 7. septembril 2016.

Sidusrühmad rõhutasid üldiste kvaliteedikriteeriumide ja suurema läbipaistvuse tähtsust ELi tagatisega toetatavate projektide valimisel, seda eriti täiendavuse osas. Samuti toetati EFSI laiemat geograafilist ja valdkondlikku katvust, pöörates erilist tähelepanu projektidele, mis aitavad kaasa COP21 eesmärkide saavutamisele, ning projektidele, mis hõlmavad taristuinvesteeringuid mitmest liikmesriigist. Lisaks taotlesid sidusrühmad investeerimisnõustamise keskuse aktiivsemat osalemist konkreetsetes valdkondades, samuti suuremat suutlikkust projektide loomisele kaasaaitamisel vastavalt vajadusele. Käesolev ettepanek võtab arvesse saadud tagasisidet.

Samuti on komisjon saanud EFSI kestuse pikendamiseks väärtuslikku teavet määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõike 2 kohasest hindamisest ELi tagatise kasutamise ja tagatisfondi toimimise kohta.

Lisaks sellele sisemisele hindamisele toimub praegu määruse (EL) 2015/1017 kohaldamise väline sõltumatu hindamine. Hindamistulemused esitatakse novembris, seega saab neid seadusandlikes aruteludes arvesse võtta.

4.MÕJU EELARVELE

EFSI pakutavat ELi tagatist suurendatakse 16 miljardilt eurolt 26 miljardi euroni. 26 miljardist eurost on enne 6. juulit 2018 realiseeritavate tagatiste puhul kättesaadav maksimaalselt 16 miljardit eurot. Kooskõlas määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõikes 2 ettenähtud hindamisega, mis on lisatud käesolevale ettepanekule, viiakse ELi tagatisfondi rahastamine 2020. aastaks 35 %ni ELi tagatiskohustuste kogumahust. Samal ajal tuleb 26 miljardi euro suuruse tagatise andmiseks kogu investeerimisperioodi jooksul tagatisfondi suurendada 1,1 miljardi euro võrra, mis teeb kokku 9,1 miljardit eurot.

Tagatisfondi tehtavad maksed moodustavad 2016. aastal 500 miljonit eurot, 2017. aastal 2,3 miljardit eurot, 2018. aastal 1,6 miljardit eurot, 2019. aastal 1,4 miljardit eurot, 2020. aastal 2,0 miljardit eurot, 2021. aastal 450 miljonit eurot ja 2022. aastal 400 miljonit eurot. Kulukohustuste assigneeringud moodustavad 2015. aastal 1,35 miljardit eurot, 2016. aastal 2,104 miljardit eurot, 2017. aastal 2,641 miljardit eurot, 2018. aastal 2,010 miljardit eurot, 2019. aastal 167 miljonit eurot ja 2020. aastal 378 miljonit eurot. Tagatisfondi järkjärguline rahastamine ei tohiks kujutada ohtu ELi eelarvele esimestel aastatel, kuna tagatise võimalik realiseerimine seoses saadud kahjuga toimub alles pikema aja jooksul. Võimalust teha vajaduse korral ettepanekuid erakorraliste meetmete kohta on tugevdatud.

Nagu EIP praeguse tegevuse puhul, nõutakse kasusaajatelt EFSI raames tehtud EIP toimingute kulude katmist. Kõnealused tehingud ning ELi tagatisfondist tehtavad investeeringud peaksid andma positiivse netotulu, mis on praeguste hinnangute kohaselt 450 miljonit eurot ning mida kasutatakse tagatisfondi moodustamiseks. Käesoleva ettepanekuga ette nähtud tegevusassigneeringuid rahastatakse täielikult mitmeaastase finantsraamistiku raames (2014–2020). Rubriigi 1a all tuleb Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest ümber paigutada 500 miljonit eurot ning mittesihtotstarbelisest varust rahastatakse 150 miljonit eurot.

Vahendite ümberpaigutamiseks Euroopa ühendamise rahastust on vaja muuta määruse (EL) 1316/2013 artiklit 5. Muutmisettepanek on esitatud käesoleva ettepaneku artiklis 2.

Nimetatud artikliga 5 transpordisektori ja energiasektori jaoks ette nähtud rahastamispaketti tuleks vähendada vastavalt 155 miljoni euro ja 345 miljoni euro võrra.

Õigusliku järjepidevuse huvides sisaldab artiklis 2 esitatud muudatus ka telekommunikatsioonisektori jaoks ette nähtud rahastamispaketi suurendamist 50 miljoni euro võrra, nagu kirjas komisjoni ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega kohalikes kogukondades 2 .

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve, hindamise ja aruandluse nõuded on piisavalt ette nähtud määrusega (EL) 2015/1017. Käesolevas ettepanekus kohandatakse hindamise ja aruandluse korda, võttes arvesse investeerimisperioodi kestuse pikendamist.

•Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

Käesolev ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017, sisaldab järgmisi elemente:

a) Finantseerimine

–EFSI kestuse pikendamine kuni kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, st 31. detsembrini 2020, eesmärgiga saavutada kogu investeerimisperioodi jooksul era- ja avaliku sektori investeeringutena vähemalt 500 miljonit eurot.

–ELi tagatise suurendamine 26 miljardi euroni, millest maksimaalselt 16 miljardit eurot on realiseeritavate tagatiste puhul kättesaadav enne 6. juulit 2018.

–ELi tagatisfondi vahendite sihtmäära korrigeerimine 35 %ni ELi tagatiskohustuste kogumahust.

–EIP panuse suurendamine kogu investeerimisperioodi jaoks 5 miljardilt eurolt 7,5 miljardi euroni. Nii asjaomase suurendamise kui ka EIP panuse jagunemise taristu ja innovatsiooni komponendi ning VKEde komponendi vahel peavad heaks kiitma vastavad EIP otsustusorganid.

–Täiendav panus, mis eraldatakse liidu üldeelarvest ELi tagatisfondi kogu investeerimisperioodi jooksul tehtavate investeeringute jaoks 500 miljoni euro ümberpaigutamisega Euroopa ühendamise rahastu olemasolevast rahastamispaketist rahastamisvahendite jaoks ja 150 miljoni euro ümberpaigutamisega mittesihtotstarbelisest varust.

–Tagatisfondi loomiseks kasutatakse hinnanguliselt 450 miljoni euro väärtuses positiivset netotulu, mis saadakse kasusaajate kaetavatest kuludest ning tagatisfondi vahendite investeerimisest.

b) Juhtimine ja projekti valik

–Täiendavust parandatakse selliselt, et EFSI raames tehtavad toimingud peavad aitama kõrvaldada selgelt määratletud turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, mis on üks rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest. Ettepanek sisaldab ka täiendavuse üksikasjalikumat määratlust ning vaatleb taristu ja innovatsiooni komponendi alla kuuluvaid projekte, millega on seotud kaks või enam liikmesriiki, et täita täiendavuse nõuet, arvestades neile omaseid raskusi ning suurt liidu lisandväärtust.

–Täiendavalt keskendutakse projektidele, mis aitavad kaasa Pariisi kliimakonverentsil (COP21) seatud liidu ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele. Üha enam suunatakse investeeringuid nii prioriteetsetesse energiaühenduse projektidesse kui ka energiatõhususe projektidesse. Lisaks nähakse ettepanekuga ette, et EFSI kiirteedele antavat toetust tuleks vältida, kui seda ei ole vaja Ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide transporti tehtavate erainvesteeringute või piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks, millega on seotud vähemalt üks Ühtekuuluvusfondist abi saav riik. Samuti nähakse ettepanekuga ette põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkondade sõnaselge lisamine EFSI toetusele kvalifitseeruvatesse üldeesmärkidesse. Lisaks suunatakse suurem osa rahalisi vahendeid VKEdele, arvestades erakorralist turunõudlust VKEde rahastamiseks EFSI raames: 40 % EFSI riskivõtmisvõime kasvust tuleb suunata juurdepääsu suurendamisele VKEde rahastamisele.

–Läbipaistvuse suurendamine seeläbi, et investeeringute komitee peab selgitama oma otsuseid, mis tehakse avalikuks ja ligipääsetavaks, ja põhjendama, miks teatud toimingutele tuleb anda ELi tagatis, ning et näitajate tulemustabel avaldatakse pärast ELi tagatisega kaetud toimingu allkirjastamist. Ettepanek sisaldab ka EIP ja EIF kohustust teavitada lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, EFSI toetuse olemasolust.

–Liidu hea maksuhaldustava põhimõtetele vastavate sätete kohandamine ja jõustamine, et võtta arvesse hiljutisi arenguid vastava valdkonna poliitikas.

–Piiratud tehnilised selgitused järgmise kohta: i) komisjoni ja EIP vahelise lepingu sisu, milles käsitletakse EFSI juhtimist ja ELi tagatise andmist ning hõlmatavaid vahendeid, eriti allutatud rahastamist; ja ii) vahetuskursi kõikumistest tingitud kahjumi katmine teatud olukordades.

c) Euroopa investeerimisnõustamise keskus

–Sihipärasemad tehnilise abi teenused projektidele, millega on seotud mitu liikmesriiki, samuti projektidele, mis aitavad kaasa COP21 eesmärkide saavutamisele, digitaaltaristule ja teiste liidu rahastamisallikate kombineerimisele EFSI toetusega. Asjaomane toetus keskendub vajadustele, mis ei ole piisavalt kaetud praeguse korra kohaselt. Lisaks nähakse ettepanekuga ette, et investeerimisnõustamise keskus peab aktiivselt kaasa aitama EFSI sektoripõhise ja geograafilise mitmekesistamise eesmärkidele.

2016/0276 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 173, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 182 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast investeerimiskava esitlemist novembris 2014 3 on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu taastumas. Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud: 2015. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt 2 %. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa küll olla kohene, ent investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi. Investeeringute kasv peaks 2016. ja 2017. aastal tasapisi jätkuma, kuigi see on ikka veel allpool varasemat määra.

(2)Seda positiivset hoogu tuleks hoida ja on vaja jätkata jõupingutusi, et taastada pikaajaline jätkusuutlik investeerimismäär. Investeerimiskava mehhanismid toimivad ning neid tuleks tugevdada, et kaasata erainvesteeringuid Euroopa tuleviku seisukohalt tähtsatesse sektoritesse, kus esineb veel turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi.

(3)1. juunil 2016 avaldas komisjon teatise „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, milles toodi välja investeerimiskava senised saavutused ja kavandati järgmisi samme, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamine kauemaks, kui algselt ette nähtud kolm aastat, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) komponendi laiendamine olemasolevas raamistikus ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse arendamine.

(4)EIP grupi hallatav ja kaastoetatav EFSI on kindlalt saavutamas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Turg on investeeringud kiiresti vastu võtnud eriti VKEde komponendi puhul, kus EFSI tulemused on oodatust palju paremad. Juulis 2016 suurendati VKEde komponenti 500 miljoni euro võrra määruse (EL) nr 2015/1017 olemasolevatest näitajatest lähtudes. Senisest suurem osa rahastamisvahenditest tuleks suunata VKEdele, arvestades, et VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur: 40 % EFSI tõhustatud riskivõtmisvõimest tuleks suunata sellele, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele.

(5)28. juunil 2016 tõdes Euroopa Ülemkogu, et „Euroopa investeerimiskava, eelkõige Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid. Komisjon kavatseb peatselt esitada ettepanekud EFSI tuleviku kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama.“

(6)EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Võttes arvesse saavutatud edu, soovib komisjon kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. Seaduslik pikendamine ja tugevdamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid seadma EFSI toetamise prioriteediks.

(7)2020. aastale järgnevaks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et jätkata strateegiliste investeeringute tegemist jätkusuutlikul tasandil.

(8)Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.

(9)Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki, sealhulgas e-taristu, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks.

(10)Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, mis kombineerivad tagastamatut toetust ja/või liidu eelarvest eraldatavaid rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetust, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus.

(11)Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust.

(12)Kogu investeerimisperioodi jooksul peaks liit selleks, et võimaldada EFSI-l toetada investeeringuid, andma liidu tagatise (edaspidi „ELi tagatis“), mis ei tohiks mitte kunagi ületada 26 000 000 000 eurot, millest kuni 16 000 000 000 eurot peaks olema kättesaadav enne 6. juulit 2018.

(13)Eeldatakse, et ELi tagatise kombineerimisel EIP eraldatava 7 500 000 000 euroga peaks EFSI toetus võimaldama teha täiendavaid EIP ja EIFi investeeringuid 100 000 000 000 euro ulatuses. EFSI toetatavad 100 000 000 000 eurot peaksid võimaldama teha 2020. aasta lõpuks vähemalt 500 000 000 000 euro ulatuses täiendavaid investeeringuid reaalmajandusse.

(14)Selleks et osaliselt rahastada liidu üldeelarvest täiendavate investeeringute toetamiseks ELi tagatisfondile eraldatavat panust, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 4 loodud Euroopa ühendamise rahastu olemasolevast rahastamispaketist assigneeringuid ümber paigutada. Lisaks tuleks Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest paigutada rahastu toetuse ossa ümber 1 145 797 000 eurot, et hõlbustada segarahastamist koos EFSIga, või muudesse asjakohastesse rahastamisvahenditesse, eelkõige nendesse, mis on ette nähtud energiatõhususe parandamiseks.

(15)Tuginedes EFSI toetatavate investeeringutega seoses saadud kogemustele, peaks tagatisfondi sihtsumma olema 35 % ELi tagatisega võetavate kohustuste kogusummast, et tagada piisav kaitsetase.

(16)Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele, sealhulgas uute instrumentide arendamise ja kasutuselevõtmise kaudu.

(17)EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust.

(18)Selleks et suurendada EFSI toimingute läbipaistvust, peaks investeeringute komitee põhjendama nendes otsustes, mis avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks, miks ta leiab, et toimingule tuleks anda ELi tagatis, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Näitajate tulemustabel tuleks avaldada pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist.

(19)EFSI toetatavate toimingute puhul tuleks järgida liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid.

(20)Lisaks on asjakohane esitada teatavaid tehnilisi selgitusi seoses EFSI juhtimist ning ELi tagatise andmist ja sellega hõlmatud instrumente käsitleva kokkuleppe sisuga, sealhulgas vahetuskursi riski katmine teatavates olukordades. EFSI juhtimist ning ELi tagatise andmist käsitlevat kokkulepet EIPga tuleks vastavalt käesolevale määrusele kohandada.

(21)Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega.

(22)Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 2015/1017 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 2015/1017 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii)    EIP poolt EFSI kaudu antava rahalise toetuse suurus, mis ei ole väiksem kui 7 500 000 000 eurot tagatiste või rahana, ning selle andmise tingimused;“

b)punktis c asendatakse alapunkt i järgmisega:

„i)    kooskõlas artikliga 11 üksikasjalikud nõuded ELi tagatise andmise kohta, sealhulgas tagatise ulatuse reguleerimine ja eri liiki finantsinstrumentide portfellidele antava tagatise kindlaksmääratud ulatus ning sündmused, mis võivad tingida ELi tagatise realiseerimise;“

(2)artikli 5 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Turutõrgete kõrvaldamise või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamise tõhustamiseks iseloomustavad EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid.

EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks.

EFSI toetatavaid projekte, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist taristut või millega laiendatakse ühe liikmesriigi füüsilist taristut või füüsilise taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele, käsitatakse samuti täiendavatena.“

(3)Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega:

„EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab projekte, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mis:“.

(4)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

(a)Lõiget 8 muudetakse järgmiselt:

i)punkt e asendatakse järgmisega:

„e)    kliimameetmed, keskkonnakaitse ja -juhtimine;“

ii)lisatakse alapunkt l:

„l)    põllumajandus, kalandus ja vesiviljelus;“

(b)lõike 10 teine lause asendatakse järgmisega:

„Investeeringute komitee liikmed edastavad juhatusele, tegevdirektorile ja tegevdirektori asetäitjale viivitamata kogu teabe, mis on vajalik huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.“;

(c)lõikesse 11 lisatakse järgmine lause:

„Tegevdirektori ülesanne on teavitada juhatust talle teadaolevatest rikkumistest ja teha ettepanek asjakohaste meetmete võtmiseks.“;

(d)lõike 12 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad ning sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Tundlikku äriteavet ei avaldata. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele.“

(5)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikesse 2 lisatakse punktid h ja i:

„h)    põllumajandus, kalandus ja vesiviljelus;

i)    komisjoni rakendusotsuse 2014/99/EL 5 I lisas loetletud vähem arenenud piirkondade ja II lisas loetletud üleminekupiirkondade puhul muud EIP toetuse saamise tingimustele vastavad teenused ja tööstusharud.“;

(b)lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„EIP seab eesmärgiks, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses toetatakse projekte, mis sisaldavad kliimameetmeid toetavaid elemente, kooskõlas Pariisi kliimakonverentsi kohustustega. Juhatus annab selleks üksikasjalikke juhiseid.“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Investeerimisperiood, mille jooksul võidakse anda ELi tagatis käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute toetuseks, kestab kuni

a)    31. detsembrini 2020 EIP toimingute puhul, mille kohta EIP ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022;

b)    31. detsembrini 2020 EIF toimingute puhul, mille kohta EIF ja finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022.“;

(d)lõige 4 jäetakse välja.

(6)Artikli 10 lõikes 2 asendatakse punkt a järgmisega:

„a)EIP laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid ja mis tahes muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, sealhulgas allutatud võlad, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning investeerimisplatvormide või -fondide kasuks;“.

(7)Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    ELi tagatis ei tohi kunagi ületada 26 000 000 000 eurot, millest osa võib vastavalt lõikele 3 eraldada EIP poolt EIFi rahastamiseks või EIFile antavateks tagatisteks. Liidu üldeelarvest ELi tagatise alusel tehtavate netomaksete kogusumma ei tohi ületada 26 000 000 000 eurot ja enne 6. juulit 2018 ei tohi see ületada 16 000 000 000 eurot.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Kui EIP rahastab EIFi EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks või annab EIFile selleks tagatisi, antakse ELi tagatisega sellisele rahastamisele või tagatistele täielik tagatis, tingimusel et EIP tagab vähemalt 4 000 000 000 euro ulatuses rahastamise või tagatised ilma ELi tagatiseta, esialgses piirsummas 6 500 000 000 eurot. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib juhatus seda piirsummat vajaduse korral kohandada.“;

(c)lõikes 6 asendatakse punktid a ja b järgmisega:

„a)artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võlainstrumentide puhul põhisumma ja kogu ulatuses intressid ning muud summad, mis kuuluvad EIP-le tasumisele, kuid mida EIP ei ole veel saanud, kuni makseviivituse tekkeni asjaomase rahastamistoimingu puhul kehtinud tingimuste kohaselt; kahju, mis on tingitud muude vääringute kui euro kõikumistest turgudel, mille puhul pikaajalise riskimaandamise võimalused on piiratud; allutatud laenu puhul käsitatakse tasumise edasilükkamist, vähendatud makset või nõutavat väljumist makseviivituse tekkena;

b)artikli 10 lõike 2 punktis a nimetatud omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud ning muude vääringute kui euro kõikumistest tingitud kahju;“.

(8)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.Lõikes 2 osutatud tagatisfondi rahastamist kasutatakse selleks, et saavutada vajaminev tase (sihtsumma), mis peegeldaks ELi tagatisega võetud kohustuste summat. Sihtsummaks seatakse 35 % ELi tagatisega võetud kohustuste summast.“;

(b)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.Alates 1. juulist 2018 esitab komisjon juhul, kui ELi tagatise realiseerimise tulemusel langeb tagatisfondi tase allapoole 50 % sihtsummast või võib komisjoni riskihinnangu kohaselt langeda aasta jooksul sellest tasemest allapoole, aruande võimalike erakorraliste meetmete kohta.“;

(c)lõiked 8, 9 ja 10 asendatakse järgmistega:

„8.    Pärast ELi tagatise realiseerimist kasutatakse sihtsummat ületavat lõike 2 punktide b ja d kohast tagatisfondi rahastamist artiklis 9 sätestatud investeerimisperioodi jooksul ELi tagatise taastamiseks kuni taastamiseni täies mahus.

9.    Lõike 2 punkti c kohast tagatisfondi rahastamist kasutatakse ELi tagatise taastamiseks kuni selle taastamiseni täies mahus.

10.Juhul kui ELi tagatis on täielikult taastatud kuni summani 26 000 000 000 eurot, kantakse igasugune sihtsummat ületav summa tagatisfondis liidu üldeelarvesse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 kõigi eelarveridade osas, millelt võidi vahendeid tagatisfondi ümber paigutada.“

(9)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Selline tugi hõlmab sihipärase toetuse andmist tehnilise abi kasutamiseks projekti struktureerimiseks, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks, võttes arvesse vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikide eripära ja vajadusi.“;

ii)teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Samuti toetatakse sellega kliimameetmete ja ringmajanduse projektide või nende komponentide ettevalmistamist, eriti seoses Pariisi kliimakonverentsiga, digitaalsektori projektide ettevalmistamist ning artikli 5 lõike 1 viiendas lõigus nimetatud projektide ettevalmistamist.“;

(b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)punkt c asendatakse järgmisega:

„c)võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel;“

ii)punkt e asendatakse järgmisega:

„e)annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks;“

iii)lisatakse punkt f:

„f)annab nõu muude liidu rahastamisallikate (nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) kombineerimiseks EFSI vahenditega.“;

(c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.“;

(d)lõike 6 teine lause asendatakse järgmisega:

„Koostöö Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ning liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse, rahvusvahelise finantseerimisasutuse või samaväärse finantseerimisasutuse või korraldusasutuse, sealhulgas riigisisese nõustajana tegutsevate asutuste vahel võib toimuda lepingulise partnerluse vormis.“

(10)Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.Hiljemalt 30. juuniks 2018 ja 30. juuniks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut käesoleva määruse kohaldamise kohta.“;

b)lõiked 7 ja 8 jäetakse välja.

(11)Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõik:

„EIP ja EIF teavitavad või kohustavad finantsvahendajaid teavitama lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, EFSI toetuse olemasolust.“

(12)Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    EIP, EIF ega ükski finantsvahendaja ei toeta oma käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutega ühtegi ebaseaduslikul eesmärgil toimuvat tegevust, sealhulgas rahapesu, terrorismi rahastamise, organiseeritud kuritegevuse, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni ning liidu finantshuve kahjustava pettuse või kelmuse eesmärgil toimuvat tegevust.

Eelkõige ei osale EIP ega EIF üheski rahastamis- ega investeerimistoimingus vahendi kaudu, mis asub jurisdiktsioonis, kes ei tee liiduga koostööd seoses läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud maksustandardite kohaldamisega.

EIP ja EIF ei kasuta oma käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgi tavasid, mis ei ole kooskõlas ELi hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud liidu õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes.

Komisjon annab vajaduse korral üksikasjalikke juhiseid.“;

(13)artikli 23 lõikes 2 asendatakse esimese lõigu esimene ja teine lause järgmisega:

„Artikli 7 lõigetes 13 ja 14 nimetatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist.“

(14)II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Määrust (EL) nr 1316/2013 muudetakse järgmiselt.

1)    Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega.

„1.    Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 29 992 259 000 eurot jooksevhindades. See summa jaotatakse järgnevalt:

a)    transpordisektor: 23 895 582 000 eurot, millest 11 305 500 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

b)    telekommunikatsioonisektor: 1 091 602 000 eurot;

c)    energiasektor: 5 005 075 000 eurot.

Need summad ei piira nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (*) sätestatud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.

________________

(*)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 6  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 7

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Majanduskasvu tugevdavate investeeringute toetamine kooskõlas liidu eelarveprioriteetidega, eelkõige järgmistes valdkondades:

1)    strateegiline taristu (investeeringud digitaal- ja energiavaldkonda kooskõlas ELi poliitikaga);

2)    transporditaristu tööstuskeskustes, haridus, teadustegevus ja innovatsioon;

3)    investeeringud, mis soodustavad töökohtade loomist, eelkõige VKEde rahastamise ja noorte tööhõivet käsitlevate meetmete kaudu.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻    ◻Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    ◻Finantsmõju avaldub ajavahemikul YYYY–YYYY

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 9  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–◻    ◻rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkida sagedus ja tingimused.

2.2.30. juuniks 2018 ja 30. juuniks 2020 peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab kõnealuse määruse kohaldamise sõltumatut hindamist. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Tuvastatud oht (ohud)

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.3.Meetmed võitluseks pettuste ja muude ELi finantshuve mõjutavate eeskirjade eiramiste vastu ja selliste juhtumite ennetamiseks

Märkida olemasolevad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

Ettepanekuga ei suurendata mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rubriigi 1a all kavandatud kogukulusid, sest Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketti vähendatakse, et rahastada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile antavat panust ELi eelarvest.

                                               miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Rahastamisallikate ja ettenähtud kulukohustuste kava vahelise mittevastavuse kõrvaldamiseks iga konkreetse eelarveaasta puhul tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 2015/1017 (EFSI) lisatud finantsselgituses sisalduvat kulukohustuste kava muuta järgmiselt:

                                               miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis piirdub määrusele 2015/1017 lisatud finantsselgituses sisalduvaga.

–◻    ◻Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis piirdub määrusele 2015/1017 lisatud finantsselgituses sisalduvaga.

–◻    ◻Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    ◻Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    ◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    ◻Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–X    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

Xmitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustada, milliseid kulude eelarveridu ettepanek mõjutab.

01 04 05 Maksed EFSI tagatisfondi Täpsustada tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1) COM(2016) 359 (final).

(2) COM(2016) 589 (final).

(3) COM(2014) 903 (final).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(5) Komisjoni 18. veebruari 2014. aasta rakendusotsus nr 2014/99/EL, milles sätestatakse loetelu piirkondadest, mis on kõlblikud abi saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, ning liikmesriikidest, mis on kõlblikud abi saamiseks Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2014–2020 (ELT L 50, 20.2.2014, lk 22).

(6) ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

(7) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(8) COM(2014) 903 (final).

(9) Eelarve täitmise viise on üksikasjalikult kirjeldatud ja viited finantsmäärusele on esitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx.  

(10) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(11) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(12) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 597 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

{SWD(2016) 297 final}
{SWD(2016) 298 final}

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

Lisa

(1)Punkti 2 muudetakse järgmiselt:

a)alapunkti b lisatakse teine lõik:

„EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks.“;

b)alapunktis c asendatakse teine lause järgmisega:

„Seejuures eeldatakse, et EIP pakub EFSI raames rahastamist, et saavutada üldeesmärk, milleks on vähemalt 500 000 000 000 eurot avaliku sektori või erainvesteeringuid, sh rahalised vahendid, mis võetakse artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud instrumentidega seonduvate EFSI toimingute raames kasutusele EIFi ning liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste kaudu, ja kuni 3 000 töötajaga üksuste parem juurdepääs rahastamisele.“;

(2)Punkti 3 lisatakse alapunkt d:

„d) ühe või mitme järgneva omaduse esinemise korral liigitatakse toiming tavaliselt eritegevuseks:

–allutatus teistele laenuandjatele, sealhulgas riiklikud tugipangad ja erasektori laenuandjad;

–osalemine riskijagamisvahendites, milles osalemine muudab EIP avatuks kõrgematele riskitasemetele;

–avatus spetsiifilistele riskidele, nagu katsetamata tehnoloogia, sõltuvus uutest, kogemusteta või suure riskiga vastaspoolest, uudsed finantsstruktuurid või risk EIP, asjaomase sektori või geograafilise piirkonna jaoks;

–omakapitali tüüpi omadused, nagu tulemuspõhised maksed, või

–muud tuvastatavad aspektid, mis suurendavad riski vastavalt EIP krediidiriski hindamise põhimõtetele;“

(3)punkti 5 lisatakse järgmine lause:

„Tulemustabel avaldatakse pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist ja sellest jäetakse välja tundlik äriteave.“;

(4)punkti 6 muudetakse järgmiselt:

(a)alapunkti b muudetakse järgmiselt:

i)esimeses taandes asendatakse esimene ja teine lause järgmisega:

„Võlaga seotud toimingute puhul viib EIP või EIF läbi tavapärase riskihindamise, mis hõlmab makseviivituse tõenäosuse ja sissenõudmismäära prognoose. Nende näitajate alusel määrab EIP või EIF kindlaks iga toimingu riskimäära.“;

ii)teises taandes asendatakse esimene lause järgmisega:

„Igale võlatüüpi toimingule määratakse aeg-ajalt muudetava EIP või EIFi laenureitingu süsteemi kohaselt riskiklass (tehingu laenureiting).“;

iii)kolmandas taandes asendatakse esimene lause järgmisega:

„Projektid peavad olema majanduslikult ja tehniliselt elujõulised ning EIP finantseerimine peab toimuma struktureeritult kooskõlas usaldusväärsete pangandustavadega ning vastavalt kõrgetasemelistele riskijuhtimispõhimõtetele, mis EIP või EIF on kindlaks määranud oma sisesuunistes, mida aeg-ajalt muudetakse.“;

(b)alapunkti c muudetakse järgmiselt:

i)esimeses taandes asendatakse teine lause järgmisega:

„See, kas toimingut mõjutavad omakapitaliriskid või mitte, määratakse toimingu õiguslikust vormist ja liigendusest olenemata kindlaks EIP või EIFi tavapärase hindamise põhjal.“;

ii)teises taandes asendatakse esimene lause järgmisega:

„EIP omakapitaliga seotud toiminguid viiakse ellu vastavalt EIP või EIFi sise-eeskirjale ja -korrale.“;

(5)punkti 7 alapunktist c jäetakse välja sõna „algse“;

(6)punkti 8 muudetakse järgmiselt:

(a)esimese lõigu teises lauses jäetakse välja sõna „algse“;

(b)alapunkti a esimese lõigu esimeses lauses jäetakse välja sõna „algse“;

(c)alapunkti b esimeses lauses jäetakse välja sõna „algse“.