EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.9.2016

COM(2016) 574 final

2016/0271(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse volitus kirjutada Euroopa Liidu nimel alla Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Põhjendus ja eesmärgid

Käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on anda volitus kirjutada Euroopa Liidu nimel kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 5 alla ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) 1 vaheline koostöölepingule, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud ASECNA pädevuspiirkonda kuuluvate teenuste osutamist tsiviillennunduse huvides. See on kooskõlas määrusega (EL) nr 1285/2013, mis on Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide põhiõigusakt ja mille artiklis 29 on sätestatud, et liit võib sõlmida programmide Galileo ja EGNOS raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

EL ja Aafrika on teinud satelliitnavigatsiooni valdkonnas koostööd alates ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse elluviimise tegevuskava (2011–2013) vastuvõtmisest ELi ja Aafrika kolmandal tippkohtumisel Tripolis 2010. aasta novembris. Vajadust koostöö järele selles valdkonnas kinnitati taas 2014.–2017. aasta tegevuskavas, mis võeti vastu ELi ja Aafrika tippkohtumisel 2014. aasta aprillis.

Uuringud on näidanud, et Aafrika mandril on sellest saadud märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu. Koostöö on kasulik ka Euroopa kosmosetööstusele, mis saab kasu laienenud turust Aafrikas, et arendada oma tehnoloogiat, rakendada uusi infrastruktuure ja kasutada satelliitnavigatsiooniteenuseid 2 .

25. septembril 2014 volitas konkurentsivõime nõukogu, tuginedes komisjoni soovitusele (COM(2014) 260), komisjoni pidama liidu nimel läbirääkimisi ASECNAga rahvusvahelise lepingu üle, milles sätestatakse tingimused satelliidipõhiste tugisüsteemide (SBAS) teenuste osutamiseks Aafrikas Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammi EGNOS alusel. Läbirääkimised algasid 2015. aasta märtsis. Nende tulemusena koostati 2016. aasta aprillis lepingu eelnõu, milles määratleti sõltumatu, kuid Euroopa süsteemil EGNOS põhineva ja ASECNA pädevuspiirkonda kuuluva SBAS-süsteemi loomiseks ja kasutamiseks vajaliku koostöö raamistik. Kooskõlas nõukogu antud volitusega sisaldab leping tehnilist osa ja käsitleb ka rahastamis- ja juhtimisküsimusi.

•Kooskõla tegevusvaldkonna kehtivate õigusaktidega ja teiste liidu poliitikavaldkondadega

Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammid on oluline osa Euroopa Liidu transpordi-, eriti õhutranspordipoliitikast. Need programmid aitavad kaasa aeronavigatsiooniteenuste turvalisuse suurendamisele ja järjepidevusele, täiustades neid samal ajal majanduslikust ja keskkonnaaspektist lähtudes. Neid edendatakse rahvusvaheliselt, peamiselt selliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, Lõuna-Korea ja Iisrael sõlmitud koostöölepingute kaudu.

Arvestades ühist kasu, mida Euroopa ja Aafrika saavad satelliitnavigatsiooniteenuste arendamisest Aafrikas, on Euroopa Liidu ja Aafrika aktiivne koostöö selles vallas olnud eesmärgiks juba mitu aastat paljude poliitiliste algatuste puhul, sealhulgas:

Aafrika ja ELi strateegilise partnerluse infrastruktuuri nõuanderühma ühisavaldus Euroopa Komisjoni ja Aafrika Liidu Komisjoni kolleegiumite kohtumise jaoks (Addis Abeba, 25–26. veebruar 2016);

ELi ja Aafrika neljandal tippkohtumisel (Brüssel, 2. ja 3. aprill 2014) vastu võetud tegevuskava (2014–2017);

ettevõtete ühisavaldus ELi ja Aafrika viiendal ärifoorumil (Brüssel, 1. aprill 2014);

Vahemere Liidu transpordi teemalisel ministrite konverentsil (Brüssel, 14. november 2013) vastu võetud ühine seisukoht;

8. märtsi 2011. aasta ühisteatis Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel“, KOM(2011) 200 lõplik;

komisjoni teatis „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava“, KOM(2010) 308 lõplik, 14. juuni 2010;

ELi eesistujariigi Belgia 16. septembril 2010. aastal korraldatud kõrgetasemelise kohtumise „Kosmose kasutamine Aafrika kodanike hüvanguks“ järeldused;

seitsmenda kosmosenõukogu resolutsioon „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine“ – Brüssel, 25. november 2010;

ELi ja Aafrika kolmandal tippkohtumisel (Tripoli, 29. ja 30. november 2010) vastu võetud ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse elluviimise tegevuskava 2011–2013;

ettevõtete ühisavaldus ELi ja Aafrika neljandal ärifoorumil (Tripoli, 26. ja 28. november 2010);

komisjoni 24. juuni 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu ja Aafrika partnerlus – Aafrika ja Euroopa ühendamine: tõhusama transpordialase koostöö suunas“, KOM(2009) 301 lõplik, 24. juuni 2009.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

Komisjon on andnud nõukogu määratud erikomisjonile regulaarselt nii suuliselt kui ka kirjalikult aru läbirääkimiste edu kohta. Lisaks hoitakse Euroopa Liidu liikmesriike kursis aruteludega ja võimaldatakse neil läbirääkimistes osaleda. Peale selle oli nõukogu transpordi töörühmal – mitmeliigiline transport ja transpordivõrgustikud – võimalik teha enne läbirääkimiste lõppu lepingu eelnõu kohta sissejuhatavaid märkusi ja neid on lõplikus ettepanekus arvesse võetud.

EGNOSe satelliitnavigatsiooniteenuste kasutamist Aafrikas analüüsiti nii sotsiaal-majanduslikust kui ka tehnilisest küljest. Selle analüüsi tulemusi esitleti ja nende üle arutleti korduvalt Aafrika osalisriikidega rahvusvahelistel seminaridel, töötubades ja foorumitel, näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) AFI piirkonna kavandamise ja rakendamise piirkondlikus rühmas (APIRG).

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud leping ei mõjuta mingil moel eelarvet, mis eraldati Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammidele määrusega (EL) nr 1285/2013.

Lepingus ettenähtud ASECNA infrastruktuuri rajamise ja käitamise kulud kaetakse ASECNA eelarvest, selle liikmesriikide poolt või Euroopa Liidu riikide ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste (Euroopa Investeerimispank, Aafrika Arengupank jne) panustest laenude või toetuste vormis.

5.TÄIENDAV TEAVE

2016/0271 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse volitus kirjutada Euroopa Liidu nimel alla Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)25. septembril 2014 volitas nõukogu komisjoni pidama liidu nimel läbirääkimisi Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusametiga (edaspidi „ASECNA“) rahvusvahelise lepingu üle, milles sätestatakse satelliidipõhiste tugisüsteemide (SBAS) teenuste osutamine Aafrikas Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammi EGNOS alusel.

(2)Läbirääkimiste tulemusena kirjutati 12. mail 2016. aastal Euroopa Liidu ja ASECNA vaheline leping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud ASECNA pädevuspiirkonda kuuluvate teenuste osutamist tsiviillennunduse huvides.

(3)Seepärast tuleks lepingule alla kirjutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba kirjutada liidu nimel alla ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud ASECNA pädevuspiirkonda kuuluvate teenuste osutamist tsiviillennunduse huvides.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu üle läbirääkija nimetatud isiku(te)le volikirja kirjutada lepingule alla, tingimusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)

   ASECNA on rahvusvaheline organisatsioon, mille peakorter asub Senegalis Dakaris ning mille ülesanne on tagada lennuliikluse ohutus selle organisatsiooni 18 liikmesriigis: Beninis, Burkina Fasos, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Tšaadis, Komooridel, Kongos, Elevandiluurannikul, Gabonis, Guinea-Bissaus, Ekvatoriaal-Guineas, Madagaskaril, Malis, Mauritaanias, Nigeris, Senegalis, Togos ja Prantsusmaal.

(2) Sotsiaal-majanduslik kasu kogu Aafrika mandril moodustas kulude-tulude analüüsi põhjal hinnanguliselt üle 4,8 miljardi euro, rääkimata majandusliku arengu ja piirkondliku integratsiooni valdkonnas saadud kasust, mida ei ole võimalik hinnata.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.9.2016

COM(2016) 574 final

LISAD

KOOSTÖÖLEPING (EELNÕU)
Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides

järgmise dokumendi juurde:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse volitus kirjutada Euroopa Liidu nimel alla Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides

Ühelt poolt EUROOPA LIIT

ning

teiselt poolt AAFRIKA JA MADAGASKARI LENNUOHUTUSAMET, edaspidi „ASECNA“,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide rakenduste kasvavat arengut Euroopa Liidus, Aafrikas ja mujal maailmas, eriti tsiviillennunduse valdkonnas,

VÕTTES ARVESSE, et ASECNA peamine ülesanne on osutada aeronavigatsiooniteenuseid tema vastutusalasse kuuluvates õhuruumides, korraldada neid õhuruume, avaldada aeronavigatsiooni alast teavet ning prognoosida ja edastada teavet aeronavigatsiooni meteoroloogia valdkonnas,

TUNNISTADES Euroopa Liidu tsiviilotstarbeliste satelliitnavigatsiooniprogrammide Galileo ja EGNOS tähtsust, nende rakendamisest tulenevat kasu ja ASECNA huvi satelliitnavigatsiooniteenuste vastu,

TUNNISTADES, et EGNOSe süsteem, mis on Euroopale keskendunud piirkondlik infrastruktuur, jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide edastatud vaba juurdepääsuga signaale, pakkudes suuremat täpsust ja tervikluse funktsiooni, osutab konkreetselt tsiviillennunduse vajadustele kohandatud teenuseid,

VÕTTES ARVESSE, et süsteemi EGNOS tehnoloogial põhinevaid teenuseid oleks tehniliselt võimalik laiendada kogu Aafrika mandrile, kus ühelt poolt oleks olemas sünergia maapealsete infrastruktuuride vahel, mille eest vastutavad lepinguosalised, ja teiselt poolt on Aafrika kohal geostatsionaarorbiidi satelliitidele paigaldatud EGNOSe transponderid,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu kosmosenõukogu resolutsiooni „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine“, mis võeti vastu 25. novembril 2010 ja milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tegema koostööd Aafrika Liidu Komisjoniga, et suurendada selles valdkonnas suutlikkust ja määrata kindlaks tingimused, mille alusel võiks rakendada programmile EGNOS sarnast infrastruktuuri Aafrikas,

VÕTTES ARVESSE komisjoni 26. aprilli 2007. aasta teatist Euroopa kosmosepoliitika kohta, kus peetakse eriti tähtsaks Euroopa ja Aafrika vahelist koostööd kosmosesektoris, ning komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“, milles rõhutatakse Euroopa Liidu soovi teha oma teadmised ja infrastruktuurid Aafrikale kättesaadavaks ja tugevdada koostööd selle mandriga,

VÕTTES ARVESSE ASECNA ministrite komitee 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni nr 2005 CM 44-11, mis käsitleb satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) rakendamist ASECNAs, taotledes toetust Euroopa organisatsioonidelt, et EGNOSe või Galileo kasutuselevõtmisega täita ameti tegevusega seotud vajadusi,

VÕTTES ARVESSE ASECNA haldusnõukogu 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni nr 2011 CA 120-18, mis käsitleb ameti tõhusat osalemist EGNOSe/GALILEO kasutuselevõtmises Aafrikas ja India ookeani piirkonnas, volitades peadirektorit võtma ühendust asjaomaste Euroopa Liidu asutustega,

VÕTTES ARVESSE, et selle resolutsiooni rakendamise raames on ASECNA välja töötanud programmi SBAS-ASECNA, et osutada ameti pädevuspiirkonnas süsteemi EGNOS tehnoloogia alusel satelliidipõhiste tugisüsteemide (SBAS) teenuseid,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Liidu ja ASECNA pikaajaline koostöö satelliitnavigatsiooni valdkonnas kuulub Euroopa Liidu ja Aafrika strateegilise partnerluse üldisesse raamistikku, kuna 2. ja 3. aprillil 2014. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Aafrika neljandal tippkohtumisel vastu võetud tegevuskavas on selleks, et määratleda kahe maailmajao koostööd ajavahemikus 2014–2017, plaanis eraldada pidevalt ja piisavalt inim- ja rahalisi ressursse, eesmärgiga võtta kasutusele EGNOSel põhinevad satelliitnavigatsiooni infrastruktuurid ning luua Aafrikas asjaomaste riikide jaoks EGNOSe kapitalikulu ja tegevuskulude juhtimise ja rahastamise süsteemid,

VÕTTES ARVESSE, et ASECNA ja Euroopa Liit teevad juba Euroopa Liidu ja Aafrika strateegilise partnerluse rakendamisel koostööd Aafrika õhutranspordi sektori ja satelliiditeenuste tugiprogrammi raames, mida rahastatakse kümnendast Euroopa Arengufondist ja EGNOSe toetamiseks Aafrikas mõeldud üleaafrikalisest programmist, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, eelkõige programmi EGNOS-Aafrika juhtimise ühisbüroo (JPO) loomise kaudu,

VÕTTES ARVESSE ühist huvi Euroopa Liidu ja ASECNA pikaajalise koostöö vastu, mis puudutab satelliitnavigatsiooni arendamist tsiviillennunduses, ning SOOVIDES sellise koostöö ametlikku loomist,

VÕTTES ARVESSE vajadust tagada satelliitnavigatsiooniteenuste kõrgetasemeline kaitse lepinguosaliste territooriumil,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Liit on loonud teatavates valdkondades abi osutamiseks oma asutused, nagu Euroopa GNSSi Agentuur Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide ja Euroopa Lennundusohutusamet tsiviillennunduse jaoks, ning et süsteemi EGNOS rakendamiseks aastatel 2014–2021 on Euroopa Liidu ja Euroopa GNSSi Agentuuri vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepe,

TUNNISTADES, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta (1) on sätestatud, et Euroopa Liit on kogu programmide Galileo ja EGNOS käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik ning et Euroopa Liit võib sõlmida nende programmide raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning et süsteemi EGNOS võimaliku väljapoole Euroopat laiendamise kulusid ei kaeta kõnealuse määruse alusel eraldatud eelarvevahenditest,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (2) ,

TUNNISTADES huvi ühtlustada rahvusvaheliste standardimis- ja sertifitseerimisasutuste lähenemisviise standardimise ja sertifitseerimise ning kõigi satelliitnavigatsioonisüsteemide ja -teenustega seotud küsimuste puhul, et edendada Galileo, EGNOSe ja SBAS-ASECNA (kui ülemaailmset satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramisstandardit tsiviillennundussektoris) pakutavate teenuste laiendatud ja innovatiivset kasutamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesoleva lepingu eesmärgid on arendada satelliitnavigatsiooni ja osutada ASECNA pädevuspiirkonnas sellega seotud teenuseid tsiviillennunduse huvides, võimaldades ASECNA-l osaleda Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammides.

Käesolev leping on osa Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammidel põhinevate teenuste edendamisest Aafrika mandril.

2. Käeolevas lepingus on sätestatud lepinguosaliste koostöö vorm ja tingimused lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus on kasutatud järgmisi mõisteid:

1.    „GNSS“ või „ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem“ – infrastruktuur, mis hõlmab rühma satelliite ja maapealsete keskuste ja jaamade ülemaailmset võrku, et raadiosignaalide edastamise kaudu osutada kogu maakeral väga täpset aja ja geograafilise asukoha määramise teenust kasutajatele, kellel on sobiv vastuvõtja;

2.    „Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid“ – programmil Galileo ja süsteemil EGNOS põhinev ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, mis on Euroopa Liidu omand;

3.    „ASECNA pädevuspiirkond“ – geograafiline piirkond, kus ASECNA osutab aeronavigatsiooniteenuseid oma liikmesriikide või muus õhuruumis; 

4.    „EGNOS“ – Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (European Geostationary Navigation Overlay Service), satelliitnavigatsioonisüsteemi piirkondlik infrastruktuur, mis jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, peamiselt GPSi ja Galileo poolt edastatud vaba juurdepääsuga signaale, mis võimaldab nende ülemaailmsete süsteemide kasutajatel saada täpsuse ja tervikluse seisukohalt paremaid tulemusi. EGNOS hõlmab maapealseid jaamu ja mitut transponderit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel. Maapealsed jaamad moodustavad inseneriteaduste keskus, missiooni juhtimiskeskused (MCC), ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamad (RIMS), maismaa navigatsioonijaamad (NLES), teeninduskeskus ja server EDAS. EGNOSe piirkondlik katvus hõlmab peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi, mis geograafiliselt asub Euroopas;

5.    „SBAS-ASECNA“ – ASECNA satelliitnavigatsioonisüsteem, mis jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, peamiselt GPSi ja Galileo poolt edastatud vaba juurdepääsuga signaale, mis võimaldab nende ülemaailmsete süsteemide kasutajatel saada paremaid tulemusi, eelkõige täpsuse ja tervikluse seisukohalt. SBAS-ASECNA on ASECNA omand. See hõlmab maapealset infrastruktuuri ja mitut transponderit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel. Maapealse infrastruktuuri moodustavad ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamad (RIMS) ja maismaa navigatsioonijaamad (NLES). SBAS-ASECNA katab eelkõige ASECNA pädevuspiirkonda. SBAS-ASECNA süsteem hõlmab nii esialgset süsteemi versiooni kui ka kõiki selle hilisemaid arendusi, sealhulgas nn topeltsagedus (double frequence) ja mitme satelliitide rühma moodustamine (multi-constellation). Selle süsteemi rajamine hõlmab eelkõige määratlemise, väljatöötamise, arendus- ja kasutuselevõtu ning akrediteerimise ja sertifitseerimise etappi. Sellele järgneb kasutusetapp;

6.    „EGNOSe süsteemiga hõlmatud ala“ või „SBAS-ASECNA ala“ – ala, kus on võimalik vastu võtta signaale, mida asjaomane süsteem edastab (nt geostatsionaarorbiidi satelliitide katteala);

7.    „SBAS-ASECNA teenindusala“ – osa SBAS-ASECNA alast, kus SBAS-ASECNA süsteem osutab teenust vastavalt ASECNA määratletud ja ICAO standardite ja soovituslike tavadega seoses ettenähtud nõuetele ning vastutab asjakohaste heakskiidetud toimingute eest;

8.    „EGNOS SoL teeninduspiirkond“ – osa EGNOSe süsteemiga hõlmatud alast, kus süsteem EGNOS osutab teenust vastavalt ICAO standarditele ja soovituslikele tavadele ning vastutab asjakohaste heakskiidetud toimingute eest;

9.    „RIMS-jaamad“ – süsteemidesse EGNOS või SBAS-ASECNA kuuluvad jaamad, mille ülesanne on koguda reaalajas asukoha andmeid ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide poolt edastatud signaalide abil;

10.     „NLES-jaamad“ – süsteemidesse EGNOS või SBAS-ASECNA kuuluvad jaamad, mis saadavad geostatsionaarsetel satelliitidel asuvatele transponderitele korrigeeritud andmeid, mis võimaldab GNSSi signaalide vastuvõtjatel, kes asuvad emma-kumma süsteemiga hõlmatud alal, teha parandusi, et kohandada neid geograafilise asukoha määramise jaoks;

11.     „Galileo“ – Euroopa autonoomne tsiviilotstarbeline ülemaailmne satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissüsteem, mille on GNSSi teenuste osutamiseks kavandanud ja välja töötanud Euroopa Liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja nende liikmesriigid. Galileo käigushoidmise võib üle anda eraõiguslikule isikule. Galileo eesmärk on pakkuda avatud teenust, kommertskasutust, avalikku reguleeritud teenust ning otsingu- ja päästeteenuseid ning toetada töökindluse seire teenuseid, mis on mõeldud inimelu kaitsvate rakenduste kasutajatele;

12.     „koostalitlusvõime“ – kahe või enama satelliitnavigatsioonisüsteemi ja nende pakutavate teenuste sobivus üheskoos kasutamiseks, et anda kasutajale paremad võimalused kui need, mida võimaldab üksnes ühe süsteemi kasutamine;

13.     „intellektuaalomand“ – 14. juulil 1967 Stockholmis alla kirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 punktis viii määratletud intellektuaalne omand;

14.     „salastatud teave“ – mis tahes vormis teave, mida on vaja kaitsta ilma loata avalikustamise eest, mis võiks erinevas ulatuses kahjustada lepinguosaliste või üksikute liikmesriikide põhihuve, sealhulgas riigi julgeolekut. Salastatusele osutab salastusmärge. Sellise teabe salastavad lepinguosalised kehtivate õigusnormide kohaselt ning kaitsta tuleb selle salastatust, terviklust ning kättesaadavust.

Artikkel 3

Koostööpõhimõtted

Lepinguosalised kohaldavad käesoleva lepinguga reguleeritud koostööd tehes järgmiseid põhimõtteid:

1. vastastikune kasu, mis põhineb õiguste ja kohustuste üldisel tasakaalul, sealhulgas rahalise osaluse ja kõikidele teenustele juurdepääsu tasakaalul;

2. kummagi poole võimalus osaleda Euroopa Liidu ja ASECNA satelliitnavigatsiooniprogrammide raames tehtavad koostöös;

3. käesoleva lepingu rakendamiseks kogu vajaliku teabe õigeaegne vahetamine;

4. intellektuaalomandi õiguste piisav ja tõhus kaitse.

Artikkel 4

Euroopa Liidu asutused

Euroopa Liit võib usaldada Euroopa GNSSi Agentuurile või Euroopa Lennundusohutusametile käesolevast lepingust tulenevate kõikide ülesannete või neist osa täitmise. Sel juhul vastutab ta ASECNA ees käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase ja täieliku täitmise eest.

Artikkel 5

Suhted kolmandate riikidega

Euroopa Liit hõlbustab ja toetab ASECNA ja muude Euroopa satelliitnavigatsiooni programmides Galileo ja EGNOS osalevate üksuste, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise koostöö või partnerlusega seotud algatusi, mis võivad edendada neil kahel programmil põhinevate ASECNA satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste arendamist ja osutamist.

II OSA

KOOSTÖÖD REGULEERIVAD SÄTTED

Artikkel 6

Koostöö

1. Käesoleva lepingu kohane koostöö hõlmab peamiselt tegevust, mis on seotud süsteemi EGNOS tehnoloogial põhineva SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega. Selline tegevus hõlmab ka Galileo programmi alusel loodud süsteemi kasutamist Aafrikas, raadiospektrit, standardeid, sertifitseerimist ja rahvusvahelisi organisatsioone, ohutust, teadus- ja arendustegevust, inimressursse, teabevahetust ja nähtavust, töötajate vahetust ja satelliitnavigatsiooniteenuste edendamist Aafrikas.

Lepinguosalised võivad teha selles koostöötoimingute loetelus muudatusi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 33.

2. Käesolev leping ei mõjuta Euroopa Liidu institutsionaalset autonoomiat Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide reguleerimise või Euroopa Liidu poolt nende programmide kasutamiseks loodud struktuuri osas. Samuti ei mõjuta käesolev leping reguleerivaid meetmeid, millega rakendatakse tehnoloogiate leviku tõkestamise kohustust, ekspordikontrolli ja mittemateriaalse tehnosiirde kontrolli, ega riigi julgeoleku meetmeid.

3. Samuti ei mõjuta käesolev leping ASECNA institutsionaalset autonoomiat.

4. Kui lepinguosaliste kohaldatavatest reguleerivatest meetmetest ei tulene teisiti, soodustavad lepinguosalised võimaluste piires käesoleva lepinguga ettenähtud koostööd.

I ALAJAGU

Artikkel 7

Süsteemi SBAS-ASECNA rajamine ja kasutamine

1. Euroopa Liit abistab ASECNAt süsteemi SBAS-ASECNA rajamisel ja kasutamisel. Lisaks allpool toodud artiklite 8–16 erisätetele püüab ta üldjuhul hõlbustada süsteemi SBAS-ASECNA rajamist ja kasutamist, sealhulgas tehes ASECNA-le tasuta kättesaadavaks kasuliku teabe, nõustades ASECNAt programmi juhtimises ning tehnilistes ja korralduslikes küsimustes ning aidates programmi SBAS-ASECNA hinnata ja selle üle järelevalvet teha.

2. Kui süsteemide EGNOS ja ASECNA-SBAS vahelised seosed on loodud, vastutab iga lepinguosaline oma süsteemi muudatuste eest ja kannab seonduvad investeeringu- ja kasutuskulud. Iga lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele vajalikku teavet ja teeb koostööd teisele lepinguosalisele kuuluva süsteemi muutmisel. Kehtestatakse tegevus- ja järelevalveprotsess, nähes ette asjaomased kohustused.

Artikkel 8

Süsteemi SBAS-ASECNA määratlemine ja väljatöötamine

Euroopa Liit abistab ASECNAt süsteemi SBAS-ASECNA määratlemisel ja väljatöötamisel, eelkõige süsteemi ülesehituse ning maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste ja tegevuspõhimõtete valdkonnas. Selleks läbi viidavates uuringutes täpsustatakse süsteemide SBAS-ASECNA ja EGNOS vastastikused seosed.

Artikkel 9

RIMS-jaamade arendamine ja kasutuselevõtmine

Euroopa Liit abistab ASECNAt süsteemi SBAS-ASECNA RIMS-jaamade arendamisel ja kasutuselevõtmisel, eelkõige seoses seadmete, käitamiskorra, käitajate kvalifikatsiooni ja maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste valideerimisega, sealhulgas ohutusnõuete kehtestamise ja kontrollimisega.

Süsteemide EGNOS ja SBAS-ASECNA toimimise ja teeninduspiirkondade optimeerimiseks kooskõlastavad lepinguosalised oma vastavate RIMS-jaamade, eelkõige mõlema süsteemi ühistel piirialadel rajamise nii, et need jaamad on paigutatud ühtlaselt ning võivad harmooniliselt koos töötada, vahetades RIMS-jaamadest saadud andmeid ja järgides kõigi lepinguosaliste suhtes kohaldatavates eeskirjades kehtestatud ohutus- ja turvanõudeid.

Artikkel 10

Juhtimiskeskuste arendamine ja kasutuselevõtmine

Euroopa Liit abistab ASECNAt süsteemi SBAS-ASECNA juhtimiskeskuste arendamisel ja kasutuselevõtmisel, eelkõige seoses seadmete, käitamiskorra, käitajate kvalifikatsiooni ja maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste valideerimisega, sealhulgas ohutusnõuete kehtestamise ja kontrollimisega.

Artikkel 11

NLES-jaamade arendamine ja kasutuselevõtmine ning transponderid

Euroopa Liit abistab ASECNAt geostatsionaarsetel satelliitidel ja maapealsetes andmeedastusjaamades asuvatel süsteemi SBAS-ASECNA transponderitel põhinevate andmete levitamise teenuste arendamisel ja kasutuselevõtmisel. Samuti abistab ta ASECNAt süsteemi SBAS-ASECNA kasutamiseks vajalike PRN-koodide saamise toimingutes, sest nende koodide puudumise korral ei ole seda süsteemi võimalik kasutada.

Artikkel 12

Süsteemi SBAS-ASECNA akrediteerimine ja sertifitseerimine

Euroopa Liit abistab ASECNAt viimase taotlusel järgmistes toimingutes:

– süsteemi SBAS-ASECNA sertifitseerimine;

– süsteemi SBAS-ASECNA ohutuse, sealhulgas maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste akrediteerimine;

– süsteemi SBAS-ASECNA pakutavate teenuste sertifitseerimine.

Samuti võib Euroopa Liit abistada ASECNAt viimase taotlusel metoodika ja protseduuride väljatöötamisel, mille eesmärk on

– enne materjalide lennundusteabe kogumikus avaldamist süsteemiga SBAS-ASECNA seotud maandumis-, lennu- ja õhkutõusmisprotseduuride heakskiitmine;

– õhusõiduki pardale paigutatud ja satelliitnavigatsioonisignaalide vastuvõtmiseks ja töötlemiseks kavandatud seadmete sertifitseerimine ning õhusõiduki käitajate ja meeskondade akrediteerimine.

Artikkel 13

Süsteemi SBAS-ASECNA kasutamine

1. Euroopa Liit abistab ASECNAt süsteemi SBAS-ASECNA kasutamisel.

Seoses käitamise ettevalmistamisega abistab ta ASECNAt ka eelkõige järgmistes tegevustes:

– teenuste osutamise juhtimiskava väljatöötamine,

– süsteemi SBAS-ASECNA jaoks süsteemi EGNOS töökorralduse ja õppematerjalide kohandamine,

– teenuste osutamiseks mõeldud ühtse juhtimissüsteemi rakendamine, mis hõlmab muu hulgas kvaliteedi-, ohutus-, turvalisus- ja keskkonnaküsimusi,

– allhanke kavade analüüs ja rakendamine,

– käitajate koolitus,

– teenuste deklareerimine.

Euroopa Liit abistab ASECNAt ka pärast teenuste deklareerimist tekkinud probleemide lahendamisel, eelkõige tehes kättesaadavaks tulemuslikkuse analüüsi menetlused ja vahendid, toetades koolitust ning saates algperioodil kohapeale töötajaid.

Euroopa Liit toetab ASECNAt samuti kasutatava süsteemi arendustega seotud teenuste osutamisel.

2. Lepinguosalised osutavad teineteisele vastastikust abi, et ergutada süsteemide EGNOS ja SBAS-ASECNA teenuste kasutamist ja edendada vastava turu laienemist.

Artikkel 14

Teeninduspiirkonnad

Mõistete „EGNOS SoL teeninduspiirkond“ ja „SBAS-ASECNA teeninduspiirkond“ määratluse üle tuleb lepinguosalistel omavahel konsulteerida, et vältida süsteemi kasutamisega seotud probleeme, eelkõige koostalitlusvõime ja vastutuse valdkonnas. Lepinguosalised püüavad sellega seoses leida ühiseid lahendusi.

Juhul kui EGNOS SoL teeninduspiirkond katab osa ASECNA vastutusalast või kui SBAS-ASECNA teeninduspiirkond hõlmab üht osa Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumist, tuleb kehtestada tegevus- ja järelevalvekord, nähes ette asjakohased kohustused.

Juhul kui EGNOS SoL ja SBAS-ASECNA teeninduspiirkonnad hõlmavad mõnd väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi ja ASECNA vastutusala asuvat territooriumi – või kui need kattuvad muu süsteemiga kui EGNOS ja SBAS-ASECNA –, teavitavad lepinguosalised sellest teineteist ja kooskõlastavad oma lähenemisviise asjakohastes ametiasutustes või territooriumidel, tagamaks, et tekkinud probleemid, eriti koostalitlusvõime ja vastutuse valdkonnas, lahendatakse ühiselt.

Artikkel 15

Riigihanked

1. Euroopa Liit abistab ASECNAt viimase taotlusel hankedokumentide ettevalmistamisel ja pakkumuste analüüsimisel süsteemi SBAS-ASECNA rajamise ja kasutamisega seotud lepingute sõlmimisel.

2. Ilma et see piiraks Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepingu XXIII artikli (muudetud lepingu III artikli) kohaldamist, on Euroopa Liidu liikmesriikide avalik-õiguslikel asutustel ja ettevõtetel õigus osaleda süsteemi SBAS-ASECNA rajamise ja kasutamisega seotud pakkumismenetlustes, kui puudub huvide konflikt.

3. Süsteemide EGNOS ja SBAS-ASECNA rajamise ja kasutamise kohta võib välja kuulutada Euroopa Liidu ja ASECNA ühised hankemenetlused sõltuvalt kummagi lepinguosalise huvidest, eriti seoses maapealsete jaamade ja transponderitega.

Artikkel 16

Intellektuaalomandi õigused

1. Lepinguosalised teevad teineteisele tasuta kättesaadavaks kõik intellektuaalomandi õigused seoses talle kuuluvate teoste või leiutistega, mis on kasulikud süsteemide EGNOS ja SBAS-ASECNA rajamiseks ja kasutamiseks. Käesolev leping on kooskõlas nende õiguste kasutamise loaga.

Kui üks lepinguosalistest loob uued intellektuaalomandi õigused, mis põhinevad teise lepinguosalise poolt kättesaadavaks tehtud intellektuaalomandi õigustel, omandab viimane nii loodud uued intellektuaalomandi õigused ning annab nende uute õiguste kasutamise loa tasuta lepinguosalisele, kes on need õigused loonud. Siiski võib see lepinguosaline, kellele uued õigused kuuluvad, anda nende kasutamise loa kolmandale isikule, tingimusel et teine lepinguosaline on selleks sõnaselgelt oma nõusolekut väljendanud.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud õiguste kasutamise tingimused on kindlaks määratud lõigetes 2 ja 3.

2. Lõikes 1 nimetatud õiguste kasutamise luba on isiklik, ainuõiguslik ja mitteülekantav, ilma et see piiraks lõike 1 teise lõigu kohaldamist. See luba hõlmab sõltuvalt olukorrast õigust kasutada, korraldada kasutamist, muuta, reprodutseerida ja valmistada üksnes süsteemide EGNOS ja SBAS-ASECNA rajamise ja kasutamise eesmärgil.

Üks lepinguosaline ei või teha kolmandatele isikutele kättesaadavaks ega kaubelda intellektuaalomandi õigustega, mis on tehtud kättesaadavaks teisele lepinguosalisele vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui saadud on teise lepinguosalise sõnaselge nõusolek või kui nende õiguste kolmandale isikule kättesaadavaks tegemine toimub süsteemi EGNOS, Galileo programmil põhineva süsteemi ja süsteemi SBAS-ASECNA rajamise ja kasutamisega seotud riigihangete raames või lepingu sõlmimisel ühe lepinguosalise poolt.

3. Iga lepinguosaline peab ajakohastatud registrit intellektuaalomandi õiguste kohta, mille ta teeb kättesaadavaks teisele lepinguosalisele vastavalt lõikele 1. Ta annab registri koopia teisele lepinguosalisele. Iga intellektuaalomandi õigus, mis tehakse kättesaadavaks, tuleb registris täpsustada:

   – õiguse ese: leiutis, tarkvara, andmebaas jms;

   – õiguse liik: autoriõigus, patendiõigus jne;

   – antud kasutusõigus, näiteks õigus reprodutseerida, kohandada, valmistada jms;

   – territoorium, mille jaoks õigus kättesaadavaks tehakse;

   – õiguse kättesaadavuse periood.

4. Iga lepinguosaline, kes annab teisele lepinguosalisele kasutusloa vastavalt lõikele 1, võib selle tühistada, kui ta tuvastab, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegutsemisnõudeid ei ole järgitud.

5. Lepinguosalised annavad ja tagavad intellektuaalomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse süsteemide EGNOS ja SBAS-ASCENA rajamise ja kasutamisega seotud valdkondades ja sektorites kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepinguga sätestatud rahvusvaheliste standarditega, nähes muu hulgas ette meetmed nimetatud standardite tõhusaks jõustamiseks.

II ALAJAGU

Muu tegevus

Artikkel 17

Galileo

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada ja kasutada Galileo programmil põhinevat süsteemi Aafrika mandril, eelkõige rakenduste väljatöötamisel ja kõnealusel süsteemil põhinevate teenuste kasutamisel, eriti sellistes valdkondades nagu ajamääramine, navigatsioon, järelevalve ning otsingud ja päästetööd, ning sellel süsteemil põhinevate rakenduste ja teenuste eeliste tutvustamisel.

2. ASECNA hoidub mis tahes tegevusest või algatusest, mis võiks kahjustada Euroopa Liidu huve Galileo programmiga seotud intellektuaalomandi õiguste valdkonnas.

Artikkel 18

Raadiospekter

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja abistavad teineteist seoses Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi „ITU“) hallatava raadiospektriga, eriti selleks, et kaitsta sagedusalasid, mis on seotud satelliitnavigatsiooniteenuste ja lennundusside süsteemidega.

2. Lepinguosalised vahetavad teavet ja abistavad teineteist vastastikku sagedusala jagamisel ja ITU-poolsel sagedusala jaotamisel. Nad toetavad ja kaitsevad asjakohaste sagedusalade jaotamist süsteemide EGNOS ja SBAS-ASECNA, samuti Galileo programmil põhineva süsteemi tarbeks, et tagada nende süsteemide pakutavate teenuste kättesaadavus Euroopa Liidus ja Aafrikas.

3. Selleks et kaitsta raadiospektrit tahtlike või mittetahtlike raadionavigatsiooni häirete vastu, püüavad lepinguosalised teha kindlaks häirete allikad ja otsivad vastastikku vastuvõetavaid lahendusi.

4. Ühtki käesoleva lepingu sätet, eelkõige neid, mis käsitlevad ITU raadioside-eeskirju, ei tõlgendata kõrvalekaldena ITU kohaldatavatest sätetest.

Artikkel 19

Standardid, sertifitseerimine ja rahvusvahelised organisatsioonid

1. Lepinguosalised püüavad kooskõlastada standardimist ja kõiki küsimusi, mis puudutavad satelliitnavigatsioonisüsteeme, mida käsitletakse rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes, eelkõige Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO), Lennunduse Raadiotehnika Komisjonis (RTCA) ja Euroopa Tsiviillennunduse Seadmete Organisatsioonis (EUROCAE) ning standardimise valdkonnas tegutsevates ühendustes ja rühmades.

2. Lepinguosalised toetavad ühiselt satelliitnavigatsiooni standardite, eelkõige ICAO standardite ja soovituslike tavade ning RTCA ja EUROCAE tulemuslikkuse miinimumnõuete väljatöötamist rahvusvahelistes organisatsioonides. Nad tunnustavad vastastikku rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud Galileo, EGNOSe ja SBAS-ASECNA standardeid ning püüavad edendada nende kohaldamist kogu maailmas, rõhutades koostalitlusvõimet muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega.

Artikkel 20

Ohutus

Selleks et kaitsta Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteeme ja SBAS-ASECNA süsteemi ohtude ja pahatahtlike tegude eest, võtavad lepinguosalised kõik võimalikud meetmed, eelkõige seoses kontrolli ja tehnoloogiate leviku tõkestamisega, et tagada satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste ning nendega seotud infrastruktuuri ja esmatähtsate varade järjepidevus, ohutus ja turvalisus, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 21

Teadus- ja arendustegevus

Lepinguosalised püüavad korraldada ühist teadus- ja arendustegevust satelliitnavigatsiooni valdkonnas, eelkõige selleks, et arendada ja kavandada tulevasi satelliitnavigatsioonisüsteemide tehnoloogilisi arendusi.

Lepinguosalised toetavad teineteise osalemist oma teadus- ja arendustegevuse programmides.

Euroopa Liit hõlbustab ASECNA juurdepääsu oma teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidele eraldatud rahalistele vahenditele.

Artikkel 22

Inimressursid

Tuginedes oma kogemustele, annab Euroopa Liit ASECNA-le kogu asjakohase teabe SBAS-ASECNA programmi rakendamiseks vajaliku inimkapitali juhtimiseks.

Euroopa Liit abistab ASECNAt süsteemi SBAS-ASECNA rajamiseks ja kasutamiseks vajalike töökohtade loomisel ja oskuste arendamisel.

Euroopa Liit hõlbustab kõiki ASECNA ja Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidega seotud valdkonnas suutlikkuse suurendamises osalevate üksuste koostöö- ja partnerlusalgatusi. Samuti hõlbustab liit ASECNA juurdepääsu Euroopa koolitusprogrammideks eraldatud vahenditele.

Ühine koolitustegevus võidakse viia läbi süsteemidel EGNOS ja SBAS-ASECNA ning Galileo programmil põhinevate süsteemide rajamise ja kasutamisega seotud vajaduste täitmiseks ja nende tehnoloogiliste uuenduste ettevalmistamiseks.

Artikkel 23

Teabevahetus ja nähtavus

Lepinguosalised püüavad korraldada oma vastavate satelliitnavigatsiooniprogrammidega seotud ühist teavitus- ja edendustegevust.

Euroopa Liit toetab ASECNAt teabevahetusstrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel, pidades silmas nii süsteemi SBAS-ASECNA rajamise ja kasutamisega seotud üksusi kui ka avalikkust.

Artikkel 24

Töötajate vahetus

Lepinguosalised vahetavad töötajaid käesolevas lepingus sätestatud koostöö raames.

Artikkel 25

Satelliitnavigatsiooni edendamine Aafrikas

Lepinguosalised abistavad teineteist, et edendada Aafrika mandril satelliitnavigatsiooni valdkonda, ning konsulteerivad teineteisega vajaduse korral, et kokku leppida ühistegevuses, mida tuleb valdkonnas ette võtta. Nad toetavad eelkõige algatusi, mis edendavad satelliitnavigatsiooni kasutamist ja selle tehnoloogiaga seotud turgude arengut.

 III OSA

FINANTSSÄTTED

Artikkel 26

Rahastamine

1. ASECNA rahastab süsteemi SBAS-ASECNA rajamist ja kasutamist oma vahenditest ja toetustest, eelkõige lõikes 3 nimetatud vahenditest ja toetustest, finantsasutustelt võetud laenudest või muudest vahenditest lõike 2 sätete alusel.

2. Süsteemi SBAS-ASECNA rajamist ja kasutamist ei või mingil viisil rahastada eelarveosamaksudest, mis on ette nähtud Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide jaoks ja millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1285/2013 II peatükis.

3. Süsteemi SBAS-ASECNA rajamiseks ja kasutamiseks hõlbustab Euroopa Liit ASECNA juurdepääsu oma koostöö- ja arengufondidele, mida see saab kasutada nii oma käimasolevate kui ka tulevaste programmide jaoks. Käimasolevad programmid on üleaafrikaline programm, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020) III lisa artiklis 9, ning ELi Aafrika infrastruktuuri sihtfondist rahastatavad programmid, mida käsitletakse komisjoni 13. juuli 2006. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Aafrika ühendamine: ELi ja Aafrika infrastruktuurialane partnerlus“, KOM(2006) 376 lõplik.

IV OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 27

Õiguslik vastutus

1. Kuna ASECNA ei ole Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide omanik, ei vastuta ta nende süsteemide omamisega seotud kohustuste täitmise eest.

Kuna Euroopa Liit ei ole süsteemi SBAS-ASECNA omanik, ei vastuta ta selle süsteemi omamisega seotud kohustuste täitmise eest.

2. Kumbki lepinguosaline ei vastuta kahjude eest, mis tekivad teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud tehnoloogiate kasutamisest, ega taga nende tehnoloogiate nõuetekohast toimimist.

Artikkel 28

Salastatud teabe vahetamine

Lepinguosalised vahetavad salastatud teavet üksnes juhul, kui nad on sõlminud selleks kokkuleppe. Lepinguosalised püüavad luua tervikliku ja sidusa õigusraamistiku, mis võimaldab sellist kokkulepet sõlmida.

Artikkel 29

Ühiskomitee

1. Asutatakse ühiskomitee, mida nimetatakse ELi/ASECNA GNSSi komiteeks. Komitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning selle ülesandeks on käesoleva lepingu haldamine ja nõuetekohane kohaldamine. Selleks võtab komitee käesolevas lepingus sätestatud juhtudel vastu otsuseid, mida lepinguosalised rakendavad kooskõlas oma eeskirjadega. Ühiskomitee otsused tehakse vastastikusel kokkuleppel. Ühiskomitee koostab ka soovitusi küsimustes, milles tal ei ole otsustusõigust.

Ühiskomitee määrab kindlaks käesolevas lepingus sätestamata tingimused ja korra.

2. Ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosolekute kokkukutsumise, eesistuja nimetamise ja tema volituste kindlaksmääramise ning lepinguosaliste vaheliste kontaktide kohta.

3. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Euroopa Liit või ASECNA võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist. Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

4. Ühiskomitee võib otsustada luua töörühmi või eksperdirühmi, kes abistaksid teda tema ülesannete täitmisel.

5. Ühiskomitee võib otsustada I lisa muuta.

Artikkel 30

Konsultatsioonid

1. Käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet ning tulevad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees kokku.

2. Lepinguosalised peavad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral viivitamata nõu mis tahes küsimuses, mis tuleneb käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest.

3. Lepinguosalised teavitavad teineteist korrapäraselt oma satelliitnavigatsiooniprogrammide juhtimisest ja arendamisest ning suurendavad vastastikku nende nähtavust. Kui üks lepinguosaline kavatseb teha otsuse, mis võib mõjutada teise lepinguosalise satelliitnavigatsioonisüsteemi või -süsteeme, konsulteerib ta sellega eelnevalt, et see saaks esitada mittesiduva arvamuse. Kui lepinguosaliste suhtes kohaldatavate eeskirjadega ettenähtud konfidentsiaalsusnõuded võimaldavad, võimaldab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise esindajal osaleda vaatlejana tema töörühmades, organites ja korralduskomiteedes.

Artikkel 31

Kaitsemeetmed

1. Iga lepinguosaline võib pärast konsulteerimist ühiskomitees võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas peatada ühe või mitu koostöötoimingut, kui ta leiab, et samaväärne ekspordikontrolli või turvalisuse tase ei ole enam tagatud. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide või süsteemi SBAS-ASECNA nõuetekohast toimimist, võib võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid toimuvad kohe pärast kõnealuste meetmete võtmist.

2. Lõikes 1 ette nähtud meetmete ulatust ja kestust piiratakse sellega, mis on vajalik olukorra parandamiseks ning käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks. Teine lepinguosaline võib taotleda ühiskomiteelt nende meetmete proportsionaalsuse kohta konsultatsioonide alustamist. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada kuue kuu jooksul, võib üks lepinguosaline esitada vaidluse vahekohtule vastavalt I lisas sätestatud korrale. Siiski ei või sel viisil lahendada vaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamisega, kui need sätted kattuvad Euroopa Liidu õiguse asjakohaste sätetega.

Artikkel 32

Vaidluste lahendamine

Ilma et see piiraks artikli 31 kohaldamist, lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused ühiskomitees peetavate konsultatsioonide teel.

Kui vaidlust ei suudeta lahendada kolme kuu jooksul pärast ühiskomitee poole pöördumist, võib kohaldatakse I lisas sätestatud vahekohtumenetlust.

Artikkel 33

Lisad

Käesolevale lepingule lisatud lisad on lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 34

Lepingu läbivaatamine

Käesolevat lepingut võib igal ajal lepinguosaliste allakirjutatud kõrvallepinguga muuta ja laiendada, järgides lepinguosaliste sisemenetlusi.

Artikkel 35

Lepingu lõpetamine

1. Euroopa Liit või ASECNA võib käesoleva lepingu lõpetada, teavitades oma otsusest teist lepinguosalist. Leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teavitamise kuupäevast.

2. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kestust. Samuti ei mõjuta see käesoleva lepingu raames loodud konkreetseid intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi; lepinguosaline, kes on andnud teisele lepinguosalisele kasutusloa, säilitab ka pärast lepingu lõpetamist õiguse see luba tühistada, kui ta tuvastab, et selle kasutamise tingimusi ei ole järgitud.

3. Käesoleva lepingu lõpetamise korral teeb ühiskomitee ettepaneku, mille kohaselt lepinguosalised saaksid lahendada kõik lahtised küsimused, sealhulgas rahalisi tagajärgi puudutavad küsimused, võttes vajaduse korral arvesse põhimõtet pro rata temporis.

Artikkel 36

Jõustumine

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma sisemenetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, kui lepingule kirjutab alla viimane lepinguosaline.

2. Käesolev leping, mille originaal on koostatud prantsuse keeles kahes eksemplaris, on sõlmitud määramata ajaks.

Euroopa Liidu nimel

ASECNA nimel

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 1–24.

(2)   ELT L 276, 20.10.2010, lk 11–21.

I LISA

VAHEKOHTUMENETLUS

Kui vaidlus on esitatud vahekohtumenetluseks, moodustatakse kolme liikmega vahekohus, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.

Kumbki lepinguosaline määrab vahekohtuniku 30 päeva jooksul alates lahkarvamuse tuvastamisest ühiskomitees.

Kaks määratud vahekohtunikku nimetavad ühisel kokkuleppel vahekohtu esimehe, kes ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik. Kui kaks lepinguosaliste poolt määratud vahekohtunikku ei jõua esimehe nimetamises kokkuleppele kahe kuu jooksul pärast viimase vahekohtuniku määramise kuupäeva, valivad nad vahekohtu esimehe ühiskomitee koostatud seitsme kandidaadiga nimekirjast. Ühiskomitee koostab selle nimekirja ja uuendab seda kooskõlas oma kodukorraga.

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, kinnitab vahekohus oma menetluskorra. Vahekohus teeb otsused lihthäälteenamusega.