Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016PC0551

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik

COM/2016/0551 final - 2016/0264 (COD)

Brüssel,24.8.2016

COM(2016) 551 final

2016/0264(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 282 final}
{SWD(2016) 283 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ELi sotsiaalse mõõtme kasvav tähtsus

Euroopa Liidu poliitilise tegevuskava keskmes on eesmärk saavutada suure konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, tagada majanduskasv, paremad töökohad, sotsiaalne areng ja sotsiaalne õiglus kõigile ELi kodanikele. 2015. aasta juunis rõhutati viie juhi aruandes Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise kohta 1 tugeva sotsiaalse Euroopa ülesehitamise olulisust. President Juncker edastas oma Euroopa Liidu olukorda käsitlevas 2015. aasta septembri kõnes nimetatud ambitsiooni, rõhutades, et me peame „taaslooma nii liikmesriikide vahel kui ka ühiskondade sees lähenemisprotsessi, mille keskmes on tootlikkus, töökohtade loomine ja sotsiaalne õiglus.“ 

Seda eesmärki järgitakse jõuliselt uuendatud Euroopa poolaasta ehk ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise iga-aastase tsükli kaudu kooskõlas 2015. aasta oktoobri teatisega majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta. Majandus- ja rahaliidu jätkusuutlikkuse ja õiguspärasuse jaoks on eriti oluline Euroopa poolaasta majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide tasakaalustatud suhe. Seega on Euroopa poolaastal muutunud olulisemaks sotsiaalsed ja tööhõive-eesmärgid, mille puhul hinnatakse nii riigiaruannetes kui ka riigipõhistes soovitustes sotsiaalseid ja tööhõivealaseid küsimusi ning edendatakse parimatel tavadel põhinevaid poliitikareforme.

Komisjon on teinud ka ettepaneku arendada välja Euroopa sotsiaalõiguste sammas 2 eesmärgiga edendada ülespoole ühtlustumist tööhõives ja sotsiaalsetes tingimustes ning suuremat vastupanuvõimet tagasilöökidele majanduses. Sotsiaalõiguste sammas peaks põhinema ELi sotsiaalõigustikul ja seda täiendama, et suunata poliitikat nendes valdkondades, mis on olulised tööturu ja hoolekandesüsteemide sujuvaks ja õiglaseks toimimiseks. Sambast peaks kujunema võrdlusraamistik, mis võimaldab jälgida osalevate liikmesriikide saavutusi tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, et suunata reforme riigi tasandil. See on eelkõige suunda näitav dokument euroala uues ühtlustamisprotsessis. See peaks aitama tagada, et majanduse areng toob kaasa ka sotsiaalse arengu ja suurema ühtekuuluvuse, mis on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ ja selle kaasava majanduskasvu eesmärkidega.

Sellist tugevat pühendumist ELi sotsiaalsetele eesmärkidele peab toetama kindel tõendite baas. Võttes arvesse ka seda, et kulutused sotsiaalpoliitikale laiemas mõistes (sh sotsiaalkaitsele, haridusele ja tervishoiule) moodustavad enamikus liikmesriikides enam kui veerandi SKPst ja enam kui poole avaliku sektori kulutustest, tuleb kindlalt keskenduda poliitika tulemustele, kulutõhususele ning jõupingutustele paremate tulemuste saavutamiseks rahvusvaheliste võrdluste, võrdlussüsteemide ja vastastikuse õppimise kaudu.

EL vajab usaldusväärset ja ajakohast sotsiaalstatistikat, et jälgida sotsiaalset olukorda ning majandusarengu ja -poliitika mõju sotsiaalsetele tingimustele liikmesriikides ja nende regioonides ning eri elanikerühmade olukorrale. See muudab hädavajalikuks selle, et selliseid teemasid nagu vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, ebavõrdsus, oskused, kõigi juurdepääs tööhõivele ja sotsiaalkaitse kulutused, tuleks kindlate ja ajakohaste statistiliste andmetega paremini kirjeldada.

Euroopa sotsiaal- ja tööhõivestatistika

Euroopa statistikasüsteem (ESS) 3 annab statistilisi andmeid, mida kasutatakse liikmesriikide tulemuslikkuse hindamisel Euroopa poolaasta kontekstis, strateegia „Euroopa 2020“ kesksete eesmärkide jälgimisel, paljude tööhõivet ja sotsiaalseid arengusuundi käsitlevate komisjoni hindamisraamistike rakendamisel ning tee rajamisel Euroopa tulevaseks strateegiliseks nägemuseks pärast strateegiat „Euroopa 2020“. ESS on aastate jooksul loonud kõrgetasemelisi vahendeid, et esitada täiustatud ja võrreldavat statistikat paremaks poliitikakujundamiseks Euroopa tasandil ja liikmesriikides.

ESS seisab üha rohkem silmitsi kasvava vajadusega statistilise teabe järele analüüsiks, teadusuuringuteks ja poliitikakujundamiseks. Lisaks peaksid statistilised andmed vastama jätkuvalt ametliku statistika kõrgetele kvaliteedinormidele, sh ajakohasusnõudele.

ELi tasandil kasutatav sotsiaalstatistika on võetud erinevatest allikatest: rahvaloendused, kokkuvõtlikud haldusandmed, andmed ettevõtetelt ning andmed isikute ja kodumajapidamiste kohta, mis on kogutud valimitest individuaalsel tasandil. Käesolev ettepanek on seotud nimetatud sotsiaalstatistika viimase allikaga.

Kehtiv süsteem Euroopa statistika loomiseks isikute ja kodumajapidamiste kohta, mis põhineb valimitest kogutud individuaalse tasandi andmetel (edaspidi „valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika“), on koostatud mitmest valdkonnapõhisest määrusest, milles määratletakse täpsed käsitletavad teemad ja andmete kogumise tehnilised nõuded (nt valimi suurus, kvaliteedikriteeriumid ja andmeedastusnõuded). Praegu on olemas viis õiguslikku alust selliste Euroopa sotsiaaluuringute läbiviimiseks, mis on seotud vastavalt tööjõu-uuringu (LFS), 4 sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika (EU-SILC), 5 täiskasvanuhariduse uuringu (AES), 6 Euroopa terviseküsitlusuuringu (EHIS) 7 ning uuringuga info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamise kohta leibkondade poolt (ICT-HH) 8 . Üksnes mitteametliku kokkuleppe alusel viiakse läbi kaks Euroopa uuringut: kodumajapidamiste eelarve uuring ja ühtlustatud Euroopa ajakasutuse uuring.

Nimetatud algatus on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) osa ja selle eesmärk on ühtlustada valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat ja muuta andmete kogumise protsess tõhusamaks ning statistilised tulemused asjakohasemateks. Kavandatud määrus peaks tagama pikas perspektiivis andmete võrreldavuse ja ühtsuse. Euroopa sotsiaaluuringute süsteem peaks olema piisavalt töökindel ja tõhus ning tagama, et säiliks statistika kõrge kvaliteet – mis võib olla keeruline, arvestades pidevaid muutusi selles statistikavaldkonnas: kiire innovatsioon infotehnoloogia meetodites ja kasutusviisides, uute andmeallikate kättesaadavus, andmekasutajate muutuvad vajadused ja ootused ning jätkuv surve olemasolevatele ressurssidele.

Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Üha rohkem on vaja, et statistilised andmed oleksid usaldusväärsed, ajakohased ja kvaliteetsed, et poliitikakujundajad, ettevõtted ja üldsus saaksid võtta vastu asjakohaseid, tõenditel põhinevaid otsuseid. Nimetatud kvaliteediga statistiliste andmete esitamine on ESSile siiski keeruline: üha suurenev nõudlus andmete järele ning andmeesitajate nõue statistilistele uuringutele vähendada koormust – see kõik kokku avaldab statistiliste andmete koostamisele survet. Seepärast on viimase aja statistikaalaste algatuste eesmärk lihtsustada ja parendada kooskõlastamist ja koostööd ESSi raames, et tõhustada Euroopa statistiliste andmete koostamist ja vähendada andmeesitajate koormust. Üks näide on määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta, 9 mida muudeti 2015. aastal, et selgitada ESSi juhtimist ning tugevdada kooskõlastamis- ja koostöövahendeid nii ELi kui ka siseriiklikul tasandil. Teised algatused, nt käesolev ettepanek ja ettevõtlusstatistika integreerimist käsitlev raammäärus (FRIBS), kuuluvad komisjoni algatusse REFIT ning nende eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada Euroopa statistika koostamist mõnes kitsamas valdkonnas.

Euroopa statistikaprogramm 2013–2017 10 määratleb „Rahva Euroopat“ käsitleva statistika (st sotsiaalstatistika) ühena statistilise teabe kolmest sambast: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane. Iga sammas hõlmab põhiliste statistiliste andmete kogumit, mis annab poliitiliste näitajate ja arvestussüsteemide jaoks vajaliku sisendi. Selleks, et saavutada Euroopa statistikaprogrammi eesmärgid kõige tõhusamal ja sidusamal viisil, kehtestatakse käesoleva määrusega üldine õigusraamistik valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamiseks.

Euroopa statistikasüsteemi visiooni 2020 11 eesmärk on kaasajastada Euroopa statistika koostamist ning parendada seeläbi veelgi tasakaalu kvaliteetsest Euroopa statistikast saadava kasu ja tähtsuse ning selle koostamisega seotud kulude ja koormuse vahel. Sellega aitab Euroopa statistikasüsteem vastata piisavalt Euroopa institutsioonide vajadusele teabe järele oma poliitika kujundamiseks ning laiema ühiskonna statistilistele vajadustele, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust vähendada kodumajapidamiste ja ettevõtete halduskoormust.

Kooskõla muude ELi tegevuspõhimõtetega

Poliitika väljaarendamine ja hindamine seoses liidu poliitiliste prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on seotud töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute, digitaalse ühtse turu, sügavama ja õiglasema Euroopa Rahaliidu (EMU), rände, siseturu, energialiidu ja kliimaga, nõuavad häid analüüsi- ja jälgimisvahendeid. Lisaks vastavad poliitilised prioriteedid mitmetele eri valdkondadele sotsiaalmajandusliku statistika raames, muutes vajalikuks andmeallikate vahelise suurema sidususe tagamise ning uute novaatorlike allikate ja lähenemisviiside laialdasema kasutamise hõlbustamise. Strateegia „Euroopa 2020“ kasutab näitajaid, et jälgida selliseid peamisi eesmärke nagu tööhõive edendamine, haridustaseme parendamine ning sotsiaalse kaasamise edendamine vaesuse vähendamise kaudu. Nimetatud näitajate arvutamine nõuab ajakohast statistilist teavet. See statistiline teave tuleks koostada võimalikult tõhusalt, kasutades kaasaegseid statistiliste andmete kogumise ja koostamise meetodeid. Praegune valdkondadevaheline integratsiooni puudumine muudab erinevate andmekogumite info analüüsimise raskemaks. Statistilistele nõuetele, mis on seotud säästva arengu tegevuskavaga aastani 2030, milles käsitletakse nii vaesuse kaotamist kui ka säästva arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet, tulevad samuti kasuks käesolevast ettepanekust tulenevad ühtsemad ja ajakohasemad näitajad.

Prioriteedid, mida poliitikavaldkonnad käsitlema peavad, võivad muutuda, ning eeldatakse, et kvaliteetne Euroopa sotsiaalstatistika suureneb tulevikus veelgi, nt kui algab töö kavandatud Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamiseks. Lisaks on kvaliteetset statistikat vaja selleks, et võimaldada poliitikakujundajatel vaadata praegusest kontekstist kaugemale ning määratleda ja arendada välja uued poliitilised raamistikud ja eesmärgid. Euroopa statistika olulisus ei piirdu praeguste strateegiate kestvusajaga. Üks näide lähiminevikust: strateegia „Euroopa 2020“ näitajapõhiseid eesmärke oli võimalik kehtestada vaid seepärast, et Euroopa statistiline baas oli nimetatud eesmärkide mõõtmiseks ja jälgimiseks piisavalt mahukas. Sel korral näitas olemasolevate andmete uuel eesmärgil kasutuselevõtmine, miks on oluline välja töötada ja säilita sellist põhistatistikat, mis on piisavalt paindlik, et seda kohandada kiiresti uute poliitikast tulenevate vajadustega.

Sotsiaalstatistika täiustamine kooskõlas liidu prioriteetide ja ELi tugevama sotsiaalse mõõtmega nõuab liikmesriikide tugevat pühendumist ning poliitikakujundajate ja statistikute tihedat koostööd kõikides etappides. On ülioluline, et nad säilitaksid piisavad investeeringud sotsiaalstatistikasse ning tagaksid vajaliku poliitilise toetuse, eriti seoses juurdepääsuga haldusandmetele.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Euroopa statistika õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kasutusele meetmeid statistika koostamiseks, kui see on vajalik Euroopa Liidule oma ülesannete täitmiseks. Artiklis 338 esitatakse Euroopa statistika koostamise nõuded, mille kohaselt peavad statistilised andmed vastama erapooletuse, usaldatavuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu liidu ainupädevusse.

Euroopa statistikasüsteem loob taristu statistilise teabe jaoks. Süsteem on kujundatud nii, et see rahuldaks paljude kasutajate vajadused otsuste tegemiseks demokraatlikes ühiskondades.

Ettepanek võtta vastu käesolev määrus on koostatud eesmärgiga kaitsta Euroopa statistikasüsteemi partnerite keskse tähtsusega tegevusi, parendades samas tõhusust ning tagades, et võimalikult suures ulatuses välditaks muutusi töös ja topelttööd.

Käesoleva ettepanekuga hõlmatud statistiliste andmete kogumine toimub vastavalt ELi tasandi erinevatele eeskirjadele. Ettepanekuga kavatsetakse ühtlustada ja kaasajastada statistiliste andmete kogumist ühe raamistiku alusel. ELi-ülese, võrreldava statistika loomine poliitilistel eesmärkidel on võimalik üksnes ELi tasandil tegutsedes.

Üks põhikriteeriumeid, millele statistilised andmed peavad vastama, on nende sidusus ja võrreldavus. Liikmesriigid ei suuda vajalikku sidusust ja võrreldavust saavutada ilma selge Euroopa raamistikuta, st liidu õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistilised mõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded.

Kavandatud meetme eesmärki, nimelt ühtlustada valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat, ei ole võimalik rahuldaval tasemel saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi. Meetmeid on võimalik tõhusamalt kasutusele võtta ELi tasandil õigusakti põhjal, millega tagatakse statistilise teabe sidusus ja võrreldavus ELi tasandil kavandatud õigusaktiga hõlmatud statistikavaldkondades. Andmekogumist ennast võivad vahepeal läbi viia liikmesriigid.

Liit võib seepärast võtta kasutusele meetmeid nimetatud valdkonnas kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega.

Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel:

Samade põhimõtete kohaldamisega liikmesriigiti tagab ettepanek valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika kvaliteedi ja võrreldavuse. Samamoodi tagab see, et valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika jääb asjakohaseks ning seda kohandatakse, vastamaks kasutajate vajadustele. Määrus muudab statistika koostamise kulutõhusamaks, arvestades samas liikmesriikide süsteemide eripära.

Kehtivad statistikat käsitlevad ELi õigusaktid, mis on seotud isikute ja kodumajapidamistega, on viimastel aastatel pidevalt läbi vaadatud. On saanud selgeks, et määrus, millega kehtestatakse ühine raamistik andmete kogumise-, töötlemis- ja levitamisprotsessile nimetatud konkreetsetes sotsiaalvaldkondades, võib muuta selle protsessi tulemuslikumaks (vähem kulu, rohkem tulu) ja tõhusamaks.

Eeldatakse, et määrus vähendab andmeesitajate, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, ettevõtete ja üldsuse finants- ja halduskoormust. Määruses saavutatakse see eelkõige: kontseptsioonide ja meetodite ühtlustamise, dubleerimise kõrvaldamise, andmeedastuse sageduse vähendamisega mõnes piirkonnas ja lisaks uuringutele mitmete allikate parema ärakasutamisega.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse kavandatud määruses vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ega minda sellest kaugemale.

Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Ettepaneku eesmärki ja sisu arvestades on määrus kõige sobivam õigusakt.

Sobiva õigusakti valik sõltub õigusaktiga saavutatavast eesmärgist. Võttes arvesse vajadust võrreldava statistilise teabe järele Euroopa tasandil, on Euroopa statistika suundumus olnud kasutada põhiõigusaktidena pigem määrusi kui direktiive. Määrus on eelistatav, sest sellega sätestatakse sama õigus kogu liidus. See tagab andmete võrreldavuse ELis ja võimaldab seega koostada kvaliteetset Euroopa statistikat. Määrus on vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda pole vaja liikmesriikide õigusesse üle võtta.

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINDAMISTE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kuna käesolev algatus käivitati enne paremat õigusloomet käsitlevate suuniste [COM(2015) 215] vastuvõtmist, ei ole hinnatud kogu kehtiva süsteemi sobivust valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamiseks. Tuginedes komisjoni normidele, järgnes sellele Eurostati olemasolevate õigusaktide, sh Euroopa statistikaprogrammi hindamise süsteem 12 , mis moodustas kogu protsessi keskse osa. Lisaks viiakse igal aastal läbi kasutajauuringuid, et saada paremaid teadmisi kasutajate, nende vajaduste ja rahulolu kohta Eurostati osutatud teenustega. Eurostat kasutab hindamistulemusi selleks, et parendada statistilise teabe kogumise ja selle statistiliste tulemuste esitamise protsessi. Need mõjutavad erinevaid strateegiakavasid nagu töökava ja juhtimiskava.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsulteerida sooviti kolme põhisidusrühmaga:

Andmete koostajad: see kategooria hõlmab sotsiaalstatistika kogumise ja koostamise eest vastutavaid ametiasutusi. Sinna kuuluvad peamiselt riiklikud statistikaametid siseriiklikul tasandil ja Eurostat ELi tasandil. Nimetatud kontekstis on andmete koostajad ka põhiliste andmeesitajate, st kodumajapidamiste peamised esindajad.

Andmete esitajad: sellesse kategooriasse kuuluvad nii andmeesitajad kui ka riiklikud institutsioonid, kelle valduses on haldusandmete failid, nt valitsuste sotsiaalkindlustus- ja maksuametid. Riiklikke statistikaameteid peetakse laiemas mõttes põhiliste andmeesitajate (st kodumajapidamised) vahendajateks, arvestades nimetatud konsulteerimise eesmärgil üksikute kodumajapidamistega küsitluste läbiviimise raskust.

Andmete kasutajad: selles rühmas tehakse vahet institutsionaalsetel kasutajatel (komisjon ise, siseriiklikud valitsusasutused, muud rahvusvahelised organisatsioonid ja teistes ELi institutsioonides töötav personal) ja teistel välistel kasutajatel nagu üldsus, meedia ja teadlased.

Eriti tuleks mainida konkreetset asutust, kellega kui andmete kasutajaga on konsulteeritud: Euroopa statistika nõuandekomitee, mis asutati 2008. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 234/2008/EÜ 13 . Sellel on 24 liiget, kes esindavad kasutajaid, andmeesitajaid ja muid sidusrühmi, kelle jaoks on Euroopa statistika oluline (sh teaduskogukond, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond) koos institutsionaalsete kasutajatega (nt nõukogu ja Euroopa Parlament). Vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 8 on uute õigusaktide koostamise protsessi ajal võimalik konsulteerida Euroopa statistika nõuandekomiteega.

Konsulteerimine viidi läbi ajavahemikus juulist detsembrini 2015. Tulemused on esitatud kolmes aruandes 14 .

Probleemid, nagu neid on tajunud sidusrühmad, kellega on konsulteeritud, võib kokku võtta järgmiselt:

(1)Andmete kasutajad on mures, et Euroopa ametlik statistika ei pruugi nende vajadusi rahuldada, st ei pruugi olla asjakohane. Nende mured tulenevad mitmetest andmete kvaliteediga seotud küsimustest, nagu seose puudumine andmete ja esilekerkivate sotsiaalküsimuste vahel, ajakohasuspiirangud ning statistiliste andmekogumite piiratud võrreldavus ja sidusus.

(2)Andmete koostajad (riiklikud statistikaametid) muretsevad suurte tootmiskulude ja neile avaldatava surve pärast esilekerkivates sotsiaalkriisides vajamineva statistilise teabe esitamiseks kehtestatud lühikeste tähtaegade tõttu. Andmeesitamiskoormus on samuti probleem (kuna liiga suur koormus võib põhjustada andmete esitamise määra vähenemist ning seega andmete kvaliteedi halvenemist). Riiklikud statistikaametid tahaksid suuremat toetust oma kaasajastamisprotsessile (nt innovatsioon tehnoloogias, metoodikates, uute andmeallikate kasutamisel ja juhtimises), mille eesmärk on vähendada tootmiskulusid.

Sidusrühmade kirjeldatud lahendused võib rühmitada kolme põhitegevusvaldkonda:

Euroopa ametliku sotsiaalstatistika muutmine selliseks, et seda saaks paremini kohandada vastavalt esilekerkivatele vajadustele teabe järele (st nende asjakohasuse parendamine);

Euroopa sotsiaalstatistika sidususe ja võrreldavuse suurendamine, et tagada kõrgem kvaliteet;

uuenduslike lähenemisviiside kasutamine, vähendamaks tootmiskulusid ja andmete esitamiskoormust.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Eurostat on pidanud riiklike statistikaametitega ettepaneku üle ulatuslikke arutelusid. Ta moodustas töörühmad (iga statistiliste andmete kogumise jaoks), rakkerühmad ja direktorite rühmad, kes said sageli kokku, et ettepaneku küsimuses konsulteerida. Ettepanekut on tutvustatud ka Euroopa statistikasüsteemi komiteele, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Euroopa statistikasüsteemi komitee annab Euroopa statistikasüsteemile asjatundlikku nõu Euroopa statistika väljaarendamise, koostamise ja levitamise kohta. Komiteed juhib komisjon (Eurostat) ja see koosneb riiklike statistikaametite esindajatest. Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid osalevad vaatlejatena. Vaatlejad Euroopa Keskpangast (EKP), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonist (OECD) ja teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest võivad samuti Euroopa statistikasüsteemi komitee kohtumistel osaleda.

Väliseid seisukohti ja eksperdiarvamusi saadi samuti mitmetest lisaallikatest:

(1)Ülalpool kirjeldatud sidusrühmadega konsulteerimine hõlmas andmete kasutajate ja andmete koostajate seisukohti.

(2)Paluti ka Euroopa statistika nõuandekomitee kui välise eksperditeadmiste allika arvamust. Euroopa statistika nõuandekomitee väljendas toetust raammääruse ettepanekule, milles käsitletakse Euroopa statistikat isikute ja kodumajapidamiste kohta. Ta peab raammäärust hädavajalikuks komisjoni kehtiva, ulatuslikuma sotsiaalpoliitika-alase tegevuskava toetamisel ning kogu Euroopast pärit sotsiaalsete andmete ühtsuse ja järjepidevuse parendamisel 15 .

Mõju hindamine

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Selles määratletakse hetkel eesseisvad probleemid, tutvustatakse mitmeid poliitikavalikuid, mida nende probleemidega tegelemisel kasutada saaks, ning hinnatakse sotsiaalmajanduslikku mõju igale valikule.

Õiguskontrollikomitee esitas 2016. aasta märtsis mõjuhinnangu kohta positiivse arvamuse.

Mõjuhinnangus määratleti kaks peamist tegurit, millel põhinevad probleemid, millega valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika valdkonnas silmitsi seistakse:

(1)valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika killustatus eri valdkondade lõikes ning

(2)andmete kogumisel isikute ja kodumajapidamiste kohta kasutatavate meetodite paindumatus.

Valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika killustatuse käsitlemise viiside näol hinnati järgmisi valikuvõimalusi.

Valikuvõimalus

Kirjeldus

1.0 Lähteolukord: killustatud koostamisprotsessid, õiguslikult ühtsustamata jätmine

Säilitada kehtiv õiguslik struktuur koos valdkonnapõhiste ELi määruste ja killustatud protsessidega (erinevad suunised, menetlused ja koostamisprotsessid)

1.1 Koostamisprotsesside killustatuse vähendamine, olemasolevate õigusaktide ühtsustamata jätmine

Säilitada valdkonnapõhised ELi määrused, ent suurendada erinevate koostamisprotsesside, mõistete ja muutujate ühtsustamist („killustatuse vähendamine“) andmete kogumiste lõikes.

1.2 Killustatud koostamisprotsessid (nn stovepipe’id), ent olemasolevate õigusaktide integreerimine

Integreerida valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat käsitlevad õigusaktid, aktiivselt koostamisprotsesside killustatust vähendamata

1.3 Koostamisprotsesside killustatuse vähendamine ja õiguslik ühtsustamine

Ühendada õiguslik ühtsustamine koostamisprotsesside killustatuse vähendamisega. Sellel valikul on allvalikuid, mida iseloomustavad nende erinevus kogu süsteemi kohaldamisalas ja juhtimisel

1.3a Koostamisprotsesside killustatuse vähendamine, olemasolevate õigusaktide integreerimine

Hõlmab üksnes viit kehtivat määrust (seoses tööjõu-uuringu (LFS), tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (SILC), täiskasvanuhariduse uuringu (AES), Euroopa terviseuuringu (EHIS) ning uuringuga info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamise kohta leibkondade poolt (ICT-HH))

1.3b Koostamisprotsesside killustatuse vähendamine, valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika reguleerimise integreerimine

Määrus hõlmab ka kodumajapidamiste eelarve uuringu ja ühtlustatud Euroopa ajakasutuse uuringu andmete kogumist. Praegused liikmesriikidevahelised erinevused viitavad sellele, et vaja on olulist ühtlustamist

Allpool esitatud kolme valikuvõimalust analüüsiti kui võimalikke andmete kogumise paindumatusega tegelemise viise.

Valikuvõimalus

Kirjeldus

2.0 Lähteolukord: õigusaktidega kindlaks määratud programm ja tehnilised üksikasjad

Muudatused programmis või tehnilistes üksikasjades nõuavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse muutmist

2.1 Õigusaktidega kindlaks määratud programmitöö / paindlikud tehnilised nõuded

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kindlaks määratud statistika kavandamine, suurem paindlikkus tehnilistes üksikasjades

2.2 Paindlik programmitöö / paindlikud tehnilised üksikasjad

Paindlikkus statistika kavandamisel ja tehnilistes üksikasjades

Mõju hinnangu tulemuste põhjal valiti valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika killustatuse vähendamisega tegelemiseks poliitikavalikud 1.3a (Konsolideerida olemasolevad määrused, vähendada koostamisprotsesside killustatust) ja 1.3b pikas perspektiivis (Integreerida valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika reguleerimine, vähendada erinevate andmekogumiste puhul kasutatavate koostamisprotsesside killustatust). Need poliitikavalikud sisaldavad praegu kehtivate ELi määruste integreerimist seoses erinevate konkreetsete valdkondadega ning meetmeid, mis on kujundatud selleks, et luua suurem kooskõla andmete koostamisel ja käitlemisel. See lähenemisviis pakuks parimaid võimalusi selleks, et: muuta valimitest kogutud sotsiaalstatistika paremini kohandatavaks vastavalt kasutajate muutuvatele vajadustele, parendada selle kvaliteeti, suurendada uuenduslike meetodite kasutamist ja vähendada või piirata valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika praeguse killustatud ülesehituse loodud kulusid.

Sõltuvalt sellest, kuidas koostamismeetodeid siseriiklikul tasandil rakendatakse (nt kas võetakse vastu tehnoloogilised ja metodoloogilised uuendused, kas haldusregistritele on parem juurdepääs), oleks sotsiaaluuringute esialgse väljatöötamisetapi suuremad kulud võimalik suuresti hüvitada kulude vähendamisega andmete kogumise etapis, mis moodustab kaks kolmandikku statistiliste andmete koostamise kogukulust.

Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Ettepaneku REFITiga seotud eesmärk on kasutada võimalikult hästi ära kodumajapidamistelt ja isikutelt saadavat teavet ja rahuldada Euroopa statistika praegusi ja tulevasi vajadusi, vähendades samal ajal andmete esitamiskoormust. Nimetatud lihtsustamine tuleks saavutada, tuues ühe raamistiku alla erinevate Euroopa statistiliste andmete kogumised, mida praegu hõlmavad eraldi õigusaktid. Üksikasjad andmete koostajate ja esitajate näidisstsenaariumide põhjal arvestatud kulude vähendamise kohta on esitatud mõju hinnangus (punkt 7.4 Mõju tõhususele ja lisa 4 Mõju hinnangu koostamisel kasutatud analüütilised mudelid). Põhioletuse kohaselt toimub kulude hinnanguline suurenemine 10,3 miljoni euro võrra väljatöötamisetapis (ELi tasandil), tuues samal ajal kaasa kulude vähenemise 20,8 miljoni euro võrra andmete kogumisel (nüüdispuhasväärtus -10,4 miljonit eurot). Kulude hindamine varieerus siiski tagasihoidlikuma oletuse kohase nüüdispuhasväärtuse -3,1 miljonit eurot ja vähem kitsendava valiku kohase nüüdispuhasväärtuse -34 miljonit vahel.

Kuna ettepanek käsitleb andmete kogumist kodumajapidamistelt ja isikutelt, puudub selles mõju ettevõtetele, sh mikroettevõtjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

Ettepanek on kooskõlas digitaalse kontrolliga, kuna see edendab koostalitlusvõimet ja korduvkasutust, kasutades ära:

samu tehnilisi kirjeldusi andmekogumite kohta. Kirjeldused sisaldavad järgmist: muutujate arv ja kirjeldus; statistilised liigitused; statistiliste üldkogumite, vaatlusüksuste ja andmeesitajate omadused; võrdlusperioodid ja -kuupäevad; geograafilise hõlmatuse, valimite omaduste, välitöö tehniliste aspektide, redigeerimise ja arvestamise, kaalumise, hindamise ja lahknevuste hindamisega seotud nõuded.

Samad normid teabe edastamiseks, vahetamiseks ja jagamiseks Eurostati ja liikmesriikide vahel. Normid hõlmavad kontseptsioone, protsesse ja tooteid, sh andmeid ja metaandmeid.

Kui andmete kvaliteet vastab määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 määratletud kvaliteedikriteeriumitele, peaksid liikmesriigid suutma esitada andmeid mitmest allikast, sealjuures kasutades meetodeid ja uuenduslikke lähenemisviise, kuivõrd need tagavad selliste andmete koostamise, mis on võrreldavad ja vastavad määrusega sätestatud konkreetsetele nõuetele.

Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset. Kõige olulisemad kaalutlused seoses käesoleva ettepanekuga on võimalikud mõjud isikuandmete kaitsele (millega seotud õigused on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 ja teisestes õigusaktides 16 ). Siiski ei näe ükski valitud poliitikavalikutest ette isikuandmete kaitset käsitlevate sätete muutmist. Statistikat käsitlevates siseriiklikes ja ELi õigusaktides sätestatakse riiklike statistikaametite andmete kaitse tagamise kohustus. Nimetatud õigusaktidega on kehtestatud jõuline poliitika, nt andmeesitajate konfidentsiaalsuse kaitsmine, andmete anonüümseks muutmine ning küsimustikkude vastuste kaitsmine.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepaneku rakendamiseks on üleminekuaeg, mis kestab seitse aastat, alates 2019. aastast kuni 2025. aastani, ent programm peaks jätkuma ka edaspidi. Juriidilise regulatsiooni finantsselgituses on arvesse võetud ainult kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) aastaid. Rahastamise jätkumine sõltub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tarvis sõlmitud kokkulepetest ning konkreetsete programmide jätkumisest, millest rahastamine on ette nähtud.

2019. ja 2020. aasta rahalised vahendid tulevad olemasolevatest eraldistest programmidele ning lisarahastamine ei ole vajalik.

2019. ja 2020. aasta assigneeringute kogusumma on hinnanguliselt 28,814 miljonit eurot. Mõju eelarvele on sätestatud üksikasjalikult juriidilise regulatsiooni finantsselgituses.

5.MUUD KÜSIMUSED

Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Eeldatavalt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu kavandatud määruse vastu 2017. või 2018. aastal koos rakendusmeetmete vastuvõtmisega komisjoni poolt, mis järgneb veidi hiljem.

Eeldatakse, et liikmesriigid hakkavad komisjonile andmeid edastama uue määruse alusel 2019. aastal.

Kavandatud õigusakti hinnatakse tulevikus täiel määral, et muu hulgas hinnata, kui tõhus ja tulemuslik see on olnud eesmärkide saavutamisel, ja otsustada, kas vaja on uusi meetmeid või muudatusi.

Oluline on võtta esmalt arvesse olemasolevaid jälgimis- ja hindamisvahendeid, mis praegu kehtivad, ja kohaldada neid kõigile Eurostati statistiliste tulemuste valdkondadele. Nimetatud vahendid annavad juba vahendid muutuste analüüsimiseks uue statistikaalgatuse tõhususes ja tulemuslikkuses ning koostatud andmete kvaliteedis. Peamised vahendid on järgmised:

Kehtivas Euroopa statistikaprogrammis on sätestatud, et programmi vahe- ja lõpphindamisi viiakse läbi süstemaatiliselt. Sotsiaalstatistika on nimetatud aruandlussüsteemide lahutamatu osa 17 .

Eurostati juhtimiskavas on sätestatud meetmed, mis tuleb kasutusele võtta vastuseks peamistele tulemuslikkuse näitajatele, mida kohaldatakse erinevate valdkondade, sh sotsiaalstatistika suhtes 18 .

Korrapäraselt viiakse läbi kasutajate rahulolu käsitlevaid uuringuid 19 .

Iga statistikavaldkonda jälgitakse ka kvaliteediaruannete abil, mille esitavad korrapäraselt liikmesriigid ja mida analüüsib Eurostat osana statistika kvaliteedi tagamise raamistikust. Nimetatud aruanded hõlmavad statistilisi tulemusi seoses nende asjakohasuse, täpsuse ja usaldusväärsuse, ajakohasuse ja õigeaegsuse, kättesaadavuse ja selguse, sidususe ja võrreldavusega, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009.

Statistika koostamise kulusid jälgitakse samuti osana tavapärasest andmete kogumisest. Järgmisi aspekte jälgitakse eelkõige üksikasjalikult (nii individuaalsel kui ka muutujate tasandil): arengusuunad haldusandmete kasutamisel, andmete kogumise viisis (nt veebiküsitlus, silmast silma küsitlus), valimi suuruses, küsimustike pikkuses, küsitluste kestuses ja andmekogumiste sageduses. See võimaldab teha edusamme konkreetsete tehnikate kasutamisel ja mõõta muutuste mõju andmete esitamiskoormusele. Lisaks kasutatakse sotsiaalandmete kogumise kulude varieerumist ELi koondandmete tasandil kui üldist näitajat seoses kavandatud õigusakti rakendamise jälgimisega. Nimetatud näitaja eristab vastavalt riiklike statistikaametite andmete väljatöötamis-, kogumis- ja edastamiskulusid. Need arvud ei ole liikmesriigiti otseselt võrreldavad ilmsete erinevuste tõttu riikide suuruses, nende lähenemisviisis statistikale ja muudes arengusuundades. Aja möödudes on nimetatud näitajaid siiski võimalik kasutada valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamise kulude arengu jälgimiseks ELi tasandil ja iga üksiku liikmesriigi puhul. Kulusid võib väljendada seoses kaasatud töötajate (nt küsitlejate arv täistööaja ekvivalendi alusel) või rahaliste vahenditega (nt eelarvest andmekogumisele antud raha). Sellisel kujul annavad nimetatud näitajad üliolulist teavet valimitest kogutud sotsiaalstatistika koostamise kulude jälgimiseks, mis on üks peamisi küsimusi, mida kavandatud määruses käsitletakse. Vaja on välja arendada täiustatud ja ühtlustatud raamistik aruandluskulude kohta, mis hõlmaks kogu Euroopa statistikasüsteemi ning teeks vahet eri statistika koostamise etappide vahel.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud määrus koosneb 19 artiklist ja viiest lisast.

Nagu sätestatud artiklis 1 („Reguleerimisese“), on määruse eesmärk kehtestada ühine raamistik Euroopa statistikale isikute ja kodumajapidamiste kohta, mis põhineb valimitest kogutud individuaalse tasandi andmetel. Artikkel 2 sisaldab määruses kasutatud konkreetsete mõistete seletusi.

Määrusega hõlmatud statistika on jaotatud valdkondadeks ja teemadeks, mis on loetletud kavandatud määruse artiklis 3 ja hiljem esitatud üksikasjalikult I lisas. On tehtud ettepanek anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas loetletud konkreetseid teemasid, et kohandada kogutud andmeid vastavalt tulevaste kasutajate vajadustele. Lisaks on tehtud ettepanek anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse või kohandatakse mitmeaastast kavandamist (artikkel 4), et rahuldada konkreetsete kasutajate nõudeid, mis tulenevad tehnoloogilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest.

Komisjonile tuleks anda ka volitused võtta vastu rakendusmeetmeid andmekogumite tehniliste üksikasjade (artikkel 6), teabe edastamise ja teabevahetuse normide (artikkel 7), valimimoodustamise metoodika karakteristikute (artikkel 11) ja kvaliteediaruandluse kohta (artikkel 12). Kvaliteediaruandlusega seotud nõuded on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009, milles antakse võrdlusraamistik ja nõutakse, et liikmesriigid järgiksid selles määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriumeid.

Käesolev ettepanek võimaldab kasutada uusi andmekogumisvorme ja alternatiivseid andmeallikaid, sh haldusandmeid ja hinnanguid, mis on saadud suure andmekogumi ja modelleerimise abil, ning edendab sellist kasutust (artikkel 8). Ettepanekus taotletakse ka, et liikmesriigid kasutaksid kvaliteetset valimimoodustamise metoodikat (artikkel 11).

Ettepanek hõlmab mitmeid teisi valimitest kogutud Euroopa sotsiaalstatistika kaasajastamise olulisi aspekte:

Sellega kehtestatakse ka representatiivse teostatavuse määra ja katsetamiseks tehtavad uuringud, et parandada statistika kvaliteeti ja toetada uute meetodite väljaarendamist ja rakendamist (artikkel 13).

Ettepanek sisaldab sätteid liikmesriikidele teatavatel tingimustel pakutava rahalise toetuse kohta (artikkel 14).

See sisaldab sätteid tehtavate möönduste kohta, mis i) annavad liikmesriikidele vajaduse korral rohkem aega uute nõuetega kohanemiseks ning ii) võimaldavad mõningaid erinevusi ühiste meetodite kohaldamisel, tagades siiski koostatud statistika kvaliteedi ja võrreldavuse (artikkel 17).

Lisaks sisaldab määrus nõutavaid sätteid volituste delegeerimise kohta (artikkel 15), täpsustades, et see toimub kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega 20 .

Viimased artiklid viitavad komiteemenetlusele (artikkel 16) ning kahe olemasoleva määruste kehtetuks tunnistamisele, mis asendatakse täiel määral uue määrusega (artikkel 18).

Viies lisas on sätestatud üksikasjalik teave käsitletavate teemade, täpsusnõuete, valimi karakteristikute, andmete edastamise sageduse ja tähtaegade kohta.

2016/0264 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Strateegia „Euroopa 2020“ 21 ja majanduse juhtimise tugevdamise kontekstis on sotsiaalsetel näitajatel tähtis roll liidu peamistest prioriteetidest ehk majanduskasvust ja töökohtade loomisest, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisest, oskustest, liikuvusest ja digitaalmajandusest teavitamisel ja nende toetamisel. Eelkõige peavad sotsiaalsed näitajad andma kindla statistilise aluse liidu poolt nende prioriteetidega tegelemiseks kavandatud poliitikavalikute väljatöötamiseks ja jälgimiseks.

(2)Seda arvesse võttes peaksid sotsiaalsed näitajad olema vajaliku kvaliteeditasemega, eelkõige nende usaldusväärsuse, ajakohasuse, asjakohasuse, uute kasutajate vajadustega kohanemise ning võrreldavuse ja tõhususe poolest.

(3)Üksikisikuid ja leibkondi käsitlevat Euroopa statistikat kogutakse praegu mitmesuguste õigusaktide alusel, mis hõlmavad üksikisikute ja leibkondade uuringuid, demograafilist statistikat, rahva ja eluruumide loendusi ning peamiselt haldusallikatest kogutud statistikat. Mõningad andmed kogutakse ka ettevõtlusuuringutest. Hoolimata viimaste aastate märkimisväärsest edasiminekust vajab üksikisikute ja leibkondade uuringutel põhinev statistikakogumine täiendavat integreerimist.

(4)Võimalused kasutada haldusallikaid statistilisel otstarbel on tänu tehnika arengule märkimisväärselt avardunud. Haldusallikate kasutamist tuleks sotsiaalstatistika valdkonnas aktiivselt soodustada, tagades samal ajal selle statistika kvaliteedi, täpsuse, ajakohasuse ja võrreldavuse.

(5)Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile“ 22 rõhutati arvukate andmeallikate ja uuenduslike andmekogumismeetodite üha sagenevat kasutamist ning statistiliste põhimõistete ja meetodite valdkonnaülese ühtlustamise kasvavat tähtsust. Selles kutsuti üles koostama statistikaalaste õigusaktide uut põlvkonda, mis hõlmaks laiemaid valdkondi.

(6)2011. aastal toetas Euroopa Statistikasüsteem (ESS) Wiesbadenis oma memorandumit leibkondade ja sotsiaalstatistika uue kontseptsiooni kohta. Selle kohaselt tuleks Euroopa uuringud, mis pakuvad andmeid üksikisikute ja leibkondade kohta, ühtlustada ning kasutada nende sotsiaalsete põhiuuringute täiendamiseks muid, väiksema sagedusega kogutavaid üksikandmeid. Peale selle peaks haldusandmetele olema parem juurdepääs ning olemasolevate andmeallikate taaskasutust ja juurdepääsu uutele andmeallikatele tuleks parandada nii riiklikul kui ka ELi tasandil.

(7)Eespool kirjeldatud protsesse tuleb järk-järgult sujundada ning statistilisi õigusakte sotsiaalstatistika valdkonnas ajakohastada, et tagada kvaliteetsete sotsiaalnäitajate tootmine integreeritud, paindlikul ja tõhusal viisil. Samal ajal tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse kasutajate vajadusi, vastajatele asetatavat koormust, liikmesriikide ressursse, kasutatud meetodite usaldusväärsust ja täpsust, statistika koostamise tehnilist teostatavust, selle kättesaadavaks tegemiseks kuluvat aega ning tulemuste usaldusväärsust.

(8)Käesoleva määrusega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika raamistik. Selles on sätestatud liikmesriikide kogutavad ja edastatavad andmed ja teave ning see sisaldab põhilisi kvaliteedinõudeid, millele need andmed peavad vastama. Raamistikus sätestatakse üksikasjalikum tehniline spetsifikatsioon, mis kehtestatakse delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmetega. Raamistik võimaldab mitmesuguseid andmekogusid integreerida nii omavahel kui ka haldusandmete kasutusega, konsolideerides ja lihtsustades samal ajal kehtivaid õigusakte.

(9)Selleks et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika võrdlusraamistikku paremini sujundada ja ratsionaliseerida, tuleks üksikisikuid ja leibkondi käsitlev olemasolev Euroopa statistika, mis põhineb individuaalse tasandi andmetel, koondada ühte raamistikku. See võimaldaks tagada, et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistikaga, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu tööturg, tulud ja elutingimused, tervis, haridus ja koolitus ning info- ja sidetehnoloogia kasutamine, tegeletaks järjepideval, sidusal ja kooskõlastatud viisil.

(10)Paljud liikmesriigid koostavad praegu ajakasutuse ja tarbimise valdkonna andmekogusid vabatahtlikult üldiste kokkulepitud suuniste põhjal. Neid kaht valdkonda tuleks ajakohastada, et tehnika arengut täiel määral ära kasutada. Nende kahe valdkonna andmekogusid tuleks korrastada kooskõlas käesoleva määrusega, et avada ja luua võimalusi edasiseks arenguks tulevikus ning tagada ajakohasemad, asjakohasemad ja tõhusamalt saadud andmed. Samal ajal ei tohiks liikmesriikide olemasolevaid lähenemisviise muuta.

(11)Tulenevalt nende eripärast ei hõlma käesolev määrus demograafilist statistikat, 23 rahva ja eluruumide loendusi, 24 ettevõtlusuuringuid ega peamiselt haldusallikatel põhinevat statistikat ning need peaksid kuuluma nende omadustega kohandatud eraldi raamistikesse.

(12)Statistikat ei peeta enam üheks paljudest infoallikatest poliitikakujundamise eesmärgil, vaid see on kesksel kohal ka otsustusprotsessis. Tõenduspõhine otsustetegemine eeldab statistikat, mis olenevalt oma otstarbest vastab kõrge kvaliteedi kriteeriumidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 25 .

(13)Kvaliteetsed sotsiaalstatistika andmed on vajalikud mitte üksnes poliitikakujundamiseks, vaid ka teadusuuringuteks ja osana tugevast infoinfrastruktuurist. Teadlased, kes taotlevad teaduslikel eesmärkidel üksikandmetele juurdepääsu, mis antakse vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 557/2013 26 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, saaksid suurt kasu paremini ühendatud statistilistest andmekogumitest ja see omakorda tooks kasu mõju hindamise uuringutele.

(14)Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika võrdlusraamistik ja selles nõutakse, et liikmesriigid järgiksid määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamisel, paremaks muutmisel ja edastamisel esmatähtsad. Euroopa statistikasüsteemi komitee on toetanud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruannete struktuuri standardit kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12. See peaks aitama kaasa kvaliteediaruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel.

(15)Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab ettekirjutusi andmete, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamiseks liikmesriikidest. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed peaksid tagama konfidentsiaalsete andmete kaitse ja selle, et Euroopa statistika koostamise ja levitamise ajal ei esine andmete õigusvastast avaldamist ega muudel kui statistilistel eesmärkidel kasutamist.

(16)Statistikat vajatakse ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003 27 tuleks kõikjal liikmesriikide statistikas, mis edastatakse komisjonile ja mis tuleb liigitada territoriaalüksuste kaupa, kasutada NUTSi liigitust. Sellest tulenevalt tuleks võrreldava piirkondliku statistika koostamiseks esitada andmed territoriaalüksuste kohta vastavalt NUTSile.

(17)Selleks et võtta arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja tehnilist arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte I lisas esitatud konkreetsete teemade kohta. Ühtlasi peaks komisjonil olema õigus kehtestada kaheksa-aastane pidevplaneerimine käesoleva määrusega hõlmatud andmete kogumiseks IV lisas sätestatud perioodilisusega või sellist planeerimist kohandada. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete andmekogumite tehniliste spetsifikatsioonide, mitmele andmekogumile ühiste tehniliste üksikasjade, komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse ja -jagamise lihtsustamiseks vajalike tehniliste standardite, valimialuste, eelkõige valimialuste miinimumnõuete kehtestamise, kvaliteediaruannete tingimuste ja sisu ning mis tahes erandite suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011 28 .

(19)Käesoleva määruse rakendamine võib nõuda suuri ümberkorraldusi riiklikes statistikasüsteemides ning komisjon võib sellega seoses teha liikmesriikidele erandeid.

(20)Käesoleva määrusega hõlmatud statistiliste andmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ 29 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 30 . Eelkõige tuleks statistilisi andmeid, mis on vajalikud rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda kuuluvate liidu ja riiklike meetmete ja strateegiate väljatöötamiseks ja jälgimiseks, käsitada märkimisväärse avaliku huvi tõttu töödeldavate andmetena.

(21)Käesoleva määruse eesmärk ehk üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtse raamistiku loomine valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal ei ole piisaval määral saavutatav liikmesriikide poolt, kuid on ühtlustamise ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutatav ELi tasandil. Seepärast võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)Valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika ja andmekogumisprotsess peaksid muutuma tõhusamaks ja asjakohasemaks. Pikas perspektiivis tuleb tagada andmete võrreldavus ja sidusus. Individuaalsete andmete põhjal valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat üksikisikute ja leibkondade kohta reguleerib praegu rida eraldiseisvaid õigusakte, mille käesolev määrus peaks asendama. Seega on vaja tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 32 .

(23)Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

(24)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitlevate valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal neid üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik.

2.Käesolevat määrust ei kohaldata määruses (EÜ) nr 763/2008 33 osutatud rahva ja eluruumide loenduste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„eelkontrollitud andmed või üksikandmed“ – liikmesriikide poolt ühiste kokkulepitud valideerimiseeskirjade alusel kontrollitud andmed või üksikandmed;

(b)„valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis on korrastatud konkreetsete teemade hõlmamiseks;

(c)„vaatlusüksus“ – eristatav üksus, mille kohta on võimalik andmeid koguda;

(d)„teema“ – vaatlusüksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab rida konkreetseid teemasid;

(e)„haldusandmed“ – andmed, mille on loonud mittestatistiline allikas, harilikult avaliku sektori asutus, mille eesmärk ei ole pakkuda statistikat, vaid mis on seda teinud omaenda eesmärkidel;

(f)„erakorraline teema“ – kasutajale teataval ajahetkel erilist huvi pakkuv teema, mis ei kuulu regulaarsetesse andmekogumitesse;

(g)„põhinäitaja“ – laialdaselt kasutatav teave, mis võimaldab jälgida ELi poliitika keskset eesmärki.

Artikkel 3

Andmekogumid

3.Artiklis 1 osutatud andmete kogumine jaotatakse järgmistesse valdkondadesse:

(h)tööturg;

(i)tulud ja elutingimused;

(j)tervishoid;

(k)haridus ja koolitus;

(l)info- ja sidetehnoloogia kasutamine;

(m)ajakasutus;

(n)tarbimine.

4.Andmekogumid hõlmavad teemasid, mis on kõigile valdkondadele ühised, ning järgmisi konkreetseid teemasid, mida on täpsemalt kirjeldatud I lisas:

(o)üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused;

(p)osalemine tööturul;

(q)töösuhte pikkus ja varasem töökogemus;

(r)töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus;

(s)haridustase ja -käik;

(t)osalemine hariduses ja koolituses;

(u)tervishoid; seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid;

(v)tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad;

(w)elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele;

(x)elukvaliteet, sh sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ning heaolu;

(y)aja jaotamine ning

(``)osalemine infoühiskonnas.

5.Erinevates valdkondades kasutatud valimite täpsusnõuded ja omadused on sätestatud vastavalt II ja III lisas.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas loetletud konkreetseid teemasid nii, et need kajastaksid vastavat tehnilist, sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning vastaksid kasutajate uutele vajadustele. Nimetatud õiguse teostamisel tagab komisjon, et:

(aa)selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu;

(bb)delegeeritud õigusaktidega muudetakse igas valdkonnas kõige rohkem 20 % I lisas loetletud konkreetsetest teemadest. Valdkondades, kus andmeid kogutakse aastase perioodilisusega või tihedamini, võivad need muudatused moodustada kuni 10 % konkreetsete teemade loetelust. Nimetatud maksimumprotsendid kehtivad nelja järjestikuse aasta vältel. Muutuda võiv konkreetsete teemade arv ümardatakse ülespoole lähima täisarvuni.

Artikkel 4

Mitmeaastane pidevplaneerimine

7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kaheksa-aastane pidevplaneerimine käesoleva eeskirjaga hõlmatud andmete kogumiseks IV lisas sätestatud perioodilisusega või kohandada sellist planeerimist. Komisjon tagab, et selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu.

8.Selle mitmeaastase pidevplaneerimise puhul määratakse kindlaks periood, mille vältel kogutakse andmeid:

(cc)valdkondadesse kuuluvate konkreetsete teemade kohta;

(dd)kasutajate soovitud erakorraliste teemade kohta tööturu ning tulude ja elutingimuste valdkonnas vastavalt IV lisa sätetele. Põhjendatud erandjuhtudel võivad need andmed hõlmata ka muid konkreetseid teemasid kui I lisas loetletud teemad.

9.Lõikes 1 osutatud planeerimise kohandused tehakse hiljemalt 24 kuud enne iga andmekogumisperioodi algust vastavalt planeerimises sätestatud korrale. Nende kohanduste eesmärk on tagada planeerimise tulemuslikkus ja kooskõla kasutajate vajadustega.

Artikkel 5

Statistilised populatsioonid ja vaatlusüksused

10.Statistiline populatsioon koosneb kõigist üksikisikutest, kelle peamine elukoht on liikmesriigi leibkonnas.

11.Andmekogumine igas liikmesriigis toimub vaatlusüksuste valimi põhjal, mille moodustavad leibkonnad või leibkondadesse kuuluvad üksikisikud, kelle peamine elukoht on asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 6

Andmekogumite tehniline spetsifikatsioon

12.Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks individuaalsete andmekogumite järgmised tehnilised üksikasjad:

(ee)muutujate arv ja kirjeldus;

(ff)statistilised liigitused;

(gg)statistiliste populatsioonide, vaatlusüksuste ja vastajate täpsed omadused;

(hh)vaatlusperioodid ja kuupäevad;

(ii)geograafilise ulatuse, valimi omaduste, sealhulgas osavalimi, välitööde tehniliste aspektide, redigeerimise ja imputeerimise, statistilise kaalu, hindamise ja dispersiooni hindamisega seotud nõuded;

(jj)kui tööhõive või töötuse andmete puhul tööturu valdkonnas osutub vajalikuks kõrgetasemeline võrreldavus, siis andmete kogumisel kasutatav metoodika. See võib vajaduse korral hõlmata küsimuste järjekorda ja paigutust küsimustikus. See vajadus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

13.Kui andmed on mitmele andmekogumile ühised, siis antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks andmekogumite järgmised tehnilised omadused:

(kk)muutujate loetelu ja kirjeldus;

(ll)statistilised liigitused;

(mm)statistiliste populatsioonide ja vaatlusüksuste täpsed omadused.

14.Igakuise töötuse andmete puhul tööturu valdkonnas antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, et kirjeldada muutujaid ning edastatavate aegridade pikkust, kvaliteedinõudeid ja täpsusastet.

15.Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 7

Teabe edastamise ja teabevahetuse nõuded

16.Komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse ja -jagamise lihtsustamiseks kehtestatakse tehnilised standardid, eelkõige selleks et toetada kvaliteedijuhtimist ning käesoleva määrusega hõlmatud statistikaga seotud dokumentide töötlemist.

17.Tehnilised standardid hõlmavad statistilisi põhimõisteid, protsesse ja tooteid, sealhulgas andmeid ja metaandmeid.

18.Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada lõikes 1 osutatud tehnilised standardid. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 8

Andmeallikad ja meetodid

19.Liikmesriigid esitavad artiklis 1 osutatud andmed ühe või mitme järgmise allika kaudu, tingimusel, et need vastavad artiklis 12 esitatud kvaliteedinõuetele:

(nn)otse vastajate poolt esitatud teave;

(oo)haldusandmed ja mis tahes muud allikad, meetodid või uuenduslikud lähenemisviisid, kui need võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erinõuetega.

20.Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) üksikasjaliku teabe kasutatud allikate ja meetodite kohta.

Artikkel 9

Andmekogumite perioodilisus

Andmekogumite perioodilisus on sätestatud IV lisas.

Artikkel 10

Andmeedastus ja tähtajad

21.Edastamise tähtajad on sätestatud V lisas.

22.Iga andmekogumi kohta esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) eelkontrollitud üksikandmed ilma otseste identifitseerimisandmeteta.

23.Erandina lõikest 2 edastatakse eelkontrollitud koondandmed igakuise töötusestatistika koostamiseks.

24.Liikmesriigid koguvad ja edastavad andmeid vastavalt käesolevale määrusele alates 2019. aastast.

Artikkel 11

Valimialused

25.Andmed peavad põhinema representatiivsetel valimitel, mis on saadud riiklikul tasandil koostatud valimialuste hulgast, mis võimaldavad valida üksikisikuid või leibkondi juhuslikkuse põhimõttel, teadaoleva kaasamistõenäosusega. Valimialused peavad püüdma ammendavalt hõlmata üksnes valitud populatsiooni ja neid tuleb regulaarselt ajakohastada. Valimialused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet valimi ülesehituse kohta, näiteks segmenteerimiseks ja üksikisikute või leibkondadega kontakteerumiseks vajalikku teavet. Samuti peab valimialus sisaldama teavet, mis on vajalik üksikisikute seostamiseks muude haldusandmetega, kui see on andmekaitsenormidega lubatud.

26.Kui selline valimialus liikmesriigis puudub, tuleb kasutada muid valimialuseid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele. Sellised valimialused peavad:

(pp)tegema kindlaks valimiühikuid, milleks võivad olla üksikisikud, leibkonnad, eluruumid või aadressid;

(qq)suutma esitada kaasamistõenäosuse;

(rr)olema regulaarselt ajakohastatud.

27.Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse valimialustele ühetaolised tingimused, eelkõige miinimumnõuded. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 12

Kvaliteet

28.Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kõrge kvaliteet.

29.Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

30.Komisjon (Eurostat) hindab spetsifikatsioonide kohta käivate metaandmete, edastatud andmete ja valimialuste kvaliteeti.

31.Selleks edastavad liikmesriigid artiklis 10 osutatud andmete ja üksikandmete kohta järgmise teabe:

(ss)metaandmed, mis kirjeldavad kasutatud metoodikat ja seda, kuidas tehnilised spetsifikatsioonid vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

(tt)teave kasutatud valimialuste miinimumnõuete täitmise kohta, kaasa arvatud nende arendamise ja ajakohastamise nõuete täitmise kohta vastavalt käesoleva määruse sätetele.

32.Liikmesriigid edastavad metaandmed ja lõikes 4 osutatud teabe hiljemalt kolm kuud pärast andmete ja üksikandmete edastamise tähtaega. See täienda teave esitatakse kvaliteediaruannete kujul, mis näitavad eelkõige, kuidas edastatud andmed ja üksikandmed ning metaandmed ja teave vastavad kvaliteedinõuetele.

33.Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteediaruannete tingimused ja sisu. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

34.Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohase teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti.

35.Komisjoni (Eurostati) nõudmisel esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks.

Artikkel 13

Teostatavus- ja pilootuuringud

Andmekogumite täiustamiseks korraldab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikidega mitmesuguseid teostatavus- ja pilootuuringuid, et eelkõige parandada kvaliteeti, sealhulgas võrreldavust, aidata kaasa tarbimise ja ajakasutuse valdkondade ajakohastamisele, selgitada välja ja võtta kasutusele uued võimalused kasutajate vajadustele paremaks reageerimiseks, integreerida paremini andmekogumist ja muude andmeallikate kasutamist ning muuta andmekogumine liikmesriikides tõhusamaks, võttes arvesse tehnika arengut.

Artikkel 14

Rahastamine

1.    Liit võib käesoleva määruse rakendamiseks eraldada riiklikele statistikaametitele ja muudele määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele asutustele toetusi järgmistel eesmärkidel:

a)    andmekogumiste või andmekogumismeetodite, kaasa arvatud valimialuste väljatöötamine ja/või rakendamine sotsiaalstatistika tarbeks andmekogumite kogumise esimese nelja aasta vältel;    

b)    meetodite, sealhulgas artiklis 13 osutatud teostatavus- ja pilootuuringute väljatöötamine;

c)    IV lisa kohaselt kasutajate nõutud erakorralist teemat, uusi või muudetud näitajate kogumeid ja esmakordselt rakendatavaid vaatlustunnuseid käsitleva statistika kogumine.

2. Liidu rahaline toetus eraldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 99/2013 34 artikliga 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1296/2013 35 artikli 16 lõike 1 punktiga a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 36 artikliga 6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 37 artikliga 58 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 282/2014 38 artikliga 5.

3.    Liidu rahaline toetus ei ületa 90 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

36.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

37.Artikli 3 lõikes 4 ning artikli 4 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [Publications Office: please insert exact date of entry into force of the Regulation].

38.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

39.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes 39 .

40.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

41.Artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

42.Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

43.Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 17

Erandid

44.Kui käesoleva määruse või selle raames vastu võetud rakendusmeetmete ja delegeeritud õigusaktide kohaldamisel on liikmesriigi statistikasüsteemi vaja suures ulatuses kohandada, võib komisjon teha rakendusaktide abil erandi, mis kehtib kuni kolm aastat. Erandi või teha üksnes siis, kui see ei kahjusta liikmesriikide põhinäitajatega seotud andmete võrreldavust ega takista nõutavate ajakohaste ja representatiivsete Euroopa koondandmete arvutamist.

45.Kui erand on antud perioodi lõpus endiselt põhjendatud, võib komisjon teha rakendusaktide abil täiendava erandi, mis kehtib kuni kolm aastat.

46.Kui ainus võimalus, mille abil liikmesriik suudab nõutud andmekogumeid esitada, seisneb muude kui käesolevas määruses või selle raames vastu võetud rakendusmeetmetes ja delegeeritud õigusaktides sätestatud meetodite kasutamises, võib komisjon lubada rakendusaktide abil erandkorras selliste meetodite kasutamist kuni viie aasta vältel.

47.Kui nimetatud luba on antud perioodi lõpus endiselt põhjendatud, võib komisjon anda rakendusaktide abil täiendava loa, mis kehtib kuni viis aastat.

48.Lõigete 1–4 kohaldamisel esitab liikmesriik kolme kuu jooksul pärast asjaomase õigusakti jõustumiskuupäeva või kuus kuud enne kehtiva erandi või loa kestuse lõppemist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Lõigetes 3 ja 4 osutatud loa taotlemisel kirjeldab asjaomane liikmesriik üksikasjalikult kasutatud meetodeid ja näitab, et need annavad võrreldavaid tulemusi.

49.Komisjon võtab need rakendusaktid vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

50.Määrused (EÜ) nr 577/98 ja (EÜ) nr 1177/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2018. Neis määrustes kehtestatud nõudeid andmete ja metaandmete, sealhulgas kvaliteediaruannete edastamise kohta kohaldatakse jätkuvalt nende kehtetuks tunnistamisele eelnevatel vaatlusperioodidel.

51.Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 19

Jõustumine

52.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

53.Artikli 3 lõike 1 punktides f ja g sätestatud valdkondade suhtes kohaldatakse seda 1. jaanuarist 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 40  

3403 – Statistilise teabe tootmine

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 41  

 Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

 Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Poliitika väljatöötamine ja hindamine komisjoni poliitiliste prioriteetide jaoks, eelkõige tööhõive ja majanduskasvu, digitaalse turu, süvendatud ja õiglasema majandus- ja rahaliidu (EMU), rände ja liikuvuse jaoks, nõuab häid analüüsi- ja järelevalvevahendeid. Peale selle vastavad poliitilised prioriteedid paljudele erinevatele sotsiaal- ja majandusstatistika valdkondadele, mistõttu on vaja tagada suurem sidusus andmeallikate vahel. Strateegias „Euroopa 2020“ kasutatakse näitajaid, et jälgida peamisi eesmärke, nagu tööhõive suurendamine, haridustaseme parandamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, eelkõige vaesuse vähendamise kaudu. Nende näitajate arvutamiseks on vaja ajakohaseid statistilisi andmeid. See statistiline teave tuleks koostada nii tõhusalt kui võimalik, kasutades nüüdisaegset statistiliste andmete kogumist ja statistika tegemise meetodeid.

Samuti võimaldab ettepanek paindlikumat reageerimist kõrgetasemelistele strateegilistele algatustele, milleks on vaja näitajaid.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1

Lahendada järgmised probleemid: i) valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamise praegune killustatus ja ii) praegune jäik süsteem, mille alusel kogutakse andmeid valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika jaoks.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile:

3403 – Statistilise teabe tootmine.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek muudab valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika ühiskonna vajadustele paremini vastavaks. Lisaks pakub ettepanek võimalusi suurendada eri valdkondades sidusust ja aitab seeläbi Eurostatil tagada valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika kvaliteeti. Samuti hõlbustab see uuenduslikke statistiliste vahendite ja meetodite kasutamist ning võimaldab tõhusamat koostööd ja koordineerimist riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste vahel vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta.

Ettepanekuga tekitatakse riiklikele statistikaametitele ühekordsed projekteerimiskulud. Rakendamise kogumaksumus peaks siiski hinnanguliselt langema, mis on peamiselt tingitud topelttöö ja erinevate andmekogumiste vaheliste kattuvuste vähenemisest ning statistika koostamise süsteemide korduvkasutamisest. Sõltuvalt sellest, kuidas statistika tegemise meetodeid rakendatakse riiklikul tasandil (nt kas võetakse üle tehnoloogilisi ja metoodikauuendusi, kas tekib parem juurdepääs haldusregistritele), võib algses sotsiaaluuringute väljakujundamisetapis tekkivaid suuremaid kulusid suurest tasakaalustada kulude vähenemine andmekogumisetapis, mis moodustab kaks kolmandikku statistika tegemise kogukuludest. Kulude võimalikku kasvu, mis tuleneb andmekogumise suuremast paindlikkusest, saab hoida kontrolli all, kui uuringute põhikomponendid, mis määravad suures ulatuses ära riiklike statistikaametite kulud, nähakse ette raamõigusaktis, nagu oligi kavandatud.

Ettepanek vastab REFIT-programmis sisalduvatele lihtsustamiseesmärkidele, eelkõige seetõttu, et sellega ühtlustatakse viis määrust ühte õiguslikku raamistikku.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjon (Eurostat) koostab ühised üleeuroopalised statistikasuunised ja kehtestab nõuded sotsiaalstatistika arendamise, koostamise ja levitamisega seotud kvaliteediaruandluse kohta. Kvaliteediaruanded, mida liikmesriigid peavad koostama iga andmekogumise kohta, peavad sisaldama konkreetselt selle andmekogumise kohta käivaid kontrolle. Sellega tagatakse statistiliste andmete kvaliteet.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Lühiajaliselt ja keskmise tähtajaga: lõimida valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika valdkonnas praegu kehtivad määrused; kaotada valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika tegemiseks kasutatavate protsesside killustatud ja parandada andmekogumise paindlikkust, kehtestades mitmetasandilised õigusnormid.

Pikas perspektiivis: tagada, et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika annaks jätkuvalt väärtusliku panuse ELi ja liikmesriikide poliitikakujundamisse, ja tõhustada sotsiaalse statistika kogumise meetodeid.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Ülesannet koostada statistikat, mis on 1) liikmesriikide lõikes ühtlustatud ja võrreldav ning 2) mida koostatakse ELi vajaduste järgi, ei ole võimalik saavutada üksnes riigi tasandil. ELi statistikat on võimalik teha üksnes juhul, kui liikmesriigid kohaldavad ühtlustatud metoodikat ja koostavad statistikat kindlaksmääratud ühiste väljundite ja ühiste näitajate alusel. Seda saab täielikult saavutada üksnes ELi meetmete abil.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Vastu on võetud mitu määrust, mis hõlmavad sotsiaalstatistika eri valdkondi, ning selle tulemusena on andmekogumisel tekkinud vastuolusid ja ebakõlasid. Nüüd tehakse esimest korda ettepanek raammääruse kohta, mis hõlmab seitset sotsiaalstatistika valdkonda. Selle algatusega ühtlustatakse viit praegust õiguslikku alust, mis käsitlevad vastavalt tööjõu-uuringut, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlevat ELi statistikat (EU-SILC), täiskasvanuhariduse uuringut, Euroopa terviseküsitlusuuringut ja uuringut IKT kasutamise kohta leibkondades. Sellega nähakse ühtlasi ette õiguslik alus kahe Euroopa sotsiaaluuringu jaoks, mis praegu toimuvad mitteametliku kokkuleppe alusel: leibkonna eelarve uuring ning ühtlustatud Euroopa ajakasutuse uuring.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

   Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

 Piiramatu kestusega 42 ettepanek/algatus:

Ettepaneku rakendamiseks on ette nähtud seitsmeaastane järkjärgulise kasutuselevõtu faas, mis kestab 2019–2025.

Programm peaks siiski jätkuma ka pärast seda.

Finantsselgituses on arvesse võetud ainult praeguse mitmeaastase finantsraamistiku aastaid (2019–2020).

Rahastamise jätkumine sõltub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku suhtes saavutatavatest kokkulepetest ja sellest, kas eriprogrammid, millest ettepaneku rahastamine on ette nähtud, jätkuvad.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 43  

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

tema talituste, sealhulgas liidu delegatsioonide töötajate kaudu;

   rakendusametite kaudu

 Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused:

[…]

[…]

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Regulaarne ja põhjalik kvaliteediaruandlus iga statistilise andmekogumise kohta on ette nähtud juba praegu kehtivate erieeskirjade kohaselt. See aruandlus jätkub ja uue ettepaneku alusel parandatakse seda veelgi.

Toetuse saajad peavad esitama kogutud andmed ja lisama sellele kvaliteediaruande.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

Kuna ettepaneku jaoks valitud eelarve täitmise viisiks on otsene eelarve täitmine komisjoni poolt, on peamised selles peituvad riskid soetud riigihangete ja toetuste haldamisega.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Komisjon (Eurostat) on töötanud välja kontrollistrateegia ajavahemikuks 2013–2017. Selles strateegias sisalduvad meetmed ja vahendid kehtivad täies ulatuses statistika kogumise suhtes vastavalt kavandatavale määrusele. Strateegiaga sisse toodud muudatused võivad vähendada pettuste tõenäosust ja aidata kaasa pettuste ennetamisele. Need on järgmised: keerukuse vähendamine, kulutõhusate järelevalvemenetluste rakendamine ning riskipõhiste eel- ja järelkontrollide läbiviimine. Strateegia hõlmab ka teadlikkuse tõstmise meetmeid ja pettuste ennetamise teemalist koolitust.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Komisjonil (Eurostat) on olemas kontrollistrateegia, mille üldine eesmärk vastavalt sisekontrolli ja riskijuhtimise eesmärkidele, mis on sätestatud komisjoni strateegilises plaanis aastateks 2016–2020, on viia mittevastavuse risk allapoole 2 % olulisuse kriteeriumi. Kohustuslikke eelkontrolle kohaldatakse finantsmääruse alusel 100% finantstehingute (ja sellest tulenevalt ka 100 % eelarve) suhtes. Lisaks tehakse iga-aastaste riskianalüüside alusel kontrolle, mis põhinevad alusdokumentide süvaanalüüsil. Need võivad hõlmata 4–6 % kogu eelarvest, mida haldab Eurostat.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

30. oktoobril 2013 võttis Eurostat kooskõlas komisjoni 24. juuni 2011. aasta pettustevastase võitluse strateegiaga (CAFS) vastu pettusevastase võitluse strateegia aastateks 2014–2017. Eurostati pettustevastase võitluse strateegias on sätestatud kolm tegevuseesmärki: i) tugevdada olemasolevaid pettustevastaseid meetmeid, ii) lõimida pettusevastased menetlused paremini Eurostati riskihindamisse ja riskijuhtimisse, aga ka audititesse, planeerimisse, aruandlusse ja järelevalvesse ning iii) tugevdada Eurostati pettusevastase tegevuse suutlikkust ning tõsta teadlikkust osana komisjoni pettustevastase võitluse kultuurist. Pettustevastase võitluse strateegiaga kaasneb pettusevastase võitluse tegevuskava. Pettusevastase võitluse strateegia kohaldamise ajal jälgitakse selle strateegia rakendamist kaks korda aastas ning esitatakse juhtkonnale aruandeid.

Eurostat hindab strateegia mõju aastal 2017 ja ajakohastab strateegiat vastavalt vajadusele. 2016. aastal toimub ka pettusevastase võitluse tegevuskava vahepealne läbivaatamine.

Nii Eurostati strateegia kui ka tegevuskava läbivaatamine toimub ajakohastatud metoodika ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt veebruaris 2016 välja antud suuniste põhjal.

Kõik potentsiaalsed toetusesaajad on avalik-õiguslikud asutused (riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused määruse (EÜ) nr 223/2009 tähenduses). Lisaks antakse toetusi ka ilma projektikonkurssideta. Olemas on meetmed toetuste haldamise järelevalveks. Nendes võetakse arvesse konkreetseid toetuste andmise menetlusi ning need sisaldavad toetuste haldamise eel- ja järelanalüüsi.

Ühikukulude ja ühekordsete maksete kasutamine finantsmääruse artikli 124 lõike 1 alusel vähendab oluliselt toetuste haldamisega seotud vigade riski ja seega lihtsustab nende haldamist.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Number
[Nimetus………………………...……………]

Liigendatud/liigendamata 44

EFTA riigid 45

Kandidaatriigid 46

Kolmandad riigid

Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1a

04.030201 – seotud programm: EASI – Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI)

Liigendatud

JAH

EI

EI

EI

1a

09.040201- Juhtroll info- ja sidetehnoloogias (seotud programm: HORISONT 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“

Liigendatud

JAH

EI

EI

EI

1a

29.020100 – seotud programmid: ESP – Euroopa statistikaprogramm 2013–2017; ESP18_20 – Euroopa statistikaprogramm 2018–2020

Liigendatud

JAH

EI

EI

EI

1

13.036501 – seotud programm: ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

1

13.046101 – seotud programm: CF – Ühtekuuluvusfond

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

3

17.030100 – seotud programm: HEALTH – Liidu meetmed tervishoiu valdkonnas (Tervishoiuprogramm)

Liigendatud

JAH

JAH

JAH

EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Number

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

DG: ESTAT

Aasta
2019

Aasta
2020

KOKKU

•Tegevusassigneeringud

Eelarverida 29.020100

Kulukohustused

(1)

5,298

4,648

9,946

Maksed

(2)

2,649

4,444

7,093

Eelarverida nr

Kulukohustused

(1a)

Maksed

(2a)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 47  

Eelarverida nr

(3)

DG ESTATi
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1+1a +3

5,298

4,648

9,946

Maksed

=2+2a

+3

2,649

4,444

7,093




PEADIREKTORAAT: tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Aasta
2019

Aasta
2020

KOKKU

•Tegevusassigneeringud

Eelarverida 04.030201

Kulukohustused

(1)

3,194

2,695

5,889

Maksed

(2)

1,597

2,625

4,222

Eelarverida nr

Kulukohustused

(1a)

Maksed

(2a)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 48  

Eelarverida nr

(3)

DG EMPLi
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1+1a +3

3,194

2,695

5,889

Maksed

=2+2a

+3

1,597

2,625

4,222



DG: CONNECT

Aasta
2019

Aasta
2020

KOKKU

•Tegevusassigneeringud

Eelarverida 09.040201

Kulukohustused

(1)

2,000

0,000

2,000

Maksed

(2)

1,000

0,800

1,800

Eelarverida nr

Kulukohustused

(1a)

Maksed

(2a)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 49  

Eelarverida nr

(3)

DG CONNECTi
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1+1a +3

2,000

0,000

2,000

Maksed

=2+2a

+3

1,000

0,800

1,800

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Number

1. Arukas ja kaasav majanduskasv

DG: REGIO

Aasta
2019

Aasta
2020

KOKKU

•Tegevusassigneeringud

Eelarverida 13.036501

Kulukohustused

(1)

0,466

0,466

0,932

Maksed

(2)

0,233

0,419

0,652

Eelarverida 13.046101

Kulukohustused

(1a)

0,200

0,200

0,400

Maksed

(2a)

0,100

0,180

0,280

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 50  

Eelarverida nr

(3)

DG REGIO
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1+1a +3

0,666

0,666

1,332

Maksed

=2+2a

+3

0,333

0,599

0,932






Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

11,159

8,008

19,167

Maksed

(5)

5,579

8,468

14,047

•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=4+ 6

11,159

8,008

19,167

Maksed

=5+ 6

5,579

8,468

14,047

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Number

3. Julgeolek ja kodakondsus

DG: SANTE

Aasta
2019

Aasta
2020

KOKKU

•Tegevusassigneeringud

Eelarverida 17.030100

Kulukohustused

(1)

0,000

0,500

0,500

Maksed

(2)

0,000

0,250

0,250

Eelarverida nr

Kulukohustused

(1a)

Maksed

(2a)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 51  

Eelarverida nr

(3)

DG SANTE
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1+1a +3

0,000

0,500

0,500

Maksed

=2+2a

+3

0,000

0,250

0,250



Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

0,000

0,500

0,500

Maksed

(5)

0,000

0,250

0,250

•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 3
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=4+ 6

0,000

0,500

0,500

Maksed

=5+ 6

0,000

0,250

0,250

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

•Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

11,159

8,508

19,667

Maksed

(5)

5,579

8,718

14,297

•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–4
assigneeringud KOKKU
(võrdlussumma)

Kulukohustused

=4+ 6

11,159

8,508

19,667

Maksed

=5+ 6

5,579

8,718

14,297





Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2019

Aasta
2020

KOKKU

DG: ESTAT

• Personalikulud

4,164

4,164

8,328

•Muud halduskulud

0,404

0,414

0,818

DG ESTAT KOKKU

Assigneeringud

4,568

4,578

9,146

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

4,568

4,578

9,146

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2019

Aasta
2020

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–5
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

15,727

13,087

28,814

Maksed

10,147

13,296

23,443

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

Aasta
2019

Aasta
2020

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 52

Väljundi keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 53

Vähendada valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika koostamise praegust killustatust ja praeguse andmekogumissüsteemi jäikust

- Väljund

Tööjõu-uuringu lisaküsimustik

0,067

30

2,000

30

2,000

60

4,000

- Väljund

EU-SILC lisaküsimustik

0,017

30

0,500

0

0,000

30

0,500

- Väljund

Andmekogumiste läbiviimine

0,096

60

5,650

30

3,000

90

8,650

- Väljund

Metoodika- ja pilootuuringud

0,080

37

3,009

44

3,509

81

6,517

Erieesmärk nr 1 kokku

157

11,159

104

8,509

261

19,667

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

157

11,159

104

8,509

261

19,667

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

   Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2019

Aasta
2020

mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIK 5
KOKKU

Personal

4,164

4,164

8,328

Muud halduskulud

0,404

0,414

0,818

Mitmeaastase finantsraamistiku 
RUBRIIK 5 kokku

4,568

4,578

9,146

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 54
välja jäävad kulud

Personal

Muud
halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate
kulude vahesumma

KOKKU

4,568

4,578

9,146

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aasta
2019

Aasta
2020

29 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

24,45

24,45

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

29 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

12

12

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 04 yy  55

- peakorteris

- delegatsioonides

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (täpsustage)

KOKKU

36,45

36,45

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Metoodikatöö vaatluste usaldusväärseks piiritlemiseks, sealhulgas lisaküsimustikud

IT-töö andmete vastuvõtmiseks, kinnitamiseks ja töötlemiseks

Andmete analüüs, andmete väljastamine ja kasutajatugi

Koosseisuvälised töötajad

Metoodikatöö vaatluste usaldusväärseks piiritlemiseks, sealhulgas lisaküsimustikud

IT-töö andmete vastuvõtmiseks, kinnitamiseks ja töötlemiseks

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

   Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage, mis laadi ümberplaneerimine on vajalik, ning täpsustage seotud eelarveread ja neile vastavad summad.

   Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU



3.3.Hinnanguline mõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

   omavahenditele

   mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 56

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[...]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[...]

(1) https://ec.europa.eu/priorities/sites/beta-political/files/5-presidents-report_et.pdf
(2) COM/2016/0127, 8. märts 2016
(3) Euroopa statistikasüsteem on partnerlus Euroopa statistikaasutuse (komisjon (Eurostat)), riiklike statistikaametite ja muude siseriiklike asutuste vahel, kes vastutavad igas liikmesriigis Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise eest.
(4)

   Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta    ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3).

(5)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi    käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (ELT L 165, 3.7.2003, lk 1).

(6)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse    statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (ELT L 145, 4.6.2008, lk    227).

(7)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning    töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 49).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164)
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 99/2013, 15. jaanuar 2013, Euroopa statistikaprogrammi 2013–17 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).
(11) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile, KOM(2009) 404, 18.8.2009.
(12) Vaata http://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/evaluation . 
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 234/2008/EÜ, 11. märts 2008, millega luuakse Euroopa statistika nõuandekomitee ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 91/116/EMÜ (ELT L 73, 15.3.2008, lk 13).
(14) Eurostati osalusveeb: http://ec.europa.eu/eurostat/about/opportunities/consultations/iess  Avatud avaliku konsulteerimise aruanne: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/10186/7237349/Open-    public-consultation-report.pdf .  http://ec.europa.eu/eurostat/documents/10186/7237349/Data-users-consultation-report.pdf Andmete kasutajatega konsulteerimine: .Andmete koostajatega konsulteerimine:  http://ec.europa.eu/eurostat/documents/10186/7237349/Data-producers-consultation-report.pdf .
(15) Vt http://ec.europa.eu/eurostat/documents/42577/4167614/ESAC+opinion+3+Dec+2015/421abf9c-4300-445f-a840-f13cadeee306 .
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001.
(17) Vt http://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/general-evaluation-results .
(18) Viis peamist tulemuslikkuse näitajat on järgmised: väliste kasutajate poolt Eurostati võrdlusandmebaasidest (EuroBase ja Comext) Eurostati veebilehe kaudu tehtud andmete väljavõtete arv; nende kasutajate osakaal, kes hindavad Euroopa statistika üldist kvaliteeti hindega „väga hea“ või „hea“; nende kasutajate osakaal, kes hindavad oma eesmärkidel Euroopa statistika õigeaegsust hindega „väga hea“ või „hea“; nende kasutajate osakaal, kes hindavad Euroopa statistika piirkondade ja riikide vahelist võrreldavust hindega „väga hea“ või „hea“; jääkvigade määr.
(19) Vt http://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/general-evaluation-results .
(20)

   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(21) Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM (2010) 2020).
(22) COM (2009) 404, 10.8.2009.
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1260/2013 Euroopa rahvastikustatistika kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 39).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
(26) Komisjoni 17. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 557/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002.
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(31) Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (ELT L 165, 3.7.2003, lk 1).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14).
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).
(35)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238)

(36)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembrini 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(37)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(38)
(39) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(40) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.
(41) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.
(42) DG ESTATi ja teiste osalevate peadirektoraatide vahel on saavutatud kokkulepe käesoleva ettepanekuga hõlmatud tegevuste rahastamise kohta, mis toimub DG ESTATile risttüüpi edasidelegeerimise vormis.
(43) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html .
(44) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.
(45) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(46) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(47) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(48) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(49) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(50) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(51) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(52) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(53) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...“
(54) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(55) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).
(56) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.
Top

Brüssel,24.8.2016

COM(2016) 551 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik

{SWD(2016) 282 final}
{SWD(2016) 283 final}


I lisa

Hõlmatud teemad

Valdkond

Teema

Konkreetsed teemad

Kõik valdkonnad

Tehnilised andmed

Andmekogumisega seotud teave

Identifitseerimine

Statistiline kaal

Intervjuu karakteristikud

Asukoht

Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused

Demograafia

Kodakondsus ja rändetaust

Leibkonna koosseis

Tööturul osalemine

Põhitegevusala (vastavalt enda määratlusele)

Töökoha peamised vaatlustunnused

Haridustase ja -käik

Saavutatud haridustase

Tööturg

Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused

Leibkonna koosseis – üksikasjad

Riigis viibimise kestus

Tööturul osalemine

Tööhõiveseisund

Lepingu kestus

Lepingu kestus – lisateave

Täis- või osaline tööaeg; selle põhjus

Majanduslikult sõltuv füüsilisest isikust ettevõtja

Järelevalvekohustused

Ettevõtte suurus

Töökoht

Töötamine kodus

Töö otsimine

Töötahe

Kättesaadavus

Teine töökoht

Uue töökoha otsimine

Töö ja pereelu ühitamine

Noored tööturul

Võõrtöötajate ja nende otseste järeltulijate olukord tööturul

Pensionile minek

Hooldusvajadused

Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus

Tööleasumine

Töö leidmise viis

Varasem töökogemus

Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus

Tööaeg

Tööaja korraldus

Töökorraldus ja tööaja korraldus

Haridustase ja -käik

Haridustase – üksikasjad

Osalemine hariduses ja koolituses

Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (4 nädalat)

Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (12 kuud)

Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid

Tööõnnetused ja muud tööga seotud terviseprobleemid

Euroopa terviseseisundi minimoodul

Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad

Töötasu

Tulud ja elutingimused

Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused

Leibkonna koosseis – üksikasjad

Riigis viibimise kestus

Osalemine hariduses ja koolituses

Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)

Haridustase ja -käik

Haridustase – üksikasjad

Tööturul osalemine

Töökoha karakteristikud

Lepingu kestus

Tööhõiveseisund

Tööturu konkreetne olukord

Järelevalvekohustused

Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus

Varasem töökogemus

Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus

Töökalender

Tööaeg

Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid

Euroopa terviseseisundi minimoodul

Tervislik seisund ja puue

Laste tervis

Tervishoiuteenuste kättesaadavus

Tervishoid

Tervishoiuteenuste kättesaadavus (lapsed)

Tervist mõjutavad tegurid

Elukvaliteet, sh sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ning heaolu

Elukvaliteet

Sotsiaalne ja kultuuriline osalemine

Heaolu

Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele

Materiaalne puudus

Puudustkannatavad lapsed

Peamised eluasemetunnused

Konkreetsed elamistingimused, sh väga halvad elamistingimused

Eluasemekulud, sh kaudne üür

Elukeskkond

Teenuste, sh hooldusteenuste kasutamine

Taskukohasus

Rahuldamata vajadused ja nende põhjused

Lastehoid

Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad

Töötasu

Toetustest saadav tulu

Pensionidest saadav tulu

Muud tulud

Maksud ja sissemaksed

Kogutulu

Ülemäärane võlgnevus

Võlgnevused

Jõukus

Tarbimise põhikomponendid

Ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine

Tervis

Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid

Euroopa terviseseisundi minimoodul

Haigused ja kroonilised haigusseisundid

Õnnetusjuhtumid ja vigastused

Valu

Vaimne tervis

Piiratud funktsionaalne võimekus

Raskused enesehooldusel

Raskused majapidamistöödel

Ajutine tegevuspiirang (terviseprobleemide tõttu)

Takistused konkreetsetes eluvaldkondades osalemisel

Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste kasutamine

Ravimite kasutamine

Ennetavad teenused

Tervishoiuteenuste kättesaadavus

Pikkus ja kaal

Füüsiline aktiivsus

Toitumisharjumused

Suitsetamine

Alkoholi tarbimine

Sotsiaalsed ja keskkonnaalased tegurid

Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad

Kogutulu

Haridus ja koolitus

Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused

Riigis viibimise kestus

Töösuhte pikkus ja varasem töökogemus

Tööleasumine

Tööturul osalemine

Ettevõtte suurus

Haridustase ja -käik

Haridustase – üksikasjad

Hariduskäik

Isiku poolt nimetatud oskused

Osalemine hariduses ja koolituses

Juurdepääs õppimisvõimalusi käsitlevale teabele ja nõustamisele (12 kuud)

Osalemine formaalses õpitegevuses (12 kuud)

Viimatise formaalse õpitegevuse andmed (12 kuud)

IKT vahendite kasutamine viimatises formaalses õpitegevuses (12 kuud)

Viimatises formaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud)

Viimatise formaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud)

Viimatise formaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud)

Osalemine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud)

Mitteformaalse õpitegevuse andmed (12 kuud)

IKT vahendite kasutamine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud)

Mitteformaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud)

Mitteformaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud)

Mitteformaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud)

Takistused hariduses ja koolituses osalemisele (12 kuud)

Informaalne õppimine

Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad

Kogutulu

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine

Infoühiskonnas osalemine

Juurdepääs IKT vahenditele

IKT vahendite kasutamine ja kasutussagedus

Takistused ja probleemid kasutamisel

Kasutamise mõju

Turvalisus, privaatsus, usaldusväärsus

Kõikjal kättesaadav internetiühendus

Digitaaloskused

Tegevused internetis

E-kaubandus

Suhtlemine avaliku sektori asutustega

Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad

Kogutulu

Ajakasutus

Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused

Leibkonna koosseis – üksikasjad

Osalemine hariduses ja koolituses

Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)

Tervis: seisund ning puue, hooldus ja mõjutegurid

Euroopa terviseseisundi minimoodul

Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele

Kestvuskaupade omamine

Lastehoid

Haigete ja eakate hooldamine

Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus

Tööaeg

Tööaja korraldus

Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad

Tootmine omatarbimiseks ja müügiks, parandamine

Töötasu

Kogutulu

Aja jaotamine

Ajakasutus, tegevuste liigid

Paralleelsed tegevused

Tegevuskoht

Teiste juuresviibimine tegevuse ajal

Tegevuse hindamine

Tarbimine

Üksikisikute ja leibkondade vaatlustunnused

Leibkonna koosseis – üksikasjad

Elutingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele

Eluaseme põhitunnused

Osalemine hariduses ja koolituses

Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)

Tööturul osalemine

Lepingu kestus

Tulu, tarbimine ja jõukus, sh võlad

Kogutulu

Maksud ja sissemaksed

Mitterahaline tulu tasustamata tegevustest

Kaudne üür

Peamine tuluallikas

Jõukus

Võlad

Võlgnevused

Tarbimine COICOPi järgi

Piiriülesed tarbimiskulutused COICOPi järgi

Omatarbimine



II lisa

Täpsusnõuded

1.Kõigi andmekogumite täpsusnõuded on esitatud standardvigades ning väljendatud tegelike prognooside ja riigi või NUTS 2 piirkonna statistilise kogumi suuruse pideva funktsioonina.

2.Konkreetse prognoosi hinnanguline standardviga ei tohi olla suurem järgmisest väärtusest:

3.Funktsioon f(N) väljendub kujul f(N)=a√N+b

4.Parameetrite N, a ja b puhul kasutatakse järgmisi väärtusi.

N

a

b

Tööturu valdkond: täpsusnõuded

Prognoositav (riiklik) töötuse määr kvartalis 15–74 aasta vanuses elanikkonnas

Riigi elanikkond vanuses 15–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

7 800

-4 500

Prognoositav (riiklik) tööhõive määr kvartalis 15–74 aasta vanuses elanikkonnas

Riigi elanikkond vanuses 15–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

7 800

-4 500

Prognoositav töötuse määr kvartalis 15–74 aasta vanuses elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas

Elanikkond vanuses 15–74 NUTS 2 piirkonna tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

Vt punkt 6

Tulude ja elutingimuste valdkond

Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr elanikkonnas

Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

900

2 600

Püsiva vaesuse määr elanikkonnas nelja aasta jooksul

Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

350

1 000

Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas (vt punkt 7)

Tavaleibkondade arv NUTS 2 piirkonnas, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

600

0

Tervishoiu valdkond

Tavapärasest tegevusest terviseprobleemide tõttu suurel määral kõrvale jäänud isikute protsent elanikkonnas (vanuses 15 ja üle selle)

Riigi elanikkond vanuses 15 ja üle selle tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

1 200

2 800



Hariduse ja koolituse valdkond

Formaalses hariduses ja koolituses osalemise määr (18–24-aastased isikud)

Riigi elanikkond vanuses 18–24 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

200

1 500

Mitteformaalses hariduses ja koolituses osalemise määr (25–69-aastased isikud)

Riigi elanikkond vanuses 25–69 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

400

2 000

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna kasutamine

Nende inimeste protsent, kes tellisid eelmise aasta jooksul interneti vahendusel kaupu või teenuseid isiklikuks tarbeks.

Riigi elanikkond vanuses 16–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

400

1 300

Ajakasutuse valdkond

Päevas keskmiselt enam kui 10 % ajast tasustataval tööl töötavate isikute protsent elanikkonnas (vanuses 15 ja üle selle)

Riigi elanikkond vanuses 15 ja üle selle tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

900

3 500

Tarbimise valdkond

Nende leibkondade protsent, kelle kulutused eluasemega seotud kategooriatele, sh veele, elektrile ning gaasile ja muudele kütustele moodustab üle 50 % kogukuludest (vt punkt 8)

Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult

900

2 600

5.Kui riigid saavad eespool nimetatud parameetreid kasutades negatiivse f(N) väärtuse, on nad vastavast nõudest vabastatud.

6.Prognoositava töötuse määra puhul 15–74 aasta vanuses elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas määratakse funktsioon f(N) järgmiselt:

7.Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse prognoositava määra puhul elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas ei ole need nõuded kohustuslikud vähem kui 0,500 miljoni elanikuga NUTS 2 piirkondadele, tingimusel, et vastav NUTS 1 piirkond vastab asjaomasele nõudele.

8.Tarbimise valdkonnas võib täpsusnõuded täita, kombineerides üksikandmeid kuni kolme järjestikuse vaatlusaasta kohta.



III lisa

Valimi karakteristikud

1.Tööturu valdkonna valimi karakteristikud on järgmised.

(a)Riiklik valim vaatluskvartali (järjestikuste vaatlusnädalate kogumi) kohta jaotatakse ühtlaselt kõigi kvartali nädalate vahel. Vaatluskvartali valim (igas NUTS 2 piirkonnas) jaotatakse kolme kuu vahel proportsionaalselt iga kuu nädalate arvuga.

(b)Valim on aastasisese rotatsiooniga. Järjestikuste aastate samade kvartalite valimid peavad kattuma vähemalt 20 % ulatuses ja järjestikuste kvartalite valimid peavad kattuma vähemalt 50 % ulatuses, võtmata arvesse valimisse kuuluvate inimeste arvu vähenemist.

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, edastatakse andmed terve valimi kohta.

2.Tulude ja elutingimuste valdkonna valimi karakteristikud on järgmised.

(a)Valim on vähemalt kuueaastase rotatsiooniga.

(b)Võtmata arvesse valimisse kuuluvate inimeste arvu vähenemist, peab valim olema kõigi rotatsiooni aastate vahel ühtlaselt jaotatud, välja arvatud valimi suuruse muutumise ajal.

3.Ajakasutuse valdkonna valimi karakteristikud on järgmised. Valimiühikutele vastavad aruandlusperioodid:

(a)on jaotatud 12 järjestikuse kuu peale;

(b)sisaldavad puhkepäevi;

(c)põhinevad juhuslikul valimil.

4.Tarbimise valdkonna valimi karakteristikud on järgmised. Valimiühikutele vastavad aruandlusperioodid on jaotatud 12 järjestikuse kuu peale.



IV lisa

Perioodilisus

1.Tööturu valdkonnas koosnevad andmekogumid kvartalipõhiselt, kord aastas, kord kahe aasta jooksul ja iga kaheksa aasta tagant kogutavast teabest. Erakorralisi teemasid käsitlevate muutujate andmeid kogutakse iga nelja aasta tagant.

2.Tulude ja elutingimuste valdkonnas koosnevad andmekogumid kord aastas, kord kolme aasta tagant ja kord kuue aasta tagant kogutavast teabest. Erakorralisi teemasid käsitlevate muutujate andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant.

3.Tervise valdkonnas kogutakse andmeid iga kuue aasta tagant.

4.Hariduse ja koolituse valdkonnas kogutakse andmeid iga kuue aasta tagant.

5.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonnas kogutakse andmeid kord aastas.

6.Ajakasutuse valdkonnas kogutakse andmeid iga kümne aasta tagant.

7.Tarbimise valdkonnas kogutakse andmeid iga viie aasta tagant.



V lisa

Andmeedastuse tähtajad

Liikmesriigid edastavad nõutud andmed komisjonile (Eurostat) hiljemalt järgmisteks tähtaegadeks.

1.Tööturu valdkonnas edastavad liikmesriigid:

(1)eelkontrollitud ja ilma otseste tunnusteta üksikandmeid kaheastmelise korra kohaselt:

(a)käesoleva eeskirja kohaldamise esimesel kolmel aastal vastavalt artikli 10 lõikele 4:

kvartaliandmed: edastatakse kümne nädala jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

muud andmed: edastatakse järgneva aasta 31. märtsiks;

(b)alates neljandast kohaldamisaastast toimub edastamine järgmiselt:

kvartaliandmed: I, II ja III kvartali andmed edastatakse vastavalt sama aasta 29. maiks, 29. augustiks ja 29. novembriks ning IV kvartali andmed edastatakse järgneva aasta 28. veebruariks;

muud andmed: edastatakse järgneva aasta 15. märtsiks.

Kui tähtaeg langeb laupäevale või pühapäevale, on tegelik tähtaeg sellele järgnev esmaspäev.

Konkreetse teema „töötasu“ alla kuuluvad andmed võib edastada komisjonile (Eurostat) kahekümne ühe kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu, kui nende andmete saamiseks kasutatakse haldusandmeid.

(2)Igakuise töötusestatistika koostamise koondtulemused 25 päeva jooksul pärast vaatluskuud. Liikmesriigid ei tohi arvestada vaatluskuu viimast nädalat, kui osa sellest kuulub järgmisse kuusse.

2.Tulude ja elutingimuste valdkonnas edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed ilma otseste identifitseerimisandmeteta järgmisteks tähtaegadeks:

(a)aasta N andmete kogumisega seotud muutujate puhul aasta N lõpuks. Erandjuhtudel, kui nõutud haldusandmed ei ole õigel ajal kättesaadavad, võib tulusid käsitlevad esialgsed üksikandmed esitada aasta N lõpuks ja lõplikud andmed aasta N+1 28. veebruariks;

(b)aastaga N lõppeva kuueaastase rotatsiooniga seotud muutujate puhul aasta N+1 31. oktoobriks.

3.Tervishoiu valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed üheksa kuu jooksul pärast riikliku andmekogumisperioodi lõppu.

4.Hariduse ja koolituse valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed kuue kuu jooksul pärast riikliku andmekogumisperioodi lõppu.

5.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed uuringuaasta N 5. oktoobriks.

6.Ajakasutuse valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed hiljemalt viisteist kuud pärast välitöö lõppemist.

7.Tarbimise valdkonnas esitavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed viieteistkümne kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

Top