EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.6.2016

COM(2016) 401 final

2016/0187(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

SELETUSKIRI

1.    ETTEPANEKU TAUST

•    Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•    Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.    ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

•    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•    Proportsionaalsus

•    Vahendi valik

3.    JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•    Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

•    Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•    Mõjuhinnang

•    Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•    Põhiõigused

4.    MÕJU EELARVELE

5.    MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•    Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2016/0187 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 3 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 4 kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine, mis toetaks pikaajaliselt keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.

(2)Euroopa Liit on kiitnud nõukogu otsusega 98/392/EÜ 5 heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, mis sisaldab muu hulgas põhimõtteid ja eeskirju seoses mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamisega. Euroopa Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(3)Euroopa Liit on nõukogu otsuse 86/238/EMÜ 6 kohaselt olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (edaspidi „ICCATi konventsioon“) lepinguosaline.

(4)ICCATi konventsiooniga nähakse ette Atlandi ookeanis ja külgnevates meredes leiduva tuuni ja tuunilaadsete liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostöö raamistik ning luuakse Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (edaspidi „ICCAT“).

(5)ICCAT on volitatud tema pädevusvaldkonda kuuluvate varude kaitse ja majandamise küsimustes vastu võtma kohustuslikke otsuseid („soovitused“), mis on lepinguosalistele siduvad. Need õigusaktid on üldjuhul adresseeritud ICCATi lepinguosalistele, kuid võivad sisaldada ka käitajatele (näiteks laevakaptenid) kehtestatavaid kohustusi. ICCATi soovitused jõustuvad kuus kuud pärast nende vastuvõtmist ja ELi puhul tuleb need Euroopa Liidu õigusesse üle võtta.

(6)Viimati rakendati ICCATi kaitse- ja täitemeetmeid nõukogu määrusega (EÜ) nr 1936/2001 7 ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 520/2007 8 .

(7)ICCATi soovitust seoses Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kavaga rakendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 302/2009 9 . Käesolev määrus ei hõlma sellist varude taastamise mitmeaastast kava.

(8)Käesolev määrus ei hõlma ka ICCATi kehtestatud püügivõimalusi, sest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise ning kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(9)ICCATi soovitustega, mis võeti vastu pärast 2008. aastat, muudeti mitmeid enne kõnealust aastat vastuvõetud soovitusi ja kehtestati mitu uut sätet.

(10)Selleks et ICCATi soovituste edasised siduvad muudatused kiiresti liidu õigusesse inkorporeerida, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(11)Selleks et tagada käesoleva määruse sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 10 .

(12)Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud ELi õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

(13)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 11 on kehtestatud liidu kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi eeskirjade järgimine. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 12 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 13 on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Nende määrustega rakendatakse juba mitmeid ICCATi soovituste sätteid. Seepärast ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(14)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 kehtestati lossimiskohustus, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 väikese ja suure pelaagilise kala püügi, tööstusliku püügi ning Läänemeres lõhepüügi suhtes. Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et lossimiskohustus ei piira siiski liidu rahvusvahelisi kohustusi, nt neid, mis tulenevad ICCATi soovitustest. Sama sätte kohaselt on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on rakendada sellised rahvusvahelised kohustused liidu õigusesse, sealhulgas eelkõige erandid lossimiskohustusest. Seega lubatakse väikese ja suure pelaagilise kala püügi ja tööstusliku püügi puhul saaki vette tagasi heita teatavates olukordades, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/98 14 .

(15)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1984/2003 15 on ICCATi asjaomaste sätete kohaselt kehtestatud mõõkkala ja suursilm-tuuni kohta statistiliste dokumentide programmid. Kuna ICCAT on seoses statistikaprogrammidega vastu võtnud uusi sätteid, milles käsitletakse ümberlaadimisi merel, on asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 1984/2003, et lisada need sätted liidu õigusesse.

(16)Mitmeid ICCATi soovitusi on viimastel aastatel muudetud või kehtetuks tunnistatud. Seega on selguse, lihtsustamise ja õigluskindluse huvides asjakohane muuta nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 520/2007,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) majandatavate pika rändega kalaliikide püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed.

Artikkel 2
Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a)liidu kalalaevad ja harrastuskalapüügiga tegelevad liidu laevad, kes tegutsevad ICCATi konventsiooni alal või väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui kõnealused laevad laadivad ümber ICCATi konventsiooni alal püütud liike;

(b)kolmanda riigi laevad, mida kontrollitakse liikmesriikide sadamates ja millega veetakse eelnevalt sadamas lossimata või ümberlaadimata ICCATi liike või sellistest liikidest saadud kalandustooteid.

Artikkel 3
Kooskõla muude liidu õigusaktidega

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira järgmiste määruste sätteid:

(a)määrus XXXX/2016 [uus kalapüügilubade määrus];

(b)määrus YYYY/2016 [ülevõtmismäärus seoses hariliku tuuniga].

Artikkel 4
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„ICCATi liigid“ – I lisas loetletud liigid;

(2)„troopikatuunid“ – suursilm-tuun, kulduim-tuun ja vööttuun;

(3)„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilisel eesmärgil, või hariliku tuuni mõrd;

(4)„püügilaev“ – laev, mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside püügiks;

(5)„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

(6)„kalapüügiluba“ – liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse tegeleda teatavatel tingimustel eriotstarbelise kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatavate kalaliikidega seoses;

(7)„eripüügiluba“ – liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse tegeleda teatavatel tingimustel eriomaseid püügivahendeid kasutades eriotstarbelise kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas ja teatavate kalaliikidega seoses;

(8)„ümberlaadimine“ – kõigi või osade kalalaeval olevate kalapüügitoodete laadimine teisele kalalaevale;

(9)„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

(10)„I ülesande andmed“ – ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) määratletud I ülesanne;

(11)„II ülesande andmed“ – ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) määratletud II ülesanne;

(12)„konventsiooniosalised“ – ICCATi konventsioonis osalevad pooled ja koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

(13)„ICCATi konventsiooni ala“ – kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed;

(14)„säästva kalapüügi partnerlusleping“ – rahvusvaheline leping, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 37;

(15)„laeva pikkus“ – laevakere pikkus, mis on mõõdetud vööri eespoolseimast punktist ahtri tagapoolseima punktini;

(16)„suur pelaagiline õngejadalaev“ – pelaagilised õngejadalaevad, mille kogupikkus on üle 24 meetri;

(17)„suur kalalaev“ – kalalaevad, mille kogupikkus on üle 20 meetri;

(18)„ICCATi suurte kalalaevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav nimekiri suurtest kalalaevadest, kellel on lubatud püüda ICCATi liike ICCATi konventsiooni alal;

(19)„abilaev“ – laev, mis ei ole varustatud kalapüügivahenditega ning mis varustab püügilaeva või toetab, abistab või valmistab ette kalapüüki;

(20)„transpordilaev“ – abilaev, mis tegeleb ümberlaadimisega ja ICCATi liikide vastuvõtmisega suurelt pelaagiliselt õngejadalaevalt;

(21)„ICCATi transpordilaevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav nimekiri laevadest, kellel on lubatud ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida;

(22)„ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav nimekiri laevadest, kellel on lubatud ICCATi konventsiooni alal troopikatuune püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida;

(23)„peibutuspüügivahend“ – merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;

(24)„ETR-kalapüük“ – ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük;

(25)„ICCATi nimekiri ETR-kalapüügiga tegelevatest laevadest“ – nimekiri kolmandate riikide lipu all sõitvatest laevadest, keda ICCAT käsitab ETR-kalapüügiga tegelevate laevadena;

(26)„õngejada“ – püügivahend, mis koosneb põhiõngeliinist, millele on vastavalt sihtliigile kinnitatud eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant arvuliselt õngekonkse;

(27)„seinnoot“ – haardvõrk, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

(28)„õngekonks“ – terava otsaga kõverdatud terastraadi tükk.

II JAOTIS
TEATAVATE LIIKIDEGA SEOTUD MAJANDAMIS-, KAITSE- JA KONTROLLIMEETMED

I peatükk
Troopikatuunid

Artikkel 5
Suursilm-tuuni püügiga tegelevate suurte laevade arvu piiramine

Selliste liidu suurte püügilaevade arv ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus, kellel on lubatud ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüda, määratakse kindlaks:

(a)selliste liidu püügilaevade keskmise arvu ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimusena, kes tegelesid suursilm-tuuni sihtpüügiga ICCATi konventsiooni alal 1991. ja 1992. aastal, ning

(b)30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdnud liidu kalalaevade arvu piirmäära põhjal.

Artikkel 6
Suurte troopikatuunipüügilaevade ja abilaevade eripüügiluba

1.Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse XXXX/2016 [uus kalapüügilubade määrus] sätetega nende lipu all sõitvatele suurtele püügilaevadele välja kalapüügilube, mille kohaselt on neil õigus püüda troopikatuune ICCATi konventsiooni alal.

2.Liikmesriigid annavad kalapüügilube nende lipu all sõitvatele laevadele, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud laevade mis tahes viisil toetamiseks.

Artikkel 7
ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register

1.Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist sündmustest, mille tagajärjel tuleb ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse laevu lisada, neid sealt kustutada või registrit muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast registri muutmist ICCATi sekretariaadile.

2.ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püügiga tegelevaid laevu võib asendada ainult samaväärse või väiksema püügivõimsusega laevadega.

3.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on suurtel kalalaevadel, mis ei ole kantud ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse, keelatud troopikatuune ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud troopikatuune pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda või töödelda.

Artikkel 8
Konkreetsel aastal troopikatuune püüdvate laevade nimekiri

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nimekirja nende lipu all sõitvatest laevadest, kes püüdsid troopikatuune ICCATi konventsiooni alal eelmisel kalendriaastal. Komisjon edastab ICCATile liikmesriikidelt saadud nimekirjad iga aasta 31. juuliks.

Artikkel 9
Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavad

1.Liikmesriigid, kelle seinnoodalaevad ja söödaga õngelaevad püüavad troopikatuune koos peibutuspüügivahenditega, esitavad komisjonile iga aasta 31. jaanuariks majandamiskavad nende lipu all sõitvate laevade peibutuspüügivahendite kasutamise kohta. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. juuliks.

2.Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava eesmärgid on järgmised:

(a)parandada teadmisi peibutuspüügivahendite omadustest, poide omadustest, peibutuspüügivahenditega püügist, sealhulgas püügikoormusest, ning kaasnevast mõjust sihtliikidele ja mittesihtliikidele;

(b)hallata tõhusalt peibutuspüügivahendite ja paakpoide kasutamist, nende merest väljavõtmist ja võimalikku kadumist;

(c)vähendada ja piirata peibutuspüügivahendite ja nendega teostatava püügi mõju ökosüsteemile, sh vajaduse korral käsitleda seda kalastussuremuse eri näitajate (nt kasutatud peibutuspüügivahendite arv, sealhulgas seinnoodalaevade kasutatud peibutuspüügivahendite arv, püügivõimsus, abilaevade arv) põhjal.

3.Lõikes 1 osutatud majandamiskavad sisaldavad II lisas sätestatud teavet.

4.Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitev seinnoodalaev, mis püüab troopikatuune peibutuspüügivahendite abil, ei või korraga kasutada rohkem kui 500 mõõtepoid.

Artikkel 10
Peibutuspüügivahenditele esitatavad nõuded

1.Peibutuspüügivahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)peibutuspüügivahendi pind ei tohi olla ühegi materjaliga või see võib olla kaetud üksnes sellise materjaliga, mille puhul on nakkumisoht mittesihtliikidele kõige väiksem;

b)veealused koostisosad peavad olema valmistatud üksnes sellisest materjalist, mille külge mittesihtliigid kinni ei jää.

2.Peibutuspüügivahendite kavandamisel tuleks eelistada biolagunevaid materjale, et lõpetada järk-järgult mittebiolagunevate peibutuspüügivahendite kasutamine 2018. aastaks.

3.Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal artiklis 70 osutatud aastaaruandes võetud meetmetest, et tagada lõigete 1 ja 2 järgimine. Komisjon edastab kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 11
Laevade edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta

1.Liidu seinnoodalaevad ja söödaga õngelaevad ning liidu abilaevad koguvad andmeid peibutuspüügivahendi igasuguse kasutamise kohta ja esitavad järgmise teabe:

a)asukoht;

b)kuupäev;

c)peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

d)peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus, poi tüüp – nt lihtne poi või kajaloodiga seotud) või mis tahes muu teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida;

e)peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal ning veealuse rippuva elemendi nakkuva osa omadused).

2.Liidu seinnoodalaevad ja söödaga õngelaevad ning liidu abilaevad koguvad andmeid peibutuspüügivahendi igasuguse kasutamise (sõltumata sellest kas loomust võetakse või mitte) kohta ja esitavad järgmise teabe:

a)kasutusviis (haalamine, pardale tõstmine, elektroonikaseadmete kasutamine);

b)asukoht;

c)kuupäev;

d)peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

e)peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus või mis tahes muu teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida);

f)kui peibutuspüügivahendi kasutamise järel võetakse loomust: püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult vette tagasi lastud.

3.Liidu seinnoodalaevad ja söödaga õngelaevad ning kõik liidu abilaevad koguvad andmeid peibutuspüügivahendi igasuguse kaotamise kohta ja esitavad järgmise teabe:

a) viimane registreeritud asukoht;

b)viimase registreeritud asukoha kuupäev;

c)peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus) või mis tahes muu teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida.

4.Liidu kalalaevad ajakohastavad kord kvartalis nimekirja kasutatud peibutuspüügivahenditest; see nimekiri sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet.

Artikkel 12
Liikmesriikide edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 15 päeva enne ICCATi poolt asjaomaseks aastaks kehtestatud tähtaega ja ICCATi sekretariaadile kättesaadavaks tegemise eesmärgil järgmise teabe:

a)tegelikult kasutatud peibutuspüügivahendite arv kvartalipõhiselt peibutuspüügivahendi tüübi kaupa, märkides peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi/poi olemasolu või puudumise;

b) tegelikult kasutatud paakpoide/poide arv ja tüüp (nt raadiopoi, kajaloodiga poi) kvartalis;

c)iga laeva kasutatud paakpoide/poide keskmine arv kvartalis;

d)kasutatud, kuid kaotatud peibutuspüügivahendite keskmine arv kvartalis;

e) iga abilaeva puhul merel oldud päevade arv, 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta ning lipuriik.

Artikkel 13
Püügipäevik

Liikmesriigid tagavad, et

a)paber- ja elektroonilistel kandjatel püügipäevikud ning vajaduse korral peibutuspüügivahendi päevikud kogutakse kiiresti kokku ja tehakse liidu teadlastele kättesaadavaks;

b)II ülesande andmed, mis edastatakse komisjonile artikli 49 kohaselt, sisaldavad püügipäevikutest või vajaduse korral peibutuspüügivahendi päevikutest saadud teavet.

Artikkel 14
Püügipiirkonna või selle ajaline sulgemine noorte isendite kaitsmiseks

1.Troopikatuunide püük või sellega seotud toetav tegevus koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahendid, on keelatud:

(a)iga aasta 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini ja

(b)järgmiselt määratletud alal:

–põhjapiir: paralleel 5° põhjalaiust

–lõunapiir: paralleel 4° lõunalaiust

–läänepiir: meridiaan 20° läänepikkust

–idapiir: Aafrika rannik.

2.Lõikes 1 osutatud keeld hõlmab järgmist:

(a)mis tahes ujuvobjektide kasutamine koos poidega või ilma;

(b)kalapüük tehisobjektide ümber, all või koos nendega, sh laevad;

(c)kalapüük looduslike objektide ümber, all või koos nendega;

(d)ujuvobjektide pukseerimine piirkonnast väljapoole.

3.Iga liikmesriik, kelle laevad püüavad kala geograafilisel alal, mille püügipiirkond on suletud või see on ajaliselt suletud:

(a)võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et kõigil tema lipu all sõitvatel kalalaevadel, sealhulgas abilaevadel, on lõikes 1 osutatud ajal (piirkonna või ajaline sulgemine) toimuva püügitegevuse korral pardal vaatleja. Vaatlejate programm peab vastama IV lisas sätestatud nõuetele;

(b)esitab iga aasta 30. juuniks punktis a osutatud vaatlejate kogutud teabe komisjonile, kes teatab sellest ICCATile 31. juuliks;

(c)võtab asjakohaseid meetmeid selliste tema lipu all sõitvate kalalaevade suhtes, mis ei järgi lõikes 1 osutatud piirkonna või selle ajalise sulgemise nõuet;

(d)teatab komisjonile artiklis 70 osutatud aastaaruandes sellest, kuidas on järgitud piirkonna või selle ajalise sulgemise nõuet.

Artikkel 15
Troopikatuunide püük teatavates Portugali vetes

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on keelatud pardal hoida mis tahes kogust troopikatuuni, mis on püütud seinnoodaga Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust; samuti on nimetatud piirkondades keelatud kõnealuste liikide püük seinnoodaga.

Artikkel 16
ETR-kalapüügi kindlakstegemine

Kui ICCATi täitevsekretär teavitab komisjoni artikli 7 lõike 3 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 võimalikust rikkumisest liidu kalalaevade poolt, teatab komisjon sellest viivitamata lipuliikmesriigile. Lipuliikmesriik uurib kohe olukorda ja kui laev püüab kala koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahenditega, siis nõuab, et laev lõpetaks püügitegevuse ja vajaduse korral lahkuks piirkonnast viivitamata. Lipuliikmesriik esitab komisjonile viivitamata aruande oma uurimise tulemuste ja võetud meetmete kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe rannikuriigile ja ICCATi täitevsekretärile.

II peatükk
Atlandi ookeani põhjaosa pikkuim-tuun

Artikkel 17
Laevade arvu piirang

ICCATi konventsiooni alal Atlandi ookeani põhjaosa pikkuim-tuuni püüdvate liidu laevade maksimaalne arv määratakse kindlaks selliste liidu laevade keskmise arvu põhjal, kes püüdsid Atlandi ookeani põhjaosa pikkuim-tuuni sihtliigina ajavahemikul 1993–1995.

III peatükk
Mõõkkala

1. jagu
Atlandi ookeani mõõkkala

Artikkel 18
Atlandi ookeani põhjaosa mõõkkalaga seotud majandamiskava

Liikmesriigid, kes püüavad Atlandi ookeani põhjaosa mõõkkala, esitavad komisjonile oma majandamiskavad iga aasta 15. augustiks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 19
Atlandi ookeani mõõkkala alammõõt

1.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on keelatud püüda, pardal hoida või ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna või pakkuda, müüa või turustada mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm.

2.Erandina lõikest 1 võib juhupüügina püütud mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm, kuni 15 % ulatuses mõõkkala kogusaagist pardal hoida, ümber laadida, üle anda, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda.

3.Lõikes 2 osutatud 15 % hälbe arvutamiseks võrreldakse kõnealuste mõõtudega mõõkkalade arvu mõõkkalade kogusaagiga ühe lossimise kohta.

2. jagu
Vahemere mõõkkala

Artikkel 20
Vahemere mõõkkala püügi luba omavad laevad

1.Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse XXXX/2016 [uus kalapüügilubade määrus] sätetega välja Vahemere mõõkkala püügi lube.

2.Iga aasta 1. jaanuariks edastavad liikmesriigid elektrooniliselt ja vastavas vormis, mille ICCAT on kehtestanud nõutavate andmete ja teabe esitamise suunistes, järgmise teabe:

(a)nimekiri kõigist nende lipu all sõitvatest liidu püügilaevadest, kellel on lubatud püüda Vahemere mõõkkala;

(b)nimekiri kõigist liidu laevadest, kellel on harrastuskalapüügi raames lubatud püüda Vahemere mõõkkala.

3.Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile 15. jaanuariks.

4.Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist sündmustest, mille tagajärjel tuleb Vahemere mõõkkala püügi lube omavate liidu püügilaevade või harrastuskalapüügiga tegelevate laevade nimekirja laevu lisada, neid sealt kustutada või nimekirja muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast nimekirja lisamist, sellest kustutamist või selle muutmist ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 21
Kaaspüük

Liidu püügilaevadel, mis ei ole lisatud artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud nimekirja, on keelatud püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida mõõkkala, kui selle osakaal ületab 5 % pardal olevast kogusaagist nii massilt kui ka arvuliselt.

Artikkel 22
Eripüügiluba

1.Artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud nimekirja kantud liidu püügilaevadel, kes kasutavad harpuune või õngejadasid, peab olema eripüügiluba.

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt iga aasta 30. juuniks eelmisel aastal väljastatud eripüügilubade nimekirja. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile 31. juuliks.

Artikkel 23
Püügikeeluaeg

1.Vahemere mõõkkala ei tohi püüda (ei sihtliigi ega kaaspüügina), pardale jätta, ümber laadida ega lossida ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 30. novembrini.

2.Liikmesriigid jälgivad keeluaja tulemuslikkust ning esitavad komisjonile iga aasta 15. augustiks kogu vastava teabe asjakohaste ja lõike 1 kohase nõude järgimise tagamiseks tehtud kontrollide kohta. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt kaks kuud enne ICCATi aastakoosolekut.

Artikkel 24
Vahemere mõõkkala alammõõt

1.Ainult terveid mõõkkala isendeid – ükski väline osa ei ole eemaldatud, ei ole lõpusteta või roogitud – võib pardal hoida, ümber laadida, lossida ja transportida.

2.Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna või pakkuda Vahemere mõõkkala, mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 90 cm või mille mass ei ületa 10 kg ümardatud kaalust ega 9 kg lõpusteta ja roogitud kala kaalust või 7,5 kg kaalust pärast põhitöötlemist (lõpused eemaldatud, roogitud, uimed eemaldatud, osa peast eemaldatud).

3.Erandina lõikest 2 võib pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada või müügiks välja panna või pakkuda juhupüügina püütud mõõkkala, mis on väiksem kõnealuses lõikes sätestatud alammõõdust, kui selle osakaal ei ületa 5 % pardal olevast kogusaagist ei massilt ega arvuliselt ühe lossimise kohta.

Artikkel 25
Vahemere mõõkkala püügi luba omavate laevade püügivahendite tehnilised kirjeldused

1.Erandina nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 16 artiklist 12 võib mõõkkala püügiga tegelevatel laevadel kasutada või pardale võtta maksimaalselt 2 800 õngekonksu.

2.Lisaks lõikes 1 osutatud maksimumarvule võib võtta pardale teise komplekti kasutusvalmis õngekonkse, kui püügireis on pikem kui kaks päeva, tingimusel et see on nõuetekohaselt kinnitatud ja paigutatud madalamatele tekkidele nii, et seda ei saa hõlpsasti kasutada.

3.Õngekonks ei tohi olla väiksem kui 7 cm.

4.Pelaagiliste õngejadade pikkus ei tohi olla suurem kui 30 meremiili (55,56 km).

Artikkel 26
Vahemere mõõkkalaga seotud aruandluskohustused

1.Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks selliste liidu püügilaevade kohta, kellel oli eelmisel aastal lubatud püüda Vahemere mõõkkala pelaagilise õngejadaga või harpuuniga, järgmise teabe:

(a)teave püügilaeva kohta:

i)laeva nimi (kui nimi puudub, märgitakse registri number ilma riigi tähiseta);

ii)komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 17 I lisas määratletud ühenduse laevastikuregistri number;

iii)ICCATi nimekirja number.

(b)kalapüügiga seotud teave, mis põhineb proovivõtul või kogu laevastikul:

i)laeva püügiperiood(id) ja püügipäevade koguarv aastas sihtliikide ja piirkondade kaupa;

ii)laeva püügitegevuse geograafilised piirkonnad ICCATi statistiliste ruutude kaupa ning sihtliikide ja piirkondade kaupa;

iii)laeva tüüp sihtliikide ja piirkondade kaupa;

iv)laeva kasutatud õngekonksude arv sihtliikide ja piirkondade kaupa;

v)laeva kasutatud õngejadade arv sihtliikide ja piirkondade kaupa;

vi)laeva kõigi õngejadade kogupikkus sihtliikide ja piirkondade kaupa;

(c)andmed saagi kohta, võimalikult lühikese aja kohta väikseimas piirkonnas:

i)saagi suurus ja võimaluse korral selle vanuseline jaotus,

ii)saak ja saagi koostis laeva kohta,

iii)püügikoormus (keskmine püügipäevade arv laeva kohta, keskmine õngekonksude arv laeva kohta, keskmine õngejadade arv laeva kohta, õngejada keskmine üldpikkus laeva kohta).

2.Lõikes 1 osutatud teave esitatakse ICCATi nõutavas vormis.

3.Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

IV peatükk
Atlandi ookeani sinine marliin ja valge odanina

Artikkel 27
Elusana püütud sinise marliini ja valge odanina vabastamine

1.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 vabastavad laevad, mis sõidavad sellise liikmesriigi lipu all, kelle püügikvoot on ammendumas, kõik pardale tõstmise ajal elus olevad sinised marliinid (Makaira nigricans) ja valged odaninad (Tetrapturus albidus).

2.Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et sinine marliin ja valge odanina vabastatakse viisil, mis suurendab võimalikult palju nende ellujäämist.

3.Liikmesriigid toetavad monokiust valmistatud selgnööride kasutamist pöörlis, et hõlbustada elus olevate siniste marliinide ja valgete odaninade vabastamist.

Artikkel 28
Sinise marliini ja valge odanina lossimine kalapüügivõimaluste ammendumisel

Kui liikmesriik on ammendanud oma kvoodi, peab kõnealune liikmesriik tagama, et lossitud sinist marliini ja valget odanina, mis on laeva kõrvale toodud surnuna, ei müüda ega kasutata kaubanduslikul eesmärgil.

Artikkel 29
Sinise marliini ja valge odanina harrastuskalapüük

1.Kõik liikmesriigid, kelle laevad tegelevad sinise marliini ja valge odanina harrastuskalapüügiga, jätavad kõnealuse püügi käigus lossitud sinise marliini ja valge odanina saagist 5 % teadusliku vaatlemiskava jaoks.

2.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on keelatud püüda, pardal hoida või ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna või pakkuda, müüa või turustada sinist marliini, mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 251 cm.

3.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on keelatud püüda, pardal hoida või ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna või pakkuda, müüa või turustada valget odanina, mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 168 cm.

4.Harrastuskalapüügi käigus püütud sinise marliini ja valge odanina rümpade või nende osade müümine või müügiks pakkumine on keelatud.

V peatükk
Haid

Artikkel 30
Üldsätted

1.Mittesihtliigina juhuslikult püütud haid, kes on elus ja keda ei kasutata toiduks või elatiseks, tuleb vabastada.

2.Liikmesriigid teevad teadusuuringuid ICCATi konventsiooni alal püütud hailiikide kohta, et parandada püügivahendite selektiivsust, teha kindlaks võimalikud noorkalade elupaigad ja kaaluda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks sulgemise ja muude meetmete vajalikkust. Sellised teadusuuringud annavad teavet peamiste bioloogiliste ja ökoloogiliste parameetrite, elutsükli ja käitumisharjumuste kohta, samuti võimalike paaritumis-, kudemis- ja kasvupaikade kohta.

Artikkel 31
Harilik heeringahai (Lamna nasus)

1.Hariliku heeringahai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

2.Liidu püügilaevad vabastavad viivitamata ja vigastusi tekitamata koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud harilikud heeringahaid.

Artikkel 32
Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)

1.Suursilm-rebashaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on ICCATi kalavarudega seotud püügi korral keelatud.

2.Liidu püügilaevad vabastavad viivitamata ja vigastusi tekitamata koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud suursilm-rebashaid.

Artikkel 33
Lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)

Liikmesriigid püüavad vähendada kalastussuremust Atlandi ookeani põhjaosa lühiuim-makohai sihtpüügil ja annavad igal aastal komisjonile vastavatest edusammudest aru artiklis 70 osutatud aastaaruandes.

Artikkel 34
Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)

1.Pikkuim-hallhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on ICCATi kalavarudega seotud püügi korral keelatud.

2.Liidu püügilaevad vabastavad viivitamata ja vigastusi tekitamata koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud pikkuim-hallhaid.

Artikkel 35
Vasarhaid

1.Perekonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluva ja koos ICCATi kalavarudega püütud vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

2.Liidu püügilaevad vabastavad viivitamata ja vigastusi tekitamata koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud vasarhaid.

Artikkel 36
Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)

1.Koos ICCATi kalavarudega püütud siidhallhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

2.Liidu püügilaevad vabastavad viivitamata ja vigastusi tekitamata koos ICCATi kalavarudega püütud siid-hallhaid hiljemalt enne kõnealuse saagi kalatrümmidesse paigutamist, pöörates seejuures piisavat tähelepanu laevapere liikmete ohutusele.

3.Liidu seinnoodalaevad, kes püüavad kala ICCATi konventsiooni alal, võtavad täiendavaid meetmeid, et juhuslikult püütud siid-hallhaide ellujäämise määra suurendada. Liikmesriigid annavad igal aastal komisjonile vastavatest edusammudest aru artiklis 70 osutatud aastaaruandes.

Artikkel 37
Hailiikidelt võetavad proovid teaduslike vaatlejate ja muude volitatud isikute poolt

1.Erandina keelust hoida pardal harilikku heeringhaid, suursilm-rebashaid, pikkuim-hallhaid ja vasarhaid (perekond Sphyrnidae, v.a perekond Sphyrna tiburo) ning siidhallhaid, nagu on sätestatud artiklites 31, 32, 34, 35 ja 36, on bioloogiliste proovide kogumine kaubandusliku kalapüügi käigus teaduslike vaatlejate poolt või bioloogiliste proovide kogumine konventsiooniosaliste volitatud isikute poolt lubatud järgmistel tingimustel:

(a)bioloogilised proovid kogutakse üksnes loomuses olevatelt surnud loomadelt;

(b)bioloogilised proovid võetakse sellise uurimisprojekti raames, millest on ICCATi alalise uuringute ja statistikakomiteele teatatud ning mille koostamisel on võetud arvesse kõnealuse komitee soovitatud teadusprioriteete;

(c)bioloogilisi proove hoitakse laeva pardal kuni lossimis- või ümberlaadimissadamani; ning

(d)kõigi käesoleva artikli kohaselt võetud proovidega peab kuni lõpliku lossimissadamani olema kaasas lipuriigiliikmesriigi luba või prahitud laevade puhul prahtiva konventsiooniosalise ja lipuliikmesriigi luba. Selliseid proove ega haide muid proovideks kogutud osi ei tohi turustada ega müüa.

2.Lõikes 1 osutatud bioloogilised proovid hõlmavad eelkõige selgroolülisid, kudesid, suguelundkonda, magu, nahaproove, soolestikku, lõugu, tervet kala või skeletti taksonoomiliste uuringute ja loomastiku andmiku jaoks.

3.Proovivõtuga alustatakse üksnes pärast asjaomaselt liikmesriigilt vastava loa saamist.

VI peatükk
Merelinnud

Artikkel 38
20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes elutsevate merelindudega seotud leevendusmeetmed

1.Kõigil 20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes tegutsevatel kalalaevadel on olemas ja kasutatakse linnutõrjeliine, mis vastavad V lisas sätestatud nõuetele ja täiendavatele juhistele.

2.Linnutõrjeliinid tuleb kasutusele võtta alati enne õngejada vettelaskmist.

3.Tuleb kasutada veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed.

4.Kõigil kalalaevadel peavad olema kasutamisvalmis varutõrjeliinid.

5.Mõõkkala püüdvad õngejadalaevad, mis kasutavad monokiust õngejadasid, on lõigete 1, 2 ja 3 nõuetest vabastatud, tingimusel et täidetakse kõiki järgmisi nõudeid:

(a)õngejadad lastakse vette öösel: öö on vastavalt meresõidu aastaraamatule määratletud kui ajavahemik nautilise hämariku ja koidu vahel kalapüügi geograafilises asukohas;

(b)kasutakse minimaalselt 60-grammist raskust, mis on paigutatud õngekonksust maksimaalselt 3 meetri kaugusele, et saavutada optimaalne vajumiskiirus;

(c)kõnealust erandit kasutava laeva lipuliikmesriik teatab komisjonile oma teadustulemustest, mis saadi kõnealuste laevade pardal olnud teaduslikelt vaatlejatelt.

Artikkel 39
25. lõunalaiuskraadist lõuna pool elutsevate merelindudega seotud leevendusmeetmed

Õngejadalaevad kasutavad V lisas sätestatud nõuete ja täiendavate juhiste kohaselt vähemalt kahte järgmist leevendusmeedet:

(a)püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega;

(b)linnutõrjeliinid;

(c)õngejadade varustamine raskustega.

Artikkel 40
Merelindudega seotud aruandluskohustused

1.Õngejadalaevad koguvad teavet merelindudega kokkupuute juhtumite, sealhulgas juhupüügi kohta ja esitavad selle lipuliikmesriigile. Liikmesriigid esitavad saadud teabe komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

2.Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas rakendatakse artiklites 38 ja 39 sätestatud meetmeid ning milliseid edusamme on ELi tegevuskava rakendamisel tehtud, et vähendada õngejadapüügil merelindude juhupüüki 18 .

VII peatükk
Kilpkonnad

Artikkel 41
Üldsätted kilpkonnade kohta

1.Seinnoodalaevad väldivad merikilpkonnade sissepiiramist nootadega ning vabastavad võrkudesse, sealhulgas peibutuspüügivahenditesse sattunud või takerdunud merikilpkonnad. Nad teatavad oma lipuliikmesriigile seinnootade või peibutuspüügivahendite ja merikilpkonnade kokkupuudetest.

2.Pelaagilistel õngejadalaevadel peab olema asjakohane varustus merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vettelaskmiseks, et tagada merikilpkonnade käsitsemine ja nende vabastamine viisil, mis võimaldab neil kõige suurema tõenäosusega ellu jääda.

3.Pelaagiliste õngejadalaevade kalurid kasutavad lõikes 2 täpsustatud varustust vastavalt VI lisale, et merikilpkonnade ellujäämise tõenäosus oleks võimalikult suur.

4.Liikmesriigid koolitavad asjaomaseid kalureid ohutu käsitsemise ja vabastamistehnikate alal.

Artikkel 42
Kilpkonnadega seotud aruandluskohustused

1.Liikmesriigid koguvad ja esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks teabe oma laevastike kokkupuudetest merikilpkonnadega ICCATi konventsiooni alal püügivahendite liikide kaupa. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile 31. juuliks. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

(a)püügimäärad, püügivahendite omadused, aeg ja asukoht, sihtliigid ja seisund tagasiheitel (st lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt);

(b)merikilpkonnalistega kokkupuudete jaotus; ning

(c)õnge või nakkevõrgu tüüp (sealhulgas peibutuspüügivahendid), sööda liik, õngekonksu suurus ja liik ning looma suurus.

2.Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal artiklis 70 osutatud aastaaruande raames artikli 41 rakendamisest ja muudest asjakohastest meetmetest, mida on seoses ICCATi kalavarudega FAO suuniste (mille eesmärk on vähendada merikilpkonna suremust püügioperatsioonidel) 19 rakendamiseks võetud.

III JAOTIS
ÜHISED KONTROLLIMEETMED

I peatükk
Kalapüügiload

Artikkel 43
ICCATi suurte kalalaevade register

1.Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse XXXX/2016 [uus kalapüügilubade määrus] sätetega nende lipu all sõitvatele suurtele kalalaevadele välja kalapüügilube, mille kohaselt on neil ICCATi konventsiooni alal lubatud ICCATi liike püüda, pardal hoida , ümber laadida või lossida.

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile loa väljaandmise ajal nimekirja suurtest kalalaevadest, kellel on lõike 1 kohane kalapüügiluba. Komisjon esitab viivitamata kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile, kes kannab kõnealused laevad ICCATi suurte kalalaevade registrisse.

3.Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist sündmustest, mille tagajärjel tuleb ICCATi suurte kalalaevade registrisse laevu lisada, neid sealt kustutada või registrit muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe hiljemalt 45 päeva jooksul pärast vastavat sündmust ICCATi sekretariaadile.

4.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on suurtel kalalaevadel, mis ei ole ICCATi suurte kalalaevade registrisse kantud, keelatud ICCATi konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida ICCATi liike.

II peatükk
Prahtimine

Artikkel 44
Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu püügilaevade ja konventsiooniosaliste vahel sõlmitud prahilepingute suhtes (v.a laevapereta prahtimised), kui asjaomased liidu püügilaevad ei vaheta oma lippu.

Artikkel 45
Üldsätted

1.Liidu püügilaevadel lubatakse osaleda konventsiooniosalisega sõlmitud prahilepingus üksnes juhul, kui prahitud laevade suhtes kehtivad järgmised tingimused:

(a)prahitud laeval on prahtiva konventsiooniosalise väljastatud kalapüügiluba ja ta ei ole kantud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

(b)prahitud laevadel on ühel ja samal ajal lubatud kala püüda vaid ühe prahilepingu alusel;

(c)prahitud laevade saak laaditakse maha üksnes prahtivate konventsiooniosaliste sadamates, välja arvatud juhul, kui prahilepingus on sätestatud teisiti;

(d)prahtiv äriühing peab olema seaduslikult asutatud prahtiva konventsiooniosalise riigis.

2.Mis tahes ümberlaadimistoimingud merel on eelnevalt ja nõuetekohaselt prahtiva konventsiooniosalise poolt heaks kiidetud ja vastavad IV peatüki sätetele.

Artikkel 46
Teatamine

1.Kui prahileping on sõlmitud, annab lipuliikmesriik komisjonile seoses prahilepinguga oma nõusoleku.

2.Kui pärast lõikes 1 osutatud teabe edastamist komisjonile ei ole komisjon 15 kalendripäeva jooksul lisateavet küsinud, võib prahitud laev alustada asjaomast püügitegevust.

3.Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata iga prahilepingu lõppemisest.

4.Komisjon edastab viivitamata lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe ICCATi täitevsekretärile.

III peatükk
Püügi kontroll

Artikkel 47
Kvootide ja alammõõdu nõuete järgimine

1.Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks teabe ICCATi liikide kvoodikohase püügi kohta eelmisel aastal ja teabe alammõõdu järgimise kohta.

2.Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 48
Proovivõtt saagist

1.Saagist võetakse proove, et parandada teadmisi asjaomaste ICCATi liikide bioloogiast ja hinnata kalade uurimiseks vajalikke parameetreid ning seda tehakse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 20 ja komisjoni otsuse 2010/93/EL 21 , sätetega ning „Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatu“ („Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fishes“, 3. trükk, ICCAT, 1990) nõuete kohaselt.

2.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesolevas artiklis osutatud proovivõttu käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 49
Saagist ja püügikoormusest teatamine

1.Kui komisjon ei ole seoses ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegadega sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks järgmised andmed (I ülesande andmed):

a)andmed kalalaevastiku omaduste kohta eelmisel aastal;

b)hinnangulised aastase nominaalsaagi andmed (sh kaaspüügi ja tagasiheite andmed) seoses ICCATi liikidega eelmise aasta kohta.

2.Kui komisjon ei ole seoses ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegadega sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks ICCATi liikide kohta järgmised andmed (II ülesande andmed):

(a)andmed eelmise aasta saagi ja püügikoormuse kohta, mis on piirkondade kaupa ja ajaliselt üksikasjalikult jaotatud; kõnealused andmed sisaldavad hinnanguid vette tagasi heidetud ja vabastatud kalade seisukorra (surnud või elus) kohta;

(b)andmed harrastuskalapüügi saagi kohta eelneval aastal.

3.Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe viivitamata ICCATile.

4.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesolevas artiklis osutatud I ja II ülesande andmeid käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV peatükk
Ümberlaadimine

Artikkel 50
Kohaldamisala

1.Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmiste ümberlaadimistoimingute suhtes:

(a)ICCATi konventsiooni alal teostatud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega ning

(b)väljaspool ICCATi konventsiooni ala teostatud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega.

2.Erandina lõike 1 punktist b ei kohaldata käesolevat peatükki ümberlaadimistoimingute suhtes, mille käigus laaditakse ICCATi konventsiooni alal püütud kala ümber väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui selline ümberlaadimine toimub muu tuunivarusid majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud ümberlaadimisprogrammi alusel.

3.Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste harpuunlaevade suhtes, mis tegelevad värske mõõkkala ümberlaadimisega merel.

Artikkel 51
Ümberlaadimine sadamas

1.Kõik ümberlaadimistoimingud teostatakse sadamas, välja arvatud juhul, kui ümberlaadimine toimub suurte pelaagiliste õngejadalaevadega vastavalt artiklitele 52–59.

2.Liidu kalalaevad täidavad sadamas toimuva ümberlaadimise korral VII lisas sätestatud kohustusi.

3.Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 17–22 ning ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklite 4, 6, 7 ja 8 kohaldamist.

Artikkel 52
Ümberlaadimine merel

Suured pelaagilised õngejadalaevad teostavad ümberlaadimistoiminguid vastavalt artiklitele 53–59.

Artikkel 53
ICCATi transpordilaevade register

1.Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse XXXX/2016 [uus kalapüügilubade määrus] sätetega välja lube nende lipu all sõitvatele transpordilaevadele, kellel on õigus ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida.

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile loa väljaandmise ajal nimekirja transpordilaevadest, kellel on lõike 1 kohane luba. Komisjon esitab viivitamata kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile, kes kannab kõnealused laevad ICCATi transpordilaevade registrisse.

3.Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest ICCATi transpordilaevade registris. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi sekretariaadi kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peavad sisaldama järgmist teavet:

–laeva nimi, registrinumber;

–ICCATi registri number (kui on);

–IMO number;

–eelmine nimi (kui on);

–lipuriik (kui on);

–varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);

–rahvusvaheline raadiokutsung;

–laeva tüüp, pikkus, brutoregistertonnaaž ja kandevõime;

–omaniku ja operaatori nimi ja aadress;

–ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik.

5.Artiklis 52 osutatud ümberlaadimine merel on lubatud üksnes ICCATi transpordilaevade registrisse kantud transpordilaevadel.

Artikkel 54
Suured pelaagilised õngejadalaevad, kellel on lubatud ICCATi konventsiooni alal ümber laadida

1.Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse XXXX/2016 [uus kalapüügilubade määrus] artikliga 5 välja lube nende lipu all sõitvatele suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele, kellel on merel ümberlaadimise õigus.

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile loa väljaandmise ajal nimekirja suurtest pelaagilistest õngejadalaevadest, kellel on lõike 1 kohane luba. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

3.Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest, mis tehakse selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja, kellel on merel ümberlaadimise luba. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi sekretariaadi kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

–laeva nimi, registrinumber;

–ICCATi registri number;

–merel ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik;

–sellis(t)e transpordilaeva(de) lipuriik (-riigid), nimi (nimed) ja registrinumber(numbrid), mida suured pelaagilised õngejadalaevad võivad kasutada.

Artikkel 55
Eelnev luba merel toimuvaks ümberlaadimiseks

1.Kui suured pelaagilised õngejadalaevad laadivad merel ümber konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, peab neil olema selle konventsiooniosalise eelnev luba. Kõnealuse loa originaali või koopiat säilitatakse laeval ja see tehakse taotluse korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale kättesaadavaks.

2.Suured pelaagilised õngejadalaevad ei tohi enne oma lipuliikmesriigilt saadud eelneva loata midagi merel ümber laadida. Dokumentide originaali või koopiat säilitatakse laeval ja see tehakse taotluse korral ICCATi vaatlejale kättesaadavaks.

3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud eelneva loa saamiseks esitab suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või omanik oma lipuliikmesriigi ametiasutustele ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele vähemalt 24 tundi enne kavandatud ümberlaadimist järgmise teabe:

(a)suure pelaagilise õngejadalaeva nimi ja selle number ICCATi selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirjas, kellel on merel ümberlaadimise luba;

(b)transpordilaeva nimi ja selle number ICCATi transpordilaevade registris;

(c)ümberlaaditav toode liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;

(d)ümberlaaditavate ICCATi liikide kogused, võimaluse korral varude kaupa;

(e)nende ümberlaaditavate muude liikide kogused, mis on püütud koos ICCATi liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;

(f)ümberlaadimise kuupäev ja asukoht;

(g)saagi geograafiline asukoht liikide ja vajaduse korral varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.

Artikkel 56
ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon

1.Suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või omanik täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ning edastab selle oma lipuliikmesriigile ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast ümberlaadimist.

2.Vastuvõtva transpordilaeva kapten täidab 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ning edastab selle koos oma ICCATi transpordilaevade registri numbriga ICCATi sekretariaadile, suure pelaagilise õngejadalaeva lipuriigi konventsiooniosalisele ja oma lipuliikmesriigile.

3.Vastuvõtva transpordilaeva kapten esitab 48 tundi enne lossimist selle riigi pädevatele asutustele, kus lossimine toimub, ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni koos oma ICCATi transpordilaevade registri numbriga.

4.Kõigi ICCATi liikidega ja kõigi muude koos ICCATi liikidega püütud liikidega, mis lossiti või imporditi konventsiooniosalise piirkonnas või territooriumil kas töötlemata või laeva pardal töödelduna ning mis laaditi merel ümber, peab kuni esmamüügini olema kaasas ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon.

Artikkel 57
ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm seoses ümberlaadimisega merel

1.Iga liikmesriik tagab, et kõigil merel ümberlaadimisi teostavatel transpordilaevadel on pardal ICCATi vaatleja vastavalt ICCATi piirkondlikule vaatlusprogrammile seoses merel toimuva ümberlaadimisega, nagu on sätestatud VIII lisas.

2.ICCATi vaatleja ülesandeks on kontrollida käesoleva peatüki järgimist ja eelkõige seda, kas lossitavad kogused vastavad ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioonil märgitud püügikogustele ja kalalaeva püügipäevikus registreeritud püügikogustele.

3.Laevadel on keelatud alustada või jätkata ümberlaadimist ICCATi konventsiooni alal, kui ICCATi piirkondlikku vaatlejat ei ole pardal, välja arvatud vääramatu jõu juhtudel, millest on ICCATi sekretariaadile nõuetekohaselt teatatud.

Artikkel 58
Aruandluskohustused

1.Lipuliikmesriik, kelle suured pelaagilised õngejadalaevad teostasid eelneval aastal ümberlaadimisi, ja selleks nõusoleku andnud transpordilaevade lipuliikmesriik esitavad igal aastal 15. augustiks komisjonile järgmise teabe:

(a)eelneval aastal ümberlaaditud ICCATi liikide kogus liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa;

(b)eelneval aastal koos ICCATi liikidega püütud muude ümberlaaditud liikide kogused liikide kaupa, kui see on teada;

(c)nimekiri suurtest pelaagilistest õngejadalaevadest, millel on eelneva aasta jooksul toimunud ümberlaadimine;

(d)põhjalik aruanne, milles hinnatakse suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala ümber laadinud transpordilaevadele määratud vaatlejate aruannete sisu ja järeldusi.

2.Komisjon edastab artikli 1 kohaselt saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 59
Esitatud andmete kooskõla

Lipuliikmesriik, kelle suured pelaagilised õngejadalaevad on teostanud merel ümberlaadimisi, vaatavad saadud teabe käesoleva määruse kohaselt läbi, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja kõigi laevade lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd lossiva liikmesriigiga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

V peatükk
Teaduslike vaatlejate programmid

Artikkel 60
Riikide teaduslike vaatlejate programmide kehtestamine

1.Liikmesriigid kehtestavad riiklikud teaduslike vaatlejate programmid, millega on tagatud järgmine:

(a)vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejadalaeval, seinnoodalaeval ja söödaga õngelaeval nende vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses;

(b)erandina punktist a on transpordilaevade puhul vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejadalaeval, seinnoodalaeval ja söödaga õngelaeval nende vähemalt 10 % püügikoormuse ulatuses;

(c)laevastiku tegevuses ajalise ja ruumilise kohalolekuga tagatakse vajalike ja asjakohaste andmete kogumine, võttes arvesse laevastike omadusi ja püügitegevuse iseloomu;

(d)andmete kogumine püügioperatsioonide kõigi aspektide kohta, sealhulgas saagi kohta, nagu on sätestatud artikli 62 lõikes 1.

2.Lõike 1 punktides a ja b osutatud vaatleja kohaloleku ulatus arvutatakse järgmiselt:

(a)seinnoodapüügi puhul võrkude või püügireiside arvuna;

(b)pelaagiliste õngejadalaevade puhul püügipäevadena, võrkude või püügireiside arvuna; või

(c)söödaga õngelaevade puhul püügipäevadena.

3.Erandina lõike 1 punktist a võib liikmesriik alla 15meetriste laevade puhul, ja kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi. Kõnealuse alternatiivse lähenemisviisi puhul on tagatud selline kohalolek, mis on võrreldav lõike 1 punktis a määratletud kohalolekuga, ja samaväärsete andmete kogumine. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile sellise lähenemisviisi üksikasjad.

4.Komisjon esitab lähenemisviisi üksikasjad ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele hindamiseks. Käesoleva sätte kohased alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne rakendamist saama ICCATi aastakoosolekul ICCATi komisjoni heakskiidu.

Artikkel 61
Teaduslike vaatlejate kvalifikatsioon

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad on läbinud enne lähetamist asjakohase koolituse ja atesteerimise. Vaatlejatel peab olema järgmine kvalifikatsioon:

a)piisavad teadmised ja kogemused liikide kindlakstegemiseks ning eri kujuga püügivahendite kohta teabe kogumiseks;

b)rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete kohta,

c)oskus teha vaatlusi ja registreerida täpselt programmi raames kogutavad andmed;

d)oskus koguda bioloogilisi proove;

e)vaatleja ei ole vaatlejate programmiga hõlmatud laevapere liige; ning

f)vaatleja ei ole vaatlejate programmiga hõlmatud kalalaeva omava äriühingu töötaja.

Artikkel 62
Teaduslike vaatlejate vastutus

1.Eelkõige nõuavad liikmesriigid, et vaatlejad:

(a)dokumenteerivad püügitegevuse ja koostavad selle kohta aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

i) andmed, mis käsitlevad kogu sihtpüüki, kaaspüüki ja tagasiheidet (sh haid, merikilpkonnad, mereimetajad ja merelinnud), saagi koostist, seisundit (st jäeti pardale, lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt) ja bioloogilisi proove elutsükli uuringuteks (nt sugunäärmed, otoliidid, selgroog, soomused);

ii) püügioperatsiooni andmed, sealhulgas püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi, püügikoormuse teave (nt võrkude arv, õngekonksude arv jne), iga püügioperatsiooni kuupäev, sealhulgas vajaduse korral püügitegevuse algus- ja lõppaeg;

(b)jälgivad kaaspüügi leevendusmeetmete kasutamist ning registreerivad selle ja muu asjakohase teabe;

(c)esitavad ettepanekuid kaitsemeetmete ja teadusliku seire tõhususe parandamiseks.

2.Liikmesriigid tagavad usaldusväärsete andmekogumisprotokollide kasutamise, sealhulgas vajaduse korral fotode või kaamerate kasutamine.

3.Laevade kaptenid tagavad nõuetekohase juurdepääsu laevale ja selle toimingutele, et vaatlejad saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita.

Artikkel 63
Kogutud teabe edastamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende riiklike vaatlusprogrammide raames kogutud teabe. Komisjon edastab saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

VI peatükk
Kolmandate riikide laevade kontrollimine liikmesriikide sadamates

Artikkel 64
Aruandluskohustused seoses määratud sadamate ja kontaktpunktidega

1.Liikmesriigid, kes soovivad anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on ICCATi liigid või sellistest liikidest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, peavad:

(a)määrama oma sadamad, millesse võivad kolmanda riigi kalalaevad taotleda sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

(b)määrama kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

(c)määrama kontaktpunkti sadamakontrolli aruannete edastamiseks vastavalt artiklile 65.

2.Liikmesriigid edastavad kõik määratud sadamate ja kontaktpunktide nimekirja tehtud muudatused komisjonile vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne kõnealuste muudatuste jõustumist.

Artikkel 65
Sadamakontrollidega seotud aruandluskohustused

1.Inspekteeriv liikmesriik saadab määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 10 lõikes 3 osutatud inspekteerimisaruande koopia komisjonile hiljemalt kümne päeva jooksul pärast inspekteerimise lõppkuupäeva. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile hiljemalt 14 päeva jooksul pärast inspekteerimise lõppu.

2.Kui inspekteerimisaruannet ei saa edastada kümne päeva jooksul, teatab inspekteeriv liikmesriik komisjonile kõnealuse kümnepäevase ajavahemiku jooksul viivituse põhjused ja aja, mil aruanne esitatakse.

3.Kui inspekteerimisel kogutud teave annab ametnikule alust uskuda, et kolmanda riigi laev on rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklit 11.

VII peatükk
Täitmise tagamine

Artikkel 66
Liikmesriikide teatatud väidetavad rikkumised

1.Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 48 lõikes 4 sätestatud nõuetele peavad liikmesriigid esitama komisjonile mis tahes teabe asjaolu kohta, et konventsiooniosalised võivad olla rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid; selline teave tuleb esitada vähemalt 140 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon uurib kõnealust teavet ja vajaduse korral edastab selle ICCATi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne ICCATi aastakoosolekut.

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile nimekirja püügilaevadest, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, kalatöötlemislaevadest, puksiiridest, ümberlaadimislaevadest ja abilaevadest, kes väidetavalt tegelesid ETR-kalapüügiga ICCATi konventsiooni alal eelmisel aastal ja tegelevad sellega ka jooksval aastal; nimekirjaga koos esitatakse täiendavad tõendid väidetava ETR-tegevuse kohta. Kõnealune nimekiri tuleb esitada vähemalt 140 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon uurib kõnealust teavet ja kui see teave on piisavalt dokumenteeritud, edastab selle ICCATi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne ICCATi aastakoosolekut, et selle põhjal saaks koostada ICCATi esialgse nimekirja ETR-kalapüügiga tegelevatest kalalaevadest.

Artikkel 67
ICCATi esialgne nimekiri ETR-kalapüügiga tegelevatest kalalaevadest

Liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult laevu, mis on kantud ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade ICCATi esialgsesse nimekirja, mille ICCATi täitevsekretär laiali saadab, et määrata kindlaks tegevused ja võimalikud muudatused seoses kõnealuste laevade nime, lipuriigi või registreeritud omanikuga.

Artikkel 68
ICCATi täitevsekretäri teatatud väidetavad rikkumised

1.Kui komisjon saab ICCATi täitevsekretärilt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik on väidetavalt toime pannud rikkumise, edastab komisjon selle teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2.Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile väidetavate rikkumiste suhtes algatatud mis tahes uurimiste tulemused ja võetud meetmed nõuetele vastavuse probleemide lahendamiseks hiljemalt 45 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon edastab selle teabe ICCATi täitevsekretariaadile vähemalt 30 päeva enne ICCATi aastakoosolekut.

Artikkel 69
Konventsiooniosalise teatatud väidetavad rikkumised

1.Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, kellele konventsiooniosalised saadavad sadamakontrolli aruanded.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik lõikes 1 osutatud kontaktpunktiga seotud muudatused vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne kõnealuste muudatuste jõustumist.

3.Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab konventsiooniosaliselt sadamakontrolli aruande, mis tõendab, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitev laev on rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid, uurib liikmesriik viivitamata rikkumist ja teatab komisjonile sellisest uurimist vajava aruande kättesaamisest 160 päeva jooksul, teatades samuti võimalike täitemeetmete rakendamisest.

4.Kui lipuliikmesriik ei järgi lõikes 1 osutatud tähtaega, teatab ta komisjonile viivituse põhjused ja aja, mil aruanne esitatakse.

5.Komisjon edastab kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile 180 päeva jooksul alates sadamakontrolli aruande kättesaamisest ning lisab artiklis 70 osutatud aastaaruandesse teabe uurimise seisu ja kõigi lipuliikmesriigi võetud täitemeetmete kohta.

IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 70
Aastaaruanne

1.Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid komisjonile eelmise kalendriaasta kohta aastaaruande, mis sisaldab teavet kalapüügitegevuse, teadusuuringute, statistika, majandamise ja kontrolli kohta, ning vajaduse korral mis tahes lisateabe.

2.Aastaaruanne sisaldab teavet kaaspüügi leevendamiseks ja tagasiheite vähendamiseks võetud meetmete kohta ning selles valdkonnas tehtud asjakohaste teadusuuringute kohta.

3.Komisjon koondab saadud teabe ja edastab selle viivitamata ICCATile.

4.Komisjon võib vastu võtta rakendusakte käesolevas artiklis osutatud aastaaruande vormi üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 71
Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid tuleb käsitleda kooskõlas konfidentsiaalsuseeskirjadega, mida kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113.

Artikkel 72
Muudatuste tegemise kord

Selleks et rakendada kehtivatesse ICCATi soovitustesse tehtud muudatusi liidu õiguses, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse:

a) käesoleva määruse II–VIII lisa;

b)artikli 7 lõikes 1, artiklis 8, artikli 9 lõikes 1, artikli 10 lõikes 2, artikli 14 lõigetes 1 ja 3, artiklis 18, artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 2, artikli 26 lõigetes 1 ja 3, artikli 40 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 43 lõikes 3, artikli 46 lõikes 2, artikli 47 lõigetes 1 ja 2, artikli 49 lõigetes 1 ja 2, artikli 55 lõikes 3, artikli 56 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 58 lõigetes 1 ja 2, artiklis 63, artikli 64 lõikes 2, artikli 65 lõigetes 1 ja 2, artikli 66 lõigetes 1 ja 2, artikli 68 lõikes 2, artikli 69 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artikli 70 lõikes 1 kehtestatud tähtaegu;

c)artikli 14 lõike 1 punktis b sätestatud ala;

d)artikli 19 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõikes 2 ning artikli 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alammõõte;

e)artikli 19 lõigetes 2 ja 3, artiklis 21 ning artikli 24 lõikes 3 sätestatud hälbeid;

f)artiklis 25 ja artikli 38 lõike 5 punktis b sätestatud õngekonksude ja -jadade tehnilisi kirjeldusi;

g)artikli 29 lõikes 1 ning artikli 60 lõike 1 punktides a ja b sätestatud teaduslikku vaatlemiskava;

h)artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3, artiklis 12, artikli 20 lõikes 2, artikli 26 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 49 lõigetes 1 ja 2, artikli 53 lõikes 4, artikli 54 lõikes 4, artikli 55 lõikes 3 ja artikli 58 lõikes 1 sätestatud teabe liiki ja andmeid;

i)artikli 9 lõikes 4 sätestatud mõõtepoide maksimumarvu.

Artikkel 73
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 72 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 72 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 72 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 74
Rakendamine

1.Komisjoni abistab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 75
Määruse (EÜ) nr 1936/2001 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklid 4, 5, 6, 6a, 7, 8a, 8b, 8c, 9, 9a, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18 ja 19 jäetakse välja.

Artikkel 76
Määruse (EÜ) nr 1984/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1984/2003 muudetakse järgmiselt.

a)Artiklisse 3 lisatakse punktid g ja h:

„g) „suured laevad“ – laevad, mille kogupikkus on 20 meetrit või rohkem;

h) „suur pelaagiline õngejadalaev“ – pelaagilised õngejadalaevad, mille kogupikkus on 24 meetrit või rohkem;“.

b)Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse punkt c:

„c) kui tegemist on suure kalalaevaga, on see aktsepteeritav üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“

c) Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse punkt c:

„c) kui tegemist on suure kalalaevaga, on see aktsepteeritav üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“

d)2. peatükki lisatakse 4. jagu.

„4. jagu
Liikmesriikidele esitatavad nõuded seoses ICCATi konventsiooni alal ümber laaditud toodetega

Artikkel 7a
Statistilised dokumendid ja aruandlus

1.Statistiliste dokumentide kinnitamisel peab suurte pelaagiliste õngejadalaevade lipuliikmesriik tagama, et ümberlaadimine on kooskõlas iga sellise laeva teatatud püügikogusega.

2.Suurte pelaagiliste õngejadalaevade lipuliikmesriik kinnitab ümberlaaditud kala statistilised dokumendid, kui on tehtud kindlaks, et ümberlaadimine toimus kooskõlas [ICCATi ülevõtmismääruse] artiklitega 50–57. Kõnealune kinnitus peab põhinema teabel, mis on saadud ICCATi vaatlusprogrammi põhjal merel toimuva ümberlaadimise kohta.

3.Liikmesriigid nõuavad, et statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikidega, mis on püütud suurte pelaagiliste õngejadalaevadega ICCATi konventsiooni alal, on nende piirkonda või territooriumile importimisel lisaks ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiale kaasas statistilised dokumendid, mis on kinnitatud ICCATi suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja kantud laevade jaoks, kellel on lubatud ümberlaadimine merel.“

Artikkel 77
Määruse (EÜ) nr 520/2007 muutmine

Määrusest (EÜ) nr 520/2007 jäetakse välja artikli 4 lõige 1, II jaotis ning II, III ja IV lisa.

Artikkel 78
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) Kõnealust määrust on muudetud kolmel korral: 2004., 2008. ja 2009. aastal nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 869/2004, nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1005/2008 ja nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 302/2009, et võtta arvesse aastatel 2001–2008 toimunud ICCATi aastakoosolekute tulemusi.

(2) Kõnealust määrust muudeti viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 500/2012, et võtta üle ICCATi soovitus 10-04. Ettepanek muuta kolmandat korda nõukogu määrust (EÜ) nr 302/2009 tehakse selleks, et võtta üle ICCATi poolt 2012. ja 2013. aastal vastu võetud viimatised meetmed, nagu näiteks püügihooaegu hõlmavad meetmed. Kõnealune ettepanek on praegu vastuvõtmisel.

(3) ELT C , , lk .

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(6) Nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsus 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(7) Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).

(8) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(9) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(12) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(13) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(14) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile (ELT L 16/23, 23.1.2015, lk 23).

(15) Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem (ELT L 295, 13.11.2003, lk 1).

(16) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(17) Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).

(18) ISBN 978-92-5-106226-5 ( http://www.fao.org/docrep/012/i0725e/i0725e.pdf ).

(19) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

(20) Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta otsus 2010/93/EL, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2011–2013 (ELT L 41, 16.2.2010, lk 8).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.6.2016

COM(2016) 401 final

LISAD

Ettepanek:


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

I lisa
ICCATi liigid

II lisa
Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava koostamise juhised

Konventsiooniosalise seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava peab sisaldama järgmist:

1.    Kirjeldus

   a)    peibutuspüügivahendite tüübid: AFAD = ankurdatud; DFAD = triiviv

   b)    paakpoi/poi tüüp

   c)    kasutatavate peibutuspüügivahendite maksimaalne arv ühe seinnoodalaeva ja peibutuspüügivahendi tüübi kohta

   d)    ankurdatud peibutuspüügivahendite minimaalne vahemaa

   e)    juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted

   f)    vastastikune mõju muude püügivahenditega

   g)    peibutuspüügivahendi omaniku kinnitus või sellekohased põhimõtted

2.    Institutsiooniline korraldus

   a)    peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohased institutsioonilised kohustused

   b)    peibutuspüügivahendi kasutamise loa taotlemise protsess

   c)    laevaomanike ja kaptenite kohustused seoses peibutuspüügivahenditega kasutuselevõtu ja kasutamisega

   d)    peibutuspüügivahendi asendamise kord

   e)    muud aruandluskohustused lisaks käesolevale määrusele

   f)    peibutuspüügivahenditega seotud konflikti lahendamise põhimõtted

   g)    püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne.

3.    Peibutuspüügivahendi ehituse kirjeldus ja nõuded

   a)    peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (kirjeldus)

   b)    nõuded valgustusele

   c)    radarpeegeldid

   d)    nähtavus

   e)    peibutuspüügivahendi märgistus ja tunnus

   f)    raadiopoide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)

   g)    kajaloodiga poide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)

   h)    satelliittransiiverid

   i)    biolagunevate peibutuspüügivahendite kohta tehtud teadusuuringud

   j)    peibutuspüügivahendite kadumine või hülgamine

   k)    peibutuspüügivahendite taastamise kava.

4.    Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohaldamise ajavahemik

5.    Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise kontrollimise ja hindamise vahendid

III lisa
Kasutatud peibutuspüügivahendite loetelu kvartalite lõikes

1) Kui peibutuspüügivahendi märgistus ja peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi tunnus puuduvad või on loetamatud, tuleb see ära märkida ja esitada kogu kättesaadav teave, mis võib aidata peibutuspüügivahendi omanikku tuvastada.

2) Ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend või triiviv tehispeibutuspüügivahend.

3) Nt GPS, kajalood jne. Kui peibutuspüügivahendiga ei ole seotud ükski elektroonikaseade, tuleb märkida, et seade puudub.

4) Nt laius, pikkus, kõrgus, sügavus, võrgusilma suurus jne.

5) Märkida pinna- ja kattematerjal ning selle biolagunevus.

6) Nt võrgud, taglas, palmilehed jne ning märge materjali nakkuvuse ja/või biolagunevuse kohta.

7) Käesolevas punktis märkida valgustuse tehniline kirjeldus, radarpeegeldid ja nähtavus.

IV lisa
Vaatlusprogrammiga kehtestatud nõuded troopikatuuni püüdvatele laevadele geograafilistel aladel, kus kehtib püügikeeld või püügikeeluaeg

1. Vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

– piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

– ICCATi koolituseeskirjadel põhinevad rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest, mida kinnitab liikmesriigi poolt välja antud tõend;

– oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

– vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

2. Vaatlejad ei ole vaadeldava kalalaeva laevapere liikmed ja nad:

a) peavad olema ühe konventsiooniosalise riigi kodanikud;

b) peavad olema suutelised täitma punktis 3 sätestatud ülesandeid;

c) ei tohi omada troopikatuunipüügis finantshuvi ega kasutoovat osalust.

Vaatleja ülesanded

3. Vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

a) jälgida, et kalalaevad täidaksid ICCATi komisjoni poolt vastu võetud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeteid.

   eelkõige teevad vaatlejad järgmist:

i) dokumenteerivad kalapüügitegevust ja koostavad selle kohta aruanded;

ii) jälgivad ja hindavad saaki ning kontrollivad püügipäevikusse tehtud sissekandeid;

iii) teevad kindlaks ja märgivad üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega;

iv) kontrollivad laeva asukohta püügitegevuse ajal;

v) teevad teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotluse korral alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal II ülesande kohaseid andmeid;

b) teatavad viivitamata ja nõuetekohaselt vaatleja ohutust arvesse võttes laeva igast peibutuspüügivahenditega seotud püügitegevusest artiklis 11 osutatud piirkonnas ja ajavahemikul;

c) koostavad üldaruandeid, koondades käesoleva lõike kohaselt kogutud teabe ning võimaldades kaptenil ja kasvanduse käitajal lisada sellesse muud olulist teavet. 4. Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud kalalaevade püügitegevuse ja ümberlaadimistoimingutega, ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

5. Vaatlejad täidavad nõudeid, mille on kehtestanud lipuliikmesriik, mille jurisdiktsiooni all on laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

6. Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 7 sätestatud kohustuste täitmist.

Lipuliikmesriigi kohustused

7. Kalalaevade lipuliikmesriikide kohustused seoses vaatlejatega hõlmavad järgmist, eelkõige:

a) vaatlejatele peab olema võimaldatud juurdepääs laevapere liikmetele, püügivahenditele ja varustusele;

b) vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 3 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

i) satelliitnavigatsioonivahendid;

ii) radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii) elektroonilised sidevahendid;

c) vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

d) vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks, ning

e) lipuliikmesriik tagab, et kaptenid, meeskond ja laevaomanikud ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

V lisa
Leevendusmeetmete minimaalsed tehnilised standardid

Täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid

Preambul

Käesoleva lisa tabelis on esitatud linnutõrjeliinide kasutamise minimaalsed tehnilised standardid. Need lisajuhendid on koostatud selleks, abistada õngejadalaevadel valmistada ja kasutada linnutõrjeliine, pidades silmas vastavaid eeskirju. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles linnutõrjeliine oma kogemuste põhjal vastavalt eespool esitatud tabelile täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust sööda kaitsmisel lindude eest. Linnutõrjeliini kujundust ja kasutamise viisi võib muuta nende tegurite arvestamiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Kuna kavas on linnutõrjeliinide ülesehitust jätkuvalt täiustada, tuleks need juhendid edaspidi läbi vaadata.

Linnutõrjeliinide ülesehitus

1. Linnutõrjeliini veealusele osale paigaldatud vastav veetav seade võib suurendada tõrjeliini veepealse osa ulatust.

2. Tõrjeliini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et tema liikumine oleks ettearvamatu, kuna muidu võiksid linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.

3. Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva pöördtrumli abil, et vältida liini sassiminekut.

4. Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ning liikuma kiiresti ja ettearvamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud linnutõrjeliini külge kinnitatud tugeva kolmesoonelise trumli külge (et vähendada sassimineku ohtu).

5. Kõik peletuspaelad peaksid koosnema kahest või enamast harust.

6. Iga peletuspaelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.

Linnutõrjeliinide kasutamine

1. Linnutõrjeliin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud postilt. Tõrjeliini post tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ega takerduks püügivahendisse. Mida kõrgem on post, seda paremini on sööt kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast seitsme meetri kõrgusele ulatuv post kaitsta sööta umbes 100 meetri ulatuses.

2. Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, peaks see olema paigutatud vettelastava sööda pealtuule küljele. Kui söödaga konksud pannakse kiiluveest väljapoole, peaks linnutõrjeliin olema kinnitatud laevale selliselt, et see oleks mitu meetrit eemal laeva välimisest küljest, millel sööta kasutatakse. Kui laevadel kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleks söödaga konksud paigutada kahe tõrjeliini vahelisele alale.

3. Parem on kasutada mitut linnutõrjeliini, nii saab sööta lindude eest veel paremini kaitsta.

4. Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamine. Linnutõrjeliinil võivad olla katkestuskohad, et minimeerida ohutus- ja käitusprobleeme, kui ujuv õngejada peaks linnutõrjeliini veealuse osaga sassi minema või sellesse takerduma.

5. Kui kalurid kasutavad sööda heitmise masinat, peavad nad tagama linnutõrjeliini ja selle masina koordineeritud toimimise:

i) masin peab heitma sööda otse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse ja

ii) kui kasutatakse masinat (või mitut masinat), mis heidab sööta pakpoordi ja tüürpoordi suunas, tuleks kasutada kahte linnutõrjeliini.

6. Kui haruliinid visatakse käsitsi, peaksid kalurid tagama, et söödaga konksud ja rulli keeratud haruliinid visatakse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, et vältida sõukruvi turbulentsi, mis võib aeglustada vajumiskiirust.

7. Kalurid võiksid linnutõrjeliinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.

VI lisa
Kilpkonnade vabastamise üksikasjalikud nõuded

Ohutu käsitsemise tava:

i) Kui on vaja kilpkonn veest välja tõmmata, kasutatakse sobivat korvtõstukit või kahva, et konksu külge jäänud või püügivahendisse takerdunud kilpkonn pardale tõsta. Kilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud. Kui kilpkonna ei saa ohutult veest välja tõmmata, peaks laevameeskond lõikama liini võimalikult konksu lähedalt läbi, tekitamata kilpkonnale veelgi rohkem kannatusi.

ii) Juhul kui merikilpkonn on tõstetud pardale, peab laeva käitaja või laevapere hindama püütud või kinni jäänud merikilpkonna seisukorda enne tema vabastamist. Kilpkonni, kellel on raske liikuda või kes on reageerimatud, hoitakse võimaluste piires pardal ja neid aidatakse selliselt, et tõenäosus nende ellujäämiseks enne vabastamist oleks võimalikult suur. Neid tavasid kirjeldatakse täpsemalt FAO suunistes, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust püügioperatsioonidel.

iii) Võimaluste piires koheldakse püügitegevuse käigus või riiklike vaatlusprogrammide raames (nt märgistamine) püütud kilpkonni viisil, mis on kooskõlas FAO suunistega, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust püügioperatsioonidel.

Õngeliini lõikurite kasutamine:

i) Õngejadalaevadel on pardal õngeliini lõikurid, mida kasutatakse selleks, et merikilpkonn õngekonksust vigastamata vabastada ja merre tagasi lasta.

ii) Muud liiki laevadel, mis kasutavad püügivahendeid, kuhu merikilpkonnad võivad takerduda, on pardal õngeliini lõikurid, mida kasutatakse selleks, et merikilpkonn ohutult püügivahendist vabastada ja merre tagasi lasta.

Õngekonksust vabastamise seadmete kasutamine:

i) Õngejadalaevadel on pardal õngekonksust vabastamise seadmed, millega saab õngekonksud merikilpkonna küljest tõhusalt eemaldada.

ii) Kui kilpkonn on konksu alla neelanud, ei tohi üritada seda eemaldada. Selle asemel tuleb õngeliin võimalikult lähedalt läbi lõigata, tekitamata kilpkonnale veelgi rohkem kannatusi.

VII lisa
Ümberlaadimine sadamas

1. Kui liidu laevad laadivad sadamas ümber tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega ICCATi konventsiooni alal püütud liike või teevad seda liidu sadamates, tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest.

Teatamiskohustused

2. Kalalaev

2.1 Kalalaeva kapten peab vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist teatama sadamariigi ametiasutustele transpordilaeva nime ning ümberlaadimise kuupäeva ja kellaaja.

2.2 Kalalaeva kapten esitab ümberlaadimise ajal oma lipuliikmesriigile järgmise teabe:

– ümberlaaditavad tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused võimaluse korral varude kaupa;

– koos ICCATi liikidega püütud muude tuuni ja tuunilaadsete liikide ümberlaaditavad kogused liikide kaupa, kui see on teada;

– ümberlaadimise kuupäev ja koht;

− vastuvõtva transpordilaeva nimi, registrinumber ja lipuriik ning

– püügi geograafiline asukoht liikide ja vajaduse korral varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.

2.3 Asjaomase kalalaeva kapten täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastab selle vajaduse korral koos oma ICCATi kalalaevaregistri numbriga hiljemalt 15 päeva pärast ümberlaadimist.

3. Vastuvõttev laev

3.1 Vastuvõtva laeva kapten teatab hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise alustamist ja ümberlaadimise lõpetamisel sadamariigi ametiasutustele tema laevale ümber laaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni 24 tunni jooksul pädevatele ametiasutustele.

3.2 Vastuvõtva transpordilaeva kapten esitab 48 tundi enne lossimist ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni selle riigi pädevale asutusele, kus toimub lossimine.

Sadamariigi ja lossimisriigi koostöö

4. Eespoolsetes punktides osutatud sadamariik ja lossimisriik vaatavad saadud teabe käesoleva lisa sätete kohaselt läbi, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja iga laeva lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd konventsiooniosalise riigi lipu all sõitva kalalaevaga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontrolle häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

Aruandlus

6. Iga kalalaeva lipuliikmesriik lisab ICCATile igal aastal esitatavasse aastaaruandesse üksikasjad oma laevade tehtud ümberlaadimiste kohta.

VIII lisa
ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm seoses ümberlaadimisega merel

1. Liikmesriigid nõuavad, et transpordilaevadel, mis on kantud ICCATi laevaregistrisse ning kellel on lubatud ümberlaadimine ICCATi alal ja merel, oleks kõigi konventsiooni alal toimuvate ümberlaadimiste korral pardal ICCATi vaatleja.

2. ICCAT määrab vaatlejad selliste transpordilaevade pardale, kellel on lubatud ICCATi konventsiooni alal laadida merel ümber kala suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt, mis sõidavad ICCATi vaatlusprogrammi rakendava konventsiooniosalise lipu all.

Vaatlejate määramine

3. Määratud vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

− tõendatud oskus tuvastada ICCATi liike ja püügivahendeid; eelistatakse vaatlejaid, kellel on kogemus pelaagiliste õngejadalaevadega;

– rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest,

– oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

– vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

Vaatleja kohustused

4. Vaatlejad:

a) peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud eeskirjadele vastava tehnilise koolituse;

b) ei ole vastuvõtva transpordilaeva lipuriigi kodanikud;

c) peavad olema suutelised täitma käesoleva lisa punktis 5 sätestatud ülesandeid;

d) peavad olema registreeritud ICCATi peetavas vaatlejate nimekirjas;

e) ei ole suure pelaagilise õngejadalaeva ega transpordilaeva laevapere liige ega suure pelaagilise õngejadalaeva või transpordilaeva äriühingu töötaja.

5. Vaatleja jälgib suure pelaagilise õngejadalaeva ja transpordilaeva vastavust ICCATi poolt vastu võetud asjaomastele kaitse- ja majandamismeetmetele. Vaatlejate ülesanded on eelkõige järgmised:

5.1 Külastada suurt pelaagilist õngejadalaeva, kes kavatseb transpordilaevale ümber laadida, võttes arvesse käesoleva lisa punktis 9 osutatud aspekte, ning teeb seda enne ümberlaadimise toimumist, et:

a) kontrollida laeva kalapüügiloa kehtivust või luba püüda tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega konventsiooni alal püütud liike;

b) kontrollida konventsiooniosalise lipuriigilt ja vajaduse korral rannikuriigilt saadud eelnevat luba, mille kohaselt võib kalalaev teostada merel ümberlaadimisi;

c) kontrollida kogu pardal oleva saagi koguseid ning registreerida need liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa ning kontrollida transpordilaevale ümberlaaditavaid koguseid ja registreerida need;

d) kontrollida, kas laevaseiresüsteem toimib, ning uurida püügipäevikut ja kontrollida võimaluse korral kandeid;

e) kontrollida, kas pardal olev saak on saadud teistelt laevadelt üleandmise tulemusel, ning kontrollida selliseid üleandmisi käsitlevaid dokumente;

f) teatada juhul, kui ilmneb mis tahes rikkumisi, millesse kalalaev on kaasatud, viivitamata sellest transpordilaeva kaptenile (võttes nõuetekohaselt arvesse turvakaalutlusi) ja vaatlusprogrammi rakendavale ettevõttele, kes edastab selle teabe kohe kalalaeva konventsiooniosalise lipuriigi ametiasutusele; ning

g) registreerida vaatleja aruandes selliste ülesannete täitmine kalalaeval.

5.2 Jälgida transpordilaeva tegevust ja:

a) dokumenteerida ümberlaadimistoimingud ning koostada nende kohta aruanded;

b) kontrollida laeva asukohta ümberlaadimise ajal;

c) jälgida ja hinnata ümberlaaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide koguseid liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;

d) jälgida ja hinnata muude selliste liikide koguseid, mis on püütud koos tuuni ja tuunilaadsete liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;

e) kontrollida asjaomase suure pelaagilise õngejadalaeva nime ja ICCATi registrinumbrit ning registreerida see;

f) kontrollida ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmeid, sealhulgas võrrelda neid võimaluse korral suure pelaagilise õngejadalaeva püügipäevikuga;

g) kinnitada ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmed;

h) kaasallkirjastada ümberlaadimisdeklaratsioon ning

i) jälgida ja hinnata tootekoguseid liikide kaupa, kui need laaditakse sadamas, kus vaatleja lahkub laevalt, et kontrollida kooskõla merel toimunud ümberlaadimisel vastu võetud kogustega.

5.3 Lisaks peab vaatleja:

a) koostama igapäevase aruande transpordilaeva ümberlaadimistoimingutest;

b) koostama üldaruanded, millesse on koondatud vaatleja ülesannete täitmise raames kogutud teave, ja võimaldama kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet;

c) esitama eespool osutatud üldaruande ICCATi sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

d) täitma kõiki muid ICCATi komisjoni antud ülesandeid.

6. Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud suure pelaagilise õngejadalaeva ja selle omanike püügitegevusega ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

7. Vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud selle lipuliikmesriigi või vajaduse korral rannikuriigi poolt, kelle jurisdiktsiooni all on laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

8. Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja käesoleva lisa punktis 9 sätestatud laevapere liikmete kohustuste täitmist.

Transpordilaevade lipuriikide kohustused

9. Piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamisega seotud tingimused, mis kehtivad transpordilaevade lipuliikmesriikide ja nende kaptenite suhtes, hõlmavad eelkõige järgmist:

a) vaatlejatele peab olema võimaldatud juurdepääs laevapere liikmetele, asjaomastele dokumentidele, püügivahenditele ja varustusele;

b) vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 5 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

i) satelliitnavigatsioonivahendid;

ii) radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii) elektroonilised sidevahendid ning

iv) kaal ümberlaaditava toote kaalumiseks;

c) vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

d) vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks;

e) vaatlejatel on lubatud kindlaks määrata kõige sobivam koht ja meetod ümberlaadimistoimingute jälgimiseks ning liikide/varude ja ümberlaaditud koguste hindamiseks. Sellega seoses peab transpordilaeva kapten, võttes nõuetekohaselt arvesse ohutusalaseid ja praktilisi kaalutlusi, täitma vaatleja vajadusi, sealhulgas asetades taotluse korral toote ajutiselt transpordilaeva tekile, et vaatleja saaks seda kontrollida, ja andes talle piisavalt aega tema kohustuste täitmiseks. Vaatlused korraldatakse viisil, mis tekitab võimalikult vähe tüli ega põhjusta ümberlaaditavate toodete kvaliteedi halvenemist.

f) Punkti 10 kohaselt peab transpordilaeva kapten tagama, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline niivõrd, kuivõrd ilmastikuolud ja muud tingimused sellist üleviimist võimaldavad; ning

g) lipuliikmesriik tagab, et kaptenid, meeskond ja laevaomanikud ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

Suure pelaagilise õngejadalaeva kohustused ümberlaadimise ajal

10. Vaatlejatel on lubatud külastada kalalaeva, kui ilmastikutingimused ja muud tingimused seda lubavad, ning talle antakse juurdepääs laevapere liikmetele, asjaomastele dokumentidele ja sellistele laeva aladele, mis on vajalikud punktis 5 sätestatud ülesannete täitmiseks. Kalalaeva kapten tagab, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline. Kui tingimused kujutavad endast vaatleja heaolu jaoks vastuvõetamatut riski, mille tõttu suure pelaagilise õngejadalaeva külastus enne ümberlaadimistoimingute algust ei ole võimalik, võib ümberlaadimise siiski teostada.

Vaatlejatasud

11. Käesoleva programmi rakendamise kulud kannavad konventsiooniosalised lipuriigid, kelle lipu all sõidavad suured pelaagilised õngejadalaevad, kes soovivad tegeleda ümberlaadimisega. Tasu arvutatakse lähtuvalt programmi kogukuludest. Kõnealune tasu kantakse ICCATi sekretariaadi vastavale kontole, mida ICCATi sekretariaat haldab programmi rakendamise eesmärgil.

12. Kui punkti 11 kohane tasu on maksmata, ei tohi ükski suur pelaagiline õngejadalaev merel toimuvas ümberlaadimisprogrammis osaleda.