EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.1.2016

COM(2016) 17 final

2016/0006(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

2009. aastal ilmutas Uus-Meremaa huvi õiguslikult siduvate suhete sisseseadmiseks Euroopa Liiduga ja pöördus Euroopa Komisjoni poole oma valitsuse taotlusega arendada ELiga tollikoostööd, mille keskmes oleks tarneahela turvalisus ja kaubanduse hõlbustamine.

22. juulil 2013 volitas nõukogu komisjoni pidama Uus-Meremaaga läbirääkimisi tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu (edaspidi „leping”) üle. Läbirääkimised algasid 2013. aasta septembris Brüsselis, kulgesid sujuvalt, ressursitõhusalt ja üsna lühikese aja jooksul ning lõppesid 2015. aasta juunis. Mõlemad lepinguosalised parafeerisid lepingu 23. septembril 2015 Brüsselis. Lepingule kirjutati alla XXX Brüsselis. Konsulteeriti Euroopa Parlamendiga, kes andis käesoleva lepingu sõlmimiseks oma nõusoleku.

Leping Uus-Meremaaga loob õigusliku aluse otseseks ja struktureeritud tollikoostööks (sh vastastikuseks haldusabiks pettuste vastu võitlemisel) kaubanduspartneriga, kellel on suur mõju rahvusvahelisel tolliareenil (st Maailma Tolliorganisatsioonis) ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Lepingu põhieesmärk on arendada ja süvendada tollikoostööd ja vastastikust haldusabi Uus-Meremaaga eelkõige selleks, et luua õiguslik alus koostööraamistikule, mille eesmärk on muuta tarneahel turvalisemaks ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, samuti võimaldada teabevahetust, et tagada tollialaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning nende rikkumise ärahoidmine, uurimine ja tõkestamine.

Kui tollikoostöö ennast õigustab, loob leping aluse selle edasiarendamiseks tulevikus, nt asjaomaste kaubanduspartnerlusprogrammide (volitatud ettevõtjad ELis) vastastikuse tunnustamise abil.

EL on juba sõlminud sarnased tollikoostöölepingud USA, Hiina, Jaapani, Korea Vabariigi, India, Kanada ja Hongkongiga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Nõukogul palutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 alusel koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a võtta vastu otsus, millega antakse luba lepingu sõlmimiseks.

Ettepanek tehakse ühise kaubanduspoliitika valdkonnas, mis kuulub liidu ainupädevusse.

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Liikmesriikidega konsulteeriti nõukogu tolliliidu töörühmas.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.MUUD KÜSIMUSED

2016/0006 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 1

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu (kuupäev) otsusega XXX kirjutati Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelisele tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingule alla XXX, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)Euroopa Liit ja Uus-Meremaa peaksid looma õigusliku aluse koostööraamistikule, mille eesmärk on muuta tarneahel turvalisemaks ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, samuti võimaldada teabevahetust, et tagada tollialaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning nende rikkumise ärahoidmine, uurimine ja tõkestamine.

(3)Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel ja kooskõlas lepingu artikli 21 lõikega 1 teatama menetluste lõpuleviimisest, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

(1) ELT C , , lk .

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.1.2016

COM(2016) 17 final

LISA

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi leping

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu sõlmimise kohta

LISA

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi leping

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”) ja UUS-MEREMAA (edaspidi „lepinguosalised”),

ARVESTADES Uus-Meremaa ja liidu kaubandussuhete tähtsust ning soovides mõlema lepinguosalise kasu eesmärgil toetada nimetatud suhete harmoonilist arengut,

TUNNISTADES, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kohustuda arendama tollikoostööd,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste vahelise tolliprotseduuridega seotud tollikoostöö arengut,

LEIDES, et toimingud, millega rikutakse tollieeskirju, kahjustavad mõlema lepinguosalise majandus-, maksu- ja kaubandushuve ning tunnustades tollimaksude ja muude maksude täpse arvestamise tähtsust,

OLLES VEENDUNUD, et meetmeid selliste toimingute vastu saab tõhustada tolliasutuste koostöö kaudu,

TUNNUSTADES tolliasutuste olulist osa ja tolliprotseduuride tähtsust kaubanduse soodustamisel ja kodanike kaitsel,

PÜÜDES luua raamistiku selleks, et edendada koostööd tolliprotseduuride edasiseks lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning rahvusvaheliste algatuste raames võetavate ühismeetmete, sh kaubanduse hõlbustamise ja tarneahela turvalisuse parandamise edendamiseks, 

TUNNISTADES WTO egiidi all läbiräägitud kaubanduse lihtsustamise lepingu olulisust ja rõhutades selle vastuvõtmise ja tulemusliku rakendamise tähtsust,

TOETUDES Maailma Tolliorganisatsiooni (edaspidi „WCO”) maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite SAFE raamistiku (edaspidi „SAFE raamistik”) põhielementidele,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise suurt tahet toetada tolli tegevust ja teha koostööd võitluses intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu,

VÕTTES ARVESSE kohustusi, mis tulenevad lepinguosaliste poolt juba tunnustatud või nende suhtes kohaldatavatest rahvusvahelistest konventsioonidest ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi "WTO") tollialastest meetmetest, ning

VÕTTES ARVESSE WCO asjakohaseid vahendeid, eelkõige 5. detsembri 1953. aasta soovitust, milles käsitletakse vastastikust haldusabi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„tollialased õigusaktid” – kõik liidu või Uus-Meremaa õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed, ning mida haldavad, kohaldavad või mille täitmist kontrollivad lepinguosaliste tolliasutused oma territooriumil;

(b)„lepinguosalise õigusnormid”, „kõnealuse lepinguosalise õigusnormid” ja „kummagi lepinguosalise õigusnormid” – kontekstist olenevalt vastavatel juhtudel liidus või Uus-Meremaal kohaldatavad õigusnormid;

(c)„tolliasutus” – liidus Euroopa Liidu Komisjoni (edaspidi „komisjon”) pädevad talitused, kes vastutavad tolliküsimuste eest, ja liidu liikmesriikide tolliasutused ning Uus-Meremaal Uus-Meremaa Tolliteenistus;

(d)„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva lepingu alusel abi;

(e)„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva lepingu alusel vastu abitaotluse;

(f)„isik” – iga kaupade impordi, ekspordi või transiidi alal tegutsev füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta muu üksus, kes on moodustatud või organiseeritud lepinguosalise õigusnormide kohaselt;

(g)„teave” – andmed (sh isikuandmed), dokumendid, aruanded ja muud teated või nende elektroonilised koopiad;

(h)„isikuandmed” – kogu teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ning

(i)„tollialaste õigusaktide sätteid rikkuv toiming” – mis tahes tollialaste õigusaktide sätete rikkumine või selline katse.

Artikkel 2

Territoriaalne kohaldatavus

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse nii liidu tolliterritooriumil, nagu seda on kirjeldatud määruse (EMÜ) 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 3, kui ka Uus-Meremaa territooriumil (v.a Tokelau), kus kehtivad tema tollialased õigusaktid.

Artikkel 3

Rakendamine

1. Käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas mõlema lepinguosalise õigusnormidega, sh andmekaitsealaste õigusnormidega, ning asjaomastele tolliasutustele kättesaadavate vahenditega.

2. Liidu ja Uus-Meremaa tolliasutused otsustavad kõigi käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle.

Artikkel 4

Seos muude rahvusvaheliste lepingutega

1. Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad mis tahes muust rahvusvahelisest lepingust, mille osaline emb-kumb lepinguosaline on.

2. Käesoleva lepingu sätted on lõike 1 sätetest olenemata ülimuslikud selliste tollikoostöö ja kahepoolse vastastikuse haldusabi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liidu liikmesriigi ja Uus-Meremaa vahel, kui nende kahepoolsete lepingute sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

3. Käeoleva lepingu sätted ei mõjuta komisjoni pädevate talituste ja liidu liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate liidu sätete kohaldamist mis tahes teabe puhul, mis on saadud käesoleva lepingu alusel ning võib huvi pakkuda liidule.

II JAOTIS

TOLLIKOOSTÖÖ

Artikkel 5

Koostöö ulatus

1. Käesoleva lepingu kohane koostöö hõlmab kõiki tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud küsimusi.

2. Seadusliku kaubanduse ja kauba liikumise hõlbustamiseks, kauplejate nõuetelevastavuse suurendamiseks, kodanike kaitseks ja intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks teevad liidu ja Uus-Meremaa tolliasutused koostööd, et saavutada järgmised eesmärgid:

(a)kaitsta seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku täitmise ja nendele vastavuse tagamise teel;

(b)tagada tarneahela turvalisus, et hõlbustada kauba ohutut liikumist liidu ja Uus-Meremaa vahel;

(c)maksimeerida oma panust WCO-s, WTO-s ja teistes asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides tollimeetodite parandamisega ning tolliprotseduuridega, tollieeskirjade jõustamisega ja kaubanduse hõlbustamisega seotud probleemide lahendamise valdkonnas tehtavasse töösse, võttes ettevõtjatelt tarbetu koormuse, lihtsustades süsteemi nende ettevõtjate jaoks, kes nõudeid korralikult täidavad, ja nähes ette kaitsemeetmed pettuste ning ebaseadusliku ja kahjustava tegevuse vastu;

(d)rakendada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte ja standardeid, mille kumbki lepinguosaline on heaks kiitnud, sh tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni (muudetud) põhielemendid ja rahvusvaheline kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon;

(e)rakendama WTO kaubanduse lihtsustamise lepingut, kui see jõustub;

(f)tegema koostööd uute tolliprotseduuride uurimisel, väljatöötamisel, katsetamisel ja hindamisel ning töötajate koolitamisel ja vahetamisel ning abi andmisel;

(g)vahetama tollialaseid õigusakte, nende rakendamist ja tolliprotseduure käsitlevat teavet, eelkõige tolliprotseduuride lihtsustamise ja ajakohastamise valdkonnas; ning

(h)töötama välja impordi, ekspordi ja muude tolliprotseduuridega ning äriringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisega seotud ühisalgatusi.

Artikkel 6

Tarneahela turvalisus ja riskijuhtimine

1. Lepinguosalised teevad kooskõlas SAFE raamistikuga koostööd kauba turvalisema ja hõlpsama liikumise tagamiseks rahvusvahelises tarneahelas. Eelkõige teevad nad koostööd järgmisel viisil:

a)    tugevdades rahvusvahelise kaubanduse logistikaahela turvalisust tagavaid tolliga seotud aspekte, hõlbustades samal ajal seaduslikku kaubandust;

b)    kehtestades võimaluse piirides riskijuhtimise meetodite ning nendega seotud nõuete ja programmide miinimumstandardid;

c)    kehtestades vajaduse korral riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide, tarneahela turvalisuse ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise korra, sh samaväärsed kaubanduse hõlbustamise meetmed;

d)    vahetades tarneahela turvalisust ja riskijuhtimist käsitlevat teavet;

e)    luues kontaktpunktid tarneahela turvalisust ja riskijuhtimist käsitleva teabe vahetamiseks;

f)    võttes vajaduse korral kasutusele teabe (sh saabumiseelsed/väljumiseelsed andmed) vahetamise liidese;

g)    tehes koostööd mitmepoolsetele foorumitel, kus võidakse sobivas kontekstis tõstatada ja arutada tarneahela turvalisuse ja riskijuhtimisega seotud küsimusi.

III JAOTIS

VASTASTIKUNE HALDUSABI

Artikkel 7

Abi ulatus

1. Liidu ja Uus-Meremaa tolliasutused abistavad teineteist tollialaste õigusaktide rikkumiste ärahoidmisel, väljaselgitamisel, uurimisel ja tõkestamisel.

2. Käesoleva lepingu kohane abi ei piira kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingute või kummagi lepinguosalise õigusnormide alusel kriminaalasjades antava vastastikuse abiga. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuvõimude taotlusel rakendatud volituste abil.

3. Käesolev leping ei hõlma tollimaksude, maksude või rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 8

Abistamine taotluse korral

1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse rikkuda nende õigusaktide sätteid.

2. Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

a)    kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, nimetades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri; ning

b)    kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, nimetades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a)    isikute üle, kelle puhul on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvate toimingutega;

b)    paikade üle, kuhu on ladustatud või kogutud või võidakse ladustada või koguda kaupu viisil, mis annab alust arvata, et nimetatud kaubad on ette nähtud kasutamiseks tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvateks toiminguteks;

c)    kaupade üle, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvateks toiminguteks; ning

d)    transpordivahendite üle, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 9

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige kogutud teavet:

a)    toimingute kohta, millega rikutakse või arvatavasti rikutakse tollialaste õigusaktide sätteid ja mis võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b)    tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c)    kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide sätete rikkumise objektid;

d)    isikute kohta, kelle puhul on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvate toimingutega; ning

e)    transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 10

Teabe edastamine

1. Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus enda suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

a)    edastada kõik dokumendid; või

b)    teatada kõikidest otsustest, mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse, taotluse saanud asutuse tööpiirkonnas tegutsevale või seal asutatud adressaadile.

2. Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 11

Abitaotluste vorm ja sisu

1. Käesoleva lepingu kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võidakse aktsepteerida suulist taotlust, kuid see tuleb otsekohe kirjalikult kinnitada.

2. Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)    taotluse esitanud asutus;

b)    taotletav meede;

c)    taotluse eesmärk ja põhjus;

d)    asjaomased õigusnormid;

e)    võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate kaupade või isikute kohta ning

f)    juba teostatud uurimiste asjaomaste faktide kokkuvõte.

3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata dokumentide suhtes, mis lisatakse lõike 1 alusel esitatud taotlusele.

4. Kui taotlus ei vasta eespool esitatud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; vahepeal võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 12

Taotluste täitmine

1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires viivitamata nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka teiste asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on käesoleva lepingu kohaselt taotluse suunanud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2. Abitaotlusi täidetakse selle lepinguosalise õigusnormide kohaselt, kes taotluse saab.

3. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel taotleda taotluse saanud asutuselt või muult lõike 1 kohaselt asjaomaselt asutuselt teavet, mis on seotud tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva lepingu rakendamiseks.

4. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil toimuvate uurimiste juures.

Artikkel 13

Teabeedastuse vorm

1. Taotluse saanud asutus teeb käesoleva lepingu kohase taotluse alusel läbiviidud uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad või muud materjalid.

2. Lõike 1 kohaselt edastatud teave võib olla elektroonilises vormis.

3. Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral ja juhul, kus tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse taotluse saanud asutusele esimesel võimalusel.

Artikkel 14

Erandid abistamiskohustusest

1. Igasuguse käesoleva lepingu kohase abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

a)    kahjustab tõenäoliselt Uus-Meremaa või käesoleva lepingu kohase abitaotluse saanud liidu liikmesriigi suveräänsust;

b)    kahjustab tõenäoliselt avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve;

c)    rikub ärisaladust või kahjustab õigustatud ärihuve või

d)    on vastuolus kohaldatavate õigusnormidega, sealhulgas (kuid mitte ainult) sellistega, mis kaitsevad eraelu puutumatust või isikute finantsasju ja kontosid.

2. Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, kohtueelset menetlust või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks teha.

Artikkel 15

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes eksperdi või tunnistajana teise lepinguosalise asutuses ja esitada selleks otstarbeks vajalikke esemeid, dokumente või nende konfidentsiaalseid või tõestatud koopiaid. Esinemistaotluses tuleb täpselt nimetada, millises asutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 16

Abistamiskulud

1. Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast lepingust tulenevate kulude hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulud, mis on seotud ekspertide ja tunnistajate esinemisega artikli 15 kohaselt, ning selliste tõlkide ja tõlkijatega seotud kulud, kes ei ole avalikud teenistujad.

IV JAOTIS

TEABEVAHETUS

Artikkel 17

Teabe konfidentsiaalsus ja kaitse

1. Igasugust käesoleva lepingu kohaselt mis tahes kujul edastatud teavet käsitatakse kas konfidentsiaalsena või piiratud kasutusega teabena, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest.

2. Lepinguosaline ei tohi kasutada ega avaldada käesoleva lepingu alusel saadud teavet muul juhul kui ainult siis, kui seda kasutatakse käesoleva lepingu kohaldamisel või kui on olemas teabe esitanud lepinguosalise eelnev kirjalik nõusolek, ning järgides keelde ja piiranguid, mis teabe esitanud lepinguosaline võib olla seadnud. Kui emma-kumma lepinguosalise õigusnormid näevad ette, et see lepinguosaline peab käesoleva lepingu alusel saadud teabe avaldama, teavitab ta teabe esitanud lepinguosalist mis tahes sellisest avaldamisest võimaluse korral juba enne avaldamist.

3. Vastavalt kõigile nõuetele, mida kohaldatakse lepinguosalise suhtes tema õigusnormide alusel, või suuremaid kaitsemeetmeid nõudvatele sõnaselgetele tingimustele, keeldudele, piirangutele või töötlemisjuhistele pakutakse kogu käesoleva lepingu kohaselt esitatud teabele salastatuse ja eraelu puutumatuse kaitset samal või kõrgemal tasemel, nagu on märgitud salastatuse astmes või mis tahes muus taotluse saanud asutuse teabele lisatud töötlemiskeelus.

4. Isikuandmeid vahetatakse ainult siis, kui lepinguosaline, kes need saama peab, kohustub neid andmeid kaitsma viisil, mida selliseid isikuandmeid esitav lepinguosaline piisavaks peab.

5. Kumbki lepinguosaline võimaldab juurdepääsu käesoleva lepingu kohaselt saadud teabele üksnes seda vajavatele isikutele.

6. Kumbki lepinguosaline piirab, hoiab ja edastab käesoleva lepingu kohaselt saadud teavet, kasutades selliseid tunnustatud turvamehhanisme nagu paroolid, krüpteerimine või muid mõistlikke turvameetmeid, mis on kooskõlas konkreetsele teabele lisatud märkega salastatuse astme kohta.

7. Kumbki lepinguosaline teavitab teist osalist kõigist käesoleva lepingu kohaselt saadud teabele juhusliku ja volitamata juurdepääsu ning selle teabe juhusliku ja volitamata kasutamise, avalikustamise, muutmise ja kõrvaldamise juhtudest ning esitab teabele juhusliku ja volitamata juurdepääsu ning selle teabe juhusliku ja volitamata kasutamise, avalikustamise, muutmise ja kõrvaldamise täielikud üksikasjad.

8. Kui käesoleva lepingu kohaselt saadud teave on juhuslikult avalikustatud või seda on juhuslikult muudetud, teeb kumbki lepinguosaline kõik võimaliku, et endine olukord taastada, või kui see on võimatu, siis tagada muudetud või avalikustatud teabe hävitamine.

9. Kumbki lepinguosaline võib nõuda eriti tundliku teabe täiendavat kaitset.

10. Teavet ei tohi töödelda ega säilitada kauem, kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamise eesmärgil, ning seda tuleb töödelda ja säilitada vastavalt kummagi lepinguosalise nõuetele eraelu puutumatuse ja avalike andmete säilitamise kohta. Kumbki lepinguosaline tagab käesoleva lepingu alusel saadud teabe nõuetekohase kõrvaldamise asjaomase lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

11. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista käesoleva lepingu kohaselt saadud teabe või dokumentide kasutamist tõenditena menetluses või süüdistuses, mis on algatatud kohtus seoses tollialaste õigusaktide rikkumisega. Seetõttu võivad lepinguosalised käesoleva lepingu sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtu algatatud menetluse ja esitatud süüdistuse käigus. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud lepinguosalisele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Pealkirjad

Käesoleva lepingu jaotiste ja artiklite pealkirjad on lisatud üksnes viitamiseks ega mõjuta käesoleva lepingu tõlgendamist.

Artikkel 19

Konsultatsioonid

Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisega seotud küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste konsultatsioonidega, mis vajaduse korral päädivad ühise tollikoostöö komitee otsusega.

Artikkel 20

Ühine tollikoostöö komitee

1. Käesolevaga asutatakse ühine tollikoostöö komitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb lepinguosaliste tolliasutuste ja muude pädevate asutuste esindajatest. Komitee tuleb kokku vastastikusel nõusolekul kindlaks määratud kohas, ajal ja päevakorraga.

2. Komitee hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise eest ning käsitleb kõiki lepingu kohaldamisega seotud küsimusi ja vaidlusi. Seda tehes ta muu hulgas:

a)    võtab meetmeid, mis on vajalikud tollikoostööks kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega, tehes eelkõige järgmist:

–kõigi käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike õigus- või haldusaktide muudatuste kindlaksmääramine;

–teabevahetusmehhanismide edendamise meetmete kindlaksmääramine ja kehtestamine;

–parimate tavade kindlaksmääramine, sh parimad tavad seoses lasti käsitleva elektroonilise eelteabe nõuete ning sisseveo, väljaveo ja transiidi rahvusvaheliste standardite ühtlustamisega;

–riskianalüüsi standardite kindlaksmääramine ja kehtestamine teabe suhtes, mida on vaja Uus-Meremaale ja liitu imporditavate, seal ümberlaaditavate või neid riike transiidina läbivate kõrge riskiastmega veoste väljaselgitamiseks;

–riskihindamisstandardite ühtlustamise meetmete kindlaksmääramine ja kehtestamine;

–selliste minimaalsete kontrollistandardite ja -meetodite kindlaksmääramine, mida järgides on eespool nimetatud standarditest võimalik kinni pidada;

–tarneahela turvalisuse suurendamiseks ja seadusliku kaubanduse hõlbustamiseks loodud kaubanduspartnerluse programmide standardite parandamine ja kehtestamine ning

–riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise korra kindlaksmääramine ja konkreetsete sammude astumine sellise korra kehtestamiseks, sh samaväärsed kaubanduse hõlbustamise meetmed;

b)    tegutseb pädeva asutusena käesoleva lepingu III jaotise rakendamisega seotud mis tahes probleemide lahendamisel;

c)    on volitatud võtma vastu otsuseid käesoleva lepingu rakendamise kohta, sh riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide ning muude kaubanduse hõlbustamise meetmete vastastikuse tunnustamise andmete edastamise ja vastastikku kokkulepitud soodustuste kohta;

c)    vahetab arvamusi kõigis tollikoostööga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes, kaasa arvatud edasised meetmed ning nende rakendamiseks vajalikud vahendid; ning

d)    võtab vastu oma kodukorra.

3. Komitee loob käesoleva lepingu rakendamisel tehtava töö toetamiseks asjakohased töömehhanismid, sh töörühmad.

Artikkel 21

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on diplomaatiliste nootidega teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Lepingut võib muuta vastastikusel nõusolekul, diplomaatiliste nootide vahetamisega lepinguosaliste vahel. Muudatused jõustuvad samadel tingimustel, nagu on nimetatud lõikes 1, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele poolele. Leping lõpeb kolm kuud pärast sellest teisele lepinguosalisele teatamist. Enne lepingu lõppemist saadud abitaotlused täidetakse käesoleva lepingu sätete kohaselt.

Artikkel 22

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Kui käesoleva lepingu tekstides esineb erinevusi, teatavad lepinguosalised sellest ühisele tollikoostöö komiteele.