Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016JC0021

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika

JOIN/2016/021 final

Brüssel,27.4.2016

JOIN(2016) 21 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika


ÜHISTEATIS

EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika

SISSEJUHATUS

Turvaline, stabiilne, säästev ja jõukas Arktika ei ole oluline mitte ainult piirkonnale endale, vaid ka Euroopa Liidule ja kogu maailmale. ELil on strateegiline huvi täita Arktika piirkonnas määravat osa.

Arktika piirkonnas on territooriumid kaheksal riigil: Kanada, Taani Kuningriik, 1 Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid. Arktika riikidest kolm on ELi liikmesriigid, Island ja Norra on Euroopa Majanduspiirkonna 2 liikmed. Arktika piirkond on paljude põlisrahvaste kodupaik 3 . Arktika piirkond hõlmab ka Põhja-Jäämerd ja sellega külgnevaid meresid. Kuigi Arktika piirkonna riikidel lasub peamine vastutus oma territooriumil tekkivate küsimuste lahendamise eest, saab paljude käesolevas ühisteatises kirjeldatud Arktika piirkonda mõjutavate küsimustega tõhusamalt tegeleda piirkondliku või mitmepoolse koostöö kaudu. Seepärast on ELi tegevus oluline.

Tuginedes varasematele algatustele, 4 põhjendatakse käesolevas ühisteatises ELi poliitikat, milles keskendutakse rahvusvahelise koostöö edendamisele, et reageerida mõjule, mida kliimamuutused Arktika tundlikule keskkonnale avaldavad, ning eelkõige Arktika Euroopa-osa säästva arengu edendamisele ja toetamisele.

Viimastel aastatel on Arktika osa kliimamuutuste küsimustes saanud üha kaalukamaks 5 . Arktika kliima soojeneb ülemaailmsest keskmisest peaaegu kaks korda kiiremini. Kui varem oli tähelepanu keskmes peaaegu eranditult kliimamuutuste mõju Arktikas, siis hiljuti on hakatud üha rohkem teadvustama asjaolu, et tagasiside mehhanismide tagajärjel on Arktika ise hakanud kliimamuutusi mõjutama. Selliste dünaamikate mõistmine ning Arktikas kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks konkreetsete strateegiate väljatöötamise toetamine on osa ELi ulatuslikumatest ülesannetest kliimamuutuste vastu võitlemisel 6 .

Selleks et aidata Arktika elanikel kliimamuutustest tingitud tõsiseid probleeme lahendada, on vaja kohanemisstrateegiaid. ELi Arktika-poliitika on oluline aspekt selle ülemaailmse kokkuleppe rakendamisel, milleni ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 21. konverentsi osalised jõudsid detsembris 2015. Kõnealuses kokkuleppes on sätestatud ülemaailmne tegevuskava globaalse soojenemise piiramiseks nii, et see jääks tunduvalt alla 2 °C taseme. Euroopa Liidu jaoks on Pariisi kokkulepe ambitsioonikas, tasakaalustatud, õiglane ja õiguslikult siduv kokkulepe, mis tähistab otsustavat pöördepunkti ulatuslikus ja kollektiivses ülemaailmses kliimamuutuse alases tegevuses. Pärast Pariisi kokkuleppe rakendamist kiireneb üleminek kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja kliimaneutraalsele ülemaailmsele majandusele.

Võttes arvesse Arktika olulist osa planeedi kliima reguleerija ja suure levikuga õhusaaste neeldajana, on ELil kohustus kaitsta Arktika keskkonda ja tugevdada ökosüsteemi vastupanuvõimet.

EL peaks ka edendama Arktika piirkonna säästvat arengut, võttes arvesse nii piirkonna elanike traditsioonilisi elatusviise kui ka majandusliku arengu mõju Arktika tundlikule keskkonnale. EL peaks aitama suurendada Arktika kogukondade majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast vastupanuvõimet.

Mitmed ELi meetmed ja otsused mõjutavad Arktika piirkonna majanduse arengut. 7 Näiteks on EL Arktika riikidest pärit toodete (nt kalatooted ja energia) suur tarbija. 8 Säästvat arengut piirkonnas võivad aidata edendada Euroopa ettevõtete investeeringud, mida võidakse toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESIF) ja Euroopa investeerimiskava raamesse kuuluvatest algatustest. Hiljutises aruandes hinnati ainuüksi Barentsi piirkonnas investeerimisvõimalusi 140 miljardile eurole. 9 ELi rahastamise abil saab piirkondlikes aruka spetsialiseerumise strateegiates välja töötada Arktika Euroopa-osa jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise kohalikke mudeleid, millest on võimalik kasu saada kogu ELis. Arktika Nõukogu järgmine eesistujariik Soome (2017–2019) pakub võimalust kaasata Arktika Nõukogu töösse Euroopa ideid ja algatusi.

Keskkonnaalase, sotsiaalse, majandusliku ja strateegilise tähtsuse tõttu on Arktika piirkonda viimastel aastatel rahvusvahelistes suhetes üha enam märgatud. EL juba aitab märkimisväärselt kaasa Arktika-alastele teadusuuringutele, satelliitvaatlustele ja piirkondlikule arengule ning Arktika Nõukogu 10 tööle. Arktika Nõukogus on nüüd vaatlejastaatuses ka riike, kes ei kuulu Arktikasse, nagu Hiina, India, Jaapan, Korea Vabariik ja Singapur.

Kuigi Arktikat mõjutavad muudatused pakuvad kohalikele kogukondadele uusi võimalusi, võivad nende tõttu ka pinged piirkonnas suureneda, näiteks võib tekkida konkurents ressursside pärast ja hoogustuda majandustegevus. Arktika on hõlmatud ka selliste rahvusvaheliste õiguslike raamistikega nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (UNCLOS) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon. Seetõttu on praegu olulisem kui kunagi varem tagada, et Arktika jääb piirkonnaks, kus valitseb rahu, õitseng ja konstruktiivne rahvusvaheline koostöö.

Maailma ookeanid on olulised ressursid, kuid kui hoogustuvat tegevust õigesti ei juhita, suureneb nii neile avalduv surve kui ka edasise kahju risk. Sellega seoses püüab EL edendada ookeanide majandamise tegevuskava. Vajadus usaldusväärse juhtimise tugeva raamistiku järele on Arktikas eriti suur: suurt osa väljapoole riiklikku jurisdiktsiooni jäävat avamerd osi ei reguleerita praegu konkreetse majandustegevuste juhtimise korraga, samuti puuduvad piisavad teaduslikud andmed mere vesikonna kohta. Seepärast on seoses kliimamuutuste ja suurenenud inimtegevusega piirkonnas vaja veel Arktika avamerede kaitseks palju ära teha.

Eespool esitatut arvesse võttes on mitmed liikmesriigid viimastel aastatel koostanud riiklikud Arktika-poliitika raamistikud. 11 Nõukogu ja Euroopa Parlament palusid 2014. aastal komisjoni ja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat töötada välja Arktika-küsimusi käsitlev integreeritud poliitika ja sidusam raamistik ELi meetmete ja rahastamisprogrammide jaoks. Sellele vastuseks ongi koostatud käesolev teatis, milles tehakse ettepanek ELi integreeritud Arktika-poliitika väljakujundamiseks kolmes prioriteetses valdkonnas:

1.kliimamuutused ja Arktika keskkonna kaitseabinõud;

2.säästev areng Arktikas ja selle ümbruskonnas;

3.rahvusvaheline koostöö Arktikaga seotud küsimustes.

EL peaks pöörama erilist tähelepanu teadusuuringutele, teadusele ja innovatsioonile, mis on olulised kõigis kolmes prioriteetses valdkonnas. Prioriteetsetes valdkondades võetavate meetmetega tuleks aidata kaasa säästva arengu tegevuskava (2030) rakendamisele ning need peaks olema kooskõlas 17 säästva arengu eesmärgiga, mille ÜRO võttis vastu 2015. aasta septembris.

1.KLIIMAMUUTUSED JA ARKTIKA KESKKONNA KAITSEABINÕUD

Probleemistik

Kliimamuutused tähendavad suurt riski. Arktikas on selliste muutuste mõju käegakatsutav: alates 1979. aastast on suvine merejää vähenenud üle 40 %. 12 . Kliimamuutused ohustavad tundlikke Arktika ökosüsteeme ja mõjutavad otseselt põlisrahvaste elatusvahendeid. Ühes maailma kõige külmemas osas põhjustab igikeltsa sulamine maa vajumist, mistõttu vähenevad elupaigad ja kahjustub taristu. Potentsiaalseid kahjusid tekib hinnanguliselt sadade miljardite eurode ulatuses. 13 Temperatuuri tõus põhjustab Gröönimaa jääkatte sulamist, merepinna tõusu ning sademeterežiimi olulist muutumist põhjapoolkeral.

Selliste arengusuundade ohjamiseks on vaja tihedamat ja paremini integreeritud koostööd Arktikas kliimamuutustega kohanemise, aga ka kasvuhoonegaaside vähendamise valdkonnas.

Vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendale hindamisaruandele on alates 1980. aastate algusest enamikus piirkondades igikeltsa temperatuurid tõusnud. 14  Üha suuremal määral atmosfääri eralduvad kasvuhoonegaasid põhjustavad igikeltsa sulamist. Sulavast igikeltsast võib eralduda sellisel hulgal süsinikdioksiidi ja metaani, mis on mitu korda suurem praeguste inimtekkeliste (nt fossiilsete kütuste kasutamisest tingitud) kasvuhoonegaaside aastastest heitkogustest. See asjaolu võib muuta Arktikat, aga ka ülemaailmset kliimat.

Arktika piirkonnas on mitmeid tundlikke ökosüsteeme, mis on omakorda koduks paljudele endeemilistele liikidele. Üle poole maailma märgaladest, mis on ülimalt olulised vee puhastamiseks, üleujutustõrjeks ja kaldajoone stabiilsuse tagamiseks, asuvad arktilistes ja lähisarktilistes piirkondades. Arktika mereökosüsteemid on äärmiselt olulised kalapüügi jaoks, arvestades kala tähtsust toiduahela alguses. Selliseid ökosüsteeme ei mõjuta mitte üksnes kliimamuutused, vaid ka reostus ja invasiivsed võõrliigid. Elurikkuse ja ökosüsteemide elujõulisuse säilitamine Arktikas on endiselt ülemaailmne probleem.

Poliitikameetmed

1.1 Teadusuuringud

Olukorrale reageerimiseks on oluline paremini mõista piirkonna ees seisvaid arengusuundumusi, mistõttu aitab EL suurel määral kaasa Arktika-alastele teadusuuringutele. Viimaste aastakümnete jooksul on tehtud jõupingutusi Arktika vaatlus- ja seireprogrammide ning arvukate teadusprojektide osas, kuid endiselt on suuresti teadmata, kuidas Arktika süsteemid toimivad ja võivad reageerida eri tegurite suhtes.

Eeldatavasti säilitab EL programmi „Horisont 2020” (2014–2020) raames oma Arktika-alaste teadusuuringute rahastamisel praeguse taseme (viimasel kümnel aastal ligikaudu 200 miljonit eurot). EL on Arktikaga seotud teadusuuringutele 2016.–2017. aasta tööprogrammi raames juba eraldanud 40 miljonit eurot. Selles programmis keskendutakse integreeritud vaatlussüsteemile, mille abil uuritakse Arktikas toimuvate muutuste mõju ilmastikule ja kliimale põhjapoolkeral ning kliimamuutuste mõju Arktika igikeltsale ning selle sotsiaalmajanduslikku mõju. Lisaks sellele rahastatakse ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest teadus- ja innovatsioonitegevust, mis on seotud kliimamuutuste ja keskkonnaga Arktikas.

ELi Arktikaga seotud teadusuuringute keskne element on ELi algatus PolarNet, millega toetatakse kogu ELi hõlmavat polaaruuringute eksperditeadmiste ja taristu konsortsiumit, et paremini tervikuks siduda Euroopa teaduslikku ja operatiivset suutlikkust polaaraladel. ELi algatuse PolarNet raames töötab 22 Euroopa teadusasutust välja ning esitab Euroopa polaaruuringute integreeritud programmi. Projekt hõlmab ka koostööd Kanada, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide teadusorganisatsioonidega.

Arktika kliimamuutusi käsitlevaid ELi teadusuuringuid toetavad ka ELi kosmoseprogrammid. Maa seire programmi Copernicus toimiva taristu ja teenustega panustatakse Arktika-alastesse teadusuuringutesse, sealhulgas ilmastiku jälgimisse, kliimanäitajate ja jää paksuse seiresse ning ookeani modelleerimise täiustamisse. Lisaks toetab Euroopa Komisjon Svalbardi arktilise Maa jälgimise integreeritud süsteemi rakendamist. Tegemist on geograafiliselt üle Svalbardi hajutatud multidistsiplinaarse ja rahvusvahelise teadusuuringute taristuga, millega panustatakse tulevasse ülearktilisse järelevalvesse.

EL peaks edasi soodustama ja hõlbustama tõhusat rahvusvahelist teaduskoostööd, toetades riikidevahelist juurdepääsu teadusuuringute taristule ja avaandmeressurssidele, et parandada poliitilisi ja majanduslikke sidemeid ning hoida häid suhteid piirkonna oluliste riikide vahel. EL peaks ka jätkuvalt toetama kõrgemate ametnike rühma 15 tööd rahvusvahelise teadusuuringute taristu arendamisel.

EL panustab programmi „Horisont 2020” raames sellistesse ülearktilistesse vaatlusalgatustesse nagu Arktika Nõukogu toetatud vaatlusvõrk SAON 16 või algatus „GEO Cold Region Initiative” (GEOCRI) 17 , et teadusuuringute kaudu valmistuda pikka aega kasutatavate operatiivsüsteemide loomiseks.

1.2 Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemisstrateegiad

Arktikas kliimamuutustega seotud probleemidele reageerimiseks on ELi eesmärk kooskõlas Pariisi kokkuleppega piirata keskmise temperatuuri tõusu maailmas nii, et see jääks tunduvalt alla 2 °C taseme, ning pingutada selle nimel, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 °C. EL on juba võtnud kohustuse vähendada oma kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 40 % võrra ja 2050. aastaks 80 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. 2030. aastaks seatud kohustus saavutatakse vastavalt Pariisi kokkuleppele kavandatava ELi riiklikult kindlaks määratud panuse rakendamisega. EL on ka kohustunud kulutama vähemalt 20 % ELi eelarvest kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks.

Kuna kliimamuutused on polaarpiirkonna probleem, on EL valmis tegema koostööd Arktika riikide, põlisrahvaste ning asjaomaste Arktika piirkondlike ja mitmepoolsete foorumitega, et vahetada kogemusi, eksperditeadmisi ja teavet kliimamuutuste, selle mõjude, kohanemise ja vastupanuvõime kohta, eesmärgiga töötada Arktika piirkonna jaoks välja põhjalik kliimamuutustega kohanemise tegevuskava.

EL peaks tegema koostööd Arktika piirkondadega, et koostada asjakohased kohanemis- ja leevendusmeetmed, et võtta arvesse kohalikke olusid ja Arktika piirkonna eripära. Ta võib seda teha osaliselt läbi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 18 , mis tegelevad ka kliimameetmetega.

Lisaks 2030. ja 2050. aastaks süsihappegaasi suhtes võetud kohustustele peaks EL toetama rahvusvahelisi jõupingutusi, et vähendada Arktikas kliimamuutusi veelgi enam kiirendavate, lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik ja metaan) heitkoguseid. Tahmast saadud ja kuni 1 500 korda süsihappegaasist võimsama musta süsiniku määr suurendab jää ja lume sulamise määra. Teist kasvuhoonegaasi, metaani (mis on süsihappegaasist 20 korda võimsam) leidub Arktika igikeltsa all arvatavasti tohututes kogustes. EL võiks piirata heitkoguseid vastavalt piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile (UNECE CLRTAP), muudetud Göteborgi protokollile, komisjoni ettepanekule õhukvaliteedi paketi kohta, kliima ja puhta õhu kaitse koalitsioonile ning Arktika Nõukogu algatustega (nt musta süsiniku ja metaani rakkerühm) seotud kohustustele.

1.3 Keskkonna kaitsmine

ELi eesmärk on kaitsta, säilitada ja parandada Arktika ja selle ümbruse keskkonda praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks. EL peaks jätkama oma osalemist mitmepoolsetes keskkonnalepetes, mis on olulised ka Arktika seisukohast, ning julgustama nende rakendamist 19 . EL peaks soodustama rahvusvaheliseks tavaõiguseks peetava ÜRO mereõiguse konventsiooni sätete, sealhulgas merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise kohustuse täielikku järgimist.

EL peaks tegema ka koostööd partneritega, et edendada bioloogilise mitmekesisuse ranget kaitset, eesmärgiga peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja saavutada ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse 2020. aasta eesmärgid. EL peaks soodustama Arktikas bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks oluliste merekaitsealade loomist. EL peaks ka koos Arktika riikide ja teiste rahvusvaheliste partneritega töötama välja ÜRO mereõiguse konventsiooni kohase vahendi väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel merede bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja säästvaks kasutamisteks.

Arktika piirkonna elanikud kannatavad üha enam Arktika toiduvõrku sattuvate saasteainete ja raskmetallide kõrge taseme pärast  20 .. EL peaks jätkama tööd rahvusvahelisel tasandil, et keelata või lõpetada 2020. aastaks püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamine keskkonnas 21 . Seepärast on oluline, et kõik Arktika riigid rakendavad tõhusalt Stockholmi konventsiooni. EL peaks soodustama Minamata konventsiooni kiiret ratifitseerimist, et vältida ja vähendada elavhõbeda heitkoguseid. Arvestades ELi terviklikku jäätmealaste õigusaktide kogumit, võiks ta jagada Arktika riikidele kogemusi ja parimaid tavasid ringmajanduse kohta.

Seoses invasiivsete võõrliikide ohuga peaksid meetmed hõlmama nii vabatahtlikke meetmeid (nt need, mille kohta on tehtud ettepanek Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis „Guidelines for the Control and Management of Ships’Biofouling”) kui ka kohustuslikke meetmeid. Meetmed peaksid põhinema ELis ja selle liikmesriikides teatavate liikumisteede haldamise alal saadud kogemustel, sealhulgas meetmetel, mis on kehtestatud 2004. aastal vastu võetud laevade ballastvee ja sette kontrolli ning käitlemise rahvusvahelise konventsiooniga. Sellega seoses peaks EL võtma kõik vajalikud meetmed, et innustada kõiki allakirjutanuid konventsiooni ratifitseerima.

EL peaks kohustuma tegema tihedat koostööd liikmesriikide, OSPARi konventsiooni osaliste ja muude sidusrühmadega nafta- ja gaasitootmise valdkonnas, et soodustada suurõnnetuste ennetamise ja keskkonnakontrolli kõrgeimate standardite vastuvõtmist. EL peaks olema valmis jagama õiguslikke 22 ja tehnoloogilisi parimaid tavasid rahvusvaheliste partneritega, et tagada keskkonna ohutus ja säilimine selles piirkonnas. EL peaks seepärast suhtuma positiivselt Arktika Nõukogu kokkuleppesse Arktika merekeskkonna naftareostuse, selleks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta.

2. SÄÄSTEV ARENG ARKTIKAS JA SELLE ÜMBRUSKONNAS

Probleemistik

Arktika piirkonna säästva majandusarenguga seonduvad spetsiifilised probleemid. Võrreldes Euroopa teiste piirkondadega, on Arktika Euroopa-osa ulatuslikul alal hõre asustus ning tavapäraselt puuduvad sellised transpordiühendused nagu maantee-, raudtee- või ida-läänesuunalised lennuühendused. Ulatuslikum Arktika piirkond on rikas selliste loodusvarade poolest nagu kala, mineraalid, nafta ja gaas. 23  Maapealse side puudumine tähendab seda, et kosmosetaristul on üha olulisem ülesanne ühendada inimesi ja ettevõtteid ning täita Arktika kogukondade vajadusi haridus-, tervishoiu-, keele- ja kultuurivaldkonnas.

Arktika Euroopa-osal on ka märkimisväärne potentsiaal majanduskasvu toetamiseks mujal Euroopas. Kuna ELil ei ole praegu täielikku põhja-lõunasuunalist liiklusühendust, võiks ta uurida, kui kasulik oleks tugevdada ühendust Arktikaga üleeuroopaliste võrkude kaudu (nt Soomest Norrasse), mis tagaks juurdepääsu Põhja-Jäämerele.

ELil võib oma liikmesriikide kaudu ning Islandi ja Norraga (kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed), samuti Gröönimaaga 24 loodud tihedate sidemete abil olla otsustav roll Arktika Euroopa-osa edasise arengu suunamisel, kohaldades EMP seisukohast olulisi ELi norme 25 ja võttes kasutusele rahastamisvahendid. Arktika Euroopa-osas on olnud hea riikide ja piirkondade vaheline koostöö, näiteks Barentsi Euro-Arktika Nõukogu raames ja põhjamõõtme poliitikaraamistikus.

ELi ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse investeeringuid ja suutlikkuse suurendamist Arktika Euroopa-osas, keskendudes teadusuuringutele ja innovatsioonile, VKEde konkurentsivõimele ja vähese süsihappegaasi heitega majanduse suunas liikumise toetamisele. 26 Piirkonna muud olulised projektide rahastamise allikad on ELi territoriaalse koostöö programmid, näiteks: Interregi Põhja programm (Interreg North Programme); programm Botnia-Atlantica (Botnia-Atlantica Programme); Läänemere piirkonna programm (Baltic Sea Region Programme); põhjapoolsete äärealade ja Arktika programm (Northern Periphery and Arctic Programme) ning Karjala ja Koola-Arktika piiriülese koostöö programmid Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames. EL peaks tugevdama kõnealuste programmide ja piirkonna muude rahastamisvahendite vahel koostööd, sünergiat ja vastastikust täiendavust. Seni on osutunud raskeks taristuprojektide väljatöötamine, mistõttu nii riiklikud kui ka piirkondlikud asutused on sõnaselgelt teada andnud, et nende arvates on selles valdkonnas vaja rohkem kooskõlastatud ja tõhusamat ELi-poolset rahastamist. 27

Arktika piirkonna kliima on ideaalne koht külma kliima tehnoloogiate ja teenuste innovatsiooni arendamiseks. Karmid kliimatingimused ja tundlik keskkond nõuavad rangete keskkonnanõuete täitmiseks eriotstarbelist tehnoloogiat oskusteavet. Edasi võiks arendada selliseid keskkonnasäästliku majanduse võimalusi nagu säästvad mitme allikaga energiasüsteemid, ökoturism ja vähesaastav toiduainete tootmine. Euroopa Komisjon aitab jälgida säästva majandustegevuse potentsiaalseid võimalusi, sealhulgas meremajanduse sektorites, nagu vesiviljelus, kalandus, avamere taastuvenergia, mereturism ja merebiotehnoloogia. Kuna Arktika piirkond on ulatuslik ja mitmekesine, on energiasektor tõenäoliselt kasvuteel. See võib hõlmata maismaa ja avamere tuuleenergiat, ookeanienergiat, geotermilist ja hüdroenergiat.

Poliitikameetmed

2.1 Säästva innovatsiooni toetamine

EL peaks toetama innovatiivse tehnoloogia kasutuselevõtmist Arktikas. Kõnealust tehnoloogiat saaks kasutada mitmesugusel otstarbel, muu hulgas Arktika äärmuslikes tingimustes vastu pidavate materjalide väljatöötamiseks. See innustaks investeerima energiatõhusatesse ja taastuvenergial põhinevatesse lahendustesse. Innovatiivsetel tehnoloogialahendustel on potentsiaali tuua kaasa laiaulatuslikku sotsiaalset ja majanduslikku kasu nii Arktikas kui ka väljaspool seda. Lisaks programmile „Horisont 2020” toetatakse Arktika Euroopa-osa teadusuuringuid ja innovatiivset tegevust ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.

Euroopa Komisjon uurib, kuidas saaks programmi „Horisont 2020” abil teadusuuringute tulemuste põhjal kiiremini luua külma kliima tehnoloogiat ning välja töötada kaubandusliku potentsiaaliga teenuseid. Teadusuuringute käigus tuleks hinnata protsesside ja tehnoloogiate säästvust, et tagada sotsiaal- ja keskkonnakaitse ning anda panus nn Arktika standardite väljatöötamisse. Uuringud, teadus ja tehnoloogia peaksid olema omavahel tihedalt seotud ning arvestama ka traditsiooniliste teadmistega, et areng toimuks säästvalt.

Programmi „Horisont 2020” alla kuuluv algatus InnovFin, 28 eriti selle raames innovaatoritele ette nähtud Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Komisjoni rahalised toetused, saavad aidata Arktikaga seotud teadus- ja innovatsiooniprojektidel 29 turule pääseda. Innovfin koosneb mitmesugustest omavahel seotud ja üksteist täiendavatest finantsvahenditest ja nõustamisteenustest, mis hõlmavad kogu teadusuuringute ja innovatsiooni väärtusahelat, et toetada igas suuruses ettevõtete investeeringuid.

Paljude ELi kõige põhjapoolsemas osas asuvate ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edu pant on innovatiivsete ärimudelite ja tehnoloogialahenduste – näiteks infotehnoloogia, andmetöötlus ja -teenused, tööstusdisain, ühistarbimine ja ringmajandus – kasutamine. Innovaatilistele lahendustele on vaja arendusetapist turundusetappi liikumiseks tagada hea juurdepääs ühisturule. Seepärast pöörab komisjon digitaalse ühtse turu 30 strateegiate rakendamisel ja ühtse turu täiustamisel 31 erilist tähelepanu sellele, et luua innovatsioonitegevusele ja ettevõtlusvõimalustele Arktikas soodsad tingimused. Euroopa ettevõtlusvõrgustik on Arktikas asuvatele VKEdele osutanud edukalt juhendamisteenuseid ning nende järele on suur nõudlus. Komisjon jätkab selle tegevuse toetamist.

2.2 Arktika Euroopa-osa huvirühmade foorum

Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse korraldatud konsultatsioonide tulemused näitavad, et Arktika Euroopa-osasse ei investeerita piisavalt. Kuna Arktika Euroopa-osa riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega on vaja teha tihedat koostööd, loob komisjon Arktika Euroopa-osa huvirühmade foorumi, et parandada koostööd ja ELi eri toetusprogrammide koordineerimist.

See ajutine foorum peaks kokku tooma ELi institutsioonide, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajad, et aidata kindlaks määrata ELi rahaliste vahendite investeerimis- ja teadusuuringute prioriteedid Arktikas. Arutelu on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel avatud ka Norrale ja Islandile ning ELi ja Gröönimaa ühisdeklaratsiooni alusel ka Gröönimaale. Foorumi eesistuja on Euroopa Komisjon ning töö tuleb lõpule viia enne 2017. aasta lõppu.

Foorumi tööd täiendab Interregi põhjapoolsete äärealade ja Arktika tegevuskava, mille raames katsetatakse, kuidas luua Arktika Euroopa-osas rakendatavate piirkondlike arenguprogrammide haldusasutuste ja huvirühmade võrgustik. Võrgustiku ülesanne oleks korraldada teabevahetust, kavandada ja koordineerida projektikonkursse ning jälgida programmide mõju piirkonnale. Uus koostöövõrgustik võimaldab kasutada ka asjakohaseid riiklikke ja rahvusvahelisi rahastamisvahendeid. Võrgustiku tegevus põhineks programmide raames tehtud ulatusliku töö tulemustel ja saadud kogemustel ning aitaks huvirühmade foorumil kindlaks määrata teadusuuringute ja investeerimisprioriteete.

Et teha pärast 2017. aastat foorumi ja võrgustiku töö tulemustest kokkuvõte, toetab komisjon Arktika Euroopa-osas iga-aastase Arktika huvirühmade konverentsi korraldamist, et parandada huvirühmade vahelist koostööd ja kontaktide loomist ning et arendada suutlikkust, soodustada rahvusvaheliste projektide arendamist ja suurendada teadlikkust finantsallikatest.

2.3 Investeeringud

Euroopa investeerimiskava, mida juba ellu viiakse, saaks tõenäoliselt kasutada ka Arktika Euroopa-osa, sealhulgas Gröönimaa taristuprojektide toetamiseks. Investeerimiskava ja selle raames pakutavate laenude kaudu oleks Euroopa Investeerimispangal (EIP) võimalus lisaks maa-, mere- ja lennutranspordi ühenduste rahastamisele toetada ka telekommunikatsiooni, energiatõhususe ja vähese CO2-heitega tehnoloogia arendamist. EIP võiks oma volituste kohaselt investeerida Rootsi, Soome, Taani Kuningriigi, Norra ja Islandi vahelistesse piiriülestesse projektidesse, millel on suur arengupotentsiaal.

Selliste projektide ettevalmistamist võiks hõlbustada ka Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja Euroopa investeerimisprojektide portaali kaasamine. See aitaks leida uusi finantsallikaid, suurendades erasektori osalust ning täiendades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde. Arktika piirkonda investeerijate kokkuviimiseks võiks luua spetsiaalseid koostööplatvorme. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on samuti Arktikasse suuri investeeringuid teinud.

ELi integreeritud Arktika-poliitika on seega kooskõlas Euroopa investeerimiskavaga, mis pakub Arktikasse investeerimise hoogustamiseks mitmesuguseid võimalusi, et tuua kasu mõlemal pool põhjapolaarjoont elavatele inimestele ja tegutsevatele ettevõtetele.

Soome, Rootsi ja Norra põhjapoolsed osad kuuluvad üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T), mille kaudu arendatakse transpordiühendusi ja soodustatakse investeerimist võrgust maksimaalse kasu saamiseks. Võrgu põhitähelepanu on piiriülestel lõikudel ja kitsaskohtade kõrvaldamisel ning säästvate transpordiliikide arendamisel. Lulea, Kemi, Oulu, Narvik ja Hammerfest on määratletud kui TEN-T sadamad. Need on olulised vee- ja maismaatranspordi vahelised ühenduslülid.

EL on kaasrahastanud ehitustöid ja uuringuid, et soodustada üleminekut säästvatele transpordiliikidele ning et parandada Narviki, Botnia koridori ja Lõuna-Skandinaavia vahelisi raudteeühendusi.

Nii pikkade kui ka lühikeste vahemaade läbimise ning nii reisijate kui ka kaubaveo jaoks eri transpordiliikide optimaalse ja säästva kombineerimise võimaluste loomises peaksid osalema ELi institutsioonid, liikmesriigid, kolmandad riigid ja tööstusharu esindajad. Võrgu optimaalseks kasutamiseks tuleks kaaluda ka koordineeritud rahastamisstrateegia väljatöötamist.

2.4 Kosmosetehnoloogia

Kuna Arktika on tohutu suur piirkond ja selle asustatus hõre, oleks kosmosetehnoloogiast suur kasu. Samas ei ole Arktika hõlmatud geostatsionaarsete satelliitidega, mistõttu on vaja spetsiaalselt selle ala jaoks väljatöötatud lahendusi.

Copernicuse programmi raames juba pakutakse polaarorbiidil olevate satelliitide abil jälgimis- ja seireteenuseid ning aidatakse seega rahuldada peamisi keskkonna-, ohutus- ja turvalisusvajadusi. Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (Galileo) katab peale töölehakkamist ka Arktikat ning pakub turvalisi ja usaldusväärseid navigatsioonilahendusi kasutamiseks nii õhus, merel kui ka maapinnal. Telekommunikatsioonivajadusi ei saa siiski praegu piisavalt rahuldada praeguste peamiselt ekvatoriaalsel orbiidil olevate satelliitidega. Komisjon uurib, kas Arktika jaoks sobiva lahenduse saaks uue kosmosestrateegia või Euroopa kaitsealase tegevuskava raames lisada võimalikku ettepanekusse riikliku satelliitside uue põlvkonna toetamise kohta. EL toetab algatuse „GEO Cold Region” kaudu ka integreeritud ülearktilise seiresüsteemi väljatöötamist. Süsteemi saaks kasutada muutuste uurimiseks, prognoosimiseks ja hindamiseks, et toetada piirkonna säästvat arengut.

2.5 Ohutu ja turvaline tegevus merel

Kuna laevaliiklus on Arktikas muutumas üha tihedamaks ning osa laevu sõidab mõne ELi liikmesriigi lipu all, peaks EL andma oma panuse Arktikas navigeerimise ohutuse suurendamisse. Selleks tuleks välja töötada innovatiivseid tehnoloogialahendusi ja vahendeid Arktika üha tihedama laevaliikluse ruumilise ja ajalise arengu jälgimiseks. Teavet on vaja selleks, et hinnata riske ning riskide vähendamise meetmete kohta paremaid otsuseid teha. Kõigepealt kuulutab Euroopa Komisjon 2016 aastal programmi „Horisont 2020” raames välja projektikonkursi, et valmistada ette Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani võrgustikku, mille eesmärk on aidata toime tulla Kirdeväila avamise tõttu tekkivate merendusjulgeoleku riskidega 32 . EL peaks toetama ka ülemaailmseid jõupingutusi Arktika vetes toimuva laevaliiklusega seotud küsimusi hõlmava rahvusvahelise polaarkoodeksi rakendamiseks. Koodeks jõustub tõenäoliselt 1. jaanuaril 2017.

Kuigi automaatne identifitseerimissüsteem AIS hõlmab ka Arktikat, on probleeme laevaõnnetuste puhul otsingu- ja päästetööde korraldamise ja juhtimisega, kuna piirkond on väga kõrvalise asukohaga, liikumine on jää tõttu raskendatud ning laevaliiklus hõre. Euroopa rannikuvalveteenistuse foorum peaks tegema tihedat koostööd uue Arktika rannikuvalve foorumiga, millel võiks olla oluline roll Arktikas ohutu, turvalise ja keskkonnahoidliku laevaliikluse arendamisel.

3.RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ ARKTIKAGA SEOTUD KÜSIMUSTES

Probleemistik

Arktikat mõjutavate probleemide lahendamiseks on vaja teha nii piirkondlikku kui ka rahvusvahelist koostööd. Piirkonna olukorda võivad keerulisemaks muuta laiemad geopoliitilised muutused. EL on väga huvitatud sellest, et piirkonnas tehakse konstruktiivset rahvusvahelist koostööd, keerukatele küsimustele leitakse lahendused läbirääkimiste tulemusel ja uutele riskidele reageerimiseks luuakse ühisplatvorme. Üksmeele saavutamiseks on kasu teadustegevusest, mis võimaldab lahendustes ühiselt kokku leppida ning arendada rahumeelset koostööd. Ülemaailmse teadusjõuna peaks Euroopa Liidul olema võimalik rohkem osa võtta ulatuslikust rahvusvahelisest teaduskoostööst. ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020” toimib kogu maailmas ja võimaldab piirkondade- ja riikidevaheliste partnerlussuhete abil lahendada ülemaailmseid sotsiaalprobleeme.

EL osaleb rahvusvahelisel tasandil Arktika seisukohast oluliste probleemide lahendamises ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste (kliimamuutuste raamkonventsioon, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) ning allorganite Keskkonnaassamblee) kaudu. Viimastel aastakümnetel on loodud mitmeid Arktika küsimusi käsitlevaid koostööfoorumeid. Neist kõige olulisem on Arktika Nõukogu. Arktika riigid on rahu ja stabiilsuse tagamiseks teinud tihedat koostööd ja järginud õigusnorme. Kuna Arktika piirkond on väga oluline ja seal on toimumas suured muutused, on vaja, et EL jätkaks koostööd Arktikas ja ka mujal maailmas asuvate riikidega, et jõuda ühisele arusaamisele ja leida ühised lahendused sellistes küsimustes nagu kliimamuutused, keskkonnakaitse ja teadusuuringud.

Samuti on oluline kehtestada sobivad meetmed Põhja-Jäämerel toimuva tegevuse juhtimiseks, et tagada keskkonnakaitse, rahumeelne koostöö ja vaidluste lahendamine ning rahvusvaheliste õigusnormide järgimine ja mereressursside säästev kasutamine. Üha suurema tähtsusega on ka merendusjulgeolek. Euroopa Ülemkogu võttis 2014. aasta juuni kohtumisel vastu merendusjulgeoleku strateegia, mida kohaldatakse ülemaailmses merendusvaldkonnas. 33 Strateegias ja selle tegevuskavas on esile tõstetud mitu merendusvaldkonda mõjutavat probleemi ning pakutud neile ELi tasandi lahendusi.

Poliitikameetmed

3.1 Rahvusvahelised organisatsioonid ja foorumid

EL peaks aktiivselt osalema asjaomaste ÜRO foorumite nõupidamistes, et julgustada riike ja piirkondi täitma oma kohustusi, eelkõige neid, mis on seotud kliimamuutuste ja keskkonnakaitsega, kuid ka selliste uute probleemide lahendamisega nagu meresõiduohutus ning maismaa- ja mereressursside säästev majandamine.

EL tunnustab ja toetab olemasolevaid maailma merede haldamiseks ette nähtud õigusvahendeid. Olulisim neist on ÜRO mereõiguse konventsioon, mis näeb ette raamistiku Põhja-Jäämere haldamiseks, sealhulgas vaidluste rahumeelseks lahendamiseks. EL võtab nende jõupingutuste toetamiseks osa Arktika huvirühmade ja kolmandate riikidega peetavatest strateegilistest turvalisusküsimusi käsitlevatest dialoogidest ning toetab merel kehtivat eeskirjadepõhist valitsemistava.

EL jätkab aktiivset osalemist Arktika Nõukogus, mis on piirkonna peamine rahvusvahelise koostöö foorum, ning võtab osa asjaomaste töö- ja eksperdirühmade tööst ja toetab seda. EL ootab huviga koostööd Arktika Nõukogu praeguse eesistujariigi ja uute eesistujariikidega ning loodab oma vaatlejastaatuse varajast rakendamist kooskõlas 2013. aasta mai Kiruna deklaratsiooniga 34 . EL peaks koos Arktika Nõukoguga tegelema ka merel toimuva tegevuse juhtimise küsimustega ning osalema sealhulgas Arktika Nõukogu merendusalase koostöö töörühmas.

EL jätkab piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö toetamist, sealhulgas Barentsi Euro-Arktika Nõukogu liikmena ning põhjamõõtme poliitika kaudu. EL teeb piirkondlikku koostööd ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis, eelkõige piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni raames. Euroopa Liidu oluliste partnerite hulka kuuluvad ka Põhjamaade Nõukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu, pidades eelkõige silmas nende pikaajalist koostööd ELiga ja nende Arktika koostööprogrammi.

Kirjeldatud koostöö aitab lahendada mitmeid olulisi piirkondlikke probleeme ning sellel võib olla märkimisväärne mõju põlisrahvaste ja kohalike kogukondade elule.

3.2 Kahepoolne koostöö

EL peaks koostööd tegema kõigi Arktika partnerite, sealhulgas Kanada, Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega, et teha kindlaks veel valdkondi, kus oleks vaja teha ühiseid jõupingutusi, näiteks teadusuuringud ja investeeringud. EL arutab kõikide Arktikast huvituvate riikide, nagu Hiina, India, Jaapani, Korea Vabariigi ja Singapuriga ühist huvi pakkuvaid teemasid ja ühiseid probleeme.

EL ja Gröönimaa teevad koostööd ELi ja Gröönimaa vahelise partnerluse 35 raames. Selle eesmärk on toetada Gröönimaad tema peamiste probleemide lahendamisel, eelkõige majandustegevuse säästval mitmekesistamisel ja haldusasutuste suutlikkuse parandamisel. EL pakub Gröönimaale eelarvetoetust, et tugevdada selle haridussektorit säästva arengu hoogustajana. EL võtab asjakohasel poliitilisel ja tehnilisel tasandil osa poliitilisest dialoogist, millel arutatakse ühiseid probleeme, nagu ülemaailmsed energia-, kliimamuutuste, keskkonna- ja loodusvarade ning Arktikaga seotud küsimused.

Arktika-poliitika ja sellega seotud küsimused jäävad ELi ning Islandi ja Norra vaheliste suhete oluliseks komponendiks.

3.3 Dialoog Arktika põlisrahvastega

EL jätkab teabevahetust Arktika põlisrahvaste ja kogukondadega, et võtta ELi Arktika-poliitika kujundamisel arvesse ja soodustada nende seisukohti ja õigusi. Euroopa Komisjon korraldab Arktika põlisrahvaste esindajatega igal aastal kohtumise, et tutvuda üksteise seisukohtadega ja leppida kokku koostöövaldkonnad, eelkõige seoses ettevõtluse ja inimõigustega. EL peaks jätkuvalt parandama põlisrahvaid käsitleva ELi sise- ja välispoliitika vahelist järjepidevust.

EL toetab kogukondi mitmesuguste toetusprogrammide kaudu. Nende hulka kuuluvad riiklikud struktuuri- ja investeerimisfondide programmid, territoriaalse koostöö programmid ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi programmid. 36 Põhjapoolsete äärealade ja Arktika tegevuskavas käsitletakse peamiselt seda, kuidas kasutada innovatsiooni vastupidavate ja konkurentsivõimeliste kogukondade säilitamiseks ja arendamiseks, ettevõtluse soodustamiseks, kogukondade energiakindluse suurendamiseks ning kultuuri- ja looduspärandi edendamiseks ja arendamiseks. Tegevuskavas saavad lisaks üheksale Arktika Euroopa-osas asuvale partnerriigile osaleda ka Kanada ja Venemaa.

3.4 Kalavarude majandamine

EL peaks tunnustama hiljuti viie Arktika rannikuriigi allkirjastatud deklaratsiooni Arktika kalavarude 37  kohta ning vajadust koguda Põhja-Jäämere ökosüsteemide kohta rohkem teavet enne selle piirkonna avamist kaubanduslikule kalapüügile. Kuna aga Arktika on väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni, on vaja, et lisaks rannikuriikidele osalevad koostöös kõik huvitatud riigid, et luua koos asjakohane rahvusvaheline õigusraamistik. See raamistik peaks vajaduse korral hõlmama ka uue piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni või korra loomist koos uue piirkondliku merekonventsiooniga, et tagada Põhja-Jäämere avamere ressursside pikaajaline säilimine ja säästev kasutamine. Euroopa Komisjon usub, et sellise raamistiku saab luua ainult avatud ja kaasavas õhkkonnas, ning arvab, et läbirääkimisi tuleks laiendada ning kutsuda osalema kõik suuremad kalapüügiga tegelevad riigid.

3.5 Teaduskoostöö

EL peaks arendama ja toetama edukat rahvusvahelist teaduskoostööd ning soodustama sel eesmärgil piiriülest juurdepääsu teadustaristule ja avaandmetele, et parandada poliitilisi ja majanduslikke sidemeid ning säilitada piirkonnas mõjukate riikidega head suhted. Juba praegu täiendab EL ülemaailmse koostööpartnerina oma liikmesriikide tegevust Arktika Nõukogus. EL peaks teaduskoostööd arendama rahvusvaheliselt Atlandi ookeani (ja Põhja-Jäämere) alaste teadusuuringute liidu 38 kaudu, mis loodi Galway deklaratsiooniga 2013. aasta mais ning kuhu kuuluvad Kanada, EL ja Ameerika Ühendriigid.

Selleks et koguda Euroopa ümbruse mere- ja ookeanipõhjade ning nendes elavate organismide kohta puuduvaid andmeid, on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgi luua 2020. aastaks Euroopa vete merepõhja ja selle peal lasuva veesamba mitmemõõtmeline kaart. Alates 2018. aastast hakkab see projekt hõlmama ka Barentsi merd. Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu raames teevad koostööd üle 100 organisatsiooni, nende hulgas organisatsioonid Islandilt, Norrast ja Venemaalt, et merevaatlusandmed oleksid lõppkasutajatele paremini kättesaadavad ja ristkasutatavad ning et need tooksid rohkem kasu. Andmeid saab kasutada ühtse veebiportaali kaudu.

See algatus aitab hoogustada meremajanduse säästvat kasvu. ELi avalik-õiguslike asutuste käsutuses olevate kvaliteetsete merealaste andmete ulatuslik kättesaadavaks tegemine suurendab tootlikkust hinnanguliselt 1 miljard eurot aastas 39 . Era- ja avalik-õiguslikud asutused, hüdrograafiaametid, teadusasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ei peaks enam korraldama uuringuid valdkondades, mida on juba uuritud, kuid mille kohta pole andmed olnud seni kättesaadavad. Olemasolevate andmete töötlemine on neile vähem kulukas. Täiustada tuleks ka julgeolekuküsimustes korraldatavaid teadusuuringuid, mis hõlmavad Arktika kahesuguse kasutusega ressursse, ja sellealaste parimate tavade vahetamist.

4. JÄRELDUSED JA EDASISED SAMMUD

1. See strateegiadokument peaks suunama tulevastel aastatel ELi tegevust ning Euroopa Komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsuvad Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu esitama oma seisukohti. EL vaatab käesoleva strateegia läbi, kui see osutub muutuva olukorra tõttu vajalikuks.

2. ELil on Arktikas strateegilised kohustused, mille raames ta peaks selles piirkonnas tegevust arendama kolmes prioriteetses valdkonnas:

kliimamuutused ja Arktika keskkonna kaitseabinõud;

säästev areng piirkonnas;

rahvusvaheline koostöö Arktikaga seotud küsimustes.

3. EL peab eesseisvate probleemide lahendamiseks kehtestama ELi tasandil koordineerimiseks vajalikud struktuurid. Euroopa Liidu Nõukogu võiks kaaluda Arktikaga seotud küsimuste ja põhjapoolsete alade koostöö töörühma ning Euroopa Parlament asjaomase delegatsiooni loomist.

(1)

Taani Kuningriik hõlmab Taanit, Gröönimaad ja Fääri saari.

(2)

Island ja Norra on ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” ühinenud riigid.

(3)

Saamid ja inuitid on ainukesed riiklikult tunnustatud põlisrahvad, kes elavad osaliselt ELi liikmesriikide territooriumil. Gröönimaa ja ELi tihedad suhted põhinevad Gröönimaa kui ühe ELiga assotsieerunud ülemeremaa ja -territooriumi staatusel.

(4)

Eelkõige (KOM/2008/0763 (lõplik)), (JOIN(2012) 19 final) ja (SWD(2012) 182 final) ning (SWD(2012) 183 final).

(5)

Komisjoni teatises „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia” (COM(2013) 216 (final)) rõhutatakse Arktika piirkonna erilist haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.

(6)

Vastavalt ELi kliima- ja energiaraamistikule (2030), mille riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta kohtumisel (EUCO 169/14).

(7)

Aruanne „EU Arctic Footprint and Policy Assessment” (ELi ökoloogiline jalajälg Arktikas ja hinnang poliitikale), EcoLogic, Berliin, 2010 ( http://arctic-footprint.eu/sites/default/files/AFPA_Final_Report.pdf ).

(8)

2014. aastal oli ELi imporditud kalatoodetest 24 % (1,5 miljonit tonni 4,8 miljardi euro väärtuses) pärit Norrast (Allikas: Eurostat/EUMOFA). Kolmandik ELi imporditavast naftast ja kaks kolmandikku gaasist tuleb Norrast ja Venemaalt (Allikas: Eurostat).

(9)

A Strategic Vision for the North (Põhja strateegiline perspektiiv), Paavo Lipponen, mai 2015.

(10)

Kolm ELi liikmesriiki (Soome, Taani Kuningriik ja Rootsi) on Arktika Nõukogu täisliikmed, seitse ELi liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriik) osalevad Arktika Nõukogus vaatlejana.

(11)

Taani, Soome, Saksamaa, Itaalia, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik. Madalmaad, Prantsusmaa ja Hispaania avaldavad Arktikat või polaarala käsitlevad poliitikadokumendid 2016. aastal. Arktika-strateegia või poliitikadokumendi on välja andnud ka teatavad riigid, kes ei kuulu ELi, nagu Kanada, Island, India, Jaapan, Norra, Venemaa Föderatsioon ja Ameerika Ühendriigid.

(12)

Näiteks: http://climate.nasa.gov/vital-signs/arctic-sea-ice/

(13)

Nii on merejää paksuse ja ulatuse vähenemine, vähem prognoositavad ilmastikutingimused, tugevad tormid, merepinna tõus, jõgede ja järvede hooajaline sulamine/kinnikülmumine, lume tüübi ja ajastuse muutused, põõsaste kasvu suurenemine, igikeltsa sulamine ning tormitekkeline erosioon mõnes piirkonnas omakorda põhjustanud nii suurt maapinna kadu, et teatavatel rannikualadel on olnud vaja terved kogukonnad ümber asustada.

(14)

21. sajandi lõpuks võib pindmise igikeltsa ala vähendada 37–81 % võrra.    .

(15)

G8+ 5 teadusnõustajate Carnegie töörühm pani aluse ülemaailmsete teadusuuringute taristutega tegelevale kõrgemate ametnike rühmale (GSO), et jõuda ühisele seisukohale sellistes valdkondades nagu juhtimine, rahastamine ja suuremahuline teadusuuringute taristu. Euroopa Komisjon on GSO rühma liige.

(16)

Sustaining Arctic Observing Networks: http://www.arcticobserving.org/

(17)

https://www.earthobservations.org/index.php

(18)

25 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (2014–2020) vahenditest eraldatakse kliimamuutustega seotud eesmärkide toetamiseks.

(19)

 Nende hulka kuuluvad bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsloomade rändliikide kaitse konventsioon, Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe, Berni konventsioon, vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon, püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon ning Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR).

(20)

Vt näiteks AMAP 2009 hindamine: Human health in the Arctic (Inimeste tervis Arktikas), http://www.amap.no/documents/doc/amap-assessment-2009-human-health-in-the-arctic/98

(21)

 Eriti püsivad orgaanilised saasteained, väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained, samuti püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained.

(22)

 Näiteks avameretegevuse ohutust käsitlev direktiiv (2013/30/EL).

(23)

US Geological Survey 2008. aasta hinnangu kohaselt asub põhjapolaarjoonest põhja pool hinnanguliselt 13 % maailma avastamata, tehnoloogiliselt kättesaadavatest naftavarudest ja 30 % avastamata maagaasivarudest.

(24)

 Gröönimaa ei ole Euroopa Liidu liige. Pikaajalisi suhteid Gröönimaaga kinnitas asjaolu, et ühelt poolt Euroopa Liit ning teiselt poolt Gröönimaa valitsus ja Taani valitsus kirjutasid 2015. aastal alla ühisavaldusele Euroopa Liidu ja Gröönimaa suhete kohta.

(25)

Kooskõlas EMP lepingu artikli 102 lõikega 1.

(26)

Ajavahemikuks 2014–2020 on töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames Soome ja Rootsi põhjaosas tehtavateks investeeringuteks eraldatud rohkem kui miljard eurot, millele lisandub kaasrahastamine liikmesriikide riiklikust ja erasektorist.

(27)

  http://ec.europa.eu/dgs/maritimeaffairs_fisheries/consultations/arctic-eu-funding/doc/results_en.pdf .

(28)

InnoFin on finantsvahendite ja nõustamisteenuste kogum. See hõlmab kogu teadusuuringute ja innovatsiooni väärtusahelat, et toetada igas suuruses ettevõtete investeeringuid. Lisateave: http://www.eib.org/products/blending/innovfin/.

(29)

InnovFini raames juba toetatakse autotööstuse talvekatsete investeerimisprojekti Arctic Arc ( http://spga.eu/ ).

(30)

COM (2015)192 final.

(31)

COM (2015)550 final.

(32)

Programmi „Horisont 2020” raames välja töötatud algatus „Pan European Networks of practitioners and other actors in the field of security” (viitenumber SEC-21-GM-2016-2017).

(33)

Euroopa Liidu Nõukogu (11205/14).

(34)

„Arktika Nõukogu on saanud ELilt vaatlejastaatuse taotluse ja kiidab selle põhimõtteliselt heaks, ent ELile alalise vaatlejataotluse andmine lükatakse edasi seni, kuni Arktika Nõukogu ministrid jõuavad üksmeelselt kokkuleppele, et nõukogu liikmete erimeelsused, mida kirjeldas oma 8. mai kirjas Euroopa Komisjoni president, on lahenenud. Seniks lepiti kokku, et EL võib osaleda Arktika Nõukogus vaatlejana ajutiselt kuni ajani, mil nõukogu võtab meetmed vastamaks kirjas tehtud ettepanekule.”

(35)

  Nõukogu otsus 2014/137/EL, 14. märts 2014, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid .

(36)

Näiteks Interreg IV põhjapoolsete äärealade ja Arktika tegevuskava ning Koola-Arktika piiriülese koostöö programm.

(37)

  https://www.regjeringen.no/globalassets/departementene/ud/vedlegg/folkerett/declaration-on-arctic-fisheries-16-july-2015.pdf .

(38)

EL, Kanada ja Ameerika Ühendriigid püüavad koostöös arendada mere- ja Arktika-uuringuteks vajalikke taristuid. Lisaks koostööle nende kahe partneriga edendatakse programmi „Horisont 2020” raames võimalikult ulatuslikku piiriülest juurdepääsu teadustaristutele ja toetatakse avatud andmepoliitikat, et parandada poliitilisi ja majanduslikke sidemeid ning säilitada piirkonna riikide ja Arktika-uuringutest huvitatud riikidega head suhted. Lisateave Atlandi ookeani (ja Põhja-Jäämere) alaste teadusuuringute liidu kohta

http://ec.europa.eu/research/iscp/index.cfm?lg=en&pg=transatlantic-alliance .

(39)

Komisjoni talituste töödokument „Marine Knowledge 2020: roadmap”, mis on lisatud Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud komisjoni teatisele ƒ„Innovation in the Blue Economy realising the potential of our seas and oceans for jobs and growth” (SWD/2014/0149 final).

Top