EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.12.2016

COM(2016) 812 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid 2014–2020
2016. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest
rakendusaastate 2014-2015 kohta

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid 2014–2020
2016. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest
rakendusaastate 2014-2015 kohta

1.Sissejuhatus

Hoolimata majanduse taastumise märkidest on paljud liikmesriigid ja regioonid endiselt silmitsi ebakindla majanduskasvu ja struktuursete puudustega. Liikmesriikide vahel ja sees püsivad majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused ning investeeringute üldine tase on allpool kriisieelset taset. Euroopa 2014.-2020. aasta struktuuri- ja investeerimisfondide uue põlvkonna programmid pakuvad märkimisväärseid võimalusi avalikeks ja erainvesteeringuteks, et toetada majanduskasvu, tööhõivet ja struktuurseid ümberkorraldusi.

Ajavahemikul 2014–2020 investeeritakse kokku 638 miljardit eurot; välja on valitud üle miljoni projekti kogumaksumusega 58,8 miljardit eurot (2016. aasta sügiseks on summa kasvanud juba 128,8 miljardi euroni); toetust saavad 274 000 ettevõtjat; toetatud on 2,7 miljoni inimese tööotsinguid, koolitust või haridust; investeeringud bioloogilise mitmekesisuse parandamisse hõlmavad 11,1 miljonit hektarit põllumajandusmaad. Need on vaid mõningad esialgsed tulemused, mis nähtuvad liikmesriikide 2016. aastal esitatud aruannetest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta programmitsükli esimesel kahel aastal.

2015. aasta detsembri teatis „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine‟ sisaldab kokkuvõtet kõikide liikmesriikidega partnerluslepingute ja programmide üle peetud läbirääkimiste tulemustest 1 . Selles rõhutati ka viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi 2 oodatavat panust ELi majanduskasvu strateegiasse, Euroopa investeerimiskavasse ning liikmesriikide struktuursete probleemide ja reformide läbiviimisse. Peale selle toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid otseselt komisjoni poliitilisi prioriteete.

See aruanne on ELi institutsioonidele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta esitatavate aastaaruannete seerias esimene. Ülevaatusel on arvestatud 2014. aastal kehtestatud olulisi uuendusi, mille eesmärk on tõsta kulutuste kvaliteeti muu hulgas valdkondliku kontsentreerimise, majanduse parema juhtimise, eeltingimuste, tugevama tulemuskesksuse ning tulemuslikkuse mõõtmise mehhanismide abil. Aruanne täidab kaks formaalset nõuet: a) võtta kokku liikmesriikide ja regioonide 2016. aastal esitatud aruanded 533 programmi rakendamise kohta aastatel 2014–2015 ning b) sünteesida neile programmidele antud hinnanguid 3 .

See sisaldab kokkuvõtet projektide valiku ja kohapealsete tulemuste andmetest ning rakendusmehhanismide väljatöötamisest liikmesriikides ja regioonides. Sellega täiendatakse 2016. aasta mais avaldatud tehnilist analüüsi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarve täitmise kohta ELi eelarve vaatevinklist 4 .

2. jaotis sisaldab ülevaadet rakendamise käigust kuni 2015. aasta lõpuni ning kirjeldab tulemuslike investeeringute tegemiseks usaldusväärsete strateegiate ja mehhanismide väljatöötamist. 3. jaotises on üksikasjalikum teave edusammude kohta peamistes valdkondades. 4. jaotises on kokkuvõte käimasolevast tööst poliitika rakendamise selge hindamise tagamiseks.

2.Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide koostamise ja investeeringute käivitamise ülevaade

Riikide ja regioonide ametivõimudel oli 2014. ja 2015. aastaks kolm peamist eesmärki: a) lõpetada läbirääkimised ja tagada uute programmide vastuvõtmine, b) alustada uute programmide elluviimist ning c) lõpetada edukalt 2007.–2013. aasta programmide rakendamine.

2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise hilinemine pärssis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist. 2014.–2020. aasta programmide kokkuleppimise protsess koos programmide oodatavate tulemustega esitati detsembris 2015 5 . 2014. aasta lõpuks oli heaks kiidetud 220 programmi. Enamik ehk 313 programmi kiideti lõplikult heaks 2015. aastal, seejuures 181 programmi alles teisel poolaastal. Tulemuseks on, et ehkki enamiku 2015. aasta programmide puhul on teatatud edusammudest, tegelesid paljud 2015. aasta lõpus alles oma esimeste projektide valimisega.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta põlvkond keskendub rohkem tulemustele, läbipaistvusele ja aruandekohustusele: kõik programmid esitavad kuni 2023. aastani igal aastal rakendusaruande, milles on üksikasjalikult kvantifitseeritud edusammud finantseerimise, väljundite ja oodatavate tulemuste alal. See viib programmid kindlasse kooskõlla algatusega „Tulemustele keskenduv ELi eelarve‟ 6 .

2.1.Ülevaade rakendamise käigust

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvormi 7 on uuendatud, et tuua välja projektide valiku rahaline maht ning programmide 2016. aasta rakendusaruannetes sisalduvad ühise näitajaga seotud tulemused.

2.1.1.Finantsülevaade

EL oli 2015. aasta lõpuks teinud liikmesriikidele makseid kokku 15,4 miljardit eurot. See moodustas 13,8 % 2014. ja 2015. aasta ELi assigneeringutest 8 ning koosnes peamiselt eelmaksetest.

2016. aastal esitatud rakendusaruannetes 2014. ja 2015. aasta kohta on liikmesriigid komisjonile teatavaks teinud rahalised eraldised valitud projektidele. Toetamiseks valitud projektide kogumaht oli 58,8 miljardit eurot, mis moodustab 9,2 % ajavahemikuks 2014–2020 kavandatud investeeringute kogumahust. ELi osalus valitud projektides on hinnanguliselt 41,8 miljardit eurot. Valitud projektide jaotus valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt liikmesriikide esitatud 2015. aasta lõpu andmetele on esitatud allpool tabelis 1.

Tabel 1. Valitud projektide kogumaksumus valdkondlike eesmärkide kaupa (miljonites eurodes) ja projektide valiku määr 2015. aasta lõpu seisuga

Allikas: Komisjon programmide teatatud andmete alusel.

Uusimate teatatud finantsandmete kohaselt, mis ulatuvad 2016. aasta sügisesse, on rakendamine valitud projektide mahu arvestuses oluliselt kiirenenud. Valitud projektide rahaline maht 9 kuuga pea kahekordistus, 58,8 miljardilt eurolt 128,8 miljardi euroni (20,2 % kavandatud investeeringutest).

2014.–2015. aasta finantsandmed annavad esimese kiirpildi esialgsetest edusammudest. Andmetest nähtub, et esialgne kohapealne projektide valimise seis on kokkuvõttes umbes võrreldav 2009. aasta lõpu olukorraga (ajavahemik 2007–2013), mil ühtekuuluvuspoliitika projektide valik oli umbes samal tasemel. Nagu ka tollal, on projektide valimise seis ja näitajate eesmärkide täitmine siiski liikmesriigiti ja programmiti erinev. Selle põhjuseks on nii aruandluskohustuse ajastus kui ka asjaolu, et paljud programmid kiideti heaks alles 2015. aastal ning nende rakendamine polnud veel alanud.

Kuna 2015. aasta andmed on väga katkendlikud, ei saa nende alusel teha selgeid laiapõhjalisi järeldusi programmide käivitamise edu või tõenäolise edu kohta liikmesriikides. On selge, et 2015. aasta kiirpilt ei kajasta tegevust terve aasta lõikes. Oodatavalt annavad 2016. aasta lõpu andmed esinduslikuma pildi rakendusmeetmete edust terve või peaaegu terve aasta tegevuse põhjal nii projektide valimise, kulude kui ka saadud reaalse kasu arvestuses.

Lisades 1.1 ja 1.2 on esitatud projektide valiku mahu jaotus fondide kaupa vastavalt 2015. aasta lõpu ja 2016. aasta sügise seisuga. Lisades 2.1 ja 2.2 on esitatud samad finantsandmed vastavalt iga liikmesriigi teatatule. Kahe kiirpildi võrdlusest on juba näha, et rakendamise esialgsed suundumused on dünaamilised, ent 2016. aasta sügiseks on projektide valiku määrad liikmesriikide ja valdkondlike eesmärkide arvestuses ühtlasemad. Ehkki komisjonile on teada, et mõnede programmide projektide valiku 2016. aasta sügise aruandlus ei ole täielik, nähtub uusimatest andmetest siiski, et teatavates valdkondades on edu olnud aeglane.

2.1.2.Edusammud programmide eesmärkide saavutamisel

2016. aasta rakendusaruanded annavad infot edusammude kohta programmide eesmärkide saavutamisel. Edu mõõdetakse valitud projektide arvu ja nende oodatava panuse järgi eesmärkide saavutamisse.

2015. aasta lõpuks olid liikmesriigid ja regioonid välja valinud 989 000 projekti alates suurtest taristuinvesteeringutest kuni põllumajandusettevõtjate üksiktoetusteni. 2015. aasta lõpu seisuga teatatud põhiandmed programmide erinevate meetmete kohta on järgmised:

-kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest toetatakse seni välja valitud projektidega 274 000 ettevõtjat;

-Euroopa Sotsiaalfondi toetatavatest projektidest on kasu saanud 2,7 miljonit osavõtjat;

-bioloogilise mitmekesisuse paremale kaitsele suunatud maakorralduse toetused hõlmavad 11,1 miljonit hektarit põllumajandusmaad ehk 6 % kasutatavast põllumajandusmaast;

-valitud LEADERi kohalikud algatusrühmad hõlmavad 24 % kogu maarahvastikust (69 miljonit elanikku);

-üle 10 % kalandusvaldkonna kohalikest algatusrühmadest on alustanud tegevust ja valitud on kohalikud arengustrateegiad.

2.2.Programmide rakendusmehhanismide väljatöötamine

Programmide tulemuslikkus ja kvaliteet sõltub kolmest põhitegurist: a) selged struktuurid ja protseduurid, b) olemasolevate investeeringutõkete ületamise eeltingimuste täitmine ning c) tõhus kooskõlastamine Euroopa poolaasta prioriteetidega.

Esiteks eeldab ühiselt juhitava programmi edukas käivitamine, et riiklikud või piirkondlikud korraldusasutused kehtestaksid programmi struktuuri ja protsessid, millega tagatakse programmi kogu kehtivusajal selged ja kvaliteetsed investeeringud. Sellega seotud põhitegevused olid:

vastutavate asutuste määramine;

sidusrühmade, rakendusüksuste ja potentsiaalsete toetusesaajate kokkukutsumine;

seirekomiteede loomine (liikmete valimine ning töökorra ja protseduuride kehtestamine);

IT-rakenduste (sealhulgas e-ühtekuuluvuse vahendid hõlpsamaks suhtlemiseks toetusesaajatega) ja projektide seiresüsteemide (sealhulgas teatavatel juhtudel konkreetsete osalejate andmed) kohandamine või väljatöötamine;

valikukriteeriumite määramine ja projektikutsete avaldamine erinevates investeerimisvaldkondades, andes taotlejatele piisavalt aega kavade koostamiseks ja taotluste esitamiseks ning taotluste hindamiseks, millele järgneb pakkumiste lõplik vormistamine ja valitud tegevuste füüsiliste (näitajate) üksikasjade kokkuleppimine.

Kõik need aspektid moodustasid olulise osa programmiasutuste 2014. ja 2015. aasta tegevusest ning neid on tihti kirjeldatud ka rakendamise aastaaruannetes. Nende aspektide kindlaksmääramine oli oluline programmide edukaks käivitamiseks, ent neist sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis ka kvaliteetsete eesmärgistatud investeeringute tegemiseks vajalikud jõupingutused, mida toetavad iga programmi mitmed sidusrühmad.

Teiseks peavad liikmesriigid ja regioonid täitma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate tõhusate ja tulemuslike investeeringute eeldused ehk niinimetatud eeltingimused.

Programmide heakskiitmisel oli täidetud umbes 75 % kõikidest eeltingimustest. Ülejäänute suhtes leppis komisjon kokku konkreetsed tegevuskavad, mille enamik liikmesriike peavad täitma 2016. aasta lõpuks. 31. oktoobriks 2016 oli komisjon kinnitanud kolmandiku tegevuskavade täitmise. Ka ülejäänud tegevuskavade täitmisel on saavutatud märkimisväärset edu. Liikmesriigid on kohustatud lisama eeltingimuste tegevuskavade täitmise info rakendamise aastaaruannetesse või riiklikesse eduaruannetesse, mis tuleb esitada 2017. aasta keskel.

Komisjon koostab talituste töödokumendi eeltingimuste lisaväärtuse kohta 2017. aasta kevadel. Lõplik analüüs Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eeltingimuste täitmise kohta esitatakse 2017. aasta lõpuks strateegilise aruande raames. 2017. aasta keskel antakse aruka spetsialiseerumise teatises (eeltingimus 1.1) ülevaade edusammudest, väljakutsetest, kogemustest ja komisjoni tulevastest meetmetest, et aidata rohkem kui 120 riiklikul ja piirkondlikul aruka spetsialiseerumise strateegial saavutada innovatsioonil põhinev majanduskasv ja tööhõive. Eelkõige tuuakse esile, kuidas need strateegiad aitavad ühendada alt-üles territoriaalset lähenemisviisi komisjoni prioriteetide ja poliitikavaldkondadega ning tugevdada otse ja ühiselt hallatavate ELi vahendite sünergiat innovatsiooni, teadusuuringute ja konkurentsivõime toetamisel.

Kolmandaks, pidades silmas tugevamat seostamist ELi majanduse juhtimise ja Euroopa poolaastaga, olid 2014. aastal üle kahe kolmandiku riigipõhistest soovitustest seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (eriti ERFi ja ESFi) investeeringutega ning on vastavalt integreeritud liikmesriikide programmiprioriteetidega. Need käsitlevad reforme kuues põhivaldkonnas: teadusuuringud ja innovatsioon, energeetika ja transport, tervishoid, tööturul osalemine, haridus, sotsiaalne kaasamine ning avaliku halduse reform. Komisjon viib 2017. aasta kevadel lõpule uuringu „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju riigipõhiste soovituste ja liikmesriikide struktuursete reformide rakendamisele‟. Selles analüüsitakse, kuidas on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmides arvestatud programmide heakskiitmisele eelnenud aastatel investeeringutega seoses antud riigipõhiseid soovitusi. Ka 2017. aastal esitatavates riiklikes eduaruannetes esitatakse teave ja hinnangud seoses programmide mõjuga liidu majanduskasvu strateegiale ja asjaomastele riigipõhistele soovitustele.

3.Rakendamise ülevaade põhivaldkondade kaupa

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandatavate investeeringute maht ja oodatavad tulemused avaldati detsembris 2015 10 . See aruanne sisaldab ülevaadet programmide rakendamise esialgsetest edusammudest 2014. ja 2015. aastal valitud projektide rahalise mahu järgi ning edusammudest ühiste väljundite ja tulemustega seotud lepingute sõlmimisest ja nende täitmisest, keskendudes 2016. aastal esitatud programmide rakendamise aastaaruannetele.

Eespool esitatud tabelis 1 on rahalise mahu ja projektide valimise määra ülevaade Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkondlike eesmärkide kaupa 2015. aasta lõpu seisuga. Selles aruandes esitatud näitajad põhinevad valitud projektide mõju prognoosidel ning aruannetes iga fondi ühisnäitajate kohta esitatud andmetel. Lisatud on ka näited juba toetatud projektidest.

3.1.Teadusuuringute ja innovatsiooni, IKT ja VKEde konkurentsivõime

Selle valdkonna investeeringuid toetatakse kokku umbes 181 miljardi euroga, peamiselt ERFist ja EAFRD-st. Väljavalitud projektid katavad umbes 7 % sellest summast (üle 11,5 miljardi euro 11 ) ja paljud neist olid 2015. aasta lõpuks juba rakendusfaasis.

Konkreetsetele teadus- ja innovatsiooniprojektidele ERFist ja EAFRD-st eraldatud 3,4 miljardit eurot moodustab 5,7 % aastateks 2014–2020 kavandatud kogusummast. Prognooside kohaselt on 2015. aasta lõpuks 19 000 ettevõtet saanud kasu valitud ERFi skeemidest, millega edendatakse koostööd teadusasutustega (15 % eesmärgist) ja 5000 uurijat on saanud kasu uurimis- ja arendustegevuse infrastruktuuri parendustest (7 % eesmärgist).

Euroopa põllumajanduse tootlikkuse ja säästlikkuse innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) raames on juba moodustatud umbes 200 töörühma. Nende EAFRD rahastatavate projektide eesmärk on soodustada põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkusega seotud innovaatilisi lahendusi.

Digitaalmajanduse valdkondade projektidele 2015. aasta lõpuks eraldatud 737 miljonit eurot moodustas 4 % kavandatud kogusummast. ERFi sellealane tegevus hõlmas peamiselt EE, FI, FR, IT, PL SE ja SK projektivalikut. Enamik seni valitud tegevusi ei ole seotud fondi selle valdkonna ühisnäitajatega.

Näited esialgsetest edusammudest on allpool.

VKEde konkurentsivõime on ERFi, EAFRD ja EMKFi programmide prioriteet. 2015. aasta lõpuks oli konkreetsetele projektidele eraldatud 7,5 miljardit eurot ELi toetusi (8,9 % kavandatud kogumahust).

ERFist rahastatud projektidega toetatakse 113 000 VKEd. 95 % neist prognoosidest pärinevad kaheksalt liikmesriigilt (DE, ES, FI, FR, IE, PT, SE, UK) ja mitmetelt Interregi programmidelt; nimetatud ettevõtetest 85 000 toetatakse nõuannete ja nõustamisega; prognoositakse 25 000 idufirmat. Praeguses esialgses faasis oodatakse, et toetust saavates ettevõtetes luuakse otseselt 65 000 töökohta.

Konkurentsivõime suurendamise investeeringuteks valiti välja üle 30 000 põllumajandusettevõtte (9 % üldeesmärgist). 10 000 põllumajandustootjat valiti saama kvaliteediskeemides osalemise toetust (8 % eesmärgist).

Umbes 80 % perioodiks kavandatud EMKFi projektidest on suunatud VKEde tugevdamisele ning laevastiku ja vesiviljelusettevõtete konkurentsivõime tõstmisele. Rakendamine on alanud suhteliselt aeglaselt – vaid 10 % 2015. aasta lõpuks välja valitud projektidest keskendub VKEde arendamisele.

3.2.Vähese CO2-heitega majandus, kliimamuutused, keskkond ning transpordi- ja energiavõrgud

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid investeerivad säästva arenguga seotud valdkondadesse üle 260 miljardi euro. 2015. aasta lõpuks oli konkreetsetele projektidele juba eraldatud üle 20 miljardi euro 12 , mis moodustab umbes 9 % (vahemikus 4,3 % kuni 10,5 %) kõigi fondide (ERF, ÜF, EAFRD ja EMKF) 13 otseste toetuste kogusummast.

Vähese CO2-heitega majanduse prioriteetidega seotud investeeringuid toetati 2,3 miljardi euroga (4,3 % kavandatud investeeringutest). Valitud EAFRD projektid katavad prognoosi kohaselt 1 miljon hektarit põllumajandus- ja metsamaad süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise meetmetega (25 % kogu eesmärgist, mis vastab 2,4 %-le kogu kasutatavast põllumajandusmaast) ning 1,6 miljonit hektarit põllumajandusmaad on kaetud majandamislepingutega, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet (31 % eesmärgist, mis vastab 3 %-le kogu kasutatavast põllumajandusmaast).

Kliimamuutuste ja riskiennetuse valdkonnas oli vastavalt teatatule välja valitud 6,6 miljardi euro väärtuses projekte (17,3 % kavandatud kogusummast). EAFRD on seni toetanud 11,1 miljoni hektari põllumajandusmaa spetsiifilist majandamist, mille eesmärk on paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust (36 % kavandatud toetatavast põllumajandusmaast) ning 1,6 miljonile hektarile on antud toetust mahepõllumajanduse alustamiseks/jätkamiseks (15,7 % kavandatud toetatavast põllumajandusmaast).

Keskkonna- ja ressursitõhususe prioriteetidega eraldati projektidele investeeringuteks 7,6 miljardit eurot (10,5 % kavandatud kogumahust). Selle hulgas on valitud EAFRD projektid, mille raames tehakse üle 420 miljoni euro avaliku sektori kulutusi taastuvenergia ning vee- ja energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. ERFi ja ÜFi raames pole veel teatatud märkimisväärseid andmeid ühisnäitajate kohta, millega mõõdetakse jäätmete ümbertöötlemise võimsust, reovee paremat puhastamist või paremaid veevarustuse näitajaid, ehkki konkreetsete näitajate andmeid on programmidest teatatud. Kõikidest 2015. aasta lõpuks valitud EMKFi projektidest umbes 90 % edendavad ressursitõhusust ja keskkonnakaitset. Enamik neist projektidest on suunatud mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ja taastamisele, suurendades oluliselt lossimiste füüsilist kontrolli ja vähendades kaaspüügi mahtu, et toetada ühise kalanduspoliitika rakendamist.

Seoses strateegiliste võrkudega on ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kavandatud märkimisväärseid TEN-T ja muid transpordiinvesteeringuid. Valitud projektide kogumaht oli 2015. aasta lõpus 4,1 miljardit eurot (6,2 % kavandatust). Märkimisväärsed välja valitud transpordiprojektid on näiteks:

3.3.Tööhõive, sotsiaalne kaasamine ja haridus

Sellesse valdkonda on toetusi kavandatud üle 168 miljardi euro, eelkõige ESFist, kuid investeerivad ka ERF, EAFRD ja EMKF. Väljavalitud projektid katavad üle 12 % sellest summast (üle 11,5 miljardi euro 15 ) ja paljud neist olid 2015. aasta lõpuks juba inimesi toetanud.

Peamine tööhõivesse, sotsiaalsesse kaasamisse ja haridusse investeeriv ELi fond on ESF, millele lisanduvad noorte tööhõive algatus (YEI), ERF, EAFRD ja EMKF.

Kokkuvõttes näitasid ESFi rakendamise andmed 2015. aasta lõpu seisuga, et keskmine ESFi projektide valikumäär oli 13,3 %, mis avab võimalused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tugevaks toetuseks nende valdkondade Euroopa 2020 eesmärkidele. Kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide valikumäära jaotus valdkondlike eesmärkide kaupa on esitatud eespool tabelis 1.

Kokkuvõte ESFi ja YEI meetmete tulemustest:

2,7 miljonit osalejat 16 , nende seas 1,6 miljonit töötut ja 700 000 mitteaktiivset;

235 000 osalejat asusid ESFi või YEI meetmete tulemusena tööle ja 181 000 omandasid ESFi või YEI meetme käigus kvalifikatsiooni;

100 000 osalejat saavad tänu ESFi või YEI toetusele õpet või koolitust;

275 000 ebasoodsas olukorras osalejat kaasati ESFi või YEI rahastatud meetmetega tööotsingusse, õppesse/koolitusse, omandasid kvalifikatsiooni või asusid tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana.

Meetmete rakendamine tööhõive valdkonnas (8. valdkondlik eesmärk) oli 2015. aasta lõpuks alanud kõikides liikmesriikides, ehkki erinevate investeerimisprioriteetide määrad olid erinevad. ESFi sekkumine tööturule juurdepääsu parandamiseks hõlmab juba piisavat hulka töötuid (1,1 miljonit) ja mitteaktiivseid isikuid (230 000). Füüsilisest isikust ettevõtjate ja tervisliku vananemise meetmed on alanud suhteliselt aeglaselt.

Sotsiaalne kaasamine (9. valdkondlik eesmärk) on 10. valdkondliku eesmärgi ehk hariduse ja kutseõppe kõrval suurimat edu saavutanud ESFi valdkond. Esimesed andmed rakendamise kohta on paljulubavad. 631 000 ESFi meetmetes osalejast 39,8 % olid pärit töötutest leibkondadest ja 32,1 % olid rändajad, välismaise taustaga või kuulusid vähemustesse – seega on keskendutud enim abi vajavatele inimestele. 55 000 osalejat on juba leidnud töökoha.

ERFi raames oli tervishoiu infrastruktuuri 2015. aasta lõpuks toetatud väga vähe. Valitud integreeritud linnaarengu strateegiad hõlmasid 1,7 miljonit inimest (5 % seatud eesmärgist).

Investeeringuid haridusse ja kutseõppesse (10. valdkondlik eesmärk) rakendati samuti märkimisväärse eduga, osalejaid oli 539 000, neist vähemalt 47 % üksnes põhihariduse või ülemise astme põhiharidusega, ning 83 000 osalejat olid 2015. aasta lõpuks tänu ESFi toetusele juba omandanud kvalifikatsiooni.

3.4.Institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine

Institutsioonilise suutlikkuse parandamiseks ja avaliku halduse tõhustamise programmide toetamiseks on ette nähtud kokku umbes 6 miljardit eurot, peamiselt ESFist, kuid toetusi kavandatakse ka ERFist. 2015. aasta lõpuks oli projektidele eraldatud üle 11 % kogueelarvest.

2015. aasta lõpuks välja valitud algatuste kogumaksumus on 680 miljonit. Projekte on valinud BG, EE, FR, HR, IT, PL ning Interreg. Vastavalt liikmesriikide teatatule on ESFist toetatud 97 000 avalik-õiguslike asutuste töötajat ja 31 riigi, regiooni või kohaliku tasandi avalik-õiguslikele asutustele või avalikele teenustele suunatud projekti. Kavandatava ERFi toetuse raames on projektide valikul märkimisväärset edu saavutanud Interregi programmides.

3.5.Rahastamisvahendite rakendamise kulg

Programmide 2016. aasta rakendusaruanded keskendusid rahastamisvahendite rakendamisele kuni 2015. aasta lõpuni. Üldine väljavaade on positiivne, kuna 21 liikmesriiki on teatanud rahastamisvahendite edusammudest. Programmi maksete kogumahust on rahastamisvahenditest eraldatud 5737 miljonit eurot (millest 5163 miljonit eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest). Ligikaudu 20 % on eraldatud rahastamisvahenditele (peaaegu eranditult ERF ja Ühtekuuluvusfondi). Liikmesriikide vahel on olulisi erinevusi seoses rahastamisvahendite kasutuselevõtuga praeguses varases etapis, alates riikidest, kes on võtnud meetmeid eelhindamise lõpetamiseks, kuni rahastamisvahenditeni, mis on näidanud finantsvõimenduse osas konkreetseid tulemusi ja tagastatud vahendeid täiendavate investeeringute tegemiseks.

2015. aasta lõpuks tehtud edusamme rahastamisvahendite rakendamisel fondide kaupa on kirjeldatud andmete kokkuvõttes, mille komisjon avaldas 30. novembril 2016 18 .

3.6.Interreg

ERFist rahastatavate territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud Interregi programmide raames välja valitud projektide rahaline maht oli 2015. aasta lõpus 900 miljonit eurot (7,4 % kavandatust). Näited esialgsetest andmetest Interregi füüsilise edu kohta kajastuvad koondnäitajates (vt eespool), mõningate oluliste investeerimisvaldkondade kohta esitatud näidetes ning Interregi „riigi” lehel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvormil.

4.Programmide hindamise tõhustamine

Ajavahemikul 2014–2020 pannakse suuremat rõhku Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidest kaasrahastatavate poliitikavaldkondade mõju hindamise vajadusele. Programmides määratakse konkreetsed eesmärgid, mis väljendavad investeeringutega taotletavaid muutusi. Hindamine on vajalik, et kontrollida nende muutuste toimumist ja programmide toetuste tulemuslikkust konkreetsete eesmärkide saavutamisel.

2015. aasta lõpu seisuga oli perioodi 2014–2020 tulemuste ja mõju hinnanguid vähe, eelkõige seetõttu, et lõpuleviidud projektide maht polnud piisav. Suurimaks erandiks on noorte tööhõive algatus, mida 2016. aasta juuniks olid hinnanud 19 riiki. Programmides 2014.–2015. aastal tehtud uuringud ja hindamised keskendusid 2007.–2013. aasta programmide järelhindamisele ja perioodi 2014–2020 rakenduslikele küsimustele. Hindamiskavadest nähtub, et sama muster kordub arvatavasti ka 2016. ja 2017. aastal.

Ehkki reaalsete hindamiste arv oli arusaadavatel põhjustel väike, valmistati ühtekuuluvuspoliitika programmides aktiivselt ette 2014.–2020. aasta kohustustele vastavaid hindamiskavasid. EAFRD ja EMKFi hindamiskavad võeti vastu koos rakenduskavadega, ühtekuuluvuspoliitika fondide hindamiskavad aga tuleb kehtestada 12 kuu jooksul alates programmi heakskiitmisest. Tänaseks on enamik selle kohustuse täitmiseks vajalikke hindamiskavasid olemas. Komisjon on läbi vaadanud 30. juuniks 2016 laekunud hindamiskavad, mis kinnitavad, et programmides tehakse enneolematuid jõupingutusi rakendamise ja tulemuste tõhusamaks hindamiseks.

Hindamiskavades on selgelt kirjeldatud hindamise korraldust ja tulemustest teavitamist. Hindamislahenduste ja metoodika ning andmete kättesaadavuse ja süsteemide seisukohalt on need siiski nõrgemad. Komisjon on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika programmide kavad tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja neid on vaja täiustada, eriti konkreetsemaid erialateadmisi nõudvates aspektides, nagu hindamise planeerimine ja teostamine, samuti hindamiste arvu konsolideerimiseks ja mõningatel juhtudel ka mõjutõendite seni kavandatust varasemaks esitamiseks, et suunata poliitika edaspidist kujundamist.

Eraldi talituste töödokumendis 19 antakse üksikasjalik ülevaade senistest hindamistest ning perioodiks 2014–2020 kavandatud hindamismeetmetest. Selles kirjeldatakse ka komisjoni eri töösuundi programmide töö toetamiseks (võrgustike loomine, suunised, kasutajatugi jms) ning komisjoni järgmisteks aastateks kavandatud hindamistegevusi.

Lisaks sellele on lõpule viidud või viiakse lõpule komisjoni enda järelhindamised perioodi 2007–2013 kohta 20 .

5.Järeldused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on Euroopa Liidu oluline investeerimisvahend ning nendega seotud poliitikast saavad kasu kõik Euroopa Liidu riigid ja piirkonnad. Täiustatud õigusraamistik programmiperioodiks 2014–2020 sisaldab olulisi poliitilisi uuendusi, mis toetavad algatust „Tulemustele keskenduv ELi eelarve‟. Reformi raames on juurutatud rida moodsaid elemente, et tagada investeeringute kõrge kvaliteet. Ambitsioonika uue käsitlusviisi praktiline rakendamine nõudis liikmesriikides ja regioonides käivitusetapil aega ja ressursse, et tagada tõhusaks kulutamiseks vajalike tingimuste kehtestamine. See langes kokku 2007.–2013. aasta programmide lõpetamisega, mille käigus püüti täielikult ära kasutada nende pakutud investeeringuvõimalusi.

Nüüd on kogu Euroopa Liidus tingimata vaja uute programmide rakendamist kiirendada. Kiirendada tuleb eelkõige kvaliteetsete projektide väljavalimist ja nende tõhusat elluviimist, et realiseerida investeerimiseesmärgid ning oodatav sotsiaalmajanduslik kasu kodanikele ja ettevõtetele. Lisaks peavad liikmesriigid esitama komisjonile kiiremini tõendid kulutuste kohta, et kindlustada ELi eelarve nõuetekohane täitmine.

Kohapealne projektide valik ja kulutused annavad rakendamisest täpsema pildi kui ELi maksete teostamine. 2016. aasta finantsseire tulemustest nähtub, et rakendamine on juba kiirenenud ning 2016. aasta sügiseks oli konkreetsetele projektidele eraldatud 128,8 miljardit eurot investeeringuid – 20,2 % perioodi kogusummast – võrreldes 2015. aasta lõpu 58,8 miljardi euroga. Kõnesolevad uuemad andmed näitavad enamiku liikmesriikide ja valdkondade lõikes ühtlasemat edu. Suundumuste arengut hinnatakse uuesti 2017. aasta aruandlustsükli raames.

Programmide 2017. aasta keskpaiga aruandlustsükkel, mis hõlmab 2017. aasta juunis esitatavaid tervikprogrammide aruandeid ja 2017. aasta augusti lõpuks esitatavaid riiklikke eduaruandeid, annab täielikuma pildi rakendamisest ning investeerimis- ja poliitiliste eesmärkide täitmisest ja muudab aruandluse kvalitatiivsemaks. Eelkõige sisaldavad need aruanded rohkem teavet ja neis hinnatakse rakendamist vastavalt strateegiliste teemade loetelule 21 , millesse kuuluvad näiteks:

hinnang toetuste mõju kohta Euroopa 2020 eesmärkide ja fondide konkreetsete ülesannete saavutamisele, sealhulgas asjaomaste riigispetsiifiliste soovituste rakendamisele Euroopa poolaasta raames;

esimene eduaruanne sammudest rahaliste ja füüsiliste vahe-eesmärkide saavutamisest vastavalt tulemusraamistikele, millest lähtuvalt määratakse 2019. aastal tulemusreserv;

täitmata eeltingimustega seotud tegevuskavade täitmise kontroll (kui täitmata eeltingimustega seotud tegevuskavasid ei ole täidetud, võib komisjon 2017. aastal peatada maksed asjaomastele programmi(de)le);

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja muude liidu ja riikide rahastamisvahendite ning EIP vahelist koordineerimist tagavate mehhanismide rakendamine (hõlmab ka sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga).

Need liikmesriikide aruanded võtab komisjon kokku 2017. aasta lõpuks esitatavas strateegilises aruandes.

LISAD

Lisa 1.1: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – rahaline rakendamine programmide teatatud valdkondlike eesmärkide kaupa (projektide valik)
31. detsember 2015 (miljonites eurodes)

Allikas: Komisjon programmide teatatud andmete alusel.

Lisa 1.2: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – rahaline rakendamine programmide teatatud valdkondlike eesmärkide kaupa (projektide valik)
Sügis 2016 (miljonites eurodes)

Allikas: Komisjon programmide teatatud andmete alusel.    Märkused: 1 Lisainfo nende andmete allika kohta on lisa 2.2 joonealustes märkustes.    
2 EMKFi programmide ad hoc aruandlus 2016. aasta oktoobri lõpu seisuga.

Lisa 2.1: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide aruannetele (projektide valik) – 31. detsember 2015 (miljonites eurodes)

Allikas: Komisjon programmide teatatud andmete alusel.

Lisa 2.2: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide aruannetele (projektide valik) – sügis 2016 (miljonites eurodes)

Allikas: komisjon programmide teatatud andmete alusel.

Märkused.

Lisad 1.2 ja 2.2 hõlmavad järgmisi perioode vastavalt fondi teatatud finantsandmetele:

1.ühtekuuluvuspoliitika programmide uusimad projektide valiku andmed on 30. septembrist 2016. ESi puhul oli aru antud 4 500 miljoni euro eraldamisest 2016. aasta sügiseks ERFi raames (ad-hoc aruandlus).

2.EAFRD programmide uusimad projektide valiku andmed on 31. augustist 2016.

3.EMKFi programmide uusimad ametlikult teatatud projektide valiku andmed on 31. detsembrist 2015. Täiendav ad hoc aruandlus on eraldi lisatud tabeli lõppu.

Eespool esitatud finantsandmed annavad kiirpildi programmide teatatud andmetest 9. novembri 2016. aasta seisuga ja programmid võivad neid hiljem vastavalt vajadusele parandada või täiendada.

Ühtekuuluvuspoliitika programmide aruandluse järgmine tähtpäev on 31. jaanuar 2017 (finantsandmed 2016. aasta lõpu seisuga).

(1)  Teatis COM(2015) 639, 14. detsember 2015, vastavalt ühissätete määruse (17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013) artikli 16 lõikele 3.

(2)  Need viis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Ühtekuuluvuspoliitika hõlmab ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi.

(3)  Ühissätete määruse artikli 53 lõige 1.

(4)   http://ec.europa.eu/budget/library/biblio/documents/2015/analysis-of-the-budgetary-implementation-of-the-european-structural-and-investment-funds-in-2015_en.pdf  

(5)  Teatis COM(2015) 639 – vt joonealune märkus 1.

(6)  Algatus „Tulemustele keskenduv ELi eelarve‟ käivitati 2015. aastal: http://ec.europa.eu/budget/budget4results/index_en.cfm  

(7)  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvorm: https://cohesiondata.ec.europa.eu/  

(8)  Assigneeringud programmide põhisumma katteks (ei sisalda tulemusreservi assigneeringuid).

(9)  Finantsandmete esitamine liikmesriikide poolt ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi jaoks ei paku täielikku jaotust valdkondlike eesmärkide puhul, eelkõige nende puhul, mis hõlmavad mitut VEd. Selle tulemusena on eespool esitatud kavandatud investeeringute ning väljavalitud projektide kogukulud on alahinnatud summade võrra, mis on esitatud rubriigis „mitme valdkonna eesmärgid“.

(10)  Teatis COM(2015) 639 – vt joonealune märkus 1.

(11)  Selle valdkonna alla kuulub osa valitud „mitme valdkonna eesmärkidega“ projektide mahust – vt tabel 1 (vt joonealeune märkus nr 9)

(12)  Vt joonealune märkus nr 11.

(13)  ESF toetab säästva arengu eesmärke, st rohelist sektorit, toetuste kõrvaleesmärkide kaudu eelkõige 8. ja 10. valdkondliku eesmärgi raames.

(14)  Komisjoni 7. märtsi 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 215/2014.

(15)  Vt joonealune märkus 11.

(16)

     96 % sellest on teatanud 10 liikmesriiki (ES, FR, IT, DE, BE, IE, PL, GR, NL, PT);

(17)

     4. oktoobri 2016. aasta teatis COM(2016) 646 final, „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“.

(18)  2016. aasta andmete kokkuvõte vastavalt ühissätete määruse 46 lõikele 4: http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/summary_data_fi_1420_2015.pdf  

(19)  SWD(2016) 447, kättesaadav veebilehel: http://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/how/stages-step-by-step/strategic-report/  

(20) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/pdf/expost2013/wp1_swd_report_en.pdf http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=701 ERFi/ÜFi järelhindamine 2007–2013 – SWD(2016) 318, 19. september 2016. . ESFi järgmine järelhindamine 2007–2013 tehakse kättesaadavaks aadressil:  

(21)  Vt ühissätete määruse artikkel 52.