EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52016DC0316
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Delivering the benefits of EU environmental policies through a regular Environmental Implementation Review
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu
COM/2016/0316 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.5.2016
COM(2016) 316 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine
keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine
keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu
1.Rakendamisel esinevad puudused ja nende mõju
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2015. aasta keskkonnaseisundi aruandes on kirjas, et Euroopa keskkonna, inimeste tervise ja majandusliku heaolu paranemise eelduseks lühiajalises ja pikas perspektiivis on poliitikameetmete täielik rakendamine ning keskkonnaaspektide parem lõimimine sektoripõhiste poliitikameetmetega, mis keskkonda kõige enam survestavad ja mõjutavad 1 . Komisjon kirjeldas keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel esinevate puudustega seotud probleeme ja lahendusi vastavalt 2008. 2 ja 2012. 3 aasta teatises.
Rakendamisel esinevate puuduste laad on eri sektorites ja liikmesriikides erinev. Puudusi võib esineda siseriiklikes keskkonnanormides, millega rakendatakse ELi õigusakte; õhu- ja veekvaliteeti ning elurikkust puudutavate peamiste kokkulepitud eesmärkide saavutamisel; vajaliku jäätme- ja reoveetaristu väljaehitamisel; ametiasutuste suhtlemises üldsusega; selliste kaitsemeetmete nagu kohustuslike keskkonnakavade (nt jäätmekavad) õigeaegses rakendamises ning seoses vastavusega paljudele kohapeal kohaldatavatele eeskirjadele, nt jäätmete ladestamise keeld.
Vastavalt 2008. aasta teatisele Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse rakendamise kohta on vaja lahendada järgmised probleemid: ei pöörata piisavalt tähelepanu tähtaegadele ja täielikkusele, esinevad puudused teadmistes ja teadlikkuses 4 ning haldussuutlikkuses, riiklik ja piirkondlik jõustamispoliitika ja -tava on liiga leebe ning investeeringud reostustõrje taristusse ei ole piisavad ega õigeaegsed 5 .
Riiklike keskkonnaasutuste 2015. aasta uuringu tulemused näitavad, et rakendamist pidurdavad peamised tegurid on samad 6 . Peamine põhjus on õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate haldusasutuste vähene suutlikkus, sealhulgas keskkonnaalase reguleerimise ja nõuete täitmise tagamise eest vastutavate organisatsioonide vähene suutlikkus, millele lisandub andmete, tõendite ja teabe puudulikkus ning oskuste puudumine kohalikul tasandil. Lisaks ei ole kehtivad sanktsioonid ja trahvimäärad seaduserikkujate jaoks piisavalt hoiatavad.
Muud uuringu käigus välja selgitatud tegurid, mis takistavad keskkonnaõiguse ja -poliitika rakendamist, on järgmised: valitsuse tasandil koordineerimise puudumine prioriteetide kooskõla tagamiseks horisontaalsel (valitsuse tasandil) ja vertikaalsel (eri haldustasandite, st kohaliku, piirkondliku, riikliku tasandi vahel) teljel ning keskkonnaküsimuste ebapiisav lõimimine erinevate poliitikavaldkondade, programmide ja projektidega.
Puuduste algpõhjustega tuleb tegeleda põhjalikul, süstemaatilisel ja koostööl põhineval viisil vähemalt kahel põhjusel.
Esiteks toob ebapiisav rakendamine kaasa keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed kulud. Näiteks on hinnatud, et Euroopa tööstuskäitistest pärit õhusaaste kahju tervisele ja keskkonnale läheb maksma üle 100 miljardi euro aastas 7 . Ühenduse keskkonnaalase õigustiku rakendamata jätmisega seotud majanduslikud kulud olid 2011. aastal hinnanguliselt ligikaudu 50 miljardit eurot aastas, sealhulgas liikmesriikide vastu algatatud õiguslike menetluste (rikkumismenetlused) kulud 8 . See tähendab, et ELis tekib kuus rohkem kui 4 miljardit eurot tarbetut kulu, ning kogemused on näidanud, et palju odavam on täita nõudeid kui tegevusetusest või hilinenud tegevusest tingitud majanduslikku ja keskkonnakulu hiljem hüvitada 9 . Kehtivate keskkonnanõuete rakendamata jätmisega kaasneb ka sotsiaalne ja majanduslik kulu. Näiteks ELi jäätmepoliitika täieliku järgimise korral oleks 2020. aastaks võimalik luua veel 400 000 töökohta ning suurendada jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori aastakäivet 42 miljardi euro võrra 10 . Samuti tooks kehtivate ELi veealaste õigusaktide täielik rakendamine ning hea seisundi saavutamine kõigi veekogude puhul aastas kasu vähemalt 2,8 miljardit eurot 11 . Liikmesriikide vahelised suured erinevused rakendamises takistavad ka siseturu toimimist (ebavõrdsed tingimused ettevõtjatele).
Teiseks vähendab keskkonnaalaste eesmärkide täitmata jätmine nii riigi ametiasutuste kui ka ELi usaldusväärsust kodanike silmis. Rikkumiste, petitsioonide ja kaebuste märkimisväärne arv keskkonna valdkonnas 12 ja probleemid nende käsitlemisel kajastavad keskkonnaalase õigustiku ebapiisavat rakendamist. Tuleb tunnistada, et liikmesriikide kohtud ja keskkonnaasutused, kes eelkõige vastutavad ELi õiguse rakendamise eest, on teinud jõupingutusi keskkonnaeeskirjade rakendamiseks ja täitmise tagamiseks, kuid see ei ole olnud puuduste kõrvaldamiseks piisav. Samuti on selles kontekstis asjakohane märkida, et kui mõned liikmesriigid ja piirkonnad paistavad silma keskkonnaalase õigustiku eduka rakendamise poolest, siis teised on maha jäänud ja mõnikord märkimisväärselt.
2.On vaja strateegilist ja mitmekülgset lähenemisviisi
Kuigi rakendamine on esmajoones liikmesriikide ülesanne, on komisjonil kui aluslepingute täitmise järelevalvajal täita oma roll osana kohustusest teostada järelevalvet Euroopa Liidus vastu võetud õigusaktide kohaldamise üle. Rikkumismenetlused on endiselt oluline vahend õigusnormide nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Nõuetele vastavuse edendamiseks on juba mitu aastat võetud liikmesriikidele suunatud meetmeid, eelkõige valdkondades, kus rakendamine on olnud kõige vaevalisem. Seda on muu hulgas tehtud ka veemajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas. Selline sihipärane tegevus jääb väga oluliseks ja seda jätkatakse, kuid see tuleks lõimida süsteemse lähenemisviisiga, mille eesmärk on käsitleda sektoriteüleseid küsimusi, pakkuda põhjalikku ülevaadet saavutustest ja probleemidest ning määratleda nii tehnilist kui ka poliitilist tähelepanu vajavate prioriteetide kaalukus ja ulatus.
Selline strateegiline ja põhjalik lähenemisviis, mis praegu puudub, peaks aitama välja selgitada ja käsitleda rakendamisega seotud puuduste algpõhjuseid varasemas etapis ning koostöös liikmesriikide ja komisjoniga. Komisjon oleks valmis toetama liikmesriikide jõupingutusi ning pakkuma neile tehnilist abi ja sihipärasemat rahalist toetust olemasolevatest ELi vahenditest.
See on kooskõlas 7. keskkonnaalase tegevusprogrammiga, milles on seatud esikohale õigusaktide parem rakendamine, mis võimaldab saavutada programmi eesmärke ja vastab ka vajadusele pakkuda liikmesriikidele individuaalset analüüsi ja toetust ning parandada arusaamist ja teadlikkust rakendusprobleemidest 13 .
3.Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise põhimõtted ja eesmärgid
Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise (Environmental Implementation Review, EIR) peamine eesmärk on toetada kehtiva keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide eesmärkide saavutamist, tagades samal ajal rangelt liikmesriikide võrdse kohtlemise. Olemasolevates kokkulepitud poliitikameetmetes ja eeskirjades määratletud eesmärgid on võrdlusalusteks, mille põhjal rakendamist jälgitakse.
Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise protsess peaks olema kaasav ja osalusel põhinev. Liikmesriike kutsutakse üles kaasama asjaomaseid sidusrühmi, nagu erasektor, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja juhtimistasandid, et arutada peamisi rakendamisega seotud probleeme ja otsida neile lahendusi.
Keskkonnapoliitika läbivaatamise protsess on paindlik, esiteks seetõttu, et komisjonipoolses hindamises võetakse arvesse riigi konkreetseid probleeme, ning teiseks seetõttu, et tunnustatakse täielikult liikmesriigi vabadust valida rakendamise viisid ja vahendid, tingimusel et võetavad meetmed aitavad saavutada keskkonnaalases õigustikus ja poliitikameetmetes püstitatud ühiseid eesmärke.
Käesoleva algatuse ja keskkonnapoliitika rakendamise nimel tehtava töö vahel tekib sünergia. Selles töös kasutatakse komisjoni (sh Eurostat, Teadusuuringute Ühiskeskus), Euroopa Keskkonnaameti, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni jt kogutud teavet ja andmeid ning riikide ametlikke allikaid. Lisaks toetavad keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist komisjoni poolt kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide suhtes tehtud mitmesuguste toimivuskontrollide (sh keskkonnaaruandluse kohta) tulemused ning tulevaste õigusaktiettepanekute mõju hindamise tulemused.
Seega vaatab komisjon keskkonnapoliitika rakendamise läbi, et:
anda keskkonnapoliitika rakendamise peamiste puuduste kohta igas liikmesriigis asjatundlik ja kokkuvõtlik ülevaade, mille aluseks on võrdlusalused, mis kajastavad kokkulepitud poliitilisi eesmärke ja ELi keskkonnaalastes õigusaktides määratletud peamisi kohustusi;
luua võimalus iga liikmesriigiga struktureeritud dialoogi pidamiseks rakendamisel esinevate puuduste kõrvaldamisel tehtud edusammude ja probleemide ning vajalike meetmete üle;
anda individuaalset abi liikmesriikidele, et parandada ELi keskkonnaalase õigustiku ja keskkonnapoliitika rakendamist;
tugevdada ELi nõuete järgimise kultuuri keskkonnapoliitika valdkonnas;
luua teabel põhinev alus ELi institutsioonide vaheliseks poliitiliseks mõttevahetuseks ja aruteluks horisontaalsete probleemide, võimaluste ja võimalike lahenduste üle, mille eesmärk on rakendamisel esinevaid puudusi veelgi vähendada; selgitada välja ühised probleemid ning parimad tavad ja neid omavahel jagada ning kasutada parimal viisil ära kõikjal ELis saadud kogemusi, samuti teha koostööd kõigi sidusrühmadega rakendamisel esinevate puududuste kõrvaldamiseks.
4.Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise tsükkel
Esimese sammuna hakatakse iga kahe aasta tagant koostama riigipõhiseid aruandeid, milles keskendutakse iga liikmesriigi jaoks olulistele teemadele keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika valdkonnas. Aruande esimeses osas käsitletakse niisuguseid valdkondi nagu ringmajandus, ressursitõhusus ja jäätmekäitlus; elurikkus, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, roheline taristu ja looduskapitali hindamine; õhukvaliteet, veekvaliteet ja -majandus, kemikaalid ja säästvad linnad. Teine osa hõlmab tugiraamistikku ja rakendusmeetmeid, sealhulgas selliseid teemasid nagu haldussuutlikkuse kvaliteet, nõuetele vastavuse tagamine, tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja õiguskaitsevahenditele, juurdepääs keskkonnateabele ning teadmised ja tõendusmaterjal; keskkonnamaksud, keskkonnale kahjulike toetuste järkjärguline kaotamine, keskkonnahoidlikud riigihanked ja investeeringud. Tulevikus käsitletakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist valdkondadevaheliste küsimustena kõigis asjakohastes teemavaldkondades.
Aruannetes tuuakse välja iga liikmesriigi peamised probleemid ja edusammud ELi keskkonnaalase õigustiku ja keskkonnapoliitika rakendamisel ning soovitatakse võimalikke edasisi samme. Aruanded põhinevad komisjoni ja iga liikmesriigi kahepoolsel temaatilisel koostööl keskkonnapoliitika rakendamiseks ja lõimimiseks muudesse poliitikavaldkondadesse, ning nendest lähtutakse edasisel koostööl. Aruanded loovad raamistiku komisjoni ja asjaomase liikmesriigi kahepoolseks dialoogiks ning valdkonnas nõuetele vastavuse edendamiseks vajalike meetmete jaoks. Komisjon konsulteerib liikmesriikidega enne aruannete lõplikku viimistlemist, et veenduda nende õigsuses. Kui komisjon on liikmesriikide aruanded vastu võtnud, tehakse need üldsusele kättesaadavaks.
Teiseks luuakse eespool kirjeldatu põhjal raamistik kõrgetasemeliseks aruteluks, milles käsitletakse suuremaid rakendamisel esinevaid puudusi, mis on ühised mitme liikmesriigi puhul. Peamised tähelepanekud 28 liikmesriigi aruannete kohta võetakse kokku saatedokumendis, mis avaldatakse koos aruannetega. Olenevalt tähelepanekute olulisusest koostab komisjon konkreetsed aruteludokumendid, et koos nõukoguga täiendavalt uurida teatavaid teemasid, mis puudutavad mitut liikmesriiki ning mis vajavad erilist tähelepanu ja jõupingutusi. Aruteludokumendid esitatakse nõukogule arvamuste vahetamiseks nende küsimustega seotud lähenemisviiside, kogemuste ja hea tava kohta, eelkõige juhul, kui neil on piiriülene mõju keskkonnale ja konkurentsivõimele.
Komisjon teavitab ka Euroopa Parlamenti oma peamistest horisontaalsetest tähelepanekutest, võttes nõuetekohaselt arvesse talle aluslepingutega määratud järelevalvaja rolli. Samuti teeb ta nende samade horisontaalsete tähelepanekutega seoses koostööd Regioonide Komiteega, et kaasata kohalikke ja piirkondlikke esindajaid konkreetseid meetmeid puudutava teadlikkuse suurendamisse 14 . Dialoogide tulemuste põhjal võtab komisjon pärast iga läbivaatamistsüklit järelmeetmeid.
Alates teisest läbivaatamistsüklist esitab komisjon aruande rakendamisel saavutatud edusammude kohta, mis sisaldab eelmise tsükli järeldustel põhinevaid järelmeetmeid.
5.Oodatav kasu
Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisega soovitakse parandada keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide tulemuslikkust ja tõhusust, aidates tagada keskkonnanormide täitmist. Selle lähenemisviisi selge eelis on, et see võimaldab tõstatada olulisi küsimusi ja leida võimalikke struktuurseid lahendusi ennetaval ja läbipaistval viisil, mõnel juhul isegi enne määratud tähtaegade saabumist ja nõuete täitmise tagamiseks vajalike meetmete võtmist. Täitmise tagamist puudutava lähenemisviisi määratlemiseks on komisjoni jaoks oluline olla kursis liikmesriigi süsteemse tegevusega rakendamisel esinevate puuduste algpõhjuste kõrvaldamisel ja selle tegevuse tõhususega. Parem rakendamine suurendab kodanike usaldust liidu keskkonnaõiguse vastu ja vastastikust usaldust liikmesriikide vahel ning loob võrdsed võimalused siseturul tegutsevatele ettevõtjatele 15 . Lisaks on parem õigusloome parema rakendamise küsimus: mida kindlamini kehtivate eeskirjadega nende vastuvõtmise aluseks olnud eesmärke saavutatakse, seda vähem on vaja uusi õigusakte olemasolevate eeskirjade muutmiseks või uute vastu võtmiseks.
Liikmesriigid saavad võimaluse vahetada häid tavasid ning saada üksteiselt teadmisi ja oskusteavet oma keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Ühised keskkonnaprobleemid selgitatakse kindlalt välja ning vajaduse korral saab neid ühiselt lahendada. Üldiselt suurendab parem arusaamine heakskiitu ja toetust keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise tulemustele. Põhjalik ülevaade iga liikmesriigi edusammudest võib anda võimaluse üksteiselt õppida (nn peer to peer). See peaks ühtlasi aitama kasutada ELi vahendeid sihipärasemalt, suurendada kasutusmäärasid ning tuua esile aruka investeerimispoliitika tegelikke vajadusi ja prioriteete. Lisaks oleksid liikmesriikide saavutused probleemide lahendamisel ning vajalike meetmetega seotud kulud ja kasu üldsusele ja sidusrühmadele nähtavamad.
Komisjonil tekib võimalus selgitada välja võimalikud süsteemsed lahendused keskkonnapoliitika rakendamisega seotud probleemidele, et suurendada teadlikkust varasemas etapis ja tugevdada liidu õiguse kohaldamisega seotud ennetavat mõõdet. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 16 sätestatud avaliku poliitika põhimõtetega võimaldab see liikmesriikidel paremini ennetada probleeme, mis nõuavad parandusmeetmete võtmist. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine annab parema ülevaate ka riigi ametiasutuste probleemidest liidu õiguse kohaldamisel, mis on oluline ka kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide läbivaatamisel ja uute õigusaktiettepanekute tegemisel. Algatusega parandatakse komisjonile juba kättesaadavate andmete kasutamist, kuna läbivaatamise raames on vaja koondada ja hinnata kättesaadavat teavet sihipärasemal viisil ja riikidest lähtuvalt. Lisaks sellele peaks õigusnormidele vastavuse järelevalve 17 tulemuseks olema parema keskkonnaalase teabe kättesaadavus tulevikus. Samuti annab see valdkondadeülese ülevaate peamistest rakendamisega seotud probleemidest.
6.Seosed muude algatustega
Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise eesmärk on rakendamisega seotud laiem tegevus ja algatused ühtlustada. See hõlmab paljusid keskkonnateemasid, millest mõned loovad riigispetsiifilisi teadmisi, mis võivad olla olulised Euroopa poolaasta jaoks ning aitavad edendada põhjalikumat dialoogi ja vahetada kogemusi konkreetsetel keskkonnateemadel, mis on olulised seoses majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavaga. Üheks puuduste esinemise põhjuseks on avaliku halduse kvaliteet. Läbivaatamine, mis on kooskõlas Euroopa poolaasta avaliku halduse kvaliteedi laiema analüüsiga, annab võimaluse sellealaseid teadmisi parandada.
Kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga 18 rõhutatakse selles algatuses kehtivate õiguslike ja poliitiliste kohustuste rakendamise tähtsust. ELil on hästi välja arendatud keskkonnapoliitika raamistik, mis sisaldab hulgaliselt direktiive ja muid mittesiduvaid poliitilisi sihte ja eesmärke, mille rakendamist jälgitakse üldiselt sektoripõhiselt. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise eesmärk on süsteemselt uurida iga liikmesriigi peamisi rakendamisega seotud probleeme kõigis keskkonnasektorites, suurendades niiviisi poliitika sidusust. Läbivaatamine aitab kaasa ka paremale reguleerimisele, esitades tõendeid olemasolevate õigusaktide praktilise toimimise kohta, mis on vajalik parandusmeetmete ettevalmistamiseks.
Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine on seotud keskkonnaalase aruandluse toimivuse käimasoleva kontrolliga, mille eesmärk on sidusam ja koordineeritum lähenemisviis seoses rakendamist ja nõuetele vastavust käsitleva teabe esitamisega. Sellisest lähenemisviisist on läbivaatamisel palju kasu, sest see annab asjakohast teavet rakendamise seisust ja sellest, kui kaugel eesmärkidest ollakse, mis omakorda oleks lähtepunktiks liikmesriikidega dialoogi pidamisel ja meetmete võtmisel. Samuti peaks selline lähenemisviis toetama läbivaatamise ennetavat laadi, kuna see näitab tulevaste rikkumiste riski, mis võimaldab otsida lahendusi õigel ajal. Üldsuse kaasamine keskkonnateabele juurdepääsu tagamise kaudu, üldsuse osalemine ja õiguskaitse kättesaadavus on rakendamise seisukohast hädavajalikud. Hädavajalik on ka nõuetele vastavuse tagamine, st avaliku sektori asutuste kombineeritud meetmed rikkumiste ärahoidmiseks õigusnormide täitmise edendamise ja ettevõtetega tehtava koostöö kaudu, rikkumiste kindlakstegemiseks kontrollide ja muude nõuete täitmise järelevalve meetodite abil ja rikkumiste käsitlemiseks nõuete täitmise tagamise teel. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine hõlmab kõiki neid teemasid, tagades nii täieliku sidususe.
7.Järeldused ja tulevikuväljavaated
Käesolevas teatises käsitletakse protsessi, mis näitab komisjoni taaspühendumist keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide paremale rakendamisele. Eesmärk on töötada läbipaistvamalt ja kaasavamalt, et olemasolevad keskkonnanormid ja poliitikameetmed teeniksid paremini olulisi ühiskondlikke eesmärke tihedas koostöös muude asjaomaste poliitikavaldkondadega.
Selleks avaldab komisjon riikide aruanded, mida järk-järgult täiendatakse. Komisjon ei suuda aga kõnealust eesmärki üksi saavutada. See protsess eeldab kõigi asjaomaste ELi institutsioonide, liikmesriikide ja muude osalejate ühist pühendumist. Iga kahe aasta tagant esitatavate riigipõhiste aruannete koostamine ei ole täiendav koormus liikmesriikidele ning uusi aruandluskohustusi ei kehtestata. Läbivaatamise lisaväärtus ja eespool kirjeldatud oodatava kasu suurus sõltub kokkuvõttes riigi ametiasutuste järelmeetmetest. Järelmeetmete võtmise toetamiseks jätkab komisjon tehnilist tööd erinevates töörühmades, käsitledes valdkondlikke küsimusi, mis on seotud vee, jäätmete, looduse, õhu ja tööstusheitega.
