Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016DC0230

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole

COM/2016/0230 final

Brüssel,20.4.2016

COM(2016) 230 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole


1.    Sissejuhatus

22. märtsi 2016. aasta pommirünnakud Brüsselis juhtisid taas kord tähelepanu julgeolekuriskile, mida terrorism Euroopas põhjustab. Madridis, Londonis, Kopenhaagenis ja Pariisis toimunud jõhkrad massikuriteod tuletavad järjekordselt meelde vajadust kaugelevaatava ELi julgeolekupoliitika järele, mis vastab ähvardavate ohtude ulatusele.

Kõrgetasemelise julgeoleku tagamine eurooplastele on eesmärgina sätestatud aluslepingutes ning president Jean-Claude Juncker on oma 15. juuli 2015. aasta poliitilistes suunistes nimetanud seda Euroopa ühiseks kohustuseks. Ajajärgul, mil terrorism ja raske kuritegevus on piiriülesed, lasub nii Euroopa Liidul kui ka liikmesriikidel kohustus tagada oma kodanikele kooskõlas EL põhiõigustega sisejulgeoleku ala, kus isikud on kaitstud. Liikmesriigid on julgeoleku eest esmavastutavad, 1 kuid üksi tegutsedes ei saa nad piiriüleseid ohtusid tulemuslikult kõrvaldada. Seetõttu on vaja luua Euroopa tasandil vahendid, taristu ja keskkond, mille abil liikmesriikide ametiasutused saavad ühiste probleemide lahendamiseks tulemuslikult koostööd teha: tulemuslik ja tegelik julgeolekuliit, kus kodanike õigused ja vabadused on hästi kaitstud.

Euroopa julgeoleku tegevuskavas on ELi jaoks sätestatud selge raamistik paremaks koostööks julgeoleku valdkonnas 2 ning selle alusel on Euroopa Ülemkogu kiitnud heaks uuendatud sisejulgeoleku strateegia 3 . Terrorism on üks tegevuskava kolmest prioriteedist. Ülejäänud kaks prioriteeti on organiseeritud kuritegevus ja küberkuritegevus. Pärast Brüsseli rünnakuid kohtusid Euroopa Parlament, ELi justiits- ja siseministrid ning komisjon, 4 et rõhutada oma otsusekindlust ettenähtud meetmete võtmise kiirendamiseks ja terrorismivastase võitluse süvendamiseks. Seetõttu annab käesolev teatis aasta pärast tegevuskava esitamist ülevaate selle rakendamisel tehtud edusammudest, keskendudes ELi panusele terrorismivastasesse võitlusesse.

Euroopa Liidu eesmärk on tagada kodanikele sisepiirideta ala, mis rajaneb vabadusel, turvalisusel ja õigusel. Eurooplased vajavad kindlustunnet, et nende vabadus ja turvalisus on Euroopa piires liikudes hästi kaitstud ja et sealjuures järgitakse täies ulatuses liidu väärtusi, kaasa arvatud õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi. Selleks nähakse aluslepingutes ette vajadus tagada julgeoleku kõrge tase, sealhulgas ennetavate meetmete ning politsei, kohtuorganite ja muude pädevate asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö kaudu 5 . Selleks peavad EL ja liikmesriigid võtma eesmärgiks teha koostööd 6 mitte pelgalt riigi sisejulgeoleku, vaid kogu liidu üldise julgeoleku kaitsmiseks.

Kuritegevuse ja terrorismi kõige raskemate vormide puhul on ühe liikmesriigi sisejulgeolek kõigi liikmesriikide sisejulgeolek. Nüüd on aeg tegutseda, nagu president Juncker 12. aprillil 2016 parlamendis sedastas. Killustatus muudab Euroopa haavatavaks. See kehtib nii julgeoleku kui ka mitmes muus valdkonnas. Euroopa vajab tegelikku julgeolekuliitu. Julgeolekuliidu raames peaks ühe liikmesriigi politseiametnik jagama olulist teavet oma piiriüleste kolleegidega sama enesestmõistetavalt, nagu ta teeks seda oma riigi kolleegide puhul. Selleks on vaja põhjalikku muutust kahel tasandil. Euroopa tasandil on vaja kiiremas korras kõrvaldada olemasolevate teabevahetusvahendite allesjäänud puudujäägid, killustatus ja tegevuspiirangud, et tagada koostööstruktuuride võimalikult suur tulemuslikkus ning Euroopa õigusaktide ajakohastatus ja tugevus võitluses terroristidest kurjategijate ja nende tegevusega. Seda on vaja usaldusliku keskkonna loomiseks liikmesriikide ametiasutuste tasandil ning selleks, et võtta kasutusele õiguslikud ja praktilised vahendid, mis võimaldavad neil ühiste probleemide lahendamiseks koostööd teha. Tulemusliku julgeolekuliidu täieulatuslik lisaväärtus sõltub suurel määral kõnealuste vahendite ja struktuuride kasutamisest, et kõrvaldada igasugused tulevased lüngad operatiivtegevuses ja politseil kasutada olevas teabes. Selleks on vaja muutust töökultuuris liikmesriikide tasandil, et kõik nende õiguskaitseametnikud iga viimase politseinikuni välja omandaksid süsteemse koostöö ja teabe jagamise harjumuse. Kui me tahame üle saada killustatusest, mida terroristid ja kurjategijad edukalt ära kasutavad, on vaja ühise vastutuse tunnetamist ning soovi ja suutlikkust selle nimel tegutseda.

Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine on juba alanud 7 . Liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad nüüd oma jõupingutusi mitmekordistama, et tagada tegevuskava täielik rakendamine ja saavutada viivitamata tulemusi. Samal ajalt tähendavad praegu Euroopa ees seisvad arvukad ja kattuvad probleemid, mis on seotud meie naabruse ebastabiilsuse ja üleilmsete jõududega laiemalt, et nüüd on aeg saada ülevaade tegevuskava elluviimisest laiemate poliitiste suundumuste kontekstis, eelkõige meetmetest, mis on võetud Euroopa rände tegevuskava, digitaalse ühtse turu, energialiidu ja hübriidohtude vastu võitlemise raames. Selliste seoste loomine ja parem koordineeritus muudab liidu vastupanu- ja reageerimisvõimelisemaks ning paremini ette valmistatuks kooskõlas nõukogu järeldustega Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia (20152020) kohta 8 .

Seetõttu on käesoleval teatisel kaks eesmärki: esiteks hinnata Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimist seoses konkreetsete operatiivküsimustega ja tuvastada selle rakendamisel ilmnenud puudujäägid terrorismivastase võitluse valdkonnas; teiseks teha kindlaks, missuguseid meetmeid on nende puudujääkide kõrvaldamiseks veel vaja võtta, ning arendada olemasolevaid vahendeid kasutades välja uued alalise koostöö struktuurid terrorismivastase võitluse eest vastutavate operatiivteenuste vahel, et koondada Europoli, Eurojusti, luureteenistuste, politseiasutuste ja kohtuorganite töö. Selles kehtestatakse toimiva ja tulemusliku julgeolekuliidu tegevuskava, mis suurendab meie ühist suutlikkust terrorismiohuga toimetulekuks.

2.    Terrorismiohu kõigi mõõtmete käsitlemine

Terrorismi- ja radikaliseerumisvastase võitluse valdkonnas oli Euroopa julgeoleku tegevuskava eesmärgiks rakendada konkreetsetes riskipiirkondades sihipäraseid operatiivmeetmeid, et saavutada ELi kollektiivse terrorismivastase võitluse suutlikkuse kohene paranemine. Hoolimata paljudest käimasolevatest meetmetest ilmnesid hiljutiste rünnakute käigus korduvad mustrid.

Mitmel juhul panid rünnakud toime teadaolevalt radikaliseerunud isikud, kes on sageli ka varem organiseeritud kuritegevuses osalenud ja kes kujutavad endast julgeolekuriski, kuna neil on võimalik takistamatult liikmesriikide sees ja vahel liikuda ja kolmandatest riikidest tagasi pöörduda. Seda täheldati isegi juhul, kui isikute liikumine oli õiguskaitseasutuste andmebaasides registreeritud või luureteenistustele teada. Mõni rünnakutega seotud isik oli juba õiguskaitseasutuste poolt tagaotsitav. Sellest hoolimata oli neil võimalik kasutada kohalike võrgustike logistilist toetust, mis võimaldas neil tabamatuks jääda ja rünnakuid planeerida. Rünnakuid iseloomustas ka toimepanijate suutlikkus toota suures koguses lõhkeaineid, kuna neil oli juurdepääs märkimisväärsetele lähteainete ja pürotehniliste seadmete kogustele. Terroristidel oli ka ebaseaduslik juurdepääs sõjaväelistele relvadele ja laskemoonale. Lisaks näitasid rünnakud toimepanijate suutlikkust võtta sihtmärgiks elutähtsad infrastruktuurid ja suured avalikud ruumid eri liikmesriikides ning rünnata neid hoolimata juba kehtivatest kaitsemeetmetest.

Selline kuritegevus kuulub Euroopa julgeoleku tegevuskava raames juba kindlaks määratud terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmete alla. Terrorismivastase võitluse prioriteedi raames keskenduti Euroopa julgeoleku tegevuskavas ohule, mida kujutavad endast tagasi pöörduvad terroristidest välisvõitlejad, radikaliseerumise ennetamisele ning terroristide ja nende toetajate karistamisele. Tegevuskavas rõhutati järgmiste asjaolude olulisust: katkestada terroristide juurdepääs rahastamisele, tulirelvadele ja lõhkeainetele, parandada kodanike ja elutähtsate infrastruktuuride kaitset ning tegeleda terrorismivastase võitluse välismõõtmega väljaspool ELi piire. Samuti toonitati selles parema teabevahetuse olulisust terrorismiga seotud isikute tulemusliku jälgimise seisukohast. Seetõttu on Euroopa julgeoleku tegevuskava täiemahuline rakendamine nende valdkondade konkreetse parandamise seisukohast ülioluline.

Tegevust neis erilist tähelepanu vajavates valdkondades on tugevdatud 2015. aasta detsembris vastu võetud tulirelvade ja lõhkeainete tegevuskavaga, 9  2016. aasta veebruaris vastu võetud terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskavaga 10 ning 6. aprilli 2016. aasta teatisega piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta 11 .

2.1.    Tegelemine ohuga, mida kujutavad endast päritoluriiki tagasi pöörduvad terroristidest välisvõitlejad

Hiljutise uuringu kohaselt 12 on 4 000st oletatavalt ELi liikmesriikidest pärit välisvõitlejast ligikaudu 30 % naasnud oma päritoluriiki. Tagasipöördunud välisvõitlejad olid seotud 2015. ja 2016. aasta terrorirünnakutega. Mõnda välisvõitlejat on instrueeritud Euroopasse tagasi pöörduma, et panna toime terrorirünnakuid, levitada Daeshi propagandat ning teisi radikaliseerida ja värvata.

Liikmesriikide ametiasutuste esmane prioriteet on olla kursis terroristidest välisvõitlejate liikumisega nii riiki sisse kui ka riigist välja ning jagada selle kohta teavet teiste liikmesriikide ja ELi ametitega. Komisjon on teinud ettepaneku mitme meetme kohta, mille liikmesriigid peavad kiiresti vastu võtma ja rakendama:

Schengeni infosüsteem: see on Euroopa suurim julgeolekuandmebaas. See sisaldab rohkem kui 64 miljonit hoiatusteadet, mille on sisestanud 29 Euroopa riiki. 2015. aastal sooritasid liikmesriikide ametiasutused andmebaasis rohkem kui 3 miljardit otsingut. See tähendab 300% kasvu võrreldes 2013. aasta juuni seisuga. 2016. aasta juunis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel uuritakse võimalusi Schengeni infosüsteemi talitlusprobleemide lahendamiseks seoses terroristidest välisvõitlejatega. Käesoleval aastal teeb komisjon ettepaneku Schengeni infosüsteemi läbivaatamise kohta seoses ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise ja sisenemiskeeldudega, näokujutise kasutamisega biomeetriliseks tuvastamiseks ning uute hoiatusteadete loomisega tagaotsitavate tundmatute isikute kohta, mis parandavad süsteemi lisaväärtust õiguskaitse eesmärgil 13 . 2017. aasta keskpaigaks lisatakse süsteemi ka sõrmejälgede tuvastamise otsing, nagu olemasolevas õigusraamistikus ette nähtud. Seni peaksid liikmesriigid sisestama süsteemi hoiatusteated kõigi meetmete kohta, mis on võetud seoses sisenemiskeeluga liikmesriigi territooriumile või väljasaatmisega liikmesriigi territooriumilt.

Ühised riskinäitajad: 2015. aasta juunis koostas komisjon esimese terroristidest välisvõitlejaid käsitleva ühiste riskinäitajate nimekirja, mis on mõeldud terrorismi eesmärgil reisimise tuvastamiseks 14 . Ühised riskinäitajad ja FRONTEXi suunised toetavad nüüd riikide piirivalveasutuste tööd isikute kontrollimisel.

Kindlam välispiir: kavandatav Euroopa piiri- ja rannikuvalve süsteem, 15 mille kaasseadusandjad peaksid vastu võtma hiljemalt käesoleva aasta juuniks, tähendab uut etappi integreeritud piirihalduses ja parandab ühtseid välispiiri halduse standardeid. Komisjon on esitanud ka ettepanekud Schengeni piirieeskirjade 16 muutmiseks, et kehtestada kohustus kontrollida välispiiril süstemaatiliselt kõiki isikuid, kaasa arvatud ELi kodanikke ja nende perekonnaliikmeid, kasutades selleks asjaomaseid õiguskaitseasutuste andmebaase. Eesmärk on sõeluda välja isikud, kes kujutavad endast ohtu avalikule korrale ja sisejulgeolekule. Komisjon on läbi vaadanud ka Schengeni käsiraamatu, et selgitada nn mittesüstemaatilise kontrolli olemust, ja esitanud suunised, mis aitavad piirivalveametnikel kehtetuks tunnistatud dokumente konfiskeerida.

Esmase vastuvõtu keskused: mõni terrorist on viimastel kuudel proovinud ära kasutada ulatuslikku ebaseadusliku rände voogu ELi välispiiril. Esmase vastuvõtu süsteem aitab tuvastada isikud, kes ohustavad ELi julgeolekut, ja eraldada nad kaitset vajavatest isikutest. Esmase vastuvõtu keskuste töövoog ja ümberpaigutamisprotsess hõlmavad süsteemseid turvakontrolle, 17 mille teostamist toetavad saabujate registreerimisel ja neilt sõrmejälgede võtmisel Frontex ja Europol.

Komisjoni direktiivi ettepanek terrorismivastase võitluse kohta 18 (vt punkt 2.3) sisaldab sellise välisriikides ja ELi piires reisimise ning ELi sisenemise kriminaliseerimist, mille eesmärgiks on terrorism 19 . Komisjoni ettepaneku ambitsioonitase tuleb õigusloome protsessis säilitada, et võidelda piisavalt ohuga, mida kujutavad endast eelkõige ELi taassisenevad terroristid.

Vaja on ka täiendavaid meetmeid: on oluline, et tagasi pöörduvad välisvõitlejad tuvastataks, neid küsitletaks ja kontrollitaks, et hinnata nendest tuleneva riski taset. Ohtlikuks peetavatel isikutel ei tohiks olla võimalik põgeneda. Teavet tagasipöördujate kohta tuleks süsteemselt jagada Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega ja Schengeni infosüsteemi kaudu teiste liikmesriikidega.

Lisaks tuleks broneeringuinfo kasutamist käsitlev direktiiv nõukogus ametlikult vastu võtta ja kiiremas korras rakendada 20 .

Järgmised sammud

Liikmesriigid peaksid:

-süstemaatiliselt sisestama Schengeni infosüsteemi kogu terrorismiga seotud teabe. Kogu isikute ja objektidega seotud asjakohane teave tuleks selgelt märgistada kui terrorismiga seotud tegevus;

-süstemaatiliselt teavitama Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskust tagasipöördujatest;

-kasutama piirikontrolli käigus ühiseid riskinäitajaid;

-tagama kõigi esmase vastuvõtu keskustesse saabujate süstemaatilise registreerimise ja turvakontrolli ning lähetama Europolile ja Frontexile vajalikke eksperte;

-korraldama kõigi tagasipöördujate süsteemse küsitlemise ja kontrollimise, et hinnata neist tuleneva riski taset;

-võtma nõukogus vastu broneeringuinfo kasutamist käsitleva direktiivi ja seda kiiremas korras rakendama.

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid:

-võtma hiljemalt 2016. aasta juuniks vastu komisjoni direktiivi ettepaneku terrorismivastase võitluse kohta, Euroopa piiri- ja rannikuvalve süsteemi ja Schengeni piirieeskirjade muudatused, säilitades nende kõrge ambitsioonitaseme.

Komisjon teeb järgmist:

-valmistab 2016. aasta juuniks koostöös eesistujariigiga ette operatiivmeetmed Schengeni infosüsteemi paremaks kasutamiseks seoses terroristidest välisvõitlejatega;

-teeb 2016. aasta lõpuks ettepaneku Schengeni infosüsteemi läbivaatamise kohta, et parandada süsteemi lisaväärtust õiguskaitse eesmärgil;

-valmistab 2016. aasta oktoobriks ette rakendusotsuse broneeringuinfo üksuste koostalitlusvõime kohta broneeringuinfo andmete vahetamisks.

2.2.    Radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine

Suurem osa Pariisi ja Brüsseli rünnakutes osalenud terroriste on ELi kodanikud, kes olid ühiseid Euroopa väärtusi eitavate vägivaldsete ideoloogiate mõjul radikaliseerunud. Esmatähtis on vältida rohkemate inimeste radikaliseerumist ja tagada, et juba radikaliseerunud isikud osaleksid deradikaliseerumisprogrammides ning et neil ei lastaks levitada terroristlikku propagandat ega teha vihkamist õhutavaid avaldusi.

Komisjon on võtnud meetmeid järgmistes valdkondades, kus liikmesriigid peavad nüüd meetmeid operatiivtasandil konkreetselt rakendama.

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus: keskus asutati 1. oktoobril 2015, et tõhustada toetust liikmesriikidele ja esmatähtsatele kolmandatele riikidele. Keskuse järgmise viie aasta eelarve on 25 miljonit eurot.

Terroristlik propaganda ja vihkamist õhutavad avaldused internetis: ELi internetisisust teavitamise üksus loodi 1. juulil 2015 Europolis, et tegeleda internetis leiduva terroristliku sisuga materjaliga. Üksus on hinnanud rohkem kui 4 700 ühikut materjali 45 platvormilt ja teavitanud internetiettevõtjaid rohkem kui 3 200 korral sisust, mis tuleb eemaldada. Tulemusliku eemaldamise määr on 91 %. Liikmesriigid peaksid lähetama ELi internetisisust teavitamise üksusesse eksperte. ELi interneti foorum loodi 2015. aasta detsembris partnerluses internetisektoriga, et piirata terroristliku sisuga materjali kättesaadavust internetis ja suurendada tõhusa vastupropaganda mahtu. Komisjon toetab alternatiivse vastupropaganda edendamise meetmeid. Internetisektor töötab koos Europoliga välja ühist teavitamisplatvormi, mis aitab lahendada probleemi, et ühelt saidilt kõrvaldatud materjal laaditakse üles mujale. Kogu ELi hõlmavast kodanikuühiskonna mõjujõu suurendamise programmist antakse toetust alternatiivse vastupropaganda kampaaniate tulemuslikkuse maksimeerimiseks. Nende kahe algatuse jaoks on Sisejulgeolekufondist ette nähtud 10 miljonit eurot. Lisaks intensiivistab komisjon koostöös internetiettevõtjate, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga tööd internetis vihkamist õhutavate avalduste probleemiga tegelemiseks. Seda ja mitut teist küsimust käsitletakse kavandatavas teatises radikaliseerumise ennetamise kohta.

Tegelemine vanglates toimuva radikaliseerumisega: noored, kes võivad olla esmakordsed õigusrikkujad või kes sattuvad vanglasse väiksemate kuritegude eest, on radikaliseerimisele ja terroristlikule värbamisele eriti vastuvõtlikud. Komisjon on 2015. ja 2016. aastal eraldanud 8 miljonit eurot, et rakendada nõukogu järeldused, 21 millega eraldatakse rahalised vahendid rehabiliteerimis- ja deradikaliseerimisprogrammide väljatöötamiseks vanglates ja neist väljaspool, vastavate riskihindamisvahendite tarbeks ja spetsialistide koolitamiseks. Liikmesriigid peavad neid vahendeid arukalt kasutama, tagades, et jõutakse kõige haavatavamate rühmadeni.

Radikaliseerumise ennetamine hariduse ja noorte teavitamise kaudu: programmi „Erasmus+” raames on nüüd prioriteediks kaasatuse suurendamine ja alusväärtuste edendamine. Selleks on kättesaadavaks tehtud kuni 400 miljonit eurot ja märtsis algatati konkreetne, 13 miljoni euro suuruse eelarvega projektikonkurss parimate tavade kindlakstegemiseks ja levitamiseks. Komisjon algatab ka suuremahulised virtuaalsed vahetusprogrammid kolmandate riikidega, et edendada kultuuridevahelist mõistmist õpetajate, laste ja noorte hulgas, eelkõige programmide eTwinning ja „Erasmus+” kaudu.

Peamine radikaliseerumisega võitlemine toimub kohalikul tasandil ning liikmesriigid peavad seadma prioriteediks selliste kohaliku tasandi partnerite leidmise ja kaasamise, kellel on piisav mõju ja koolitus radikaliseerumisvastaste sõnumite edastamiseks ning radikaalsete jutlustajate ja organiseeritud kuritegelike rühmituste levitatavale õpetusele alternatiivsete mudelite pakkumiseks.

Lisaks neile ennetavatele ja hariduslikele radikaliseerumisvastastele meetmetele on vaja ka rohkem julgeolekule orienteeritud lähenemisviisi, mis tagaks liikmesriikidevahelise teabevahetuse vabastatud süüdimõistetute kohta, keda kahtlustatakse radikaliseerumises, või teadaolevalt radikaliseerunud isikute kohta, et tagada järelevalve ja piisavad meetmed seoses isikutega, kes kujutavad endast suurt ohtu.

Järgmised sammud

Liikmesriigid peaksid:

-aktiivselt toetama riiklikke ja piirkondlikke algatusi radikaliseerumise ennetamiseks, spetsialistide ja kohalike partnerite koolitamiseks ning kasutama parimal võimalikul viisil ära kättesaadavaid ELi vahendeid;

-lähetama kohe eksperte ELi internetisisust teavitamise üksusesse;

-vahetama teiste liikmesriikidega ennetavalt kogu asjakohast teavet vabastatud süüdimõistetute kohta, keda kahtlustatakse radikaliseerumises, või teadaolevalt radikaliseerunud isikute kohta, et tagada endast suurt ohtu kujutavate isikute järelevalve.

Komisjon teeb järgmist:

-võtab 2016. aasta teises kvartalis vastu teatise radikaliseerumise ennetamise kohta;

-rakendab partnerluses internetisektoriga kiiremas korras ELi interneti foorumi raames välja töötatud 2016. aasta tegevuskavas kehtestatud konkreetsed meetmed.

2.3.    Terroristide ja nende toetajate karistamine

Hiljutised sündmused näitasid, et terroristid sõltuvad kohalikust toetusest. Lisaks vastupropagandale, millega võideldakse terroristide propaganda ja radikaliseerumise vastu, peaksid teavituskampaaniad sisaldama selget infot selle kohta, et terroriaktile kaasaaitamine, sellele üleskutsumine või kihutamine, nagu näiteks eluaseme, transpordi või materiaalse toetuse pakkumine terroristidele või avalik üleskutse terroriakti toimepanemiseks on samuti terrorismiga seotud kuritegu, mille eest määratakse range karistus. On olemas kehtivad ELi õigusaktid, millega tagatakse, et selline käitumine on kogu liidus kriminaalne, 22 ja komisjoni direktiivi ettepanek terrorismivastase võitluse kohta tugevdab seda raamistikku, lisades kuritegude hulka terrorismi eesmärgil reisimise, passiivse väljaõppe, rahastamise, igasuguse materiaalse toetuse pakkumise ja terrorismile kaasaitamise. Direktiiviga tagatakse, et nende kuritegude suhtes kehtib ühine minimaalne kriminaalkaristus. Ettepanek sisaldab ka konkreetseid sätteid terrorismiohvrite õiguste kohta. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kõnealuse direktiivi osas kiiresti kokkuleppele jõudma 23 .

Raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismiga seotud kuritegude eduka ennetamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise oluline element on digitaalsete tõendite kiire kaitsmine ja kogumine, nagu on rõhutatud ELi justiits- ja siseministrite ja ELi institutsioonide esindajate 24. märtsi 2016. aasta ühisavalduses Brüsseli terrorirünnakute kohta 24 . Asjaomane teave on sageli eraettevõtjate valduses nende serveritel, mis paiknevad tihti väljaspool uurimist teostava õiguskaitseasutuse territooriumi ja on seetõttu väljaspool tema kohtualluvust. Kui välja arvata vastastikuse õigusabi menetlused ja mõni piiratud eeskiri rahvusvahelistes lepingutes, ei ole sellisele teabele ligipääsemiseks olemas ühtlustatud lähenemisviisi. Selle tulemusena on välja kujunenud suur hulk erinevaid riiklikke lähenemisviise, mis põhjustab uurimise seisukohast probleeme. Komisjon teeb koostööd erasektoriga, et hõlbustada ELi-ülesel ühisel arusaamal rajanevat koostööd juurdepääsu kohta elektroonilisele teabele ja tõenditele, ning pakub välja lahendusi, sealhulgas vajaduse korral õigusakti.

Järgmised sammud

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid:

-lõpetama esmatähtsa küsimusena 2016. aasta juuniks arutelud komisjoni terrorismivastast võitlust käsitleva direktiivi ettepaneku üle ja säilitama selle kõrge ambitsioonitaseme.

Komisjon teeb järgmist:

-pakub 2017. aasta suveks välja lahendused, kaasa arvatud vajaduse korral õigusakti, et lahendada digitaalsete tõendite kogumise probleem kriminaalmenetlustes.

2.4.    Teabevahetuse parandamine

Teadaolevad kurjategijad ja sellised teadaolevad isikud, keda peetakse potentsiaalselt ohtlikuks, ei tohiks jääda avastamata. Euroopa julgeoleku tegevuskavas on juba tehtud ettepanekuid meetmete kohta, mille abil kõrvaldada peamised takistused, et võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega tegutseda ELi tasandil tõhusalt ja jätkusuutlikult. Eelkõige on vaja parandada liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja ELi ametite vahelist teabevahetust ja asjakohaste andmebaaside ja infosüsteemide koostalitlusvõimet.

Selleks on komisjon esitanud mitu ettepanekut. Ühised andmekaitse-eeskirjad võimaldavad nüüd õiguskaitseasutustel ja kohtuorganitel teha tõhusamat koostööd, suurendada usaldust ja õiguskindlust. 14. aprillil 2016 vastu võetud andmekaitsedirektiiv politsei- ja kriminaalkohtuvõimude jaoks tuleb liikmesriikidel kiiresti üle võtta. Lisaks sellele on Euroopa Liit pidanud Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi rahvusvahelise raamlepingu (andmekaitse raamleping) üle, millega soovitakse tagada ELi ja USA vahel edastatavate isikuandmete kaitse kõrge tase kuritegude, sealhulgas terrorismikuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende kuritegude eest vastutusele võtmiseks. Leping tuleks kiiresti sõlmida.

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad seadusandlikud ettepanekud nüüd kiiresti heaks kiitma ning liikmesriikidel tuleb kiirendada olemasolevate teabevahetussüsteemide ja struktuuride rakendamist:

Läbivaadatud Europoli määruse lõplik vastuvõtmine kujutab endast otsustavat sammu, et teha Europolist ELi õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus. Läbivaadatud määrust kohaldatakse alates 2017. aasta kevadest.

2016. aasta jaanuaris käivitati Europoli juures Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, mille eesmärk on toetada võitlust terrorismi ja radikaliseerumise vastu. Selleks kavatsetakse tõhustada asjaomaste ametiasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd ja luua turvaline keskkond teabevahetuseks 25 . 24. märtsi 2016. aasta ELi justiits- ja siseministrite ning ELi institutsioonide ühisavalduse 26 kohaselt tuleb liikmesriikidel teha kiiremas korras kättesaadavaks piisavad eksperditeadmised. Euroopa terrorismivastase võitluse keskust tuleks nüüd tugevdada selliselt, et see toimiks õiguskaitseasutuste luureteabe keskusena terrorismi analüüsimiseks ja ohtude hindamiseks ja toetaks terrorismivastase võitluse tegevuskavade väljatöötamist. Komisjon kavatseb esitada algatused selle kohta, kuidas keskuse struktuuri tugevdada. Keskusel peaks olema suutlikkus kavandada ühisoperatsioone, hinnata ohtusid ja koordineerida õiguskaitseasutuste luureteavet, keskuse töötajad oleksid liikmesriikide vastutavatest institutsioonidest ja komisjonist ning keskuse suhtes kohaldataks vajalikke demokraatliku kontrolli mehhanisme. Seejärel asuks keskus käsikäes ELi luureandmete analüüsi keskusega komisjoni toel ja tihedas koostöös riiklike julgeolekuteenistuste terrorismivastase võitluse rühmaga tegutsema. Euroopa terrorismivastase võitluse keskus ja luureandmete analüüsi keskus peaksid kiiremas korras hakkama välja töötama ühiseid terrorismi ja radikaliseerumise ohuhinnanguid.

Hiljutises teatises „Tugevamad ja arukamad piiride ja julgeoleku infosüsteemid 27 käivitatakse arutelu selle üle, kuidas kõrvaldada puudujäägid praegustes andmesüsteemides ja andmehaldusarhitektuuris, piiratud koostalitlusvõimes, omavahelises ühendatuses ja juurdepääsus ja seda täies kooskõlas andmekaitse eeskirjadega. Tulemuseks võiks olla Euroopa ühine andmehoidla ja ELi reisimis-, rände- ja julgeolekuotstarbeline integreeritud biomeetriliste isikuandmete halduse süsteem. Seda tööd tuleb kiirendada.

Samuti on komisjon teinud ettepaneku seada välispiiride jaoks sisse biomeetrilisi andmeid kasutav ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteem, 28 mis on õiguskaitseasutustele kättesaadav ja teiste süsteemidega (eeskätt viisainfosüsteemiga) koostalitlusvõimeline.

Piiriülene teabevahetus on ELi õiguskaitseasutuste jaoks hädavajalik. Prümi raamistik tuleb rakendada ja täielikult ära kasutada. Kõnealune raamistik pakub DNA profiilide, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete automaatset võrdlevat analüüsi. Samuti tuleks eelisarendada Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi süstemaatilisemat ja järjepidevamat kasutamist.

Euroopa karistusregistrite infosüsteemi laiendamine kolmandate riikide kodanikele: Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid vastu võtma komisjoni ettepaneku ELi kriminaalkaristusi käsitleva teabevahetuse süsteemi muutmiseks, et lisada sellesse karistusregistrite andmete vahetamine kolmandate riikide kodanike kohta.

Kohtualluvus digitaalsetele tõenditele juurdepääsu puhul: komisjon teeb koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et töötada ekspertide ja teiste sidusrühmadega peetud konsultatsioonide alusel välja ühine ELi lähenemisviis, mille alusel määratakse kindlaks õiguskaitseasutuste pädevus, kui nad pöörduvad vahetult andmete poole, mis on talletatud või asuvad välismaal (st kaaluda muid seonduvaid tegureid kui territoriaalsuse põhimõte).



Järgmised sammud

Liikmesriigid peaksid:

-suurendama Euroopa terrorismivastase võitluse keskusesse lähetatud ekspertide arvu;

-tagama kiiremas korras Prümi raamistiku rakendamise ja kasutama senisest süstemaatilisemalt ja järjepidevamalt Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi.

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid:

-viima 2016. aasta juuniks lõpule läbivaadatud Europoli määruse vastuvõtmise;

-jõudma 2016. aasta lõpuks kiiremas korras kokkuleppele komisjoni ettepanekute suhtes, mis käsitlevad ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi laiendamist kolmandate riikide kodanikele.

Komisjon teeb järgmist:

-esitab 2016. aasta sügiseks algatused Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse tugevdamiseks;

-moodustab 2016. aasta maiks eksperdirühma, mille ülesandeks on teha ettepanekuid olemasolevate infosüsteemide parandamiseks ja/või arendamiseks, kõrvaldada lüngad andmetes ja liikuda infosüsteemide koostalitluse suunas, nagu see on ette nähtud teatises piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta, järgides seejuures ambitsioonikat ajakava;

-kasutab talle aluslepingutega antud volitusi, et tagada ELi õigustiku nõuetekohane rakendamine.

2.5.    Tulirelvade ja lõhkeainete muutmine terroristidele kättesaamatuks

Väga oluline on piirata terroristide juurdepääsu lõhkeainete lähteainetele ja detonaatoritele. Komisjon on juba tuvastanud suuri puudujääke 29 selles, kuidas liikmesriigid rakendavad lõhkeainete lähteaineid käsitlevat määrust 98/2013, 30 ja võtab meetmeid olukorra parandamiseks. 2016. aastal on komisjonil kavas hinnata vajadust vaadata nimetatud määrus läbi. Teine oluline aspekt on nii tsiviil- kui ka sõjalise otstarbega lõhkeainevarude turvalisus.

Terroristide juurdepääs automaatrelvadele on endiselt suur probleem. Lünk, mis võimaldas tulirelvi taas laskekõlblikuks muuta, on nüüd kõrvaldatud. Komisjon võttis 18. novembril 2015. aastal vastu rakendusmääruse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise ühiste normide kohta 31 . Rakendusmäärust hakati kohaldama 8. aprillil 2016 ja sellega tagatakse laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus.

Lisaks sellele esitas komisjon 18. novembril 2015 ettepaneku vaadata läbi direktiiv 91/477/EMÜ 32 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Ettepaneku eesmärk on piirata mõnede kõige võimsamate poolautomaatrelvaliikide ja kergesti täisautomaatseks muudetavate relvaliikide kättesaadavust. Samuti soovitakse ettepanekuga tõhustada liikmesriikidevahelist teabevahetust, tulirelvade jälgitavust ja märgistamiseeskirju. Ettepaneku vastuvõtmine Euroopa Parlamendis ja nõukogus peaks olema esmatähtis, kuna selle abil täiendatakse meetmeid, mis on võetud sõjaväelist tüüpi relvade taas laskekõlblikuks muutmise ja salakaubaveo vastu.

Kõige suuremaks probleemiks on aga ebaseaduslikud relvad. Salakaubana veetavate relvade hankimine naaberpiirkondadest on endiselt suur probleem ja ka uute hankeallikate tekkimise oht tuleb muuta võimalikult väikeseks. 2. detsembri 2015. aasta tulirelvade ja lõhkeainete tegevuskava sisaldab üksikasjalikke meetmeid, mille eesmärk on piirata juurdepääsu ebaseaduslikele tulirelvadele ja lõhkeainetele, tõhustada operatiivkoostööd ja parandada operatiivteabe kogumist ja jagamist olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise kaudu.

Järgmised sammud

Liikmesriigid peaksid:

-tagama kiiremas korras, et võetakse kõik vajalikud meetmed, et rakendada lõhkeainete lähteaineid käsitlev määrus 98/2013 täielikult;

-kohaldama täielikult 8. aprillil 2016 jõustunud rakendusmäärust tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise ühiste normide kohta.

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid:

-kiitma kiiremas korras heaks komisjoni ettepanek vaadata läbi direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta.

   

Komisjon teeb järgmist:

-astub vajalikud sammud, et vastavalt ambitsioonikale ajakavale kiirendada 2. detsembri 2015. aasta tulirelvade ja lõhkeainete tegevuskava asjakohaste meetmete rakendamist;

-kasutab talle aluslepingutega antud volitusi, et tagada ELi õigustiku nõuetekohane rakendamine.

2.6.    Rahastamise muutmine terroristidele kättesaamatuks

Hiljutiste terrorirünnakute üks jooni on see, et kasutatud rahalised vahendid on võrreldes rünnakute hävitava mõjuga ebaproportsionaalselt väikesed.

Hiljuti vastu võetud terrorismi rahastamise vastase võitluse tegevuskava 33 sisaldab ambitsioonikat ajakava, mida komisjon kavatseb kindlasti järgida. Selles edendatakse kahte põhieesmärki: esiteks see, kuidas paremini tuvastada ja takistada terroriorganisatsioonide ja nende toetajate rahaliste vahendite ja muu vara liikumist ning tagada, et raha liikumine võib igal võimalikul juhul aidata õiguskaitseasutustel jälitada terroriste ja panna nende kuritegude sooritamisele piir; teiseks see, kuidas täiendavalt tõkestada terroriorganisatsioonide tuluallikaid, võttes eelkõige sihikule nende võimalused rahalisi vahendeid hankida. Komisjon esitab lähikuudel muude meetmete hulgas seadusandlikud ettepanekud. Liikmesriigid peaksid andma omapoolse panuse ja rakendama juba vastu võetud õigusaktid nii kiiresti kui võimalik.

Järgmised sammud

Liikmesriigid peaksid:

-nihutama neljanda rahapesuvastase direktiivi tõhusa ülevõtmise kuupäeva ja kohaldamise alguskuupäeva varasemale ajale, st hiljemalt 2016. aasta neljandasse kvartalisse.



Komisjon teeb järgmist:

-võtab 2016. aasta juuniks vastu seadusandliku ettepaneku neljanda rahapesuvastase direktiivi läbivaatamiseks;

-võtab 2016. aasta juuniks vastu delegeeritud õigusakti, milles määratakse kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, millel on strateegilisi puudusi rahapesuvastases võitluses / terrorismi rahastamise tõkestamisel (ELi must nimekiri);

-võtab 2016. aasta detsembriks vastu seadusandliku ettepaneku rahapesukuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamise kohta;

-võtab 2016. aasta detsembriks vastu seadusandliku ettepaneku ebaseaduslike sularahaliikumiste vastu;

-võtab 2016. aasta detsembriks vastu seadusandliku ettepaneku kuritegeliku vara külmutamise ja konfiskeerimise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta;

-võtab 2016. aasta detsembriks vastu seadusandliku ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis käsitleb võitlust pettuse ja mitterahaliste maksevahendite võltsimise vastu;

-võtab 2017. aasta esimeseks kvartaliks vastu seadusandliku ettepaneku tolliasutuste volituste ja koostöö suurendamise ning kaubavahetuse kaudu terrorismi rahastamisega võitlemise kohta;

-esitab 2017. aasta teiseks kvartaliks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide riigiülese hindamise aruande ja liikmesriikidele suunatud soovitused sobivate meetmete kohta kõnealuste riskide vähendamiseks;

-võtab 2017. aasta teiseks kvartaliks vastu seadusandliku ettepaneku kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu.

2.7.    Kodanike ja elutähtsa infrastruktuuri kaitsmine

Pariisi ja Brüsseli rünnakute muster tõi esile suurte avalike ürituste ja elutähtsa infrastruktuuri haavatavuse. Selleks et olla nii hästi kui võimalik sellisteks ohtudeks ette valmistatud, peavad õiguskaitseasutused ja teised, näiteks transporditeenuse eest vastutavad olulised asutused vahetama asjakohast teavet tõhusamal viisil ja kavandama ennetusmeetmeid koordineeritult ja piiriüleselt. Selleks tuleks toetada ka teadusuuringuid ja uusi tehnoloogiaid, näiteks lõhkeainete olemasolu tuvastamiseks.

Terroristid võivad uut tehnoloogiat uute rünnakuvormide läbiviimise eesmärgil kuritarvitada. Küberkuritegevus – samuti üks Euroopa julgeoleku tegevuskava prioriteete – on tõsine oht, millest võib saada terrorismi uus lahingutanner ja sellega tuleb vastavalt tegeleda.

2. detsembri 2015. aasta tulirelvade ja lõhkeainete tegevuskava 34 sisaldab samuti mitut meedet terrorirünnakute ärahoidmiseks. Nende hulgas on i) konkreetsed meetmed avastamistehnoloogia kasutamise ja selle kasutamise standardimise kohta (pehmed sihtmärgid, elutähtis infrastruktuur, avalikud kohad), ii) uuenduslike avastamisvahendite väljatöötamine, iii) olemasolevate meetmete tugevdamine ja uute loomine, et suurendada eri transpordiliike kasutavate reisijate ohutust, iv) uute tehnoloogiate kasutamine julgeoleku suurendamiseks, v) juhendmaterjalide levitamine pehmete sihtmärkide kaitse kohta ja vi) avastamis- ja kaitsemeetmete testimine. Samuti on oluline seada esikohale elutähtsa infrastruktuuri juures ja muudes avalikes kohtades töötava personali taustakontroll, eelkõige tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejate ja muu radikaliseerunud personali kindlakstegemiseks, et vältida siseteabe kasutamist terroristlikuks tegevuseks.

Komisjon edendab ka järgmisi algatusi:

Elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programmiga on loodud üldraamistik tegevusele, mille abil parandada Euroopas elutähtsa infrastruktuuri kaitset. Programmi raames teeb komisjon koostööd liikmesriikidega, et vähendada elutähtsa infrastruktuuri haavatavust ja suurendada selle vastupanuvõimet. 

Juhendmaterjalide levitamine pehmete sihtmärkide kaitse kohta: 2014. aasta mais sai valmis komisjoni ja ELi lennujaamapolitsei organisatsioonide võrgustiku koostatud ELi lennujaamade pehmete sihtmärkide kaitse käsiraamat, mis sisaldab suuniseid pehmete sihtmärkide kaitse kohta. See käsiraamat on tõlgitud kõigisse ELi keeltesse ja saadetakse kõigile politseijõududele. 2015. aasta oktoobris hakkas komisjon välja töötama juhendmaterjale ka teiste selliste pehmete sihtmärkide kaitse kohta nagu raudtee, metroo ja muud rahvarohked kohad (staadionid, kaubanduskeskused, üldkasutatavad parklad jne). Juhendmaterjalide koostamine viiakse kiiresti lõpule ja sellele järgnevad asjakohased koolitused.

Avastamis- ja kaitsemeetmete testimine: 2015. aasta veebruaris alustas komisjon koos mitme liikmesriigiga erinevates tegevuskeskkondades (lennujaamad, raudteejaamad, spordiüritused ja avalikud hooned) avastamis- ja kaitsemeetmete testimist. 2016. aasta mais on kavas läbi viia uued testid, sealhulgas esmase vastuvõtu keskustes.

Julgeolekuriskide hindamine: komisjon on töötanud välja julgeolekuriskide hindamised, et tagada, et sellistes valdkondades nagu transpordi turvalisus, piirijulgeolek või terrorismi rahastamine ELi tasandil on välja töötatud poliitikameetmete aluseks julgeolekuriskide nõuetekohane analüüs, millele põhinedes määratakse kindlaks viisid, kuidas nendele riskidele ja nende aluseks olevatele ohtudele tulemuslikult reageerida. Hindamine toimub koos liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse ja ELi asjaomaste ametitega.

Hübriidohud: komisjon ja kõrge esindaja võtsid vastu ühisteatise, mis käsitleb ühist hübriidohtudega võitlemise raamistikku 35 ja sisaldab teostatavaid ettepanekuid, mis aitaksid võidelda hübriidohtudega ning suurendada ELi ja selle liikmesriikide ning partnerite vastupanuvõimet. Kõiki pooli kutsutakse üles need meetmed kiiresti rakendama.

Võitluses kuritegevuse ja terrorismiga tuleb pidevalt kasutada uusi tehnoloogiaid ja uusi võimekusi. On vaja veelgi rohkem meetmeid, et lahendada ohtude avastamisega seotud probleeme. Komisjon kavatseb suunata teadusuuringute rahastamisvahendeid tulevaste tehnoloogia ja võimekusega seotud vajaduste täitmiseks. Programmi „Horisont 2020” turvalise ühiskonna programmi aastate 2014–2020 eelarve on 1,7 miljardit eurot. Kokku on lepitud aastate 2016–2017 tööprogrammides, milles mitmed meetmed on seotud konkreetselt terrorismivastase võitlusega. Tulevastes konkursikutsetes ja järgmistes aastaprogrammides tuleks keskenduda eeskätt terrorismivastasele tehnoloogiale ja võimekusele, tuginedes Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse, riiklike õiguskaitseasutuste ja luurekogukondade tööle.

Euroopa julgeoleku tegevuskavas rõhutati, et ka konkurentsivõimeline ELi julgeolekutööstus suudaks parandada ELi autonoomsust julgeolekuvajaduste täitmisel. EL on toetanud uuenduslike julgeolekulahenduste arendamist näiteks standardite ja ühtsete sertifikaatide kaudu. Komisjon esitab 2016. aastal ettepanekud lennujaamade läbivaatusseadmete kohta, et kõrvaldada tõkked ühtse turu toimimiselt ja suurendada eksporditurgudel ELi julgeolekutööstuse konkurentsivõimet.

Infosüsteemid on meie ühiskonna oluline element. Tugevad küberjulgeolekumeetmed peaksid moodustama esimese kaitseliini. Samal ajal on meil vaja tagada ka see, et nende süsteemide vastu suunatud kuritegevust või neid süsteeme kuritegelikel eesmärkidel kasutavat tegevust tõhusalt uuritakse ja selle eest vastutusele võetakse. Infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitlevas direktiivis (2013/40/EL) on loodud selles valdkonnas Euroopa ühine kriminaalõiguse raamistik. Komisjon jälgib praegu seda, kuidas liikmesriigid direktiivi rakendavad, ja esitab parlamendile ja nõukogule 2017. aastal aruande, võttes arvesse tehnilisi ja õiguslikke arenguid küberkuritegevuse valdkonnas ja võimalikku vajadust tugevdada õigusraamistikku. Kavandatava võrgu- ja infoturbe direktiivi 36 täiendamiseks ja selleks, et tõhustada küberohtudealast koostööd ja teabevahetust, teeb komisjon juunis ettepaneku lisameetmete kohta, mille abil toetada kõnealuses valdkonnas tehtavat koostööd ja arendada tööstussuutlikkust.

Julgeolekuga seotud täiendavate rahaliste kulutuste käsitlemine

Julgeolekul on oma hind, olgu siis tegemist luureteabe, õiguskaitse või relvajõudude kasutamise või infrastruktuuride tugevdamisega. Neid kulusid tuleb aga vaadelda seoses inimohvrite ja majandusliku kahjuga, mida käputäis kurjategijaid võib põhjustada. Arvestades ELi ees praegu seisva ohu tõsidust, teeb komisjon ettepaneku kasutada ära stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud paindlikkust võtta arvesse valitsuse kontrolli alt välja jäävate ebatavaliste sündmustega seotud täiendavaid rahalisi kulutusi, mis on otseselt selle ohuga seotud. Komisjon võtab liikmesriikidega ühendust, et saavutada edasise tegevuse suhtes vajalik kokkulepe.

Järgmised sammud

Komisjon teeb järgmist:

-võtab kiiremas korras vajalikud meetmed, et kiirendada 2. detsembri 2015. aasta tulirelvade ja lõhkeainete tegevuskava asjakohaste meetmete rakendamist;

-esitab 2016. aasta septembriks kogu ELis kehtivad eeskirjad lennujaamade läbivaatusseadmete sertifitseerimise kohta;

-ajakohastab 2016. aasta detsembriks ELi lennujaamade pehmete sihtmärkide kaitse käsiraamatu;

-viib 2016. aasta maiks läbi uued avastamis- ja kaitsemeetmete testid, sealhulgas esmase vastuvõtu keskustes;

-suunab teadusuuringute rahastamisvahendeid tulevaste tehnoloogia ja võimekusega seotud vajaduste täitmiseks;

-pakub välja viisi, kuidas käsitleda selliseid erakorralisi rahalisi kulutusi, mis on otseselt seotud terrorismivastase võitlusega stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Komisjon kavatseb seda lähenemisviisi kasutada käesoleval kevadel Euroopa poolaasta paketi raames.

2.8.    Välismõõde

Euroopa julgeoleku tegevuskava on mõeldud ka sise- ja välistegevuse suurema ühtsuse tagamiseks julgeoleku vallas, kuna need kaks mõõdet on omavahel otseselt seotud. Samuti peab kava tuginema ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tööle.

Eriline tähelepanu kuulub naaberpiirkondadele. Loodud on sihipärased ja täiustatud julgeolekualased ja terrorismivastase võitluse teemalised dialoogid eelkõige Jordaania, Liibanoni, Maroko, Tuneesia ja Türgiga. Nende riikidega lepitakse praegu kokku konkreetsetes tegevuskavades. Julgeoleku ja terrorismivastase võitluse eksperte on lähetatud ELi delegatsioonidesse Alžeerias, Iraagis, Jordaanias, Marokos, Nigeerias, Saudi Araabias, Tuneesias ja Türgis. Neile kogemustele tuginedes peaks EL algatama terrorismivastase võitluse partnerluste loomise Vahemere piirkonna riikidega ning laiendama terrorismivastase võitluse ja julgeoleku ekspertide võrgustikku teistesse prioriteetsetesse riikidesse ja piirkondadesse (nt Liibanon, Sahel, Lääne-Balkani riigid).

Hiljutised sündmused on toonud esile suured koostööalased puudujäägid Vahemere-äärsete partneritega, hoolimata sellest, et mureküsimused on ühised. ELi justiits- ja siseküsimustealase diplomaatia ja terrorismivastase koostöö arendamine partneritega alates Türgist kuni Marokoni on prioriteet. Seda peab toetama Euroopa terrorismivastase võitluse keskus ja selle eesmärk on tagada tõhus teabevahetus ja politseikoostöö asjakohase andmekaitseraamistiku raames.

EL peab suurendama oma kohalolekut asjakohastes mitmepoolsetes terrorismivastase võitluse ja julgeoleku alastes rahvusvahelistes foorumites (näiteks ÜRO, ülemaailmne terrorismivastase võitluse foorum, G7 ja rahapesuvastane töökond), et edendada rahvusvahelist koostööd julgeoleku ja terrorismivastase võitluse küsimustes.

2. detsembri 2015. aasta tulirelvade ja lõhkeainete tegevuskava 37 ja 2. veebruari 2016. aasta terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava 38 sisaldavad konkreetseid meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega, eelkõige ELi lähinaabruses asuvate riikidega. Ette on nähtud, et EL tihendab koostööd naaberriikidega julgeolekuküsimustes, sealhulgas võitluses ebaseadusliku väike- ja kergrelvade, inim-, uimasti- ja kultuuriväärtuste kaubanduse vastu. Kavas on lisada ebaseaduslik tulirelvade ja lõhkeainetega kauplemise ja nende kasutamise küsimus süstemaatiliselt peamiste partnerriikide ja -organisatsioonidega peetavatesse julgeolekuteemalistesse dialoogidesse.

Ka läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika loob raamistiku meetmete võtmiseks naaberriikides, kuna selles ühendatakse julgeolekumõõde ja muud sellised stabiliseerivad elemendid nagu võitlus korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise vastu, majandusareng, investeerimisvõimalused, noorte tööhõive ja konkreetne rahaline toetus kodanikuühiskonnale sidusalt radikaliseerumisvastase mõõtmega.

Järgmised sammud

Komisjon teeb järgmist:

-võtab vajalikud meetmed, et vastavalt ambitsioonikale ajakavale kiirendada 2. detsembri 2015. aasta tulirelvade ja lõhkeainete tegevuskava välismõõtme rakendamist, pöörates erilist tähelepanu Lääne-Balkani riikidest lähtuva ebaseadusliku tulirelva- ja lõhkeainekaubanduse piiramisele ning võimalike uute relvade salakaubaveo allikate tekkimisele teistes ELi lähinaabruses asuvates piirkondades;

-astub vajalikud sammud, et kiirendada 2. veebruari 2016. aasta terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava asjakohaste meetmete rakendamist;

-alustab mõttevahetust, et täiendada ja süvendada terrorismivastase võitluse alaseid tõhustatud dialooge Vahemere-äärsete prioriteetsete riikidega eesmärgiga arendada välja tõhus terrorismivastane partnerlus;

-toetab Lääne-Balkani riikide terrorismivastase algatuse kontekstis loodud ühise tegevuskava rakendamist.

3.    Kokkuvõte

Arusaadavalt on julgeolek kodanike jaoks üks suurimaid mureküsimusi. Viimase aasta jooksul toimunud terrorirünnakud, milles said surma või haavata sajad inimesed ELis, tõid need mureküsimused veelgi teravamalt esiplaanile. Kõik osalised peavad andma oma panuse, et Euroopa Liit teeks kõik endast oleneva, et tagada kodanike julgeolek.

Tänases maailmas tegutsevad terroristid ja muud kurjategijad piiriüleselt ja riikidevaheliselt. Et sellele ohule tõhusalt reageerida, peavad Euroopa õiguskaitseasutused töötama käsikäes, ühendama oma ressursid ja teabe ja tegutsema ühiselt. Ainult nii on võimalik terroriohtu tõhusalt blokeerida. Ühe liikmesriigi sisejulgeolek on kõigi liikmesriikide sisejulgeolek.

Käesolevas teatises on esitatud siiani võetud meetmed ja meetmed, mis tuleb lähitulevikus võtta nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, et kindlustada kõigile Euroopa kodanikele selline kõrge julgeoleku tase, mida nad ootavad. Lisas on esitatud tegevuskava tõelise Euroopa julgeolekuliidu suunas: komisjon esitab tehtud edusammude kohta aruande. Nende meetmete kiire ja põhjalik rakendamine on meie ühine ja kiireloomuline ülesanne. Samuti tuleb ületada vahendite, teabe ja mõttelaadi killustatus, et terroristid ei saaks seda edaspidi ära kasutada eurooplaste jaoks nii oluliste väärtuste õõnestamiseks. Komisjon leiab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid neid meetmeid kiiresti kaaluma, ja kutsub Euroopa Ülemkogu üles tegema järgmisel kohtumisel kokkuvõtte käesoleva teatise täitmise kohta.

(1)

     ELi toimimise lepingu artikkel 72.

(2)

     COM(2015) 185 (final), 28. aprill 2015.

(3)

     Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2015. aasta järeldused (EUCO 22/15).

(4)

     24. märtsi 2016. aasta ühisavaldus.

(5)

     ELi toimimise lepingu artikli 67 lõige 3.

(6)

     Vastavalt eritingimustele, mis on Taani puhul sätestatud protokollis nr 22 ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul protokollides nr 21 ja 36 ning millega antakse neile kahele riigile võimalus (kuid mitte kohustus) otsustada, kas osaleda õiguse, vabaduse ja turvalisuse poliitikavaldkonna algatustes, järgides samas algatuste sidusust ja praktilist toimimist.

(7)

     http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-1062_en.htm.

(8)

     Nõukogu 2015. aasta juuni järeldused 9798/15.

(9)

     COM(2015) 624 (final), 2. detsember 2015.

(10)

     COM(2016) 50 (final), 2. veebruar 2016.

(11)

     COM(2016) 205 (final), 6. aprill 2016.

(12)

     http://icct.nl/wp-content/uploads/2016/03/ICCT-Report_Foreign-Fighters-Phenomenon-in-the-EU_1-April-2016_including-AnnexesLinks.pdf.

(13)

     Vaata ka punkt 4.

(14)

     Nimekiri töötati välja tihedas koostöös riiklike ekspertide, Euroopa välisteenistuse, ELi ametite ja Interpoliga.

(15)

     COM(2015) 671 (final), 15. detsember 2015.

(16)

     COM(2015) 670 (final), 15. detsember 2015.

(17)

     Esmase vastuvõtu keskuste ja ümberpaigutamise raames tehakse kolme eri liiki turvakontrolle: 1) füüsiline kontroll ja vara kontroll, 2) päringud eri riiklikes ja rahvusvahelistes andmebaasides (eelkõige Schengeni infosüsteemis ja Interpoli SLTD andmebaasis) ja 3) kui on märke, et võib olla põhjust pagulasena tunnustamata jätmiseks või esineb oht julgeolekule ja avalikule korrale, võib varjupaigataotlejate suhtes kohaldada teisest kontrolli andmebaaside, küsitluste, interneti ja sotsiaalmeedia kaudu.

(18)

     COM(2015) 625 (final), 2. detsember 2015.

(19)

     Eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon ja Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioon.

(20)

     Broneeringuinfo ei piirdu vaid terroristidest välisvõitlejate probleemi lahendamisega. Käesolevas küsimuses pakub see siiski erilist huvi.

(21)

     Nõukogu 20. novembri 2015. aasta järeldused, 845/15.

(22)

Nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta, mida on muudetud raamotsusega 2008/919/JSK.

(23)

     Vaata ka punkt 1.

(24)

     http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/03/24-statement-on-terrorist-attacks-in-brussels-on-22-march.

(25)

   Komisjon tegi ettepaneku tugevdada Euroopa terrorismivastase võitluse keskust 2016. aastal 25 täiendava ametikoha, 10 koosseisuvälise töötaja ja nendega seonduvate terrorismivastase võitluse assigneeringutega, mis võeti vastu 13. aprillil 2016. aastal heaks kiidetud paranduseelarvega.

(26)

   http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/24-statement-on-terrorist-attacks-in-brussels-on-22-march/

(27)

COM(2016)205 (final), 6. aprill 2016.

(28)

COM(2016)194 (final), 6. aprill 2016.

(29)

     http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/crisis-and-terrorism/explosives/explosives-precursors/docs/list_of_measures_en.pdf.

(30)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, ELT L 39, 9.2.2013, lk 111.

(31)

     Komisjoni 15. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus, ELT L 333, 19.12.2015, lk 6272.

(32)

     COM(2015) 750 (final), 18. november 2015.

(33)

     COM(2016) 50 (final), 2. veebruar 2016.

(34)

     COM(2015) 624 (final), 2. detsember 2015.

(35)

     JOIN(2016)18 final, 6. aprill 2016.

(36)

COM(2013) 48 (final), 7. veebruar 2013.

(37)

   COM(2015) 624 (final), 2. detsember 2015.

(38)

   COM(2016) 50 (final), 2. veebruar 2016.

Top

Brüssel,20.4.2016

COM(2016) 230 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole


PEAMISED SEADUSANDLIKUD JA POLIITILISED ALGATUSED JULGEOLEKU / TERRORISMIVASTASE VÕITLUSE VALDKONNAS

Algatused

2016. aasta teine kvartal

EURODACi õigusliku aluse läbivaatamine, et veelgi tugevdada selle funktsioone ebaseadusliku rände ja tagasisaatmise alal

Delegeeritud õigusakt ELi musta nimekirja kohta, milles määratakse kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, millel on strateegilisi puudusi rahapesuvastases võitluses / terrorismi rahastamise tõkestamisel

Seadusandlik ettepanek neljanda rahapesuvastase direktiivi läbivaatamise kohta

Teatis radikaliseerumise ennetamise kohta

2016. aasta kolmas kvartal

Algatus Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse ajakohastamiseks ja Europoli töö tõhustamiseks

Rakendusotsus broneeringuinfo üksuste koostalitlusvõime kohta broneeringuinfo andmete vahetamiseks

2016. aasta neljas kvartal

Seadusandlik ettepanek rahapesukuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamise kohta

Seadusandlik ettepanek ebaseaduslike sularahaliikumiste vastase võitluse kohta

Seadusandlik ettepanek kuritegeliku vara külmutamise ja konfiskeerimise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta

Schengeni infosüsteemi läbivaatamine

Seadusandlik ettepanek pettuse ja mitterahaliste maksevahendite võltsimise vastase võitluse kohta

Lõhkeainete lähteainete määruse läbivaatamine

2017. aasta esimene kvartal

Seadusandlik ettepanek tolliasutuste volituste ja koostöö suurendamise ning kaubavahetuse kaudu toimuva terrorismi rahastamisega võitlemiseks

2017. aasta teine kvartal

Seadusandlik ettepanek kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastase võitluse kohta

Top