19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/28

Raportöör:

Ariane RODERT

Kaasraportöör:

Oliver RÖPKE

1.1

Euroopa seisab silmitsi keeruliste probleemidega, mis vajavad uuendatud sotsiaal- ja majandusmudeleid. Edu, kasvu ja heaolu saavutamiseks Euroopas on vaja liikuda innovatsioonil põhineva majanduse suunas.

1.2

Selles kontekstis kerkivad esile innovatiivsed käsitused ja ärimudelid, mis märgivad üleminekut traditsiooniliselt innovatsioonilt innovatsioonile, mille puhul võetakse arvesse tehnilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid perspektiive ning keskendutakse inimeste elule ja heaolule.

1.3

Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles töötama välja poliitikaraamistiku nende uute kujunemisjärgus ärimudelite toetamiseks. Seda tuleb teha tunnistades, ühendades ja edendades nende ettevõtlusmudelite keskseid käsitusi, toetudes sellistele teooriatele nagu ühisväärtus (shared value), kollektiivne mõju, mõju mõõtmine, spiraalne partnerlus (helix partnership) ja sotsiaalne innovatsioon.

1.4

Raamistik hõlmab soodsa keskkonna loomist, mille abil kaotatakse tõkked ja laiendatakse traditsioonilise ettevõtluse käsitusi. Uurimist vajavad küsimused on riigihanked, innovatsiooni toetav seadusandlus, kohandatud rahastamisvahend, struktuurifondi toetuste parem suunamine, võimalikud maksusoodustused, koolitus, tugi ning oskuste ajakohastamine, millest viimaste puhul tuleb eelkõige arvesse võtta digiteerimist ja robotiseerimist.

1.5

On oluline, et liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid tunnustavad ja edendavad täielikult „õiglasemaid” ärimudeleid, mis on keskendunud sotsiaalse arengu uuendustele, kaasates sotsiaalse mõju mõõtmist paralleelselt majandusliku arengu aruandlusega.

1.6

Komitee kutsub komisjoni üles võtma Euroopa sotsiaalõiguste samba arendamisel täiel määral arvesse sotsiaalsete investeeringute paketi põhimõtteid ja paketi seost sotsiaalse innovatsiooniga, kuna paljud neist uutest ärimudelitest on kõnealuste põhimõtete konkreetne väljund.

1.7

Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama, et sotsiaalne innovatsioon kaasatakse täielikult innovatsiooniprogrammidesse. Täielikult tuleks kasutada sotsiaalseks innovatsiooniks ettenähtud ELi rahastamistoetust, näiteks programmi „Horisont 2020”, ning seda tuleks hinnata (iga sidusrühma) tehnilise kasutuselevõtu suutlikkuse ja poliitilise mõju alusel.

1.8

Liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad kaasama innovatsiooni põhimõtted läbivalt ettevõtluspoliitikasse, et tagada ettevõtluskultuur, mis edendab, toetab, tunnustab ja levitab innovatsiooni. Asjaomane kultuur hõlmab selliseid elemente nagu eksperimenteerimine, uued partnerlusskeemid ja väärtusloome laiendatud käsitus ühiskonnas.

1.9

EL peab innovatsioonipoliitika algatustes rohkem keskenduma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, eelkõige sotsiaalsete ettevõtete, mikroettevõtete ja pereettevõtete ning igat liiki idufirmade toetamisele ja kaitsmisele, et parandada nende jätkusuutlikkust ja laiemas mõõtkavas kohaldamise tingimusi.

1.10

Uusi innovatiivseid ärimudeleid tuleb täielikult arvesse võtta tööstusrevolutsioonile 4.0 suunatud strateegilistes algatustes ja sellega seotud poliitikavaldkondades, nagu näiteks ringmajanduses, jagamismajanduses või funktsionaalses majanduses. Selleks soodustatakse kõigi olemasolevate ettevõtete ja mudelite kohandamist, edendatakse uute ja mittetraditsiooniliste ettevõtlusvormide teket ning luuakse uusi suhteid ja kohandatud koostöömudeleid.

1.11

Komitee kutsub komisjoni üles kaasama need uued ärimudelid täiel määral 2017. aastaks kavandatud ühtse turu strateegia eelseisvasse läbivaatamisse ja soovitama uusi sellesuunalisi meetmeid.

1.12

Nagu kõikide ettevõtete puhul, nii on ka uute ärimudelite kontekstis oluline, et järgitaks täielikult inimväärse töö põhimõtteid, töötajate sotsiaalseid õigusi ja sotsiaalpartnerite rolli.

2.1

Euroopas on kiiresti esile kerkimas uus ühiskondlik maastik, nõudes uusi sotsiaal- ja majandusmudeleid, et kujundada Euroopa ümber kaasaegseks ja ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks majanduseks.

2.2

Arengut, sotsiaalset ühtekuuluvust ja heaolu edendava kasvu saavutamiseks on innovatsiooni küsimuses vajalik uus mõtteviis. Innovatsiooni- ja teadusringkonnad kogu maailmas on selle mõtteviisi omaks võtnud, nagu ka paljud ettevõtted, kes nüüd püüdlevad sotsiaalse ja keskkonnaalase, aga ka majandusliku kasvu ja mõju poole. Lisaks viitavad tarbijaootused ja nõudlus sellele, et niisugust lähenemisviisi toetatakse. Seda tõestab selgelt näiteks jagamismajanduse, ringmajanduse ja osalustarbimise algatuste esilekerkimine. Sellistele algatustele on ühine asjaolu, et nad tuginevad uutele väärtuskogumitele ja püüdlevad aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu poole arengu nimel, mis ühendab tehnilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset innovatsiooni.

2.3

Käesoleva arvamuse eesmärk on uurida mõningaid uusi käsitusi, mis on kesksel kohal uusi ärimudeleid hoogustava innovatsiooni seisukohalt. Siinkohal kasutatakse kujukate näidetena eelkõige sotsiaalseid ettevõtteid. Arvamus tugineb komitee kogemustele selles valdkonnas ja eelkõige tööle, mida on tehtud komitee sotsiaalsete ettevõtete projekti raames (1). Arvamuses ei analüüsita selliseid käsitusi, nagu näiteks ringmajandus, jagamismajandus, funktsionaalne majandus või osalustarbimine, innovatsioon või VKEde poliitika, mida on uuritud komitee teistes asjaomastes arvamustes.

3.1.1

Euroopa seisab silmitsi keeruliste ühiskondlike probleemidega, mida olemasolevad süsteemid ei suuda lahendada. See tähendab paradigma muutust, mis nõuab uut mõtteviisi ja innovatiivseid lahendusi. Sellist innovatsiooni nimetatakse sageli sotsiaalseks või ühiskondlikuks innovatsiooniks. „Sotsiaalne innovatsioon on innovatsioon, mis on oma eesmärkidelt ja vahenditelt sotsiaalne. Lisaks võib öelda järgmist: konkreetselt määratletakse sotsiaalset innovatsiooni kui uusi ideid (tooted, teenused ja mudelid), mis täidavad üheaegselt sotsiaalseid vajadusi (tõhusamalt kui alternatiivid) ja loovad uusi sotsiaalseid või koostöösuhteid. Teisisõnu on innovatsioon ühiskonnale mitte üksnes kasulik, vaid suurendab ka ühiskonna tegutsemisvõimet.” (2). Sotsiaalse innovatsiooniga tegeldakse kõigis sektorites ja selles ei ole midagi uut, kuid neil on üks ühine joon – lõppkokkuvõttes toovad need kaasa süsteemse muutuse.

3.1.2

Akadeemilises maailmas hõlmab innovatsioon tänapäeval rohkem kui vaid tehnilist arengut. Teadlased on ühel meelel selles, et innovatsioonis ja teadusuuringutes tuleb arvesse võtta tehnilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid perspektiive. Sotsiaalne, digitaalne ja tehniline innovatsioon on vastastikku üksteisest sõltuvad. Digitaaltehnoloogia roll selles kontekstis on olla vahend, mille abil julgustatakse jagamist ja antakse inimestele võimalus tegutseda, samas kui sotsiaalne innovatsioon on põhieesmärk.

3.1.3

Sotsiaalne innovatsioon avaldub tehnilisest innovatsioonist erinevalt. See on vajaduspõhine, sageli eesmärgiga vastata ühiskonna väljakutsele, või keskendutakse konkreetsele kasutajarühmale, võttes samal ajal arvesse sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke perspektiive. Kõige edukamate sotsiaalsete uuendustega kaasneb terviklik mõtlemine, mis viib lõpuks mitte ühte teemat või probleemi puudutava lahenduseni, vaid suurema süsteemse muutuseni.

3.1.4

Sotsiaalse innovatsiooni vundamendiks on eetiline, ideoloogiline või üldist huvi käsitlev seisukoht. Seda ilmestab kodanikuühiskonna praegune ja varasem roll sotsiaalkaitsesüsteemide kujundamisel. Sotsiaalne innovatsioon võib küll olla uus käsitus, kuid see on eksisteerinud juba väga pikka aega.

3.1.5

Sotsiaalne innovatsioon põhineb avatud suhtlemisel ja koostööpõhisel probleemide lahendamisel, kaasates uute lahenduste loomisse erinevaid sidusrühmi ja tavasid. Sotsiaalne innovatsioon lammutab sektoreid ja turge eraldavad müürid, asendades konkurentsipõhise loogika lahendustega, mis põhinevad koostööl ja pikaajalisel partnerlusel. Oluline on jagamine koos avatud lähekoodi (open source) liikumise ja mittekonkurentsipõhiste lähenemisviiside rakendamisega.

3.1.6

Sotsiaalne innovatsioon pakub Euroopa jaoks põhimõttelist eesliini ja edendab „reaalset sotsiaalset turumajandust” Lissaboni lepingu artikli 2 kohaselt. Kuid see on saavutatav vaid juhul, kui innovatsioon on selgelt suunatud sellistele eesmärkidele nagu kaasamine ja võrdsus. See omakorda kiirendab veelgi ühiskondlikku innovatsiooni.

3.2.1

Kasvab teadlikkus sellest, et terviklikum käsitus majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väärtuste loomisest on atraktiivse äritegevuse keskpunkt. Asjaolu, et majanduslik kasu on tekkinud või suurenenud tänu suuremale sotsiaalsele ja keskkonnaalasele väärtusele, näitab selgelt, et majanduskasv on seotud sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammudega. Seda nimetatakse ühisväärtuse loomiseks – käsitus, mida on uurinud paljud teadlased (3).

3.2.2

Selle strateegia keskmes on üleminek optimaalsete lühiajaliste finantstulemuste normilt majandusliku väärtuse loomisele nii, et see toodab ühiskonnale samaaegselt ka sotsiaalset arengut ja lisaväärtust. Ühisväärtus võib vabalt olla innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu järgmise laine liikumapanev jõud maailmamajanduses.

3.2.3

Reaalse sotsiaalse turumajanduse toetamine vajab selliste investeerimisvormide julgustamist, mis on loodud spetsiaalselt osaluse, demokraatia ja kaasavuse suurendamisele suunatud majandusarengu toetamiseks. Siin on vaja terviklikku rahalist ökosüsteemi, mille puhul on eriti huvitav kaaluda hübriid- ja kombineeritud kapitali vorme. See on teema, mida komitee on uurinud ühes oma varasemas arvamuses (4).

3.2.4

Ühisväärtuse loogika rakendamine tähendab, et väärtusloome ei kujuta endast enam olemasoleva väärtuse ülekandmist, vaid pigem sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku väärtuse üldist suurenemist. Lisaks ilmneb selgelt, et turg ei ole määratletud ainult majanduslikus tähenduses, vaid arvesse võetakse ka sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte. Võtmetegur on, et ühisväärtus põhineb era- ja kodanikuühiskonna sektori tugevatel külgedel ja erinevustel, rakendades koosloomise mudelit, mis toob lõppkokkuvõttes kaasa uute ja kasvavate turgude loomise.

3.3.1

Keeruliste ühiskondlike probleemidega tegelemine nõuab tõhusate lahenduste loomiseks sageli tihedat koostööd valitsuse, turu ja kodanikuühiskonna vahel. Selline partnerlus põhineb iga sidusrühma seisukohtade sügavuti mõistmisel, kiirel otsustamisel ja empaatilistel lähenemisviisidel.

3.3.2

Koostööl, koosloomel ja valdkondadevahelisel innovatsioonil on tohutuid eeliseid viiside ees, kuidas ühiskond on varem ühiskondlike probleemidega tegelenud. Kesksel kohal on koondada sidusrühmad kokku juba varases etapis, et ühiselt määratleda jagatud ühiskondlik eesmärk ja arutleda, kuidas edasi minna.

3.3.3

Tasub märkida, et kuna innovatsioon tekib sageli kohalikus kontekstis reaalsete vajaduste lähedal, tuleb tähelepanu ja toetus suunata kogu ühiskonnale. On olemas arvukalt võimalusi nende kohalike kogemuste kogumiseks ja jagamiseks, millest paljusid on võimalik üle võtta ja laiendada ka teistesse piirkondadesse ja riikidesse.

3.4.1

Nagu mainitud, vajavad suuremahulised sotsiaalsed muutused ulatuslikku valdkondadevahelist koordineerimist, ühtlustamist ja partnerlust. Lisaks sellele peab üheks tulemuseks olema kollektiivne mõju.

3.4.2

Kollektiivne mõju tugineb selliste eri sektorite sidusrühmade keskse rühma pühendumusele, mis keskendub ühisele kavale lahendada teatud sotsiaalne või ühiskondlik probleem. Lisaks hõlmab see tsentraliseeritud taristut, pühendunud töötajaid, struktureeritud protsessi, jagatud mõõtmist, pidevat teabevahetust ja vastastikku toetavaid tegevusi kõigi osalejatele seas. Laiaulatuslikud sotsiaalsed muutused tekivad pigem parema valdkondadevahelise koordineerimise kui üksikute organisatsioonide tegevuse tulemusel.

3.5.1

Kui innovatsiooni käsitus peab sisaldama mitte ainult tehnilisi, vaid ka sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaalutlusi, siis edusamme tuleb mõõta teisiti. Komitee on varasemalt uurinud teemasid („Sotsiaalse mõju mõõtmine” (5) ja „Majandus ühise heaolu nimel” (6)), kus on selgelt välja toodud, et tulemusi ja aruandlust tuleb käsitleda laiemast vaatenurgast.

3.5.2

Majandusnäitajad on juba pikka aega olnud tulemuste mõõtmisel normiks. Kuid innovatsiooni hübriidstruktuuride kasvav esilekerkimine nõuab mitmeid uusi ja terviklikke näitajad, et mõõta sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke mõjusid.

3.5.3

Sotsiaalse mõju mõõtmise põhimõtete rakendamine hõlmab sidusrühmade kaasamist, oluliste tulemuste ühist mõistmist ja määratlemist ning samuti ühist näitajate seadmist. See aitab kaardistada tegelikku loodud väärtust. Põhirõhk on üleminekul majanduslikult aruandluselt selliste teguritele mõõtmisele nagu sotsiaalne sisend, väljund, tulemus ja mõju. On oluline, et sidusrühmadel on nendest käsitustest sama arusaam, kuna neid kasutatakse nii innovatsiooni kui ka äritegevuse kontekstis.

3.6.1

Sotsiaalsel ja tehnilisel innovatsioonil võib olla töökorraldusele ja töötajate töötingimustele tohutu mõju. Kasvav individualiseerumine ning suurem iseseisvus ja paindlikkus töösuhetes ei tohiks kaasa tuua sotsiaalkaitse nõrgenemist. Innovatiivsete mudelite edukuse kindlustamiseks peavad inimväärse töö põhimõtted olema tagatud isegi muutunud keskkonnas (7).

3.6.2

Innovatsioon käib üldiste sotsiaalsete edusammudega käsikäes ainult juhul, kui kõik sidusrühmad on kaasatud ja saavad sellest kasu, kui lisaväärtus on õiglaselt jaotatud ja kui ei nõrgendata sotsiaalseid õigusi. Töötajate sotsiaalne kaitse peab olema tagatud ka muutunud tingimuses.

3.6.3

Sama kehtib ka töötajate isiklike sotsiaalsete õiguste, eriti töötingimuste ja sissetuleku kohta. Innovatiivsed mudelid ja eelkõige digiteerimine toovad sageli kaasa suurema individualiseerumise töökohal ja ohustavad sotsiaalseid norme. Jätkusuutlikud innovatiivsed mudelid peavad austama töötajate õigusi ja töötingimusi isegi muutuvas töömaailmas.

3.6.4

Uued innovatiivsed ärimudelid peavad edendama töötajate kollektiivseid õigusi, nende praktilist rakendamist ja sotsiaalpartnerite rolli. Sotsiaalpartnerid, kollektiivlepingud ja töötajate osalemine on sageli innovatsiooni allikaks, kuna need loovad sellele vajalikud raamtingimused.

3.6.5

Sotsiaalset dialoogi ja ulatuslikke kollektiivlepingud tuleks edendada ka edaspidi, sest need võivad samuti anda panuse raamtingimuste parandamisse üleminekul innovatiivsetele ärimudelitele. „Sotsiaalseid mängureegleid” on tulnud ka varem regulaarselt kohandada uute tehniliste ja sotsiaalsete arengutega ja see on jätkuvalt vajalik ka edaspidi. Vt näiteks töö ümberjagamine (mh tööaja vähendamine).

4.1

Komitee toetab vajadust tunnustada ja edendada äri- ja ettevõtlusmudeleid, mis kogu nende mitmekesisuses ja paljususes moodustavad koos ühtse turu (8). Üks valdkond, kus komiteel on eriteadmised, on sotsiaalsed ettevõtted. Sotsiaalsed ettevõtted ja sotsiaalsed ettevõtjad kätkevad endas mitmeid ülalkirjeldatud käsitusi ja ilmestavad kujukalt nende ettevõtlusmudelite hübriidvormide esilekerkimist Euroopas.

4.2

Euroopas on üle 2 miljoni sotsiaalse ettevõtte, mis loovad ligikaudu 10 % SKPst. Ent mitmes liikmesriigis on see sektor uus ja vähearenenud, viidates märkimisväärsele arenguruumile. Kodanikuühiskond ja sotsiaalmajandus on omavahel tihedalt seotud ning on innovatsiooni kaudu panustanud märkimisväärsetesse süsteemsetesse muutustesse ühiskonnas, muu hulgas sellistes valdkondades nagu lastehoid, haiglad, eakate ning puuetega inimeste isikliku sõltumatuse ja iseseisvana elamise toetamine, töö- ja eraelu tasakaal, tööellu integreerumine ja (sotsiaal)elamumajandus, samuti arvukad teaduslikud avastused või leiutised.

4.3

Sotsiaalsed ettevõtted, mis on keskendunud konkreetsele kasutajarühmale, mõnele ühiskonna täitmata vajadusele või mõne lünga täitmisele, eksperimenteerivad ja loovad uuenduslikke lahendusi, tegeledes samal ajal majandustegevusega. Nad taasinvesteerivad kasumi, et täita sotsiaalset ülesannet ja saavutada sotsiaalne mõju. Sotsiaalseid ettevõtteid on viimasel ajal eriti esile tõstetud, sest nad pakuvad huvitava lahenduse läbi kahekordse väärtusloome – tegevuse kaudu loodav sotsiaalne väärtus (sotsiaalne ühtekuuluvus või kaasamine) ja majanduslik väärtus (kaubavahetus, ettevõtete asutamine ja töökohtade loomine).

4.3.1

Innovatsiooni ja loovuse hoogustamine sõltub kõigist sidusrühmadest, samuti käitumisest ja hoiakutest. Seetõttu on väga oluline mitte ainult tugevdada sotsiaalsete ettevõtete sektorit, vaid tagada ka avatud suhtumine teistesse erinevatesse esilekerkivatesse mudelitesse. Koostöö- ja ühisväärtuste kultuuri tuleb arendada. See on põhimõte, mida on algusest peale põimitud näiteks sotsiaalmajandusse. Sotsiaalsed ettevõtted loovad läbi innovatsioonitegevuse uusi turuvõimalusi, mistõttu tuleb nende arengu jätkamise võimaldamiseks pöörata erilist tähelepanu nende üksuste kaitsmisele.

4.3.2

Eelkõige tasub märkida, et uuringute kohaselt on naised sotsiaalsetes ettevõtetes arvukamalt esindatud kui traditsioonilises ettevõtluses. Lisaks nähtub sooliselt eristatud andmeid kogunud selleteemalistest uuringutest, et teatud liikmesriikides ületab naissoost sotsiaalsete ettevõtjate arv isegi meeste oma. Neist uuringutest näib ka selguvat, et naissooost sotsiaalsed ettevõtjad on innovaatilisemad kui meessoost sotsiaalsed ettevõtjad, kulutades samas vähem innovatsioonile (9). See uuring toob välja suurepärase arenguvõimaluse, mille keskpunktis on eelkõige naiste sotsiaalse ettevõtluse toetamine.

5.1

Sellised uued ja innovatiivsed ärimudelid, nagu sotsiaalsed ettevõtted, on osa tavapärasest majandusest ega ole vastuolus teiste ärimudelitega. Muutuva sotsiaalse maastikuga Euroopas tuleb keskenduda kõigi uusi ärimudeleid loovate innovatsioonivormide kasutamisele. Samal ajal kui need uued mudelid tuginevad paljudele arvamuse punktis 3 nimetatud käsitustele, ei õnnestu enamikul olemasolevatest ettevõtete toetus-, arendus- ja käivitamisprogrammidest, aga ka muudel vajalikel tingimustel, nagu seadusandlus ja rahastamisvahendid, neid erinevaid ärimudeleid sageli toetada. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamik praegusi toetus- ja poliitikameetmeid on endiselt välja töötatud tavapärasema, traditsioonilisema ettevõttemudeli ja -loogika jaoks. Seetõttu tuleks Euroopas esilekerkivate eri ärimudelite koguspektri toetamiseks kaaluda järgmisi elemente.

5.1.1

Sotsiaalsete ettevõtete osas püüdleb komitee aktiivselt tervikliku ökosüsteemi poole, mis on spetsiaalselt kohandatud selle konkreetse ärimudeli iseärasustele (10). Sarnaselt tuleb ökosüsteeme arendada ka uute ja hübriidettevõtete käsitustele. Lisaks tuleb olemasolevat toetust ajakohastada ja kohandada, et võtta arvesse neid uusi mudeleid ning aidata olemasolevaid ettevõtteid kohanduda nende uute suundumustega ja neid rakendada. Ideaalne ökosüsteem koosneb sellistest elementidest nagu vajadustele kohandatud finantsökosüsteem koos hübriidkapitali lahendustega, paremad avaliku hanke vormid, kohandatud ettevõtlusarengu toetus ja sotsiaalse mõju mõõtmine. See on oluline, et toetada iga ärimudeli esilekerkimist ja jätkusuutlikkust.

5.1.2

Innovatsioon ei ole enam lineaarne protsess. Tulevaste lahenduste määratlemisel on oluline kombineerida tehnilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid innovatsiooniperspektiive. Nende käsituste täielik integreerimine vajab uut lähenemisviisi edusammudest aru andmisele, mis peab põhinema kas tulemusel või mõjul. Siin on eriti olulised kaks elementi: ühisväärtuste loomine ja kolmekordne tulem (tuleb tagada, et sotsiaalsel, keskkonnaalasel ja majanduslikul arengul on võrdne osakaal). Kui tunnistatakse majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide kollektiivse mõju kaudu tekkivat koguväärtust, tekivad uut tüüpi hübriidettevõtted kiiresti. Ühisväärtus on endiselt lapsekingades. Seetõttu peavad ettevõtete juhid arendama uusi oskusi ja teadmisi ning valitsused õppima, kuidas korraldada reguleerimist viisil, mis võimaldab ühisväärtust luua, mitte seda takistada.

5.1.3

Finantsturgude põhiülesanne on jaotada vahendid ühiskonnas õigesti. Aga nende järjest ulatuslikum keskendumine lühiajalisele tegevusele on otseselt vastuolus nõudega tegeleda ühiskonna pikaajaliste vajadustega, mida käsitletakse erinevates aruannetes (11). Ettevõtetel peab olema vahendeid tulevikku investeerimiseks, et luua väärtust nii investoritele kui ka ühiskonnale tervikuna. See nõuab uusi süsteeme, mis tunnustavad pikaajalist investeerimiskäitumist. Siin on oluline element riiklik rahastamine, sageli kombineeritud kapitali lahenduste näol, mis tihti tugevdab ettevõtete arengut.

5.1.4

Selleks, et innovatsioon hoogustaks uusi ärimudeleid, tuleb jätkuvalt edendada innovatsioonisõbralikku ettevõtluskultuuri. Euroopa innovatsioonikultuuri soodustamisel on kesksel kohal eksperimenteerimisskeemide edendamine, mille puhul on tervitatav nii edu kui ka ebaedu (õppesammud). Innovatsioonipõhimõtet tuleks täiendada ettevaatuspõhimõttega, ilma et viimane takistaks innovatsiooni. Nn innovatsioonipõhimõtte puhul võetakse arvesse õigusaktide ja reguleerimise mõju innovatsioonile. Üheks lähtepunktiks on protsesside ja süsteemide kavandamine partnerluse käsituse ümber, kaasates sellesse peamised sidusrühmad (soodustades avatud foorumeid, dialoogivõimalusi ning koostöökoosolekuid). See on juba toimumas kõikjal Euroopas ning seda on võimalik hõlpsasti laiemas mõõtkavas kohaldada, jagada ja levitada (12).

5.2

Poliitiline tahe ja omandiprobleemid on kesksel kohal uute ettevõtete loomise edendamisel Euroopas. Sidusate poliitiliste tegevuskavade väljatöötamine ELi ja liikmesriigi tasandil erinevate ärimudelite toetamiseks on väga oluline. On selge, et kasvu ja heaolu saavutamiseks Euroopas on vaja liikuda innovatsioonil põhineva majanduse ja ühiskonna suunas. Sel eesmärgil tuleks asjakohaselt kasutada siseturu õigusakte ja poliitikat. 2017. aastaks kavandatud ühtse turu strateegia läbivaatamine annab võimaluse kaaluda uusi sellesuunalisi meetmeid.

5.2.1

Võttes arvesse ühisväärtusele ja kolmekordsele tulemile pandud rõhku, on otsustavalt tähtis piisavalt ja jätkusuutlikult toetada alus- ja rakendusuuringuid kui tulevaste uuenduste kasvulava. Lisaks tuleb nende uute ärimudelite tegevuste kohta koguda statistilisi andmeid, et neile oleks võimalik pakkuda kõige sobivamat poliitilist tuge.

5.2.2

Oluline on suurendada teadlikkust eri innovatsioonivormidest ja innovaatoritest. Sotsiaalsed ettevõtted ja kodanikuühiskond ei pea end sageli innovaatoriks. Sotsiaalse innovatsiooni nähtavuse suurendamine ja tagamine, et seda tunnustataks tema ühiskonda antava suure panuse selge väärtustamise vormis, julgustab ulatuslikumale innovatsioonitegevusele kõikides sektorites.

5.2.3

ELil on jätkuvalt keskne roll koguda ja jagada uusi algatusi, lihtsustada soodsa keskkonna arendamist ning tagada, et peamised poliitilised algatused võtavad tõepoolest arvesse neid uusi suundumusi. Komisjonil on head võimalused lihtsustada parimate tavade ja jäljendamist väärivate mudelite vahetust.