EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.11.2015

COM(2015) 589 final

2013/0088(COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 26. veebruari 2009. aasta nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoniseerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/0088 (COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 26. veebruari 2009. aasta nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoniseerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.Taust

2.Komisjoni ettepaneku eesmärk

Komisjoni ettepanekut, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega muudetakse 26. veebruari 2009. aasta nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoniseerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (COM(2013) 0161 (final) – 2013/0088 (COD)) (määruse ettepanek) ning sellega paralleelset ettepanekut direktiivi ümbersõnastamiseks võib käsitleda ühtse meetmepaketina ja nende peamine ühine eesmärk on soodustada innovatsiooni ja majanduskasvu, muutes kaubamärgisüsteemid kogu Euroopas ettevõtjate jaoks paremini juurdepääsetavaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks, mis tähendab väiksemaid kulusid ja väiksemat keerukust, suuremat kiirust, suuremat õiguskindlust ja paremat kaitset võltsimise vastu.

Täpsemalt on määruse ettepaneku eesmärk:

–lihtsustada ELi kaubamärgi taotlemist ja registreerimist;

–ajakohastada ja parandada olemasolevaid sätteid, muutes aegunud sätteid ja suurendades õiguskindlust sätete selgitamise ja ebaselguste kõrvaldamise teel;

–luua asjakohane raamistik koostööks Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) ja riiklike kaubamärgiametite vahel, et edendada tavade lähendamist ja ühiste vahendite väljatöötamist;

–ajakohastada Siseturu Ühtlustamise Ameti juhtimist;

–kohandada määrust 207/2009 Lissaboni lepingule;

–lahendada peamised probleemid, mis on seotud rahalise tasakaaluga ELi kaubamärgisüsteemis.

3.Märkused nõukogu seisukoha kohta

3.1Üldised märkused

Nõukogu seisukoht kajastab ajutist poliitilist kokkulepet, millele nõukogu, Euroopa Parlamendi õiguskomisjon ja komisjon jõudsid 21. aprillil 2015 mitteametlikke kolmepoolsete arutelude tulemusel. Nõukogu kinnitas seda poliitilist kokkulepet 13. juulil 2015. Nõukogu esimese lugemise seisukoha vastuvõtmine ja parlamendi täiskogu hääletus 2015. aasta detsembri keskel peaksid võimaldama teksti lõplikult vastu võtta varasel teisel lugemisel. Hoolimata probleemidest, mis on seotud kompromissi teatavate eelarveliste aspektidega, mida käsitletakse lisatud dokumendis, toetab komisjon saavutatud kompromissi, mis parandab praegust olukorda eelkõige kaubamärgiõiguse seisukohast.

3.2Märkused Euroopa Parlamendi vastu võetud muudatuste kohta

3.2.1.Euroopa Parlamendis esitatud muudatused, mida nõukogu esimese lugemise seisukohas on arvesse võetud kas täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt

Nõukogu esimese lugemise seisukoht sisaldab väga paljusid Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekuid, kaasa arvatud neid, mis tulenevad paralleelsetest muudatustest direktiivis 2008/95.

Kaubamärgiõigusega seoses oli nõukogu, pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, nõus sellega, et määruse ettepanekus nähakse ette täiendav üleminekuperiood ja kohandatakse neid ELi kaubamärgi kirjeldusi, mis on esitatud enne klassifitseerimissüsteemi muutmist, nähes ette kaitse kolmandatele isikutele, kes on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse vahepealsel ajal. Komisjon võib seda ettepanekut toetada.

Samuti toetas nõukogu parlamendi ettepanekut kehtestada Siseturu Ühtlustamise Ametile makstavate lõivude suurus, mida praegu reguleerib komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95, vahetult määruse (EÜ) nr 207/2009 lisas. See on komisjonile vastuvõetav.

Siseturu Ühtlustamise Ameti rolli ja toimimisega seotud parlamendi muudatusettepanekud –millega nõukogu on suuremalt jaolt nõus – hõlmavad ka asutuse nime muutmist Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiks Kuigi komisjon võib kompromissina selle ettepanekuga nõus olla, väljendab ta siiski kahetsust, et uus nimi ei kajasta asutuse põhitegevust ja ei väljenda selgelt asjaolu, et tegemist on Euroopa Liidu ametiga (ingliskeelses nimes „Office”, mitte „Agency”). Teisest küljest võib komisjon nõustuda kaasseadusandjate toetatud mõttega asutada ametisisene lepituskeskus, kuid sarnaselt nõukogule eelistab komisjon, et selle ülesanded ei hõlmaks vahekohtu tegevust.

Seoses uue koostööraamistikuga liikmesriikide intellektuaalomandi asutuste ja Euroopa Liidu ameti vahel nõustus nõukogu, et see koostöö peab olema kohustuslik, kuid võimaldab siiski siseriiklikel ametitel teatavate asjaolude korral sellest erandeid teha. Nõukogu nõustus samuti parlamendi sooviga tagada selles kontekstis väljatöötatud projektide osas tihe konsulteerimine kaubamärgi kasutajatega. Lisaks nõustus nõukogu sellega, et eelarvest selle tegevuse jaoks eraldatavat summat suurendatakse maksimaalselt 15 %-ni ameti aastatuludest, kuigi Euroopa Parlament oli toetanud selle summa suurendamist 20 % ulatuses. Komisjon toetab täielikult neid muudatusi.

Mis puutub ameti juhtimisse, siis komisjon – kuigi ta väljendab kahetsust selle üle, et nõukogu järgis Euroopa Parlamendi seisukohta ja jättis määruse ettepanekust välja sätted, mis võimaldavad juhatuse loomise – toetab uue haldusnõukogu koosseisu, kus on ka Euroopa Parlamendi esindaja.

3.2.2.Euroopa Parlamendi muudatused, mis nõukogu esimese lugemise seisukohas ei kajastu

Kaasseadusandjad ei suutnud kokku leppida uues menetluses Siseturu Ühtlustamise Ameti direktori valimiseks ja ametisse määramiseks, mis oleks kooskõlas enamiku teiste ELi ametite olemasolevate tavadega, ning seetõttu jäi see säte määruse ettepanekust välja. Komisjon avaldab sellise tulemuse üle kahetsust, leides et seda ei tuleks teiste ELi asutuste tulevaste reformide käigus käsitada pretsedendina.

Teisest küljest tervitab komisjon asjaolu, et nõukogu ei nõustunud Euroopa Parlamendi ettepanekuga säilitada määruse nr 207/2009 praegune säte, mis võimaldaks ameti direktoril teha ettepanekuid määruse muutmiseks, ega ettepanekut anda ametisse nimetamise volitused ametlikult haldusnõukogu asemel direktorile.

Seoses kaubamärgiõigusega ja kooskõlas direktiivi 2008/95 uuesti sõnastamise ettepanekus võetud lähenemisviisiga, toetab komisjon nõukogu vastuseisu kaubamärgi mõju täiendavatele piirangutele, mida Euroopa Parlament toetab. Komisjon võib siiski aktsepteerida lõplikku kompromissi, lisades asjakohasesse põhjendusse selgema sõnastuse, et käsitleda eelkõige põhiõiguste ja -vabaduste küsimust, sealhulgas kunstilist eneseväljendust.

Nii nagu direktiivi 2008/95 uuesti sõnastamise ettepanekus, toetab komisjon seda, et nõukogu jätab, pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, määrusest välja asjaomased väikeste saadetiste importi käsitlevad sätted.

3.3Nõukogu lisatud uued sätted ja komisjoni seisukoht

Kooskõlas direktiivi 2008/95 uuesti sõnastamise ettepaneku lähenemisviisiga nõustus nõukogu transiitkaupade sätte kohta vastu võetud kompromisslahendusega, mille kohaselt õigus takistada kauba liidu territooriumile toomist kaotab kehtivuse, kui deklarant või kauba valdaja suudab pädeva kohtu ees tõendada, et kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõplikus sihtriigis. Nõnda säilitatakse komisjoni ettepaneku keskne eesmärk luua tõhusad ja mõjusad vahendid, et võidelda ühe suuremate liitu läbivate võltskaubavoogude vastu, ning samas annab see muudatus sobiva tasakaalu ühelt poolt kaubamärgiõiguste tulemusliku kaitse tagamise ja teiselt poolt kaitsemeetmete kehtestamise poliitilise vajaduse vahel, et mitte põhjendamatult takistada kaupade vaba liikumist harukordses olukorras, kus kaubamärgiõigused kuuluvad eri isikutele väljaspool ELi. Seepärast võib komisjon seda nõukogu pakutud lahendust toetada.

Nõukogu kehtestas Siseturu Ühtlustamise Ametile makstavate lõivude uued summad (sätestatakse määruse 207/2009 lisas), mille eesmärk on vähendada pikendamise eest makstavate lõivude suurust nii, et need oleksid sama suured kui taotluste eest makstavad lõivud. Komisjon toetab tugevalt seda lähenemisviisi, mis võimaldaks säästa kuni 37 %, eelkõige nende ettevõtete tasutavate pikendamislõivude puhul, kes soovivad kaitsta oma ELi kaubamärki ka pärast esialgset 10 aastat.

Nõukogu lisas uue õigusliku aluse, et hüvitada liikmesriikide kulusid, mis nende ametid on ELi kaubamärgisüsteemi funktsionaalse osana teinud. Komisjon tegi algselt ettepaneku vaid rahastamismehhanismi kohta, mis võimaldaks Siseturu Ühtlustamise Ametil rahastada koostööprojekte toetuste vormis, kuid võib nõustuda selle muudatusettepanekuga, mis on osa kaasseadusandjate vahelisest lõplikust kompromissist.

Nõukogu viis uuesti sisse algselt komisjoni poolt kavandatud, kuid parlamendi poolt välja jäetud sätte, millega lubatakse OHIMi eelarveülejääk üle kanda ELi eelarvesse. Kuigi komisjon toetab seda põhimõtet täielikult, väljendab ta siiski kahetsust selle üle, et nõukogu kehtestatud tingimused piiravad tõenäoliselt olulisel määral selle uue sätte rakendamist praktikas.

Viimasena nägi nõukogu ette sätted rakendusaktide kasutamise kohta ja vastavad komiteemenetlused nende vastuvõtmiseks. Sellega seoses oli vaja arvukalt tehnilisi eeskirju, mis praegu sisalduvad komisjoni määruses (EÜ) nr 2868/95, komisjoni määruses (EÜ) nr 2869/95 ja komisjoni määruses (EÜ) nr 216/96. Komisjon avaldab selle üle kahetsust praktilisest seisukohast lähtudes, kuna see nõuab seadusandliku tavamenetluse kasutamist ka väikeste tehniliste muudatuste puhul.

4.Kokkuvõte

Hoolimata probleemidest, mis on seotud kompromissteksti teatavate eelarveliste aspektidega, mida käsitletakse käesoleva teatise lisas, toetab komisjon saavutatud kompromissi ning eelkõige neid muudatusi, mis tugevdavad kaubamärkide omanike olukorda ja mis tagavad suurema õiguskindluse kaubamärgiõiguse kohaldamisel.

5.Komisjoni avaldus

Komisjon võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkuleppe kaubamärgisüsteemi reformi küsimuses. Pidades silmas kõnealuse reformiga loodavat lisaväärtust ELi kaubamärgisüsteemi kasutajatele, on komisjon otsustanud reformi toetada, kuna üldine kokkulepe võimaldab märkimisväärselt parandada praegust olukorda eelkõige seoses kaubamärgiõigusega. Komisjon toetab reformi hoolimata sellest, et kokkuleppe teatavad eelarvelised aspektid talle muret teevad.

Komisjon peab eriti kahetsusväärseks, et kaasseadusandjad ei ole suutnud jõuda kokkuleppele Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarve osas, mis on komisjoni ettepaneku üks põhielementidest: lõivumäärade automaatne läbivaatamine olulise ja korduva eelarveülejäägi korral ning sellise ülejäägi automaatne ülekandmine ELi eelarvesse. Kuigi ELi kaubamärgi määruses määratakse lõivumäärad kindlaks, jääb nn olulise ülejäägi ülekandmine Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarvekomitee otsustada (otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega). Komisjon tuletab meelde, et eelarveülejäägi selline ülekandmine toimuks alles siis, kui kõik alusaktis sätestatud olemasolevate rahaliste vahendite kasutusviisid on ammendatud, sealhulgas selliste kulude hüvitamine, mida kannavad liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja muud asjaomased asutused Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi sujuva toimimise tagamiseks.

Komisjon jätkab Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt võetavate lõivumäärade läbivaatamist, et kohandada need võimalikult täpselt ettevõtjatele teenuste osutamiseks kantud kuludega ja vältida Siseturu Ühtlustamise Ametis olulise eelarveülejäägi tekkimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku lepitud eeskirjadele, mida kohaldatakse kõigi ametite suhtes.

Komisjon rõhutab, et sellised täielikult isemajandavad ametid nagu Siseturu Ühtlustamise Amet ning sellised autonoomse eelarvega institutsioonid ja organid, kelle rahastamine toimub väljaspool ELi eelarvet, peaksid oma personalikulud (sealhulgas oma töötajate laste kooliskäimise kulud Euroopa koolides) täielikult ise kandma. Haldusliku iseseisvuse põhimõtte kohaselt rakendab komisjon kõik asjakohased meetmed, mille abil tagada, et kõnealused ametid, institutsioonid ja organid need kulud ka tegelikult kannavad või et need makstakse ELi eelarvesse tagasi.

Komisjon toonitab, et tegevdirektori eelvalikumenetluse ja ametissenimetamise küsimuses peab iga tulevane Siseturu Ühtlustamise Ameti reform olema täielikult kooskõlas ühise lähenemisviisi põhimõtetega.