EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52015IE0822

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „USA ja ELi kogemused väikeettevõtlusalgatustega „Small Business Act”: parimad tavad uuenduslike VKEde meetmete osas” (omaalgatuslik arvamus)

OJ C 13, 15.1.2016, p. 2–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/2


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „USA ja ELi kogemused väikeettevõtlusalgatustega „Small Business Act”: parimad tavad uuenduslike VKEde meetmete osas”

(omaalgatuslik arvamus)

(2016/C 013/02)

Raportöör:

Ullrich SCHRÖDER

10. juulil 2014 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada arvamuse järgmises küsimuses:

„USA ja ELi kogemused väikeettevõtlusalgatustega „Small Business Act”: parimad tavad uuenduslike VKEde meetmete osas” (omaalgatuslik arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 14. juulil 2015.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 510. istungjärgul 16.–17. septembril 2015. aastal (16. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 207, erapooletuks jäi 6.

1.   Järeldused ja soovitused

ELis on umbes 21 miljonit VKEd, kus töötab peaaegu 90 miljonit inimest, luues lisaväärtust rohkem kui 3 600 triljoni euro eest. Ehk teisisõnu moodustavad VKEd 99 % ettevõtete üldarvust, andes tööd kahele kolmandikule inimestest ja luues 58 % lisaväärtusest. Sellest tuleneb vajadus jõulise väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” järele.

Komitee soovib esitada seoses ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) läbivaatamisega järgmised soovitused mõne olulise peatüki kohta, tuginedes USA kogemustele Small Business Administrationi rakendamisel (lühend on sama, kuid lähenemisviis täiesti teine).

1.1.    SBA läbivaatamine on vajalik

Euroopa Komisjon oli väljendanud kavatsust avaldada läbivaatamise tulemused 2015. aasta esimesel poolel, kuid on selle edasi lükanud. Kuna olulistes valdkondades on võimalikud parandamised (vt allpool), loodab VKE kogukond läbivaatamist pärast arutelude toimumist. VKEde suurt tähtsust silmas pidades tuleks läbivaatamine avaldada võimalikult peatselt.

1.2.    Õiguslik positsioon ja jõustamine

Väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” tuleks rohkem tähtsustada ja muuta siduvamaks ja selle lähenemisviis peaks olema ambitsioonikam. Komitee nõudis seda ka 2008. ja 2011. aastal, kuid Euroopa Komisjon seda ei teinud.

Ta võiks luua rohkem õiguslikke mehhanisme, kui see on asjakohane, näiteks hangete, põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”, mõjuhinnangute ja VKE-testidega seoses. Seda tuleks rakendada nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil ning peaks andma Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele tugevama rolli. Põhimõtted „kõigepealt mõtle väikestele” ja „ainult üks kord” tuleks lisada ELi institutsioonide institutsioonidevahelisse kokkuleppesse parema õigusloome kohta.

1.3.    Poliitiline positsioon

ELis on SBA-l madalam poliitiline positsioon kui USAs. Positsiooni tugevdamiseks peab komitee vajalikuks järgmist:

spetsiaalne iga-aastane konkurentsivõime nõukogu VKEde ja SBA teemal ELi tasandil, nagu komitee soovitas oma 2011. aasta arvamuses (1);

nõukogu kõrgetasemeline konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühm peaks vaatama läbi SBA prioriteetide rakendamise siseriiklike meetmete edusammud ja kaaluma täiendavaid meetmeid ELi tasandil. Tulemused tuleks edastada iga-aastasele konkurentsivõime nõukogule VKEde ja SBA teemal;

Euroopa VKEde saadikute võrgustiku tähtsust tuleb suurendada, kaasates osalejatena majandusministeeriumide peadirektoreid. See tagaks tugevama ja parema koordineerimise ELi ja liikmesriikide vahel.

1.4.    Juhtimine ja tõhusus

1.4.1.

Tuleb luua ELi iga-aastane SBA rakendamist käsitlev aruanne ning see peab sisaldama ka andmetel põhinevat aruannet selle kohta, kuidas komisjon seda ja üksikute programmide toimimist juhib.

1.4.2.

Euroopa Kontrollikoda tuleks julgustada avaldama aruandeid VKEdega seotud asjaomaste programmide ja meetmete toimimise kohta, nagu seda teeb USA valitsuse aruandluse eest vastutav amet seoses USA SBAga. Sisemise juhtimisega peaks tegelema komisjoni juures tegutsev sõltumatu büroo, võttes aluseks USA Small Business Administrationi peainspektori büroo.

1.4.3.

SBA-l ei ole soovitud edu ilma juhtimispartnerluseta paljude sidusrühmade osalusel (sotsiaalpartnerid ning riiklikku ja erasektorit esindavad osalejad). Seetõttu peaks 2011. aastaks kavandatud, kuid siiski loomata jäänud SBA nõuanderühm (vt punkt 4.3.4) uuesti tegutsema asuma ja sellega tuleb konsulteerida enne otsuste langetamist.

1.4.4.

Riiklike ja kohalike SBA rakenduskavade süsteemi (vt punkt 4.3.3) tuleb parandada ja täiendada tulemustabelite süsteemse kasutamise abil.

Eesmärkide kasutamine

Soovituslikke eesmärke võiks rohkem kasutada VKEde laiemaks kaasamiseks riigihangetesse, siduvaid eesmärke aga teadus- ja arendustegevuse puhul (nii ELi kui ka riigi tasandi). Eesmärkide mehhanismi kasutades oleks võimalik neid tasemeid aastate jooksul tõsta.

Väikeettevõtluse sidusrühmade iga-aastane konverents

USAs ja ELis on VKEdega seotud poliitika ja programmide kohta olemas märkimisväärne oskusteave ja kogemused, kuid ei korraldata struktuurseid ja korrapäraseid arutelusid sidusrühmadega. Vaheldumisi USAs ja ELis toimuv, parimatel näidetel põhinev iga-aastane konverents võiks olla kasulik. See peaks mõlemal pool Atlandi ookeani hõlmama asjaomaseid sidusrühmi: poliitikuid ja valitsusi, VKEde saadikute võrgustikku ja väikeettevõtete organisatsioone. Väikeettevõtete organisatsioonide piiratud eelarve tõttu tuleks nende osalemiskulud hüvitada. Igal aastal võiks üldiste teemade kõrval arutada ka spetsiaalset küsimust: rahastamine, innovatsioon, kaubavahetus (sh Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus), naisettevõtlus jne.

2.   Sissejuhatus ja arvamuse eesmärgid

2.1.

Eesmärk: võrrelda laiu lähenemisviise ja VKEde meetmeid seoses kahe SBAga: USA Small Business Administration ja ELi väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”.

USA ja ELi poliitiline ja ettevõtluskeskkond on väga erinev ja mõlemas piirkonnas on lisaks SBA meetmetele palju VKEdega seotud riikliku ja kohaliku tasandi meetmeid (2).

2.2.

Käesoleva arvamuse järeldustes (vt punkt 1) ei võrrelda seega nende kahe SBA konkreetseid programme, vaid keskendutakse ELi SBA õigusliku ja poliitilise positsiooni, juhtimise ja eesmärkide kasutamise võimalikele parandustele.

3.   Small Business Administration USAs (SBA)

3.1.

USA Small Business Administration on sõltumatu valitsusagentuur, mis annab keskvalitsuse toetust väikeettevõtjatele. Selle asutas president Eisenhower 1953. aastal pärast väikeettevõtete seaduse vastuvõtmist. Selle ülesanne on nõustada, aidata ja kaitsta väikeettevõtjate huve. 2013. aastal oli selle eelarve ligikaudu 1 miljard USA dollarit (välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud tegevuse eelarve). Mõned meetmed on õiguslikult siduvad. SBA-l on bürood igas USA osariigis ja 1 000 kohalikku keskust. President Obama ülendas SBA peadirektori oma valitsuskabineti tasandile.

3.2.

SBA määratleb väikeettevõtet keerukalt kui põhiliselt sõltumatule omanikule kuuluvat ettevõtet, mis tegutseb sõltumatult ja kasumi teenimise eesmärgil. Sõltuvalt sektorist, tootest või teenusest on suuruse standardi aluseks töötajate arv või müügimaht. Kui aluseks on töötajate arv, võib nende suurim arv jääda vahemikku 100 kuni 1 500.

3.3.

Ülevaade USA SBA meetmetest ja programmidest (3)

3.3.1.

Rahastamine: laenud ja riskikapital

3.3.1.1.

SBA annab tagatisi väikeettevõtjatele, kellel ei ole võimalik mujalt laenu saada. Üldjuhul annavad neid laene SBA partnerid (pangad ja muud finantsasutused) ja SBA tagab need.

Mikrolaenude programm on mõeldud uutele ja äsja alustanud ettevõtetele, kes tegutsevad alateenindatud turgudel. Kiirlaen peaks saabuma 36 tunni jooksul. Katastroofilaenude programm annab suurte õnnestuste korral väikeettevõtjatele laenu 45 päeva jooksul.

3.3.1.2.

Small Business Investment Company (SBIC) toetab väikeettevõtjate juurdepääsu riskikapitalile.

3.3.2.

Väikeettevõtjate hankeprogrammid

3.3.2.1.

Mitmed hankeprogrammid võimaldavad väikeettevõtetel (mille omanikud on halvemas olukorras või tegutsevad alakasutatud valdkondades) konkureerida tähtsate valitsuse lepingute nimel ainult sarnaste ettevõtetega.

Määratletud on üldised valitsuse osalemise eesmärgid väikeettevõtjatega sõlmitavate föderaalhankelepingute kohta ning alaeesmärgid konkreetsete ministeeriumide ja agentuuride osas. Praegune üldeesmärk on vähemalt 23 % keskvalitsuse põhilepingute kogumaksumusest. ELis on see üle 29 %, kuid see hõlmab ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste lepinguid. USA võib edaspidi seada suurema eesmärgi.

3.3.3.

Teadus- ja arendustegevuse programmid: strateegia VKEde osalemise suurendamiseks eesmärkide suurendamise kaudu

3.3.3.1.

Programmiga Small Business Innovation Research (SBIR) suurendatakse väikeste kõrgtehnoloogiaettevõtete osalemist föderaalses teadus- ja arendustegevuses ja selle eelarveks eraldatakse vähemalt 100 miljonit dollarit. Teatud protsent selle teadus- ja arendustegevuse eelarvest tuleb kasutada väikeettevõtjate kaasamiseks: alguses, 1983. aastal oli see 0,2 % ja seda on pidevalt suurendatud ning 2013. aastal on see juba 2,7 % (uus eesmärk on 3,2 % 2017. aastal).

3.3.3.2.

Programmist Small Business Technology Transfer (STTR) rahastatakse föderaaluuringuid, mis on jagatud väikeettevõtte ja kasumit mittetaotleva teadusorganisatsiooni vahel: 2013. aastal 0,35 %, mis kasvab 0,45 %ni 2016. aastal.

3.3.4.

Ettevõtluse arendamise programmid

Nende kaudu pakutakse väikeettevõtjatele tuhandes keskuses koolitust. SCORE ühendab 50 sõltumatut, 13 000 vabatahtlikuga mittetulundusühendust.

3.3.5.

Rahvusvahelise kaubanduse büroo

Selle kaudu pakutakse eksporditoetust ja meetmed hõlmavad kiirlaene (36 tunni jooksul) ja toetusi välismaistel kaubandusmessidel osalemiseks, dokumentatsiooni ja audiovisuaalseid materjale.

3.3.6.

Eri ametid

Peainspektori büroo (Office of the Inspector General): selle missioon on parandada SBA juhtimist ja tõhusust, võidelda pettuste vastu programmides ja vaadata läbi olemasolevaid või esitatud õigusakte. See on SBA juurde kuuluv sõltumatu büroo, mida juhib peainspektor.

Huvide esindamise büroo (Office of Advocacy): tegutseb sõltumatu väikeettevõtjaid esindava asutusena föderaalvalitsuse raames. Selle ülesanne on edendada poliitikat, mis toetab väikeettevõtjaid, sekkudes föderaalagentuuride reguleerivatesse protsessidesse ja uurides föderaalmääruste mõju.

4.   ELi areng – väikeettevõtluse hartast väikeettevõtlusalgatuseni „Small Business Act”  (4)

4.1.    Euroopa väikeettevõtluse harta – 2000

ELi juhid võtsid kõnealuse harta vastu 2000. aastal. See oli liikmesriikide endi võetud kohustus parandada väikeettevõtjate jaoks ärikeskkonda liikmesriikides ja ELi tasandil, millel puudus õigusjõud. Harta oli konkreetselt suunatud vähem kui 50 töötajaga väikeettevõtetele.

4.2.    ELi väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA-EU) – 2008

4.2.1.

Komisjon uuris USA SBA lähenemisviisi ja avaldas 2008. aastal oma teatise „„Kõigepealt mõtle väikestele” Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (5), millel oli laiem sihtrühm (vähem kui 250 töötajaga VKEd).

Ettepanekud esitati vaid piiratud arvu uute seadusandlike meetmete kohta.

SBA põhiosa puudutab uut poliitikaraamistikku, mis integreerib olemasoleva ettevõtluspoliitika ja tugineb väikeettevõtluse hartale.

4.2.2.

Sisse viidi kümme põhimõtet VKEsid käsitleva poliitika kavandamiseks ja rakendamiseks ELi ja riigi tasandil, mh seoses ettevõtluskeskkonna, ettevõtluse, põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”, riigihangete, lühemate maksetähtaegade, parema ühtse turu, oskuste ja innovatsiooniga.

4.2.3.

2008. aastal (6) pakkus EMSK välja ambitsioonikama SBA. Selles viidatakse Ameerika Ühendriikide SBA-le.

4.2.4.

Komitee kesksed soovitused sisaldasid järgmist:

siduv õiguslik vahend põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” kohaldamiseks;

moodustada SBA-komitee, kuhu kuuluvad liikmesriigid ja Euroopa representatiivsed ettevõtjate ühendused;

nimetada igas liikmesriigis ametisse VKEde saadik.

Kaht esimest soovitust Euroopa Komisjon kahjuks ei teostanud.

4.3.    ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine (2011)

4.3.1.

2011. aastal avaldas komisjon teatise „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (7). Komisjon teeb järelduse, et on edusamme, aga vaja on teha veel enam.

4.3.2.

Liikmesriikides toimunud arengute suhtes ei ole komisjon rahul

halduskoormuse vähendamise ja riiklike VKE-testide rakendamise aeglusega;

Euroopa parimate tavade juhendi edendamisega;

pankrotimenetluse lihtsustamisega.

4.3.3.

SBA läbivaatamise raames tehti ettepanek uute meetmete kohta järgmistes valdkondades: reguleerimine, rahastamine, turulepääs, ettevõtlus, töökohtade loomine ja kaasav majanduskasv (sh naisettevõtlus ja sotsiaalse ettevõtluse algatus).

4.3.4.

Strateegilised täiustused hõlmavad juhtimise tugevdamist.

Komisjon jätkab üldiste iga-aastaste aruannete esitamist liikmesriikide kohta kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”; see hõlmab SBA edusamme.

2011. aastal oli kavas moodustada SBA nõuanderühm, kuid see jäi moodustamata. See nõuanderühm on vaja nüüd käivitada ning temaga tuleb konsulteerida otsustamiseelses etapis.

Asutati VKEde saadikute võrgustik, kuhu kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide VKEde saadikud. See peaks looma otseühenduse komisjoni, liikmesriikide asutuste ja liikmesriikide ettevõtlusorganisatsioonide vahel.

Riiklike SBA rakendamise kavade koostamine, mida toetab tugev seiremehhanism ja mis kooskõlastatakse liikmesriikide ja ettevõtlusorganisatsioonidega. (Kahjuks tõdeb komitee, et seda ei rakendada nii tõhusalt kui võimalik).

4.3.5.

2011. aastal (8) tõdes komitee, et VKEdele on pööratud suuremat tähelepanu.

Komitee kesksed järeldused sisaldasid järgmist.

Komitee leiab, et SBA peaks olema kohustuslik.

SBA-l ei ole soovitud edu ilma juhtimispartnerluseta paljude sidusrühmade osalusel (sotsiaalpartnerid ning riiklikku ja erasektorit esindavad osalejad).

Avaliku ja erasektori vahendajaorganisatsioonide põhiroll kohandatud teenuste pakkumisel on jäetud arvestamata.

Komitee kutsub nõukogu üles looma spetsiaalse igal aastal kohtuva konkurentsivõime nõukogu VKEde, mikroettevõtete ja väikeettevõtlusalgatuse jaoks.

Komitee väljendab kahetsust, et Euroopa Komisjon ei rakendanud neid soovitusi.

4.4.    Avalik arutelu väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” teemal 2014. aastal

4.4.1.

2014. aasta septembris algatas komisjon konsultatsiooni selle üle, kuidas tuleks SBA läbi vaadata, pealkirjaga „Tugev Euroopa poliitika väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ja ettevõtjate toetuseks aastatel 2015–2020”.

4.4.2.

Komisjon teeb järelduse, et paljudes liikmesriikides ei ole väikeettevõtlusalgatust täielikult rakendatud.

Välja on pakutud järgmised prioriteetsed valdkonnad:

halduskoormuse vähendamine;

juurdepääs rahastamisele ja turgudele;

ettevõtluse ja innovatsiooni alane potentsiaal;

oskuste arendamise parandamine (uus).

4.4.3.

Komisjon avaldas 2015. aasta aprillis tulemuste kohta aruande. Esilagu oli kavas esitada SBA läbivaatamise ettepanek 2015. aasta esimesel poolel, kuid nüüd on see lükatud edasi 2016. aastani. Euroopa ettevõtjate organisatsioonid on väljendanud edasilükkamise pärast rahulolematust ja nõudnud meetmeid 2015. aastal.

Brüssel, 16. september 2015

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Henri MALOSSE


(1)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 51.

(2)  VKEde meetmete laiem võrdlemine oleks käesoleva arvamuse jaoks liiga keerukas.

(3)  See on laiaulatuslik ülevaade huvipakkuvatest meetmetest. Vt täpsemalt www.sba.gov või USA Kongressi 2013. aasta aruanne „Small Business Administration, A Primer on Programmes” veebisaidil www.crs.gov. Ülevaate SBA programmide kohta annab Governmental Accountability Office (valitsuse aruandluse eest vastutav amet) aruandes GAO-12-819 „Entrepreneurial Assistance” veebilehel www.gao.gov

(4)  Allpool on esitatud kokkuvõte SBA arengutest. Täpsema ülevaate saamiseks tutvuge taustadokumendiga Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee veebilehel.

(5)  COM(2008) 394 final.

(6)  ELT C 182, 4.8.2009, lk 30.

(7)  COM(2011) 78 final.

(8)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 51.


Top