Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52015DC0480

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) kohaldamise kohta

COM/2015/0480 final

Brüssel,1.10.2015

COM(2015) 480 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) kohaldamise kohta


KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) kohaldamise kohta

1.Sissejuhatus

Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (ETR-kalapüük) kahandab kalavarusid, hävitab mereelupaiku, vähendab toiduga kindlustatust, moonutab konkurentsi, asetab ausad kalurid ebasoodsasse olukorda ja nõrgendab rannikuasumeid, seda kõike eelkõige arenguriikides. ETR-kalapüük kujutab endast tõsist keskkonnaohtu kalavarudele ja võib kaasa tuua kalapüügisektori hävingu. Hinnanguliselt on sellise püügi rahaline väärtus kokku vähemalt 10 miljardit eurot aastas 1 . Igal aastal püütakse ebaseaduslikult 11–26 miljonit tonni kala, mis on vähemalt 15 % maailma püügikogusest. Selle tagajärjel lähevad kaotsi märkimisväärsed ressursid, tulu, toit ja elatis. See tekitab suuri probleeme inimõiguste ja julgeoleku, meresõidu turvalisuse ning nii merel kui ka maal toimuva majandustegevuse ja kaubanduse valdkonnas.

Kuna teatavad riigid ei ole suutnud täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigi kohustusi, on rahvusvaheline kogukond pidanud leidma uuenduslikke lahendusi ETR-kalapüügi vastu võitlemisel. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt 1995. aastal vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendiga ning 2001. aastal vastu võetud ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskavaga (edaspidi „ETR-kalapüügi vastane rahvusvaheline tegevuskava”) algas uus ajajärk rahvusvahelistes jõupingutustes tagada mereressursside jätkusuutlikkus. Nende mittesiduvate tekstidega, mis põhinevad rahvusvahelistel kalandusalastel õigusaktidel, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioonil (UNCLOS) ning ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 1995. aasta rakenduskokkuleppel (UNFSA), loodi ETR-kalapüügi vastu võitlemise raamistik ja vahendid. Kõnealused sätted kohustavad kõiki riike võtma vastu asjakohased meetmed mereressursside säästva majandamise tagamiseks ja selle eesmärgi saavutamiseks koostööd tegema. Lisaks võttis FAO 2009. aastal vastu lepingu, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (PSMA). Nimetatud lepingu eesmärk on tagada ETR-kalapüügi vastu võitlemisel ühtsed meetmed ja tugev mitmepoolne koostöö ning takistada ETR-kalapüügist pärit toodete jõudmist turule. Ka piirkondlikud kalandusorganisatsioonid on välja töötanud ETR-kalapüügi vastu võitlemise meetmeid, nagu püügidokumendimenetlused, 2 suuremad lipuriigikohustused ja ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad 3 .

ÜRO on tunnistanud ETR-kalapüügi vastu võitlemise tähtsust ka ÜRO säästva arengu eesmärkides, lisades selle ühe küsimusena, millega tegeleda ookeanide, merede ja mereressursside kaitse ja säästva kasutamise eesmärgi raames 4 .

Euroopa Liit (EL) on UNCLOSe, UNSFA ja PSMA osaline ning kuue tuunikala haldava 5 ja üheteistkümne muud kui tuunikala haldava 6 piirkondliku kalandusorganisatsiooni liige või koostööd tegev mitteliige.

Arvestades ETR-kalapüügi probleemi ulatust ja pakilisust otsustas EL oma meetmeid tugevdada ja vastu võtta lisameetmed, lähtudes kehtivast rahvusvahelisest raamistikust. Nõukogu võttis 2008. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega loodi ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ETR-kalapüügi määrus) 7 ning mis jõustus 1. jaanuaril 2010. Komisjon võttis 2009. aastal vastu ETR-kalapüügi määruse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad 8 .

ETR-kalapüügi määruses kajastub kõigi liikmesriikide ja kolmandate riikide kohustus täita rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi. See määrus on läbipaistev ja mittediskrimineeriv vahend, mida kohaldatakse kõigi laevade suhtes, millel tegeletakse ELi turule mõeldud kalavarude ärieesmärgil kasutamisega, ja kõigi mis tahes riigi lipu all kalapüügiga tegelevate ELi kodanike suhtes. ETR-kalapüügi määruse eesmärk on vältida ETR-kalapüügist pärit toodetega kauplemist ELis ning see ära hoida ja lõpetada.

Nende eesmärkide saavutamiseks kehtestas EL mitu vahendit, millega parandada jälgitavust ning hõlbustada teabevahetust ja koostööd ELi, liikmesriikide ja kolmandate riikide, samuti piirkondlike kalandusorganisatsioonide vahel. Sellised vahendid on ELi püügisertifitseerimissüsteem, liikmesriikidevaheline vastastikuse abistamise süsteem, kolmandate riikidega koostöö tegemise protsess ja ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad.

Võideldes ETR-kalapüügi vastu nii ELis kui ka sellest väljaspool, kaitseb EL inimeste elatise jaoks vajalikke ressursse, soodustab seadusliku kalapüügitööstuse arengut ja loob võrdsemad tingimused. Selleks teeb EL tööd selle nimel, et parandada kalavarude majandamise standardeid nii kolmandates kui ka liikmesriikides.

Lisaks ETR-kalapüügi vastasele poliitikale on EL välja töötanud ja rakendanud muude loodusressursside, nagu puidu 9 ja looduslike liikide 10 säästva majandamise poliitikameetmed.

ETR-kalapüügi määruse artikli 55 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile aruanded kõnealuse määruse rakendamise kohta. Nende aruannete ja oma tähelepanekute põhjal peab komisjon koostama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Viis aastat pärast ETR-kalapüügi määruse jõustumist on saavutatud mitmeid konkreetseid tulemusi. Käesolevas teatises on lühidalt tutvustatud kõnealuse määruse rakendamise peamisi tulemusi 11 . Üksikasjalikum statistiline teave, milles käsitletakse määruse rakendamist liikmesriikides seoses lossimise ja ümberlaadimise kontrollimisega, püügisertifikaate käsitlevaid andmeid, importi, eksporti ja reeksporti, IT-süsteemide kasutust, sanktsioonide kohaldamist, koostööd ning koolitust ja teadlikkuse suurendamist, on esitatud ETR-kalapüügi määruse kohaldamise ja rakendamise hetkeseisu käsitlevas uuringus 12 .

 

2.Peamised tulemused ETR-kalapüügi määruse rakendamisel

ETR-kalapüügi vastu võitlemine on olnud viimastel aastatel ELi üks poliitilisi prioriteete. ETR-kalapüügi vastased ELi meetmed jagunevad nelja omavahel seotud põhivaldkonda: koostöö liikmesriikidega, koostöö kolmandate riikidega, ETR-kalapüügiga tegelemises kahtlustatavate laevade uurimine ning rahvusvaheline ja sidusrühmade koostöö. Kõigis neis valdkondades on ELi tegevuse keskmes olnud luua struktuuriliste ümberkorralduste kaudu keskkond olukorra parandamiseks ning määrata alles viimase võimalusena kindlaks koostööd mittetegevad riigid, ettevõtjad või üksikisikud.

2.1.    KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDEGA

Liikmesriigid ja nende lipuriigikohustused

ETR-kalapüügi määrusega samal ajal jõustusid veel kaks tähtsat ELi õigusakti: kontrollisüsteemi käsitlev määrus 13 ja kalapüügilubade määrus 14 . Nende määrustega kaasnes ELi kontrollisüsteemi põhjalik reform, millega tagati, et ei eristata ELi vetes ja kolmandate riikide vetes tegutsevaid ELi laevu. Komisjon teeb nende kolme määruse rakendamisel suuri jõupingutusi tagamaks, et liikmesriigid, just nagu kolmandadki riigid, täidaksid oma lipuriigikohustusi.

Liikmesriigid ja nende sadamariigikohustused

ETR-kalapüügi määrusega on loodud liikmesriikidele tugev raamistik selliste sadamariigi meetmete rakendamiseks, millega vähendada ETR-kalapüügist pärit toodete otse ELi lossimise tõenäosust. ETR-kalapüügi määruse kohaselt on kolmandate riikide laevadel juurdepääs vaid kindlaksmääratud sadamatele rangetel tingimustel. ELi liikmesriigid kontrollisid 2012. ja 2013. aastal oma sadamates peaaegu 1500 kalalaeva. Nende kontrollide käigus tehti kindlaks mitmesugused rikkumised, mis olid seotud näiteks vigadega lossimisdeklaratsioonides, vale teabe esitamisega laeva logiraamatus ning sadamariigi meetmete täitmata jätmisega, sh sisenemisteate saatmata jätmine või lossimine ilma inspektori juuresolekuta.

Kolmandate riikide laevadel toimuva lossimise ja ümberlaadimise põhjalik kontrollimine ELi sadamates on kaasa toonud mitmeid muudatusi. Märkimist vääriv näide on Las Palmase sadam, kus tänu sellele, et Hispaania ametiasutused on põhjalikult kontrollinud Lääne-Aafrikas asuvatest suure riskiga püügipiirkondadest saabunud kalatooteid, on ETR-kalapüügist pärit toodete lossimine oluliselt vähenenud.

Liikmesriigid ja nende turustusriigikohustused

ETR-kalapüügi määrusega on loodud liikmesriikidele vahendid, millega kontrollida ELi saabuvat importi, jälgides mujal kui ELi vetes püütud saagi liikumist ELi. Püügisertifikaatidest saadud andmeid ja kaubandusteavet kasutades ja jagades on liikmesriikide ametiasutused impordikontrolli täiustanud. Need andmed võimaldavad teha tõhusalt riskianalüüsi ja ametiasutustel hinnata näiteks seda, kas mingi konkreetne impordimoodus on kalamajanduse seisukohast mõttekas. Tõhus riskianalüüs on väga tähtis, arvestades kalandustoodete impordi ulatust: liikmesriikidele esitati aastatel 2010–2013 rohkem kui 810 000 püügisertifikaati ja 108 000 töötlemist kinnitavat avaldust ning nad saatsid rohkem kui 6400 kontrollimistaotlust.

ETR-kalapüügi määruse kohaselt võib impordist keelduda, kui liikmesriigid teevad kontrolli tulemusel kindlaks ETR-kalapüügist pärineva saadetise. Alates 2010. aastast on liikmesriigid tagasi lükanud üle 200 impordisaadetise. Tagasilükkamise põhjused võivad olla järgmised: valed, kehtetud, vigased või puudulikult täidetud püügisertifikaadid; riiklike või piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmete (sh kvootide) järgimatajätmine; ebaseaduslik ümberlaadimine merel; saagi on püüdnud kalalaev, mis ei ole kantud selliste laevade nimekirja, kellel on luba tegutseda asjakohase piirkondliku kalandusorganisatsiooni piirkonnas; või koostöö puudumine või ebapiisavad meetmed saagi sertifitseerimise eest vastutava lipuriigi poolt.

Tõhusa kontrolli tagamiseks on liikmesriikides hakanud paremat koostööd tegema piirikontrolliga seotud ametiasutused, nagu tolli-, tervishoiu- ja kalandusasutused, kelle koostöö on vajalik, et kaitsta ELi turgu ETR-kalapüügist pärit toodete eest.

Liikmesriikide koostöö

ETR-kalapüügi määrus hõlbustab liikmesriikide koostööd ETR-kalapüügi vastu võitlemisel. Vastastikuse abistamise süsteem võimaldab liikmesriikidel üksteisele teatada väidetavatest tehingutest ETR-kalapüügist pärit toodetega ning komisjon saab selle süsteemi abil saata kõigile liikmesriikidele hoiatusi ja teavet. Alates 2010. aastast on komisjon saatnud liikmesriikide ametiasutustele rohkem kui 160 vastastikuse abi teadet, et need kontrolliksid riskiolukordi ja uuriksid väidetavaid ETR-kalapüügi juhtumeid. Liikmesriigid vahetavad teavet impordisaadetiste tagasilükkamise ning kalalaevade, käitajate ja imporditegevuse sihipärase kontrolli korral. Näiteks saadeti liikmesriikidele sellised teated kolmandate riikide kalalaevade kohta, kes tegutsesid Lääne-Aafrikas nõuetele mittevastavalt. Selle tulemusel määrasid eri rannikuriigid rohkem kui 4,2 miljoni euro väärtuses trahve. Teise konkreetse näitena võib tuua juhu, kus üks kolmas riik väljastas võltslitsentse; sellelt riigilt nõuti välja rohkem kui kahe miljoni euro väärtuses litsentsitasusid.

2.2.    KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Rahvusvahelise õigusraamistiku kohaselt on kõik riigid kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid ja tegema koostööd mereressursside säästva majandamise tagamiseks. Lipuriigi ja rannikuriigi kohustuste põhimõtet on rahvusvahelistes kalandusalastes õigusaktides pidevalt tugevdatud ning täna käsitatakse seda hoolsuskohustusena ehk kohustusena teha kõik võimalik ETR-kalapüügi vältimiseks, mis hõlmab kohustust võtta vajalikud haldus- ja täitemeetmed selle tagamiseks, et riigi lipu all sõitvad laevad, tema kodanikud ega tema vetes tegutsevad kalalaevad ei osale tegevuses, mis on vastuolus kohaldatavate mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise meetmetega, teha rikkumiste korral teiste riikidega koostööd uurimistegevuses ning vajaduse korral selliste karistuste määramisel, mis on piisavalt karmid, et rikkumisi ära hoida ja võtta rikkujatelt ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu, ning pidada nendega nõu.

ETR-kalapüügi määrusega on kehtestatud vahendid ja rakendatakse metoodikat, millega tagatakse, et kõik riigid täidavad neid kohustusi seoses ETR-kalapüügiga ja kalavarude majandamisega. Lipuriigi teatised, püügisertifikaadid ja koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise protsess on ELi tõhusad vahendid, mille abil ETR-kalapüügi vastast võitlust koostöös kolmandate riikidega kogu maailmas tugevdada.

EL kasutab ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise meetmeid vahendina, mille abil aidata kolmandatel riikidel toime tulla kalavarude majandamise probleemidega. Eesmärk on aidata kolmandatel riikidel, sh arenguriikidel dialoogi, koostöö ning tehnilise ja arenguabi kaudu tugevdada nende poliitikameetmeid ja vahendeid, määrata eeskirjade rikkujatele piisavalt hoiatavaid karistusi, täiustada mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist ning pakkuda kalandusega tegelejatele ja ausatele käitajatele paremaid võimalusi. Viimastel aastatel on komisjon suutnud aidata mitmel kolmandal riigil nende kalanduspoliitikat näiteks õigusnormide muutmise, suutlikkuse suurendamise või täiustatud seire, kontrolli ja järelevalve kaudu põhjalikult muuta. Need riigid on teinud ümberkorraldusi ja viinud oma kalamajanduse vastavusse kehtivate rahvusvaheliste õigusnormidega.

Imporditud merepüügisaagi jälgitavuse parandamine

ELi püügisertifitseerimissüsteem võeti kasutusele selleks, et parandada kõigi selliste merepüügist pärit toodete jälgitavust kogu tootmisahelas (alates kalavõrgust kuni söögilauani), millega ELis kaubeldakse. Sertifitseerimissüsteemi alusel toimub koostöö kolmandate riikidega. Praeguseks on 91 kolmandat riiki teavitanud oma pädevaid asutusi ETR-kalapüügi määruse alusel ja kasutavad ELi eksportimiseks ELi püügisertifitseerimissüsteemi 15 .

Kolmandate riikide hindamise raames analüüsib komisjon koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga (EFCA) pisteliselt kolmandate riikide püügisertifikaate, et selgitada välja neis riikides kasutatavate püügisertifikaadi kinnitamise süsteemide nõrgad küljed ja puudujäägid. Taotluse korral saab komisjon pakkuda neis riikides koolitust ja aidata suurendada nende suutlikkust, et tagada nende püügisertifikaadi kinnitamise süsteemide jätkuv täiustamine 16 . Mitmes kolmandas riigis on lisaks kasutusele võetud nüüdisaegsed IT-süsteemid, et ristkontrollida püügisertifikaatide kinnitamiseks vajalikke andmeid, ja mõnes on võetud ka FAO ETR-kalapüügi vastases rahvusvahelises tegevuskavas soovitatud turustusriigi meetmed (nt riiklikud püügisertifitseerimissüsteemid).

Kalamajanduse tugevdamine dialoogi kaudu

ETR-kalapüügi vastaste ELi meetmete peaeesmärk on teha kolmandate riikidega koostööd, et soodustada käitumise muutmist ja tugevdada kalamajandust. Dialoog saab alata siis, kui on hinnatud lipu-, ranniku-, sadama- või turustusriigi nõuete täitmist kolmanda riigi poolt ning selle riigi pühendumust ETR-kalapüügi vastu võitlemisel, arvestades ühtlasi riigi üldist arengutaset.

Praeguseks on komisjon algatanud dialoogi peaaegu 50 riigiga. Dialoogi raames toimunud missioonide ja kohtumiste tulemusel on õiguslikud ja haldusreformid läbi viidud rohkem kui 15 riigis. Sellise kolmandate riikidega tehtud koostöö konkreetne tulemus on täiustatud juhtimine, eelkõige läbivaadatud õigusnormid, riiklike tegevuskavade vastuvõtmine kooskõlas FAO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskavaga, rangemad sanktsioonid, parem koostöö ja koordineerimine ning see, et ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks kõige kõrgemal tasemel on kaasatud asjakohased ametiasutused ja saavutatud poliitiline tahe. Dialoogiga on loodud raamistik, mis võimaldab riikidel tugevdada seiret, kontrolli ja järelevalvet kalapüügitegevuse täiustatud seire kaudu, sh laevaseiresüsteemi nõuded riigisiseste ja kaugpüügilaevastike jaoks ning kontrollide tugevdamine.

Võimalikust ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramisest teatamine (nn kollane kaart)

Juhul kui kolmanda riigiga peetud dialoogi tulemusel ei ole olnud võimalik kindlakstehtud puudusi kõrvaldada, teatas komisjon kolmandale riigile võimalusest, et see määratakse ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina (võimalikust ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramisest teatamine (edaspidi „võimalikust määramisest teatamine”) vastavalt artiklile 32 ehk nn kollane kaart). Kõigi seniste 18 võimalikku määramist käsitlevate teadete puhul pakkus komisjon asjaomasele riigile välja spetsiaalselt kohandatud meetmed, millega kõrvaldada väljaselgitatud puudused kindlaks tähtajaks. Selle menetlusega on loodud raamistik, mille alusel teha koostööd kalamajanduse parandamiseks.

Komisjon tugineb võimalikust ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramisest teatamise, selliseks riigiks määramise, võimalikku määramist käsitleva teate saanud riigi staatuse lõpetamise ja nimekirjast kustutamisega seotud töös peamiselt kolmandate riikide võetud meetmete hindamisele; selleks uurib ta, kas asjaomase riigi lipu all sõitvad laevad on osalenud ETR-kalapüügis, kas asjaomase riigi vetes on toimunud ETR-kalapüüki, milline turutegevus (ümbertöötamine ja eksport) ja sadamategevus on aset leidnud, kas on järgitud rahvusvahelisi lepinguid ja pehme õiguse vahendeid, sh piirkondlike kalandusorganisatsioonide meetmeid, millised on jõustamisvahendid (hinnatakse ka kehtivat õigus- ja haldusraamistikku), milliseid konkreetseid meetmeid on võetud ETR-kalapüügi korral (sh tõkestamise piisavus) ning milline on riigi arengustaatus.

Võimalikust määramisest teatati 2012. aasta novembris Belize'ile, Kambodžale, Fidžile, Guineale, Panamale, Sri Lankale, Togole ja Vanuatule, 17 2013. aasta novembris Curaçaole, Ghanale ja Koreale, 18 2014. aasta juunis Filipiinidele ja Paapua Uus-Guineale, 19 2014. aasta detsembris Saalomoni Saartele, Tuvalule, Saint Kittsile ja Nevisele ja Saint Vincentile ja Grenadiinidele 20 ning 2015. aasta aprillis Taile 21 .

Võimalikku määramist käsitleva teate saanud riikidele, kes suutsid näidata, et on teinud väljapakutud meetmete rakendamisel edusamme, anti reformide lõpuleviimiseks vajaduse korral lisaaega. Tehtud edusamme arvestades pikendas komisjon 2013. aasta juulis Fidži, Panama, Sri Lanka, Togo ja Vanuatu staatust määramist käsitleva teate saanud riigina, et anda neile riikidele piisavalt aega rahvusvaheliste nõuete kohaselt läbivaadatud õigusraamistike vastuvõtmiseks ja kalapüügi kontrolli suutlikkuse sisseviimiseks. Samasugune pikendus anti 2014. aasta juulis Curaçaole, Ghanale ja Koreale, 2015. aasta veebruaris Filipiinidele ja Paapua Uus-Guineale ning 2015. aasta märtsis Ghanale ja Curaçaole.

ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramine (nn punane kaart)

Juhul kui võimalikku kindlaksmääramist käsitleva teate saanud riik ei suutnud lahendada ETR-kalapüügiga seotud probleeme kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, määras komisjon selle riigi kindlaks ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina (ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramine (edaspidi „määramine”) vastavalt artiklile 31 ehk nn punane kaart) ja tegi nõukogule ettepaneku kanda see riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja (nimekirja kandmine vastavalt artiklile 33). Määramise ja sellele järgneva nimekirja kandmisega kaasnevad kaubandusmeetmed, sh koostööd mittetegevatest riikidest pärinevate kalandustoodete ELi importimise keeld ning ELi laevadele määratud keeld tegutseda koostööd mittetegevate riikide vetes.

Määramismenetlus algatati 2013. aasta novembris Belize'i, Kambodža ja Guinea 22 ning 2014. aasta oktoobris Sri Lanka 23 suhtes. Nimekirja kandmine, mis päädis nõukogu otsusega asjaomaste riikide kandmise kohta koostööd mittetegevate riikide nimekirja, viidi Belize'i, Kambodža ja Guinea puhul lõpule 2014. aasta märtsis 24 ja Sri Lanka puhul 2015. aasta jaanuaris 25 .

Määramise tagajärjel rakendatakse artikli 18 lõike 1 punkti g, st liikmesriigid keelduvad koostööd mittetegevaks määratud kolmanda riigi selliste merepüügist pärit toodete impordist, mida hõlmavad püügisertifikaadid, mis on kinnitatud pärast komisjoni rakendusotsuse jõustumise kuupäeva. Nimekirja kandmisega kaasnevad alates nõukogu rakendusotsuse jõustumise kuupäevast artikli 38 kohased kaubandusmeetmed, st impordikeeld, püügisertifikaatide vastuvõetavaks tunnistamisest keeldumine, kalalaevade ostmise keeld, keeld registreerida ELi kalalaevu koostööd mittetegevana kindlaks määratud riigi lipu alla, keeld sõlmida prahtimislepinguid, keeld eksportida ELi kalalaevu, keeld sõlmida eraviisilisi kaubandustehinguid ELi kodanikega, ELi ja koostööd mittetegevana kindlaks määratud riigi ühiste püügioperatsioonide keeld, kehtivate kahepoolsete kalanduskokkulepete või kalandusalaste partnerluslepingute võimalik denonsseerimine ja/või asjaolu, et ei peeta edasisi läbirääkimisi kahepoolsete kalanduskokkulepete või kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimiseks.

Võimalikku ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramist käsitleva teate saanud riigi staatuse lõpetamine ja nimekirjast kustutamine (nn roheline kaart)

Dialoogi peetakse menetluse kõigis etappides. Kui võimalikku ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramist käsitleva teate saanud riigid, selliseks määratud riigid või nimekirja kantud riigid võtsid konkreetseid meetmeid, millega saavutada ETR-kalapüügi vastases võitluses olukorra püsiv paranemine, lõpetas komisjon sõltuvalt menetluse etapist võimalikku määramist käsitleva teate saanud riigi staatuse või tegi nõukogule ettepaneku asjaomane riik koostööd mittetegevate riikide nimekirjast kustutada (nn roheline kaart).

Komisjon lõpetas 2014. aasta oktoobris Fidži, Panama, Togo ja Vanuatu staatuse määramist käsitleva teate saanud riigina, sest need riigid olid teinud kalavarude majandamises struktuurilisi ümberkorraldusi ja andnud vettpidavad tagatised nende ümberkorralduste rakendamise kohta 26 . Nõukogu kustutas 2014. aasta detsembris Belize'i koostööd mittetegevate riikide nimekirjast, sest see riik oli läbi vaadanud oma kalavarude majandamise süsteemi ja võtnud konkreetsed meetmed ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks 27 . Komisjon lõpetas 2015. aasta aprillis Korea ja Filipiinide staatuse määramist käsitleva teate saanud riigina, sest need riigid olid teinud kalavarude majandamises põhjalikke struktuurilisi ümberkorraldusi ja andnud vettpidavad tagatised nende ümberkorralduste rakendamise kohta 28 .

Kolmandate riikide toetamine

Olukorra püsivaks muutmiseks on sageli vaja pakkuda koolitust ja suurendada suutlikkust.

ETR-kalapüügiga seotud dialoogimenetlus pakub suutlikkuse suurendamiseks raamistiku ja komisjon on tihtipeale Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga (EFCA) koostööd tehes korraldanud teatavate kolmandate riikide konkreetsete taotluste korral spetsiaalseid suutlikkuse suurendamise seminare püügisertifikaatide ning seire, kontrolli ja järelevalve vahendite ja poliitika kohta. Konkreetsed ETR-kalapüüki käsitlevad seminarid täiendavad suutlikkuse suurendamise meetmeid, mida komisjon ja EFCA on läbi viinud koos kolmandate riikide ja rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega (sh piirkondlike kalandusorganisatsioonidega) ühise kalanduspoliitika egiidi all. Nende meetmete hulgas on ELi ja kolmandate riikide vaheliste säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel pakutav sektoripõhine toetus, mille eesmärk on suurendada seire, kontrolli ja järelevalve suutlikkust ning parandada säästva kalapüügi partnerluslepingus osaleva partnerriigi kalamajandust 29 .

Lisaks paljudele tehnilise abi juhtudele, mille eesmärk on olnud rahastada kolmandate riikide konkreetseid meetmeid, on rohkem kui 55 arenguriiki saanud ELilt tehnilist abi järgmise kahe programmi alusel: Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma jaoks mõeldud programm ACP FISH II, mille eelarve on 30 miljonit eurot, ning keskkonda ja loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitlev programm, mille eelarve on 2 miljonit eurot. Nende programmide eesmärkide hulgas on kalavarude säästev ja tasakaalustatud majandamine asjaomastes piirkondades. ETR-kalapüügi vastane võitlus on tähtsal kohal mitmes uues rahastamisettepanekus, mis on seotud toiduga kindlustatust ja meresõidu turvalisust käsitlevate programmidega. ELi meetmete eesmärk on tegutseda terviklikul ja sektoriülesel viisil ning käsitleda seega kõiki merendussektoriga seotud probleeme, nagu ETR-kalapüük, toiduga kindlustatus, piraatlus ja relvastatud röövimine merel, riikidevaheline organiseeritud kuritegevus ja terrorism merel, ebaseaduslik kauplemine, inimkaubandus, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine, relva- ja uimastikaubandus, kaitsealuste looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemine ning muu ebaseaduslik tegevus merel.

2.3.    ETR-KALAPÜÜGIGA TEGELEMISES KAHTLUSTATAVATE LAEVADE UURIMINE

Komisjon on alates 2010. aastast uurinud rohkem kui 200 väidetavat ETR-kalapüügiga tegelemise juhtu, millega on seotud 27 riigi laevad. Uurimisel on lähtutud komisjoni kogutud või liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja sidusrühmadelt saadud teabest. Uurimise otsese tulemusena määrasid kaheksa lipuriiki (Belize, Brasiilia, Komoorid, Leedu, Panama, Guinea Vabariik, Korea Vabariik ja Hispaania) ning neli rannikuriiki (Libeeria, Guinea Vabariik, Sierra Leone ja Guinea-Bissau) rohkem kui 50 laevale sanktsioonideks üle 8 miljoni euro väärtuses trahve ja maksmisele kuuluvaid tasusid. Kuna nende juhtude puhul määrasid lipuriigid, rannikuriigid või mõlemad sanktsioone, ei ole seni olnud põhjust kanda asjaomaseid laevu ELi nimekirja vastavalt artikli 27 lõikele 1. Samal ajal on komisjon kannustanud asjaomaseid lipuriike algatama haldus- ja õigusreforme, et need tugevdaksid kontrolli oma kalalaevastike tegevuse üle.

Kõnealused uurimised leidsid peamiselt aset piirkondades, kus ETR-kalapüük on kõige laialdasemalt levinud ja sellel on kõige suurem mõju – mitte üksnes mereressurssidele, vaid ka kohalike kogukondade elatisele. Keskenduti konkreetse ELi mõõtmega juhtudele, st ELi eksportimisega seotud, ELi ettevõtjate kontrolli all olevatele või ELi liikmesriikide lipu all sõitvatele laevadele.

Kaheksa piirkondlikku kalandusorganisatsiooni koostavad iseseisvalt või ühiselt nimekirju laevadest, mille puhul on kindlaks tehtud, et need on oma vastavatel konventsioonialadel tegelenud ETR-kalapüügiga või seda toetanud. Need nimekirjad on lipu- ja sadamariigi poolsel kontrollimisel olulised vahendid, sest inspektorid saavad neid kasutada sadamategevust ja püügisertifikaate käsitleval riskianalüüsimisel. ETR-kalapüügi määruse artikli 30 kohaselt kannab EL igal aastal kõik kõnealustes nimekirjades sisalduvad laevad ühtsesse ETR-kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja 30 .

ETR-kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja kantud kalalaevad ei tohi kalastada liikmesriikide vetes, lube saada ja liikmesriigid ei tohi neid prahtida, nad ei tohi külastada ELi sadamaid, neid ei tohi varustada toidu ega kütusega, neile ei tohi pakkuda vahetusmeeskonda, nad ei tohi osaleda ühises püügitegevuses koos ELi riikide lipu all sõitvate laevadega ning neil on keelatud importida kalatooteid ELi, väljastada püügisertifikaate ja eksportida või reeksportida EList kalandustooteid.

3.Rahvusvaheline koostöö sidusrühmadega

3.1.    RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

EL ei saa ETR-kalapüügi vastu võidelda üksi – selleks, et kogu maailmas kiiremini olukorda muuta, on vaja rahvusvahelist koostööd. Selleks allkirjastas EL USAga 2011. aasta septembris ja Jaapaniga 2012. aasta juulis ETR-kalapüügi vastast võitlust käsitleva ühisavalduse. EL on valmis tegema ETR-kalapüügiga seotud probleemide lahendamisel koostööd kõigi riikidega, kes samuti väärtustavad kalavarude kaitset ja säästvat kasutamist.

Komisjon suhtub hindavalt FAO edusammudesse ülemaailmse kalapüügilaevade, külmutuslaevade ja abilaevade registri koostamisel. Selle algatuse eesmärk on teha kättesaadavaks laevade tunnusandmed ja muud asjakohased andmed, et oleks võimalik usaldusväärselt ja kiiresti võrrelda andmeid muude allikatega. Komisjon osaleb ka FAO korraldatavas püügidokumente käsitlevas ekspertidega konsulteerimises. Ta toetab IMO numbri kasutamist vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega laevadel ja väljendab heameelt selle üle, et FAO kalanduskomisjon kiitis hiljuti heaks lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevad vabatahtlikud suunised.

Komisjon teeb tihedat koostööd Interpoliga. 2013. aastal sai komisjon vaatlejastaatuse kalandusega seotud kuritegusid käsitlevas töörühmas, mis loodi Interpoli keskkonnakuritegude programmi raames. Koos liikmesriikidega toetab komisjon Interpoli projekti Scale, mis on üleilmne algatus kalandusega seotud kuritegude avastamiseks, takistamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

3.2.    KOOSTÖÖ SIDUSRÜHMADEGA

Nii nagu ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks on tarvis rahvusvahelist koostööd, on selleks vaja ka kõigi asjakohaste sidusrühmade kaasamist.

ETR-kalapüügi vastu võitlemisel on tähtis osa vabaühendustel, kes teevad kohapeal tööd ebaseadusliku püügitegevuse väljaselgitamiseks ja dokumenteerimiseks, kannustavad kogu maailma otsustajaid lisama ETR-kalapüügi probleemi poliitilisse päevakorda ning tegutsevad selle nimel, et suurendada üldsuse teadlikkust ETR-kalapüügi probleemide olulisusest. Vabaühendused on sageli esitanud ETR-kalapüügi kohta usaldusväärseid tõendeid, mida komisjon saab uurimisel kasutada.

Tähtis on ka koostöö ettevõtjatega, kes on ETR-kalapüügi määruse rakendamise eesliinil. Ettevõtjad pööravad nüüd suuremat tähelepanu tarneahela kõigile osadele, et tagada üksnes seaduslikust püügist saadud kalatoodete pääs ELi. Seaduslikud tarnijad on sellest poliitika muutusest kasu saanud, ebaseaduslikud käitajad aga kaotanud. Ettevõtjatelt otse või riiklike ametiasutuste kaudu saadud teabe alusel on komisjon teada saanud mitmest praktilisest küsimusest, mida lahendada, et ETR-kalapüügi määrus tulemuslikumaks muuta.

4.ETR-kalapüügi määrus – edasised sammud

Pärast viie aasta pikkust rakendamist on ETR-kalapüügi määrus ilmselgelt mõjutanud kalapüüki kogu maailmas. Määrusega loodi ELi ja kolmandate riikide koostöö jaoks püsiv mehhanism. Määrus on suurendanud liikmesriikide ja kolmandate riikide valmisolekut parandada rahvusvaheliste lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustuste täitmist. Liikmesriigid ja kolmandad riigid on ühtlasi jõudnud arusaamale, et ETR-kalapüügi vastase võitluse kasu on konkreetne ja hõlmab suuremat tulu kohalikus või riigieelarves – tulu, mis oleks muidu läinud ETR-kalapüügiga tegelevate käitajate taskusse.

Institutsioonisiseselt jätkab komisjon tööd selle nimel, et täiustada olemasolevaid süsteeme ning lihtsustada ja moderniseerida ETR-kalapüügi määruse rakendamist. Kindlaks on tehtud mitu tehnilist täiustust, mille saaks teha kehtiva õigusteksti põhjal. Eesmärk on muuta praegune süsteem kulutõhusamaks ja lihtsamaks, minnes paberipõhiselt süsteemilt üle elektroonilisele süsteemile. Nii paraneb tehingute jälgitavus ja süsteem on kaitstud dokumendivõltsimise eest. Konkreetsemalt nüüdisajastab komisjon püügisertifitseerimissüsteemi, võttes kasutusele IT-süsteemi, ning loob koostöös EFCAga teabe vahetamiseks ja ristkontrollimiseks harmoneeritud süsteemi. See uus IT-süsteem võimaldab kõrvaldada impordikontrolli lüngad ja paremini jälgida ühe mitme saadetise vahel jaotatud püügisertifikaadi üldist kasutust, mis aitab vältida ETR-kalapüügist pärit toodetega seotud pettusi. Harmoneeritud riskianalüüs muudab püügisertifikaatide kontrolli kulutõhusamaks ja vähendab liikmesriikide tolliasutuste halduskoormust. Need täiustused tehakse 2015.–2016. aastal.

Institutsiooniväliselt jätkab komisjon koostööd kolmandate riikidega võimalikku ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramist käsitleva teatamise, selliseks riigiks määramise ja koostööd mittetegevate riikide nimekirja kandmisega seotud kahepoolse koostöö, dialoogi ja ametliku menetluse raames, et kõrvaldada väljaselgitatud ETR-kalapüügi probleemid.

Komisjon annab ka edaspidi kolmandatele riikidele tehnilist ja arenguabi ETR-kalapüügi vähendamiseks. Selleks võib kasutada sihipäraseid meetmeid kolmandate riikide ametiasutuste suutlikkuse suurendamiseks ning ELi arenguabiprogramme, selgitades välja kolmandate riikide vajadused ja vastavad sobivad programmid.

Komisjon uurib ka seda, milliseid ETR-kalapüügi vastaseid lisameetmeid tuleks võtta rahvusvahelisel tasandil, arvestades tema püüdlusi parandada ookeanide rahvusvahelist majandamist.  31

Märkimist väärib ka asjaolu, et komisjon on teinud ettepaneku viia ETR-kalapüügi määrus vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu uute eeskirjadega 32 . See ettepanek ootab veel vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

(1)

Agnew et al. (2009) PLoS ONE 4(2): e4570.

(2)

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide püügidokumendimenetluste kohta vt komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2009 (ELT L 280, 27.10.2009, lk 1) V lisa, milles on esitatud piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud püügidokumendimenetlused, mida on tunnustatud ETR-kalapüügi määruse nõuetele vastavatena.

(3)

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjade kohta vt komisjoni määruse (EL) nr 468/2010 (mida on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1296/2015, ELT L 199, 29.7.2015, lk 12) lisa B osa.

(4)

Vt eesmärk nr 14.4 aadressil https://sustainabledevelopment.un.org/sdgsproposal.html .

(5)

Üksikasjalik nimekiri on aadressil http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/international/rfmo/index_en.htm .

(6)

Üksikasjalik nimekiri on aadressil http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/international/rfmo/index_en.htm .

(7)

ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(8)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1010/2009 (ELT L 280, 27.10.2009, lk 1).

(9)

Vt metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava ( http://www.euflegt.efi.int/flegt-action-plan ).

(10)

Vt looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastased ELi meetmed, mida on kirjeldatud komisjoni poolt nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud teatises, milles käsitletakse ELi põhimõtteid seoses looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitlusega (COM(2014) 64 final, 7.2.2014), ning komisjoni talituste töödokumendis, milles on kokku võetud vastused, mille sidusrühmad esitasid looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitlusega seotud ELi põhimõtteid käsitlenud konsultatsiooni käigus (SWD(2014) 347 final, 26.11.2014).

(11)

ETR-kalapüügi vastu võitlemise üksikasjalikud ELi eeskirjad, sh õiguslikud dokumendid, selgitused ja pressiteave on aadressil http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/illegal_fishing/index_en.htm .

(12)

  http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/studies/iuu-regulation-application/index_en.htm  

(13)

ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(14)

ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.

(15)

Loetelu kolmandatest riikidest, kes on teavitanud pädevaid asutusi ETR-kalapüügi määruse alusel, on aadressil http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/illegal_fishing/info/flag_state_notifications_en.pdf.

(16)

Selliseid meetmeid on võetud Filipiinidel, Curaçaos, Cabo Verde Vabariigis, Ghanas, Paapua Uus-Guineas, Saalomoni Saartel ja Koreas.

(17)

ELT C 354, 17.11.2012, lk 1.

(18)

ELT C 346, 27.11.2013, lk 26.

(19)

ELT L 185, 17.6.2014, lk 2 ja lk 17.

(20)

ELT C 447, 13.12.2014, lk 6, 16 ja 13 ning ELT C 453, 17.12.2014, lk 5.

(21)

ELT C 142, 29.4.2015, lk 7.

(22)

ELT C 346, 27.11.2013, lk 2.

(23)

ELT L 297, 15.10.2014, lk 13.

(24)

ELT L 91, 27.3.2014, lk 43.

(25)

ELT L 33, 10.2.2015, lk 15.

(26)

ELT C 364, 15.10.2014, lk 2.

(27)

ELT L 360, 17.12.2014, lk 53.

(28)

ELT C 142, 29.4.2015, lk 5 ja ELT C 142, 29.4.2015, lk 6.

(29)

ELi väliste riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingute ja kalanduspoliitika arendamiseks määratud summade kohta vt http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/international/agreements/index_en.htm.  

(30)

ELT L 199, 29.7.2015, lk 12–20.

(31)

Vt Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon ookeanide majandamise kohta:

http://ec.europa.eu/dgs/maritimeaffairs_fisheries/consultations/ocean-governance/index_en.htm.

(32)

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (COM(2012) 0332 final - 2012/0162 (COD)), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1439200039646&uri=CELEX:52012PC0332 .

Top