EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52014XC0703(02)

Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 814/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaininõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega) rakendamisega

OJ C 207, 3.7.2014, p. 22–40 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

3.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 207/22


Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 814/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaininõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega) rakendamisega

(2014/C 207/03)

1.   Määruse (EL) nr 814/2013, eelkõige selle III, IV ja V lisa, ning delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013, eelkõige selle VII, VIII ja IX lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite (1) pealkirjade ja viidete avaldamine.

2.   Kaldkirjas näitajad on sätestatud määruses (EL) nr 814/2013 ja delegeeritud määruses (EL) nr 812/2013.

3.   Viited

Mõõdetud/arvutatud näitajad

Organisatsioon

Viide

Pealkiri

Näitajate Asol , IAM katsetamine ning kollektori tõhususe täiendavate näitajate η0 , a1 , a2 , IAM katsetamine

CEN

EN 12975-2:2006

Päikeseenergiasüsteemid ja komponendid. Kollektorid. 2. osa. Katsemeetodid

Soojuspumbaga veesoojendite müravõimsustase

CEN

EN 12102:2013

Kliimaseadmed, vedelikujahutajad ning elektriliste kompressoritega soojuspumbad ja õhukuivatid ruumide soojendamiseks ja jahutamiseks. Õhumüra mõõtmine. Müravõimsustaseme määramine

Standardit EN12102:2013 võib kasutada järgmiste muudatustega:

Standardi EN12102:2013 säte 3.3. Lõige 2 asendada järgmisega: Standardtöötingimused on määratletud kui seadme tööpunktid vastavalt määruse (EL) nr 814/2013 III lisa tabelile 4. Kehtivad ka standardis EN16147 esitatud määratlused.

Säte 5: Lõige 2 „Seade ....” asendada järgmisega: Seade tuleb paigaldada ja ühendada (nt õhukanalite kuju ja mõõdud, veetorude ühendamine jne) katsetamiseks nii, nagu tootja on soovitanud paigaldamis- ja kasutamisjuhendis, ning seadet tuleb katsetada nimitingimustel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 814/2013 III lisa tabelis 4. Valikuliselt tarnitavaid osi (nt küttekeha) katsetamisel ei kasutata.

Seadet hoitakse ümbritseva keskkonna töötingimustel vähemalt 12 tundi; jälgitakse temperatuuri veesoojendi paagi ülemises osas; kompressori, tiiviku (kui see on olemas), ringluspumba (kui see on olemas) elektrienergiatarbimist (et kindlaks teha sulamisperioodi).

Toode täidetakse külma veega temperatuuriga 10 °C ± 5 °C.

Säte 5: Lõige 4 „Müra mõõtmine ....” asendada järgmisega: Mõõtmised tuleb teha statsionaarses seisundis ja järgmistel veetemperatuuridel, mõõdetuna paagi ülaosas: esimene temperatuuril 25 ± 3 °C, teine (Tset+25)/2 ± 3 °C, kolmas Tset +0/-6 °C (Tset on vee temperatuur mõõdetuna tehaseseadistusega seadme puhul).

Müra mõõtmine:

paagi ülaosas mõõdetud vee temperatuuri puhul tuleks arvestada lubatud kõrvalekaldeid (nt 25 °C ± 3 °C esimese mõõtmise jaoks);

sulamise perioodid jäetakse vaatluse alt välja (kompressori, tiiviku ja ringluspumba elektritarbimine võetakse võrdseks nulliga).

Gaasiküttega kiirveesoojendite ja salvestiga veesoojendite müravõimsustase

CEN

EN 15036-1:2006

Katlad. Katelde põhjustatud õhumüra katsete õigusnormid. Soojusgeneraatorite tekitatud õhumüra.

ISO EN 3741:2010

Akustika. Müraallikate müravõimsustaseme määramine mürarõhu kaudu. Reverberatsiooniruumi täppismõõtmismeetodid

ISO EN 3745:2012

Akustika. Müraallikate müravõimsustaseme ja müraenergiataseme määramine mürarõhu järgi ning täppismõõtmismeetodid kajasummutava ja poolkajasummutava ruumi jaoks.

Elektriliste kiirveesoojendite ja salvestiga veesoojendite müravõimsustase

Cenelec

Kuna praegu ei ole olemas vastavat meetodit, eeldatakse, et ilma liikuvate osadeta veesoojendite tekitatav müra on 15 dB

 

Katsegaasid

CEN

EN 437:2003/A1:2009

Katsegaasid. Katserõhud. Seadmete kategooriad

Ooteseisundi võimsustarve solsb

CLC

EN 62301:2005

Elektrilised kodumasinad: võimsuse mõõtmine ooteseisundis

Katseseade salvestiga elektriliste veesoojendite näitaja Qelec määramiseks

CLC

prEN 50440:2014

Kodumajapidamises kasutatavate salvestiga elektriliste veesoojendite tõhusus ja katsemeetodid

Katseseade elektriliste kiirveesoojendite näitaja Qelec määramiseks

CLC

EN 50193-1:2013

Suletud elektriliste kiirveesoojendite tulemuslikkuse mõõtmismeetodid

Katseseade gaasiküttega kiirveesoojendite näitajate Qfuel ja Qelec määramiseks

CEN

EN 26:1997/A3:2006, säte 7.1, v.a säte 7.1.5.4.

Atmosfäärirõhul töötavate põletitega gaasiküttega kiirveesoojendid tarbevee tarnimiseks sanitaarkasutuse eesmärgil

Katseseade gaasiküttega salvestiga veesoojendite näitajate Qfuel ja Qelec määramiseks

CEN

EN 89:1999/A4:2006, säte 7.1, v.a säte 7.1.5.4.

Gaasiküttega salvestiga veesoojendid kodumajapidamises kasutatava kuuma vee tarnimiseks

Katse ettevalmistus gaasiküttega kiirveesoojendite ja gaasiküttega salvestiga veesoojendite Qfuel määramiseks

CEN

EN 13203-2:2006, B lisa „Katseseade ja mõõteseadmed”

Kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud gaasiküttega veesoojendid. Seadmed soojusvõimsusega kuni 70 kW ja 300 l kuumaveesalvestiga. 2. osa. Energiatarbe hinnang

Katse ettevalmistus kütust tarbiva soojuspumbaga veesoojendi näitaja Qfuel määramiseks

CEN

EN 13203-2:2006, B lisa „Katseseade ja mõõteseadmed”

Kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud gaasiküttega veesoojendid. Seadmed soojusvõimsusega kuni 70 kW ja 300 l kuumaveesalvestiga. 2. osa. Energiatarbe hinnang

Soojuspumbaga veesoojendite katseseade

CEN

EN 16147:2011

Elektriajamiga kompressoriga soojuspumbad. Kodumajapidamises kasutatavate kuumaveeseadmete katsetamine ja märgistamisnõuded

Salvestite püsikadu S

CEN

EN 12897:2006, säte 6.2.7, B lisa ja A lisa (kütteseadme õige asendi kohta)

Vee tarnimine – Kaudselt soojendatavate õhustamata (suletud) salvestiga veesoojendite spetsifikatsioon.

Salvestite püsikadu S ja psbsol

CEN

EN 12977-3:2012

Päikeseküttesüsteemid ja komponendid. Üksiklahendusega süsteemid. 3. osa. Päikese-veesalvestite näitajate määramise katsemeetodid

Salvestite püsikadu S

CEN

EN 15332:2007, sätted 5.1 ja 5.4 (püsikao määramine)

Katlad – Kuumaveesalvestite energiahinnang

Salvestite püsikadu S

CLC

EN 60379:2004, sätted 9, 10, 11, 12 ja 14

Kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud elektriliste veesoojendite tulemuslikkuse määramise meetodid

Gaasiküttega salvestiga veesoojendite lämmastikoksiidide (NOx ) heide

CEN

prEN 89:2012, säte 6.18 Lämmastikoksiidid

Gaasiküttega salvestiga veesoojendid kodumajapidamises kasutatava kuuma vee tarnimiseks

Gaasiküttega salvestiga kiirveesoojendite lämmastikoksiidide (NOx ) heide

CEN

prEN 26, säte 6.9.3 Lämmastikoksiidide heide

Gaasiküttega kiirveesoojendid kodumajapidamises kasutatava kuuma vee tarnimiseks

Veesoojendite vee soojendamise kasutegur ηwh ja mahutite püsikadu S

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 4.

Täiendavad tahud seoses veesoojendite ja mahutite kasuteguri arvutamise ja mõõtmisega

4.   Täiendavad tahud seoses veesoojendite ja mahutite kasuteguri arvutamise ja mõõtmisega

Määruste (EL) nr 812/2013 ja (EL) nr 814/2013 kohaldamise eesmärgil tuleb iga veesoojendit katsetada tehaseseadistusega seadmel.

Tehaseseadistusena mõistetakse seadme tootja poolt määratud standardset seadistust, mille puhul seade on peale paigaldamist lõpptarbija jaoks valmis tavapäraseks kasutamiseks vastavalt tavalisele veekasutusele, mille jaoks seade on kavandatud ja turule lastud. Igasugune seadistuse või tööseisundi muutus saab toimuda vaid kasutaja tahtliku sekkumise, mitte veesoojendi automaatse toimingu tulemusena, välja arvatud protsessori juhtimisel, kui protsessoriga juhitakse soojendamist vastavalt individuaalsetele kasutamistingimustele, et tagada säästlik energiatarbimine.

Veesoojendite-kütteseadmete Qelec ja Qfuel katselisel määramisel ja arvutamisel ei kasutata kaalutegureid, millega võetaks arvesse talvise ja suvise tööseisundi erinevust.

Tavaliste kütust tarbivate veesoojendite puhul võetakse aastase elektrienergia tarbimise (AEC) valemis (vt määruse (EL) nr 812/2013 VIII lisa punkti 4.a) ümbritseva keskkonna parand Qcor võrdseks nulliga.

4.1.   Mõisted

—   „Mõõtemääramatus (täpsus)”– täpsus, millega seadme või seadmestikuga on võimalik mõõta suuruse tegelikku väärtust, mis on kindlaks tehtud kaliibritud võrdlusseadmega mõõtmisega;

—   „lubatud hälve (katseperioodi keskmine)”– mõõdetava suuruse kogu katseperioodi keskmistatud väärtuse ja selle suuruse sätestatud väärtuse lubatud suurim lahknevus (nii negatiivne kui ka positiivne);

—   „üksikute mõõdetavate suuruste väärtuste lubatud hälbed keskväärtustest”– suurim lubatud lahknevus (kas negatiivne või positiivne) mõõdetava suuruse väärtuse ja selle suuruse kohta kogu katseperioodi jooksul saadud mõõtmistulemuste keskväärtuse vahel.

4.2.   Sisendenergia

a)   Elekter ja fossiilkütused

Mõõdetav suurus

Ühik

Väärtus

Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)

Mõõtemääramatus (täpsus)

Elekter

Võimsus

W

 

 

± 2 %

Energia

kWh

 

 

± 2 %

Pinge, katseperiood > 48 h

V

230/400

± 4 %

± 0,5 %

Pinge, katseperiood < 48 h

V

230/400

± 4 %

± 0,5 %

Pinge, katseperiood < 1 h

V

230/400

± 4 %

± 0,5 %

Elektrivoolu tugevus

A

 

 

± 0,5 %

Sagedus

Hz

50

± 1 %

 

Gaas

Tüübid

Katsegaasid EN 437

 

 

Alumine kütteväärtus (NCV) ja

MJ/m3

Katsegaasid EN 437

 

± 1 %

Ülemine kütteväärtus (GCV)

 

 

 

 

Temperatuur

K

288,15

 

± 0,5

Rõhk

mbar

1 013,25

 

± 1 %

Tihedus

dm3/kg

 

 

± 0,5 %

Vooluhulk

m3/s või l/min

 

 

± 1 %

Õli

Kerge kütteõli

Koostis, süsinik/vesinik/väävel

kg/kg

86/13,6/0,2 %

 

 

N-fraktsioon

mg/kg

140

± 70

 

Alumine kütteväärtus (NCV, Hi)

MJ/kg

42,689 (2)

 

 

Ülemine kütteväärtus (GCV, Hs)

MJ/kg

45,55

 

 

Tihedus ρ15 temperatuuril 15 °C

kg/dm3

0,85

 

 

Petrool

Koostis, süsinik/vesinik/väävel

kg/kg

85/14,1/0,4 %

 

 

Alumine kütteväärtus (NCV, Hi)

MJ/kg

43,3 (2)

 

 

Ülemine kütteväärtus (GCV, Hs)

MJ/kg

46,2

 

 

Tihedus ρ15 temperatuuril 15 °C

kg/dm3

0,79

 

 

b)   Päikeseenergia päikesekollektori katsetes

Mõõdetav suurus

Ühik

Väärtus

Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)

Mõõtemääramatus (täpsus)

Summaarne päikesekiirgus (kogu taevasfäärist pindalaühikule langeva lühilainelise kiirituse tihedus G)

W/m2

> 700 W/m2

± 50 W/m2 (katseline)

± 10 W/m2 (siseruumis)

Hajusa päikeseenergia kiiritustihedus (osa kogu kiiritustihedusest G)

%

< 30 %

 

 

Termilise kiiritustiheduse muutumine (siseruumides)

W/m2

 

 

± 10 W/m2

Vedeliku temperatuur kollektori sisendis/väljundis

°C/K

Vahemik 0–99 °C

±0,1 K

±0,1 K

Vedeliku temperatuuri muutus sisendis/väljundis

 

 

 

±0,05 K

Langemisnurk (normaali suhtes)

°

< 20°

± 2 % (< 20°)

 

Õhu liikumiskiirus paralleelselt kollektoriga

m/s

3 ± 1 m/s

 

0,5 m/s

Vedeliku vooluhulk (ka simulaatori jaoks)

kg/s

0,02 kg/s kollektori sisendpindala ruutmeetri kohta

Katsete vahel ± 10 %

 

Ahela toru soojuskadu katses

W/K

< 0,2 W/K

 

 

c)   Ümbritseva keskkonna soojusenergia

Mõõdetav suurus

Ühik

Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)

Lubatud hälbed (üksikkatsetes)

Mõõtemääramatus (täpsus)

Soojuskandja või vesi soojusallikana

Vee/soojuskandja sisendtemperatuur

°C

±0,2

±0,5

±0,1

Mahuline vooluhulk

m3/s või l/min

± 2 %

± 5 %

± 2 %

Staatiliste rõhkude vahe

Pa

± 10 %

± 5 Pa/5 %

Õhk soojusallikana

Välisõhu temperatuur (kuivtermomeetriga) Tj

°C

±0,3

± 1

±0,2

Väljatõmbeõhu temperatuur

°C

±0,3

± 1

±0,2

Siseõhu temperatuur

°C

±0,3

± 1

±0,2

Mahuline vooluhulk

dm3/s

± 5 %

± 10 %

± 5 %

Staatiliste rõhkude vahe

Pa

± 10 %

± 5 Pa/5 %

d)   Katsetingimused ja hälbed väljundis

Mõõdetav suurus

Ühik

Väärtus

Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)

Lubatud hälbed (üksikkatsetes)

Mõõtemääramatus (täpsus)

Ümbritsev keskkond

Ümbritseva keskkonna temperatuur siseruumis

°C või K

20 °C

± 1 K

± 2 K

± 1 K

Soojuspumba õhukiirus (väljalülitatud veesoojendiga)

m/s

< 1,5 m/s

 

 

 

Õhukiirus, muu

m/s

< 0,5 m/s

 

 

 

Tarbevesi sanitaarkasutuseks

Külma vee temperatuur, päikeseenergia

°C või K

10 °C

± 1 K

± 2 K

±0,2 K

Külma vee temperatuur, muu

°C või K

10 °C

± 1 K

± 2 K

±0,2 K

Külma vee rõhk, gaasiküttega veesoojendid

bar

2 bar

 

±0,1 bar

 

Külma vee rõhk, muu (v.a elektrilised kiirveesoojendid)

bar

3 bar

 

 

± 5 %

Külma vee temperatuur, gaasiküttega veesoojendid

°C või K

 

 

 

±0,5 K

Kuuma vee temperatuur, elektrilised kiirveesoojendid

°C või K

 

 

 

± 1 K

Vee temperatuur (sisendis/väljundis), muu

°C või K

 

 

 

±0,5 K

Mahuline vooluhulk, soojuspumbaga veesoojendid

dm3/s

 

± 5 %

± 10 %

± 2 %

Mahuline vooluhulk, elektrilised kiirveesoojendid

dm3/s

 

 

 

≥ 10 l/min: ± 1 %

< 10 l/min: ±0,1 l/min

Mahuline vooluhulk, muud veesoojendid

dm3/s

 

 

 

± 1 %

4.3.   Salvestiga veesoojendite katsetamine

Salvestiga veesoojendite päevase elektrienergia tarbe Qelec ja päevase kütusetarbe Qfuel leidmine 24-tunnisel mõõtevahemikul toimub järgmiselt.

a)   Paigaldamine

Toode paigaldatakse katsetamise kohta tootja juhiste järgi. Põrandale paigaldatava seadme võib paigaldada põrandale, seadmega tarnitavale alusele või muule alusele, et võimaldada hea juurdepääs. Seinale paigaldatavad tooted paigaldatakse alusele vähemalt 150 mm kaugusele kandeseinast, jättes tootest ülespoole ja allapoole vähemalt 250 mm ning külgede sihis vähemalt 700 mm vahe. Sisseehitamiseks ettenähtud toode paigaldatakse tootja juhiste järgi. Toodet (v.a päikesekollektorid) tuleb kaitsta otsese päikesevalguse eest.

b)   Püsiseisundi saavutamine

Toodet hoitakse ümbritseva keskkonna tingimustes, kuni kõik toote osad on saavutanud ümbritseva keskkonna tingimused täpsusega ± 2 K; salvestavat tüüpi seadmeid tuleb kõnealustes tingimustes hoida vähemalt 24 tundi.

c)   Täitmine ja soojendamine

Toode täidetakse külma veega. Täitmine lõpetatakse, kuni on saavutatud asjakohane külma vee rõhk.

Tehaseseadistusega seadmele antakse energiat, kuni termostaadiga juhitav seade saavutab töötemperatuuri. Kui termostaat lülitab soojendamise välja, algab järgmine järk.

d)   Püsiseisund nullkoormusel

Seadet hoitakse sellistel tingimustel ilma veekasutuseta vähemalt 12 tundi.

Vastavalt kontrolltsüklile lõpeb see järk (ja algab järgmine) termostaadi esimese väljalülimisega pärast 12 tunni möödumist.

Selles järgus registreeritakse kogu kütusekulu [kWh] ülemise kütteväärtuse GCV järgi, elektrikulu [kWh] lõppenergia järgi ning kulunud aeg [h].

e)   Veekasutused

Esitatud koormusprofiili korral toimub veekasutus 24-tunnise veekasutusskeemi järgi. See järk algab vahetult pärast seda, kui termostaat pärast püsiseisundi saavutamist lõpetab soojendamise, koormusprofiili kohase esimese veekasutusega (vt määruse (EL) nr 814/2013 III lisa punkt 2 ning määruse (EL) nr 812/2013 VII lisa punkt 2). Pärast viimast veekasutust kuni 24:00-ni veekasutust ei toimu.

Veekasutuste ajal määratakse asjaomased tehnilised näitajad (võimsus, temperatuur jne). Dünaamiliste näitajate mõõtmisaeg on 60 sekundit või vähem. Veekasutuste ajal on soovitatav mõõtmisaeg 5 sekundit või vähem.

Fossiilkütuste ja elektritarve Qtestfuel ja Qtestelec määratakse 24-tunnise katsetsükli kestel ning neile näitajatele lisatakse parandid, nagu kirjeldatud punktis h.

f)   Püsiseisundi taastamine nullkoormusel

Toodet hoitakse nimitöötingimustel ilma veekasutuseta vähemalt 12 tundi.

Vastavalt kontrolltsüklile lõpeb see järk termostaadi esimese väljalülimisega pärast 12 tunni möödumist.

Selles järgus registreeritakse kogu kütusekulu [kWh] ülemise kütteväärtuse GCV järgi, elektrikulu [kWh] lõppenergia järgi ning kulunud aeg [h].

g)   40 °C seguvee maht V40

„40 °C seguvee maht (V40)” – sellise 40 °C temperatuuriga vee kogus [l], mille entalpia on võrdne veesoojendi väljundist väljavoolava 40 °C temperatuuriga vee entalpiaga.

Kohe pärast punkti f järgi tehtud mõõtmisi lastakse väljundist välja teatav kogus vett, lastes sisse külma vett. Vee väljavoolu avatud väljundiga veesoojendist juhitakse sissevoolukraaniga. Muud tüüpi veesoojendite puhul juhitakse voolu kas väljundisse või sisendisse paigaldatud kraaniga. Mõõtmine lõpetatakse, kui välja hakkab voolama alla 40-kraadist vett.

Vooluhulk seadistatakse maksimaalsele väärtusele vastavalt esitatud koormusprofiilile.

Keskmise temperatuuri normaliseeritud väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

Siin:

    Tset [°C] on vee temperatuur, kui vett ei kasutata, mõõdetuna mahuti ülaosas paikneva termopaariga. Metallmahuti puhul võib termopaar paikneda ka mahuti välispinnal. See väärtus on vee temperatuur, mis on mõõdetud pärast termostaadi viimast väljalülimist punktis f kirjeldatud sammu ajal,

    θc [°C] on katse kestel siseneva külma vee keskmine temperatuur,

    θ’p [°C] on väljuva vee keskmine temperatuur ja selle normaliseeritud väärtust [°C] tähistatakse θp.

Temperatuuri lugemeid tuleks võtta pidevalt. Temperatuuri võib ka mõõta teatava ühesuguse sammuga, nt iga (maksimaalselt) 5 l järel. Järsu temperatuurilangu korral võib osutuda vajalikuks võtta täiendavaid lugemeid, et θ’p õige keskväärtus leida.

θp arvutamisel tuleb silmas pidada, et väljuva vee temperatuur on alati ≥ 40 °C.

Temperatuuriga vähemalt 40 °C tarnitava kuuma vee maht V40 [l] arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

Siin:

V40_exp [l] on vähemalt temperatuuriga 40 °C tarnitava vee maht.

h)   Näitajate Qfuel ja Qelec teatamine.

Näitajaid Qtestfuel ja Qtestelec korrigeeritakse, võttes arvesse täpsest 24-tunnisest mõõtetsüklist väljapoole jäävat energia puudujääki või ülejääki, st võetakse arvesse energiate vahet enne ja pärast tsüklit. Lisaks sellele võetakse tarnitava kasuliku energia ülejääki või puudujääki näitajate Qfuel ja Qelec puhul arvesse järgmiste valemitega:

Formula

Formula

Siin:

    QH2O [kWh] on väljuva kuuma vee kasulik energia,

    T3 ja T5 on veesoojendi ülaosas mõõdetud veetemperatuurid vastavalt 24-tunnise tsükli alguses (t3) ja lõpus (t5).

    Cact [l] on veesoojendi tegelik maht. Näitajat Cact mõõdetakse lõike 4 punkti 5 alapunkti c kohaselt.

4.4.   Kütust tarbivate kiirveesoojendite katsetamine

Kütust tarbivate kiirveesoojendite päevase kütusetarbe Qfuel ja päevase elektrienergia tarbe Qelec leidmine 24-tunnises mõõtetsüklis toimub järgmiselt.

a)   Paigaldamine

Toode paigaldatakse katsetamise kohta tootja juhiste järgi. Põrandale paigaldatava seadme võib paigaldada põrandale, seadmega tarnitavale alusele või muule alusele, et võimaldada hea juurdepääs. Seinale paigaldatavad tooted paigaldatakse alusele vähemalt 150 mm kaugusele kandeseinast, jättes tootest ülespoole ja allapoole vähemalt 250 mm ning külgede sihis vähemalt 700 mm vahe. Sisseehitamiseks ettenähtud toode paigaldatakse tootja juhiste järgi. Toodet (v.a päikesekollektorid) tuleb kaitsta otsese päikesevalguse eest.

b)   Püsiseisundi saavutamine

Toodet hoitakse ümbritseva keskkonna tingimustes, kuni kõik toote osad on saavutanud ümbritseva keskkonna tingimused ± 2 K.

c)   Veekasutused

Esitatud koormusprofiili korral toimub veekasutus 24-tunnise veekasutusskeemi järgi. See järk algab vahetult pärast seda, kui termostaat pärast püsiseisundi saavutamist lõpetab soojendamise, koormusprofiili kohase esimese veekasutusega (vt määruse (EL) nr 814/2013 III lisa punkt 2 ning määruse (EL) nr 812/2013 VII lisa punkt 2). Pärast viimast veekasutust kuni 24:00-ni veekasutust ei toimu.

Veekasutuste ajal määratakse asjaomased tehnilised näitajad (võimsus, temperatuur jne). Dünaamiliste näitajate mõõtmisaeg on 60 sekundit või vähem. Veekasutuste ajal on soovitatav mõõtmisaeg 5 sekundit või vähem.

d)   Näitajate Qfuel ja Qelec teatamine.

Suuruste Qtestfuel ja Qtestelec väärtusi suuruste Qfuel ja Qelec valemites tuleb korrigeerida, et võtta arvesse kuuma veega tarnitud kasuliku energia ülejääki või puudujääki.

Formula

Formula

Siin:

    QH2O [kWh] on väljuva kuuma vee kasulik energia.

4.5.   Elektrit tarbiva soojuspumbaga veesoojendi katsetamine

a)   Paigaldamine

Toode paigaldatakse katsetamise kohta tootja juhiste järgi. Põrandale paigaldatava seadme võib paigaldada põrandale, seadmega tarnitavale alusele või muule alusele, et võimaldada hea juurdepääs. Seinale paigaldatavad tooted paigaldatakse alusele vähemalt 150 mm kaugusele kandeseinast, jättes tootest ülespoole ja allapoole vähemalt 250 mm ning külgede sihis vähemalt 700 mm vahe. Sisseehitamiseks ettenähtud toode paigaldatakse tootja juhiste järgi.

Tooteid, mille esitatud koormusprofiilid on 3XL või 4XL, võib katsetada kohapeal, kui katsetamise tingimused on võrdväärsed siin kirjeldatud tingimustega, kasutades vajaduse korral parandeid.

Tuleb järgida paigaldamisnõudeid, nagu kirjeldatud normi EN 16147 sätetes 5.2, 5.4 ja 5.5.

b)   Püsiseisundi saavutamine

Toodet hoitakse ümbritseva keskkonna tingimustes, kuni kõik toote osad on saavutanud ümbritseva keskkonna tingimused täpsusega ± 2 K (salvestavat tüüpi seadmeid tuleb selleks kõnealustes tingimustes hoida vähemalt 24 tundi).

Katsetamisel tuleb kindlaks teha, kas toode töötab pärast kohale toimetamist normaaltemperatuuril.

c)   Täitmis- ja salvestamismaht (tegelik maht Cact)

Mahuti mahtu mõõdetakse järgmisel viisil.

Kaalutakse tühi veesoojendi, arvesse võetakse ka sissevoolu- ja väljavoolukraanide kaal.

Mahuti täidetakse tootja juhiste järgi külma vee rõhu all külma veega. Vee juurdepääs suletakse.

Täidetud veesoojendi kaalutakse.

Leitakse kahe kaalu vahe (mact) ja teisendatakse mahuks liitrites (Cact).

Formula

See maht tuleb esitada liitrites, ümardatult ühe kümnendkohani. Mõõdetud väärtus (Cact) ei tohi nimiväärtusest väiksem olla rohkem kui 2 %.

d)   Täitmine ja soojendamine

Salvestiga seade täidetakse külma veega (10 ± 2 °C). Täitmine lõpetatakse, kui on saavutatud asjakohane külma vee rõhk.

Tootele antakse energiat, et toode saavutaks esialgse tehaseseadistuse, nt salvestamistemperatuuri. Selleks kasutatakse seadme enda reguleerimisvahendeid (termostaati). See toiming tehakse normi EN 16147 sättes 6.3 kirjeldatud viisil. Järgmine samm algab termostaadi sulgemisest.

e)   Ooteseisundi sisendvõimsus

Ooteseisundi sisendvõimsuse leidmiseks mõõdetakse elektrilist sisendvõimsust mitme täistsükli (mahutis olev termostaat lülitab soojuspumba sisse ja välja) kestel, kuid mahutist sooja vett välja ei lasta.

See samm tehakse normi EN 16147 sättes 6.4 kirjeldatud viisil ning leitakse suurus Pstby [kW] järgmiselt

Formula

f)   Veekasutused

Esitatud koormusprofiili korral toimub veekasutus 24-tunnise veekasutusskeemi järgi. See järk algab vahetult pärast seda, kui termostaat pärast püsiseisundi saavutamist lõpetab soojendamise, koormusprofiili kohase esimese veekasutusega (vt määruse (EL) nr 814/2013 III lisa punkt 2 ning määruse (EL) nr 812/2013 VII lisa punkt 2). Pärast viimast veekasutust kuni kella 24.00-ni vett ei kasutata. Nõutav sooja vee kasuliku energia hulk on summaarne Qref [kWh].

See toiming tehakse normi EN 16147 sätetes 6.5.2–6.5.3.5 kirjeldatud viisil. Temperatuuride vahe ΔΤdesired standardis EN 16147 määratletakse suuruse Tp kaudu:

ΔΤdesired = Tp - 10

Selle sammu lõpus võetakse Qelec [kWh] võrdseks suurusega

Formula

W EL-TC normist EN 16147.

Tooteid, mida ei kasutata tipptundidel, katsetatakse 24-tunnisel ajavahemikul maksimaalselt 8 tundi järjest kella 22:00 – 07:00 vahelisel ajal. 24-tunnise veekasutuse lõpus antakse tootele energiat kuni vastava sammu lõpuni.

g)   40 °C seguvee maht V40

See samm tehakse standardi EN 16147 sättes 6.6 kirjeldatud menetluse järgi, vältides kompressori välja lülitumist pärast veekasutuste viimast mõõtmisvahemikku; näitaja V40 [l] võetakse võrdseks mahuga Vmax.

4.6.   Elektrienergiat tarbivate kiirveesoojendite katsetamine

Arvestamata jäetakse soojusülekandest tulenev soojuskadu töötamisel ja ooteseisundi soojuskadu.

a)   Seadistamispunktid

Kasutaja seadistatavad regulaatorid seadistatakse järgmiselt.

Kui seadmel on võimsuse regulaator, siis valitakse sellega suurim võimsus.

Kui seadmel on vooluhulgast sõltumatu temperatuuri regulaator, valitakse sellega suurim temperatuur.

Kõik seadistused ja lülitid, mis ei ole ette nähtud kasutajale seadistamiseks, peavad olema tehaseseadistusega.

Kasutada tuleb tarbimisprofiili i-ndaks veekasutuseks i koormusprofiiliga ettenähtud väikseimat vooluhulka f i . Kui väikseimat vooluhulka f i ei ole võimalik saavutada, tuleb vooluhulka suurendada, kuni seade lülitub tööle ja seda saab kasutada pidevalt väärtusel vähemalt T m . Seda suurendatud vooluhulka tuleb kasutada vastava üksiku veekasutuse jaoks ettenähtud minimaalse vooluhulga asemel f i .

b)   Staatiline kasutegur

Leitakse seadme staatiline võimsuskadu Ploss nimivõimsusel Pnom püsiseisundi tingimustel. Staatiline võimsuskadu Ploss on summa kõikidest seadme sisemistest võimsuskadudest (terminalide ja küttekehade vaheliste voolu- ja pingekadude korrutised), mis tekivad pärast vähemalt 30-minutist töötamist nimitingimustel.

Selle katse tulemus on üldjoontes sõltumatu siseneva vee temperatuurist. Katset võib teha siseneva külma veega, mille temperatuur on 10–25 °C.

Pooljuhtidega jõulülititega elektroonilise juhtimisega kiirveesoojendite puhul, kui pooljuhtidega jõulülitid on veega termiliselt ühendatud, tuleb mõõdetud pingekaost lahutada pooljuhtidega jõuterminalide vaheline pinge. Sellisel juhul kandub pooljuhtjõulülitis tekkiv soojus kasuliku soojusena vette ja soojendab seda.

Staatiline kasutegur arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Siin:

    ηstatic on seadme staatiline kasutegur,

    Pnom on toote tarbitav nimivõimsus [kW],

    Ploss tähistab toote mõõdetavat sisemist staatilist kadu [kW].

c)   Käivituskadu

Selle katsega leitakse aeg tstarti , mis kulub küttekehade kütma hakkamisest kuni kasutamiseks sobiva vee tarnimiseni esitatud koormusprofiili i-nda veekasutuse puhul. Selle katsemeetodi korral eeldatakse, et seadme võimsustarve on ühesugune nii käivitamisel kui ka staatilises seisundis. Pstatici on i-nda kasutuse korral tekkiv seadme staatiline võimsustarve statsionaarses seisundis.

Iga veekasutuse i korral tehakse kolm mõõtmist ja arvutatakse nende keskmine, mis loetakse mõõtmistulemuseks.

Käivituskadu Q starti arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

Siin:

    Qstarti [kWh] on i-nda veekasutuse käivituskadu;

    tstarti [s] on i-nda veekasutuse mõõdetud keskmine käivitusaeg;

    Pstatici [kW] on i-nda veekasutuse mõõdetud keskmine statsionaarse seisundi võimsustarve.

d)   Energiavajaduse arvutamine

Päevane energiavajadus [kWh] Qelec koosneb kõikide päevaste veekasutuste i kadude ja kasulike energiate summast. Päevane energiavajadus arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

Siin:

    Qstarti [kWh] on i-nda veekasutuse käivituskadu;

    Qtapi [kWh] on i-nda veekasutuse eelnevalt määratletud kasulik energia;

    ηstatic on seadme staatiline kasutegur.

4.7.   Veesoojendi kontrolleri katsetamine

Kontrolleri tegur SCF ja kontrolleri vastavus (smart) on määratletud määruse (EL) nr 814/2013 IV lisa punktis 4 ja määruse (EL) nr 812/2013 VIII lisa punktis 5. Veesoojendi kontrolleri vastavuse (smart) katsetamise kirjeldus on esitatud määruse (EL) nr 814/2013 III lisa punktis 3 ja määruse (EL) nr 812/2013 VII lisa punktis 3.

Kontrolleri teguri SCF määramiseks kasutatavad näitajad tuleb leida tegeliku energiakulu mõõtmise teel, kui kontroller on aktiveeritud ja kui kontroller on aktiveerimata.

„Kontroller aktiveerimata”– seisund, milles veesoojendi kontroller on aktiveeritud, kuid on „õppimise” seisundis.

„Kontroller aktiveeritud”– seisund, milles veesoojendi kontroller on aktiveeritud ja muudab väljundtemperatuuri, et energiat säästa.

a)   Salvestiga elektrilised veesoojendid

Salvestiga elektriliste veesoojendite katsetamise käik on esitatud dokumendis prEN 50440:2014.

b)   Soojuspumbaga veesoojendid

Soojuspumbaga veesoojendite kontrolleri tegur SCF on määratletud dokumendis TC59X/WG4 katsetamiseks koostatud meetodi järgi kooskõlas dokumendiga prEN 50440:2014 (säte 9.2) ning seda tuleb kasutada kooskõlas standardiga EN16147:2011.

Nimelt:

näitaja Formula väärtus leitakse menetlusega, mis on esitatud standardis EN16147 sätetes alates § 6.5.2 kuni § 6.5.3.4, kuid katsetsükli kestus tTTC peab olema 24 tundi. Näitaja Formula väärtus on:

Formula

kus W EL-HP-TC ja Q EL-TC on määratletud standardis EN16147.

Näitaja Formula võetakse võrdseks suurusega QTC [kWh], mis on esitatud standardis EN 16147 § 6.5.2.

Näitaja Formula väärtus leitakse menetlusega, mis on esitatud standardis EN16147 sätetes alates § 6.5.2 kuni § 6.5.3.4, kuid katsetsükli kestus tTTC peab olema 24 tundi. Näitaja Formula väärtus on:

Formula

kus W EL-HP-TC ja Q EL-TC on määratletud standardis EN16147.

Näitaja Formula võetakse võrdseks suurusega QTC [kWh], mis on esitatud standardis EN 16147 §6.5.2.

4.8.   Päikese-veesoojendite ja päikeseenergiaseadmestike katsetamis- ja arvutusmeetodid

Aastase mittepäikeseenergia kulu Qnonsol [kWh] (primaarenergia järgi ja/või kütuse ülemise kütteväärtuse GCV järgi) leidmiseks kasutatakse järgmisi meetodeid:

Meetod SOLCAL (3)

Meetod SOLICS (4)

Meetodi SOLCAL puhul on nõutav, et päikesekollektori tõhususe näitajad määrataks eraldi ning et kogu süsteemi näitajad leitaks päikeseenergiasüsteemile antava mittepäikeseenergia osa ning eraldiseisva veesoojendi kasuteguri alusel.

a)   Päikesekollektori katsetamine

Päikesekollektoritega tehakse vähemalt 4 × 4 katset, valides kogu tööpiirkonnas ühtlase sammuga 4 kollektori sisendtemperatuuri tin, ning tehakse 4 katset iga kollektori sisendtemperatuuriga: mõõdetakse väljundtemperatuur te, keskkonna temperatuur ta, summaarne päikesekiirgus G ning määratakse asjaomase katsepunkti kasutegur ηcol . Kui on võimalik, valitakse üks sisendtemperatuur tm = ta ± 3 K, et leida täpne nullkoormusele vastav η0. . Kui päikesekollektor on paigale kinnitatud (kollektor ei jälgi automaatselt päikest) ja katsetingimused lubavad, tehakse kaks katset ennelõunal ja kaks pealelõunal. Soojuskandja maksimaalne temperatuur tuleb valida nii, et see iseloomustaks kollektori tööpiirkonna maksimumi ja annaks kollektori sisend- ja väljundtemperatuuri vahe ΔΤ > 1,0 K.

Päikesekollektori hetkeliste kasutegurite ηcol jaoks koostatakse pidev kõver katsepunktide alusel, mida töödeldakse statistiliselt vähimruutude meetodil, lähendades kõverat järgmise võrrandiga:

η col = η0 a1 × T* m - a2 × G (T* m)2

Siin:

    T* m on vähendatud temperatuurivahe [m2KW-1] ning

T* m = (tm - ta)/G

Siin:

    ta on ümbritseva keskkonna (õhu) temperatuur;

    tm on soojuskandja keskmine temperatuur:

tm = tin + 0,5 × ΔΤ

Siin:

    tin on kollektori sisendtemperatuur;

    ΔΤ on soojuskandja väljund- ja sisendtemperatuuri vahe (= te - tin).

Kõik katsed tehakse vastavalt normidele EN 12975-2, EN 12977-2 ja EN 12977-3. Ülal viidatud näitajate leidmiseks on lubatud üle minna kvaasidünaamilise mudeli näitajatelt asjaomasele püsiseisundi mudeli näitajatele. Langemisnurgategur IAM määratakse normi EN 12975-2 kohaselt, kasutades selleks katset, mis on tehtud kollektori suhtes langemisnurgaga 50°.

b)   SOLCALi meetod

SOLCALi meetodi puhul tuleb ette anda järgmised näitajad:

Asol , η0, a1, a2 ja IAM;

mahuti nimimaht (Vnom) [l], mittepäikeseenergiaga soojendatav maht (Vbu) [l] ja eripüsikadu (psbsol) [W/K] (kelvinites mõõdetakse mahuti ja ümbritseva temperatuuri vahet);

lisaelektrienergiatarve püsitöötingimustel Qaux ;

ooteseisundi võimsustarve solstandby;

pumba võimsustarve solpump vastavalt normile EN 16297-1:2012.

Arvutamisel eeldatakse, et kollektori torude erisoojustakistus on (= 6 + 0,3 W/Km2) ja soojusvaheti soojusmahtuvus (100×W/Km2); ruutmeetrites [m2] mõõdetakse kollektori sisendpindala. Eeldatakse, et päikeseenergia salvestamise ajavahemikud on lühemad kui üks kuu.

Päikeseenergiaseadmestiku ja tavalise veesoojendi või päikese-veesoojendi koguenergiatõhususe määramiseks leitakse SOLCALi meetodiga aastane mitteenergiapanus Qnonsol [kWh] valemiga

Qnonsol = SUM (Qnonsoltm) [kWh/a]

Siin:

    SUM (Qnonsoltm) on tavaliste veesoojendite kõikide ühekuuliste mittepäikeseenergiapanuste või päikese-veesoojendite koostisesse kuuluvate tavaliste soojusgeneraatorite panuste summa,

Qnonsoltm = Lwhtm - LsolWtm + psbSol × Vbu/Vnom × (60 - Ta) × 0,732

Päikeseenergiasüsteemi soojusvajadus kuu lõikes on järgmine:

Lwhtm = 30,5 × 0,6 × (Qref + 1,09)

Siin:

0,6 on tegur, mida kasutatakse selleks, et leida koormusprofiili järgi keskmist soojusvajadust;

1,09 on liige, mis kujutab endast keskmist jaotuskadu.

Tehakse järgmised arvutused:

LsolW1tm = Lwhtm ×(1,029 × Ytm0,065×Xtm - 0,245 × Ytm 2 + 0,0018 × Xtm 2 + 0,0215 × Ytm 3)

LsolWtm = LsolW1tm - Qbuftm

Suuruse LsolWtm miinimumväärtus on 0 ja maksimumväärtus Lwhtm;

Siin:

    Qbuftm [kWh/kuu] on päikeseenergiasalvesti parand.

Formula

Siin:

0,732 on tegur, millega võetakse arvesse keskmist tundide arvu kuus (24 × 30,5);

Psbsol on päikeseenergiasalvesti eripüsikadu W/K, nagu sätestatud punkti 4.8 alapunktis a;

Ta on salvestit ümbritseva õhu keskmine temperatuur [°C] kuu lõikes;

Ta = 20, kui salvesti paikneb hoone välispiirdest seespool;

Ta = Touttm, kui salvesti paikneb hoone välispiirdest seespool;

Touttm on keskmine päevatemperatuur [°C] keskmise, külmema ja soojema kliima korral.

Xtm ja Ytm on summaarsed tegurid:

Xtm = Asol × (Ac + UL) × etaloop × (Trefw - Touttm) × ccap × 0,732/Lwhtm

Suuruse Хtm miinimumväärtus on 0 ja maksimumväärtus 18.

Siin:

Ac = a1 + а2 × 40;

UL = (6 + 0,3 × Asol )/Asol tähistab kollektori ahela kadusid [W/(m2K)];

etaloop on kollektoriahela tõhusus: etaloop = 1 - (η0 × a1 )/100;

Trefw = 11,6 + 1,18 × 40 + 3,86 × Tcold - 1,32 × Touttm;

Tcold on külma vee temperatuur, mis on vaikimisi 10 °C;

Touttm on keskmine päevatemperatuur [°C] keskmise, külmema ja soojema kliima korral.

ccap tähistab akumuleerumistegurit: ccap = (75 × Asol /Vsol)0,25;

Vsol on päikeseenergiasalvesti maht, nagu on määratletud standardis EN 15316-4- 3;

Ytm = Asol × IAM × η0 × etaloop × QsolMtm × 0,732/Lwhtm

Suuruse Ytm miinimumväärtus on 0 ja maksimumväärtus 3.

Siin:

    QsolMtm on keskmine summaarne päikesekiirgus [W/m2] keskmise, soojema ja külmema kliima puhul.

Lisaelektrienergiatarve Qaux arvutatakse järgmise valemiga:

Qaux = (solpump × solhrs + solstandby × 24 × 365)/1000

Siin:

solhrs on aktiivsete päikesetundide arv [h]

solhrs = 2 000 päikese-veesoojendite puhul.

c)   Meetod SOLICS

Meetod SOLICS põhineb standardis ISO 9459-5:2007 kirjeldatud katsemeetodil. Päikesekiirguse võimsus arvutatakse järgmiselt:

mõisted ja määratlused vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 3. peatükile;

tähised, ühikud ja nomenklatuur vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 4. peatükile;

süsteem koostatakse vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 punktile 5.1;

katseseade, riistad ja andurid paigaldatakse vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 5. peatükile;

katseid tehakse vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 6. peatükile;

katsetulemuste alusel leitakse näitajad vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 7. peatükile. Kasutatakse dünaamilise kohandamise algoritmi ja simuleerimismudelit, mida on kirjeldatud standardi ISO 9459-5:2007 A lisas;

aasta näitajad arvutatakse simuleerimismudeli järgi, mille kirjeldus on standardi ISO 9459-5:2007 A lisas; määratletud näitajad ja seadistused on järgmised:

keskmine päevatemperatuur [°C] keskmise, külmema ja soojema kliima puhul ning summaarne päikesekiirgus [W/m2] keskmise, külmema ja soojema kliima puhul;

summaarse päikesekiirguse tundide arv võetakse CEC asjakohase katselise võrdlusaasta järgi;

varustusvee temperatuur: 10 °C;

salvestit ümbritsev temperatuur (sees paikneva salvesti korral: 20 °C, väljas paikneva salvesti korral ümbritseva keskkonna temperatuur);

lisaelektrienergia tarve: nagu esitatud;

lisasoojendi temperatuur: nagu esitatud, kuid vähemalt 60 °C;

lisasoojendi ajaline juhtimine: nagu esitatud.

Aastane soojusvajadus: 0,6 × 366 × (Qref + 1,09)

Siin:

0,6 on tegur, mida kasutatakse selleks, et leida koormusprofiili järgi keskmist soojusvajadust;

1,09 on liige, mis kujutab endast keskmist jaotuskadu.

Lisaelektrienergiatarve Qaux arvutatakse järgmise valemiga:

Qaux = (solpump × solhrs + solstandby × 24 × 365) / 1000

kus

solhrs on aktiivsete päikesetundide arv [h]

solhrs = 2 000 päikese-veesoojendite puhul.

Päikeseenergiaseadmestiku ja tavalise veesoojendi või päikese-veesoojendi koguenergiatõhususe määramiseks leitakse SOLICSi meetodiga aastane mitteenergiapanus Qnonsol [kWh] primaarenergia järgi ja/või [kWh] ülemise kütteväärtuse GCV järgi valemiga:

päikeseenergiaseadmestiku jaoks:

Qnonsol =0,6 × 366 × (Qref +1,09) – QL

Siin:

QL on soojus [kWh/a], mida annab päikesesoojussüsteem;

päikese-veesoojendi korral:

Qnonsol = Qaux,net

Siin:

    Qaux,net on üksnes mittepäikeseenergia vajadus [kWh/a].

4.9.   Salvesti katsetamine

a)   Püsikadu

Salvestite püsikao S hinnangu võib saada ükskõik millise punktis 3 esitatud meetodiga, nagu ka päikesesalvesti püsikao psbsol. Kui kasutatud meetodi järgi saadakse mõõtmistulemused ühikutes kWh/24 h, tuleb tulemusi korrutada teguriga (1 000 / 24), et saada S ühikutes W. Kui leitakse eripüsikadu, mis on püsikadu jagatud salvesti ja ümbritseva temperatuuri vahega kelvinites, saab tulemuse kohe ühikutes W/K, kui kasutada standardit EN 12977-3, või võib selle saada ühikutes W/K, jagades püsikao [W] arvuga 45 (salvesti temperatuur Tstore = 65 °C, ümbritseva keskkonna temperatuur Tambient = 20 °C). Kui standardi EN 12977-3 järgi saadud tulemusi [W/K] kasutatakse suuruse S hinnangu saamiseks, tuleb tulemused korrutada arvuga 45.

b)   Salvestamismaht

Elektrilise veesoojendi mahuti maht leitakse punkti 4.5 alapunktis c kirjeldatud viisil.

4.10.   Päikese jõul töötava pumba katsetamine

Päikese jõul töötava pumba võimsus leitakse nagu elektrivõimsustarve nimitöötingimustel. Käivituse mõju 5 minuti jooksul jäetakse arvesse võtmata. Selliste päikese jõul töötavate pumpade korral, millel on pidev juhtimine või mille juhtimine toimub vähemalt kolmel astmel, võetakse võimsus võrdseks 50 % vastava pumba elektrivõimsusest.


(1)  Osutatud ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada ühtlustatud standardi(te)ga. Kui sellised standardid muutuvad kättesaadavaks, avaldatakse vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ artiklitele 9 ja 10 viited ühtlustatud standarditele Euroopa Liidu Teatajas.

(2)  Vaikeväärtus, kui kalorimeetrilist määramist ei ole tehtud. Teise võimalusena saab määrata alumise kütteväärtuse (Hi) juhul, kui on teada tihedus ja väävlisisaldus (nt põhianalüüsi kaudu), järgmise valemi abil:

Hi = 52,92 – (11,93 × ρ15) – (0,3 –S) [MJ/kg]

(3)  Põhineb normil EN15316-4-3, B

(4)  Põhineb standardil ISO 9459-5


Top