52014SC0407

SISUKORD

Kommenteeritud kokkuvõte. 3

1. Sissejuhatus. 5

2. Majanduse olukord ja väljavaated. 6

3. Tegevuskava keerulised küsimused ja selle hinnang. 7

3.1 Eelarvepoliitika ja maksustamine. 7

3.2 Finantssektor 13

3.3 Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika. 14

3.4. Majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavad struktuurimeetmed. 19

3.5. Avaliku halduse ajakohastamine. 24

4. Järeldused. 25

Ülevaatetabel 27

Lisa……………. 32

Kommenteeritud kokkuvõte

Eesti majanduse kasvuallikas on suures osas eksport. Nii on riik haavatav nõrga välisnõudluse ja välise konkurentsi suhtes. Eesti majandus peaks prognooside kohaselt 2014. ja 2015. aastal hoogu juurde saama, sest välisnõudlus taastub järk-järgult ja tootmisvõimsuse rakendamine jõuab pikaajalisele keskmisele tasemele. Kui palgad veelgi kiiremini kasvavad, võib see siiski konkurentsivõimet ja ettevõtete investeeringuid mõjutada. Eesti majandus kasvas 2013. aastal vaid 0,8 %, kuid. töötus langes 8,6 %ni selle tulemusel, et 2012. aasta majanduskasv oli kiire ja rahvastik kahanes. Reaalpalgad kasvasid oluliselt ning seda tõukas tagant oskuste jätkuv mittevastavus tööturu nõudlusele ja seetõttu kasvav täitmata töökohtade arv, miinimumpalga hiljutine kasv ning tervishoiutöötajate ja õpetajate palgakokkulepped. Lisaks on palgad mõningates kaubeldavate teenuste sektoris kiiresti jõudnud järele naaberriigi Soome omadele. Eelarve jäi väikesesse puudujääki 0,2 %-ga SKPst.

Eesti on üldjoontes saavutanud teatavat edu 2013. aasta riigipõhiste soovituste täitmisel. Teatavat edu on saavutatud eelarvepoliitika ja tööturupoliitika, sotsiaalse kaasamise ja energiatõhususe valdkondades. Teatavat edu on saavutatud ka haridus- ja koolitussüsteemi paremal vastavusse viimisel tööturu vajadustega. Eesti on saavutanud märkimisväärset edu nii noorte kui ka pikaajalise töötuse vähendamises, jätkates selleks peamiselt aktiivsete tööturumeetmete rakendamist. Eesti on saavutanud märkimisväärset edu jäätmekäitluse ning prügilasse ladestatavate olmejäätmete mahu vähendamisel. Kohalike omavalitsuste reformiga erilist edu ei ole saavutatud.

Siiski vajab käsitlemist hulk väljakutseid. Nende hulka kuuluvad oskustööjõu kättesaadavus, madalama kvalifikatsiooniga pikaajaliste töötute naasmine tööturule ja puudega töötajate kaasamine tööturule, majanduse energiamahukus, piirkondlikud erinevused ja kohalike omavalitsuste ebatõhus toimimine.

Eesti esitatud riiklik reformikava on kaugeleulatuv ning suunatud haritud ja kaasavale ühiskonnale, konkurentsivõimelisele ärikeskkonnale, säästvale majandusele ja energiasektorile, samuti kohanemisvõimelisele avalikule sektorile. Dokument on siiski suhteliselt üldsõnaline ja selles puuduvad kavandatavate poliitikameetmete kvantitatiivset hindamist võimaldavad elemendid. Sellele lisatud Eesti 2020 tegevuskava sisaldab suhteliselt üksikasjalike meetmete loetelu, mis ei hõlma küll arvandmeid, kuid pakub siiski paremat ülevaadet kavandatavatest sammudest.

Eelarvepoliitika: uue, struktuurse eelarvetasakaalu reeglit sisaldava riigieelarve seaduse vastuvõtmisega on Eesti laias laastus täitnud stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga võetud kohustused. Nelja aasta kulude ülemmäärad ei ole siiski keskpika perioodi eelarveraamistiku puhul siduvad ja mitmeaastase kulureegli kehtestamisel ei ole edu saavutatud. Tööturg, haridus ja sotsiaalpoliitika: Olenemata märkimisväärsest edust noorte ja pikaajaliste töötute tööhõive parandamisel, suureneb tootmisvõimsust pidurdavate tegurite hulk. Pikaajaline töötus on madalama kvalifikatsiooniga töötajate hulgas endiselt suhteliselt kõrge ning piiratud tööjõu ja kvalifitseeritud töötajate puuduse koosmõju on hakanud avaldama survet palkade tõstmiseks. Peale selle esineb Eestis mõningaid vaesusega seotud probleeme. Tööturul kehvas positsioonis olevate inimeste oskuste parandamine, nende ümberkoolitamine muus valdkonnas töötamiseks ja töötajate üldise kohanemisvõime parandamine nõuab, et elukestva õppe ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas võetaks märkimisväärseid meetmeid. Eestis on endiselt suureks ja pikaajaliseks probleemiks kahanev tööjõud, mis tuleneb elanikkonna vananemisest, väljarändest ja üha rohkemate inimeste lahkumisest tööturult tervislikel põhjustel. Seetõttu on tarvis parandada madalapalgalistele tööstiimuleid, muuta perepoliitika kulutõhusamaks ning võtta vastu ja viia ellu kavandatud töövõime reform. Teadusuuringutele, arendustegevusele ja innovatsioonile rahvusvahelise mõõtme andmine ja nendevahelise sünergia loomine on samuti väga oluline tehnoloogiaarengu soodustamiseks, tootlikkuse suurendamiseks ja konkurentsivõime tugevdamiseks. Energiatõhusus ja jäätmekäitlus: Eesti majandus on endiselt üks energiamahukamaid ELis. Transport on oluline valdkond, kus saaks teha pingutusi ressursitõhusama liikuvuse tagamiseks ja CO2-heite vähendamiseks. Selleks tuleks sektorit tõhustada ja pakkuda stiimuleid energiatõhusamate sõiduautode ja transpordiliikide kasutamiseks. Märkimisväärseid meetmeid on võetud jäätmekäitluse ja olmejäätmete prügilatesse ladestamise valdkonnas, kuid ringlussevõtu majanduslikult otstarbekaks muutmiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi. Piiriüleste energiaühenduste alal on toimunud lootustandvaid muutusi. 

· Avaliku halduse ajakohastamine: probleeme valmistab kvaliteetsete teenuste, eriti tööhõivet soodustavate sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes. Kohalikud omavalitsused ei suuda tekitada neile pandud ülesannete täitmiseks piisavalt tulusid ja praegu puuduvad kohalikel omavalitsustel stiimulid koostööks või ettevõtluse edendamiseks piirkondades. Kohaliku omavalitsuse killustatuse ja rahvastiku ebaühtlase üleriigilise jaotuse tulemuseks on piiratud mastaabisääst, mis mõjutab avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.

1. Sissejuhatus

Mais 2013 tegi komisjon ettepanku riigipõhisteks soovitusteks majandus- ja struktuurireformi poliitikate kohta Eestis. Lähtuvalt nendest soovitustest võttis Euroopa Liidu Nõukogu juulis 2013 nõukogu soovituste vormis vastu viis riigipõhist soovitust. Need riigipõhised soovitused olid seotud riigi rahanduse, eelarveraamistiku, tööturu, sotsiaalse kaasamise ja hariduse küsimustega, ressursitõhususe ja piiriüleste energiaühenduste, teadusuuringute ja innovatsiooni ning avaliku halduse ajakohastamisega. Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis hinnatakse nimetatud soovituste rakendamise seisu Eestis.

Töödokumendis hinnatakse poliitikameetmeid komisjoni 2014. aasta majanduskasvu analüüsi järelduste[1] ning kolmanda iga-aastase häiremehhanismi aruande[2] põhjal. Mõlemad dokumendid avaldati novembris 2013. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis on esitatud komisjoni ettepanekud, millega tagada riigi ja ELi tasandi 2014. aasta tegevusprioriteetide ühtne tõlgendamine. Selles on esitatud viis prioriteeti, millega aidata liikmesriikidel majanduskasvu taaselavdada: saavutada diferentseeritud, majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine; taastada majandusele laenu andmise tingimused; edendada nii praegust kui ka tulevast majanduskasvu ja konkurentsivõimet; tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega; ajakohastada avalikku haldust. Häiremehhanismi aruanne on esmane vahend, mille abil selgitada välja liikmesriigi võimalik makromajanduslik tasakaalustamatus või võimalikud riskid. Häiremehhanismi aruandes on leitud positiivseid märke makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisest Euroopas. Täieliku ja jätkusuutliku tasakaalustamise tagamiseks valiti välja 16 liikmesriiki, kus analüüsitakse muutusi tasakaalustamatuse tekkimisel ja vähendamisel. Põhjalikud aruanded avaldati 5. mail 2014 koos komisjoni teatisega.[3] Eesti valitud riikide hulka ei kuulunud.

Nõukogu 2013. aasta soovituse, iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande alusel esitas Eesti stabiilsusprogrammi ja riikliku reformikava 29. aprillil 2014. Stabiilsusprogramm oli samal päeval heaks kiidetud, kuid reformikava võttis valitsus alles 8. mail vastu. Programmis ja kavas esitati üksikasjalik teave alates juulist 2013 saavutatud tulemuste ja valitsuse edaspidiste plaanide kohta. Programmis ja kavas sisalduv teave on aluseks käesolevas töödokumendis esitatud hindamisele.

Esitatud programmi ja kava kohta toimus piiratud ulatusega konsulteerimine, kuhu kaasati riigikogu ja sidusrühmad. Mis puutub sidusrühmadega konsulteerimisse, siis saadeti stabiilsusprogrammi kavand kirjaliku konsulteerimise korras sotsiaalpartneritele 17. aprillil, kuid arutelu ja spetsiaalset üritust ei toimunud. Reformikava kavandit esitleti riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile 21. aprillil.

2. Majanduse olukord ja väljavaated

Majanduse olukord

Eesti majanduskasv aeglustus 2013. aastal 2012. aasta 3,9 %ga võrreldes 0,8 %ni, kui seda mõjutasid tugevalt mõningate suurte riiklike investeerimisprojektide järkjärguline lõppemine ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite suhteline nõrkus ja vähene nõudlus. Selle tagajärjel aeglustus ehitustegevus ja vähenes mõningate kaubeldavate teenuste eksport (eriti ehitus- ja transpordisektoris). Eratarbimise positsioon majanduskasvu peamise mootorina jäi samaks, kuna kodumajapidamiste sissetulek tõusis reaalpalkade suurest kasvust tingituna (4,2 %). Töötus langes 2012. aasta 10,0 %-lt 2013. aastal 8,6 %-le selle tulemusel, et 2012. aasta majanduskasv oli märkimisväärne ja rahvastik kahanes. Eelarve jäi 2013. aastal väikesesse puudujääki 0,2 % SKPst.

Majanduse väljavaated

Komisjoni 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks SKP kasv Eestis uuesti pisut hoogu juurde saama ja jõuab prognooside kohaselt 1,9 %ni 2014. aastal ja 3,0 %-ni 2015. aastal nii ekspordi taastumise kui ka suuremate era- ja avalike investeeringute tulemusel; kuna tootmisvõimsuse rakendamine on jõudnud pikaajalise keskmise lähedale, võib alates 2014. aastast oodata tootmisvõimsuse suurenemist; peale selle peaksid riiklikud investeeringud 2015. aastal taastuma, sest järk-järgult tehakse kättesaadavaks ELi vahendid 2014.–2020. aastaks, mis võimaldab investeerimiskavade elluviimist. 2014. ja 2015. aastal peaks Eesti eelarvepuudujääk suurenema vastavalt 0,5 ja 0,6 %-ni SKPst.

Palkade kiire tõusu tasakaalustamiseks on vaja kapitali akumuleerumise jätkumist ja tootlikkuse kasvu. Ei saa välistada, et Eesti majandus kannatab konkurentsivõime vähenemise all; seda kinnitavad ekspordituruosa vähenemine (3,3 % eelmise aastaga võrreldes) ja suhteliselt suur tööjõu ühikukulu tõus (4,3 % eelneva aastaga võrreldes) 2012. aastal. Viimaste kvartalite suure palgatõusu on tinginud jätkuv oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ja sellega kaasnenud vabade töökohtade arvu suurenemine, miinimumpalga tõus ja hiljutised palgakokkulepped tervishoiutöötajate ja õpetajatega. Kaubeldavate teenuste sektori töötajatel on hea positsioon pidada tulemuslikult läbirääkimisi palgatõusu üle.

Mitme teguri koostoimes võib tekkida inflatsioonisurve taastumise oht, kui sisemaine nõudlus on täiesti taastunud. Keskmise palga ostujõud on tagasi kriisieelsel tasemel, samas kui Beveridge'i kõver[4] näitab, et tööturu praegune olukord sarnaneb eelmise majandusmulli algusajale (2005). Seda arvestades ja olenemata asjaolust, et pangad on senimaani olnud ettevaatlikud, tuleb pöörata tähelepanu erasektori võlakoormusele. See on hakanud jälle kasvama viimaste aastate suhteliselt kõrgest tasemest olenemata. Samal ajal on suhteliselt lõtv rahapoliitika aidanud suurendada eluaseme kättesaadavust ja soodustanud eluaseme nominaalhinna märkimisväärset kasvu.

Vene-Ukraina kriisi võimalik kõrvalmõju nõrgendab eeldatavalt Eesti majanduskasvu seetõttu, et sellel on otsene negatiivne mõju ekspordile ja väiksem mõju impordile. See võib mõjutada ka välismaiseid otseinvesteeringuid. Kriis rõhutab seda, et Eesti peab mitmekesistama energiaallikaid ja võibolla isegi tagama täieliku energiaalase sõltumatuse.

Stabiilsusprogrammis ja riiklikus reformikavas esitatud makromajanduslikud väljavaated on enamike makromajanduslike põhinäitajate, st SKP kasvuprognoosi, tarbijahindade, tööhõive ja palkade poolest suhteliselt sarnased komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosiga. Viimaste sündmuste põhjal ohustab siiski 2014. aasta majanduskasvu väljavaateid langusrisk. Stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava ei sisalda kavandatavate struktuurireformide makromajanduslikku mõju. Seepärast ei ole neid kvantifitseeritud ja puudub viide kasutatud metoodikale.

3. Tegevuskava keerulised küsimused ja selle hinnang 3.1 Eelarvepoliitika ja maksustamine

Uus struktuurse eelarvetasakaalu reegel, mis vastab stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule, oleks palju tõhusam, kui kehtestataks täiendavad siduvad kulureeglid, eriti mitmeaastased kulureeglid. Arvestades vajadust säilitada suurenevate kulusurvete tingimustes stabiilne eelarvepositsioon, tuleks tõhustada avaliku sektori kulutusi, eriti kasutades avalikke sotsiaalkindlustuskulutusi sihipärasemalt.

2013. aastal esitati Eestile soovitus eelarvepoliitika, kulureeglite ja avaliku sektori kulutuste tõhustamise kohta. Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis tehakse järeldus, et Eesti on saavutanud soovituse täitmisel teatavat edu (riigipõhiste soovituste täieliku hindamise kohta vt ülevaatlik tabel 4. jaos). Meetmed on asjakohased ja usaldusväärsed.

Eelarvesuundumused ja võla dünaamika

Eesti eelarvestrateegia peamine eesmärk vastavalt 2014. aasta stabiilsusprogrammile on pidada kinni keskmise perioodi eesmärgist ja luua piisav eelarvepuhver majanduslikult keeruliste aegade jaoks. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk, mis ei ole eelmise programmiga võrreldes muutunud, on struktuurne ülejääk.[5] Asjaomane eesmärk läheb pakti eesmärkidest isegi kaugemale. Programmi kohaselt saavutati keskpika perioodi eelarve-eesmärk 2009. aastal. Muud eelarve-eesmärgid on eelarve paindlikkuse suurendamine, et muuta kulude ja tulude struktuuri ja viia maksukoormus tagasi kriisieelsele tasemele tööjõumaksude vähendamise teel. Eelarveaasta jooksul kavatseb valitsus vältida kulusid suurendavate lisaeelarvete vastuvõtmist, kasutades ootamatuid tulusid reservide suurendamiseks.

Eesti valitsemissektori eelarve oli 2013. aastal puudujäägis 0,2 % SKPst, mis oli pisut vähem eelarveseaduse eelnõus ja komisjoni talituste 2013. aasta sügisprognoosis oodatust (vastavalt 0,6 % ja 0,4 % SKPst). Üldiselt ei olnud pettumust valmistanud majanduskasvu negatiivne mõju maksutulule kuigi oluline, kuna aeglasemat SKP reaalkasvu kompenseerisid kõrgemad deflaatorid. Väiksemat puudujääki aitas tagada maksutulu oodatust parem kogumine. Eeskätt oli ettevõtte tulumaksust saadud tulu erakordselt kõrge tänu dividendide väljavõtmisele erasektoris. Samal ajal olid sotsiaalkulutused ja investeeringud oodatust väiksemad.

Struktuurne eelarvepositsioon halvenes 2013. aastal 0,4 % võrra SKPst, võrreldes 2012. aasta tasakaalus positsiooniga, mistõttu kalduti kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, milleks on struktuurne ülejääk. Struktuurse tasakaalu halvenemise tingis riigiomandis ettevõtete dividendide jaotamise edasilükkamine 2013. aastast 2014. ja 2015. aastasse vastavalt 2014. aasta riigieelarveseaduse eelnõus kavandatule. Valitsemissektori kulude kasvumäär, milles ei ole arvestatud kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid, ületas 2,1 protsendipunkti võrra kontrollväärtusena kasutatavat potentsiaalset SKP keskpika perioodi kasvumäära, milleks oli 2013. aastal 2,3 %. Seetõttu halvenes struktuurne eelarvepositsioon rohkem kui 0,5 % SKPst, mis osutab märkimisväärsele kõrvalekaldumisele kulutuste sihttasemest. Kahe aasta keskmine näitab vaid piiratud kõrvalekallet kulutuste sihttasemest. 2013. aasta kulutuste sihttaseme arvutusi mõjutasid negatiivselt eespool nimetatud kaalutlusõiguslik omanditulu kärbe riigiomandis ettevõtetest suuruses 0,4 % SKPst 2013. eelarveaastal. Kärpel on positiivne mõju 2014. ja 2015. aastale. Struktuursest eelarvepositsioonist lähtuva üldhinnangu põhjal ja võttes arvesse kulutuste analüüsi, milles ei ole arvestatud kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid, ei ole 2013. aasta kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgist oluline.

2014. aasta stabiilsusprogrammis prognoositakse 2014. aastal valitsemissektori eelarve puudujäägiks 0,7 % SKPst, mis on suurem kui 2013. aasta programmis (0 %) ja 2014. aasta eelarves (0,4 %) prognoositu. Komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosis oodatakse selleks aastaks puudujääki 0,5 % SKPst. Kuigi 2014. aasta riigieelarve võeti kavandatud kujul vastu, on majanduskasvu väljavaated sügisest saadik halvenenud ja võivad veelgi halveneda, sest välistingimused muutuvad ebakindlamaks. Meetmete rakendamisega seoses ilmnenud riskid on 2014. aasta keskpaigaks kavandatud käibemaksu tõstmise meetmed lükanud programmi kohaselt 2015. aastasse. Kõnealuste käibemaksu meetmete positiivse mõjuga mahus 0,2 % SKPst 2014. aastal on komisjoni prognoosis endiselt arvestatud.

|| Tekstikast 1: Peamised meetmed Peamised eelarvemeetmed ||

|| Tulud || Kulud ||

|| 2012 ||

|| · Erimärgistatud diiselkütuse alandatud aktsiisimäära kaotamine (0,11 % SKPst); · Teise samba pensionimaksete taastamine (-0.4% SKPst) || · - ||

|| 2013 ||

|| · Töötuskindlustusmaksete vähendamine 4,2 %-lt 3 %-le (-0,3 % SKPst) · Maamaksu kaotamine tiheasustusega piirkondades kuni 1500 m2 suurustele elamumaakruntidele ja kuni 2 hektarini maapiirkondades (-0,1 % SKPst) · Riigiomandis ettevõtete dividendide jaotamise edasilükkamine 2013. aastalt 2014. ja 2015. aastale (-0,4 % SKPst) || · - ||

|| 2014 ||

|| · Tubaka ja alkoholi aktsiisi tõstmine (0,1 % SKPst) · Teise samba pensionimaksete hüvitamine (-0,3 % SKPst igal aastal vahemikus 2014–2017) || · - ||

|| 2015 ||

|| · Tööjõu ja kapitali maksukoormuse vähendamine: tulumaksu kärpimine 21 %-lt 20 %-le; Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 7 % võrra 154 euroni kuus; Töötuskindlustusmaksete vähendamine 3 %-lt 2,4 %-le (-0,6 % SKPst) · Käibemaksudeklaratsiooni lisavormi KMD INF kehtestamine arvete elektrooniliseks esitamiseks (0,1 % SKPst) · Eraotstarbel kasutatava ettevõtte sõiduauto käibemaksu mahaarvestamise piiramine 50 %-ni (0,2 % SKPst) · Alkoholi aktsiisi tõstmine (0,1 % SKPst) || · Lapsetoetuse suurendamine (0,4 % SKPst) ||

|| Märkus: Tabelis osutatud mõju eelarvele vastab programmis esitatud riigi ametiasutuste teabele. Plussmärgiga näitaja puhul selle meetme tulemusel tulud/kulud suurenevad. ||

Programmiga on seatud eesmärgiks nominaalne puudujääk 0,5 % SKPst 2015. aastaks, mis on madalam eelmise programmi 0,2 %-lise ülejäägiga võrreldes. Järgmise aasta eelarve-eesmärk sisaldab mitut uut meedet, mis kajastavad uue koalitsiooni prioriteete enne märtsis 2015 toimuvaid üldvalimisi. Kuigi uute meetmete üldmõju eelarvele on enam-vähem neutraalne, halveneb eelarve-eesmärk 2014. aasta negatiivse baasmõju tõttu. Kulude poolel on uute meetmete eesmärk vähendada laste vaesust, tõsta sihtrühmade palku ja suurendada valitsemissektori kulude paindlikkust ja tõhusust. Tulude poolel on põhirõhk tööjõu maksukoormuse vähendamisel, samas on kavas suurendada tarbimismakse, sealhulgas alkoholi, tubaka ja eriotstarbelise kütuse aktsiisimakse.

Aastateks 2016-2018 on programmis ette nähtud eelarvepositsiooni järkjärguline parandamine, nominaalse tasakaalu saavutamine 2017. aastal ning ülejäägi 0,5 % SKPst saavutamine 2018. aastal. Tulude osakaal SKPst peaks ajavahemikul 2013–2018 kahanema 1,8 protsendipunkti võrra SKPst, sest järk-järgult väheneb toetuste saamine ELi struktuurifondidest ja vähendatakse tulumaksu. Selle peaks osaliselt tasakaalustama tarbimismaksude tõus. Valitsemissektori eelarvepositsiooni paranemist soodustavad peamiselt valitsemissektori tarbimise langustrend ja avalike investeeringute osakaalu vähenemine SKPst. Eelarvega seotud riske neutraliseerib riiklik struktuurse eelarvetasakaalu reegel, kuid valitsuse kavatsus maksukoormust täiendavalt vähendada võib avaldada survet eelarvepositsioonile, sest seda tuleks tasakaalustada potentsiaalsest SKP kasvust aeglasema kulude kasvu või muude tulumeetmetega.

Eesti (ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon[6] peaks 2014. aastal halvenema -0,5%ni SKPst, mistõttu tekib 0,3 protsendipunkti suurune kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajatavast kohandamisest ja kahe aasta lõikes hinnatuna ilmneb olulise kõrvalekalde risk.[7] Programmi kohaselt peaks (ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon paranema 2015. aastal 0,4% võrra SKPst ja olema tasakaalu lähedal aastatel 2016-2017. Struktuurse eelarvepositsiooni paranemist 2015. aastal ei kinnitata komisjoni talituste prognoosis, mille kohaselt poliitika muutmata jätmise korral peaks struktuurne eelarvepositsioon veelgi halvenema 0,2 protsendipunkti võrra SKPst, mis osutab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajatavast kohandamisest olulise kõrvalekaldumise riskile. Erinevus (ümberarvutatud) struktuurses eelarvepositsioonis tuleneb peamiselt programmis kavandatud meetmete positiivsest netomõjust (+0,2% SKPst) ja ühekordsetest meetmetest (-0,3 % SKPst), mida ei ole komisjoni kasutatava metoodika kohaselt ühekordseteks liigitatud.[8] Pärast kavandatud meetmete lisamist komisjoni prognoosi oleks struktuurne puudujääk 2015. aastal 2014. aastaga sarnaselt 0,5 % SKPst, mis osutab ikka olulisele kõrvalekaldele keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajatavast kohandamisest. Programmis esitatud teabe kohaselt panustab valitsemissektori kulude kasvumäär ilma kaalutlusõiguslike tulumeetmeteta 2014. aastal struktuurse puudujäägi halvenemisse. See järeldus erineb komisjoni prognoosist, milles kaalutlusõiguslike tulumeetmete mõju on suurem ja selles peegeldub ka avalike investeeringute volatiilsus. Eeldatakse, et 2015. aasta kulude kasvumäär, milles ei ole arvestatud kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid, ei aita kaasa struktuurse eelarvepositsiooni parandamisele ega kohandustele keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks. Kulutuste sihttaseme ületamine on seega nii programmi kui ka komisjoni prognoosi kohaselt oluline. Seda põhjustab kulude kasvumäär, mis ületab kulude kasvu madalamaks võrdlusaluseks seatud 0,9 %. Seda järeldust toetab ka valitsemissektori kulutuste kahe aasta keskmise muutuse arvutus.

Lähtudes võrdlusalusena struktuursest eelarvepositsioonist, sealhulgas kulude analüüsist, milles ei arvestata kaalutlusõigusest tulenevaid tulumeetmeid, näitab Eesti eelarvekavade üldhinnang, et 2014. ja 2015. aastal eeldatavat kõrvalekallet keskpika perioodi eelarve-eesmärgist võib pidada oluliseks.

Tekstikast 2: Eesti olukord stabiilsus- ja kasvupakti alusel

Eesti suhtes kohaldatakse pakti ennetavat osa ja Eesti täitis 2012. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärgi ja kaldub sellest kõrvale 2013.-2015. aastal. Seepärast peaks Eesti tagama piisava liikumise keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kõrvalekaldumise korrigeerimise suunas.

Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenema 2013. aasta 10 %-lt ligikaudu 8 %-le 2017.-2018. aastal; need prognoosid on kooskõlas komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosiga. Keskvalitsus kasutab puudujäägi rahastamiseks varem kogunenud finantsvahendeid. Kohalike omavalitsuste puudujääk ja täiendavad maksed Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi on peamised põhjused, miks nominaalne võlg 2014.-2015. aastal pisut suureneb; samas prognoositakse, et SKP nominaalkasv ületab võla nominaalkasvu ja aitab vähendada võla suhet SKPsse.

Eelarveraamistik

Eesti eelarveraamistikku on veelgi tugevdatud, et täita majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut ja 2011. aasta õigusaktide paketti, millega kehtestati euroala liikmesriikide eelarveprotsessi täiendav koordineerimine ja järelevalve. Uus riigieelarveseadus jõustus 23. märtsil 2014. Selles on sätestatud kogu valitsemissektori struktuurse eelarvetasakaalu üldnõuded ja loodud Eesti Panga juurde kuuluv sõltumatu eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu hakkab täitma sõltumatu eelarvejärelevalveorgani ülesandeid ja vastutab riigi eelarve-eeskirjade täitmise järelevalve eest ja Eesti Rahandusministeeriumi majandusprognooside kinnitamise eest. Seaduses on sätestatud, et iga-aastane eelarve peab olema koostatud nii, et valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on vähemalt tasakaalus. Valitsus võib kalduda eelarvereeglist kõrvale vaid siis, kui on kasutusele võetud korrigeerimismehhanism või valitsuse kontrolli alt välja jäävas erakorralises olukorras, nagu on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis (nt majanduslanguse ajal või kui majanduskasv jääb pikema perioodi vältel SKP potentsiaalsele kasvule alla). Kuigi iga-aastane riigieelarve on peamine vahend struktuurses tasakaalus eelarve reeglist kinnipidamise tagamisel, aitavad eelarve tasakaalu tagada ka keskvalitsusasutuste ja valitsemissektori muude allasutuste erieeskirjad, mis on juba olemas või uues seaduses ette nähtud. Sellised piirangud sisaldavad eeskirju võlataseme kohta ja eeskirju, millega nõutakse jooksva eelarve tasakaalu.[9]

Keskpika perioodi eelarveraamistikus sisalduvaid kulude ülemmäärasid ei ole tugevdatud ja kulureegleid ei ole kehtestatud. Üldiselt osutavad kulureeglid asjakohasele tasakaalule eelarvedistsipliini ja makromajandusliku stabiliseerimise vahel, võimaldades automaatsetel stabilisaatoritel majanduslikult rasketel aegadel toimida ja aidata õitsenguaegadel kulutuste suurendamise survet leevendada. Kuigi uues riigieelarveseaduses on sätestatud, et kulude ülemmäärad kehtestatakse keskpika perioodi eelarvestrateegias neljaks aastaks, ei sisalda seadus sätteid, mis muudaksid need ülemmäärad siduvaks. Eelarvestrateegias kehtestatud kulude ülemmäärad on järgmise aasta eelarve lähtekohaks, kuid neid saab muuta riigieelarve koostamise käigus. Lisaks kaldutakse kulude ülemmäärasid uuesti läbi vaatama ka eelarvestrateegia järgimise aasta uuendamise käigus.

Pikaajaline jätkusuutlikkus

Eestil ei paista olevat lühiajalise, keskmise pikkuse või pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud probleeme. Valitsemissektori võlakoormus (10 % SKPst 2013. aastal) on märkimisväärselt allpool ELi toimimise lepingus[10] sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Eesti valitsemissektori väga madal võlatase peaks 2030. aastaks tõusma kuigi see peaks jääma allapoole kontrollväärtust, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Pikaajalised vananemisega seotud kulutused jäävad allapoole ELi keskmist ning hiljutised pensionireformi meetmed vähendavad veelgi jätkusuutlikkusele avalduvaid riske. Selle tulemusel võib kavandatud pensionihüvitiste langus osakaaluna palgast siiski kujutada endast ohtu pensioniõiguste piisavale tasemele.[11]

Maksusüsteem

Keskkonnaprobleemide lahendamiseks esitati Eestile eelmisel aastal soovitus tugevdada keskkonnaalaseid stiimuleid seoses sõiduautode ja jäätmetega, kuid Eestil ei ole kavas asjaomase soovituse sõiduautosid puudutava osa täitmiseks maksumeetmeid kasutada (keskkonnaalaste üksikasjade kohta vt alapunkt 3.4). Maksusüsteem ei tekita Eesti majandusele suuremaid probleeme. 2012. aastal oli Eesti maksude suhe SKPsse 32,5 %, mis jäi alla ELi keskmisele (39,4 %). Maksude jaotumist majanduslike funktsioonide kaupa võib pidada majanduskasvu soodustavaks. Siiski ei kasutata eriti majanduskasvu kõige vähem takistavaid makse, nagu korduvad omandimaksud, mõned tarbimismaksu kategooriad ja keskkonnamaksud.

Eesti pingutab jätkuvalt selle nimel, et viia maksukoormust tagasi kriisieelsele tasemele ja suunata maksukoormus tööjõult ja kapitalilt mujale. 2013. aastal vähendas Eesti töötuskindlustusmakse määra 4,2 %-lt 3,0 %-le ning üksikisiku ja äriühingu tulumaksumäära vähendatakse 2015. aastal veelgi praeguselt 21 % tasemelt 20 % tasemele. Lisaks sisaldavad 2014. aasta stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava töötuskindlustusmakse määra täiendavat vähendamist 0,6 protsendipunkti võrra 2,4 % tasemele ning üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi järkjärgulist tõstmist nii, et see oleks 2018. aastaks 184 eurot kuus võrreldes praeguse 144 euroga. Sellest tulenevat tulude vähenemist kompenseeritakse kaudsete maksude tõusu ja põhjendamatute maksuerandite kaotamisega. Valitsus tõstis 2014. aastal tubaka ja alkoholi aktsiisi ning keskpikas perioodis on kavas neid ajavahemikul 2015-2018 veelgi tõsta. 2015. aastal tõstetakse maagaasi aktsiisi 20 % ning erimärgistatud diiselkütuse alandatud aktsiisimäär asendatakse paremini suunatud toetustega.

Eesti käibemaksusüsteem on juba praegu suhteliselt tõhus: tegelik käibemaksutulu oli 2011. aastal 68,6 % teoreetilisest tulust tavamäära puhul. See asetab Eesti kolmandale kohale ELi riikide hulgas. Käibemaksu laekumise lõhe Eestis vastas ELi kaalutud keskmisele (18 %).[12] 2015. aastal kavatsetakse muuta ettevõtte sõiduautode suhtes kehtivat erikorda, et piirata soodsat maksurežiimi eraotstarbel kasutatavate ettevõtte sõiduautode puhul. Maksude laekumise täiendavaks parandamiseks kavatseb valitsus kehtestada arvete elektroonilise esitamise 2015. aastast. Selle eesmärk on parandada käibemaksu kogumist ja piirata käibemaksupettuste ulatust. Alates 1. juulist 2014 hakkab tööle andmebaas, kus ettevõtted on kohustatud registreerima töötajaid enne ametlikku tööleasumise kuupäeva, et võidelda deklareerimata tööga.[13]

3.2 Finantssektor

2013. aastal ei tehtud Eestile soovitust finantssektori poliitika kohta, sest Eesti pangandussektor on stabiilne, mis osutab sellele, et on väga ebatõenäoline, et pangad ei suuda oma kohustusi täita. Eesti on ELis üks edukamaid riike finantsilise usaldusväärsuse poolest ja riigil on üks kõrgemaid kapitali adekvaatsuse määrasid ja omakapitali investeeringute suur tulusus. Eesti on saavutanud märkimisväärset edu 2008.-2009. aasta majanduskriisi ajal rekordtasemele jõudnud viivislaenujuhtumite lahendamisel. Eesti kapitali adekvaatsuse määr oli 2013. aasta sügisel 24,3 % ja viivislaenude suhe kogulaenudesse jõudis 2013. aasta lõpuks 1,9 %ni. Laenu ja hoiuste keskmine suhe pangandussektoris langes 2013. aasta lõpuks 104 %ni, kuna hoiused kasvasid antud laenude väärtusest endiselt kiiremini.

Siiski ähvardavad finantsstabiilsust keskpikas perspektiivis riskid. Erasektori laenukoormus on suhteliselt kõrge (2012. aastal 129 % SKPst nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete puhul) ja see võib uuesti kerkima hakata, kui krediidikasv kiireneb. Pankade reservinõuded on madalad, samal ajal kui eluasemelaenude puhul ei ole endiselt minimaalset sissemaksu määra sätestatud ja reaalpalga kasv on üha enam hoogu võtmas. Endiselt esineb täiendavaid laenamise stiimuleid, sealhulgas võimalus eluasemelaenude intressimakseid osaliselt tulumaksust maha arvata ja laenugarantiid. Selle tulemusel püsib jätkuvalt risk makromajanduslikule stabiilsusele keskpikas perspektiivis. Eluasemelaene anti 2013. aastal eelneva aastaga võrreldes viiendiku võrra rohkem ja alates maist 2013 on uute laenude väärtus ületanud olemasolevate laenude tagasimakstud summat. Korterite mediaanhind oli 2013. aasta lõpus 20 % võrra kõrgem kui eelneval aastal, samas kui tehingute arv kasvas 18 %. Korterite mediaanhinnad jäävad seni alla 2005.-2007. aasta kinnisvarabuumi tipphindadele, kuid need ületavad rohkem kui 70 % võrra kriisiajal 2009. aasta keskel saavutatud madalaimat taset. Eluaseme taskukohasuse indeks püsib kõrgena ning 2013. aastal kavatses suurem arv inimesi (11 %) järgneva kahe-kolme aasta jooksul kinnisvara osta, mis osutab uue kinnisvarabuumi võimalikkusele.[14] Üldiselt tuleks kutsuda inimesi säästma, sest laenude suhe hoiustesse ületab endiselt 100 %.

Eesti on tugevdanud makrofinantsjärelevalve raamistikku, olles teinud käesoleval kevadel selleks muudatused Eesti Panga seadusesse ja krediidiasutuste seadusesse. Need muudatused annavad Eesti Pangale eelkõige vajalikud vahendid ja pädevuse seada piire nt minimaalse sissemaksumäära ja võla teenindamise suhtele sissetulekusse (praegu kehtivate suuniste asemel).[15] Kinnisvara maksustamist praktiliselt ei toimu, kuid uus koalitsioon kavatseb hinnata ümber teoreetilised maahinnad, mis pärinevad 2001. aastast ja mida kasutatakse kehtiva maamaksu alusena.

Juurdepääs rahastamisele

Ettevõtete laenunõudlus on praeguseni madal olnud, kuid võib peagi kasvada. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase on suhteliselt kõrge ja ettevõtjate kindlustunne suureneb, mis tähendab seda, et ettevõtete investeeringud väljendatuna osana SKPst lähiaastatel tõenäoliselt kasvavad. Praegu suudab ettevõtlussektor tervikuna end rahavoogudega rahastada, sest kasumlikkus on kõrge ja investeeringud madalad. Selle tulemusel jäi ettevõtete võlakohustuste kogusuurus 2013. aasta esimese kolme kvartali jooksul 2012. aasta lõpuga võrreldes samale tasemele. Välisvõlg osana ettevõtlussektori kogukohustustest on viimastel aastatel kiiresti kasvanud (2008. aasta lõpu 21,6 5-lt 2013. aasta kolmanda kvartalis 36,5 %-le). See kehtib igat liiki välislaenude kohta: ettevõtetevaheline laenuandmine, muud välislaenud ja välismaised võlakirjad. Omakapitali kasv on võimaldanud finantsvõimendusel langeda viimase kümne aasta madalaimale tasemele. See tähendab, et ettevõtetel peaks olema parem kaitse võimalike riskide puhul. Eesti ettevõtetel on suhteliselt madal finantsvõimenduse tase ja likviidsus on muude euroala riikidega võrreldes kõrge. Tootmises on finantsvõimendus langenud 2005.-2007. aasta buumiajale eelnenud niigi madalast tasemest veelgi madalamale.

Väikeste ja keskmisega suurusega ettevõtete (VKEde) juurdepääs rahastamisele on hiljuti paranenud. Eesti on saavutanud teatavat edu VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamisel ja praegu võetakse meetmeid selleks, et kasutada toetuste asemel rohkem finantsinstrumente. Pangad annavad meelsamini laene, kuid siiski mitte suure riskiga projektidele. Head võimalused on kasutada riiklikku finantstoetust, sealhulgas KredExi pakutavaid krediidiliine, laenude finantseerimist ja garantiisid, ning ELi vahendeid krediidikvaliteedi parandamiseks. Balti Innovatsioonifond[16] kutsub üles tegema väga vajatavaid piiriüleseid investeeringuid ja aitab mitmekordistava mõju abil paremini katta börsiväliseid investeeringuid ning toetada riskantsemaid projekte, sealhulgas idufirmasid. Peale selle aitavad selliste erasektori asutuste nagu Finance Estonia Cluster ning Estonian Private Equity and Venture Capital Association tegevus kaasa kapitaliturgude tekkele Eestis. Kuigi need meetmed peaksid osutuma tõhusaks, avaldub nende mõju ettevõtete poolt tegelikult tehtavate investeeringute vormis alles keskpikas kuni pikas perspektiivis.

3.3 Tööturu-,[17] haridus- ja sotsiaalpoliitika

Teatavates sektorites esineb endiselt tööjõupuudus ning pikaajalise töötuse määr on suhteliselt kõrge eriti madalama kvalifikatsiooniga töötajate hulgas ning Tallinnast ja Tartust eemale jäävates piirkondades. Tööturuga seotud mureküsimusi võimendavad rahvastiku vananemine, väljaränne ja üha rohkemate inimeste lahkumine tööturult tervislikel põhjustel. Lastehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse jätkuv nappus teatavates kohalikes omavalitsustes ning pikk vanemapuhkus muudavad keeruliseks naiste tööturule naasmise/sisenemise ja seal läbilöömise.[18] Samuti võivad sooline palgalõhe ja tööturu sooline jagunemine halvendada kvalifitseeritud naiste puhul tööturunäitajaid. Piirkondlikud erinevused suurenevad[19] ja omavalitsussüsteemi killustatusest tulenev ebatõhusus ei lase Eesti saavutada oma majandusarengu potentsiaali (vt ka alapunkt 3.5). Peale selle esineb Eestis endiselt mõningaid vaesusega seotud probleeme.[20]

Ilma igasuguse kutsekvalifikatsioonita inimeste suur osakaal koos kõrge struktuurse töötusega on viinud kvalifitseeritud tööjõu puuduseni ning see on hakanud avaldama survet palkade tõstmiseks. Ilma igasuguse kvalifikatsioonita inimeste arv suureneb isegi 25-35aastaste hulgas. Komisjoni järelduste kohaselt on Eestis eriti suur puudus loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika eriala lõpetanutest. Puudus on suurim IKT sektoris, kus tootlikkus on suurimaid (2,5 korda kõrgem kui muudes sektorites).

Tööturu- ja sotsiaalpoliitika

2013. aastal esitati Eestile soovitus seoses töötamise stiimulite, sotsiaalteenuste pakkumise, pikaajaliste töötute uuesti tööleasumise või puuetega inimeste või suure tööpuudusega piirkondadest pärit inimeste tööturule kaasamisega. Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis esitatud analüüsis jõutakse järeldusele, et Eesti on asjaomase soovituse käsitlemisel teatavat edu saavutanud. Meetmed on asjakohased, põhjalikud ja usaldusväärsed.

Vastusena soovitusele muutis Eesti vanemahüvitise seadust, et suurendada vanemate stiimulit varem tööle asuda. Uus koalitsioon kavatseb tõsta lapsetoetust 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ja 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samal ajal pingutab Eesti selle nimel, et suunata maksukoormus tööjõult mujale (vt alapunkt 3.1 „Maksusüsteem”); see saavutatakse sotsiaalkindlustussüsteemi tehtavate maksete täiendava vähendamisega 2014. aastal ja juba kokkulepitud tulumaksumäära vähendamisega 2015. aastal. Tulumaksuvaba miinimumi järkjärgulise suurendamise eesmärk umbes 7 % võrra aastas ajavahemikul 2015-2018 on kompenseerida oodatava keskmise palga suurenemine asjaomasel ajavahemikul. Üldkokkuvõttes vähendavad muudatused maksukiilu tõenäoliselt ühe protsendipunkti võrra[21], samas kui struktuurne töötus on Eestis kõrge, umbes 10 % kogu tööjõust ja struktuurse töötuse mõju maksukiilule on hinnanguliselt suur.[22]-[23] Tulumaksuvaba miinimumi suurem tõus võiks selles osas osutuda mitu korda kulutõhusamaks kui kogu valitsuse poolt ettenähtud laiaulatuslikud meetmed.[24] Miinimumpalga tõus umbes 10 % aastas ajavahemikul 2013-2015 aitab suurendada madalapalgaliste tööstiimulit. Samas suurendab see ka tööjõukulusid, kiirendab juba niigi kiiret palgakasvu ja mõjutab tööjõu nõudlust. 2013. aastal tõusis madalama kvalifikatsiooniga töötajate reservatsioonipalk 11 % võrra kuni 60 %-ni keskmisest palgast, mistõttu oli ettevõttel keerulisem värvata töötajaid madala palga eest.[25]-[26]

Käimasoleva töövõimepoliitika reformiga[27]soovitakse lihtsustada invaliidsustoetust- ja töövõimetuspensioni saavate isikute tööle naasmist. Reformipaketti peab valitsus siiski alles arutama. Kui see viivitamata vastu võetaks ja ellu rakendataks, suurendaks see tööjõu pakkumist ja aitaks pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks muuta.[28] Kuna reformi jõustumist enne juulit 2015 ei ole ette näha, on edusammud selles valdkonnas piiratud.

Vastavalt 2013. aastal antud soovitusele tegeldakse sotsiaalhüvitiste süsteemide vahelise kooskõla puudumisega ja praeguseks on saavutatud teatavat edu. Teabevahetus ühelt poolt sotsiaalteenuste hüvitiste süsteemi ja kohalike omavalitsuste pakutavate hüvitiste vahel ning teiselt poolt töötuskindlustusfondi teenuste süsteemi vahel peaks hakkama toimima juunist 2014. Lühemas perspektiivis on kavas parandada endise süsteemi kasutamise hõlpsust ja luua koostalitusvõime ravikindlustuse teabesüsteemiga. Sotsiaalkindlustusameti hallatavat keskvalitsuse makstavate hüvitiste andmebaasi ajakohastatakse ja see peaks hakkama toimima 2015. aastal. Sotsiaalministeerium kavatseb luua sotsiaalhoolekandemeetmete andmelao, mis pakuks täielikku ülevaadet nii kohalikelt omavalitsustelt kui ka riigiasutustelt saadud hüvitiste kohta. Andmeladu peaks hakkama toimima 2015. või 2016. aastal ja seda võiks kasutada statistika analüüsimiseks.

Siiani on saavutatud piiratud edu sotsiaalteenuste, sealhulgas lastehoiu pakkumise parandamist ja perepoliitika tõhustamise ning kulutõhususe parandamist käsitleva soovituse elluviimisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust takistab siduvate miinimumnõuete puudumine ja piiratud mastaabisääst, seda eriti väikestes kohalikes omavalitsustes (vt ka alapunkt 3.5). Lastehoiuasutustes on loodud arvukalt uusi kohti, kuid siseränne on tekitanud mõnedes kohalikes omavalitsustes kohtade puuduse, seda eriti alla kolme aastaste laste puhul. Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, mis loob 1,5-3aastaste laste hoiuteenuste pakkumisel suurema paindlikkuse, kiitis valitsus aprillis heaks ja riigikogu hakkab seda varsti arutama.[29] Selleks et töötada Eestis välja ja viia ellu soolise võrdõiguslikkuse poliitika võitlemaks suure soolise palgalõhega,[30] loodi oktoobris 2013 sotsiaalministeeriumi juurde soolise võrdõiguslikkuse nõukogu. 2014. aasta kevadel peaks valitsusele esitatama roheline raamat, milles hinnatakse peretoetusi ja -teenuseid. Vajaduspõhised peretoetused kehtivad juulist 2013. Vähene sotsiaalteenustega kaetus ja ebapiisavad sotsiaalhüvitised muudavad Eesti jaoks tasakaalustatud majanduskasvu tagamise keeruliseks;[31] seda võib põhjustada ka tööturul osalejate vähene teadlikkus sotsiaalõigustest. Eestis ei ole leitud, et töötu abirahal ja sotsiaalabil oleks statistiliselt oluline mõju reservatsioonipalgale. Siiski on leitud, et õigus saada töötu abiraha/sotsiaalabi võib pikendada töötuse kestust.[32]

Pikaajaliste töötute tööturule naasmise soodustamist käsitleva soovituse elluviimisel on saavutatud märkimisväärset edu. Aktiivsete tööturumeetmete suurem kasutamine on aidanud vähendada pikaajaliste töötute arvu eelneva aastaga võrreldes 30 %, nii et see oli 2013. aastal 3,8 % ning selle tulemusel on pikaajaliste töötute osakaal töötute koguarvust langenud alla 50 %.[33] Pikaajaliste töötute tööturule tagasi toomine oli 2012.-2013. aasta tööhõivekava peamisi eesmärke ja on seda ka 2014.-2015. aasta kavas. Riik on suurendanud oma panust kulude katmiseks, mida tööandjad kannavad töökohtade kohandamisel puuetega inimeste jaoks. Lisaks on riiklik tööturuamet koostöös muude asutuste ja kohalike omavalitsustega hakanud pakkuma oma teenuseid liitprobleemidega inimestele. Seni ei ole kohalikel omavalitsustel olnud võimalust pakkuda selles valdkonnas vajatavaid teenuseid ning väga tähtis on olukorda veelgi parandada. Tervishoiusektoris on motivatsioonipuudus, pensionile jäämine ja väljaränne kiirendanud tööjõu vähenemist ja suurendanud sellega kaasnevaid probleeme. Selle olukorra lahendamiseks ei ole otseseid meetmeid kavandatud.[34]

Vastuseks soovitusele soodustada majandusarengut nendes piirkondades, kus valitseb suur tööpuudus, rakendatakse kooskõlastatud meetmeid. Nende meetmete eesmärk on vähendada üha suurenevaid erinevusi regionaalarengus ja hoogustuvat inimeste äravoolu kõige vähem arenenud äärealadelt.[35] Ainuüksi Ida-Virumaal on kavas ehitada kuus tööstusparki kokku 23 hektaril. Neid rahastatakse ettevõtetega sõlmitavate investeerimislepingutega ja ettevõtetele pakutakse laenugarantiisid. Arvestades et praeguses etapis ei ole võimalik hinnata vahetut mõju töökohtade loomisele, on asjaomase soovituse rakendamisel saavutatud vähest edu.

Noorte töötust käsitleva soovituse käsitlemisel on saavutatud teatavat edu. Noorte töötus langes jätkuvalt, 2012. aasta 20,9 %-lt 2013. aastal 18,7 %-le osaliselt majanduse elavdumise tulemusel ja osaliselt aktiveerimismeetmete tulemusel (meetmed, millega töötushüvitiste saajad on kohustatud hüvitiste edasiseks saamiseks võtma vastu neile pakutava töökoha või koolituse). 2013. aastal töötasid riiklikud tööturuasutused välja mobiilsed nõustamisteenused, mis on suunatud eriti töötuna mitteregistreeritud noortele. Valitsuse poolt 2013. aasta lõpus vastu võetud noortevaldkonna arengukava eesmärk on käsitleda kahte peamist põhjust, mis takistavad noortel tööd leida: madal haridustase ja asjakohase töökogemuse puudumine. Osana kõnealusest strateegiast esitati aprillis 2014 riigikogule riikliku tasandi rakendusplaan 2014.-2017.aastaks.

Hariduspoliitika

2013. aastal esitati Eestile soovitus haridus- ja koolitussüsteemi paremaks vastavusseviimiseks tööturu vajadustega, noorte töötust vähendavate meetmete võtmiseks ja madala kvalifikatsiooniga töötajate osaluseks elukestvas õppes. Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis esitatud analüüsis jõutakse järeldusele, et Eesti on asjaomase soovituse käsitlemisel teatavat edu saavutanud. Meetmed on asjakohased, põhjalikud ja usaldusväärsed.

Uus kutseõppeasutuse seadus võeti vastu 2013. aastal, et aidata viia kutseharidus paremini vastavusse tööturu vajadustega.[36] Üldiselt on Eesti kutsehariduse valdkonnas teatavat edu saavutanud, kuid riiklik reformikava kinnitab märkimisväärsete probleemide püsimist: on selge vajadus suurendada kutsehariduses ja -koolituses osalemise määra (praegune eesmärk on 40 % keskhariduse omandajatest)[37] ning pakkuda töökohal väljaõppe ja praktika võimalusi. Sellega seoses kavatseb Eesti 2014.-2020. aasta finantsraamistikus ette nähtud ELi toetuse abil suurendada 2020. aastaks töökohal toimuvas praktikas osalevate kutseõppurite osakaalu praeguselt umbes 2 %-lt 10 %-le. See tähendaks edasiminekut asjaomases valdkonnas, kuna seatud eesmärke võib pidada ulatuslikeks: see aitaks vähendada kutsekvalifikatsioonita inimeste arvu (2012. aastal oli see riikliku reformikava andmetel lausa 30,3 % vanuserühmas 24-64). Lisaks peetakse kutsehariduse kvaliteedi tagamise raames tööandjatega kutsehariduse õppekavade asjus nõu. Praegu puudub siiski hästitoimiv riiklik kutsehariduse juhtimisstruktuur, mis hõlmaks kõiki sotsiaalpartnereid ja millega saaks edeneda tööandjatega tehtavat koostööd, eelkõige töökohal toimuva praktika küsimuses.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused jõustusid septembris 2013. Muudatuste eesmärk on parandada üldhariduse kvaliteedi ja kulutõhusust ning siduda hariduse andmine tõhusamalt tööturu vajadustega. Seadusemuudatused peaksid aitama suurendada kutsehariduses osalemist ja vähendama kooli pooleli jätvate õpilaste arvu.

Septembris 2013 jõustunud kõrgharidusseaduses on muudetud ülikoolide rahastamise mudelit ja selle eesmärk on pakkuda rahalisi stiimuleid üliõpilaste toomiseks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika erialale.[38] Kõnealused meetmed paistavad olevat asjakohased ja võivad anda tulemusi. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus määrata riikliku tellimuse raames toetatavate õppekohtade arv erialade kaupa igas kõrgharidusasutuses. 2013.-2014. akadeemiliseks aastaks kehtestati vajadustepõhise õppetoetuse süsteem, et majanduslikult ebasoodsama taustaga õpilased saaksid astuda kõrgkooli ja lõpetada õpingud ettenähtud ajaga. Rahvusvaheliste üliõpilaste ja väljastpoolt ELi pärit kvalifitseeritud spetsialistide Eestisse toomist on lihtsustanud välismaalaste seadusesse 2013. aasta sügisel tehtud muudatused. Kuigi 2015. aasta eesmärk võtta vastu 2 000 välisüliõpilast on juba täidetud, jätkatakse riikliku reformikava kohaselt rahvusvahelise mõõtme edendamise meetmeid.

Eesti on jätkuvalt teinud edusamme ettevõtluse edendamisel. Ettevõtluse eri aspektide alast koolitust pakutakse kõikidel haridustasemetel ja seda edendatakse loodusteaduste populariseerimise algatuste kõrval. Mõned erakoolid on edukalt pakkunud kiirkursuseid ning Tartu Ülikool avas ettevõtluskeskuse, kus õpetatakse loodusteadusi, tehnoloogiat, inseneriteadusi ja matemaatikat ning tehakse koostööd eri valdkonna ettevõtjatega. Kui kõnealuseid meetmeid edaspidigi süsteemselt rakendatakse ja nendeks eraldatakse piisavalt vahendeid, võib see suurendada edukate ettevõtjate arvu ja muuta Eesti idufirmade keskuseks. Veebruaris 2014 kiitis valitsus heaks kõrgelennulise, kuid veel testimata koordineerimissüsteemi tööturul vajatavate oskuste prognoosimiseks (kvalifikatsioonide kaupa) ning nende vajaduste täitmiseks koolitus- ja haridussüsteemi kaudu.

Teatavat edu on saavutatud seoses soovitusega madala kvalifikatsiooniga töötajate osaluse kohta elukestvas õppes. Veebruaris 2014 võttis valitsus vastu 2014.–2020. aasta elukestva õppe strateegia, mille selge eesmärk on muu hulgas suurendada hariduse vastavust tööturu nõudlusele nii praegu kui ka tulevikus, eriti eakamate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul. Õppe- ja ümberõppealane tegevuskava tuleb veel käivitada ning asjaomases valdkonnas on seetõttu vaid piiratud edu saavutatud. Täiskasvanute koolituse seadus peaks riigikokku jõudma kõige varem 2015. aastal. Riikliku reformikava kohaselt on osalus elukestvas õppes jäänud samale tasemele: 12,5 % 2013. aastal, võrreldes 12,9 %-ga 2012. aastal.

3.4. Majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavad struktuurimeetmed

Energeetika, transport, infrastruktuur, kliimamuutused ja keskkond

Eesti on endiselt üks energia- ja ressursimahukamaid liikmesriike. Avaliku sektori hoonetesse on tehtud märkimisväärseid investeeringuid, kuid siiski võiks investeerida veelgi rohkem, et parandada kohalike omavalitsuste hoonete, elu- ja tööstushoonete energiatõhusust. Transpordisektoris on investeeritud elektromobiilsuse programmi ja ühistranspordipargi uuendamisse, kuid suur osa raudteeinfrastruktuurist ei põhine veel elektriliinidel. Transpordisektor on endiselt suhteliselt energiamahukas (tarbides ELi keskmisest kaks korda rohkem transpordikütust SKP ühiku kohta).[39] Sõiduautode arv kasvab ja uued sõiduautod on ELis ühed kõige suurema heitega (150,1 g CO2/km, võrreldes ELi keskmisega 132,2 g/km). Energiaühenduste loomisel on saavutatud teatavat edu, eriti Soomega, kuid Eesti energiajulgeolek, energiaallikate mitmekesisus ja hinnakonkurents on siiski üsna piiratud riigi väiksuse ja suhtelise eraldatuse tõttu, mis tuleneb puudulikest piiriülestest ühendustest, eriti Balti riikidega.

2013. aastal esitati Eestile soovitus energiatõhususe, jäätmekäitluse ja piiriüleste energiaühenduste parandamiseks, et mitmekesistada energiaallikaid ja soodustada konkurentsi energiaturul. Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis jõutakse järeldusele, et kuigi edusammud energiamahukuse käsitlemisel on olnud piiratud, on Eesti saavutanud märkimisväärset edu jäätmete valdkonnas ja teatavat edu piiriüleste energiaühenduste alal (täielik hinnang riigipõhise soovituse täitmisele on esitatud punkti 4 ülevaatlikus tabelis). Meetmed on asjakohased ja usaldusväärsed.

Hoonete energiatõhususe alal on saavutatud teatavat edu: riigihoonete soojustamisega on saavutatud märkimisväärset edu, kuid elu- ja tööstushoonete energiatõhusus jätab soovida. Täiendav edu asjaomases valdkonnas sõltub siiski ELi vahendite eraldamisest ajavahemikuks 2014-2020. 2014.-2020. eelarveaastateks loodetakse saada 102 miljoni euro suuruses vahendeid korterelamute juba kavandatud renoveerimiseks. Eesti on kehtestanud ka hulga meetmeid elektrienergia tootmise ja tsentraliseeritud kaugküttesüsteemide energiatõhususe suurendamiseks, samuti on võetud meetmeid tõhusate koostootmisjaamade toetamiseks.

Euroopa Keskkonnaagentuuri analüüsi kohaselt edeneb Eestis heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäänud sektorites heidete vähendamiseks võetud 2020. aasta eesmärgist kinni pidamine hästi. Transpordisektori heited (mis moodustavad umbes kolmandiku kõnealustest heidetest) peaksid siiski suurenema,[40] eriti kui majanduskasv hoogustub. Nõnda on soovituse selle osa käsitlemisel edu piiratud.

Aastatel 2012-2013 kehtestas Eesti energiatõhususe parandamiseks hulga meetmeid: riigihangete energiatõhususe kriteerium, ühistranspordipargi ajakohastamine, raudteevõrgustiku parandamine ja elektromobiilsuse programmi kehtestamine. 2002. aastast märkimisväärselt vähenenud linnatranspordi kasutamine on hakanud näitama esimesi taastumise märke: hiljuti pandi tööle uued reisirongid (nii elektri- kui ka diiselrongid) ning 2014. aasta esimestel kuudel on rongireisijate arv juba kasvanud. Kuigi Eesti on juba laias laastus täitnud 2020. aasta taastuvenergia eesmärgi, jääb taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 0,3 %-ga 2012. aastal kaugele maha 2020. aasta eesmärgist, milleks on 10 %. Valitsus kavatseb siiski kehtestada kohustuse lisada mootorkütusele 5-7 % ulatuses biokütust ning biometaani transpordiks tootmisele ja kasutamisele rahalist tuge pakkuda.

Hiljuti valitsuse vastuvõetud transpordi arengukava 2014-2020 sisaldab täiendavaid struktuurimeetmeid transpordi intensiivsuse ja heidete vähendamiseks. Transpordisektoris võiks CO2-heite vähendamiseks ning energiasäästu soodustamiseks ning ressursitõhusa liikuvuse toetamiseks kasutada kaugeleulatuvamaid (soovitavalt tarbimisel põhinevaid) keskkonnameetmeid ja stiimuleid, sealhulgas maksumeetmeid.[41] Sõiduautosid peaaegu ei maksustata ja praegu kehtivad diisli ja pliivaba bensiini aktsiisimäärad ületavad küll ELi nõutavaid miinimummäärasid, kuid jäävad allapoole ELi keskmist (vastavalt 6 % ja 20 % allpool ELi keskmist). Arvestades pakilisi keskkonnaküsimusi, ressursside ebaõigest paigutusest tingitud märkimisväärset heaolu kadu ja muid transpordiga kaasnevaid probleeme, nagu liiklussurmade arv, ei ole transpordisektori suure osa maksustamata jätmine otstarbekas ja selle tulemusena jäetakse kasutamata võimalus suunata maksukoormus veelgi enam tööjõumaksudelt keskkonnamaksudele.[42] Maksusüsteemiga tuleks siiski tagada, et sellised meetmed ei vähendaks uute autode ostmist, mis võiks vanade eraautode uute vastu vahetamist aeglustada.

Teatavat edu on saavutatud üldisel transpordisüsteemi tõhustamisel ja suurema osa transpordiliikide infrastruktuuri arendamisel. Piirkondlikud ühistranspordivõrkude, sealhulgas bussi- ja raudteetranspordivõrkude omavaheline ühilduvus ei ole siiski hea. Kuigi linnatranspordi kasutamise langus on peatunud, on piirkondlikud bussiveod killustatud ja mõningates piirkondades on tekkinud suletud ring, kus reisijate arv väheneb ja toetusi on järjest rohkem tarvis. Eesti kavatseb luua bussivedudele maakondlikud transpordikeskused, milleks kasutatakse ELi vahendeid aastateks 2014-2020. Tallinna lennujaama maandumisraja kavandatud pikendamine aitaks luua aluse paremateks lennuühendusteks. Üleeuroopaliste transpordivõrkude poliitika raames käivitatud prioriteetne projekt Rail Baltica peaks ühendama Balti riigid üleeuroopalise raudteevõrguga. Projekt pakub võimalust vähendada kasvuhoonegaaside heiteid raudteevõrgu kauba- ja reisijateveoks kasutamise soodustamisega. Projekt peaks lõpule jõudma 2023. aastal, kuid selle eduks on vaja, et kõik Balti riigid võtaksid poliitilisel tasandil sellealase kohustuse. Kuigi rahvusvahelise transiidi potentsiaali tähtsust Eesti majanduse jaoks on tunnistatud, on siiani saavutatud piiratud edu ning Maailmapanga logistika 2014. aasta tulemusindeksi kohaselt on Eesti ELi liikmesriikide hulgas alles 20. kohal.[43] Selleks et lõigata täit kasu infrastruktuuri tehtavate investeeringute potentsiaalist ja kõrge lisandväärtusega rahvusvaheliste kaubaveoteenuste arendamisest, peab täiustama logistika- ja tolliteenuseid. On ka vajadus kasutada rohkem mitut transpordiliiki hõlmavaid ühendusi (eriti sadamates) ja arukaid transpordisüsteeme.

Jäätmekäitluses on saavutatud märkimisväärset edu, eriti põlevkivi saastetasumäära järkjärgulise tõstmisega ning prügilatesse ladestatavate olmejäätmete mahu vähendamisega. Ringlussevõtt võib siiski usaldusväärse strateegia ja täiendavate sihtotstarbeliste majandusmeetmete puudumisel osutuda suhteliselt ebarentaabliks, suurendades riski, et 2020. aasta sihtmärkidest kinni ei peeta. Eesti on saavutanud märkimisväärset edu range jäätmekäitluspoliitika kehtestamisega, et vältida jäätmete ladestamist prügilatesse. Prügilamaksu suurendamine on veelgi vähendanud prügilasse saadetavate olmejäätmete mahtu (60 %-lt 2011. aastal 35 %-le 2012. aastal). Keskkonnatasude seadusega on muu hulgas ette nähtud maavara kaevandamisõiguse tasu 5 % suurune tõus 2014. ja 2015. aastal ja selles protsessis kasutatava vee tasu tõstmine ning põlevkivi saastetasumäära 20 %-line tõus.[44] Kui soovitakse kinni pidada 2020. aasta eesmärgist, milleks on 50 % ringlussevõtt, on ringlussevõtu suurendamiseks vaja täiendavaid jõupingutusi. Kuna mehhaanilis-bioloogilise töötlemise ja põletamisrajatistel on liigset võimsust, tekib oht, et need neelavad kõik olmejäätmed ja muudavad tõelise ringlussevõtu majanduslikult vähem elujõuliseks. Uue jäätmekava kavand esitati riigikogule 20. aprillil.

Piiriüleseid energiaühendusi käsitleva soovituse rakendamisel on saavutatud teatavat edu. Eesti elektrituru ühendamine Soome ja muude Põhjamaade omaga on paranenud pärast Estlink2[45] kaabli kasutuselevõttu märtsis 2014 ja kauplemist Nord Pool Spot[46] elektribörsil alates 2010. aastast. Läti ja Eesti vaheline elektriühendus on pidevalt ülekoormatud, mis osutab vajadusele paremate ühenduste järele. On võetud meetmeid Eesti ELi gaasiturust eraldatuse lõpetamiseks ja tarneallikate mitmekesistamiseks. 28. veebruaril 2014 kirjutati alla vastastikuse mõistmise memorandum kahe veeldatud maagaasi terminali ehitamise kohta, millest üks paikneb Eestis ja teine Soomes. Soome ja Eesti vahelise gaasijuhtme Baltic Connector rajamine peaks lõpule jõudma 2015. aastal.

Teadustegevus ja innovatsioon

Eesti tööturu tootlikkus on endiselt suhteliselt madal ja selle parandamiseks oleks vaja veelgi suurendada põhivara töötaja kohta (79 % EL 15[47] keskmisest 2012. aastal) ja suurendada investeeringuid tehnoloogia arendamiseks (põhivara umbes 63 % EL 15 keskmisest 2012. aastal). Kuigi Eesti edenes innovatsioonivaldkonnas 2012. aastal kõvasti, jäävad riigi tulemused siiski keskmisele alla ja ELi uue innovatsiooni tulemusnäitaja poolest on Eesti alles 22. kohal. Arendustegevuse ja innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv on endiselt madal. Äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheline koostöö paraneb, kuid päris aeglaselt. Killustatud teadus- ja arendustegevuse meetmed on oodatust vähem ergutanud ettevõtteid kasutama ülikoolide teadustegevuse võimalusi ja mõned meetmed on väidetavalt ettevõtete halduskoormust suurendanud. Intellektuaalomandi kaitse ebapiisav raamistik ja ülikoolide rahastamissüsteem ei lase ülikoolidel muutuda teadus- ja arendustegevuse alal aktiivsemaks ega sõlmida ettevõtetega rohkem lepinguid.

2013. aastal esitati Eestile soovitus teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö kohta. Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis jõutakse järeldusele, et Eesti on saavutanud soovituse käsitlemisel teatavat edu (täielik hinnang riigipõhise soovituse täitmisele on esitatud punkti 4 ülevaatlikus tabelis). Meetmed on asjakohased ja usaldusväärsed.

Eesti on täitnud teatava eduga soovitust teha kindlaks meetmed, mis võimaldaksid eelistada ja rahvusvahelistada teadustegevust ja innovatsioonisüsteeme ning süvendada ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd. Eesti on selgitanud välja teadmistemahukad sektorid, mis võiksid parandada Eesti majanduse kohta väärtusahelas ja seega muuta riigi maailma tasemel konkurentsivõimelisemaks. Aruka spetsialiseerumise raamistik sisaldab valitsuse poolt novembris 2013. vastuvõetud ettevõtluse kasvustrateegiat ja jaanuaris 2014. vastu võetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiat. Koostoimete loomine nende strateegiate rakendamisel on ülioluline erasektori teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni stimuleerimiseks. Teadusuuringute pakkujate ja ettevõtete vaheliste kontaktide suurendamisel on osutunud edukaks innovatsiooniosakute kava kui esimene samm täiemahulise teadus- ja arendustegevuse suunas.

Ettevõtluskeskkond

Eesti kõrgelt arenenud e-valitsus[48] moodustab keskse osa VKEsid soodustavast ettevõtluskeskkonnast, mis on osutunud eriti sobivaks kiiresti kasvavate innovatiivsete ettevõtete toetamisel. Siiski ei tõuse e-kaubandust ja välisturge kasutavate VKEde arv kiiresti. Võetud meetmete hulgas on kõige sobivamaks ja tõhusamaks osutunud rahvusvahelistamise toetamine ja eksporditurgude alane nõustamine ja ka meetmed, mis toetavad idufirmasid ettevõtte loomise kõikides etappides alates kontseptsioonist kuni sobiva rahastamise leidmiseni kapitaliturgudel. Ettevõtluse edendamise kava võib osutuda väga tõhusaks algatuseks: selle eesmärk on pakkuda väljaselgitatud vajadustele vastavat toetust, keskendudes ettevõtete kiiret kasvu võimaldavatele arenguprojektidele. Piirkondlikud arenduskeskused, mis ametlikult vastutavad riigis ettevõtjate abistamise eest, ei ole piisavalt põhjalikud ega suuda käsitleda maapiirkondades asuvate ettevõtjate tegelikke vajadusi. Eesti eluaseme üüriturgu reguleerivad õigusaktid pärinevad 1990ndate alguse erastamisprotsessi aegadest, kui majad tagastati pärast Nõukogude Liidu lagunemist nende õigusjärgsetele omanikele ja sundüürnike õigused vajasid erikaitset. Täna ei ole neid sätteid enam tarvis ja need võivad takistada hästitoimiva üürituru arengut, mis omakorda võib mõjutada töötajate liikuvust. 

Eesti elanikkond on pidanud pikka aega suureks probleemiks konkurentsi energiasektoris, ja vähemal määral ka tervishoiu, transpordi, kommunikatsiooni ja finantsteenuste sektoris (vt ka kolmas tekstikast).[49] Sellepärast liberaliseeris Eesti 2013. aasta alguses täielikult elektrienergia jaemüügisektori. Probleemsena tajutavad sektorid on üldiselt kapitalimahukad ja seotud kommunaalteenuste pakkumisega (gaas, küte, vesi, telekommunikatsioon). Selliste kommunaalteenuste puhul eksisteerivad tavaliselt suured turule sisenemise ja sealt lahkumise takistused, st valdkonna kapitali- ja teadmistemahukus ja nõrk infrastruktuur põhjustavad vähest konkurentsi. Eesti Konkurentsiamet toetab konkurentsi suurendamiseks uute kaevandamisõiguste andmist põlevkivisektoris, kus on neli turgu valitsevat ettevõtjat. Teatavate (iseäranis toiduainete)  sektorite hinnad kannatavad oligopoolsete turutingimuste all, seda osaliselt turu väiksusest, piirkondadevahelisest kiirenenud hindade ühtlustumisest, omamaise sisendi laialdasest kasutamisest ja naaberriikide suurest nõudlusest (suuremahuline eksport Venemaale) tingituna. Eesti, nagu teisedki Balti riigid, on rohkem arenenud ELi riikidega võrreldes tundlikum maailmaturul toimuvate toorainehindade muutuste suhtes. See tuleneb eriti imporditud toiduainete ja energiatoodete (küttegaas) rohkusest tarbijakorvis, lühiajaliste lepingute domineerivusest toiduainete ekspordis ja majanduse hinnavõtja laadist.

Tekstikast 3: Struktuurireformide võimalik mõju majanduskasvule – võrdlusuuring

Struktuurireformid on olulised majanduskasvu toetamiseks. Seepärast on oluline olla teadlik selliste reformide võimalikust kasust. Struktuurireformidest tekkivat kasu saab hinnata majandusmudelite abiga. Komisjon kasutab QUEST-mudelit, et teha kindlaks, kuidas struktuurireformid võiksid konkreetses liikmesriigis mõjutada majanduskasvu, kui riik vähendaks mahajäämust ELi kolme parima keskmisest põhinäitajate osas, nagu konkurents majanduses ja osalemine tööturul. Nende näitajate paranemine võiks suurendada Eesti SKPd umbes 5,2 % kümne aasta jooksul. Mõne reformi mõju võiks avalduda suhteliselt lühikese aja jooksul. Mudelsimulatsioonid kinnitavad punktides 3.3 ja 3.4 esitatud analüüsi, mille kohaselt tuleks suurim võit tõenäoliselt lõpptoodete juurdehindluse vähenemisest, samuti naiste ja eakate tööhõive suurenemisest. Lisaks toetavad simulatsioonid valitsuse prioriteeti suurendada ja parandada aktiivseid tööturumeetmeid, sealhulgas koolitusvõimalusi.

1. tabel. Struktuurinäitajad, eesmärgid ja võimalik mõju SKP-le[50]

Allikas: komisjoni talitused. Märkus: Simulatsioonides eeldatakse, et liikmesriigi rakendatavad reformid vähendavad struktuurseid puudusi poole võrra. Tabel näitab iga reformi panust kogu SKPsse viie ja kümne aasta pärast. Kui liikmesriigi konkreetne näitaja ületab sihttaset, jäetakse asjaomase valdkonna reformimeetmete simulatsioon tegemata; siiski võib liikmesriigil olla kasu muudes liikmesriikides võetud meetmetega tutvumisest.[51] *Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu osakaalu suurendamine rahvastikus võiks avaldada pikaajalist mõju 0,5 % SKPst ja madalama kvalifikatsiooniga töötajate osakaalu vähendamine 0,8 % SKPst. **Sihttase on ELi keskmine näitaja.

3.5. Avaliku halduse ajakohastamine

Kohalikud omavalitsused on väikesed, killustatud ja rahvastiku tihedus üle riigi ebaühtlane. Kohaliku omavalitsuse rahaline suutlikkus ei ole kooskõlas neile pandud kohustustega. Senini on raskusi selliste kvaliteetteenuste tõhusa pakkumisega kohalikul tasandil nagu transport, võimalusiloovad ja aktiveerimisteenused, eelkool ja koolieelne lastehoid ning pikaajaline hooldus. Vajalike tugiteenuste olemasolu kohalikul tasandil soodustab aktiivseid tööturumeetmeid ja/või haridust ning seega häid tulemusi tööturul.

Kohalike omavalitsuste rahastamine ei toeta mastaabisäästu, mis võiks tekkida teenuste ühisest pakkumisest. Tasakaalustusfondi rahastamispõhimõtted[52] ei motiveeri omavalitsusi meelitama ligi ettevõtjad ega toetama töökohtade loomist. See piirab võimalusi kasutada tulusid omavalitsustele pandud kohustuste täitmisel paremini. Selle tagajärjel on ELi rahastamisvahendid peamised kohaliku tasandi investeeringute allikad.[53] Seepärast peab Eesti pingutama, et suurendada kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust ja tagama teenuste osutamise tõhusad süsteemid enne Euroopa Struktuuri- ja Investeerimisfondide 2014.-2020. aasta vahendite eraldamist kohalikele omavalitsustele.

2013. aastal esitati Eestile soovitus kohalike omavalitsuste tõhususe ja teenuste tõhusa pakkumise kohta. Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis jõutakse järeldusele, et Eesti on saavutanud soovituse täitmisel piiratud edu (täielik hinnang riigipõhise soovituse täitmisele on esitatud punkti 4 ülevaatlikus tabelis). Siiski näivad juba võetud meetmed olevat asjakohased ja usaldusväärsed.

 Eesti Riigikontroll soovitas 2012. aasta auditis[54], et riik peaks  looma teenusestandardid, mida kohalikud omavalitsused[55] peaksid teenuste kvaliteedi parandamiseks tagama. Riikliku reformikava kohaselt kaalutakse õigusaktide muutmist, et tagada kohalike avalike teenuste osutamise tõhusus ja kvaliteet. Eelkõige kavatsetakse muuta õigusakte sotsiaalteenuste miinimumnõuete tagamiseks. Sotsiaalhoolekandeseaduse vajalike muudatuste eelnõud ei võta valitsus tõenäoliselt enne juunit vastu. Märtsis 2014 valitsuse heakskiidetud regionaalarengu strateegia 2014.-2020. aastaks rajab teed kvaliteetteenuste osutamise keskuste loomisele. OECD ajakohastatud tegevuskava riigihalduse täiustamiseks peaks varsti jõudma ministeeriumidevahelisse konsultatsiooniringi ja valitsuselt oodatakse selle vastvõtmist käesoleval aastal. 

4. Järeldused

Eesti väike ja avatud majandus on eriti haavatav väliste šokkide suhtes ja toetub suures osas eksporditurgudele. Rahvusvahelise majanduskeskkonna ja Eesti konkurentsivõime ebasoodsad muutused võivad seega Eesti majandust ja riigi rahandust väga oluliselt mõjutada. Peale selle sõltub Eesti gaasiimpordi puhul ikka ühest välistarnijast, mis omakorda suurendab riigi haavatavust. Nimetatud asjaolude tõttu peab valitsus pöörama erilist tähelepanu tööjõu vastavusele ja reaalpalkade muutustele. Lisaks peab valitsus tagama, et haridus- ja koolitussektor suudaksid täita tööturu vajadusi ning et teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemid soodustaksid majanduskasvu. Valitsusel tuleb ka tagada piisavate investeeringute tegemine hoonete, transpordi ja energiavõrkude energiatõhususse, et vähendada riigi energiakulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Kõiki nimetatud küsimusi käsitleti 2013. aasta riigipõhistes soovitustes.

Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis jõutakse järeldusele, et Eesti on saavutanud 2013. aastal esitatud riigipõhiste soovituste käsitlemisel üldiselt teatavat edu.

Eesti on saavutanud teatavat edu eelarvepoliitika kohta esitatud riigipõhise soovituse käsitlemisel. Hiljuti vastuvõetud riigieelarve seadus sisaldab struktuurse eelarvetasakaalu reeglit ning on laias laastus kooskõlas majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga võetud kohustustega. Nelja aasta kulude ülemmäärad ei ole siiski keskpika perioodi eelarveraamistiku puhul siduvad ja mitmeaastaste kulureeglite kehtestamisel ei ole edu saavutatud.

Eesti on saavutanud märkimisväärset edu seoses pikaajalist töötust ja tööstiimulite parandamist käsitleva riigipõhise soovitusega. Edusammud lastehoiu pakkumise parandamisel ja majandusarengu arendamisel maakondades on olnud piiratud. Koostatud on usaldusväärne ja laiapõhjaline töövõime reform, et aidata rohkematel puuetega inimestel ja väiksema töövõimega inimestel naasta tööturule, kuid see tuleb veel vastu võtta ja ellu viia.

Hariduse kohta esitatud riigipõhise soovituse täitmisel on saavutatud teatavat edu, noorte töötuse kohta esitatud soovituse puhul aga märkimisväärset edu. Eesti on ka võtnud vastu laiapõhjalised, asjakohased ja sobivad reformid mitmes haridusega seotud valdkonnas ning nende eesmärk on muu hulgas viia haridussüsteem vastavusse tööturu vajadustega. Nende meetmete tulemusi tuleb veel oodata. Elukestva õppe strateegia tuleb tulemuslikult ellu viia, selleks et saavutada selle eesmärk parandada töötajate oskusi ja koolitada neid töötama uues valdkonnas. Madalama kvalifikatsiooniga töötajate osalemist elukestvas õppes on palju parandatud. Teadustegevuse rahvusvahelistamine ja innovatsioon on piiratud ning see takistab konkurentsivõime arengut.

Heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäänud sektorites (eriti transpordi- ja hoonetesektor) CO2-heidete vähendamisel on saavutatud piiratud edu (neljas riigipõhine soovitus). Märkimisväärset edu on saavutatud jäätmekäitluses ja teatavat edu piiriüleste energiaühenduste arendamisel.

Viienda riigipõhise soovituse elluviimisel, milles käsitletakse kohalike omavalitsuste tulude ja ülesannete vastavusse viimist ning kvaliteetsete ja taskukohaste teenuste tõhusat pakkumist kohalikul tasandil, on saavutatud piiratud edu. Praegu ei tundu juba kehtestatud ega kavandatavad meetmed olema piisavalt kaugeleulatuvad ega põhjalikud.

Eesti riiklik reformikava on julge ja kavas esitletud tegevuskavad käsitlevad suuremat osa käesolevas komisjoni talituste töödokumendis esitatud probleeme. Asjaomane dokument on siiski suhteliselt üldsõnaline ja selles puuduvad kavandatavate poliitikameetmete mõju hindamist võimaldavad arvandmed. Tuleks esitada süsteemne teave konkreetsete oodatavate saavutuste, käimasolevate seadusandlike menetluste ja mõnel juhul ka täpsete eesmärkide kohta (nt tööpraktika). Sellele lisatud Eesti 2020 tegevuskava sisaldab suhteliselt üksikasjalike meetmete loetelu. Kuigi puuduvad asjakohased arvandmed, pakub see siiski täpsemat ülevaadet kavandatavatest meetmetest.

Ülevaatetabel

2013. aasta kohustused || Kokkuvõtlik hinnang[56]

Riigipõhised soovitused Esimene riigipõhine soovitus:

Esimene riigipõhine soovitus: Jätkata majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat ja säilitada kavandatud usaldusväärne eelarveseisund, tagades selle vastavuse keskpika perioodi eelarve-eesmärgile kogu programmiperioodi jooksul. Täiendada kavandatud eelarvereeglit rohkem siduvate mitmeaastaste kulureeglitega keskpika perioodi eelarveraamistiku raames ja jätkata avaliku sektori kulutuste tõhustamist. || Eesti on teinud riigipõhises soovituses nimetatud eelarvekavade rakendamisel ja eelarveraamistikuga seoses teatavaid edusamme. · 2014. aasta riigieelarveseaduse eelnõu võeti kavandatud kujul vastu. Arvestades majanduskasvu väljavaadete halvenemist ja eelarve eelmise kavaga võrreldes kärbitud eelarve-eesmärke, on oht kalduda olulises ulatuses kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist nii 2014. kui ka 2015. aastal. · Riigieelarveseadus jõustus 23. aprillil 2014 ning seega on laias laastus täidetud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga võetud kohustused. Uus seadus sisaldab nelja aasta kulude ülemmäärasid, kuid need ei ole keskpika perioodi eelarveraamistiku puhul siduvad. Mitmeaastaste kulureeglite kehtestamisel edusammud puuduvad.

Teine riigipõhine soovitus: Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuste, sealhulgas lastehoiuteenuste pakkumist, suurendades samal ajal perepoliitika meetmete efektiivsust ja kulutõhusust. Tugevdada aktiveerimismeetmeid, et hõlbustada pikaajaliste töötute ning invaliidsus- ja töövõimetushüvitist saavate isikute naasmist tööturule. Kehtestada kooskõlastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur tööpuudus. || Eesti on teinud kõnealuse riigipõhise soovituse rakendamisel teatavaid edusamme. · Teatavat edu on saavutatud tööstiimulite parandamisel: vanemate tagasipöördumine tööturule on paindlikum, kehtestatud on vajaduspõhised peretoetused ja nende määra kahekordistatakse, hüvitiste süsteemide koostoimet parandatakse. · 1,5-3aastaste laste hoiuteenuste pakkumisel on edu piiratud, samas kiitis valitsus 10. aprillil heaks uue koolieelse lasteasutuse seaduse ja see on riigikogus lugemisel. · Pikaajalise töötusega võitlemisel on aktiveerimismeetmete abiga saavutatud märkimisväärset edu. · Põhjaliku töövõime reformiga on saavutatud seni piiratud edu: vajalike õigusaktide vastuvõtmine on kavas 2014. aastal ja jõustumine 2015. aasta keskpaigast. · Piiratud edu on saavutatud majandusarengu edendamisel maakondades; alates 2014. aastast hakatakse rahastama asjakohaseid projekte, sealhulgas tööstusparke; nende mõju töökohtade loomisele tuleb veel oodata.

Kolmas riigipõhine soovitus: Jätkata jõupingutusi haridus- ja koolitussüsteemi paremaks vastavusseviimiseks tööturu vajadustega, kaasates sellesse protsessi veelgi rohkem tööturu osapooli ja rakendades sihipäraseid meetmeid noorte töötuse vähendamiseks. Suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga töötajate osalust elukestvas õppes. Tugevdada jõupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide prioriseerimise ja rahvusvahelistamise edendamiseks ning süvendada ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd. || Eesti on teinud kõnealuse riigipõhise soovituse rakendamisel märkimisväärseid edusamme. · Noorte töötuse käsitlemisel on aktiveerimismeetmetega saavutatud märkimisväärset edu, mida on soosinud ka soodne majanduskeskkond. · Märkimisväärset edu on saavutatud gümnaasiumide, kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse reformimisel, kõik reformid on juba rakendamisel. Täiskasvanute koolituse seaduse kohandamisel esineb viivitusi. · Teatavat edu on saavutatud haridussüsteemi tööturu vajadustega vastavusse viimisel: veebruaris 2014 võeti vastu elukestva õppe strateegia. Endiselt on vaja luua tugevamaid seoseid haridussektori ja tööturu vajaduste vahel, eriti seoses kutsehariduse ja -koolituse ning tööpraktikaga. Loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika eriala lõpetanute arv on ELi keskmise ja muude ümberkaudsete riikidega võrreldes endiselt suhteliselt madal. · Saavutatud on teatavat edu, sest vastu on võetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni uus strateegia aastateks 2014-2020, strateegia „Teadmistepõhine Eesti” ning ettevõtlusstrateegia aastateks 2014-2020. Need strateegiad rõhutavad ettevõtete, kõrgharidusasutuste ja uurimisasutuste vahelise koostöö parandamise olulisust.

Neljas riigipõhine soovitus: Parandada energiatõhusust, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid seoses sõiduautode ja jäätmetega. Kiirendada piiriüleste energiaühenduste arendamist, et mitmekesistada energiaallikaid ja soodustada konkurentsi energiaturul. || Eesti on teinud kõnealuse riigipõhise soovituse rakendamisel teatavaid edusamme. · Piiratud edu on saavutatud hoonete energiatõhususe küsimuses: sellega tegeldakse ELi struktuurifondide abiga. Täiendav edu hoonete valdkonnas sõltub siiski ELi vahendite eraldamisest ajavahemikuks 2014-2020. Eesti valitsus muutis riigihoonete energiatõhususe nõuded jaanuaris 2013 rangemaks, viies õigusaktid kooskõlla ELi energiatõhususe direktiiviga, ja laiendas korterelamute renoveerimiskava augustis 2013. Elu- ja tööstushoonetega seotud meetmete kavandamine ja ettevalmistamine on algjärgus. · Piiratud edu on saavutatud energiatõhususe parandamisel transpordisektoris: siiani võetud meetmed seisnevad riigihangete energiatõhususe kriteeriumide loomises, energiatõhusama ühistranspordipargi arendamises, käimasoleva 2012.-2014. aasta elektromobiilsuse programmi arendamises ning elektriautode kiirlaadimisinfrastruktuuri laiendamises üle kogu riigi. Hiljuti ei ole võetud vastu ühtegi sõiduautodega seotud keskkonnastiimulit. Eesti autopark on energiamahukuselt ELis endiselt teisel kohal. Uus valitsus näeb ette ettevõtte sõiduautode käibemaksu sooduskohtlemise osalise kaotamise. On märke linnatranspordi ja reisirongide suuremast kasutamisest. · Jäätmete alal on saavutatud märkimisväärset edu: majanduslikud mõjutusvahendid (nt prügilamaksu järkjärguline tõstmine, tootja laiendatud vastutuse kehtestamine ja tagatisraha kavad) ja uute mehhaanilis-bioloogiliste töötlemisrajatiste käivitumine on vähendanud prügilatesse ladestatavate jäätmete mahtu. Keskkonnatasudega on ette nähtud põlevkivi saastetasumäära 20 % järkjärguline tõus 1. aprillist 2013. Uus jäätmekava esitati riigikogule 20. aprillil. Kui soovitakse kinni pidada 2020. aasta eesmärgist, milleks on 50 % ringlussevõtt, on vaja täiendavaid jõupingutusi ringlussevõtu suurendamiseks. · Piiriüleste energiaühenduste osas on saavutatud teatavat edu: kauplemine Nord Pool Spoti elektribörsil ja käiku on lastud Estlink 2 kaabel Eesti ja Soome vahel. 28. veebruaril saavutati kokkulepe ehitada nii Eestis kui ka Soomes piirkondlik veeldatud maagaasi terminal ja paigaldada gaasijuhe (Baltic Connector) kahe riigi vahele. Viies riigipõhine soovitus:

Viies riigipõhine soovitus: Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud kohustused. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. || Eesti on teinud kõnealuse riigipõhise soovituse rakendamisel piiratud edusamme. · Piiratud edu on saavutatud omavalitsuste tulustiimulite osas: puuduvad rahalised stiimulid, mis paneksid kohalikud omavalitsused kohaliku tasandi tulu suurendama. Tasandusfond ei motiveeri endiselt kohalikke omavalitsusi ettevõtteid ligi meelitama ega toetama töökohtade loomist. · Piiratud edu on saavutatud kvaliteetsete ja taskukohaste kohalike teenuste pakkumisel: välja on kuulutatud muudatused õigusaktides sotsiaalteenuste miinimumnõuete tagamiseks kõikides kohalikes omavalitsustes, kuid valitsus ei võta neid eelduste kohaselt enne suve vastu. Valitsus võttis 20. märtsil vastu uue regionaalarengu strateegia aastateks 2014-2020. Uue kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu tõenäoliselt vastu ei võeta. Uue koalitsioonileppega on valitsus lubanud ette valmistada valitsemissektori reformikava 2015. aastaks.

Strateegia „Euroopa 2020” (riigi eesmärgid ja edusammud)

Poliitikavaldkonna eesmärk ||  Saavutatud edu

2012. aasta riiklikus reformikavas seatud tööhõive määra eesmärk: 76 % || Eesti on juba saavutanud 2015. aastaks seatud vahe-eesmärgi, milleks on 72 %. Absoluutarvudes peab 43 000 inimest leidma töö, kui tahetakse kinni pidada 2020. aasta tööhõive määra eesmärgist, milleks on 76 %. Eesti tööhõivemäär kasvab järjest, sest üha rohkem pikaajalisi töötuid, noori töötuid ja varem mitteaktiivseid inimesi leiab töökoha. Tööhõive määr (protsentides) 2011: 70,4 % 2012: 71,7 % 2013: 73,3 %

2012. aasta riiklikus reformikavas seatud teadus- ja arendustegevuse eesmärk: 3 % aastaks 2020 || Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsus oli 2012. aastal 2,18 %, mis ületab pisut ELi keskmist. Kuigi on toimunud kerge langus 2011. aasta 2,36 %-lt, püsib Eesti kursil, et saavutada 2020. aastaks eesmärk 3 %. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus ettevõtluses (ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele) oli 2012. aastal 1,25 % SKPst, mis jääb vaid pisut ELi keskmisele alla. Iga-aastane kasvumäär ajavahemikul 2007-2012 oli 19,7 %. Riigi kulutused teadus- ja arendustegevusele jõudsid 2012. aastal 0,91 %-ni SKPst, mis ületab pisut ELi keskmist. Iga-aastane kasvumäär ajavahemikus 2007-2012 oli 10,7 %. Teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute kasv on muljetavaldav, kuid tekib küsimus, kas praegune kasv on jätkusuutlik, pidades silmas ühe sektori (põlevkivi) rolli ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulude kasvus ning Euroopa Struktuurifondide rolli teadus- ja arendustegevusse tehtud riiklike kulutuste kasvus.

Kasvuhoonegaaside heite sihtmärk: piirata heite suurenemist heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäänud sektorites +11 %-ga, võrreldes 2005. aastaga. || Heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäänud sektorite kasvuhoonegaaside heite muutus ajavahemikul 2005-2012: 0 % Vastavalt viimastele riiklikele prognoosidele ja arvestades kehtivaid meetmeid, peaks sihtmärk olema saavutatav: 2020. aastaks eeldatakse 6 % suurust kasvu, võrreldes 2005. aastaga (varu 5 protsendipunkti).

Taastuvenergiaga seotud eesmärgid: 25 % aastaks 2020 Taastuvenergia osa kõikides transpordiliikides: 10 % || Taastuvate energiaallikate osa summaarses energia lõpptarbimises oli 2011. aastal 26 %. Taastuvatest allikatest toodetud energia osa transpordis on 0,4 %. Eesti peaks pingutama rohkem, et suurendada taastuvenergia osa transpordis.

Energiatõhususe tõstmise soovituslik eesmärk 2020. aastaks: energia lõpptarbimise hoidmine 2020. aastal 2010. aasta tasemel. Eesti on seadnud endale soovitusliku riikliku energiatõhususe eesmärgi 13 % (0,430 miljonit naftaekvivalenttonni). See tähendab, et 2020. aastal ei ületa energia esmatarbimine 6,5 miljonit naftaekvivalenttonni ja lõpptarbimine 2,84 miljonit naftaekvivalenttonni. || Eesti teatas komisjonile poliitikameetmetest, mida on kavas võtta asjaomase energiasäästu saavutamiseks.

Koolist väljalangenute arvu vähendamise sihtmärk: 9,5 % || Eesti tulemused ületavad koolist väljalangenute osakaalu osas ELi keskmist (vastavalt 9,7 % ja 11,9 % 2013. aastal). Eesti näitaja mahub juba 2020. aastaks seatud ELi peamise eesmärgi (10 %) sisse ja on väga lähedal riigi enda eesmärgile (9,5 %). Samuti väärib märkimist, et viimastel aastatel on meeste hulgas märkimisväärselt vähenenud koolist väljalangemine, kuid see ületab rohkem kui kaks korda naiste väljalangemisi. Ajavahemikul 2012-2013 on koolist väljalangenute määr üldkokkuvõttes 0,8 protsendipunkti võrra vähenenud. Koolituse ja haridustee pooleli jätnud: 2011: 10,9 % 2012: 10,5 % 2013: 9,7 %

Kolmanda taseme hariduse sihtmärk: 40 % || Eestis on kolmanda taseme hariduse omandanute määr EL 28 keskmisest palju parem (43,7 % võrreldes 36,8 %-ga 2013. aastal). Eesti on kõnealuses valdkonnas ületanud nii riikliku eesmärgi kui ka 2020. aastaks seatud ELi eesmärgi. Eestis on täheldatud ka kolmanda taseme hariduse omandamise suurt kasvu naiste hulgas. Ajavahemikus 2012–2012 kolmanda taseme hariduse omandamine siiski muutus 4,6 protsendipunkti võrra: Kolmanda taseme hariduse omandamise määr: 2011: 40,3 % 2012: 39,1 % 2013: 43,7 %

Vaesusriskis oleva elanikkonna osakaalu vähendamise eesmärk: 15 % aastaks 2020 || Vaesusriskis oleva elanikkonna osakaalu vähenemine 17,5 %-lt 2010. aastal (majandusaasta) 15 %-le 2020. aastal (majandusaasta) tähendab, et vaesusriskis elavate inimeste arv peaks absoluutväärtuses vähenema 36 248 inimese võrra. 2011. aastal stabiliseerus vaesusriskis elavate inimeste arv koos tööhõive üldise paranemise ja sissetulekute kasvuga. Vaesusriski määr: 2011: 17,5 % 2012: 17,5 %

Lisa

Standardtabelid

I tabel. Makromajanduslikud näitajad

II tabel. Makromajandusliku arengu ja prognooside võrdlus

III tabel. Eelarvekohanduse struktuur

IV tabel. Võladünaamika

V tabel. Jätkusuutlikkuse näitajad

VI tabel. Maksustamisnäitajad

VII tabel. Finantsturu näitajad

VIII tabel. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad

IX tabel. Tooteturu tulemus- ja poliitikanäitajad

X tabel. Keskkonnahoidlik majanduskasv

Loetelu kolmandas tekstikastis kasutatud näitajatest, mis kajastavad struktuurireformide võimalikku mõju majanduskasvule

Lõpptoodete juurdehindlus: Hinna/kulu vahe on kauba/teenuse müügihinna ja selle maksumuse vahe. Lõpptoodete juurdehindlusele lisanduvad juurdehindlused valitud teenuste sektorites (transport ja laoteenused, postiteenused ja telekommunikatsioon, elektrienergia, gaas ja veevärk, hotellid ja restoranid ning finantsvahendus; siia ei kuulu kinnisvara ja masinate ja seadmete rent ning muu äritegevus[57]).

Allikas: Komisjoni talituste hinnang vastavalt järgmisele metoodikale: Roeger, W. (1995). „Can imperfect Competition explain the Difference between primal and dual Productivity?” Journal of Political Economy Vol. 103(2) pp. 316-30, aluseks on EUKLEMS andmed 1996.-2007. aasta kohta.

Turule tuleku kulud: Vahetoodete sektoris ettevõtte loomise kulud osana sissetulekust inimese kohta. Vahetoodete sektori asemel kasutatakse mudelis tootmissektorit.

Allikas: Maailmapank, Doing Business Database. www.doingbusiness.org. 2012. aasta andmed

Tarbimise efektiivne maksumäär: Tarbimiselt kogutavate maksude kogumahu suhe eratarbimise kogumahtu. Simulatsioonis näitab tarbimise efektiivne maksumäär maksude ümbersuunamist tööjõult kaudsetele maksudele. Tarbimise efektiivset maksumäära suurendatakse (nii väheneb vahe parimate riikidega poole võrra), samas vähendatakse tööjõu maksumäära, nii et nende muutuste kombineeritud mõju eelarvele on neutraalne.

Allikas: European Commission, Taxation trends in the European Union, 2013 edition, Luxembourg, 2013. 2011. aasta andmed.

Kõrge kvalifikatsiooniga ja madalama kvalifikatsiooniga töötajate osakaal: Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaalu suurendatakse ja madalama kvalifikatsiooniga töötajate oma vähendatakse (nii väheneb vahe parimate riikidega poole võrra). Madalama kvalifikatsiooniga töötajad vastavad rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse kategooriatele 0-2; kõrge kvalifikatsiooniga töötajad vastavad teadlase tasemele (matemaatika ja andmetöötlus, inseneriteadus, tootmine ja ehitus). Ülejäänud on keskmise kvalifikatsiooniga.

Allikas: Eurostat. 2012. aasta või viimased kättesaadavad andmed.

Naiste mitteosalemise määr: Nende tööealiste naiste osakaal kõigi tööealiste naiste hulgas, kes ei ole palgalisel töökohal ega otsi palgalist töökohta

Allikas: Eurostat. 2012. aasta või viimased kättesaadavad andmed.

Madalama kvalifikatsiooniga meeste mitteosalemise määr: Nende tööealiste madala kvalifikatsiooniga meeste osakaal kõigi tööealiste meeste hulgas, kes ei ole palgalisel töökohal ega otsi palgalist töökohta

Allikas: Eurostat. 2012. aasta või viimased kättesaadavad andmed.

Eakate mitteosalemise määr (55-64 aastat): Nende 55-64aastaste osakaal kõigi 55-64aastaste hulgas, kes ei ole palgalisel töökohal ega otsi palgalist töökohta

Allikas: Eurostat. 2012. aasta või viimased kättesaadavad andmed.

Aktiivsed tööturupoliitika meetmed: Kulutused aktiivsetele tööturupoliitika meetmetele osana SKPst võrreldes töötute osaga kogu elanikkonnas

Allikas: Eurostat. 2011. aasta või viimased kättesaadavad andmed.

Hüvitise asendusmäär: Töötaja töötuks jäämisele eelnenud sissetuleku osa, mis makstakse välja töötukindlustuskava alusel. Keskmine hüvitiste asendamise netomäär 60 töötuse kuu jooksul.

Allikas: OECD, Benefits and Wages Statistics. www.oecd.org/els/benefitsandwagesstatistics.htm. 2012. aasta andmed.

[1]               COM(2013) 800 final.

[2]               COM(2013) 900 final.

[3]               Lisaks 16-le häiremehhanismi aruandes käsitletud riigile tehti Iirimaa kohta põhjalik aruanne pärast seda, kui nõukogu järeldas, et riik tuleks pärast finantsabiprogrammi edukat lõpetamist lülitada täielikult tavapärasesse jälgimisraamistikku.

[4]               Beveridge'i kõver on töötuse ja vabade töökohtade määra suhte graafiline näitaja.

[5]               Hinnangus eeldatakse, et keskpika perioodi eelarve-eesmärk on tasakaalus struktuurne eelarvepositsioon (0,0 % SKPst).

[6]               Tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordseid ja ajutisi meetmeid arvestamata, nagu komisjoni talitused on selle programmis esitatud teabe alusel ümber arvutanud, kasutades kokkulepitud metoodikat.

[7]               Programmis oodatakse, et olenemata positsiooni teatavast halvenemisest jääb struktuurne positsioon nimiväärtusena ülejääki 0,2 % SKPst, nagu keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga ette nähtud. Erinevus on peamiselt tingitud asjaolust, et ühtse metoodika ja programmis kasutatud lähenemisviisi puhul hinnatakse majanduse tsüklilist positsiooni erinevalt. Nimiväärtuses arvestatuna nähakse programmis ette SKP negatiivse lõhe järkjärguline sulgumine 2016. aastaks, samas kui ühiselt kokkulepitud metoodika kohase (ümber arvutatud) SKP lõhe prognoosi alusel ületab Eesti SKP kasv juba 2014.-2015. aastal potentsiaalset SKP kasvumäära. Seda hinnangut toetab ka tootlikkuse kasvu ületav palgatõus ja suurenevad pinged tööturul, mis osutavad sellele, et töötuse määr jääb juba praegu allapoole tasakaalulise tööpuuduse määra.

[8]               See puudutab peamiselt teise samba pensionimaksete ajutist kasvu 2014.-17. aastal ja täiendavat dividendide väljavõtmist riigiomandis ettevõtetest 2014. aastal.

[9]               Keskvalitsusasutuse netovõlg ei tohi ületada 40 % põhitegevuse tuludest ning põhitegevuse tulude ja kulude vahe peab olema tasakaalus või ülejäägiga. Lubatud on puudujääk kuni 30 % põhitegevuse aastatulust vaid siis, kui see kaetakse eelmiste perioodide ülejäägiga. Keskvalitsusasutuse tasakaalunõuet ei kohaldata siis, kui tasakaalust kõrvalekaldumine on tingitud asutuse loomisest, ümberkorraldamisest või likvideerimisest. Ei ole kavas muuta kohalike omavalitsuste ja nende sõltuvate üksuste poolsele laenamisele seatud netovõlakoormuse ülemmäära, milleks on praegu 60 % jooksva eelarveaasta põhitegevuse tuludest.

[10]           Euroopa Liidu toimimise leping

[11]           St kas pensioniõigused tagavad üksikisiku põhivajadused ja kas need võimaldavad üksikisikule sama elatustaseme kui töötamise ajal.

[12]             Käibemaksulõhe on teoreetilise käibemaksukohustuse ja kogutud käibemaksu vahe. Allikas: Euroopa Komisjon (2013), „Study to quantify and analyse the VAT Gap in the EU-27 Member States, Final Report”, TAXUD/2010/CC/104, Varssavi, juuli 2013.

[13]             Kõikide töötajate registreerimise eesmärk on ennetada maksurikkumisi ja sotsiaalkindlustusmaksest kõrvalehoidumist ning lihtsustada töötamistingimuste kontrolli.

[14]             Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellitud uuring.

[15]             Eesti ametiasutused viivad ka ellu kapitalinõuete direktiivi, mis moodustab osa kapitalinõuete direktiivi IV paketist, millega võetakse Eestis üle Basel III nõuded.

[16]             Euroopa Investeerimisfondi ning Eesti, Läti ja Leedu valitsuste rahastatav Balti algatus, mille aluseks on fondidevahelised investeeringud.

[17]             Täiendava teabe saamiseks vt 2014. aasta ühist tööhõivearuannet COM(2013) 801, mis sisaldab peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabelit.

[18]             Sünni ajal sissetuleku tagamise toetustele tehtavate kulutuste poolest on Eesti 1,3 %ga SKPst ELi tipus (vrd ELi keskmine 0,2 % SKPst).

[19]             Tallinnas ja Harju maakonnas loodav osa SKPst kasvab (2009. aastal 61 % kogu SKPst), kusjuures ettevõtlusaktiivsus suureneb piirkondades, kus see on niigi muudest piirkondadest suurem. Lisaks vähendavad muutused majandusstruktuuris tööjõu nõudlust põllumajandussektoris, suurendades töötust maapiirkondades, kus puuduvad alternatiivsed tööhõivevõimalused.

[20]             Eestis esineb suhteliselt kõrge ränga materiaalse ilmajäetuse määr (9,4 % kogurahvastikust 2012. aastal) ning suur osa rahvastikust elab vaesuse või tõrjutuse ohus (23,4 % 2012. aastal).

[21]             Rahandusministeeriumi hinnang.

[22]             Madala kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive määr jääb allapoole ELi keskmist (2012. aastal 49,6 % võrreldes ELi keskmise 52,1 %-ga vanuserühmas 20-64), samas kui madalapalgaliste (need, kes teenivad kuni 50 % keskmisest palgast) kogu maksudeks kuluv osa kogusissetulekust ületab Eestis ELi keskmist (37,9 % võrreldes ELi keskmisega 34,7 %) ning see on palju kõrgem OECD riikide omast. Vt F. Wöhlbier jt (2014): Consolidation on the revenue side and growth-friendly tax structures: an indicator based approach, European Economy, Economic Papers 513, veebruar 2014. Lisaks eksisteerib mitteaktiivsuse ja töötuse oht madala sissetulekuga töötajate teatavate kategooriate puhul, st nende puhul, kes teenivad vähem kui 50 % keskmisest palgast.

[23]             Rahvusvaheline Valuutafond peab tööjõu maksukiilu kolmes Balti riigis peamiseks struktuurse töötuse põhjuseks. Maksukiilu vähendamisega saab selgitada struktuurse töötuse umbes 30 % suurust kõikumist, mis osutab sellele, et maksukiilu vähendamine 10 protsendipunkti võrra vähendaks struktuurset töötust 2-4 protsendipunkti võrra olukorras, kus muid tingimusi ei muudeta. Vt Valuutafond (2014): „Baltic Cluster Report – Selected Issues: Unemployment in the Baltics”, lk 69-90, Washington, aprill 2014. Vt ka: Orlandi F (2012), NAWRU and its determinants: estimating the long-run relationship – Updated results for countries with data limitations, tehniline märkus Euroopa majanduspoliitika komitee töörühmale SKP lõhe kohta, Euroopa Komisjon, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, Brüssel, august 2012. Vt ka OECD (2014), OECD Economic Oulook - Estonia – Economic forecast summary, mai 2014. Vt ka Rutkowski J. (2007), Fiscal Policy and Economic Growth - Lessons for Eastern Europe and Central Asia - Taxation of Labor, Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank/Maailmapank Washington. Vt ka Flèche S. jt (2012), Reducing poverty in Estonia through Activation and Better Targeting, Economic Department Working Papers, n°1008, OECD, Pariis, detsember 2012, lk 35.

[24]             Vt K. Staehr (2008), „Estimates of Employment and Welfare Effects of Personal Labour Income Taxation in a Flat-Tax Country: The Case of Estonia”, Working Paper Series, 2/2008, Eesti Pank, Tallinn, 2008.

[25]             Vt Eesti Pank (2014), Tööturu ülevaade, 1/2014, lk 23-24.

[26]             Mida kõrgem on reservatsioonipalk, seda väiksem on tõenäosus tööd leida. Vt M. Rõõm (2003), „Reservation Wages in Estonia”, Eesti Pank, Tallinn, jaanuar 2003.

[27]             2013. aasta uus töövõimekava hõlmas 14 766 inimest.

[28]             Eelduste kohaselt võiks 50 % osalise töövõimega inimestest tööturule tulla ja 10-15 % hüvitiste saajatest võiks 2021. aastaks kavast välja arvata.

[29]             Sotsiaalministeerium kinnitas, et selleks eraldatakse 1,2 miljonit eurot ja et koos ELi-poolse rahastamisega aastateks 2014-2020 on asjaomasteks meetmeteks kasutada 46 miljonit eurot.

[30]             30 % 2012. aastal ja 27 % 2011, mis on üks ELi kõrgemaid. Sooline palgalõhe osutab naiste ja meeste suurele sektoripõhisele ja kutsealasele eraldatusele, mis tuleneb osaliselt suurtest hooldekohustustest, mida täidavad peamiselt naised.

[31]             Hüvitist (v.a lapsetoetus) mittesaavate töötute vaeste hulk oli 2011. aastal 30, 4 %, mistõttu on Eesti ELis tagantpoolt kaheksandal kohal (ELi statistika sissetulekute ja elutingimuste kohta, 2011). 2013. aasta lõpus ei saanud 45 % töötuna registreeritud inimestest töötutoetusi. Sotsiaalabi saavate inimeste netosissetulek moodustas 2011. aastal mediaansissetulekust 32,3 %, mis on ELis madaluselt viiendal kohal (ELi statistika sissetulekute ja elutingimuste kohta, 2011). 2014. aastal jäid nii töötu abiraha (112 eurot) kui ka toimetulekutoetus (90 eurot) hinnanguliselt allapoole toimetuleku piiri (2012. aastal 196 eurot), kuid hinnangulise toidukorvi lähedale (89 eurot 2012. aastal).

[32]             Vt M. Rõõm (2003), „Reservation Wages in Estonia”, Eesti Pank, Tallinn, jaanuar 2003.

[33]             Väga pikaajaliste töötute osakaal langes 2012 ja 2013 aasta vahel kogu töötute hulgas kolmandikust veerandini.

[34]             2012. aastal oli negatiivne rändesaldo 6 629 inimest (10 873 väljarändajat ja 4244 sisserändajat) ning see on suurenenud võrreldes 2500 inimesega 2010. aastal ja 700 inimesega2008.-2009. aastal. Statistikaamet.

[35]             Geomedia prognoosi (2012) kohaselt langeb äärealade kohalikes omavalitsustes elavate inimeste arv 2030. aastaks 38 % võrra ja eakate inimeste arv neis piirkondades tõuseb 22 %-lt 30 %-le.

[36]             Eelduste kohaselt peaks madalama kvalifikatsiooniga töökohtade pakkumine kasvama 2020. aastaks 17,8 % võrra, samas kui nõudlus kõrge kvalifikatsiooni järele peaks samal ajavahemikul tõusma vaid 6,5 % võrra (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse andmed).

[37]             Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.-2020. aasta programmitöö perioodi arvestades koostatud partnerluslepingu kavandi tulemusnäitajad ei ole eriti edasipüüdlikud, sest 2011. aastal omandas juba 34,4 % õpilastest keskharidusega koos kutseharidust, võrreldes ELi keskmise 50,3 %-ga. Mõningates riikides on see isegi kõrgem, nt Soomes 70 % ringis. Vt ka www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10227.

[38]             Eestis oli 2011. aastal vaid 11,9 loodusteaduste ja tehnoloogia eriala kolmanda taseme hariduse omandanut 1000 20-29aastase elaniku kohta, arvestades et riigi majanduses on tehnoloogial väga suur osakaal. ELi keskmine on 16,8 ja mõnes riigis on see tase veelgi kõrgem, Soomes nt 21,2.

[39]             Säästva transpordi raport, http://www.seit.ee/failid/782.pdf.

[40]             Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel peaksid Eestis transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogused praeguste meetmete juures suurenema 2020. aastaks 12 % võrra 2010. aastaga võrreldes; samas transpordi heitkogused ELis peaksid jääma stabiilseks.

[41]             Energia efektiivne maksumäär on suhteliselt madal (148,5 % 2012. aastal), kui võrrelda ELi keskmisega (222,8 %). Keskkonnamaksudest saadav tulu ületas pisut ELi keskmist (2,8 % võrreldes 2,4 %ga SKPst) ja seda peamiselt Eesti suure energiatarbimise tõttu. Transpordimaksudest saadav tulu kütuseaktsiise arvestamata oli ELis oma väiksuselt teisel kohal (0,1 % SKPst).

[42]             Vt Lamine & Lõhmuste (2014), „Do the Baltic States need to tax passenger cars more?”, Country Focus, 11. köide, 7. number, (veel ilmumata), ECFIN, Euroopa Komisjon, Brüssel, mai 2014.

[43]             http://siteresources.worldbank.org/TRADE/Resources/239070-1336654966193/LPI_2012_final.pdf.

[44]             Prügilamaks on kasvanud 2001. aasta 8 eurolt tonni kohta praeguseks 25 eurole tonni kohta ja maksutõus peaks suurendama tonni hinda 2015. aastaks 30 eurole.

[45]             Teine merealune juhe Eesti ja Soome vahel.

[46]             Nord Pool Spot on maailma suurim elektribörs kaubeldavate mahtude (TWh) ja turuosa poolest. Börs tegutseb Norras, Taanis, Rootsis, Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Nord Pool Spotis kaubeldakse rohkem kui 70 %-ga kogu elektrienergiast Põhjamaade turul  tarbitakse. Tegemist on maailma esimese mitut riiki hõlmava elektribörsiga. Nord Pool Spot pakub nii päev-ette kui ka päevasisest turgu.

[47]             EL 15 liikmesriigid on need liikmesriigid, kes kuulusid ELi siis, kui 10 uut riiki mais 2004. liiduga ühinesid.

[48]             E-valitsus tähendab võimalust teha ametlikke toiminguid interneti kaudu (nt võimaldades ettevõtetel esitada dokumente või registrisse kandeid teha).

[49]             Vt Lindpere jt (2011), „Kuidas Eesti toiduaineteturg turusoalisi teenib?”, Rahapoliitika ja majandus, 1/2011, Eesti Pank, Tallinn, juuli 2011.

[50]             Lõpptoodete sektori juurdehindlus on kauba/teenuse müügihinna ja selle maksumuse vahe. Turule tuleku kulud tähistavad vahetoodete sektoris äri alustamise kulusid. Tarbimise efektiivne maksumäär on indikatiivne näitaja, mis peegeldab maksude ümbersuunamist tööjõult kaudsetele maksudele. Hüvitise asendusmäär näitab, kui suur protsentuaalne osa töötuks jäämise eelsest sissetulekust makstakse välja töötushüvitisena. Teadus- ja arendustegevuse maksukrediit on teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamise vahend. Näitajate üksikasjalik selgitus on esitatud lisas.

[51]             Reformistsenaariumite ülekandemehhanismide üksikasjalik kirjeldus: Euroopa Komisjon (2013), „The growth impact of structural reforms”, QREANo, 2. peatükk. 4. detsember 2013. Brüssel; http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/qr_euro_area/2013/pdf/qrea4_section_2_en.pdf

[52]             Tasandusfond on riigieelarvest tehtavate ülekannete tasakaalustamise vahend. Seda kasutatakse siis, kui kulutused ületavad tulusid ja sellest kaetakse 90 % puuduolevatest vahenditest. Riigi ja kohalike omavalitsuste esindajad peavad igal aastal läbirääkimisi tasandusfondi eraldatavate vahendite suuruse kohta ja vahendid sõltuvad valitsemissektori eelarve üldseisundist. 

[53]             Riigikontroll korraldas kohalike omavalitsuste investeeringute järelauditi, kuhu kaasati 2007. aastal auditis osalenud 30 kohalikust omavalitsusest 13. Läbi vaadati ka valla- ja linnavalitsuste investeerimise kavandamine ja rakendamine aastatel 2010-2012. 2007. aastal tehti ligi 70 % kohalikest investeeringutest omavahenditest, 2012. aastal vaid 36%.

[54]                    Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja keskustest eemal asuvates kohalikes omavalitsustes. Riigikontroll 2012.

[55]             Riigiteenuste kättesaadavus maakondades. Riigikontroll 2010.

[56]             2013. aastal toimunud rakendamisel saavutatud edu hinnatakse järgmiste kategooriate abil: Edusammud puuduvad: Liikmesriik ei ole kuulutanud välja ega võtnud vastu meetmeid riigipõhise soovituse täitmiseks. Seda kategooriat kohaldatakse ka siis, kui liikmesriik on tellinud uuringu võimalike meetmete hindamiseks. Piiratud edu: Liikmesriik on kuulutanud välja mõned meetmed riigipõhise soovituse täitmiseks, kuid meetmed ei tundu piisavad ja/või on nende vastuvõtmine/rakendamine ohus. Teatav edu: Liikmesriik on kuulutanud välja või võtnud vastu meetmeid riigipõhise soovituse täitmiseks. Meetmed on paljulubavad, kuid kõiki neist ei ole veel rakendatud ja rakendamine ei ole kõigi puhul kindel. Märkimisväärne edu: Liikmesriik on võtnud vastu meetmeid, millest suurem osa on rakendatud. Need meetmed aitavad oluliselt kaasa riigipõhise soovituse täitmisele. Täielikult ellu viidud: Liikmesriik on kuulutanud välja ja rakendanud meetmed riigipõhise soovituse asjakohaseks täitmiseks.

[57] Kinnisvarasektor on välja jäetud, kuna selles sektoris on juurdehindlust statistiliselt keeruline hinnata. Masinaid ja seadmeid rentiv sektor ja muu äritegevus moodustavad sisuliselt osa vahetoodete sektorist.