21.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 19/45

1.

soovib rõhutada Euroopa naabruspoliitika tähtsust ELi välispoliitilise instrumendina, mis on suunatud EList lõuna ja ida pool asuvatele riikidele eesmärgiga sõlmida tihedamad sidemed nende riikide ja ELi vahel;

2.

rõhutab Euroopa naabruspoliitika suhete kõikehõlmavat ja mitmetasandilist olemust ning selle poliitikavaldkonna mitmetasandilist valitsemist. Seda silmas pidades on tarvis toetada Euroopa naabruspoliitika kohalikku ja piirkondlikku mõõdet, täiendades koostööd riikide valitsuste tasandil;

3.

kutsub seetõttu värskelt ametisse nimetatud kõrget esindajat üles kaasama nii ELi kui Euroopa naabruspoliitika riikide kohalikku ja piirkondlikku tasandit poliitika edasisse kujundamisse ning tegema tihedat koostööd Regioonide Komiteega, et parandada Euroopa naabruspoliitika kujundamist, rakendamist ja selle vastuvõttu kohapeal;

4.

rõhutab ka, et demokraatlike muudatuste ja majandusreformide toetamiseks abisaajariikides on tarvis paindlikumaid meetmeid koos konkreetsele riigile kohandatud lähenemisviisiga;

5.

rõhutab, kui olulised on kaks algatust – idapartnerlus ja Vahemere Liit. Need esindavad naabruspoliitika piirkondlikku mõõdet ning ei kujuta endast üksnes ELi poliitika temaatilisi aspekte, vaid peegeldavad ka ELi liikmesriikide välispoliitilisi prioriteete tsentraalsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

6.

kutsub riigi tasandist madalamale jäävaid tasandeid üles osalema aktiivsemalt Euroopa naabruspoliitika rakendamise protsessis ning olema sellesse tihedamalt kaasatud. Regioonide Komitee asutatud kaks paralleelselt tegutsevat dialoogi- ja koostööplatvormi – need on Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) ning idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverents (CORLEAP) – pakuvad võimalusi arendada Euroopa naabruspoliitika seda mõõdet edasi konkreetse koostöö ja otsese dialoogi abil kohaliku ja piirkondliku tasandiga;

7.

hindab Euroopa Liidu pingutusi põhiseaduslike ja majanduslike reformiprotsesside toetamisel asjakohase rahalise ja tehnilise abi kaudu Euroopa naabruspoliitika abisaajariikidele; siiski vajavad need pingutused jätkuvat lihtsustamist ja korrastamist. ELi toetuse suurendamine naaberriikidele peaks sõltuma põhiseaduslike muudatuste, demokratiseerimise, õigusriigi austamise ja soolise võrdõiguslikkuse alal tehtud edusammudest; Hiljutiste traagiliste sündmuste taustal on edusammudega veelgi kiirem ning nende puhul tuleb tagada, et täielikult järgitakse inimõigusi ning et asjaomased riigid annavad kõigi usuliste ja etniliste vähemuste hulka kuuluvatele isikutele täieliku kodakondsuse;

8.

tõstab esile asjaolu, et kohalik ja piirkondlik tasand täidab põhilist rolli toetusprogrammide ja -vahendite nõuetekohasel prognoosimisel, kavandamisel, rakendamisel ja järelevalves; märgib ka, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema hõlpsam juurdepääs rahastamisele ning et kaasnevad mehhanismid ja menetlused vajavad lihtsustamist;

9.

rõhutab, et riigi tasandist madalamal tasandil tuleb edendada tugevat ja demokraatlikku valitsemist; juhib tähelepanu kohaliku demokraatia küsimusele partnerriikides ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tööga seotud probleemidele. Komitee toetab sellest tulenevalt detsentraliseerimist, eriti maksunduse valdkonnas, ning soovitab toetada ka alt-üles suunatud algatusi ja tunnustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli vajalike riigisiseste reformide läbiviimisel;

10.

rõhutab, et 2013. aastat iseloomustasid tohutud muutused Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud piirkonnas. Euroopa naabruspoliitika eesmärk on arendada erilisi suhteid ELi ja konkreetsete naaberriikide vahel, et tugevdada seejuures turvalisust, heaolu ja naabrussuhteid. Mõned neist eesmärkidest täideti eelmisel aastal. Samuti on kogetud mitmeid suuremaid tagasilööke. Euroopa naabruspoliitika tuleb tervikuna kriitiliselt üle vaadata, et hinnata, kuivõrd ta on oma praegusel kujul asjakohane;

11.

positiivsest küljest on kiirenenud demokraatlike reformide tempo mõningates lõunapoolsemates naaberriikides, nt Tuneesias ja Marokos, teatud määral ka Egiptuses. Lisaks kiideti 2013. aasta novembris heaks assotsieerimislepingud (sealhulgas neis sisalduvad dokumendid põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta) kahe idapoolse naaberriigi Gruusia ja Moldovaga, ja seejärel 2014. aastal Ukrainaga. Esimese kahe riigiga sõlmitud lepingute allakirjutamisega kulmineerus pikaajaline läbirääkimisprotsess, moodustades aluspõhja, millelt jätkata tööd neis lepingutes sätestatud kohustuste rakendamise ajakava koostamiseks;

12.

täheldab siiski, et 2013. aasta oli ka märkimisväärse poliitilise ebastabiilsuse ja sotsiaal-majanduslike kriiside periood paljudes Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides. Riigi ja piirkondliku tasandi turvalisuse ohud (nii lõuna- kui ka idapoolsetes Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides) on muutunud suuremaks. Dramaatilised sündmused Ukrainas, kodusõda Süürias ning Iisraeli ja Palestiina konflikti teravnemine viitavad sellele, et tugeva kohaliku ja piirkondliku mõõtmega järjepideva Euroopa poliitika rakendamise väljakutse muutub veelgi keerulisemaks;

13.

kutsub üles võtma asjakohaseid meetmeid, et aidata kohalikel omavalitsustel toime tulla humanitaarkriisidega, eelkõige pagulastelainetega, mille põhjuseks on paljudes Euroopa naabruspoliitika riikides, hetkel peamiselt Süürias ja Ukrainas tekkinud ebastabiilsus. Sisseränne, eriti Vahemere piirkonnas, vajab juhtimist pikaajalise ja kõikehõlmava lähenemisviisi alusel, kaasates aktiivselt kõik liikmesriigid, sealhulgas ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ning mitte üksnes liikmesriigid, mis on geograafiliselt asjaomased. ELi välispiiridel asuvad riigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused peaksid saama asjakohast toetust nende piiride valvamisel ja hädaolukordadele reageerimisel, sealhulgas ka sisserände põhjustatud tervishoiualased hädaolukorrad;

14.

märgib, et Euroopa naabruspoliitika eri riikides vahel esineb vajalike poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike reformide läbiviimise ajakavades ja reformide läbiviimise poliitilises tahtes väga suuri erinevusi. Algatused Euroopa naabruspoliitika raames tuleks seetõttu kohandada asjaomaste valitsuste reaalsele valmisolekule teha vajalikke muudatusi ja süvendada suhteid ELiga, samuti nende tahtele reforme edendada ja neile avalikku toetust tagada. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendavad selles osas keskset rolli, kuid sõltuvad sageli riigi keskvalitsusest – sellegipoolest tuleks nad lugeda peamisteks osalejateks;

15.

nõustub, et ELi jaoks on esmatähtis demokraatia rajamine naaberriikides. Demokratiseerimine ja detsentraliseerimine on sotsiaal-majanduslikuks arenguks äärmiselt olulised ning neil on idapartnerluse piirkonnas ja Vahemere piirkonnas toimuvate ümberkorraldusprotsesside jaoks põhimõtteline tähtsus. Euroopa naabruspoliitika on suurepärane algatus nende protsesside toetamiseks ning CORLEAP ja ARLEM on asjakohased platvormid partnerluse ja avatuse edendamiseks demokraatia ja kodanikuühiskonna ülesehitamise käigus;

16.

toetab täielikult mõtet esitada ühisteatises soovitus, et Euroopa naabruspoliitika võiks jätkata toimimist partnerite vajadustele vastava atraktiivse koostööalgatusena. Mõistagi peaks EL tegutsema Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide strateegilise partnerina, aidates neil majandusarengut juhtida ja paremat valitsemist saavutada, austades seejuures nende suveräänsust;

17.

tuletab meelde, et tulevane ELi liikmesus on üks peamisi stiimuleid, mida EL peab partnerriikidele reformide algatamiseks pakkuma. Seega on ülioluline, et seda vahendit kasutatakse asjakohasel, läbipaistval ja realistlikul moel, sõltuvalt kõnealuse riigi konkreetsest olukorrast;

18.

tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on demokraatlike protsesside kujundamisel keskne roll. Nad on strateegilised partnerid hea valitsemistava protsessis ja kasuliku arengu saavutamisel ning täidavad olulist osa ka ELi välispoliitikas;

19.

rõhutab samas vajadust hinnata Euroopa naabruspoliitika tulevast rakendamist ka selle alusel, mil määral on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende esindajad riigiülesel tasandil kaasatud. Käesolevas teatises see vaatenurk puudub;

20.

rõhutab, et naabruspoliitika kahepoolset mõõdet on tarvis rikastada piirkondlike ja mitmepoolsete koostööalgatustega, mis põhinevad sellise mehhanismi kehtestamisel, millega toetada koostööd ELi ja naaberriikide vahel, aga ka konkreetsete riikide vahel. See võiks toimuda koostöösidemete parandamise ja tugevdamise kaudu olemasolevate ELi algatuste kontekstis Euroopa piirkondade ja piirkondlike võrgustike vahel, mis asuvad nii ELis kui ka sellest väljaspool;

21.

märgib, et Euroopa naabruspoliitika on interaktiivne algatus, mille tõhus rakendamine nõuab eri valitsemistasandite kõigi sidusrühmade kaasamist ja omavahelist koostööd. Alles siis suudavad Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, kes soovivad sisereforme läbi viia, teha ELiga tõhusat koostööd ja oodata ELilt poliitilist toetust, laiaulatuslikumaid kaubanduslepinguid, viisakorra lihtsustamismeetmeid ning tehnilist ja rahalist abi;

22.

märgib, et lahknevused naaberriikide suhtumises reformide läbiviimisse ja ELiga tihedate sidemete loomisse, aga ka konkreetsete Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide hiljutiste probleemide mitmekesisus tähendab seda, et EL peab hakkama naabruspoliitikas kasutama üksikjuhtumile kohandatud lähenemisviisi mitte üksnes seoses selle geograafilise mõõtme (lõuna- ja idasuuna), vaid eelkõige seoses iga konkreetse partnerriigiga seotud ootuste, võimaluste ja ülesannetega;

23.

nõustub, et EL peaks investeerima valdkondlikesse, temaatiliselt struktureeritud rahastamisvahenditesse. Selline lähenemisviis soodustab parimate tavade laialdasemat vahetamist ning arengustrateegiate kindlaksmääramist peamistes valitud poliitikavaldkondades, näiteks avaliku halduse reformimine, rahanduse detsentraliseerimine ja territoriaalne koostöö;

24.

soovib rõhutada, kui tähtis on toetada tugevama demokraatia ülesehitamist ja poliitiliste reformide läbiviimist partnerriikides. Ei ole mingit kahtlust, et piirkondades ja piirkondade poolt rakendatav naabruspoliitika võib olla tõhus vahend, mille abil propageerida ELi põhiväärtusi: inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõiguste austamist, sealhulgas ka vähemuste õiguste austamist;

25.

kutsub üles pöörama erilist tähelepanu sellele, kui oluline ja kasutoov on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine ELi ja naabruspoliitikaga hõlmatud riikide konkreetsetesse koostööprojektidesse. Poliitikameetmete eesmärkide saavutamise edukus sõltub tõepoolest suurel määral piirkondlikust arengutasemest ning eri riikide võimest valitseda tõhusalt kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

26.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse Regioonide Komitee ja selle liikmete soovitusi ja kogemusi, et toetada poliitiliste ja majanduslike muutuste protsesse partnerriikides ning tõhusamat koostööd kõigil valitsemistasanditel;

27.

rõhutab, et vähetähtis pole ka eri riikide välispoliitika mitmetasandiline iseloom. Selle peamine väljakutse on sünergia loomine eri riikide ja riigi tasandist madalamate tasandite välispoliitilistes mõõtmetes. Selles mõttes on CORLEAP ja ARLEM ideaalsed foorumid, mis võimaldavad vajadusi kindlaks teha ja kogemusi vahetada;

28.

soovib rõhutada, et tänu oma rahvusvahelistele sidemetele ja aktiivsele osalemisele majanduselus aitavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused hoogustada majandus- ja sotsiaalarengut, mis on Euroopa integratsiooni üks põhieesmärk. Seda silmas pidades tuleks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasata Euroopa naabruspoliitika kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise protsessidesse, eriti valdkondades, kus neil on otsesed pädevused ja kogemused;

29.

on teadlik sellest, et enamikus Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides on keskne tähtsus institutsioonilise ja haldussuutlikkuse ülesehitamisel. Selle poliitikamõõtme põhiaspekt puudutab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Seepärast peaks Regioonide Komiteel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olema tähtis roll institutsioonide väljaarendamise terviklike programmide koostamisel ja rakendamisel. Need programmid on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide algatus selleks, et toetada institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamist idapartnerluse riikides;

30.

innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema koos riikide keskvalitsustega ELi ja partnerriikide poolt heakskiidetud assotsieerimislepingute, strateegiadokumentide ja tegevuskavade koostamises ja kohaldamises;

31.

rõhutab, et väga tähtsad on hästi koordineeritud alt-üles suunatud algatused ning toetus ELi ja naabruspartnerlusega hõlmatud riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostööle, mis aitab toetada kohaliku demokraatia ja kodanikuühiskonna struktuuride väljaarendamise protsessi;

32.

usub, et on mõtet toetada algatusi valdkondades, mis pakuvad praktilist huvi naabruspartnerlusega hõlmatud riikide linnadele ja piirkondadele ning mida saavad rakendada riigi tasandist madalamate tasandite omavalitsused, nt partnerlinnade vaheline, aga ka piiriülene, kultuurialane, majanduslik jne koostöö;

33.

arvab, et demokraatlikke haldusreforme keskvalitsuse tasandil tuleks täiendada kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmetega. See on väga oluline institutsioonilise suutlikkuse loomise ning ELiga edaspidi sõlmitavate lepingute kohaldamise puhul, nt assotsieerimislepingud või põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade väljaarendamine;

34.

rõhutab, et ELi rahastamise põhieesmärk peaks olema piirkondlik areng partnerriikides ja rahastamisele tuleb seada selgelt määratletud kasutuskriteeriumid, mis põhinevad kindlaksmääratud ja heakskiidetud piirkondlikel arengustrateegiatel, konkreetsetel eesmärkidel ja tulemustel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning kodanikuühiskond peaksid olema sellise rahastamise järelevalvega seotud organites asjakohaselt esindatud;

35.

kutsub üles looma mõlemas Euroopa naabruspoliitika mõõtmes mehhanisme, mis soodustavad vahetut dialoogi, teabevahetust ja teadmiste edasiandmist ning millest saavad kasu naabruspoliitikaga hõlmatud riikide kohalikud ja piirkondlikud tasandid (nt sarnaselt praeguse kohalike omavalitsuste programmiga (Local Administration Facility, LAF));

36.

tahab näha, et ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide samalaadsed organid kasutaksid omavahel tõhusamalt selliseid toetusvahendeid nagu mestimine ja TAIEX, et toetada Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riike tõhusate ja ajakohaste haldusstruktuuride arendamisel, sh ametiasutustevahelise tiheda koostöö abil, milles nähakse ühena kesksetest elementidest ette ka ametnike lähetused liikmesriigi ametiasutuse ja naabruspoliitikaga hõlmatud riigi ametiasutuse vahel. Lisaks sellele võiksid ELi piirkonnad suurendada oma rolli selliste ajavahemikul 2014–2020 läbiviidavate kolmandatele riikidele keskenduvate ELi programmide võimalike osalejate toetamisel nagu, nt IPA II (ühinemiseelse abi rahastamisvahend), ja programmi „Horisont 2020” rahvusvaheliste suhete osa ja ELi programmid, milles osalevad nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid, nt 2007.–2013. aasta ENPI CBC MED programm, mis jätkab piiriülese koostöö rahastamist ka 2014.–2020. aastal ENI CBC MED programmi raames;

37.

on veendunud, et Regioonide Komitee tihedam kaasamine temaatiliste platvormide töösse võimaldaks kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel meetmeid tõhustada ja kvaliteetsemaid tulemusi saada. Komiteel on selles osas tõepoolest keskne roll tänu oma täiendavale iseloomule ning CORLEAPi ja ARLEMi tehtud otsuste toetamisele;

38.

toonitab Regioonide Komitee pühendumust Euroopa Komisjoni ja selle talituste nõustamisele ELi toetuse saamise kriteeriumide ja taotlemiskorra kujundamisel, et tagada ELi rahastamise kättesaadavus ja kasulikkus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides; siiski ei tohi need kriteeriumid tähelepanuta jätta, et Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide kohalikud omavalitsused peavad hakkama rohkem vastutama nii organiseerimise kui ka tulemuste eest;

39.

peab oluliseks, et ELi pingutused kestvate poliitiliste ja haldusstruktuuride loomiseks hõlmaksid ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatele mõeldud koolitusprogramme (kohapeal või kaugõppes), et parandada ametnike kutseoskusi ja võimaldada rahastamise tõhusat kasutamist;

40.

meenutab Regioonide Komitees juba käimasolevaid projekte võimu detsentraliseerimise jälgimiseks ja hindamiseks naabruspoliitika riikides. Neid vahendeid, sealhulgas ka veebipõhist platvormi saaks kasutada tulevikus mitte ainult teabeallikana, vaid ka alusena uute prioriteetide väljatöötamisel või olemasolevate muutmisel;

41.

arvab, et teavet olemasolevate ELi rahastamisprogrammide ja toetuse taotlemiskorra kohta tuleks Euroopa naabruslepinguga hõlmatud riikides pakkuda kõigile asjast huvitatuile. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused omalt poolt peaksid edastama asjakohastele riiklikele ja piiriülestele partneritele oma vajadused koolituse ja muude meetmete järele, millega toetada head valitsemistava kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Tõhus teabevahetus ja dialoog partnerite vahel peaks olema see, mis Euroopa naabruspoliitikat koos hoiab;

42.

soovitab koostada e-juhendi Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest ja pakutavatest rahastamisvahenditest, mis on suunatud ja kättesaadav kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele Euroopa naabruspoliitika riikides ning põhineb olemasoleval Inforegio piirkondliku poliitika veebilehel. Seda juhendit saaks kasutada selge ja ajakohase teabe pakkumiseks nii ELi kui ka partnerriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

43.

viimaks kutsub Euroopa välisteenistust üles määrama igasse ELi esindusse Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides kontaktisikud, kes ühest küljest võiksid asukohariigi territoriaalsetele organisatsioonidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele pakkuda teavet riigi tasandist madalamate tasandite kavandatavate ja olemasolevate algatuste kohta, teisest küljest aga edastaksid Regioonide Komitee sõnumeid partneritele Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides.