52014DC0153

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA ÜLEMKOGULE

2014. aasta aruanne kaubandus- ja investeerimistõkete kohta

1. Sissejuhatus

Sarnaselt kolme eelmisega käsitleb ka 2014. aasta aruanne kaubandus- ja investeerimistõkete kohta (edaspidi „aruanne”) põhilisi Euroopa Liidu ettevõtete ees seisvaid tõkkeid ELi strateegiliste partnerriikide, s.o Hiina, India, Jaapani, Mercosuri,[1] Venemaa ja Ameerika Ühendriikide (USA) turgudel. Aruande peamine eesmärk on tõsta teadlikkust peamiste kaubandust piiravate meetmete kohta ning rõhutada sihipärase ja kooskõlastatud tegevuse tähtsust selliste tõkete käsitlemisel.

Käesolevas neljandas aruandes antakse ülevaade edusammudest, mis on saavutatud eelnevates aruannetes määratletud tõkete puhul ning analüüsitakse ka tervet rida uusi, tõsist muret tekitavaid meetmeid. Vaatamata märkimisväärsele edasiminekule paljude kaubandust piiravate meetmete osas, on mõned tõkked siiski alles ning EL peab oma strateegilistelt partneritelt tungivalt nõudma nende kaotamist. Paljud tõketest on seotud kohaliku tootmissisendi kasutamise nõudega, mida sageli kehtestavad tärkava turumajandusega riigid (eelkõige Hiina, India ja Brasiilia).

ELi jõustamismeetmed, mille hulka käesolev aruanne kuulub, on täienduseks ELi ambitsioonikale läbirääkimiskavale, et ELi tööstuse osalemise kaudu rahvusvahelises tarneahelas toetada aktiivselt liidu üldist tööhõive ja majanduskasvu strateegiat. Oleme majanduskriisist järkjärguliselt üle saamas ja seetõttu on eriti oluline, et meie strateegiliste partnerite ekspordi- ja investeeringuturgudel valitseksid avatud ja ausad tingimused. ELi turulepääsu strateegia raames tegeleb komisjon aktiivselt oluliselt suurema kaubanduspartnerite grupiga, et ELi ettevõtetel oleks kergem ka neile turgudele pääseda.

Kauplemistingimused peaksid paranema ka tänu nn Bali paketi vastuvõtmisele WTO 9. ministrite konverentsil 2013. aasta detsembris, millega kehtestatakse uued mitmepoolsed kaubanduse hõlbustamise eeskirjad[2]. Käimas on mõnepoolsed teenuskaubanduse lepingu alased läbirääkimised, samuti läbirääkimised infotehnoloogia lepingu reguleerimisala laiendamise üle, kuigi viimased peatati 2013. aasta novembris. 2014. aasta jaanuaris Davosis toimunud Maailma majandusfoorumil lubasid EL ja veel 13 WTO liiget algatada mõnepoolsed läbirääkimised keskkonnasõbralike kaupadega kauplemise liberaliseerimiseks.

Lisaks mitme- ja mõnepoolsetele läbirääkimistele on ELil põhjalik ja ambitsioonikas kahepoolsete suhete arendamise plaan selleks, et avada kolmandate riikide turgusid. Ülitähtsad on Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse alased läbirääkimised USAga. Põhjalik ja kaugeleulatuv Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse leping, mis sisaldab rangeid koostöö ja õigusliku sidususe eeskirju reguleeritavates küsimustes, võib aidata kaotada endiselt ELi ettevõtete tegevust USAs takistavaid mittetariifseid tõkkeid. Samuti oleks ELi eksportivale tööstusele kasu sellest, kui leping saaks paljudes valdkondades aluseks üleilmsetele standarditele, mida kolmandad riigid võiksid eeskujuks võtta.

Kahepoolsed läbirääkimised Jaapaniga kulgevad plaanipäraselt. 2014. aasta jaanuaris Brüsselis peetud neljanda kõnelustevooru ajal arutasid pooled juba üksteise ettepanekuid tulevase vabakaubanduslepingu teksti kohta. EL paneb endiselt tugevat rõhku mittetariifsetele tõketele, mis piiravad oluliselt ELi ettevõtete turulepääsu mitmetes Jaapani majandussektorites.

18. oktoobril 2013 jõudsid lõpule poliitilise tasandi läbirääkimised Kanadaga ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks. Peruu ja Colombiaga sõlmitud kaubanduslepinguid kohaldatakse ajutiselt: Peruuga alates 1. märtsist 2013 ja Colombiaga alates 1. augustist 2013. ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu kaubandussamba osa kohaldatakse ajutiselt alates 2013. aastast. 29. novembril 2013 parafeerisid Gruusia ja Moldova ELiga assotsiatsioonilepingud, sh põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud; Ukraina ja Armeenia aga otsustasid assotsiatsioonilepingut hetkel mitte parafeerida.

Lisaks peab EL vabakaubanduslepingute sõlmimiseks läbirääkimisi rea kolmandate riikide ja piirkondadega, näiteks Mercosuri, India, Malaisia, Vietnami, Tai ja Marokoga. EL ja Singapur parafeerisid vabakaubanduslepingu 20. septembril 2013; Indoneesia ja Filipiinidega ollakse alles ettevalmistava etapi alguses, et selgitada välja tulevaste vabakaubanduslepingute alaste läbirääkimiste ulatust ja eesmärkide taset. Mehhikoga on käimas kõnelused eesmärgiga uurida olemasoleva vabakaubanduslepingu ajakohastamise võimalusi.

EL jätkab ka jõupingutusi 1. juulil 2011 jõustunud ELi ja Lõuna-Korea vahelise vabakaubanduslepingu täielikuks ja tõrgeteta rakendamiseks[3].

Arvestades ELi kaugeleulatuvaid läbirääkimiste kavasid on seda olulisem, et läbirääkimistega saavutatud kaubavahetusvõimalused annaksid tulemuseks ka tegelikud kaubavood. Seepärast juhitakse 2014. aasta aruandega tähelepanu kõige olulisematele strateegiliste partnerite poolt püstitatud turulepääsu tõketele.

Lähemalt tegeleb nimetatud tõketega ELi turulepääsu strateegia tänu pidevale olulisemate tõkete valimise ja nende tähtsuse järgi reastamise protsessile: kindlaks on määratud 220 turutõket 32 kolmandas riigis. Hiljuti alustas komisjon analüüsi, et arvuliselt välja selgitada ELi edukuse määr olulisemate tõkete kõrvaldamisel. Analüüs näitas, et 2012. aasta oktoobri seisuga oli 220st olulisemast tõkkest 70 puhul saavutatud positiivne lahendus, mis andis aastas ELile kokku ligikaudu kaks miljardit eurot üldist kasu.

Veel avaldab komisjon regulaarselt aruannet potentsiaalselt kaubandust piiravate meetmete kohta[4]. Perioodi 2012. aasta maist kuni 2013. aasta maini käsitlevas kümnendas aruandes märgiti, et G20 liikmed olid kehtestatud 154 uut tõket ja üksnes 18 tõket oli kõrvaldatud. Kokku arvatakse potentsiaalselt kaubandust piiravate meetmete arvu küündivat nüüd 688ni.

Seoses investeeringutega näitavad hiljutised arengud üha enamates kolmandates riikides ELi investorite jaoks murettekitavaid tendentse. Väga sageli on tegemist mõne ELi liikmesriigiga sõlmitud investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu rikkumisega, sh eriti selliste sammudega, mis võrduvad investori sundvõõrandamisega, välisinvestori eduka ettevõtte de facto või isegi de iure taasriigistamisega. Mitmed (näiteks Argentina ja Venemaaga seotud) nõuded on lahendamisel rahvusvahelise kohtualluvuse korras ja mõnel juhul on saavutatud positiivne lahendus (vt punkt 2.1 Argentina/Repsoli kohta). Lisaks on investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingute ülesütlemine või ülesütlemise kavatsused mõningate riikide poolt mõjutanud negatiivselt nende riikide investeerimiskliimat ja atraktiivsust ELi ettevõtete investeeringute sihtkohana. Erilist muret valmistab Lõuna-Aafrika Vabariigi otsus üles ütelda investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingud ELi liikmesriikidega ja nende asemele pakutud õigusakti eelnõu, mis ei taga investoritele seniste lepingutega samaväärset õiguskindlust ega prognoositavust.

2. 2013. aastal turulepääsu ja investeerimistõkete suhtes võetud ELi meetmete tulemuslikkus

2013. aasta aruandes nimetatud arvukaid tõkkeid strateegiliste partnerite turgudel käsitleti kahepoolsetes suhetes esmajärjekorras, sest neil on suur tähtsus ELi ettevõtetele, aga sageli ka süsteemsem mõju. Seetõttu on komisjon ja liikmesriigid neid küsimusi kahepoolsetel kohtumistel järjekindlalt tõstatanud, sageli kõige kõrgemal poliitilisel tasemel.

Paljude 2013. aasta aruandes mainitud tõkete puhul on saavutatud märkimisväärset või osalist edu. Neil juhtudel mängis põhirolli ELi tegevus turulepääsu strateegia alusel. Ülejäänud juhtudel aga ei saa meie jõupingutustest hoolimata edusamme täheldada. Venemaaga seoses väärib märkimist, et ka pärast WTOga liitumist 2012. aasta augustis takistab pääsu selle riigi turule endiselt hulk tõkkeid. Sarnaselt varasemate aruannetega tutvustatakse käesolevas aruandes ka mõningaid uusi olulisi tõkkeid.

2.1 ELi 2013. aasta edusammud

2013. aastal kõrvaldati täielikult või osaliselt märkimisväärne arv kolmes eelmises aruandes esitatud tõkkeid.

Hiina

Hiinas on astutud olulisi samme ettevõtja-sõbralikuma investeerimispoliitika suunas. 27. septembril 2013 avaldas riiginõukogu teatise (Guo Fa (2013) nr 38), millega loodi Hiina (Shanghai) vabakaubanduspiirkond. Kuigi tegemist on avanemise ja reformiprotsessi piiratud ja suunatud eksperimendiga, võib sellest ehk saada esimene samm investeerimistõkete leevendamise suunas. Varemgi on sellistest väikese ulatusega katsetest kasvanud välja suuremad reformid.

21. novembril 2013 toimunud 16. ELi ja Hiina tippkohtumisel alustasid pooled ametlikke läbirääkimisi laiaulatusliku kahepoolse investeerimiskokkuleppe sõlmimiseks, mis hõlmaks nii investeeringute kaitset kui ka turulepääsu. Sellest ELi ja Hiina investeerimiskokkuleppe ettepanekust saaks esimene üksnes investeeringuid käsitlev leping, mille üle EL Lissaboni lepingust tuleneva uue pädevuse alusel läbirääkimisi peab. Hiina on lubanud investeerimisläbirääkimistel ELiga lähtuda nn negatiivse loetelu põhimõttest.

Hiina on rakendanud ka WTO apellatsioonikogu 31. jaanuari 2012. aasta positiivset otsust tooraine ekspordi piirangute kohta. 13. märtsil 2012 Hiina vastu algatatud teine WTO menetlus seoses piirangutega haruldaste muldmetallide, volframi ja molübdeeni ekspordile on praegu veel pooleli. WTO vaekogu lõpparuanne peaks valmima 2014. aasta alguses.

Seoses Hiinas toodetud piirkondlikele õhusõidukitele antava käibemaksuvabastusega teatas Hiina rahandusministeerium 9. septembril 2013 ELile, et tunnistas kehtetuks 2000. aasta ringkirja nr 51 ja 2002. aasta ringkirja nr 97, mis vabastasid käibemaksust Hiinas toodetud piirkondlike õhusõidukite erimudelite müügi. Juhul kui teade kinnitust leiab, aitab see kaotada piirkondlike õhusõidukite importi pikka aega takistanud diskrimineerimist. ELi ettevõtjate õiguskindluse tagamiseks palus EL esitada Hiinal väljakuulutatud meetmeid tõendavad dokumendid.

Rahvusvaheline ekspordikrediidi töörühm pidas 2013. aastal kolm koosolekut; septembrikuise võõrustajaks oli EL. Töörühm tegeleb ekspordi rahastamistingimuste ja -subsiidiumidega – need teemad on ELi ja Hiina vahelistes suhetes eriti olulised. Esimesena alustati läbirääkimisi laevade ja meditsiiniseadmete krediidieeskirjade üle, eesmärgiga kehtestada rahvusvahelise parima tavaga kooskõlas olevad rahvusvahelised ekspordi rahastamise eeskirjad.

Hiina kehtestas 24. mai 2013. aastal logistika- ja laevandussektorit mõjutavad diskrimineerivad tolli- ja maksumeetmed, kui rahandusministeerium ja maksuamet esitasid uue käibemaksualase ringkirja transpordisektorile, millega laiendatakse ettevõtte tulumaksult käibemaksule ülemineku pilootprojekti (B2V) kogu riigile. Ringkiri nr 37 jõustus 1. augustil 2013. Ekspediitorid ei tohi enam teatud kulusid, näiteks rahvusvahelise kaubaveo kulusid, oma maksubaasist maha arvata ja peavad klientidelt kogutud brutotuludele (mis sisaldavad ka kaubaveokulusid) kohaldama 6 %-list käibemaksumäära ja 0,8 %-list kohalikku lisamaksu. Sektoris tegevate välismaiste ettevõtjate hinnangul läheb meede nende kaubaveoärile maksma üle 2 miljoni euro nädalas.

Selle tõsise probleemi lahendamiseks alustas EL koos kohalike partneritega konstruktiivseid kõnelusi Hiina võimudega. 12. detsembril 2013 andsid rahandusministeerium ja maksuamet välja ühise ringkirja, millega kõrvaldati ringkirja nr 37 diskrimineeriv mõju ja vabastati logistikasektor uuesti käibemaksust ja lisamaksust.

India

India valitsus peatas 2012. aastal kehtestatud korra rakendamise, mille kohaselt eelistati hankemenetlustes julgeolekukaalutlustel kodumaal toodetud elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmeid. Kavandatava ning juba ka vastu võetud korra kohaselt tulnuks riigil, aga mis eriti murettekitav, ka erasektoril (näiteks telekommunikatsiooniteenuste pakkujatel), julgeoleku mõttes oluliste elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete hankimisel eelistada kodumaiseid tooteid. See oleks olnud ettevõtetele märkimisväärne koorem. Kuigi riigihangetega seonduvaid reegleid ei ole kehtetuks tunnistatud, vaid vaadatakse uuesti läbi, vabastatakse erasektor 2013. aasta juulikuise teate kohaselt sõnaselgelt (nii protsendipõhisel kui ka muul viisil) kodumaise toodangu eelistamise nõudest julgeolekukaalutlustel. 23. detsembril 2013 võttis India vastu uue eelistuste poliitika elektroonikaseadmetele, milles tõepoolest ei mainita enam julgeolekukaalutlusi ning käsitletakse ainult riigihankeid. EL töötab järjekindlalt selle nimel, et kaotataks põhjendamatud kohaliku tootmissisendi kasutamise nõuded.

India on ka kahel korral edasi lükanud kohustusliku telekommunikatsiooni võrguelementide turvalisuse testimise ja sertifitseerimise nõuet, mis nüüd hakkab kehtima 1. juulil 2014. Vaatamata sellele nõuab EL jätkuvalt, et India lähtuks telekommunikatsiooniseadmetele nõuete kehtestamisel asjakohastest rahvusvahelistest turvalisuse normidest ja tunnustaks välismaiste laboratooriumide väljastatud testimisaruandeid ja sertifikaate.

Seoses uute kohustuslike riigi normidega terasetoodetele ja India standardiameti poolse terasetoodete sertifitseerimisega on India teatavate terastoodete kohustusliku sertifitseerimise nõude jõustamise edasi lükanud 2014. aasta aprillini. Lisaks vabastati 2013. aasta augustis sertifitseerimise kohustusest asjakohastel tingimustel mõned tooted, mida tarnitakse otse suurprojektidele (sektorid hõlmavad taristut, naftatööstust, kõrgtehnoloogial põhinevat töötlevat tööstust, tuumareaktoreid, kaitsetööstust, keemia- ja naftakeemiatööstust ja väetiste tootmist). Siiski on veel probleeme registreerimisega.

India on ka ametlikult 3. jaanuarini 2014 edasi lükanud 15sse kategooriasse kuuluvate infotehnoloogia- ja tarbeelektroonika toodete kohustusliku registreerimise tähtpäeva (varasem tähtpäev oli 3. aprill 2013). 2013. aasta mais saadetud teate kohaselt hakati „kuni täiendava teatamiseni” tunnustama teste, mis on läbi viidud IECEE CB[5] kavas osalevate välismaiste sertifitseerimisasutuste või ILAC MRA[6] alusel väljastatud rahvusvahelise akrediteeringuga laboratooriumide poolt. Oluline on tagada, et ka tegelikkuses ei nõutaks täiendavate kohustuslike testide tegemist India laboratooriumides, sest sellega hakkaks venima turulubade väljastamine tohutule hulgale Indiasse eksporditavatele elektroonikakaupadele ning välisriigi ettevõtete kulud ja turulepääsuks kuluv aeg suureneksid märkimisväärselt. Testimisaruannetele (lühikeste) kehtivusaegade kehtestamine muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Vaatamata välismaiste testimistulemuste tunnustamisele tundub kogu kava olevat liiga koormav, arvestades asjaomaste toodete madalat riskitaset.

India on teinud mõningad muudatused investeerimisreeglites ning lubab nüüd telekommunikatsioonisektorisse ka sajaprotsendiliselt välismaises omanduses olevaid ettevõtteid. Positiivse lahenduse said ühte kaubamärki hõlmavad investeeringud jaesektorisse. Sektori avanemise tulemusel ongi mõned Euroopa ettevõtted juba taotlenud ja ka saanud litsentse. Esimese välisriigi ettevõttena Indias on üks Euroopa ettevõte esitanud taotluse mitut kaubamärki hõlmavale jaelitsentsile.

Brasiilia / Argentina

Brasiiliaga seoses saavutati edu ühtse välise tollitariifi (CET) saja ajutise erandi osas. Erandeid hakati kohaldama alates 2012. aasta septembrist ning kohaldamine lõpetati 2013. aasta oktoobri lõpus. Veelgi olulisem on, et 2013. aasta alguseks kavandatud uut saja erandiga loetelu siiski ei kehtestatud.

Seoses Brasiilia poolt teatud kohaliku tootmissisendi kasutamise nõuetele vastavatele kodumaistele mootorsõidukite ja elektroonikaseadmete tootjatele võimaldatavate diskrimineerivate maksusoodustustega esitas EL 19. detsembril 2013 WTOle taotluse vaidluste lahendamise menetluse algatamiseks[7].

Argentinas kaotati 2013. aasta jaanuaris mitteautomaatsed litsentsid (välja arvatud jalgratastele), kuid teised kaubandust ja importi piiravad meetmed on endiselt kasutusel, sh eelnevalt kinnitatud importööri deklaratsiooni (DJAI) esitamise kohustus kogu impordi puhul. ELi, USA ja Jaapani taotlusel loodi 2013. aasta mais WTO vaidluste lahendamise vaekogu, et uurida eelnevalt kinnitatud importööri deklaratsiooniga seotud küsimusi ja teisi mitteametlikke importi piiravaid meetmeid, näiteks importööridele kehtestatud impordi tasakaalustamise nõudeid[8]. Argentina on kehtestanud ka piirangud seoses välisvaluuta, dividendide ja kasutustasude ülekandmisega; piirangutest on saanud oluline majanduspoliitika kujundamise ja näiteks vahetuskursi ohjamise vahend. Argentina kohaldab piiranguid ka edasikindlustusteenuste sektoris.

2012. aasta aprillis sundvõõrandas Argentina valitsus 51 protsenti Hispaania naftafirma Repsoli Argentinas asuvast üksusest YPF, maksmata selle eest piisavat ja õigeaegset kompensatsiooni. Repsol taotles sundvõõrandamisel kompensatsiooni selle eest, et kaotas suure osa oma naftatoomise võimsusest ja varudest. 2013. aasta novembri lõpus leppisid Argentina ja Repsol põhimõtteliselt kokku kompensatsiooni maksmises, kohtuasjadest loobumises ning kompensatsioonisumma väljaselgitamise protsessis. Alanud on läbirääkimised lõpliku kokkuleppe üksikasjade üle.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid on laiendanud nende ELi liikmesriikide ja piirkondade loetelu, mis tunnistatakse vabaks sigade klassikalisest katkust, linnugripist, Newcastle’i haigusest ja osaliselt sigade vesikulaarhaigusest. Pärast mitu aastat kestnud arutelusid avaldati 2013. aasta lõpul viimane veiste spongioosset entsefalopaatiat käsitlev eeskiri. EL eeldab, et varsti taastub loomaliha eksport USAsse. Kuid mõne ELi liikmesriigi suhtes pole ikka veel loomataudidele hinnanguid antud vaatamata sellele, et vastavalt ELi ühtlustatud õigusaktidele on neil ühesugune staatus loomataudide suhtes. Selle asemel, et kohelda liikmesriike eraldi, peaksid USA imporditingimused arvestama tegelikkust ehk ELi ühtsust ja ühtset turgu, samuti ELi poolt õigeaegselt vastu võetud loomatervishoiu alaseid otsuseid ja rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide (näiteks rahvusvahelise episootiaameti) kehtivaid eeskirju. ELi loomsete saaduste, näiteks A kategooria piimatoodetest, elusatest kahepoolmelistest molluskitest ja väikemäletsejalistest saadud toodete eksporditaotluste rahuldamist tuleb kaua oodata. ELile valmistavad muret ka väga pikad viivitused teiste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamist nõudvate ELi ekspordiartiklite käsitlemisel (näiteks õunad, pirnid, luuviljalised ja paprika). Käimasolevad Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse alased läbirääkimised võimaldavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid arutada uues kontekstis.

Jaapan

Jaapaniga 2013. aasta aprillis alanud laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimise läbirääkimiste raames on toimunud neli kõneluste vooru. Teatud edu on saavutatud, kuid vaja on veel rohkem tööd teha. Jätkuvad vabakaubanduslepingu ja mittetariifsete tõketega seotud arutelud. Mõne tõkke osas (näiteks mahetoit, alkoholi hulgimüügilitsentsid) on Jaapan juba täitnud vabakaubanduslepingu läbirääkimiste ettevalmistavas etapis toimunud analüüsi käigus kokku lepitud kohustused, teiste tõkete puhul aga andsid analüüs ja vabakaubanduslepingu läbirääkimised osalisi tulemusi (näiteks ravimid, toidulisandid, loomaliha, raadio- ja telekommunikatsiooniseadmete sertifitseerimine, meditsiiniseadmetele lubade väljastamise kord). Näiteks on ELi taotletud 46st toidulisandist 38 toidulisandile juba luba antud, kahe loa väljastamist on oodata 2014. aasta juunis ja ülejäänud kuue puhul toimub hetkel riskihindamine. Edasiliikumine on toimunud ka seoses ELi loomaliha Jaapani turule lubamisega: Jaapan on juba kolmele liikmesriigile andnud loa eksportida alla 30 kuu vanuste loomade liha ja mitme teise liikmesriigi vastavad taotlused on läbivaatamisel.

2.2 Kaotamata turulepääsu tõkked, mis nõuavad täiendavaid ELi meetmeid

Kahjuks on mitmed eelmistes aruannetes kirjeldatud tõkked ikkagi alles ja takistavad oluliselt ELi ettevõtjate turulepääsu[9]. EL võtab turulepääsu strateegia alusel täiendavaid meetmeid, et tagada edasiminek ka nendes küsimustes. Eriti valmistavad muret järgmised kaubandust piiravad meetmed:

Hiina

Ø nn omamaise innovatsiooni poliitika;

Ø kohaliku tootmissisendi kasutamise nõuded;

Ø infoturbega seotud tõkked, sh äriliselt kasutatava krüpteerimise eeskirja muutmine;

Ø kosmeetikatoodete eeskirjad;

India

Ø India standardiameti rehvide sertifitseerimise kord;

Ø sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alased küsimused (näiteks sealiha, veiste geneetiline materjal, taimed ja taimsed saadused);

Brasiilia /Argentina

Ø Argentina: kohaliku tootmissisendi kasutamise nõuded;

Ø Brasiilia ja Argentina: meetmed, mis takistavad merendusalaste teenuste osutamist Mercosuri riikide vahel.

2.3 Fookuses on Venemaa – üks aasta pärast WTOga liitumist

Kuigi Venemaa sai WTO liikmeks 2012. aasta augustis, ei ole ta siiani kõiki WTOga seotud kohustusi täitnud. EL on mures suure hulga tõkete pärast, mis takistavad endiselt ELi ettevõtjate Vene turule pääsemist.

Rohkem kui 150 toote puhul (näiteks liha, rõivad, külmutuskapid, kasutatud sõidukid, autokered, paberitooted ja infotehnoloogialepinguga seotud tooted) on Venemaa ebaõigesti kohaldanud WTO seotud tariife. Osa vigadest parandati 1. septembril 2013, kuid mõnede toodetega, näiteks paberi, autokerede ja põllumajandussaadustega, on ikka veel probleeme.

9. juulil 2013 algatas EL Venemaa vastu oma esimese WTO vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleb sõidukitele kohaldatava taaskasutusmaksu nõudmist imporditud autodelt. 15. oktoobril 2013 võttis Riigiduuma vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt peavad kodumaised autotootjad maksma sama taaskasutusmaksu nagu välismaised tootjad, kõrvaldades nõnda esialgses eelnõus sisaldunud diskrimineerivad elemendid. Sellegipoolest tuleb lähikuudel hoolikalt jälgida seaduse rakendamist ja võimalikke kodumaistele autotootjatele pakutavaid kompenseerivaid meetmeid.

Teatud edusamme on tehtud ELi ja Venemaa vahel Venemaa WTOga liitumise raames sõlmitud kahepoolses puidulepingus kokkulepitud puidu tariifikvootide osas: 4. novembril 2013 tunnistas Venemaa kehtetuks diskrimineeriva eksportööride nimekirja, mida ta seni oli kasutanud. See oli nimekirja mittekuuluvatele ettevõtjatele suureks takistuseks puidu tariifikvootide alusel eksportimisel.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas tekitavad suuri raskusi läbipaistmatud, diskrimineerivad ja ebaproportsionaalsed kontrolli- ja lubade andmise menetlused, ülemäära ranged nõuded antibiootikumide jääkide ja mikrobioloogiliste kriteeriumide osas, pestitsiidide jääkidega seotud eeskirjade mittevastavus WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingule ja muudele rahvusvahelistele normidele ja tavadele. Põllumajandussaaduste ja taimede inspekteerimise ja piirikontrolli tulemused takistavad kaubavahetust iga päev. Venemaa on kehtestanud erimeetmed mitme liikmesriigi suhtes, näiteks jahutatud liha osas, mis hõlmavad teatud tootjarühmade ekspordi peatamist või üldist ekspordikeeldu tervele ELile, kui mõnes liikmesriigis on tuvastatud nõuete rikkumine. Need impordipiirangud mõjutavad negatiivselt ka jae- ja hulgimüüki ning takistavad tarneahela haldamist. 2012. aasta märtsist alates kehtivad Schmallenbergi viiruse tõttu kariloomade ja mäletsejaliste impordipiirangud, samuti piiratakse tapasigade importi.

Tolliliidu raames võttis Venemaa vastu eeskirjad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid reguleerivate tehniliste sätete rahvusvaheliste normide ja tavadega kooskõlla viimiseks. EL esitas tolliliidu partneritele harmoneerimistaotluste loetelu. Seni aga pole tõendeid rakendamise kohta, välja arvatud pestitsiidide puhul.

Tehniliste kaubandustõkete suhtes seisab ELi ettevõtjate ees endiselt hulk sektorite üleseid ja sektoripõhiseid kaubandustõkkeid Venemaa koormavate tehniliste eeskirjade, nõuete mitteläbipaistva rakendamise, mitmete osaliselt kattuvate ja ülemääraste sertifitseerimise, vastavushindamise ja lubade väljastamise menetluste üheaegse kasutamise tõttu, mis ei ole enamasti kooskõlas kaasaegsete rahvusvaheliste eeskirjade ja normidega.

Tehnilised eeskirjad võetakse nüüd vastu Venemaad, Valgevenet ja Kasahstani ühendava Euraasia Tolliliidu tasandil. Sageli ei põhine need rahvusvahelistel normidel ning näevad ette ülemäära koormavad sertifitseerimise, teavitamise ja märgistamise nõuded. Hiljutised näited on seotud tolliliidu tehniliste eeskirjadega tarbekaupade ning lastele ja noorukitele mõeldud kaupade ohutuse kohta (hõlmates muu hulgas tekstiilitooteid, rõivaid ning jalatseid) ning tolliliidu tehniliste eeskirjade projektiga alkohoolsete jookide ohutuse kohta. Lisaks on Venemaa Föderatsioon, alates aafrika sigade katku tuvastamisest metssigadel Valgevene piiri lähedal 24. jaanuaril 2014, keelanud de facto elusate sigade ja sealihatoodete ekspordi kogu ELi territooriumilt. See meede tundub ebaproportsionaalne ja põhjendamatu.

3. 2013. aastal ilmnenud uued olulised tõkked

ELi kangete alkohoolsete jookide ja veini eksport seisis silmitsi uue turulepääsu tõkkega, kui Hiina otsustas 2013. aasta veebruaris hakata nõudma nende toodete ftalaadisisalduse testimist või asjaomaste testide tulemuste esitamist. Siin seisneb peamine mure selles, et kõnealused eksporttooted on kooskõlas ELi õigusaktidega, millega kaitstakse tõhusalt Euroopa tarbijate tervist ja ohutust. Vahepeal on Hiina iga partii testimise nõudeid alandanud. Samas ei ole Hiina veel riskihindamisega lõpule jõudnud, et kehtestada seadusega toiduainetes lubatav ftalaaditase.

Lisaks algatas Hiina 2013. aasta juunis EList imporditud veinide suhtes dumpinguvastase ja subsiidiumidevastase uurimise. Komisjon jälgib käimasolevat protsessi tähelepanelikult ning teeb kõik endast oleneva, et vältida põhjendamatute dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete kehtestamist ELi veinidele.

Indias on uute luksusautode tollimaksu tõstetud 75 %-lt 100 %-le ja üle 800 cm3 mootorimahuga uute mootorrataste tollimaksu 60 %-lt 75 %-le. Need meetmed, nagu ka muude toodete impordimaksude tõstmine, näivad osutavat üldisema poliitika kujundamisele, mis on aga vastuolus India poolt G20 raames võetud kohustusega hoiduda protektsionistlikest meetmetest.

Toiduainete märgistamise nõuete uus tõlgendamine ja rakendamine on põhjuseks, miks suurt hulka imporditud toiduainete partiisid pole Indiasse lubatud. Väljakuulutatud uus lähenemine tähendab seda, et märgistus peab olema päritoluriigis trükitud originaalpakendile, mitte aga kleepsule nagu varem, ning ainult Indiale spetsiifilise teabe võib trükkida kleepsule, mis tollilaos kaubale kinnitatakse.

1. aprillil 2013 alustas Jaapani metsaamet puidukasutuse punktide programmi, millega kaasneb kodumaiste puuliikide eelistamine ja imporditud puidu diskrimineeriv kohtlemine. Algatus seisneb selles, et programmis osalevad tarbijad, kes ostavad vähemalt 50,1 % ulatuses kohalikest puidutoodetest ehitatud uue maja, saavad kuni 300 000 puidukasutuse punkti (millel on vastav rahaline väärtus jeenides; vastav summa eurodes on kuni 2 250 eurot); punkte saab kasutada teatavate kohalike metsandustoodete, põllumajandussaaduste või kalatoodete soetamiseks.

Seni on programmis osalemiseks heaks kiidetud vaid Jaapani puuliike ja tagasi on lükatud kõik välismaiste liikide taotlused, mis on esitatud muu hulgas Rootsist, Austriast ja Rumeeniast. 17. oktoobril 2013 võttis metsaamet vastu uued suunised, millega täpsustati programmis osalemise kriteeriume.

4. Järeldused

Käesolevas aruandes rõhutatakse taas, et mitmesugused tõkked takistavad endiselt juurdepääsu ELi strateegiliste partnerite turgudele. Siiski osutavad viimase aja positiivsed arengud sellele, et sammutakse edu suunas ning et ELi turulepääsu strateegia annab mitmel rindel tulemusi. Samas aga kerkib pidevalt esile uusi tõkkeid ning EL hoiab neil turgudel väga hoolsalt silma peal, et tõkete eemaldamine oleks tõhus ja sihipärane.

Kõiki ELi strateegilisi partnereid kaasava kaugeleulatuva kahepoolsete läbirääkimiste kava kõrval on suure tähtsusega turulepääsu strateegia, mille abil tagatakse, et sõlmitud kahepoolsed lepingud annaksid tulemuseks ka tegelikud kaubavood. Taaskord on tõhusaks osutunud tihe koostöö komisjoni, liidu delegatsioonide, liikmesriikide ja ettevõtjate vahel nii Brüsselis kui ka kolmandates riikides. Seda turulepääsu strateegias sisalduvat partnerluse aspekti tuleks veelgi tugevdada.

Selleks et suurendada jõupingutusi kaubandust piiravate tõkete eemaldamiseks kolmandates riikides, kasutab komisjon kõhklemata ka edaspidi kõiki olemasolevaid turulepääsu strateegia vahendeid, sh kaubandusdiplomaatiat, kõrgetasemelisi kahepoolseid ettevõtmisi, WTO komiteesid ja täpselt suunatud vaidluste lahendamise menetlusi kolmandate riikide poolt võetud kohustuste täitmise tagamiseks.

[1] Brasiilia/Argentina.

[2]Vt http://www.wto.org/english/news_e/news13_e/mc9_06dec13_e.htm.

[3] http://ec.europa.eu/trade/policy/countries-and-regions/countries/south-korea/.

[4] http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2013/september/tradoc_151703.pdf.

[5] Elektriseadmete ja nende komponentide vastavuskontrolli ja sertifitseerimise rahvusvahelise süsteemi (IECEE) akrediteerimisasutuse (CB) kava: http://www.iecee.org/.

[6] Rahvusvahelise laborite akrediteerimise koostööorganisatsiooni vastastikuse tunnustamise leping: https://www.ilac.org/.

[7] http://www.wto.org/english/tratop_e/dispu_e/cases_e/ds472_e.htm.

[8] http://www.wto.org/english/tratop_e/dispu_e/cases_e/ds445_e.htm.

[9] Vt nende tõkete kirjeldusi 2013. aasta aruandest: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2013/march/tradoc_150742.pdf.