Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52014AE5222

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valge raamat „ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamine”” (COM(2014) 449 final)

OJ C 230, 14.7.2015, p. 77–81 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 230/77


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valge raamat „ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamine””

(COM(2014) 449 final)

(2015/C 230/12)

Raportöör:

Juan MENDOZA CASTRO

16. juulil 2014 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Valge raamat „ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamine””

COM(2014) 449 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 19. novembril 2014.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 503. istungjärgul 10.–11. detsembril 2014 (10. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 137, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt valge raamatu üle, kuna sellega tugevdatakse Euroopa Liidu konkurentsipoliitika üht sammast ja lihtsustatakse menetlusi.

1.2.

Valges raamatus püüab komisjon viia tasakaalu avaliku sektori huvi kaotada lünk õigussüsteemis ja ettevõtjate huvi hoida kulud võimalikult väiksed. Siiski tuleb vältida seda, et ühinemismääruse muudatuste ulatuslikkus läheks selle eesmärgiga vastuollu. Samuti tuleb arvesse võtta kasu, mida ühinemised ettevõtjatele toovad.

1.3.

Lähtudes Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast ja haldustavast, teeb komitee ettepaneku, et valge raamatu aluseks olev kahju käsitlev teooria

a)

põhineks asjakohasel kirjeldusel selle kohta, kuidas võib tekkida kahju konkurentsile ja seega lõpuks tarbijatele;

b)

oleks sisemiselt sidus;

c)

võtaks arvesse kasu, mis stimuleerib kõiki pooli;

d)

oleks kooskõlas (või vähemalt ei oleks vastuolus) empiiriliste tõenditega.

1.4.

Komitee soovitab võtta uues õigusraamistikus arvesse ka sotsiaalseid mõjusid, eriti tööhõivele ja ettevõtjate konkurentsivõimele ülemaailmsetel turgudel.

1.5.

Komitee arvates tuleb komisjoni kavandatud suunatud läbipaistvussüsteemi raames asjakohaselt täpsustada konkurendi mõistet vastavalt monopolidevastaste meetmete puhul kohaldatavatele kriteeriumidele; vertikaalselt seotud ettevõtja mõistet (võttes arvesse künniste kehtestamist), samuti seoste olemust, mille puhul peetakse osaluste omandamist märkimisväärseks, ning eri majandusharudes tegutsevate kontsernide juhtumit.

1.6.

Komitee peab oluliseks, et ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli saavutatud maine säiliks ja isegi paraneks.

1.7.

Kuigi valge raamat on samm õiges suunas, tuleks kaaluda, kas ei oleks asjakohane kasutada ulatuslikumat lähenemisviisi, võttes arvesse viimase 25 aasta jooksul toimunud muutusi (juhtumite ja järelevalveasutuste arv on suurenenud) ja Euroopa majanduse vajadusi 21. sajandil.

1.8.

Praegu on ELis 28 järelevalveasutust (31, kui arvestada kogu Euroopa Majanduspiirkonda) ja nende kriteeriumid ei ole ühtsed. Seepärast soovitab komitee valge raamatu läbi vaadata eesmärgiga

ühtlustada liikmesriikide eeskirjad;

vaadata läbi kohustusliku teatamise nõuded;

teha ulatuslikke edusamme ainukontrolli süsteemi saavutamiseks.

1.9.

Komitee kiidab heaks valges raamatus sätestatud menetluse muudatused, mis puudutavad

mehhanismi lihtsustamist teatamiseelsete üleandmiste puhul liikmesriigilt komisjonile;

n-ö iseenda vastu tehtavate ütluste elemendi eemaldamist teatamiseelsete üleandmiste puhul komisjonilt liikmesriigile;

teatamisjärgseid üleandmisi liikmesriigilt komisjonile.

1.9.1.

Samuti kiidab komitee heaks menetluste lihtsustamise meetmed, mis on jätk 2013. aastal lihtsustamispaketiga kehtestatud meetmetele, eeskätt väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda jäävate ühisettevõtete puhul.

2.   Valge raamatu sisu

2.1.

Kümme aastat pärast ühinemismääruse (1) 2004. aasta põhjalikku uuendamist hindab komisjon kõnealuses valges raamatus, kuidas on tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise sisulist kontrolli kohaldatud, ning esitab väljavaated selle kohta, kuidas komisjoni ja liikmesriikide vahel ning seas lähenemist ja koostööd veelgi soodustada. Samuti esitab komisjon konkreetsed muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta ELi ühinemiskontroll tulemuslikumaks.

2.2.

Ühelt poolt tehakse ettepanek tagada see, et ühinemismääruses käsitletakse kõiki konkurentsile ja seega tarbijaile mõjuvaid võimalikke kahju allikaid, mille põhjus on (sh vähemusosaluse omandamisest tulenevad) koondumised või äriühingute ümberstruktureerimine.

2.3.

Teiselt poolt on eesmärk saavutada tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste vahel ning sobiv ülesannete jaotus ühinemiskontrolli valdkonnas, eelkõige ühtlustades eeskirju, mis kehtivad ühinemisjuhtumite üleandmise kohta liikmesriikidest komisjoni ja vastupidi.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee väljendab heameelt valge raamatu üle, kuna selles kavandatud reformid tugevdavad konkurentsipoliitika üht sammast, ja eeskätt seepärast, et see sisaldab menetluste lihtsustamise meetmeid.

3.2.

Komisjoni jaoks on valge raamatu keskse ettepaneku – laiendada komisjoni pädevusi, et kontrollida ka konkurentsivastaste vähemusosaluste omandamist – lähtepunkt asjaolu, et määrust (EÜ) nr 139/2004 saab kohaldada vaid juhul, kui ühinemistega kaasneb „püsiv kontrolli üleminek” (artikli 3 lõige 1), kuid kõnealusel juhul see nii ei ole. Lisaks on komitee seisukohal, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101 ja 102 ei ole konkurentsivastaste vähemusosaluste juhtumiga tegelemiseks piisav õiguslik alus.

3.3.

Üldiselt püüab komisjon viia valges raamatus tasakaalu avaliku sektori huvi kaotada lünk ettevõtjate ühinemist käsitlevas õigussüsteemis ja ettevõtjate huvi hoida halduskulud võimalikult väiksed.

3.4.

Siiski tuleb komitee arvates vältida seda, et ulatuslikud ettepanekud oma praegusel kujul ei tooks lõpuks kaasa kulude suurenemist. Ent seda tuleks hinnata kasu valguses, mida ettevõtjad uutest sätetest saavad.

3.5.

Samuti arvab komitee, et mõningaid valge raamatu aspekte on vaja täpsustada, vältimaks tulemuse sattumist vastuollu eesmärgiga lihtsustada ühinemiskontrolli täiendavat halduskoormust tekitamata.

3.6.

Valges raamatus tuuakse ühinemiste hindamise raamistikuna välja kahju käsitlev teooria, mille komisjon lisas pärast õiguslikke tagasilööke (2) 2002. aastast. Kahju käsitleva teooria puhul on nõutav, et selle kohaldamine

a)

põhineks asjakohasel kirjeldusel selle kohta, kuidas võib tekkida kahju konkurentsile ja seega lõpuks tarbijatele;

b)

oleks sisemiselt sidus;

c)

võtaks arvesse kasu, mis stimuleerib kõiki pooli;

d)

oleks kooskõlas (või vähemalt ei oleks vastuolus) empiiriliste tõenditega (3).

3.6.1.

Neid põhimõtteid, mis tuginevad Euroopa Kohtu kohtupraktikale ja komisjoni haldustavale (4), tuleb kohaldada ka vähemusosaluste puhul.

3.7.

Võttes arvesse, et valges raamatus tehakse ettepanek komisjoni pädevuste märkimisväärseks laiendamiseks, soovitab komitee võtta ühinemisprotsesside analüüsimisel arvesse ka sotsiaalseid mõjusid, eeskätt tööhõivele.

4.   EL vajab Euroopa ühinemiskontrolli ala, mis vastab 21. sajandi siseturu vajadustele

4.1.

Euroopa Liidu ühinemiskontrolli süsteem on aastate jooksul saavutanud hea maine ja seda kasutatakse mudelina üle kogu maailma. Komitee peab oluliseks, et saavutatud maine säiliks ja isegi paraneks.

4.2.

Komiteel on hea meel valges raamatus esitatud ettepaneku üle parandada komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste vahelist koordineerimist ja liikuda Euroopa ühinemiskontrolli ala lõpuleviimise suunas, mis lihtsustaks ühinemiste ühtset menetlemist ja tugevdaks õiguskindlust. Ent kavandatud meetmed peavad minema kaugemale määruses tehtavatest üksikutest muudatustest, et vaadata ulatuslikumal viisil läbi praegu kehtiv kontrollisüsteem.

4.3.

Viimase 25 aasta jooksul on ühinemiskontroll ELis märkimisväärselt paranenud, samal ajal on Euroopa ettevõtjad muutunud suuremaks ja rahvusvahelisemaks. 1989. aastal oli vaid kolm kõnealuses valdkonnas pädevat riigiasutust, 2000. aastal oli neid 14 (sh komisjon) ja praegu on neid 28 (31, kui arvestada kogu Euroopa Majanduspiirkonda).

4.4.

Eeskirjade ja kohaldamiskriteeriumide erinevus tähendab ettevõtjatele paljudel juhtudel ebavajalikku lisakoormust: vähem kui 5 % komisjonile teatatud ühinemistest hinnati konkurentsile potentsiaalselt kahjulikuks (5). Kontrollisüsteem peab ühildama tarbijate ja kasutajate kaitse Euroopa ettevõtjate tungiva vajadusega konkureerida ülemaailmsetel turgudel.

4.5.

Seepärast soovitab komitee valge raamatu läbi vaadata ja asetada selle palju laiemasse raamistikku, mis hõlmab

liikmesriikide eeskirjade ühtlustamist, et vältida rakendamiskriteeriumide erinevust;

kohustusliku teatamise nõuete läbivaatamist, kuna kogemus näitab, et paljudel juhtududel on need üleliigsed;

ulatuslikke edusamme ainukontrolli süsteemi saavutamiseks, võttes arvesse kontrolliasutuste arvu suurenemist.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.   Suunatud läbipaistvussüsteem

5.1.1.

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele kahel kumulatiivsel kriteeriumil põhinev suunatud läbipaistvussüsteem, et määrata kindlaks, kas tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise kohustuslik nõue on olemas:

a)

vähemusosaluse omandamine konkurendis või vertikaalselt seotud ettevõtjas ning

b)

seos oleks märkimisväärne siis, kui omandatud osalus moodustaks umbes 20 % või oleks 5 % ja umbes 20 % vahel, kuid sellega kaasneksid lisategurid, nagu näiteks õigused, mis annavad omandajale de facto blokeeriva vähemuse, koha juhatuses või juurdepääsu sihtettevõtja delikaatsele äriteabele.

5.1.2.

Komitee soovitab täpsustada määruse muutmise ettepanekutes järgmisi aspekte:

esiteks konkurendi mõiste, mida tuleb käsitleda vastavalt määratlusele, mis kehtib monopolidevastaste meetmete puhul geograafiliselt piiritletud turgudel;

teiseks parameetrid, millega tuleb arvestada vertikaalselt seotud ettevõtja mõiste kohaldamisel. Tuleb kaaluda teatud künniste kehtestamise vajadust, arvestades et üldine käsitlusviis võib põhjustada määruses nõutavate teatiste arvu märkimisväärset kasvu;

kolmandaks, milline peab olema seoste juriidiline olemus, selleks et osaluse omandamist saaks pidada märkimisväärseks;

lõpetuseks, kas tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise analüüs peab hõlmama ka eri majandusharudes tegutsevate kontsernide üldtegevust.

5.2.   Teatamiseelne üleandmine liikmesriigilt komisjonile: mehhanismi lihtsustamine

5.2.1.

Komitee kiidab ettepanekut kaotada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõikes 5 nõutud kaheetapiline menetlus (põhjendatud ettepanek, millele järgneb teatis), et asendada see komisjoni otseteavitamisega. Seda muudatust õigustab asjaolu, et liikmesriikide vetoõigust on väga harva kasutatud, ning samuti kiirendaks see menetluste läbimist.

5.2.2.

Samuti on tervitatav ettepanek hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetust, saates liikmesriikidele poolte esialgse infodokumendi või juhtumi üleandmist käsitleva taotluse, et teavitada neid tehingust teatamiseelsete kontaktide ajal.

5.3.   Teatamiseelsed üleandmised komisjonilt liikmesriigile

5.3.1.

Tehakse ettepanek eemaldada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõikest 4 nn iseenda vastu tehtavate ütluste element, mis seisneb selles, et ühinemise või ühiskontrolli omandamise osalised võivad komisjonile esitada põhjendatud ettepaneku, et koondumine võib oluliselt mõjutada konkurentsi liikmesriigis asuval turul. Muudatuse korral piisaks ka selle näitamisest, et tehingul on tõenäoliselt põhimõju asjaomasele turule.

5.3.2.

Komisjon leiab, et selle heidutava nõude eemaldamisega võib kaasneda nimetatud vabatahtliku avalduse aktiivsem kasutamine. Komitee jagab seda seisukohta.

5.4.   Teatamisjärgsed üleandmised liikmesriigilt komisjonile

5.4.1.

Valges raamatus tehakse ettepanek muuta määruse artiklit 22, et anda vaid neile liikmesriikidele (praegu võivad seda teha üks või mitu neist), kes on riigisisese õiguse alusel pädevad tehingu läbivaatamiseks, õigus otsustada, kas taotleda komisjonile üleandmist 15 tööpäeva jooksul. Komisjon saaks otsustada, kas ta nõustub üleandmistaotlusega või mitte. Kui komisjon otsustab üleandmistaotlusega nõustuda, oleks tal pädevus terves Euroopa Majanduspiirkonnas. Kuid kui üks või mitu pädevat liikmesriiki on üleandmise vastu (ilma et nad oleksid kohustatud oma otsust põhjendama), loobuks komisjon pädevusest terves Euroopa Majanduspiirkonnas ja liikmesriikidele jääks nende pädevus alles.

5.4.2.

Kuigi see ettepanek võib menetlust lihtsustada, on komitee arvates selle tõhusus piiratud, sest ELis on vähemusosaluse omandamise korral kõnealune pädevus vaid Saksamaal, Austrial ja Ühendkuningriigil.

5.4.3.

Muudatused teatamisjärgsete üleandmiste puhul toovad endaga kaasa ka komisjoni pädevuse laiendamise, mille üle komiteel on hea meel. Kui teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid ja komisjon nõustub taotlusega, on komisjon pädev tehingut läbi vaatama terves Euroopa Majanduspiirkonnas, mitte ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil (välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi asutus on tehingule juba oma territooriumil loa andnud enne komisjonile pädevuse andmist).

5.5.   Muud muudatused

5.5.1.

2013. aastal vastu võetud lihtsustamispaketi (6) jätkuna tehakse valges raamatus samal eesmärgil teistegi meetmete ettepanekuid, mille komitee samuti heaks kiidab.

5.5.2.

Kõige märkimisväärsem on kavatsus jätta määruse kohaldamisalast välja selliste väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda jäävate ühisettevõtete loomise lepingud, millel ei ole Euroopa Majanduspiirkonnas konkurentsialast mõju.

5.5.3.

Lisaks mainitakse võimalust, et komisjonile võib anda õiguse vabastada etteteatamise kohustusest teatavat liiki tehingud, millest ei tulene tavaliselt konkurentsiprobleeme.

Brüssel, 10. detsember 2014

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Henri MALOSSE


(1)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004).

(2)  Eeskätt järgmised kohtuasjad: T-342/99, Airtours plc versus Euroopa Komisjon, 2002, EKL II-2585; T-310/01 Schneider Electric SA versus Euroopa Komisjon, 2002, EKL II-4071; ja T-5/02 Tetra Laval versus Euroopa Komisjon, 2002, EKL II-4381.

(3)  V. Hans Zenger ja Mike Walker „Theories of Harm in European Competition Law” http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2009296

(4)  Kohtuasi IV/M.938 Guinness/Grand Metropolitan (15.10.1997) ja kohtuasi IV/M.1524 Airtours/First Choice (22.9.1999).

(5)  http://ec.europa.eu/competition/mergers/statistics.pdf

(6)  Komisjoni 5. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1269/2013 (ELT L 336, 14.12.2013, lk 1) ning komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (ELT C 366, 14.12.2013, lk 5, parandus: ELT C 11, 15.1.2014, lk 6).


Top