Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013XC1214(02)

Komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004

OJ C 366, 14.12.2013, p. 5–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 366/5


Komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004

(2013/C 366/04)

I.   SISSEJUHATUS

1.

Käesolevas teatises sätestatakse lihtsustatud kord, mille kohaselt komisjon kavatseb menetleda teatavaid koondumisi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (1) (edaspidi „ühinemismäärus”), eeldusel et need ei põhjusta konkurentsiprobleeme. Teatisega asendatakse 2005. aastal avaldatud teatis lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2). Kogemused, mis komisjon on omandanud ühinemismääruse kohaldamisel, sealhulgas praegusele ühinemismäärusele eelnenud nõukogu määruse (EMÜ) nr 4064/89 (3) kohaldamisel, on näidanud, et teatavate kategooriate koondumised kinnitatakse üldjuhul ilma oluliste kahtlusteta, kui nendega ei ole seotud erandlikke asjaolusid.

2.

Teatise eesmärk on sätestada tingimused, mille alusel komisjon võtab tavaliselt vastu lühiotsuse, millega koondumine kuulutatakse lihtsustatud korra kohaselt siseturuga kokkusobivaks, ning ette näha juhised kõnealuse korra kohta. Kui kõik käesoleva teatise punktides 5 ja 6 sätestatud tingimused on täidetud ning erandlikke asjaolusid ei ole, võtab komisjon 25 tööpäeva jooksul alates teatise esitamisest vastu kontrollimise ja heakskiitmise lühiotsuse koondumise kohta kooskõlas ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktiga b (4).

3.

Komisjon võib siiski mis tahes kavandatava koondumise suhtes algatada uurimise ja/või võtta vastu ühinemismääruse kohase üksikasjaliku otsuse, eriti kui kohaldatakse käesoleva teatise punktides 8–19 sätestatud tagatisi või erandeid.

4.

Komisjoni eesmärk on muuta järgmistes jagudes kirjeldatud korra abil ettevõtjate koondumise kontroll liidus sihipärasemaks ja tõhusamaks.

II.   KOONDUMISED, MIDA SAAB MENETLEDA LIHTSUSTATUD KORRA KOHASELT

Arvessevõetavad koondumised

5.

Komisjon kohaldab lihtsustatud korda põhimõtteliselt järgmiste koondumise kategooriate suhtes (5):

a)

kaks või enam ettevõtjat omandavad ühiskontrolli ühisettevõttes, tingimusel et ühisettevõttel ei ole Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tegelikke või kavandatavaid tegevusvaldkondi või need on ebaolulised. Sellise juhtumiga on tegemist, kui

i)

ühisettevõtte käive ja/või ettevõttesse suunatud tegevuse käive (6) EMP territooriumil on teatamise ajal (7) alla 100 miljoni euro ning

ii)

ühisettevõttesse üleantava vara koguväärtus EMP territooriumil on teatamise ajal alla 100 miljoni euro (8);

b)

kaks või enam ettevõtjat ühinevad või üks või mitu ettevõtjat omandavad mõne teise ettevõtja üle ainukontrolli või ühiskontrolli, tingimusel et ükski koondumise osaline ei ole seotud äritegevusega ühel ja samal tooteturul või geograafilisel turul (9) või kaubaturul, mis eelneb või järgneb sellele kaubaturule, kus mõni teine koondumise osaline tegutseb (10);

c)

kaks või enam ettevõtjat ühinevad või üks või mitu ettevõtjat omandavad mõne teise ettevõtja üle ainukontrolli või ühiskontrolli, ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i)

ühel ja samal tooteturul ja geograafilisel turul (11) äritegevusega seotud olevate (horisontaalne suhe) kõigi koondumise osaliste ühine turuosa ei ületa 20 % (12);

ii)

kõigi selliste koondumise osaliste individuaalsed või ühised turuosad, kes on seotud äritegevusega kaubaturul, mis eelneb või järgneb kaubaturule, millel tegutseb mõni muu koondumise osaline (vertikaalne suhe), (13) ei ületa 30 % (14);

d)

osaline omandab ainukontrolli ettevõtja üle, mille üle tal juba on ühiskontroll.

6.

Komisjon võib kohaldada lihtsustatud korda ka juhul, kui kaks või enam ettevõtjat ühinevad või üks või mitu ettevõtjat omandavad mõne teise ettevõtja üle ainukontrolli või ühiskontrolli, ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i)

kõikide horisontaalses suhtes olevate koondumise osaliste ühine turuosa on alla 50 % ning

ii)

koondumisest tulenev Herfindahli-Hirschmani indeksi („HHI”) muutus („delta”) jääb alla 150 (15)  (16).

7.

Punktide 5b, 5c ja 6 kohaldamisel ühiskontrolli omandamise korral ühisettevõtte tegevusvaldkonnas väljaspool, ei peeta ainult ühiskontrolli omandavate ettevõtjate vahel valitsevaid suhteid käesoleva teatise tähenduses horisontaalseteks ega vertikaalseteks suheteks. Need suhted võivad siiski põhjustada kooskõlastamist, nagu on osutatud ühinemismääruse artikli 2 lõikes 4; selliseid olukordi käsitletakse käesoleva teatise punktis 15.

Tagatised ja erandid

8.

Komisjon tagab, et hinnates, kas teatav koondumine kuulub mõnda punktides 5 ja 6 esitatud kategooriasse, selgitatakse piisava täpsusega välja kõik kõnealuse koondumisega seotud asjaolud. Võttes arvesse, et turu määratlus võib sellel hindamisel olla keskne tegur, palutakse osalistel esitada andmed kõigi tõenäoliste alternatiivsete turumääratluste kohta üldjuhul enne koondumisteatise esitamist (vt punkt 22). Teatise esitajad peavad kirjeldama kõiki asjakohaseid alternatiivseid toote- ja geograafilisi turge, millele teatatav koondumine võib mõju avaldada, ning esitama selliste turgude määratlustega seotud andmed ja teabe (17). Komisjonile jääb õigus teha oma äranägemise järgi turu määratluse kohta lõplik otsus, mis põhineb konkreetse juhtumiga seotud asjaolude analüüsil. Kui asjaomaste turgude määratlemisel või osaliste turuosade kindlaksmääramisel tekib raskusi, siis ei kohalda komisjon lihtsustatud korda. Kui koondumised hõlmavad üldist huvi pakkuvaid uudseid õiguslikke küsimusi, hoidub komisjon tavaliselt lühiotsuste vastuvõtmisest ning pöördub tagasi tavapärase koondumismenetluse esimesse etappi.

9.

Olenemata sellest, et üldjuhul võib eeldada, et punktides 5 ja 6 nimetatud kategooriatesse kuuluvate koondumiste puhul ei teki tõsiseid kahtlusi nende kokkusobivuses siseturuga, võib siiski ette tulla olukordi, mis nõuavad erandlikult põhjalikumat uurimist ja/või üksikasjalikku otsust. Sellistel juhtudel võib komisjon pöörduda tagasi tavapärase koondumismenetluse esimesse etappi.

10.

Järgnevad on soovituslikud näited selliste juhtude kohta, mille puhul võib lihtsustatud korra kohaldamisest hoiduda.

11.

Komisjon võib jätta kavandatava koondumise lihtsustatud korra kohaselt heaks kiitmata, kui ilmneb mõni komisjoni horisontaalsete ühinemiste hindamise suunistes mainitud erandlikest asjaoludest (18). See hõlmab olukordi, kus turg on juba kontsentreeritud, kus kavandatav koondumine kõrvaldaks olulise konkurentsijõu, kus kavandatav koondumine ühendaks kaks olulist innovaatorit, kus kavandatavas koondumises osaleb ettevõtja, kes arendab välja paljulubavaid tooteid, või kus esineb märke sellest, et kavandatav koondumine aitab ühinemise osalistel takistada konkurentide laienemist.

12.

Seda võib teha ka juhul, kui ei ole võimalik osaliste täpseid turuosasid kindlaks määrata. Seda tuleb sageli ette siis, kui osalised tegutsevad uutel või vähearenenud turgudel.

13.

Teatavad koondumisliigid võivad suurendada osaliste turujõudu näiteks tehnoloogiliste, finants- või muude ressursside kombineerimise kaudu isegi juhul, kui koondumise osalised ei tegutse samal turul. Koondumised, mille puhul vähemalt kaks koondumise osalist tegutsevad vahetult seotud naaberturgudel, (19) võivad samuti olla lihtsustatud korra kohaldamiseks sobimatud, eriti siis, kui ühe või mitme koondumise osalise individuaalne turuosa on vähemalt 30 % tooteturul, kus osaliste vahel puudub horisontaalne ja vertikaalne suhe, kuid mis on selle turu naaberturg, kus teine osaline tegutseb (20).

14.

Komisjon võib pidada vajalikuks viia läbi tavapärase koondumismenetluse täieliku hindamise teatavate ühisettevõtete puhul, mille käive EMPs jääb teatamise ajal alla punkti 5 alapunktis a sätestatud piirmäära, kuid ületab tõenäoliselt kõnealust piirmäära oluliselt järgmise kolme aasta jooksul. Punkti 5 alapunkti a alla kuuluvatel juhtudel võib tavapärast menetlust pidada asjakohaseks ka juhul, kui koondumise osaliste vahel on horisontaal- või vertikaalsuhted, mis ei võimalda välistada, et koondumine põhjustab tõsiseid kahtlusi seoses selle kokkusobivusega siseturuga, või kui ilmneb mõni punktis 11 sätestatud asjaoludest.

15.

Lisaks võib komisjon pöörduda tagasi tavapärase koondumismenetluse täieliku hindamise juurde ka juhul, kui tekib ühinemismääruse artikli 2 lõikes 4 osutatud kooskõlastamise probleem.

16.

Komisjoni senised kogemused on näidanud, et ühiskontrollilt ainukontrollile ülemineku puhul võib erandjuhul olla vajalik põhjalikum uurimine ja/või üksikasjalik otsus. Konkurentsiprobleem võib tekkida olukorras, kus endine ühisettevõte integreeritakse tema järelejäänud kontrolliva ainuosaniku kontserni või võrgustikku, mille tagajärjel kaotatakse erinevate kontrollivate osanike potentsiaalselt erinevatest eesmärkidest tulenevad distsiplineerivad piirangud ning ettevõtte strateegiline turuseisund võib tugevneda. Näiteks siis, kus ettevõtja A ja ettevõtja B kontrollivad ühiselt ühisettevõtet C, võib koondumine, mille puhul A omandab C üle ainukontrolli, põhjustada olukorras, kus C on A otsene konkurent ja kus neil on oluline ühine turuosa, konkurentsiprobleemi, kui C kaotab senise sõltumatuse (21). Olukorras, kus sellised stsenaariumid nõuavad täpsemat analüüsi, võib komisjon pöörduda tagasi tavapärase koondumismenetluse esimesse etappi (22).

17.

Komisjon võib pöörduda tagasi tavapärase koondumismenetluse esimesse etappi ka siis, kui komisjon ega liikmesriikide pädevad asutused ei ole läbi vaadanud eelnevat ühiskontrolli omandamist kõnealuse ühisettevõtte üle.

18.

Punktis 6 kirjeldatud koondumise puhul otsustab komisjon iga juhtumi puhul eraldi, kas juhtumi konkreetsed asjaolusid arvesse võttes on HHI deltast nähtuv turukontsentratsiooni tase selline, et juhtumit tuleks uurida tavapärase koondumismenetluse esimeses etapis.

19.

Kui liikmesriik väljendab teatatud koondumise kohta põhjendatud kahtlusi 15 tööpäeva jooksul alates koondumisteatise koopia kättesaamisest või kui kolmas isik väljendab põhjendatud kahtlusi selleks ettenähtud tähtaja jooksul, pöördub komisjon tagasi tavapärase koondumismenetluse esimesse etappi.

Üleandmise taotlused

20.

Lihtsustatud korda ei kohaldata juhul, kui liikmesriik taotleb teatatud koondumise menetlemise üleandmist vastavalt ühinemismääruse artiklile 9 või kui komisjon võtab vastu ühe või mitme liikmesriigi taotluse teatatud koondumise üleandmiseks vastavalt ühinemismääruse artiklile 22.

Koondumisteatise esitamisele eelnevad üleandmised teatise esitajate soovil

21.

Käesolevas teatises sätestatud tagatisi ja erandeid arvesse võttes võib komisjon kohaldada koondumiste suhtes lihtsustatud korda, kui

a)

pärast põhjendatud ettepaneku tegemist vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 4 otsustab komisjon, et juhtumit ei anta üle liikmesriigile, või

b)

pärast ühinemismääruse artikli 4 lõike 5 kohase põhjendatud ettepaneku tegemist antakse juhtum üle komisjonile.

III.   MENETLUSSÄTTED

Kontaktid enne teatise esitamist

22.

Komisjon on leidnud, et teatise esitajate ja komisjoni vahelised teatiste esitamisele eelnevad vabatahtlikud kontaktid on kasulikud isegi näiliselt lihtsate juhtumite korral (23). Komisjoni kogemused lihtsustatud korra kasutamisel on näidanud, et võimalikud lihtsustatud korra juhtumid võivad tekitada keerukaid, näiteks turumääratlusega (vt punkt 8) seotud probleeme, mis tuleks soovitavalt lahendada enne koondumisteatise esitamist. Sellised kontaktid võimaldavad komisjonil ja teatise esitajatel täpselt kindlaks määrata, millist teavet tuleb koondumisteatises esitada. Koondumisteatise esitamisele eelnevad kontaktid tuleks luua vähemalt kaks nädalat enne teatise esitamise kavandatavat kuupäeva. Teatise esitajatel soovitatakse sõlmida teatise esitamisele eelnevad kontaktid, kui nad soovivad, et komisjon kohaldaks lihtsustatud korda punktis 6 kirjeldatud olukorras. Ühinemismääruse kohaselt on teatise esitajatel õigus teatada koondumisest igal ajal tingimusel, et teatis on täielik. Võimalus sõlmida teatise esitamisele eelnevad kontaktid on komisjoni poolt teatise esitajatele pakutav vabatahtlik teenus, mis aitab valmistuda ametlikuks ühinemise läbivaatamise menetluseks. Ehkki teatise esitamisele eelnevad kontaktid ei ole kohustuslikud, võivad nad olla siiski äärmiselt olulised, võimaldades nii teatise esitajatel kui ka komisjonil kindlaks määrata teatises nõutavad täpsed andmed ning aidates üldjuhul märkimisväärselt vähendada teatises nõutavate andmete hulka.

23.

Teatise esitamise eelsed kontaktid, eelkõige teatise kavandi esitamine, võivad siiski osutuda vähem kasulikuks punkti 5 alapunkti b alla kuuluvatel juhtudel, st juhtudel, kus puuduvad aruandlusega hõlmatud turud, (24) sest osalised ei ole seotud äritegevusega samal toote- ja geograafilisel turul ega kaubaturul, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb mõni teine koondumise osaline. Sellises olukorras võivad teatise esitajad eelistada kohest teatamist, eelnevalt teatise kavandit esitamata (25).

24.

Aruandlusega hõlmatud turgude puudumine tuleb kindlaks määrata käesoleva teatise punkti 8 alusel. Seetõttu vastutavad teatise esitajad kogu komisjonile vajaliku teabe esitamise eest, mis võimaldaks kindlaks teha, et kavandatava koondumise tulemusena ei teki EMPs aruandlusega hõlmatud turgu. Komisjon ei kohalda punkti 5 alapunkti b alusel lihtsustatud korda juhul, kui on raske järeldada, et kavandatava koondumise tulemusena ei teki aruandlusega hõlmatud turgu. Sellistel juhtudel võib komisjon pöörduda tagasi tavapärase koondumismenetluse juurde ning pidada teatist vastavalt käesoleva teatise punktile 26 mittetäielikuks.

Teatise avaldamine

25.

Euroopa Liidu Teatajas pärast teatise kättesaamist avaldatav teave (26) sisaldab järgmist: koondumise osaliste nimed ja päritoluriik, koondumise laad ja asjaomased majandussektorid ning kinnitus selle kohta, et teate esitajalt saadud teabe alusel võib kõnealuse koondumise suhtes kohaldada lihtsustatud korda. Seejärel on huvitatud isikutel võimalus esitada märkusi eelkõige seoses uurimist vajada võivate asjaoludega.

Lühiotsus

26.

Kui komisjon nõustub, et teatav koondumine vastab lihtsustatud korra jaoks sätestatud kriteeriumidele (vt punktid 5 ja 6), teeb ta selle kohta üldjuhul lühiotsuse. Lühiotsus tehakse ka juhtumite puhul, mille kohta on esitatud üksikasjalik teatis, aga mis ei tekita konkurentsiprobleeme. Vastavalt ühinemismääruse artikli 10 lõigetele 1 ja 6 tunnistatakse koondumine siseturuga kokkusobivaks 25 tööpäeva jooksul alates teatise esitamisest. Komisjon üritab lühiotsuse vastu võtta võimalikult kiiresti pärast 15-tööpäevase ajavahemiku möödumist, mille jooksul liikmesriigid võivad teha taotluse teatatud koondamise üleandmiseks vastavalt ühinemismääruse artiklile 9. Komisjonil on sellele tähtajale eelneva 25 tööpäeva jooksul siiski võimalus pöörduda tagasi tavapärase koondumismenetluse esimesse etappi ning algatada uurimine ja/või võtta vastu täisotsus, kui ta peab seda kõnealuse juhtumi puhul asjakohaseks. Sellistel juhtudel võib komisjon pidada ka teatist olulises osas mittetäielikuks, nagu on sätestatud rakendusmääruse artikli 5 lõikes 2, kui ta ei ole saanud täisvormis teatist.

Lühiotsuse avaldamine

27.

Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas otsuse kohta teate samuti nagu koondumise käsitlevate täisotsuste puhul. Otsuse avalik versioon tehakse kättesaadavaks konkurentsi peadirektoraadi veebilehel. Lühiotsuses esitatakse koondumise kohta Euroopa Liidu Teatajas koondumisteatise esitamise ajal avaldatud teave (osaliste nimed, päritoluriik, koondumise laad ja asjaomased majandussektorid) ning kinnitus selle kohta, et koondumine sobib kokku siseturuga, sest see kuulub ühte või mitmesse käesolevas teatises kirjeldatud kategooriasse, kusjuures vastav kategooria või vastavad kategooriad märgitakse eraldi ära.

IV.   TÄIENDAVAD PIIRANGUD

28.

Lihtsustatud korda ei saa kohaldada olukorras, kus asjaomased ettevõtjad nõuavad koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalike piirangute selgesõnalist hindamist.


(1)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

(3)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1); parandatud versioon EÜT L 257, 21.9.1990, lk 13.

(4)  Teatamisnõuded on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 802/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, edaspidi „rakendusmäärus”) I ja II lisas.

(5)  Kategooriaid kohaldatakse alternatiivselt, mitte kumulatiivselt: kui teatatud koondumine vastab punkti 5 alapunktides a, b, c või d või punktis 6 mainitud mis tahes kategooria kõigile kriteeriumidele, võib selle suhtes põhimõtteliselt kohaldada lihtsustatud korda. Tehing võib vastata mitme käesolevas teatises kirjeldatud kategooria kriteeriumidele. Seega võivad teatise esitajad esitada tehingu kohta teatise mitme käesolevas teatises kirjeldatud kategooria alusel.

(6)  Väljend „ja/või” osutab erinevatele hõlmatud olukordadele, näiteks

sihtäriühingu ühisel omandamisel tuleb arvesse võtta selle sihtäriühingu (ühisettevõtte) käivet,

sellise ühisettevõtte loomisel, millesse emaettevõtja suunab oma tegevuse, tuleb arvesse võtta ettevõttesse suunatud tegevuse käivet,

kui olemasolevasse ühisettevõttesse lisandub uus kontrolliv osaline, tuleb arvesse võtta ühisettevõtte käivet ning uue emaettevõtja poolt ettevõttesse suunatud (võimaliku) tegevuse käivet.

(7)  Ühisettevõtte käive tuleks kindlaks määrata emaettevõtjate kõige värskemate auditeeritud aruannete alusel või ühisettevõtte enda auditeeritud aruannete alusel, olenevalt sellest, kas eraldi aruanded ühisettevõttesse koondatud ressursside kohta on kättesaadavad.

(8)  Ühisettevõtte vara koguväärtus tuleks kindlaks määrata iga emaettevõtja viimati koostatud ja kinnitatud bilansi alusel. Mõiste „vara” hõlmab järgmist: 1) kogu ühisettevõttele üleantav materiaalne ja immateriaalne vara (materiaalne vara on näiteks tootmisettevõtted, hulgi- ja jaemüügipunktid ning inventar; immateriaalne vara on näiteks intellektuaalne vara, firmaväärtus jne), ning 2) ühisettevõtte emaettevõtjate poolt ühisettevõttele antav krediit ja võlatagatised. Kui üleantud varadest moodustub teatamise ajal käivet, ei tohi ei varade ega ka käibe väärtus ületada 100 miljonit eurot.

(9)  Vt komisjoni teatis asjakohase turu määratluse kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5). Viiteid ettevõtjate tegevusele turgudel tuleb mõista tegevusena EMP territooriumil asuvatel turgudel või turgudel, mis hõlmavad EMP territooriumi, kuid võivad olla sellest suuremad.

(10)  Vertikaalne suhe eeldab üldjuhul, et asjaomasel eelneval turul tegutseva ettevõtja toode või teenus on oluline sisend järgneval turul tegutseva ettevõtja toote või teenuse jaoks; vt komisjoni „Mitte-horisontaalsete ühinemiste hindamise suunised vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle” (ELT C 265, 18.10.2008, lk 6), punkt 34.

(11)  Vt joonealust märkust 9.

(12)  Horisontaalsete ja vertikaalsete suhete piirmäärasid kohaldatakse mis tahes teiste toote- ja geograafilise turu määratluste suhtes, mida tuleks konkreetsel juhul arvesse võtta. Koondumisteatises sätestatud põhilised turumääratlused peavad olema piisavalt täpsed, et põhjendada, miks ei ole järgitud kõnealuseid piirmäärasid, ning peale selle tuleb ära märkida kõik tõenäolised alternatiivsed turumääratlused, mida tuleb arvesse võtta (sh siseriiklikust turust väiksema ulatusega geograafilised turud).

(13)  Vt joonealust märkust 10.

(14)  Vt joonealust märkust 12.

(15)  HHI arvutamisel liidetakse kõikide turul tegutsevate äriühingute individuaalsete turuosade ruudud; vt komisjoni suunised horisontaalsete ühinemiste hindamiseks vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT C 31, 5.2.2004, lk 5), punkt 16. Koondumisest tuleneva HHI delta arvutamiseks piisab aga sellest, kui lahutada koondumise osaliste turuosade summa ruudust (st ühinenud ettevõtja ühinemisjärgse turuosa ruudust) osaliste üksikute turuosade ruutude summa (kuna kõigi teiste turul olevate konkurentide turuosad jäävad samaks ega mõjuta seega tehte tulemust). Teisisõnu võib HHI delta välja arvutada üksnes koondumise osaliste turuosade põhjal, ilma et oleks vaja teada teiste turul olevate konkurentide turuosa.

(16)  Vt joonealust märkust 12.

(17)  Nagu ka kõigi teiste teatiste puhul, võib komisjon tühistada lühiotsuse, mis põhineb ebaõigel teabe, mille eest vastutab mõni asjaomane ettevõtja (ühinemismääruse artikli 6 lõike 3 punkt a).

(18)  Vt „Horisontaalsete ühinemiste hindamise suunised vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle” (ELT C 31, 5.2.2004, lk 5), eelkõige punkt 20.

(19)  Tooteturud on vahetult seotud naaberturud juhul, kui tooted täiendavad teineteist või kuuluvad tootevaliku hulka, mida üldiselt ostab sama klientide rühm sama lõppkasutuse eesmärgil.

(20)  Vt Mitte-horisontaalsete ühinemiste hindamise suunised vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT C 265, 18.10.2008, lk 6,) eelkõige punkt 25 ja V jagu.

(21)  Juhtum COMP/M.5141 KLM/Martinair, 17.12.2008, põhjendused 14–22.

(22)  Juhtum COMP/M.2908 Deutsche Post/DHL (II) 18.9.2002.

(23)  Vt konkurentsi peadirektoraadi EÜ ühinemiste kontrollimismenetluste läbiviimise parimad tavad („parimad tavad”), mis on kättesaadav Internetis aadressil http://ec.europa.eu/competition/mergers/legislation/proceedings.pdf

(24)  Aruandlusega hõlmatud turu määratluse kohta vt lühivormi CO (rakendusmääruse II lisa) punkt 6.2.

(25)  Parimaid tavasid silmas pidades soovitab komisjon siiski osalistel esitada eelnevalt taotlus konkurentsi peadirektoraadi juhtumiga tegeleva töörühma määramiseks.

(26)  Ühinemismääruse artikli 4 lõige 3.


Top