EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013XC0301(03)
Publication of an application pursuant to Article 50(2)(a) of Regulation (EU) No 1151/2012 of the European Parliament and of the Council on quality schemes for agricultural products and foodstuffs
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine
OJ C 60, 1.3.2013, p. 11–14
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
1.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 60/11 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine
2013/C 60/06
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)
„QUESO LOS BEYOS”
EÜ nr: ES-PGI-0005-0806-22.04.2010
KGT ( X ) KPN ( )
1. Nimetus:
„Queso Los Beyos”
2. Liikmesriik või kolmas riik:
Hispaania
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:
3.1. Toote liik:
Klass 1.3. |
Juust |
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:
Kaitstud geograafilise tähisega „Queso Los Beyos” on hõlmatud juust, mida valmistatakse lehma, lamba või kitse toor- või pastöriseeritud piimast, mida omavahel ei segata; juustu kalgendatakse piimhappega ja laagerdatakse vähemalt 20 päeva, toorpiimast valmistamise korral aga 60 päeva; juust vastab spetsifikaadi nõuetele ja sellel on allpool kirjeldatud omadused.
Kuju: silindriline, ülemine ja alumine külg tasased või pisut lohkus.
Mõõtmed: kõrgus 6–9 cm ja läbimõõt 9–10 cm.
Kaal: 250–500 grammi.
Kuivainesisaldus: vähemalt 50 %
Kuivaine rasvasisaldus: vähemalt 45 %
Kuivaine valgusisaldus: vähemalt 30 %
Koorik on õhuke ja krobeline ning selle värvus ulatub kreemikas- või kahvatukollasest helepruunini, sõltuvalt sellest, kas juustu toorainena on kasutatud lehma-, kitse- või lambapiima.
Juust on poolkõva kuni kõva, selles ei ole käärimisel tekkivaid auke, kuid leidub pisut mehhaanilisel teel tekkinud auke; lõikamisel on juust rabe või pudenev. Kitsepiimast valmistatud juustu värvus on valge, lamba- ja lehmapiimast valmistatud juustul aga vandlikarva või kahvatukollane.
Tekstuur on tihke, vähe või üldse mitte elastne ning keskmiselt või väga mure.
Aroom on mahe ning selles on tunda juustu valmistamisel kasutatud piima lõhna, mis on tugevam lamba- ja kitsepiimast valmistatud juustul.
Maitse on mahe, lamba- ja kitsepiimast valmistatud juustul aga tugevam, ning vähe soolane ja pisut hapukas, meeldiv ja tasakaalustatud. Lehmapiimast valmistatud juustul on värske piima järelmaitse, lamba- ja kitsejuustu järelmaitse on tugevam ja kestvam.
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):
Lehma-, lamba- või kitsepiim, piimhappebakterid, kaltsiumkloriid, laap ja sool. Need on traditsioonilised koostisained, mida kasutatakse jätkuvalt ka tänapäeval.
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):
—
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:
Kõik tootmisetapid, sealhulgas laagerdamine, toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:
—
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:
KGT all turustamise nõuetele vastavatel juustudel peab lisaks tootja märgisele (kaubanduslik märgis) olema nummerdatud märgis, millega tagatakse toote ehtsus; märgisel peavad olema sõnad „Indicación Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis) ja „Queso Los Beyos” ning KGT logo. Kaubanduslikul märgisel peab olema suurtähtedega märgitud, millise loomaliigi piima juustu valmistamisel on kasutatud, et vältida tarbija võimalikku eksitamist.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:
Määratletud geograafiline piirkond, kus toodetakse ja laagerdatakse kaitstud geograafilise tähisega „Queso Los Beyos” juustu, koosneb Oseja de Sajambre, Amieva ja Ponga omavalitsusüksustest. Esimene neist kuulub halduslikult Castilla y Leóni autonoomsesse piirkonda ning Ponga ja Amieva Astuuria autonoomsesse piirkonda.
5. Seos geograafilise piirkonnaga:
5.1. Geograafilise piirkonna eripära:
Geograafilise piirkonna looduslikuks piiriks on mäed: lõunas Kantaabria mäestik, idas Picos de Europa mäeahelik, põhjas Fontecha ja läänes Ponga mäeahelik. Mägede tõttu on ühendusteede rajamine olnud keeruline ning need kulgevad järsul maastikul suurtes kõrgustes ja raskesti ligipääsetavates mäekurudes.
Ehkki pinnamood ei ole ka piirkonna sees tasane, on sealsete külade vahele olnud võimalik rajada sujuvamad ühendusteed, mis tagavad juurdepääsu ühistele karjaaedadele. Piirkond on halduspiiridele vaatamata sarnaste kommete ja paljude sarnaste joontega tervik.
Ligikaudu kolmandik piirkonna pindalast on kaetud rohumaadega, mida saab kasutada peaaegu aastaringselt.
Üldjoontes võib kõigis kolmes omavalitsusüksuses eristada kolme maastikuvööndit: esiteks kõrgel mägedes ebaühtlaste kaljutippude vahel (mäekurudes) asuvate karjamaade vöönd; teiseks keskmisel kõrgusel asuv hajali asetsevate rohulappidega metsavöönd ning kolmandaks madalamal asuv väheste puudega rohumaade vöönd.
Kahtlemata on piirkonna pinnavormil olnud keskne roll kõnealuse ainulaadse juustusordi väljatöötamisel. Juustu valmistamiseks kasutati piima ülejääki, mis tekkis oludes, mis ei pakkunud piirkonna elanikele kuigi palju võimalusi. Eespool nimetatud raskused ühendusteede rajamisel, mis oli määratletud piirkonnas asuvate omavalitsusüksuste vahel siiski lihtsam, tingisid sealsete elanike vähese läbikäimise. Viimased elasid teatava osa aastast koos mäekurudes asuvates karjaaedades, jagades ühist ruumi ja eluviisi, millest sai alguse ühine arusaam olemasolevate ressursside kasutamisest ja seega ka juustu Queso Los Beyos valmistamisest.
Otsustav roll on olnud ka maastikutingimustel. Nendest tulenevalt on (ekstensiivne) karjakasvatus ja karjatamine traditsiooniliselt toimunud metsa- ja rohumaadel ning olnud kõrgusvööndist ja rohumaade taimekooslusest sõltuvalt väga hooajaline. Piima ja liha kooslusel põhinev süsteem pakkus kaht liiki saaduseid: kasvatati eri liiki noorloomi ja pärast imetamis- ja võõrutamisperioodi üle jäänud piimast valmistati juustu.
Ajalooliseks eripäraks oli see, et karja koosseis sõltus isegi ühe omavalitsusüksuse piires maastikust, mis oli soodsam teatavatele liikidele. Karjustel olid kas lehma-, lamba- või kitsekarjad ning harvem ka segakarjad; seetõttu valmistati juustu kas lamba-, kitse- või lehmapiimast ning vähem eri piimade segust ja just see tingis kõnealuse juustusordi arengu.
Juustu väljatöötamisel on olnud põhiroll eeskätt piirkonna eripäral, kuid lõpptoote omadustes on oma osa ka valmistamisviisil, mille arendasid välja külade elanikud vastavalt piirkonna eripäradele.
5.2. Toote eripära:
Toote eripära väljendub eeskätt selle välimuses, mis erineb täielikult määratletud piirkonnas valmistatavate ülejäänud juustusortide välimusest. Queso Los Beyos on väikeste mõõtmetega juust, mille kõrgus jääb pisut alla selle läbimõõdu. Juustu väiksus ei ole juhuslik – see võimaldab juustu kiiremini pressida ja kuivatada, mis on oluline seetõttu, et vadaku eraldamine on alati toimunud vormimise ajal ning selles etapis nõrgub kalgend omaenda raskuse mõjul (isepressumine). Seda meetodit kasutatakse ka tänapäeval ning see on oluline tegur juustumassi eripärase tekstuuri ja välimuse saavutamisel. Toote eripära näitavad eelkõige juustumassi omadused: see on tihke ning lõikamisel rabe või pudenev. Lehmapiimast valmistatud juustu maitse on mahedam ning kitse- ja lambapiimast valmistatud juustul tugevam, meenutades tooraineks olnud piima maitset. Maitse on aga alati kergelt hapukas, mis on tingitud valmistamisviisist, eelkõige piimhappega kalgendamisest. See aitab vähendada maitsevarjundeid.
Kõnealuse juustu traditsioonilisest valmistamisest lehma-, kitse- või lambapiimast on juttu mitmes kirjutises. Näiteks teoses „Los quesos artesanales de Asturias” (1985) on öeldud: „Juustu Queso Los Beyos valmistatakse kas lehma-, kitse- või lambapiimast ning kohaliku traditsiooni kohaselt ei segata eri loomaliikide piima”; sama on öeldud José A. Fidalgo Sáncheze teoses „Asturias, parada y fonda” (1988) ning Enric Canuti jt teoses „Quesos” (1992). Viimane märgib ka teoses „Manual de quesos, queseros y quesómanos”, et juustu valmistatakse kas lehma, kitse või lamba täispiimast neid omavahel segamata.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:
Juust on nime saanud suure Los Beyose mäekuru järgi, mille on lubjakivikaljude vahele uuristanud läbi määratletud piirkonna omavalitsusüksuste voolav Sella jõgi, ning juustu üldtunnustatud maine on traditsiooniliselt seotud päritolukohaga.
Maine on peamine tegur geograafilise piirkonna ja toote vahelise seose põhjendamiseks. Selle kohta on palju tõendeid. Diccionario de Miñano sõnaraamatus (1827) on sõnaselgelt viidatud kõnealuse juustu kõrgele kvaliteedile, kuid kirjalikke viiteid selle kohta esineb juba varem – dokumendis „Catastro del Marqués de La Ensenada” (1752) ja piirkonna eri omavalitsusüksuste korraldustes (esimest korda 1779. aastal). Hiljem on juustule pühendatud paljude raamatute ja kirjutiste peatükke või terveid teoseid; Juan Gabriel Pallarés nimetab seda oma kirjutises „Guía de productos de la tierra” (1998) isegi ida pärliks ja mägede pojaks.
Kõnealuse juustu maine ilmneb ka paljudes kulinaariaraamatutes, mille lehekülgedel sellest juttu on: „Guía del buen comer español” (1929), kus märgitakse juustu silmapaistva omadusena ära selle hea maitse; „Lecciones de cocina regional” (1962), kus viidatakse kõnealusele juustule, mis on „väga hea maitsega”; „Comer en Asturias” (1980), kus on seda nimetatud Astuuria olulisemate juustude seas; samuti on juustust juttu raamatus „Cocina práctica de los quesos de España” (1983). Lisaks sellele on raamatus „El Gran libro de la cocina asturiana” (1986) märgitud, et juust on Los Beyose mäekuru iseloomulik toode.
Alguses valmistati juustu peamiselt enda tarbeks või maarendi tasumiseks, hiljem aga kasutati seda teataval määral ka kingitusena, maksevahendina või vahetuskaubana; samuti oli see piima ülejäägist saadava otsese tulu allikas. Algul piirdusid need tegevused kohaliku kaubandusega, hiljem aga laienesid ümberkaudsetele turgudele, näiteks Cangas de Onísi. Arvatakse, et just seal anti juustule nimi selle päritolukoha, Los Beyose mäekuru järgi.
Juust on olnud esindatud Cangas de Onísis toimuvatel Picos de Euroopa juustukonkurss-näitustel, mis said alguse 1942. aasta sügislaadast. Omavalitsuses on dokumenteeritud juustu edukas osalemine nimetatud konkursil koos teiste ümberkaudsete juustusortidega. Korraldatakse ka spetsiaalseid juustu Queso Los Beyos konkursse. Astuuria ajalehes La Nueva España ilmus 10. detsembril 1984 järgmine uudis: „Pongas korraldatakse alates eilsest juustu Queso Los Beyos kohalikku konkurssi”. Muudes 1984. aasta ajaleheartiklites on juustu Queso Los Beyos nimetatud majanduse tõukejõuks ja järjest hinnatumaks tooteks. Ajalehe La Voz de Asturias 28. mai 2004. aasta numbris on kuulutus esimeste juustu Queso Los Beyos kulinaariapäevade kohta, mis toimusid samaaegselt selle juustu XXI konkursiga. Alates 1992. aastast korraldatakse konkurssi ka Amieva omavalitsusüksuses. Omavalitsustes talletatakse dokumente konkursil osalejate, žürii koosseisu, auhindade ja auhinnatute kohta.
Konkursid toimuvad ka praegu. Nendel osalevad piirkonna kolme omavalitsusüksuse juustutootjad ja need on alati publikurohked.
Viide spetsifikaadi avaldamisele:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)
http://www.magrama.gob.es/es/alimentacion/temas/calidad-agroalimentaria/pliego_queso_los_beyos_versi%C3%B3n_7.6.2012_tcm7-211510.pdf
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.
(3) Vt joonealust märkust 2.