26.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 25/1

(1)

Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega Euroopa kõigi majandussektorite kasvu ja innovatsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast. Strateegias „Euroopa 2020” rõhutatakse lairibaühenduse kasutuselevõtu olulisust ELi tuleva aastakümne kasvustrateegia osana ja püstitatakse lairibaühenduse kaugeleulatuvaid arengueesmärke. Üks selle strateegia juhtalgatusi, Euroopa digitaalarengu tegevuskava (edaspidi „DAE”), (1) tunnistab lairibaühenduse sotsiaal-majanduslikke eeliseid, rõhutades selle olulisust konkurentsi, sotsiaalse kaasatuse ja tööhõive seisukohast. Strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamine sõltub ka laialdase ja taskukohase juurdepääsu pakkumisest kiire interneti taristule ja teenustele. Kvaliteetse ja taskukohase lairibataristu rahastamisprobleemide lahendamine on ülioluline Euroopa konkurentsivõime ja uuenduslikkuse suurendamiseks, töökohtade pakkumiseks noortele, majandustegevuse mujale viimise ärahoidmiseks ja siseinvesteeringute kaasamiseks. DAE kordab strateegia „Euroopa 2020” eesmärki tagada kõikidele eurooplastele lairibaühendus 2013. aastaks ja püüab tagada, et 2020. aastaks i) on kõikidel eurooplastel juurdepääs veelgi kiiremale internetiühendusele (30 Mbit/s või kiirem) ja ii) 50 % või enamal Euroopa kodumajapidamisel on juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele.

(2)

Selleks et saavutada internetiühenduse kiirus üle 30 Mbit/s, on vaja hinnanguliselt (2) investeerida kuni 60 miljardit eurot ning selleks, et tagada vähemalt pooltele Euroopa leibkondadele kiirem internetiühendus kui 100 Mbit/s, on vaja kuni 270 miljardit eurot (3). Nimetatud investeeringud tulevad peamiselt kommertsinvestoritelt. Kuid DAE eesmärke ei ole võimalik saavutada riikliku rahastuse toeta. Seepärast kutsutakse digitaalarengu tegevuskavas liikmesriike üles „kasutama riiklikku rahastamist kooskõlas ELi konkurentsi- ja riigiabieeskirjadega”, et täita strateegias „Euroopa 2020” seatud levi, kiirust ja kasutuselevõttu käsitlevad eesmärgid (4). Tulevikus võib eeldada nõudluse suurenemist selliste võimsusmahukate teenuste järele, nagu pilvandmetöötlus, partnertehnoloogiate intensiivsem kasutamine, sotsiaalvõrgustike ja nõudevideo edasiareng.

(3)

Elektroonilise kommunikatsiooni valdkonnas on toimunud põhjalik liberaliseerimine ja selle suhtes kohaldatakse nüüd valdkondlikku reguleerimist. ELi elektroonilise kommunikatsiooni reguleeriv raamistik hõlmab ka lairibaühenduse ühtlustamiseeskirju (5). Endiste lairibavõrkude hulgimüügiturgude puhul kohaldati enamikus liikmesriikides seni eelnevat reguleerimist. See reguleerimislähenemine on osutunud edukaks turukonkurentsi edendamise, investeerima innustamise ja tarbijate valikuvõimaluste suurendamise vahendiks: näiteks on lairibaühendus saavutanud kõige suurema katvuse ja kasutatavuse liikmesriikides, kus valitseb taristukonkurents ja kehtivad tõhusad õigusnormid, mis soodustavad teenuste konkurentsi. Lairibavõrkude ja eelkõige järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude jätkuv kasutuselevõtmine nõuab riiklike reguleerivate asutuste sekkumist nende rolli tõttu elektroonilise side sektoris.

(4)

Seda olulisem on, et riigi vahendeid kasutataks selles valdkonnas hoolikalt ning et komisjon tagaks riigiabi täiendava rolli ja ei asendaks turuosaliste investeeringuid. Igasuguse riigipoolse sekkumise puhul tuleks nii palju kui võimalik piirata erainvesteeringute väljatõrjumise, kommertsinvesteeringute stiimulite kõrvaldamise ja konkurentsi Euroopa Liidu ühiste huvide vastase moonutamise ohtu.

(5)

Komisjon märgib riigiabi ajakohastamist käsitlevas teatises, et riigiabipoliitika peaks keskenduma läbimõeldud abi soodustamisele, mis on suunatud turutõrgete kõrvaldamisele ja Euroopale ühist huvi pakkuvatele eesmärkidele (6). Riigiabimeede võib aidata teatavatel tingimustel korrigeerida turutõrkeid, parandades turgude tõhusat toimimist ning aidates kaasa konkurentsivõime tugevdamisele. Lisaks võib juhul, kui turg on toimiv, kuid saavutatud tulemused ei ole ühtekuuluvuspoliitika seisukohast rahuldavad, riigiabi kasutada soovitumate ja tasakaalustatumate tulemuste saavutamiseks. Eelkõige võib hästisuunatud riiklik sekkumine lairibaühenduse valdkonnas aidata vähendada digitaalset lõhet, (7) mis eraldab ühe riigi piires alasid ja piirkondi, kus pakutakse taskukohaseid ja konkurentsivõimelisi lairibateenuseid ning selliseid alasid, kus kõnealuseid teenuseid ei pakuta.

(6)

Kui aga lairibaühendusele antavat riigiabi kasutataks piirkondades, kus turuosalised otsustaks üldjuhul ise investeerida või on juba investeerinud, võiks see oluliselt vähendada kommertsinvestorite stiimulit investeerida lairibaühendusse. Sellistel juhtudel võib lairibaühendusele antav riigiabi eesmärgi saavutamist takistada. Riigiabi kontrolli eesmärk lairibavaldkonnas on tagada, et riigiabimeetmete tulemusel saavutataks kiiremini suurema katvusega lairibaühendus ja selle laialdasem kasutuselevõtt võrreldes olukorraga, kus abi ei anta, toetades samal ajal kvaliteetsemaid ja taskukohasemaid teenuseid, konkurentsi soodustavaid investeeringuid. Abi positiivne mõju peab kaaluma üles konkurentsimoonutused.

(7)

Enamik liikmesriike järgis komisjoni üleskutset digitaalarengu tegevuskava raames ja töötas välja riiklikud lairibaühenduse strateegiad, et saavutada DAE eesmärgid oma territooriumil. Enamik nimetatud strateegiatest näevad ette riigi vahendite kasutamist lairibaühenduse katvuse suurendamiseks piirkondades, kus kommertsoperaatoreil puudub stiimul investeerida väga suure kiirusega järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse.

(8)

Käesolevates suunistes võetakse kokku komisjoni poliitika põhimõtted, mis käsitlevad asutamislepingu riigiabieeskirjade kohaldamist riiklike meetmete suhtes, millega toetatakse lairibavõrkude kasutuselevõttu (jagu 2). Suunistes selgitatakse nende põhimõtete rakendamist põhilairibavõrkude ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire kasutuselevõtu toetamiseks mõeldud riiklike meetmete hindamisel (jagu 3). Komisjon kohaldab suuniseid lairibaühenduse jaoks antava riigiabi hindamisel. Nii suurendab ta oma otsustamisprotsessi õiguskindlust ja läbipaistvust.

(9)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. Sellest järeldub, et meede on riigiabi, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele: a) abi antakse riigi vahenditest, b) see annab ettevõtjatele majandusliku eelise, c) nimetatud eelis on selektiivne ja d) kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, e) kõnealune meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(10)

Riigi vahendite kasutamine. Riigi vahendite ülekanne võib toimuda mitmel viisil, näiteks otsetoetused, maksusoodustused, (8) sooduslaenud või muud liiki eelistingimusel rahastamine. Riigi vahendid on kaasatud ka juhul, kui riik annab mitterahalise hüvitise, näiteks investeerib lairibataristu (osa) ehitamisse. Riigi vahendeid saab kasutada (9) riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Rahastamise puhul sellistest Euroopa fondidest nagu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) (10) on samuti tegu riigi vahenditega, kui need vahendid antakse liikmesriigi kasutada tema äranägemisel (11).

(11)

Ettevõtja. Riiklikud lairibainvesteeringute toetusmeetmed on tavaliselt suunatud majandustegevusele nagu lairibataristu ehitamine, käitamine ja sellele juurdepääsu andmine või lõpptarbijatele ühenduse pakkumise võimaldamine. Ka riik ise võib tegeleda majandustegevusega, kui ta käitab ja kasutab lairibataristut (või selle osi), näiteks riikliku ettevõtja kaudu või riikliku ametiasutuse osana. Lairibavõrgu taristu ehitamine selle äriliseks kasutamiseks tulevikus riigi või kolmandatest isikutest operaatorite poolt, on samuti majandustegevus (12). Mitteäriliseks tegevuseks mõeldud lairibavõrkude väljaarendamine ei pruugi olla riigiabi, (13) sest võrgu ehitamine ei anna eelist ühelegi ettevõtjale (14). Kui selline võrk aga avatakse hiljem kasutamiseks lairibainvestoritele või operaatoritele, on tõenäoliselt tegemist riigiabiga (15).

(12)

Eelis. Abi antakse otse võrguinvestoritele, kes enamikul juhtudel valitakse välja konkurentsipõhise hankemenetluse teel. Kui riigi panust ei anta tavapärase turumajanduse tingimustel ja see on seega turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohaselt riigiabi (vt punkt (16)), siis tagab konkurentsipõhise valikumenetluse kasutamine abi suuruse piiramise konkreetse projekti jaoks minimaalselt vajalikuga. Sellegipoolest ei välista see abi, sest riiklik ametiasutus annab ikkagi võitnud pakkujale toetust (näiteks „puudujäägi rahastamise” või mitterahalise abina). Selle menetluse otstarve on nimelt valida abisaaja. Saadud rahaline abi võimaldab edukal pakkujal tegeleda majandustegevusega tingimustel, mida turg vastasel juhul ei võimaldaks. Peale otseste abisaajate võivad kaudseteks abisaajateks olla kolmandatest isikutest operaatorid, kes saavad subsideeritavale taristule hulgimüügitasandi juurdepääsu (16).

(13)

Selektiivsus. Lairibavõrkude kasutuselevõttu toetavad riiklikud meetmed on laadilt selektiivsed, kuna need on suunatud lairibainvestoritele ja kolmandatest isikutest operaatoritele, kes tegutsevad ainult elektrooniliste sideteenuste turu teatavates segmentides. Subsideeritud võrgu äriliste lõppkasutajate puhul (17) ei pruugi meede aga selektiivne olla, kui juurdepääs subsideeritud võrgule on avatud kõigile majandussektoritele. Selektiivsus on olemas, kui lairibaühenduse kasutuselevõtt on suunatud eelkõige ärikasutajatele, näiteks kui riigiabi eesmärk on lairibavõrgu loomine kasutamiseks kindlaksmääratud ettevõtjatele, kes ei ole valitud üldiste kriteeriumide alusel, mis kehtivad terves abi andva ametiasutuse vastutuse all olevas piirkonnas (18).

(14)

Konkurentsi moonutamine. Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „kohus”) praktika kohaselt moonutab finantstoetus ja mitterahaline abi konkurentsi, kui see tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes muude ettevõtjatega (19). Konkurendile antava riigiabi tõttu võivad olemasolevad operaatorid vähendada võimsust või võimalikud operaatorid otsustada uuele turule või geograafilisele alale mitte tulla. Märkimisväärsed konkurentsimoonutused tekivad tõenäoliselt juhul, kui abisaajal on turuvõim. Kui abisaajal on turul juba valitsev seisund, võib abimeede sellist seisundit tugevdada, vähendades konkurentsipiiranguid, mida konkurendid saavad rakendada.

(15)

Mõju kaubandusele. Kuna riiklik sekkumine kaldub mõjutama teiste liikmesriikide teenusepakkujaid, (sh pärssides nende asutamist asjaomases liikmesriigis) on sellel mõju ka kaubandusele, sest elektrooniliste sideteenuste turud (hulgimüügiturud ja lairibateenuse jaemüügiturud) on avatud operaatorite ja teenusepakkujate vahelisele konkurentsile (20).

(16)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 345 on sätestatud, et „aluslepingud ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides”. Vastavalt kohtu praktikale järeldub võrdse kohtlemise põhimõttest, et kapitali, mille riik on otseselt või kaudselt andnud ettevõtja käsutusse tingimustel, mis vastavad tavalistele turutingimustele, ei saa käsitleda riigiabina. Kui riikliku investori osalusel aktsiakapitalis või tema tehtavatel kapitalisüstidel puuduvad piisavad väljavaated kasumlikkusele isegi pika aja vältel, tuleb sellist sekkumist pidada abiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses ja selle kokkusobivust ühisturuga tuleb hinnata ainult nimetatud sättes ettenähtud kriteeriumide põhjal (21).

(17)

Komisjon on Amsterdami otsuses käsitlenud turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamist lairibavaldkonnas (22). Nagu otsuses rõhutatud, tuleb riikliku investeeringu vastavust turutingimustele tõendada põhjalikult ja igakülgselt kas erainvestorite märkimisväärse osaluse abil või usaldusväärse äriplaani põhjal, mis näitaks investeeringu piisavat tasuvust. Kui erainvestorid projektis osalevad, on eeltingimuseks, et nad on hinnanud investeeringuga seotud äririske samadel tingimustel riikliku investoriga. See kehtib ka muude riigiabi vormide, nagu sooduslaenude või tagatiste suhtes (23).

(18)

Mõne juhtumi puhul võib liikmesriik otsustada käsitleda lairibavõrgu pakkumist üldist majandushuvi pakkuva teenusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 (24) ja Altmarki kohtupraktika (25) tähenduses ning pakkuda sel alusel riigipoolset rahastust. Sellistel juhtudel tuleb liikmesriigi meetmeid hinnata kooskõlas komisjoni teatisega Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes, (26) komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes, (27) komisjoni teatisega avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011) antava riigiabi Euroopa Liidu raamistiku kohta (28) ja komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (29). Nimetatud komisjoni dokumente (edaspidi kokkuvõtvalt „üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakett”) kohaldatakse loomulikult ka lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks antava riigiabi suhtes. Alljärgnevalt illustreeritakse teatavate neis dokumentides selgitatud põhimõtete kohaldamist lairibaühenduse rahastamises, võttes arvesse sektori teatavaid iseärasusi.

(19)

Seoses üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlusega on komisjon juba üldiselt selgitanud, et liikmesriigid ei või panna konkreetseid avaliku teenuse osutamise kohustusi teenustele, mida tavalistel turutingimustel toimivad ettevõtjad juba osutatavad või võivad osutada rahuldavalt ja avalike huvidega kooskõlas olevatel tingimustel, nagu hind, objektiivsed kvaliteediomadused, jätkuvus ja teenuse kättesaadavus, nagu riik on määratlenud (30).

(20)

Komisjon on selle põhimõtte kohaldamise kohta lairibasektori suhtes seisukohal, et nendes piirkondades, kus erainvestorid on juba investeerinud lairibavõrgu taristusse (või on võrku laiendamas) ja juba pakuvad konkureerivaid lairibateenuseid sobiva lairibakatvusega, ei saa samaaegse konkureeriva ja riiklikult rahastatud lairibataristu loomist pidada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses (31). Kui aga on võimalik tõendada, et erainvestorid ei suuda pakkuda lähitulevikus (32) kõigile kodanikele ja kasutajatele piisavat lairibakatvust, mille tulemusena märkimisväärne osa elanikkonnast jääks ühenduseta, võib üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale maksta avaliku teenuse eest hüvitist, eeldusel, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste teatises sätestatud tingimused on täidetud. Et hinnata vajadust üldist majandushuvi pakkuva teenuse järele, tuleks seega alati võtta arvesse võrke, mille liik on võrreldav, st põhilairibavõrke või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke.

(21)

Pealegi võib lairibataristu kasutuselevõtmist ja käitamist lugeda üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks üksnes juhul, kui see taristu võimaldab universaalühendust kõigile asjaomase piirkonna kasutajatele – ühtviisi nii kodukasutajatele kui ka ettevõtjatele. Üksnes ärikasutajate ühenduse toetamine ei ole piisav (33).

(22)

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohustuslikkus tähendab ühtlasi seda, et kasutusele võetava võrgutaristu pakkuja ei saa oma äranägemisel ja/või diskrimineerivalt keelata sellele hulgimüügitasandi juurdepääsu (nt seetõttu, et juurdepääsuteenuse pakkumine ei pruugi olla teatavas piirkonnas äriliselt tulus).

(23)

Võttes arvesse konkurentsi määra, mis on saavutatud pärast elektrooniliste sideteenuste sektori liberaliseerimisest liidus, ja eriti praegust konkurentsi lairiba jaeteenusteturul, peaks riiklikult rahastatud võrk, mis on loodud üldist majandushuvi pakkuva teenuse raames, olema avatud kõigile huvitatud operaatoritele. Selle eelduseks, et lairibataristu kasutuselevõtuga seotud teenust käsitataks üldist majandushuvi pakkuva teenusena, peaks seega olema passiivse (34) ja operaatorist sõltumatu (35) taristu pakkumine, millele oleks avatud juurdepääs. Selline võrk peaks pakkuma juurdepääsu taotlejatele kõiki erinevat tüüpi võrgujuurdepääse ja võimaldama jaemüügi tasandil tegelikku konkurentsi, mis tagaks konkurentsivõimeliste ja taskukohaste teenuste pakkumise lõppkasutajale (36).

(24)

Seepärast peaks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine hõlmama ainult universaalühendust võimaldava lairibavõrgu kasutuselevõttu ja sellega seotud hulgimüügitasandi juurdepääsuteenuseid, mitte aga sideteenuste jaemüüki (37). Kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutab vertikaalselt integreeritud lairibaoperaator, tuleb kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et vältida huvide konflikti, põhjendamatut diskrimineerimist ja mis tahes muid kaudseid ja varjatud eeliseid (38).

(25)

Kuna elektrooniliste sideteenuste turg on täielikult liberaliseeritud, ei saa lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine põhineda ainu- või eriõiguse andmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 1 tähenduses.

(26)

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest makstava hüvitise arvutamiseks kehtivad täielikult üldist majandushuvi pakkuvate teenuste paketi põhimõtted. Kuid arvestades lairibasektori iseärasusi, on kasulik lisada selgitus üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta, mis on mõeldud ühenduseta alade („valged laigud”) hõlmamiseks laiemas piirkonnas, kus mõned operaatorid on juba võtnud kasutusele oma võrgutaristu või kavatsevad seda teha lähitulevikus. Juhtudel kui piirkond, mille kohta on antud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesanne, ei piirdu valgete laikudega nende suuruse ja asukoha tõttu, võib üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutajal olla vajadus võtta kasutusele võrgutaristu ka kasumlikes piirkondades, mis on juba kommertsoperaatorite poolt kaetud. Sellises olukorras peaks sel juhul antav hüvitis katma üksnes kulud, mis tulenevad taristu kasutuselevõtust mittetulusatel valgetel laikudel, võttes sealjuures arvesse asjakohast tulu ja mõistlikku kasumit (39).

(27)

Paljudel juhtudel võib olla asjakohane määrata hüvitise suurus eelnevalt kindlaks, et katta eeldatav rahastuspuudujääk pigem kindla ajavahemiku jooksul kui määrata hüvitis kulude ja tulude alusel nende tekkimise ajal. Esimese mudeli puhul on ettevõtjal tüüpiliselt suurem stiimul kulusid piirata ja arendada äritegevust aja jooksul (40). Kui lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuv teenus ei lähtu eeldusest, et kasutusele võetav taristu kuulub avalikku omandisse, tuleks kehtestada asjakohased läbivaatamis- ja tagastusmehhanismid, et vältida olukorda, kus teenuse osutaja saab põhjendamatu eelise, sest riiklikult rahastatud võrk jääb pärast kõnealuse teenuse kontsessiooni aegumist tema omandusse.

(28)

Nagu juba selgitatud komisjoni lairibaühenduse teatises, (41) võivad liikmesriigid lairibaühenduse ja eriti järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtmise kiirendamiseks, lisaks ettevõtjate otsesele rahastamisele, valida mitut liiki meetmete vahel. Sellised meetmed ei hõlma tingimata riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(29)

Võttes arvesse, et üldjuhul moodustavad suure osa järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuga seonduvatest kuludest tsiviilehitustööd, (42) võivad liikmesriigid otsustada näiteks kooskõlas elektroonilist sidet käsitleva ELi reguleeriva raamistikuga hõlbustada võrkude laiendamise õiguste saamise tingimusi, nõuda et võrguoperaatorid kooskõlastaks oma ehitustööd ja/või jagaks osa oma taristust. Samuti võivad liikmesriigid nõuda ka, et mis tahes uue ehitustöö (sealhulgas uued vee-, elektri-, transpordi- või kanalisatsioonivõrgud) käigus ja/või hoone ehitamisel tuleb paigaldada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude jaoks sobiv ühendus. Kolmandad isikud võivad samuti paigaldada igal juhul toimuvate üldiste tsiviilehitustööde käigus oma kuludega oma passiivse võrgutaristu. Seda võimalust tuleks pakkuda läbipaistvalt ja diskrimineerimisvabalt kõigile huvitatud operaatoritele ning see peaks olema põhimõtteliselt avatud kõigile kasutajatele, mitte üksnes elektronsideoperaatoritele (s.o elektri- ja gaasijaotusvõrkude, veevärgi jne operaatoritele) (43). Olemasoleva (subsideeritud või muu) taristu koondülevaade, mis võib hõlmata ka kavandatavaid võrke, võiks aidata kaasa ärilise lairibaühenduse kasutuselevõtmisele (44). Olemasolev taristu ei tähenda üksnes telekommunikatsioonitaristut, näiteks traadipõhine, traadita või satelliittaristu, vaid ka muudele tööstusharudele (näiteks avalikud teenused) kuuluvaid alternatiivseid taristuid (näiteks kanalisatsioon, juurdepääsuluugid jne) (45).

(30)

Kui lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks mõeldud riigipoolne sekkumine täidab punktis 2.1 määratletud tingimused, hindab komisjon selle sobivust üldjuhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel (46). Praeguseks on piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused võtnud kasutusele erinevaid sekkumismudeleid. Nende mudelite mitteammendav loetelu on esitatud I lisas. Peale lisas kirjeldatute võivad riigi ametiasutused töötada välja ka muid lairibaühenduse kasutuselevõtmise toetamise mudeleid (47). Kõigi sekkumise vormide suhtes kohaldatakse käesolevates suunistes sätestatud kõiki kokkusobivuskriteeriume (48).

(31)

Lairibaühenduse riigiabiprojekte võib rakendada abisaavates piirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c ning regionaalabi erieeskirjade (49) tähenduses. Sellisel juhul võib lairibaühenduseks antavat abi käsitleda abina alginvesteeringute jaoks regionaalabi eeskirjade tähenduses. Kui meede kuulub selliste eeskirjade reguleerimisalasse ja kui kavatsetakse anda sihtotstarbelist üksikabi ühele ettevõtjale või abi, mis on suunatud ühele tegevusvaldkonnale, siis peavad liikmesriigid tõendama, et regionaalabi eeskirjade tingimused on täidetud. Eelkõige peavad nad tõendama, et kõnealuse projektiga toetatakse ühtse regionaalarengu strateegiat ning projekti olemus ja maht ei moonuta lubamatult konkurentsi.

(32)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohasel hindamise käigus veendub komisjon, et abimeetme positiivne mõju ühishuvist kantud eesmärgi saavutamisele on suurem võimalikest negatiivsetest kõrvalmõjudest, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine. Hindamine toimub kahes etapis.

(33)

Esiteks peab iga abimeede vastama järgnevalt esitatud vajalikele tingimustele. Abi kuulutatakse siseturuga kokkusobimatuks, kui ükski järgmistest tingimustest on täitmata:

(34)

Teiseks, kui kõik tingimused on täidetud, võrdleb komisjon abimeetme positiivset mõju ühishuvist kantud eesmärgi saavutamisele selle võimalike negatiivsete kõrvalmõjudega.

(35)

Järgnevalt on üksikasjalikumalt esitatud komisjoni hindamise erinevad aspektid lairibavaldkonnas.

(36)

Komisjon hindab, mil määral kavandatav sekkumine aitab kaasa eespool selgitatud ja DAEs täpsemalt kirjeldatud ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele.

(37)

Kui turud ei suuda omapäi, ilma sekkumiseta pakkuda tõhusat tulemust ühiskonna jaoks, on tegemist „turutõrkega”. See võib tekkida siis, kui teatavaid investeeringuid ei tehta, ehkki majanduslik kasu ühiskonnale on suurem kui kulu (50). Sellisel juhul võib riigiabiga kaasneda positiivne mõju ja üldist tõhusust saab ettevõtjate majanduslike stiimulite kohandamise kaudu suurendada. Lairibasektoris on üks turutõrke vorm seotud positiivse välismõjuga. Selline välismõju tekib siis, kui turuosalised ei võta oma tegevusega kaasnevaid hüvesid täielikult arvesse. Näiteks võimaldab lairibavõrkude olemasolu pakkuda täiendavaid teenuseid ja innovatsiooni, millest on tõenäoliselt kasu enamatel kui võrgu vahetutel investeerijatel ja kasutajatel. Turu tulem põhjustab liialt vähesed erasektori investeeringud lairibavõrkudesse.

(38)

Tänu rahvastikutiheduse säästu soodustavale mõjule on lairibavõrkude kasutuselevõtmine üldiselt tasuvam seal, kus potentsiaalne nõudlus on suurem ja kontsentreeritum, s.o tihedama asustusega piirkondades. Investeeringu suurte püsikulude tõttu võivad ühikukulud rahvastikutiheduse vähenedes oluliselt suureneda (51). Seepärast katavad kaubanduslikel tingimustel kasutusele võetud kasumlikud lairibavõrgud vaid osa elanikkonnast. Nagu DAEs tunnistatakse, tekitab laialdane ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele positiivse välismõju, sest see kiirendab majanduskasvu ja innovatsiooni kõigis majandussektorites. Kui turg ei paku piisavat lairibakatvust või kui juurdepääsutingimused ei ole asjakohased, võib riigiabi aidata sellist turutõrget kõrvaldada.

(39)

Teine võimalik ühist huvi pakkuv eesmärk on seotud võrdsusega. Valitsused võivad otsustada sekkuda turutulemist põhjustatud sotsiaalse või piirkondliku ebavõrdsuse kõrvaldamiseks. Teatavatel juhtudel võib lairibaühendusele antavat riigiabi kasutada ka võrdsuse eesmärkide saavutamiseks, s.o viisina edendada kõigi ühiskonnaliikmete juurdepääsu peamistele sidevahenditele, osalemist ühiskonnas ja sõnavabadust, parandades seeläbi sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

(40)

Riigi sekkumine lairibavõrkude toetamiseks võib toimuda riigi, piirkondlikul või omavalitsuse tasandil (52). Seepärast on oluline erinevaid sekkumisi kooskõlastada, et vältida mitmekordsust ja järjekindlusetust. Kohalike sekkumiste järjekindluse ja kooskõlastatuse tagamiseks on vaja tagada kohalike algatuste kõrge läbipaistvuse tase.

(41)

Alati kui see on võimalik ning kokkusobiv pädevuste ja spetsiifikaga, innustatakse liikmesriike töötama välja üleriiklikke programme, mis sisaldaksid riiklike algatuste peamisi põhimõtteid ja kavandatavate võrkude kõige olulisemaid omadusi (53). Lairibaühenduse arendamise riiklikud raamprogrammid tagavad riigi vahendite kasutamise järjekindluse, vähendavad väiksemate abi andvate asutuste halduskoormust ja kiirendavad üksikute abimeetmete rakendamist. Peale selle kutsutakse liikmesriike üles andma kesktasandil selgeid suuniseid riigiabiga rahastatavate lairibaprojektide rakendamiseks.

(42)

Lairibaühenduse toetamiseks mõeldud, konkurentsi soodustava riigiabimeetme väljatöötamisel on eriti oluline roll riiklikel reguleerivatel asutustel. Riiklikud reguleerivad asutused on omandanud tehnilised teadmised ja oskusteabe tänu sellele, et valdkondliku reguleerimisega on neile antud määrav roll (54). Neil on parimad võimalused toetada riiklikke ametiasutusi seoses riigiabi kavadega ja nendega tuleks sihtpiirkondade kindlaksmääramisel konsulteerida. Riiklike reguleerivate asutustega tuleks konsulteerida ka hulgimüügitasandi juurdepääsuhindade ja tingimuste kindlaksmääramisel ning juurdepääsu taotlejate ja subsideeritava taristu operaatori vaheliste vaidluste lahendamisel. Liikmesriike kutsutakse üles tagama riiklikele reguleerivatele asutustele vahendid, mida nad selliste tugifunktsioonide täitmiseks vajavad. Kui vaja, peaksid liikmesriigid tagama sobiva õigusliku aluse riiklike reguleerivate asutuste osalemiseks lairibaühenduse jaoks mõeldud riigiabiprojektides. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid parima tava kohaselt andma kohalikele ametiasutustele suunised, mis hõlmavad soovitusi turuanalüüsi, hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete ja hinnakujunduse põhimõtete kohta, võttes arvesse elektroonilise side reguleerivat raamistikku ja komisjoni sellekohaseid soovitusi (55).

(43)

Lisaks riiklike reguleerivate asutuste kaasamisele võivad kasulikku nõu anda ka riiklikud konkurentsiasutused, eelkõige suurte raamprogrammide suhtes, et aidata tagada kõigile pakkumises osalevatele operaatoritele võrdsed tingimused ja vältida ebaproportsionaalselt suure riigi vahendite osa eraldamist ühele operaatorile, tugevdades seeläbi tolle (võimalik, et juba niigi juhtivat) turupositsiooni (56). Mõned liikmesriigid on asutanud lisaks riiklikele reguleerivatele asutustele riiklikud pädevuskeskused, et aidata väikestel, kohalikel ametiasutustel kavandada piisavaid riigiabi meetmeid ja tagada riigiabi eeskirjade kohaldamise ühtlus, nagu on kirjeldatud käesolevates suunistes (57).

(44)

Meetme asjakohase ülesehituse tagamiseks nõuab tasakaalustatuse kriteerium, et riigiabi oleks asjakohane poliitikavahend probleemi lahendamiseks. Seoses sellega tuleks märkida, et kuigi eelnev reguleerimine on paljudel juhtudel hõlbustanud lairibaühenduse kasutuselevõttu linnades ja tihedama asustusega piirkondades, ei pruugi see olla piisav vahend lairibateenuse pakkumise võimaldamiseks, eriti puuduliku ühendusega piirkondades, kus investeeringu tasuvus on väike (58). Samamoodi ei saa lairibaühenduse kasutamise soodustamiseks (59) mõeldud nõudlusepoolsete meetmetega (näiteks maksekviitungid lõppkasutajatele) alati lairibateenuse vähese pakkumise probleemi lahendada, kuigi sellised meetmed aitavad kaasa lairibaühenduse laiemale kasutuselevõtule (60). Seega on võimalik, et mõnes olukorras ei ole puudujääkide kõrvaldamiseks lairibaühenduse valdkonnas muud väljapääsu kui riigipoolne rahastamine. Abi andvad asutused peavad arvesse võtma ka võrgu võimaliku kasutuselevõtmisele viivaid spektri (ümber)jaotamisi sihtpiirkondades, millega võidakse saavutada abi andvate asutuste eesmärgid ilma otsest abi andmata.

(45)

Võttes arvesse meetme stimuleerivat mõju, on tarvis uurida, kas asjaomane investeerimine lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita. Kui operaatoril on teatavad kohustused seoses sihtpiirkonna katmisega, (61) ei pruugi tal olla õigust riigiabi saamiseks, sest sel puuduks tõenäoliselt stimuleeriv mõju.

(46)

Nagu järgnevates punktides selgitatakse, on komisjon, hinnates teatatud meetmete proportsionaalsust, juhtinud tähelepanu mitmele tingimusele, mis on vajalikud kaasatud riigiabi ja võimalike konkurentsimoonutuste minimeerimiseks.

(47)

Siiski võib abisaaja käitumise muutumine olla ka negatiivse mõjuga konkurentsile ja kaubandusele. Konkurentsimoonutuse olulisust saab hinnata mõju kaudu konkurentidele. Kui konkurendid näevad, et nende varasemad tulud abi andmise tagajärjel vähenevad, võivad konkurendid otsustada vähendada tulevikus oma investeeringuid või lahkuda üldse turult (62). Peale selle, kui konkurentsipõhise valikumenetluse järel valitav abisaaja on tõenäoliselt ettevõtja, kellel on juba niigi juhtiv turupositsioon või on tal võimalus see tänu riigi poolt rahastatavale investeeringule saada, võib meede nõrgendada konkurentide poolt avaldatavat konkurentsisurvet. Kui riigiabi meede või selle tingimused (sh selle rahastamisviis, kui see on meetme lahutamatu osa) kujutavad endast ELi õiguse mitteeristatavat rikkumist, ei saa nimetatud abi siseturuga kokkusobivaks kuulutada (63).

(48)

Abi tuleb anda läbipaistvalt; eelkõige peab olema tagatud liikmesriikidele, majandustegevuses osalejatele, huvitatud avalikkusele ja komisjonile lihtne juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja asjakohasele teabele nende alusel antava abi kohta. Läbipaistvusnõuete üksikasjad on täpsustatud punktis 78.

(49)

Hoolikalt väljatöötatud lairibaühenduse riigiabi kava peaks tagama, et meetme mõjude üldine tasakaal oleks positiivne.

(50)

Selles mõttes saab riigiabi meetme mõju kirjeldada käitumise muutusena võrreldes sellega, mis oleks juhtunud ilma abita. Abi positiivne mõju on otseselt seotud abisaaja käitumise muutusega. See muutus peaks võimaldama saavutada soovitavat ühist huvi pakkuvat eesmärki. Lairibasektoris on abi tulemuseks uue taristu kasutuselevõtmine, mida muidu ei toimuks, ja seega täiendava võimsuse ja kiiruse, madalamate hindade, kõrgema kvaliteedi ja innovatsiooni turuletoomine ning parema valiku tagamine tarbijale. See tagaks ka tarbijatele parema juurdepääsu internetiressurssidele ja stimuleerib koos tarbijate parema kaitsega piirkonnas nõudluse kasvu. See aitab kaasa digitaalse ühtse turu saavutamisele ja on kasulik ELi majandusele tervikuna.

(51)

Subsideeritav võrk peaks suutma tagada „hüppelise muutuse” lairibaühenduse kättesaadavuses. Hüppelist muutust võib näha, kui riigi sekkumise tulemusena 1) valitud pakkuja teeb märkimisväärseid uusi investeeringuid lairibavõrku (64) ja 2) subsideeritud taristu toob turule märkimisväärseid uusi võimalusi lairibaühenduse kättesaadavuse ja võimsuse, (65) kiiruste ja konkurentsi (66) mõttes. Hüppelist muutust võrreldakse nii olemasolevate kui ka konkreetselt kavandatavate võrkudega.

(52)

Peale selle peavad negatiivse mõju minimeerimiseks konkurentsile olema täidetud mitmed abimeetme ülesehitusele esitatavad tingimused, nagu on täpsustatud punktis 3.9.

(53)

Konkurentsimoonutuste veelgi paremaks ohjamiseks võib komisjon nõuda teatavate abikavade ajalist piiramist (tavaliselt 4 aastat või vähem) ja nende hindamist, et veenduda 1) kas sobivaks tunnistamise aluseks olnud eeldused ja tingimused on täidetud; 2) abimeetme tulemuslikkuses, võttes arvesse eelnevalt määratletud eesmärke; 3) abimeetme mõjus turgudele ja konkurentsile ning et abikava toimimise ajal ei teki ebasoovitavaid, liidu huvide vastaseid moonutusi (67). Võttes arvesse hindamise eesmärke, ja et vältida liikmesriikide ja väiksemate abiprojektide ülemäärast koormamist, kohaldatakse seda üksnes riiklike abikavade ja suure eelarvega abikavade puhul, millel on uudseid omadusi või kui võib ette näha märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või regulatiivraamistikus. Hindamise viib läbi riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika (68) alusel ja selle tulemused avalikustatakse. Hindamise tulemused esitatakse komisjonile aegsasti, et oleks võimalik hinnata abimeetme võimalikku pikendamist, ja igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja üksikasjad määratletakse abimeetme heakskiitmise otsuses. Kõigi järgnevate samalaadse eesmärgiga abikavade puhul võetakse arvesse kõnealuse hindamise tulemusi.

(54)

Kui tasakaalustatuse hindamisest nähtub, et negatiivne mõju kaalub saadava kasu üles, võib komisjon kas keelata abi või paluda võtta parandusmeetmed seoses abi kavandamise või konkurentsile tekitatud kahjuga.

(55)

Käesolevates suunistes eristatakse riigiabi hindamise otstarbel põhi- ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke.

(56)

Põhilairibavõrkudeks saab lugeda mitut erinevat tehnoloogilist platvormi, sh asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrkudeni), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), kolmanda põlvkonna mobiilvõrgud (UMTS) ja satelliitsüsteemid.

(57)

Turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil (69) on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud sellised juurdepääsuvõrgud, mis koosnevad kas tervikuna või osaliselt optilistest elementidest (70) ja mis on võimelised pakkuma tõhustatud (näiteks suurema läbilaskevõimega) lairibajuurdepääsu teenuseid võrreldes nende teenustega, mida pakutakse olemasolevate vaskkaablivõrkude kaudu (71).

(58)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel peavad olema vähemalt järgmised omadused: i) tagavad abonendile usaldusväärse ja väga kiire teenuse optilise (või samaväärse tehnoloogiaga) tagasiühenduse kaudu, mis asub lõpptarbija ruumidele piisavalt lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine; ii) toetavad erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused, ning iii) pakuvad oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega). Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil: i) kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx), (72) ii) täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud (73) ja iii) teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda abonendile usaldusväärset suurt kiirust (74).

(59)

Tuleb meeles pidada, et pikemas perspektiivis peavad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud asendama ootuste kohaselt praegused lairibavõrgud, mitte neid üksnes uuendama. Kuna järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud nõuavad erinevat võrguarhitektuuri, pakkudes mitmeid praegusest märkimisväärselt parema kvaliteediga lairibateenuseid ja teenuseid, mida tänased lairibavõrgud ei toeta, on tõenäoline, et tulevikus tekivad märgatavad erinevused nende piirkondade vahel, mis on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega kaetud ja nende vahel, mis ei ole nimetatud võrkudega kaetud (75).

(60)

Liikmesriigid võivad vabalt määrata oma sekkumise vormi, tingimusel, et see on koorkõlas riigiabi eeskirjadega. Teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid otsustada rahastada nn järgmise põlvkonna võrke (NGN), s.o tagasiühenduse võrke, mis lõpptarbijani ei ulatu. Tagasiühenduse võrgud on vajalik sisend jaemüügitasandi telekommunikatsioonioperaatoritele juurdepääsuteenuse pakkumiseks lõpptarbijatele. Seda tüüpi võrgud suudavad teenindada nii põhi- kui ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke (76): (investeerimisalane) valik, mis liiki nn viimase miili taristut tagasiühenduse võrguga ühendada, jääb telekommunikatsiooni operaatorile (77). Riigi ametiasutused võivad samuti otsustada võtta enda kanda üksnes paigaldustööd (näiteks kaevetööd avalikus kasutuses oleval maal, kaablikanalisatsiooni ehitus), et võimaldada asjaomastel operaatoritel võtta kasutusele oma võrguelemendid ja seda tegevust kiirendada. Peale selle võivad riiklikud ametiasutused soovida võtta arvesse, kui see on asjakohane, ka satelliitlahendusi.

(61)

Turutõrke ja võrdsuse eesmärkide hindamise otstarbel saab eristada sihtpiirkondade liike. Seda erinevust selgitatakse järgnevates punktides. Sihtpiirkondade tuvastamisel võetakse alati, kui riigi sekkumine piirdub võrgu tagasiühenduse osaga, riigiabi hindamisel arvesse nii tagasiühenduse turu kui ka juurdepääsuturu olukorda (78).

(62)

Järgnevalt kirjeldatakse erinevaid standardeid, millega õigustatakse sekkumisi neis geograafilistes piirkondades.

(63)

Geograafiliste piirkondade liigitamiseks valgeteks, hallideks või mustadeks piirkondadeks, nagu allpool kirjeldatud, peab abi andev ametiasutus määrama kindlaks, kas sihtpiirkonnas on lairibataristuid. Tagamaks, et riigi sekkumine ei häiriks erainvesteeringuid, peaks abi andvad ametiasutused tegema kindlaks ka selle, kas erainvestoritel on konkreetseid plaane ehitada lähitulevikus välja oma taristu. „Lähituleviku” all tuleks mõista kolme aastat (79). Kui abi andev ametiasutus määrab subsideeritava taristu kasutuselevõtmiseks pikema ajavahemiku, peaks ka kommerts-investeerimiskavade olemasolu hindamiseks kasutatama sama ajavahemikku.

(64)

Veendumaks, et ükski erainvestor ei kavatse ehitada lähitulevikus välja oma taristut, peaks abi andev ametiasutus avaldama kavandatava abimeetme kokkuvõtte ja kutsuma huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(65)

On oht, et erainvestori huviavaldus võib lairibateenuste pakkumise sihtpiirkonnas edasi lükata, kui tema investeering jääb hiljem tegemata ja riigi sekkumine on samal ajal peatatud. Abi andev ametiasutus võiks seepärast enne riigi sekkumise edasilükkamist nõuda erainvestorilt teatavate kohustuste võtmist. Need kohustused peaksid tagama katvuse märkimisväärse suurenemise kolme aasta või pikema perioodi jooksul, kui toetatava investeeringu jaoks on nii ette nähtud. Ta võib nõuda, et vastav operaator sõlmiks asjakohase lepingu, milles oleks esitatud kasutuselevõtuga seotud kohustused. Selles lepingus võiks näha ette rea tähiseid, mis tuleks kolme aasta jooksul (80) saavutada. Kui tähist ei saavutata, võib abi andev ametiasutus alustada oma riigipoolsete sekkumiste kavade elluviimist. See reegel kehtib nii põhilairibavõrkude kui ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude puhul.

(66)

„Valged” piirkonnad on piirkonnad, kus lairibataristu puudub või kus seda lähemal ajal tõenäoliselt välja ei arendata. Komisjoni eesmärk on, et DAE raames saavutataks 2013. aastaks Euroopas põhiliste lairibateenuste täielik katvus ja 2020. aastaks vähemalt 30 Mbit kiirus. Seepärast on prioriteediks õigeaegsete investeeringute tagamine neis piirkondades, mis ei ole veel piisavalt kaetud. Komisjon nõustub, et rahalise toetuse andmise kaudu lairibateenuste pakkumiseks sellistes piirkondades, kus lairibateenus praegu kättesaadav ei ole, püüdlevad liikmesriigid tegeliku ühtekuuluvuse ja majandusarengu saavutamise poole ning seega on nende sekkumine tõenäoliselt kooskõlas ühishuviga, tingimusel, et täidetud on punktis 3.9 sätestatud tingimused (81).

(67)

„Hallid” piirkonnad on piirkonnad, kus on üks võrguoperaator (82) ja kus teist võrku lähemal ajal tõenäoliselt välja ei arendata. Ainult ühe võrguoperaatori (83) olemasolu ei tähenda tingimata, et turutõrked või ühtekuuluvusprobleemid seal puuduvad. Kui sellel operaatoril on turujõud (monopol), võib ta pakkuda kodanikele alaväärtuslikku teenuse kvaliteedi ja hindade kombinatsiooni. Teatavatele kasutajakategooriatele on teenus kas kättesaamatu või on nende teenuste jaemüügi hinnad juhul, kui juurdepääsuteenuste hulgimüügihinnad ei ole reguleeritud, kõrgemad võrreldes samade teenustega, mida pakutakse riigi muus, suurema konkurentsiga, kuid muus osas võrreldavas piirkonnas või regioonis. Kui lisaks eelnevale ei ole suuri väljavaateid, et turule tuleksid alternatiivsed operaatorid, siis võib alternatiivse taristu rahastamine olla asjakohane meede (84).

(68)

Teisalt võib toetuse andmine alternatiivse võrgu ehitamiseks piirkonnas, kus üks lairibavõrgu operaator on juba olemas, moonutada turudünaamikat. Seepärast on riigi toetus lairibavõrkude kasutuselevõtmiseks „hallides” piirkondades õigustatud üksnes siis, kui suudetakse selgesti tõendada turutõrke püsimist. Vaja on põhjalikumat analüüsi ja hoolikat kokkusobivuse hindamist.

(69)

„Hallid” piirkonnad võivad olla riigiabikõlblikud, kui on täidetud punktis 3.9 esitatud kokkusobivustingimused, kui on tõendatud, et i) kodanike ja ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks ei pakuta taskukohast või nõuetele vastavat teenust (85) ja et ii) samade eesmärkide saavutamiseks puuduvad konkurentsi vähem moonutavad meetmed (sealhulgas eelnev reguleerimine).

(70)

Tingimuste i) ja ii) täidetuse kindlaksmääramiseks nimetatud tingimustel hindab komisjon eelkõige, kas

(71)

Jaos 3.9 kirjeldatud sobivustesti kohaldatakse üksnes nende „hallide” piirkondade suhtes, mis vastavad eespool loetletud tingimustele.

(72)

Kui konkreetses geograafilises piirkonnas juba on või saab lähitulevikus olema vähemalt kaks erineva võrguoperaatori lairiba põhivõrku ja lairibateenuseid pakutakse konkurentsitingimustel (taristupõhine konkurents (87)), siis võib järeldada, et turutõrge puudub. Sellest lähtuvalt on väga vähe alust riiklikuks sekkumiseks täiendava kasu saavutamise nimel. Vastupidi, täiendava, võrreldavate võimalustega lairibavõrgu ehitamise rahastamiseks antav riigiabi võib põhimõtteliselt viia lubamatu konkurentsimoonutuseni ja suruda erainvestorid tahaplaanile. Seetõttu hindab komisjon selgelt tõendatud turutõrke puudumisel negatiivselt meetmeid, millega rahastatakse täiendava lairibataristu kasutuselevõttu „mustas” piirkonnas (88).

(73)

Punktis 3.7 kirjeldatud erinevus „valgete”, „hallide” ja „mustade” piirkondade vahel on oluline ka hindamisel, kas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele antav riigiabi on siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

(74)

Praegu suudavad teatavad täiustatud põhilairibavõrgud samuti toetada konkreetset tüüpi lairibateenuseid, mida hakatakse lähitulevikus tõenäoliselt pakkuma järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaudu (nt tavaline kolmikpakett) ja aitavad seega kaasa DAE eesmärkide täitmisele. Siiski võivad tekkida uudsed tooted või teenused, mis on kas nõudluse või pakkumise seisukohast asendamatud ja mille jaoks on tarvis sellist võimsust, usaldusväärsust ning oluliselt suuremaid üles- ja allalaadimiskiirusi, mis ületab põhilairibavõrgu taristu füüsiliste võimaluste piirid.

(75)

Sellest lähtuvalt tuleks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetuseks antava riigiabi hindamisel pidada piirkonda, kus nimetatud võrke praegu ei ole ja kuhu erainvestorid neid kolme aasta jooksul (vastavalt punktidele 62–63 tõenäoliselt ei ehita, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgeks” piirkonnaks. Selline piirkond on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetuseks antava riigiabi kõlblik tingimusel, et on täidetud punktides 3.4 ja 3.5 esitatud tingimused.

(76)

Piirkonda peaks käsitlema järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „halli” piirkonnana, kui seal on esindatud ainult üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk (89) või see võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul ja ühelgi operaatoril ei ole kavas järgmise kolme aasta jooksul teist järgmise põlvkonna juurepääsuvõrku kasutusele võtta. Selle hindamisel, kas teised võrguinvestorid võiksid võtta konkreetses piirkonnas kasutusele täiendavaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, tuleb võtta arvesse kõiki olemasolevaid reguleerivaid või õiguslikke meetmeid, mis võivad olla vähendanud takistusi sellise võrgu kasutuselevõtmisel (juurdepääs kaablikanalisatsioonile, taristu jagamine jne). Et teha kindlaks, kas riigi sekkumine on vajalik, peab komisjon viima läbi üksikasjalikuma analüüsi, sest riigi sekkumisega kaasneb sellistes piirkondades olemasolevate investorite väljatõrjumise ja konkurentsi moonutamise oht. Komisjon viib hindamise läbi käesolevates suunistes kehtestatud kokkusobivustingimuste alusel.

(77)

Kui konkreetses piirkonnas on olemas vähemalt kaks erinevatele operaatoritele kuuluvat järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku või see võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul, tuleks nimetatud piirkonda üldjuhul käsitleda järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „musta” piirkonnana. Komisjon on seisukohal, et riigi toetus täiendavatele riigi rahastatavatele samaväärsetele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele sellistes piirkondades võib konkurentsi tõsiselt moonutada ja on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobimatu.

(78)

Kõik lairibaühenduse kasutuselevõtmist toetavad riigiabimeetmed peaksid täitma kõik punktis 2.5 kirjeldatud kokkusobivuspõhimõtted, k.a ühist huvi pakkuv eesmärk, turutõrge, meetme asjakohasus ja stimuleeriv mõju. Konkurentsimoonutuste piiramiseks peavad, peale iga juhtumi puhul (valgetes, hallides ja mustades piirkondades) saavutatava „hüppelise muutuse” demonstreerimise, (90) olema täidetud järgmised vajalikud tingimused, et tõendada meetme proportsionaalsust. Kui neid tingimusi ei suudeta täita, tuleb tõenäoliselt algatada põhjalik hindamine, (91) mis võib viia järelduseni, et abi ei ole ühisturuga kokkusobiv.

(79)

Nii nagu poliitika, mida järgitakse põhilairibavõrkude kasutuselevõtu puhul, võib ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antav riigiabi olla asjakohane ja põhjendatud vahend, juhul kui on täidetud mitmed põhitingimused. Kui kommertsoperaatorid teevad oma otsuseid investeerida järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse eeldatava kasumlikkuse alusel, peab riiklik ametiasutus võtma oma valikus arvesse ka avalikkuse huve sellise avatud ja neutraalse platvormi rahastamise vastu, millel mitu operaatorit saab konkureerida lõppkasutajatele teenuste pakkumise nimel.

(80)

Kõik meetmed järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetuseks peavad täitma punktides 2.5 ja 3.4 osutatud kokkusobivustingimused. Peale selle peavad olema täidetud järgmised tingimused, võttes arvesse eriolukordi, kui riik investeerib järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse.

(81)

Kõigile operaatoritele ja tehnoloogiatele avatud tagasiühenduse võrkude (127) rahastamiseks või paigaldustöödega piirduvad mõeldud riigiabiprojektid on eriti konkurentsi soodustavad. Seda võetakse selliste projektide hindamisel arvesse.

(82)

Võttes arvesse digitaalarengu tegevuskava eesmärke, eelkõige et 50 % kõigist internetiühendustest oleks kiiremad kui 100 Mbit/s, ja seda, et eriti linnapiirkondades võib olla suurem võimsusvajadus kui kommertsoperaatorid on nõus lähitulevikus pakkuma, võib riigi sekkumist lubada erandina lõikest 77 järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude puhul, mis suudavad pakkuda ülisuuri, 100 Mbit/s ületavaid kiirusi.

(83)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „mustades” piirkondades võib sellist sekkumist lubada üksnes juhul, kui punktis 51 nõutav „hüppeline muutus” on tõendatud järgmiste kumulatiivsete kriteeriumide alusel:

(84)

Eelmises lõigus kirjeldatud olukorras peab iga uus subsideeritav võrk täitma punktides 78 ja 80 nimetatud sobivustingimused. Peale selle peab abi andev ametiasutus tõendama, et:

(85)

Selliste võrkude riigipoolset rahastamist saab tasakaalustatuse kriteeriumi alusel sobivaks lugeda ainult juhul, kui need täiendavad tingimused on täidetud. Teisisõnu peab selline rahastamine pakkuma märkimisväärset, jätkusuutlikku, konkurentsi soodustavat ja mitte-ajutist tehnoloogilist edasiminekut, tekitamata ebaproportsionaalseid erainvesteerimise motivatsiooni pärssivaid tegureid.

(86)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(87)

Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid kõikide teatatud abimeetmete suhtes, mille kohta ta peab tegema otsuse pärast seda, kui suunised on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, isegi kui projektidest on teatatud enne kõnealust kuupäeva.

(88)

Komisjon kohaldab kooskõlas oma teatisega, mis käsitleb ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramist, (134) ebaseadusliku abi suhtes abi andmise hetkel kehtivaid eeskirju. Seega hakkab ta pärast käesolevate suuniste avaldamist kohaldama ebaseadusliku abi suhtes käesolevaid suuniseid.

(89)

Käesolevaga teeb komisjon liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 alusel ettepaneku võtta asjakohased meetmed ja muuta vajadusel oma olemasolevaid abikavasid, et viia need kooskõlla käesolevate suuniste sätetega 12 kuu jooksul pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(90)

Liikmesriike kutsutakse väljendama oma selget ja tingimusteta nõusolekut esitatud asjakohaste meetmetega kahe kuu jooksul alates suuniste avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Kui vastust ei laeku, eeldab komisjon, et asjaomane liikmesriik ei ole pakutavate meetmetega nõus.

(91)

Komisjon võib käesolevad suunised turu, tehnoloogia ja õiguslike aspektide arengust lähtudes uuesti läbi vaadata.