SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Pikaajaliste investeeringute näol on tegemist pikaajalise kapitali investeerimisega, et rahastada nii materiaalset vara (nt energia-, transpordi- ja sidetaristud, tööstus- ja teenindusrajatised, elamumajandus ja kliimamuutusega võitlemise ning ökoinnovatsiooni tehnoloogiad) kui ka immateriaalset vara (nt haridus ning teadus- ja arendustegevus), mis annavad tõuke innovatsioonile ja konkurentsivõimele. Paljud sellised investeeringud toovad kasu avalikkusele laiemalt, sest hädavajalike teenuste toetamise ja elustandardi tõstmise kaudu loovad nad ühiskonnale tervikuna suuremat kasu. Käesoleva ettepaneku eesmärk on aidata suurendada Euroopa Liidu tulevikumajanduse pikaajalisteks investeeringuteks kättesaadavat kapitalikogumit, et rahastada üleminekut arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule. Selleks luuakse investeerimisvahendite uue vormina ELi pikaajalised investeerimisfondid (EU Long Term Investment Funds) ehk ELTIFid. Tänu varaklassidele, millesse ELTIFidel on lubatud investeerida, saavad ELTIFid eeldatavasti pakkuda investoritele pikaajalist stabiilset tulu. Sobivad varad liigitatakse alternatiivseteks investeeringuteks – neid varaklasse ei hõlma börsil noteeritud aktsiate ja võlakirjade traditsiooniline määratlus. Kui alternatiivsed investeeringud hõlmavad teadaolevalt kinnisvara, riskikapitali, börsivälist noteerimata kapitali, riskifonde, börsil noteerimata äriühinguid, raskustes äraühingute väärtpabereid ning kaupu, siis ELTIFide tähelepanu keskmes on üksnes need alternatiivsed investeeringud, mis liigitatakse pikaajalise vara klasside kategooriasse, mille edukas areng nõuab investoritelt pikaajaliste kohustuste võtmist. Seega sobivad selleks kinnisvara, börsil noteerimata äriühingud või taristuprojektid, kaubad aga mitte.

Järelikult on selge vajadus tagada, et pikas perspektiivis tehtavate investeeringute ees olevate takistustega tegeletaks Euroopa Liidu tasandil. Eelkõige on see nii selliste varade puhul nagu taristuprojektid, mis sõltuvad pikaajaliste kohustuste võtmisest. Nimetatud varad sõltuvad osaliselt sellest, mida sageli nimetatakse pikaajaliseks kapitaliks (patient capital). Sellist liiki investeeringut ei pruugi olla võimalik tagasi võtta mitu aastat, kuid see on investeeritud nii, et oleks võimalik tagada stabiilne ja prognoositav tulu. Tegemist on taristuprojektide, investeeringutega inimkapitali või kontsessioonide andmisega. Pikaks ajaks investeeritud kapitalist on reaalmajandusele kasu seepärast, et see tagab ettevõtetele ennustatavad ja pidevad finantsvood ja loob uusi töökohti.

End pikaajaliste kohustustega sidunud investorid, näiteks kindlustusandjad ja pensionifondid, on väljendanud valmidust investeerida pikaajalistesse investeerimisvaradesse. Samal ajal on nad märkinud, et puuduvad kergesti kättesaadavad mehhanismid investeeringute koondamiseks (nt investeerimisfondid), mis hõlbustaks juurdepääsu seda liiki investeeringutele. Seega on kõnealused investeerimisvõimalused avatud ainult vähestele väga suurtele investoritele nagu suured pensionifondid või kindlustusandjad, kellel on omavahendite arvel võimalik välja anda ja võtta piisavalt suuri varalisi kohustusi. See omakorda on tõkkeks väiksematele investoritele (kohalikud pensioniskeemid, kohalikud omavalitsused, vabakutseliste isikute või ettevõtete käivitatud täiendavad pensioniskeemid), kes vastasel juhul võiksid saada kasu oma investeeringute hajutamisest. Selliste investorirühmade puudumine omakorda välistab reaalmajanduse juurdepääsu rahastamisele, mis on tagatud kapitaliga. Samavõrd oluline oleks asjaolu, et ka üksikud jaeinvestorid võiksid tulevikukohustuste täitmisel (kodulaenud, investeeringud haridusse või olulise rekonstrueerimise rahastamine) saada kasu pikaajaliste investeerimisfondide pakutavast regulaarsest tootlusest.

Seni on liikmesriikide vaheline õiguslik killustatus takistanud suuremahuliste ja pikaajaliste kapitalikohustuste võtmiseks vajalikke toiminguid, mida on vaja pikaajalise vara investeerimiskogumite tõhusaks juhtimiseks. Kui ka riiklikul tasemel on vahendid ja stiimulid olemas, ei ole need kooskõlas teiste liikmesriikide võrreldavate algatustega. See takistab kapitali ja investeerimiskogemuse koondamist, mis annaks fondidele mastaabisäästu ja oleks seega kasulik investoritele. Teisalt puuduvad enamikus liikmesriikidest fondimudelid või samaväärsed stiimulid pikaajaliste varaklasside kasutamiseks. Piiriüleste investeerimisvahendite puudumine välistab investorite jaoks võimaluse nendel turgudel pikaajalistesse varaklassidesse investeerida.

Lõpptulemusena puudub lihtsalt kasutatav mehhanism, mille kaudu saaks suunata pikaajalisi vahendeid reaalmajanduse projektidesse, mis sellist rahastamist vajavad. See pidurdab pikaajalise investeerimise arengut. Nõudluse puudumise tõttu ei toimu edasiminekut investeerimisspetsialistide eksperditeadmistes. Saamata jääb mastaabisääst, millega kaasneks pikaajalise investeerimisfondi tegevuskulude vähenemine.

Lisaks võivad mahukad taristu- või tööstustehnoloogiaprojektid vajada juurdepääsu kapitalikogumitele, mis ei ole alati saadaval, kui kapitali kogutakse ainult ühes liikmesriigis. Suuremahulistesse projektidesse võivad olla kaasatud äriühingud eri liikmesriikidest. Kõigi rahastamismehhanismide puhul tuleb kõnealuse killustatuse probleemiga tegeleda ning hõlbustada erinevate Euroopa Liidu riikide investorite ja projektide juurdepääsu nendele.

Seega on olemas vajadus lihtsustada spetsiaalselt nende probleemide lahendamiseks ettenähtud rahastamismehhanismide loomist. Selleks et mis tahes rahastamismehhanism oleks maksimaalselt tõhus, peab kogu liidu investoritel olema sellele juurdepääs. Nende küsimustega tegelemise tähtsust nimetati juba dokumendis „Ühtse turu akt II[1]. Selle dokumendi 12 põhieesmärgi hulgas on eesmärk edendada pikaajalist investeerimist reaalmajandusse. Selle eesmärgi saavutamiseks tehti „Ühtse turu aktis II” ettepanek töötada välja uued ELi eeskirjad, mis hõlbustavad piiriülest sellise kapitali kogumist, mis on vajalik kulutõhusate investeerimisfondide tegevuseks, mis on suunatud pikaajaliste investeerimisvõimaluste pakkumisele.

Põhjalikumalt on seda käsitletud Euroopa Komisjoni rohelises raamatus Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta,[2] milles kirjeldatakse pakkumise ja nõudluse küsimusi kõigis rahastamisstruktuurides. Rohelises raamatus kinnitatakse samuti vajadust võtta seoses investeerimisfondidega meetmeid, mis on esitatud ka käesolevas ettepanekus, keskendudes samas laiemas kontekstis vajadusele taaselustada reaalmajanduse rahastamist, parandades eri rahastamisallikate kasutamist ja üldist paindlikkust. Selles osas võimaldab uus ELTIF anda ettevõtetele lisaks kättesaadavatele pangalaenudele ka juurdepääsu pangandusvälisele rahastamisele.

Praegu domineerivad ELi investeerimisfondide turul eurofondide (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad) direktiivi alusel tegutsevad investeerimisfondid, mis võeti esmakordselt kasutusele 1985. aastal. Eurofondide valitsetavad varad ulatuvad nüüd 6697 miljardi euroni[3]. Eurofondide direktiiv hõlmab mitmeid toote-eeskirju, mida kasutavad jaeinvestoritele kättesaadavad investeerimisfondid, kuid tähelepanu keskmes on seal vabalt võõrandatavad väärtpaberid, et tagada piisav likviidsus, mis vajaduse korral võimaldab osakuid tagasi võtta Selle tulemusena ei ole eurofondidel võimalik panustada taristu- ja muude projektide pikaajaliste kohustuste rahastamisse. Kuigi eurofondide algatus ei tähenda tingimata seda, et ELTIFi loomine tekitab investorite hulgas samasugust huvi (võttes arvesse, milline väärtus on likviidsetel vahenditel paljude jaeinvestorite jaoks), on eurofondi edu tõestanud, et üle-euroopalistel algatustel võib olla tugev mõju turu arengule ja investorite usalduse võitmisele.

Euroopa riskikapitalifondide (EuVECA) ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide (EuSEF) loomine aitab koos ELTIFiga rahastada Euroopa majandust . Ent Euroopa riskikapitalifondid ja sotsiaalettevõtlusfondid tegelevad ELi majanduse ühe spetsiifilise nišiga: riskikapitalist rahastatakse alustavaid ettevõtjaid ja sotsiaalettevõtlusfondidest sotsiaalset mõju taotlevaid ettevõtteid.

ELTIFi ettepaneku puhul on lähenemisviis laiem kui Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide puhul. Eesmärk on tegelda väga erinevate pikaajaliste varaklassidega ning kavas on luua investeerimisfond, mida saab müüa ka jaeinvestoritele. Sellest tulenevalt on neil fondidel kolm põhitunnust: 1) konkreetsed toote-eeskirjad, milles käsitletakse kõlblikke varasid ja nende hajutamist; 2) kõrged pädevusnõuded nendele, kellel on lubatud ELTIFe valitseda ja turustada ning 3) ELTIFide investeerimisperioodide ja investeeringute tagasivõtmise ootuste ühtlustamine.

Toote-eeskirjade vajadus

Eesmärk on, et uue ELTIFi raamistikuga luuakse teine jaekliendile suunatud pass, mille puhul järgitaks järeleproovitud eurofondide lähenemisviisi seoses tootespetsifikaatide ja riskide hajutamisega. Investoritel on suur huvi võimaluse vastu investeerida pikaajalistesse varaklassidesse, mille väärtus nende kestuse jooksul kas kasvab (väikesed ja keskmise suurusega äriühingud) või mis toodavad korrapärast sissetulekut kogu hoidmisaja jooksul (taristuvarad). Eriti kohalike omavalitsuste ja linnade pensioniskeemid, väikesed ja suured äriühingud või vabad elukutsed näeksid sellist vahendit hea meelega. Kuna sellised pikaajalised varafondid mitmes liikmesriigis puuduvad, puudub nende riikide investoritel selline investeerimisvõimalus. Piiriüleselt kehtiv pass lahendaks selle olukorra.

Et rahuldada investorite sellised vajadused, saab ELTIF investeerida iga liiki varadesse, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel. Kõnealused varad on mittelikviidsed ja juba ainuüksi sel põhjusel võtab fond nende ostmisel pikaajalise kohustuse. Sama lugu on nendega, kes investeerivad sellisesse fondi. Varad, millega ei kaubelda järelturul ja mille omanikel kuluks ostja leidmiseks märkimisväärselt aega, on järgmised: 1) investeeringud taristuprojektidesse, nt transpordi, energia või hariduse valkdonnas; 2) investeeringud noteerimata äriühingutesse, praktikas enamasti VKEd; 3) investeeringud kinnisvarasse, nt hooned või taristuvara otsene ost.

Seega ainuüksi fakt, et varaga ei kaubelda reguleeritud turul, liigitab selle pikaajalise vara hulka. Kõnealused varad on mittelikviidsed juba üksnes seetõttu, et ilma avaliku kauplemiskohata on oma varale ostja leidmine keeruline. Peale selle on sellised varad sageli unikaalsed ja seega atraktiivsed ainult ostjatele, kes suudavad teatavaid hoolsusmeetmeid ise rakendada ja on selles valdkonnas spetsialistid. Kui ELTIF investeerib näiteks projektiäriühingusse, eeldab ta, et sellele ei ole märkimisväärse aja jooksul võimalik kohe ostjat leida.

Võttes arvesse loomuomast mittelikviidsust, hoidutakse ELTIFi ettepanekus hoidmisaja eelnevast kindlaksmääramisest. Kuna investeerimine pikaajalisse varasse nõuab suurt ettevaatlikust, ei tundu minimaalse hoidmisaja ettekirjutamine olevat mõistlik. See tuleneb sellest, et iga investeerimisotsus on erinev ja ELTIFi valitsejad saavad kõige paremini otsustada, kui kaua varasse investeerida, et saada lubatud kasum. See on suur erinevus võrreldes eurofondide valitsejatega, kes jälgivad makromajanduslikke muutusi või päevakõikumisi börsil.

Samuti tundub asjakohane anda fondivalitsejatele teatav ajaline mänguruum pikaajaliste varade portfelli koostamiseks. Seepärast lubatakse ettepanekuga koostada pikaajaliste varade portfell viie aasta jooksul. Lisaks sellele lubatakse ettepanekuga fondivalitsejatel investeerida kuni 30 % ELTIFi kapitalist likviidsetesse väärtpaberitesse. Sellise likviidsuspuhvriga võimaldatakse ELTIFil juhtida rahavoogusid portfelli koostamise ajal. See võimaldab fondivalitsejal juhtida ülejäävaid summasid, mis n.ö tekivad investeeringute vahel, st ajal, mil pikaajaline vara on müüdud, et paigutada vahendid teise varasse.

Et saavutada investorite usaldus ja õiguskindlus – eelkõige, kuid mitte ainult ELTIFi sihtrühma jaeinvestorite jaoks – on esitatud kava jaoks vaja usaldusväärseid, kuid samas paindlikke toote-eeskirju. Toote-eeskirjad on kõige sobivam viis, kuidas rahuldada välja selgitatud pikaajalisi rahastamisvajadusi ning luua ELTIFidele ennustatav tooteprofiil. Tegevusloa saanud ELTIFe on võimalik turustada nii kutselistele kui ka jaeinvestoritele teistes liikmesriikides.

ELTIF pakub investoritele võimalusi oma investeerimisportfelli hajutamiseks. Varad, millesse kavandatud ELTIF võib investeerida, on alternatiivsed, seega oma olemuselt täiesti erinevad paljude investorite käes olevatest pigem traditsioonilistest börsil noteeritud aktsiatest ja väärtpaberitest. Ehkki eurofondide tegevusraamistiku rangete hajutamiseeskirjade kohaselt oleks ELTIFi kasutamine kulukas või isegi võimatu, oleks mõistlikust varade mitmekesistamise tasemest siiski kasu.

Kõnealune hajutamisest tulenev kasu kehtib ühtviisi nii jae- kui ka institutsionaalsetele või „kogenud” investoritele, nt ka varakatele eraisikutele. Kavandatud hästi läbimõeldud toote-eeskirju ja nendega tagatavat investorikaitset on vaja selleks, et muuta ELTIF jaeinvestoritele sobivaks.

Fondivalitseja pädevus

Vähese likviidsuse tõttu ja tingituna asjaolust, et ELTIFi osalused pikaajalistes varaklassides on reguleeritud turul noteerimata, kuuluvad kõik pikaajalised varad, millesse ELTIFil on lubatud investeerida, „alternatiivsete investeeringute” kategooriasse (vt alternatiivsete investeeringute kirjeldust eespool). Seetõttu on vaja, et ELTIFe valitsevad ettevõtjad, kellele on alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (AIFMD) kohaselt antud tegevusluba alternatiivsete investeeringute valitsemiseks ja turustamiseks.

Seetõttu on kavandatud ELTIFi raamistikus võetud aluseks tegevuslubade olemasolu, nagu on ette nähtud AIFM direktiiviga,[4] milles sätestatakse üldeeskirjad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, kes haldavad oma vahendeid ja turustavad neid kutselistele investoritele. Lisatakse konkreetsed pikaajaliste investeerimisvahendite toote-eeskirjad, nii et nii kutselised kui ka jaeinvestorid, kes on huvitatud pikaajaliste investeeringutega seotud tulust ja kasumiprofiilidest, tunnevad ELTIFid hõlpsasti ära.

Kavandatav ELTIFi raamistik tugineb AIFMD piiriülestele sätetele, täiendades kutselistele investoritele suunatud turustamist käsitlevat Euroopa passi passiga, mille abil võib ELTIFe turustada jaeinvestorite. Kuna ELTIFe on lubatud müüa jaetarbijale, on vaja ka kõrgemal tasemel tarbijakaitset, näiteks rangemaid ELTIFi tingimusi, mis keelavad investeeringud varasse, mis võivad tekitada huvide konflikti, samuti on vaja läbipaistvust käsitlevaid eeskirju, mille kohaselt nõutakse põhiteabe ja konkreetsete turustustingimuste avalikustamist.

Eespool toodut arvesse võttes peab selleks, et ELTIF saaks tegevusloa, olema AIFMD kohane tegevusluba ka tema valitsejal. Enamik varadest, kuhu ELTIF investeerib, peab määratluse kohaselt olema pikaajaliselt hoitav vara. Investeeringute ülekontsentratsioon ühte varasse või ettevõttesse tekitab investorile riski, mille juhtimine võib osutuda väga keeruliseks. Selle riski maandamiseks peab ELTIF täitma hajutamise eeskirjade nõudeid. Lisaks on kavas kehtestada piirangud tuletisinstrumentide kasutamisele seoses ELTIFi varadega, samuti seatakse laenamise ülempiirid.

Investeerimisperioodide ja investeeringu tagasivõtmise aja ühtlustamine

Varad, millesse ELTIF investeerib, on oma olemuselt mittelikviidsed. See tähendab, et neid ei saa väga lihtsalt osta ega müüa. Pikaajalise vara järelturg ei pruugi olla usaldusväärne – see asjaolu võib raskendada nende hindamist ja müüki. Mittelikviidsete varade olemus ei ole iseenesest probleem ja ELTIFi käsitleva ettepaneku eesmärk on luua investeerimisvahend, mis sobib sellistele varadele. AIFMD nõuded käsitlevad ka nimetatud küsimusi, näiteks seoses hindamisega või nõudega, et valitsejatel peavad olema kehtestatud asjakohased hindamispõhimõtted ja -mehhanismid.

Varade mittelikviidne iseloom võib muuta fondide jaoks keerulisemaks investorite investeeringu tagasivõtmistaotluste rahuldamise enne seda, kui saabub investeeringu objektiks oleva vara või projekti valmimise eeldatav tähtaeg. Samuti võib raha ELTIFi peaeesmärgist – investeerida pikaajalistesse varadesse – eemale suunata ka vajadus hoida likviidseid varasid, et täita tagasivõtmistaotlused. Lisaks tekitaks investeeringu ennetähtaegse tagasivõtmise võimalus (st enne fondiinvesteeringu eluea lõppu) vajaduse võõrandada vara, et rahuldada tagasivõtmistaotlused. Eksisteerib oht, et nimetatud varasid tuleb müüa kiirmüügi hinnaga, mis on tunduvalt madalam kui fondivalitseja hinnanguline vara väärtus tingimustes, kus sundmüüki ei rakendata. Selline müük võiks vähendada ka mis tahes tuluvoogu, mida makstakse teistele investoritele, kes jätkuvalt säilitavad oma investeeringu ELTIFis. Seetõttu ei paku ELTIFid investoritele investeeringu ennetähtaegse tagasivõtmise võimalust. Selline lähenemisviis kõrvaldab fondist väljuvate ja ülejäänud investorite vahelised võimalikud huvide konfliktid.

ELTIF kombineerituna AIFMDga tagab tugeva valitsemis- ja tooteraamistiku, mille eesmärk on pakkuda investoritele kindlustunnet, et nende investeeringuid juhitakse hoolikalt, asjatundlikult ja ausalt. Selleks et vältida põhjendamatuid ootusi fondi likviidsusele, tuleb sõnaselgelt juhtida tähelepanu asjaolule, et investeeringute eluea jooksul ei ole lubatud investeeringut tagasi võtta. ELTIFi laiendamine jaeinvestoritele tagab ka kõige laiema võimaliku kasutatava kapitalikogumi.

Lisaks pikaajalisse varasse tehtud investeeringuga seotud mittelikviidsuse preemiat võib saada üksnes juhul, kui ELTIFi fondivalitsejal on vabadus osaleda projektides märkimisväärse aja jooksul, tundmata seejuures pidevat investeeringu tagasivõtmise survet. Nagu mõjuhinnangus märgitud, peaks pikaajalistesse varadesse investeerimisel olema mittelikviidsuse preemia saamiseks hoidmisperiood 10–20 aastat. Näiteks 14-aastase perioodi jooksul hinnatuna ületas kinnisvarasse investeerimise aastane tootlikkus 12,71 % nii S&P 500 aktsiaindeksit (10,94 %) kui ka keskmist võlakirjaindeksit (7,70 %). Ka soodus riskikapitalifondide tootlikkus USAs (aastane tootlikkus 16,5 %) võrrelduna S&P 500-ga (11,2 %) on saavutatav üksnes siis, kui investeerimisperiood on 20 aastat.

Pikaajalistesse varadesse investeerimise positiivse tootlikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka sellega kaasnevat riski. Nii nagu traditsioonilisel investeerimisel aktsiatesse ja võlakirjadesse, on ka siin loomulikult risk kaotada kogu kapital. Kuid mis eristab pikaajalisi varasid reguleeritud turul vabalt võõrandatavatest väärtpaberitest, on nende mittelikviidsuse risk. Vastandina aktsiatele ja võlakirjadele, mida on reguleeritud turul enamasti lihtne müüa, puudub pikaajalistel varadel likviidne järelturg ja sageli on vaja kuid või aastaid, et sellist vara müüa. Just sel põhjusel nähakse ettepanekuga ette, et ELTIFi valitud eluiga peab olema piisavalt pikk, et võimaldada projekti, äriühingu või kinnisvara piisavalt hoolikat valikut ja sellega pikaajalist seotust.

Nende asjaolude tõttu peab tulevane fondipass pakkuma fondivalitsejale piisavalt paindlikkust varade valikul ja nende loovutamisele eelneva hoidmise aja kindlaksmääramisel. See selgitab, miks ettepanekus ei nähta ette investeerimisvarade hoidmise aega või ELTIFi enda eluiga.

Seega peaks uus ELTIF olema paindlik nii investeerimispoliitika kui ka hoidmisaja seisukohast. Eesmärk on meelitada ligi piisav hulk fondivalitsejaid, kes pakuvad investeerimisvahendit piiriüleselt, mis omakorda meelitab ligi piisava hulga varasid ja investoreid. Seepärast peaks fondi eluiga vastama selle vara konkreetsele profiilile, millesse investeeritakse. See mõjutab investeeringu tagasivõtmise võimalusi, mida selline fond saab reaalselt pakkuda. Kogemus avatud pikaajaliste investeerimisfondidega riiklikel turgudel näitab, et fond ei saa pakkuda tagasivõtmise võimalust, kui investeeritakse ettepanekus käsitletavatesse pikaajalistesse varadesse. Fondi ja selle investeerimisvarade kestuse ühildamine on parim võimalik lähenemisviis, et tagada fondivalitsejatele võimalus investeerida pikaajalist kohustust eeldavatesse varadesse ja rahastada seeläbi majandust. Investeeringu tagasivõtmise võimaluse pakkumine varasemas järgus halvendab alati fondi pikaajalisi väljavaateid; See vähendaks fondi atraktiivsust enamiku pensioniskeemide investorite silmis, kes soovivad pikaajalist ja kindlat sissetulekut, mitte aga investeeringu varase tagasivõtmise võimalust.

Siiski ei tähenda see, et investorid ei saaks investeeringut enne ELTIFi eluea lõppu välja võtta. Mitmed edukad liikmesriikide pikaajalised fondid, mida käsitleti komisjoni mõjuhinnangus, on börsil noteeritud äriühingud. See võimaldab investoritel kaubelda fondi aktsiate või osakutega järelturul. Kui pikaajaline investeerimine peaks tõesti muutuma väikeste investorite hulgas või laiemalt jaeturul atraktiivseks, on järelturud peamiseks kohaks, kus osta või müüa pikaajalise fondi osakuid.

ELTIFid on investeerimistooted finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) tähenduses[5] ning seega kohaldatakse nende suhtes kõiki selle direktiivi nõudeid seoses turunduse, müügi ja avalikustamisega.

Kavandatav uus ELTIF on kättesaadav investoritele turustamiseks kogu Euroopa Liidus. Seepärast on oluline, et investorid võiksid usaldada, et saadav kaitse on sama sõltumata fondivalitseja päritolust. Seepärast on seadusandliku õigusakti ettepanek määrus, kuna sellega on kõige paremini võimalik kehtestada ühtsed, selged ja otse kohalduvad eeskirjad kogu liidus.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine huvitatud isikutega

2012. aasta keskel alustas Euroopa Komisjon ulatuslikke konsultatsioone eri organisatsioonide esindajatega. Konsultatsioonid on toimunud kahe- ja mitmepoolsete kohtumiste vormis, kirjaliku avaliku konsultatsioonina varade valitsemise küsimustes,[6] sealhulgas pikaajalised investeeringud, ning täiendava küsimustiku vormis, mis saadeti huvitatud isikutele. Komisjoni talitused said pikaajalisi investeeringuid käsitlevatele küsimustele 65 vastust. Hiljem saadetud küsimustikule saadi 50 vastust. Täiendavad kahepoolsed arutelud peeti fondivalitsejatega, kes tegutsevad taristute ja pikaajalistel turgudel, samuti fondivalitsejate ühenduste ning jae- ja institutsionaalsete investorite esindajatega.

2.2.        Mõju hindamine

Kooskõlas oma parema õigusloome poliitikaga hindas komisjon poliitikavalikute mõju. Need hõlmasid erinevaid poliitikavalikud, ulatudes meetmete võtmata jätmisest kuni pikaajaliste varaklasside liitmiseni olemasoleva eurofondide raamistikuga, ainult kutselistele investoritele mõeldud investeerimisvahendi loomiseni või kõigile investoritele avatud investeerimisvahendi loomiseni, nii investeeringu tagasivõtmise õigusega kui ilma selleta.

Kõiki neid võimalusi analüüsiti üldise põhimõtte alusel, et Euroopa reaalmajanduse pikaajaliseks rahastamiseks kasutatavad kapitalivood suurenevad ja ühtne turg muutub ühtsemaks. Kuid ka igal uuel investeerimismehhanismil peab olema selline raamistik, et eesmärk luua fondivalitsejatele mastaabisäästu ja parandada valikut ei oleks vastuolus vajadusega kõiki investorite kategooriaid teavitada ja tagada neile asjakohane kaitse.

Valituks osutus poliitikavalik, mille kohaselt luuakse pikaajaline investeerimisfond, mis on avatud nii kutselistele kui ka jaeinvestoritele. Juhindudes pikaajaliste varaklasside mittelikviidsetest omadustest, ei anta investeeringu tagasivõtmise õigust enne fondi eluea lõppemist. Kavandatava ELTIFi omadused võimaldavad ELTIFile juurdepääsu võimalikult erinevatele investoritele. Sel moel oleks selliste investeeringute tegemiseks koondatud kapital maksimaalne. ELTIFide suhtes kohaldatakse toote-eeskirju, mille eesmärk on tagada piisav hajutatus, lahendada võimalikud huvide konfliktid, suurendada kulude läbipaistvust ning piirata tuletisinstrumentide ja finantsvõimenduse kasutamist. Need omadustega tagataks jaeinvestoritele investorikaitse. Varade tagasivõtmise õiguse puudumine fondi eluea jooksul võimaldab rohkem investeerida mittelikviidsetesse varadesse. Ühtlasi näitab investeeringu tagasivõtmise õiguse puudumine jae- ja kutselistele investoritele selgelt võetud kohustuse pikaajalist laadi.

Arvestatud on mõjuhindamise komitee esitatud kommentaaridega, mis edastati nende 31. mai 2013 arvamuses. Probleemi kirjeldati täpsemalt, et selgitada käsitletava probleemi ulatust ja ettepaneku ajastust. Samuti on parandatud valikuvõimaluste, aga ka eelistatud valiku tõhususe analüüsi kirjeldust. Mõjuhinnangus selgitatakse nüüd üksikasjalikumalt ka seda, miks ettepanek erineb mõnest seisukohast, mille teatavad sidusrühmad esitasid konsultatsiooniprotsessi käigus. Eelkõige tugevnes arutelude käigus seisukoht välistada investeeringu tagasivõtmise õigus, seda nii investorite kaitse seisukohast kui ka investorite hulgas uue valikuvõimaluse prognoositud kasutuselevõtu seisukohast. Kui tagasivõtmise õigus jääb kehtestamata, väheneb tõenäosus, et teatavad jaeinvestorid sellisesse fondi investeerivad, ent selliste õiguste tagamisega seotud riskid võivad kahjustada fondi mudelit, kuna investeeringute väiksem tõhusus täiendava likviidsuse tagamiseks vähendaks jaeinvestorite täiendava nõudluse mõju.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus ja õigusliku vormi valik

Määruse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 114 lõige 1, mille alusel luuakse ühtlustatud sätted, mille eesmärk on siseturu toimimine. Toote usaldatavusnõuetega kehtestatakse pikaajalisse varasse investeerivate fondidega seotud riskide piirväärtused. Need eeskirjad ei reguleeri juurdepääsu varade valitsemisele, vaid reguleerivad viisi, kuidas valitsemist rakendatakse, et tagada investorite kaitse ja finantsstabiilsus. Eeskirjad toetavad siseturu nõuetekohast toimimist.

Selleks et järgida siseturu terviklikkuse eesmärki, loob kavandatav õigusakt ELTIFide õigusraamistiku, mille eesmärk on tagada, et selliste fondide suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju kogu ELis ja et nad on äratuntavad investoritele kogu ELis. Kavandatava määruse eesmärk on luua tugev, kuid paindlik reeglistik, mis kõige paremini sobib kõnealuste investeeringute pikaajalise laadiga. Kavandatud eeskirjad peaksid samuti tagama võrdsed võimalused erinevate pikaajaliste investeerimisfondide valitsejatele. Seega ühtlustatakse käesoleva õigusakti eelnõuga kõigi asjaomaste investeerimisfondituru osalejate tegutsemise tingimused, millest saavad kasu kõik investorid, ning tagatakse ühtse finantsteenuste turu tõrgeteta toimimine.

Määrust peetakse kõige sobivamaks õigusaktiks ühtsete nõuete kehtestamiseks, mis käsitlevad muu hulgas investeerimiskõlblikke varasid, portfelli koosseisu, hajutamiseeskirju, tagasivõtmise poliitikat, samuti pikaajaliste investeeringutega tegeleda kavatsevate fondide tegevusloa eeskirju. Kõnealuste toote-eeskirjade eesmärk on tagada ELTIFide tegevuse tõhusus. Tegevuse alustamist ELTIFi valitsejana reguleeritakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivis (AIFMD). Fondivalitsejate tegevus peab jätkuvalt vastama AIFMD nõuetele, kuid pikaajalisi investeerimistooteid reguleeritakse lisaks AIFMD nõuetele kavandatud määrusega.

3.2.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Riiklikud reguleerivad lähenemisviisid on oma olemuselt piiratud vastava liikmesriigiga. ELTIFi tooteprofiili reguleerimisega ainult riigi tasandil kaasneb oht, et eri investeerimistooteid võidakse müüa pikaajaliste investeerimisfondide erinevate omadustega toodetena. See tekitaks investorite seas segadust ja takistaks liidu tasandil nende fondivalitsejate jaoks ühtsete tingimuste loomist, kes pakuvad ELTIFe kutselistele ja/või jaeinvestoritele.

Kuna varade valitsemise sektor on sisuliselt piiriülene, kaasneb ELTIFi turu praeguse killustatusega selle sektori ebaefektiivsus. Kavandatav ELTIFi hõlmav ühtne ja jätkusuutlik raamistik oleks Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise allikaks. Uus raamistik tagab eri projektide ja sektorite rahastamise ning pakub pikaajalistele investoritele vastutasuks stabiilseid tuluallikaid. Sellepärast ongi vaja kogu Euroopat hõlmavat ELTIFi turgu, ning kavandatav õigusakt on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, samuti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva teise protokolliga.

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse osas on eelnõus leitud sobiv tasakaal meetme avaliku huvi ja kulutõhususe vahel. Kavandatud reeglite eesmärk on luua ühtne toode, mille vastu on suur avalik huvi ja milles kehtestatakse alus ühisele, konkurentsivõimelisele ja majanduslikult tõhusale ELTIFi turule kogu liidus. Eri osalistele kehtestatavaid nõudeid kaaluti hoolikalt. Kus vähegi võimalik, on nõuded formuleeritud miinimumnõuetena (nt emitendi hajutamispiirangud) ja regulatiivseid nõudeid on kohandatud nii, et need ei häiriks praegu kasutatavate ärimudelite toimimist. Eelkõige sobivad kavandatavas määruses pakutavad kombineeritud parameetrid pikaajaliste investeeringute puhul ja konkreetsetele investorite rühmadele, võttes täielikult arvesse turvalisust ja usalduskaalutlusi, mis on seotud ELTIFide suunitlusega. Seega ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada ELTIFi ühine õigusraamistik, ning samal ajal lahendatakse sellega toote usaldusväärsust mõjutavaid regulatiivseid küsimusi.

3.3.        Ettepaneku üksikasjalikud selgitused

Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) määruse eelnõu koosneb seitsmest peatükist.

3.3.1.     Peatükk I – Üldsätted (artiklid 1–6)

I peatükk hõlmab üldeeskirju, nagu kavandatava fondiraamistiku reguleerimisese ja -ala, mõisted, ELTIFidele tegevusloa andmise menetlus (fondi tasandil) ning kavandatava määruse koosmõju kehtivate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate eeskirjadega, mis on sätestatud direktiivis 2011/61/EL (AIFMD).

Artiklis 1 täpsustatakse määruse reguleerimisese ja piiritletakse reguleerimisala. Kinnitatakse, et määruses olevad nõuded on ammendavad, välistades seeläbi tegevusruumi teha riiklikul tasandil mingeid „parandavaid kohandusi”. Artikkel 2 hõlmab olulisi mõisteid, mida on vaja kavandatava määruse ühetaoliseks kohaldamiseks. Artikli 3 kohaselt peab Euroopa Liidus tegutsevatel AIFidel olema määruse eelnõus sätestatud tegevusluba, et ELTIFe kõikjal liidus turustada või valitseda. Euroopa pikaajalisteks investeerimisfondideks (ELTIFd) võib nimetada neid ELi AIFe, mis vastavad määruse eelnõu määratlusele. See tähendab, et alternatiivse varaklassi valitseja, kes tahab valitseda või müüa pikaajaliste varadega tegelevaid fonde ilma käesolevas eelnõus viidatud eesmärgita, ei ole kohustatud täitma selle määruse eelnõus sätestatud tingimusi.

Artiklis 4 sätestatakse ELTIFidele tegevuslubade andmise ühtlustatud menetlus ning artiklis 5 sätestatakse tegevuslubade väljaandmise tingimused. Artiklis 6 kirjeldatakse kehtiva AIFMD nõuete ja määruse eelnõu koostoimet, sisuliselt täpsustades, et ELTIFi valitseja vastutab määruse järgimise eest.

3.3.2.     II peatükk – Kohustused seoses ELTIFide investeerimispoliitikaga (artiklid 7–15)

II peatükk käsitleb selliseid ELTIFile lubatud investeerimispõhimõtteid nagu kõlblikud investeeringud, portfelli koosseis ja hajutamine, huvide konflikt, kontsentratsiooni ja laenuvõtmist.

Artiklis 7 sätestatakse, et II peatüki tähenduses käsitatakse iga ELTIFi investeerimisüksust eraldi ELTIFina.

Artiklis 8 kirjeldatakse kahte liiki finantsvara, kuhu ELTIF võib investeerida: pikaajalised varad ja direktiivi 2009/65/EÜ (eurofondide direktiiv) artikli 50 lõikes 1 loetletud varad. Kuid ELTIF ei tegele varade lühikeseks müügiga, ei võta positsioone seoses kaupadega , väärtpaberite laenuks andmise või väärtpaberite laenamisega, repotehingute ega tuletisinstrumentidega, välja arvatud juhul, kui neid instrumente kasutatakse riskide maandamiseks.

Artiklis 9 täpsustatakse pikaajaliste varade kõlblikkuse tingimusi, näiteks eri liiki vahendeid, mida kasutada juurdepääsuks kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele, investeeringuid teiste ELTIFide osakutesse või aktsiatesse ja osalust reaalvaras, nt kinnisvaras, laevades või lennukites. Artiklis 10 on sätestatud tingimused, millele peab ettevõtja vastama, et saada kvalifitseeritud portfelliettevõtjaks. Kvalifitseeritud portfelliettevõtja peaks olema börsil noteerimata, tema alaline tegevuskoht peaks olema ELis ja tegevuse eesmärk on taristuprojektide, äriühingute või kinnisvara, laevade ja lennukite rahastamine. See ei tohiks toimuda ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate vormis.

Artiklis 11 käsitletakse ELTIFi valitseja üldeeskirja huvide konflikti lahendamiseks. Fondi valitsejal ei tohi olla isiklikku huvi pikaajalise vara suhtes, millesse ELTIF on investeerinud.

Artiklis 12 on sätestatud ELTIFi iseloomustava portfelli koosseisu üksikasjalikud eeskirjad. See hõlmab ka hajutamise eeskirjade nõudeid, mida peavad kõik ELTIFid järgima seoses sobivate investeerimisvaradega, nt maksimaalse riskipositsiooni eeskirjad, mis ELTIFil võivad olla ühe vastaspoole suhtes. Artiklis 13 sätestatakse investeeringu piirnormid, mida ELTIF võib hoida ühes emitendis (kontsentratsiooni piirmäärad). Artiklis 14 sätestatakse tingimused, mille alusel ELTIF võib laenata raha. Artikkel 15 hõlmab sätteid portfelli koosseisu kohaldamise kohta ja hajutamiseeskirju, võetakse arvesse ELTIFi eluea eri etappe.

3.3.3.     III peatükk – ELTIFi aktsiate või osakute tagasivõtmine, nendega kauplemine ja väljalaskmine ning tulu jaotamine (artiklid 16–20)

III peatüki teemaks on ELTIFide investeeringu tagasivõtmise poliitika, võimalus kaubelda ELTIFi osakutega järelturul, uute aktsiate või osakute väljalaskmine, ELTIFi varade võõrandamine ja tulude jaotamine ELTIFi investorite vahel.

Artikkel 16 keelab ELTIFil pakkuda tagasivõtmise õigust investoritele enne ELTIFi eluea lõppemist. Eluiga on määratletud ELTIFi tingimustes ja see vastab ELTIFi üksikute varade kestusele ja pikaajaliste investeeringute eesmärkidele.

Artiklis 17 nähakse ette ELTIFi osakute või aktsiatega kauplemine reguleeritud turgudel, samuti ELTIFi osakute vaba ülekandmine kolmandatele isikutele. Artikkel 18 hõlmab ELTIFi uute aktsiate või osakute väljalaskmise tingimusi, nagu eelpakkumine olemasolevatele investoritele, mil väljalaskehind on madalam kui ELTIFi fondiosaku puhasväärtus (NAV). Artiklis 19 käsitletakse varade võõrandamise menetlust, mille peavad vastu võtma kõik ELTIFid. Artiklis 20 sätestatakse ELTIFi varadelt teenitud tulu jaotamise eeskirjad ja kehtestatakse nõue näha ELTIFi fonditingimustega ette kasumijaotuspoliitika.

3.3.4.     IV peatükk – Läbipaistvuse nõuded (artiklid 21–22)

IV peatükk hõlmab läbipaistvuse nõudeid, mida tuleb kohaldada ELTIFide tutvustamisel investoritele.

Artiklis 21 nõutakse investorile esitatava põhiteabe ja prospekti avaldamist enne ELTIFi turustamist jaeinvestoritele. Prospekt ja mis tahes muu turundusmaterjal peab investoreid teavitama ELTIFi pikaajaliste investeeringute erisustest. Artikliga 22 kohustatakse ELTIFi valitsejat investoritele üksikasjalikult avalikustama kõik fondiga seotud kulud.

3.3.5.     Peatükk V – Turundus (artiklid 23–25)

V peatükk hõlmab eeskirju, mida kohaldatakse ELi AIFi valitseja suhtes ning mida kohaldataks ELTIFi osakute või aktsiate turustamisel kutselistele ja jaeinvestoritele.

Artiklis 23 nõutakse ELTIFide valitsejatelt vahendite omamist igas liikmesriigis, kus nad kavatsevad oma ELTIFe turustada. Artiklis 24 sätestatakse lisanõuded, mida fondivalitsejad peavad täitma selleks, et turustada fondi jaeinvestoritele. Artiklis 25 tuginetakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivis sätestatud teavitamise korrale, millega lubatakse ELTIFide valitsejatel turustada ELTIFide osakuid või aktsiaid investoritele nii oma päritoluliikmesriigis kui ka võimalikus vastuvõtvas liikmesriigis.

3.3.6.     Peatükk VI – Järelevalve (artiklid 26–29)

VI peatükis sätestatakse ELTIFide järelevalve suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Artiklis 26 täpsustatakse vastavalt ELTIFi pädevate asutuste ja ELTIFi valitseja rolli. Artiklis 27 sätestatakse, et eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivide kohaseid pädevate asutuste volitusi tuleks rakendada ka seoses määruse ettepanekuga. Artiklis 28 osutatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) volitustele ning artiklis 29 kehtestatakse järelevalveasutuste koostöö.

3.3.7.     VII peatükk – Lõppsätted (artiklid 30–31)

VII peatükis on sätestatud kavandatud eeskirjade toimimise läbivaatamise eeskirjad, mille koostab komisjon, samuti määruse ettepaneku jõustumine.

4.           MÕJU EELARVELE

ELTIFi määruse mõju eelarvele on esitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses.

2013/0214 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[7],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Pikaajaline rahastamine on oluline vahend, millega suunata Euroopa majandus jätkusuutliku, aruka ja kaasava kasvu teele ning kujundada tulevast majandust nii, et see oleks süsteemsetest riskidest vähem haavatav ja vastupanuvõimelisem. Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIF) pakuvad pikaajalist rahastamist erinevatele taristuprojektidele või börsil noteerimata püsivalt tegutsevatele äriühingutele, kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav. Rahastades selliseid projekte, toetavad ELTIFid seega Euroopa Liidu majanduse rahastamist.

(2)       Nõuete osas võivad ELTIFid tagada püsiva sissetuleku doonoritele nagu pensionifondide haldurid, kindlustusseltsid ja muud üksused, kes võtavad regulaarseid ja korduvaid kohustusi. Kuigi ELTIFid pakuvad vähem likviidsust kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid, võivad need tagada püsiva tuluvoo ka erainvestoritele, kes sõltuvad korrapärastest rahavoogudest, mida ELTIFil on võimalik toota. Neile investoritele, kellel puudub püsiv tuluvoog, võivad ELTIFid pakkuda ka head võimalust teenida kapitali väärtuse pikaajalise kasvu pealt.

(3)       Projektide rahastamine, nt transporditaristute, energiatootmise või -jaotuse, sotsiaaltaristu (eluasemed või haiglad), vahendite ja energia tarbimist vähendava uue tehnoloogia või süsteemide kasutuselevõtmise või VKEde edasiarendamise projektide rahastamine võib olla liiga väike. Finantskriis on näidanud, et pankade rahastamise täiendamiseks muude kapitaliturgudel paremini mobiliseeritavate rahastamisallikate kasutamine võiks lahendada rahastamise puudujääke, ELTIFil võib selles osas olla täita oluline roll.

(4)       Samal ajal kui erainvestorid võivad olla huvitatud investeerimisest ELTIFisse, välistab enamiku pikaajaliste investeerimisprojektide mittelikviidne laad selle, et ELTIF saaks oma investoritele pakkuda võimalust oma osalust regulaarselt tagasi võtta. Erainvestori võetud kohustus seoses sellistesse varadesse tehtud investeeringuga kestab oma olemuse tõttu investeerimisperioodi lõpuni. Järelikult tuleks ELTIFide tegevus korraldada nii, et enne ELTIFi eluea lõppemist osaluse korrapärase tagasivõtmise võimalust ei pakuta. Kolm aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist koostatavas aruandes uuritakse, kas kõnealuse nõudega on saavutatud loodetud tulemused seoses ELTIFi turustamisega või kas piiratud juhtudel teatavatele üksikutele jaeinvestoritele võimaluse andmine osakud või aktsiad tagasi võtta enne ELTIFi eluea lõppu võib aidata suurendada ELTIFi turustamist jaeinvestoritele.

(5)       Pikaajalised varaklassid käesoleva määruse tähenduses peaksid koosnema börsil noteerimata äriühingutest, kes lasevad välja omakapitali- või võlainstrumente, millele ei ole lihtne kohe ostjat leida. Käesolev määrus peaks hõlmama ka reaalvara, mis eeldab alguses suuri kapitalikulutusi.

(6)       ELTIFide eeskirju sätestava määruse puudumisel võidakse riigi tasandil vastu võtta erinevaid meetmeid, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, mis tulenevad investeeringute kaitse meetmete erinevustest. Erinevad nõuded portfelli koosseisu, hajutamise ja kõlblike varade suhtes, eelkõige kaupadesse investeerimise suhtes, piiravad selliste fondide piiriülest turustamist, mis keskenduvad börsil noteerimata äriühingutele ja reaalvarale, kuna investorid ei saa kergesti võrrelda neile pakutud erinevaid investeerimisettepanekuid. Erinevad riigi tasandi nõuded toovad kaasa ka investorite erineval tasemel kaitse. Peale selle põhjustavad erinevatest riigi tasandi nõuetest tulenevad investeerimismeetodid, nagu lubatud laenutase, tuletisinstrumentide kasutamine, lühikeseks müügi suhtes kohaldatavad eeskirjad või väärtpaberite rahastamise tehingud, lahknevusi investorite kaitse tasemes. Lisaks takistavad erinevad tagasivõtmise ja/või hoidmisaegade nõuded noteerimata varasse investeerivate fondide piiriülest müüki. Need erinevused võivad kõigutada investorite usaldust sellistesse fondidesse investeerimise kaalumisel ja vähendada oluliselt investorite ringi, kes valivad paljude pikaajaliste investeerimisvõimaluste vahel. Seega on käesoleva määruse puhul sobiv õiguslik alus aluslepingu artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(7)       Kogu Euroopa Liidus tuleb kindlustada ühtsed eeskirjad, et ELTIFide tooteprofiil oleks ühtne kogu liidus. Siseturu ladusaks toimimiseks ja investorite kõrgetasemelise kaitse huvides on vaja kehtestada ELTIFide tegevuse ühtsed eeskirjad, eelkõige ELTIFide portfelli koosseisu ja investeerimisvahendite osas, mida neil on lubatud kasutada positsiooni võtmiseks noteerimata äriühingutes ja reaalvaras. ELTIFi portfelli ühtseid eeskirju on vaja ka selleks, et ELTIFidel, mille eesmärk on tagada investoritele regulaarne sissetulek, oleks tagatud pideva rahavoo säilitamiseks sobivate investeerimisvarade hajutatud portfell.

(8)       On oluline tagada, et ELTIFide tegevuse määratlust, eelkõige seoses ELTIFide portfelli koosseisu ja investeerimisvahenditega, mida neil on lubatud kasutada, kohaldatakse otse ELTIFide valitsejatele ja seetõttu tuleb kõnealused uued eeskirjad võtta vastu määrusena. Ennetades riigi tasandi nõuete erinevust, tagab see ka ühtsed tingimused nime ELTIF kasutamisele. ELTIFi valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu ELis, et suurendada investorite usaldust ELTIFide vastu ja tagada selle nime kestev usaldusväärsus. Samas väheneb ühtsete eeskirjade vastuvõtmisega ELTIFi suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete keerukus. Ühtsete eeskirjadega vähenevad ka valitsejate kulud, mis on seotud erinevate riigi tasandi nõuetega, millega reguleeritakse fonde, mis investeerivad börsil noteerimata äriühingutesse ja võrreldava reaalvara klassidesse. See kehtib eriti fondivalitsejate puhul, kes soovivad kaasata kapitali piiriüleselt. Samuti aitab see kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(9)       Uued eeskirjad ELTIFide kohta on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiviga 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ning millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010,[8] kuna see direktiiv on liidus alternatiivsete investeerimisfondide (AIF) valitsemise ja turustamise õigusraamistik. Määratluse kohaselt on ELTIFid Euroopa Liidu AIFd, mida valitsevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2011/61/EL.

(10)     Kui direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud astmeline kolmandate riikide kord, millega reguleeritakse kolmandate riikide AIFide valitsejaid ja AIFe, siis uutel ELTIFi eeskirjadel on märksa piiratum ulatus, rõhutades uue pikaajalise investeerimistoote Euroopa mõõdet. Seega on ainult direktiivis 2011/61/EL määratletud ELi AIFidel õigus saada ELTIFi tegevusluba ja seda ainult siis, kui seda valitseb ELi AIFi valitseja, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2011/61/EL kohaselt.

(11)     ELTIFi suhtes kohaldatavad uued eeskirjad peaksid lähtuma direktiiviga 2011/61/EL kehtestatud õigusraamistikust ja selle rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest. Seetõttu tuleks ELTIFe käsitlevaid toote-eeskirju kohaldada lisaks liidu õigusaktides sätestatud eeskirjadele. Eelkõige tuleks ELTIFi suhtes kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud valitsemis- ja turustamiseeskirju. Samuti tuleks ELTIFide piiriülese tegevuse suhtes vastavalt kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud teenuste piiriülese osutamise ja asutamisvabaduse eeskirju. Neid tuleks täiendada konkreetsete turustuseeskirjadega ELTIFi piiriülese turustamise kohta nii jae- kui ka kutselistele investoritele kogu liidus.

(12)     Kõigi nende ELi AIFide suhtes, kes soovivad end turustada ELTIFina, peaksid kehtima ühtsed eeskirjad. ELi AIFd, kes ei soovi end turustada kui ELTIFid, ei peaks olema kohustatud neid eeskirju järgima, millega samas kaasneb ka loobumine sellest saadavast kasust. Teiselt poolt ei saaks eurofonde ja kolmanda riigi AIFe turustada samuti kui ELTIFe.

(13)     Selleks et tagada ELTIFide vastavus ühtsetele eeskirjadele, millega reguleeritakse kõnealuste fondide tegevust, on vaja nõuda, et pädevad asutused annaksid ELTIFidele tegevusloa. Seetõttu tuleks direktiivis 2011/61/EL sätestatud AIFide valitsejatele tegevusloa andmise ja järelevalve ühtlustatud menetlusi täiendada ELTIFidele tegevusloa andmise spetsiaalse menetlusega. Tuleks kehtestada menetlused, millega tagatakse, et ELis vastavalt direktiivile 2011/61/EL tegevusloa saanud ja selleks võimelised olevad AIFi valitsejad võivad valitseda ELTIFi. Astutud on kõik vajalikud sammud tagamaks, et ELTIF suudab täita kõnealuste fondide tegevust reguleerivaid ühtlustatud eeskirju.

(14)     Võttes arvesse, et AIFide juriidiline vorm võib olla erinev, mis ei pruugi neid määratleda juriidilise isikuna, tuleb sätteid, mis nõuavad ELTIFidelt meetmete võtmist, käsitleda viidetena ELTIFi valitsejale, kui ELTIF on asutatud ELi AIFna, mis ei tegutse iseseisva isikuna, sest tal puudub juriidilise isiku staatus.

(15)     Selleks et tagada, et ELTIFide eesmärgiks on pikaajalised investeeringud, peab ELTIFide portfelli eeskirjades olema nõutud, et selgelt määratletakse ELTIFide investeeringuteks kõlblike varade kategooriad ja kõlblikkuse tingimused. ELTIF peaks investeerima vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse. ELTIFide usaldusväärsuse tagamiseks on samuti soovitatav keelata ELTIFil osaleda teatavates finantstehingutes, mis võivad ohustada tema investeerimisstrateegiat ja -eesmärke, tuues kaasa lisariske, mis erinevad sellest, mida võiks eeldada pikaajalise investeerimisega tegeleva fondi puhul. Pikaajalistele investeeringutele selge keskendumise tagamiseks, mis võiks olla jaeinvestorite huvides, kes ei ole tuttavad ebatraditsiooniliste investeerimisstrateegiatega, ei tohiks ELTIFil lubada investeerida tuletisinstrumentidesse, välja arvatud juhul, kui seda tehakse muude varade kestuse ja valuutariskide maandamiseks. Võttes arvesse kauba ja tuletisinstrumentide (millega kaasneb kaudne positsioon kaupades) likviidsust, ei eelda investeeringud kaupa investori pikaajalist kohustust ja tuleks seepärast välja jätta. See põhjendus ei kehti investeeringute puhul taristusse või kaubaga seotud äriühingutesse või sellistesse äriühingutesse, mille tootlikkus on kaudselt seotud kauba tootlikkusega, nt põllumajandusettevõtjad põllumajanduskauba puhul või jõujaamad energeetikakaupade puhul.

(16)     Pikaajalise vara määratlus on lai. Kehtestamata ilmtingimata pikaajalist hoidmisperioodi ELTIFi valitsejatele, on kõlblikud varad üldiselt mittelikviidsed, eeldavad kohustuse võtmist teatavaks perioodiks ja nende majanduslik profiil on pikaajalist laadi. Pikaajalised investeerimisvarad ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu ei ole ELTIFidel juurdepääsu järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need varad tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust. ELTIFi eesmärgiks olevate investeeringute majandustsükkel on põhiliselt pikaajalise iseloomuga suure kapitalikohustuse ja pika aja tõttu, mis kulub tulu saamiseks sellistelt investeeringutelt. Seetõttu ei sobi sellised varad tagasivõtmisõigusega investeeringuks.

(17)     ELTIFidel tuleks lubada investeerida varasse, mis ei ole pikaajalised investeerimisvarad, kui see on vajalik fondi rahavoogude tõhusaks haldamiseks, kuid ainult nii kaua, kui see on kooskõlas ELTIFi pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(18)     Pikaajaliste varadena tuleb mõista osalusi, nt omakapitali või kvaasikapitaliinstrumente, kvalifitseeritud portfelliettevõtjate võlainstrumente ja neile antud laene. Need peaksid hõlmama ka osalust teistes fondides, mis on keskendunud sellistele varadele nagu investeeringud börsil noteerimata äriühingutesse, kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav. Kõlblike varade klassi peaks moodustama ka otsene osalus reaalvarades, välja arvatud juhul, kui need on väärtpaberistatud.

(19)     Kvaasiomakapitali instrumentidena tuleb mõista sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole instrumendi tagasimaksmine maksevõimetuse korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad selliseid erinevaid rahastamisvahendeid nagu allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja võlakirjade ostutähed.

(20)     Et võtta arvesse olemasolevaid äritavasid, tuleks ELTIFidel lubada osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja aktsionäridelt ettevõtete olemasolevaid aktsiaid. Samuti selleks, et tagada vahendite kogumiseks võimalikult laialdased võimalused, tuleks lubada investeerida teistesse ELTIFidesse. Investeeringute lahjendamise vältimiseks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vahel tuleks ELTIFidel lubada investeerida teistesse ELTIFidesse ainult tingimusel, et need ELTIFid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist teistesse ELTIFidesse.

(21)     Finantsettevõtjate kasutamine võib olla vajalik selleks, et koondada ja organiseerida eri investorite (sealhulgas avaliku iseloomuga investeeringuid tegevaid investorid) panust taristuprojektidesse. Seepärast tuleks ELTIFidel lubada investeerida pikaajalisse varasse finantsettevõtjate kaudu seni, kuni need ettevõtjad tegelevad pikaajaliste projektide rahastamisega.

(22)     Investorite kindlustunde tõstmiseks selles suhtes, et ELTIFd tegelevad otseselt pikaajaliste investeeringute arendusega, peaksid ELTIFid piirduma investeerimisega börsil noteerimata äriühingutesse. Seega ei tohiks kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad olla reguleeritud turgudel noteeritud. Kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad hõlmavad taristuprojekte, investeeringuid börsil noteerimata äriühingutesse, kes soovivad oma tegevust laiendada, ja investeeringuid kinnisvarasse või muusse reaalvarasse, mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil.

(23)     Tulenevalt taristuprojektide suurusest nõuavad need väga suurt kapitali, mis jääb investeerituks pikaks ajaks. Sellisteks taristuprojektideks on avalike hoonete taristud nagu koolid, haiglad või vanglad; sotsiaaltaristud, näiteks sotsiaalkorterid; transporditaristud, näiteks teed, suured transpordisüsteemid või lennujaamad; energiataristud nagu energiavõrgud, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektid, elektrijaamad või torustikud; veemajanduse taristud nagu veevarustussüsteemid, kanalisatsioon või niisutussüsteemid; sidetaristud, näiteks võrgud ja jäätmekäitluse taristu nagu põletus- või kogumissüsteemid.

(24)     Börsil noteerimata äriühingutel võib olla raskusi kapitaliturgudele juurdepääsuga ning oma edasise kasvu ja laienemise rahastamisega. Erafinantseeringud omakapitali osaluse või laenude kaudu on vahendite kogumise levinumateks viisideks. Kuna sellised instrumendid on oma olemuselt pikaajalised investeeringud, nõuavad nad sotsiaalset riskikapitali, mida ELTIFid suudavad pakkuda.

(25)     Investeeringuteks reaalvaradesse on vaja sotsiaalset riskikapitali, kuna järelturg ei ole likviidne. Investeerimisfondid on oluliseks allikaks, millest rahastada varasid, mis eeldavad suuri kapitalikulutusi. Nende puhul on vaja piisava rahastamise saavutamiseks kapitali koondada. Sellised investeeringud on pikaajalised nende varade majandustsükli üldiselt pika kestuse tõttu. Tavaliselt võtab suurde reaalvarasse tehtud investeeringu amortiseerimine mitu aastat. Et lihtsustada selliste suurte varade arengut, tuleks ELTIFidele anda võimalus investeerida otse reaalvarasse, mille väärtus on üle 10 miljoni euro. Praktikas tähendab see varasid nagu taristud, kinnisvara, laevad, lennukid või raudteeveeremid. Sel põhjusel on vaja kohelda otseinvesteeringuid reaalvarasse ja investeeringuid kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse samal viisil.

(26)     Kui fondivalitseja omab osalust portfelliettevõtjas, on oht, et fondivalitseja eelistab oma huve fondi investorite huvidele. Et vältida selliseid huvide konflikte, peaksid ELTIFid investeerima üksnes sellistesse varadesse, mis ei ole fondivalitsejaga seotud.

(27)     Selleks et võimaldada ELTIFide valitsejatele teatavat paindlikkust oma vahendite investeerimisel, tuleks lubada kauplemist muu kui pikaajalise varaga kuni 30 % ulatuses nende kapitalist.

(28)     Selleks et vähendada ELTIFide võetavaid riske, on oluline vähendada vastaspoole riski, kehtestades ELTIFi portfellile selged hajutamisnõudeid. Kõigi börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta[9].

(29)     Et vältida seda, et investeeriv ELTIF rakendab olulist mõju teise ELTIFi valitsemisele või emiteerivale organile, tuleb vältida samas investeeringus ELTIFi liigset kontsentratsiooni.

(30)     Selleks et võimaldada ELTIFi valitsejatel koguda rohkem kapitali fondi eluea jooksul, tuleks neil lubada laenata raha kuni 30 % ulatuses fondi kapitalist. See peaks aitama anda investoritele täiendavat tulu. Selleks et kõrvaldada vääringute ebakõla riski, peaks ELTIF laenama raha ainult selles vääringus, milles valitseja kavatseb vara omandada.

(31)     Tulenevalt ELTIFi investeeringute pikaajalisest ja mittelikviidsest laadist tuleks valitsejatele anda piisavalt aega investeerimispiirangute kohaldamiseks. Piirangute rakendamiseks kuluva aja määramisel tuleks arvesse võtta investeeringu eripära ja omadusi, kuid see ei tohiks ületada viit aastat.

(32)     Olenemata sellest, et ELTIFid ei paku tagasivõtmisõigust enne ELTIFi eluea lõppu, ei peaks miski takistama ELTIFi taotlemast kõnealuste aktsiate või osakute lubamist kauplemisele reguleeritud turul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta)[10] artikli 4 lõikes 14, mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15 või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu määratletud määruse (…) artiklis (…), andes sellega investoritele võimaluse müüa oma osakuid või aktsiaid enne ELTIFi eluea lõppu. ELTIFi tingimused või põhikiri ei peaks seega takistama osakute või aktsiate lubamist reguleeritud turule või seal nendega kauplemist, samuti ei tohiks need takistada investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt võõrandamast kolmandale isikule, kes neid osta soovib.

(33)     Selleks et investorid saaksid oma osakuid või aktsiaid fondi eluea lõpus tõhusalt tagasi võtta, peaks fondivalitseja asuma aegsasti tegelema ELTIFi varade portfelli müügiga, et tagada väärtuste parim realiseerimine. Võõrandamise nõuetekohase graafiku määramisel peaks ELTIFi valitseja võtma arvesse investeerimisvarade erinevaid lunastamistähtaegu ja ELTIFi investeerimisvaradele ostja leidmiseks kuluvat aega. Kuna investeerimispiirangute säilitamine sel likvideerimise perioodil on ebapraktiline, tuleks nende kehtivus likvideerimise alguses tühistada.

(34)     Vara, millesse ELTIF investeerib, võidakse fondi eluea jooksul reguleeritud turul noteerida. Sel juhul ei vasta vara enam käesoleva määruse nõudele börsil noteerimata ettevõtete kohta. Selleks et võimaldada valitsejatel oma investeeringud sellistest varadest korrektselt tagasi võtta, võib kuni 70 % sellest varast jätkuvalt arvestada pikaajalise kõlbliku varana kuni kolme aasta jooksul.

(35)     Võttes arvesse ELTIFide eripära, samuti jae- ja kutseliste investorite sihtgruppi, on oluline kehtestada ranged läbipaistvusnõuded, mis võimaldaksid tulevastel investoritel teha teadlikke otsuseid ja olla täielikult teadlik seotud riskidest. Lisaks direktiivi 2011/61/EL läbipaistvusnõuetele peaksid ELTIFid avaldama prospekti, mis peaks sisaldama kogu sellist teavet, mille peavad avaldama ka avatud ühisinvesteerimisettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ[11] ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004[12]. Selleks et turustada ELTIFi jaeinvestoritele, peaks olema kohustuslik avaldada põhiteave vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […]. Lisaks sellele tuleb kõigis turustusdokumentides sõnaselgelt juhtida tähelepanu ELTIFi riskiprofiilile.

(36)     Kuna ELTIFid on suunatud nii kutselistele kui ka jaeinvestoritele kogu liidus, on vaja direktiivi 2011/61/EL turustusnõuetele lisada teatavad nõuded, et tagada investorite asjakohane kaitse. Seega tuleks teha kättesaadavaks märkimise, osakuomanikele või aktsionäridele maksete tegemise, osakute või aktsiate tagasiostmise või tagasivõtmise ning selle teabe avaldamise kord, mida ELTIF ja selle valitsejad on kohustatud esitama. Peale selle tuleb selleks, et tagada, et jaeinvestorid ei oleks kogenud kutseliste investoritega võrreldes ebasoodsamas olukorras, rakendada ELTIFide jaeinvestoritele turustamisel teatavaid kaitsemeetmeid.

(37)     ELTIFi pädev asutus peaks kontrollima, kas ELTIF on suuteline käesolevat määrust pidevalt täitma. Kuigi direktiivi 2011/61/EL kohaselt on pädevatel asutustel ulatuslikud volitused, on vaja neid volitusi laiendada seoses ELTIFide uute ühtsete eeskirjadega.

(38)     ESMA-l peaks seoses käesoleva määrusega olema võimalik kasutada kõiki volitusi, mis tulenevad direktiivist 2011/61/EL.

(39)     Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010, millega luuakse Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ,[13] peaks olema keskne roll ELTIFide eeskirjade kohaldamisel, tagades liidu eeskirjade järjepideva kohaldamise pädevate riigiasutuste poolt. Kuna ESMA-l on väärtpaberite ja väärtpaberiturgude alal eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha ESMA-le ülesandeks töötada välja komisjonile esitatavad regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis ei hõlma poliitilisi valikuid ning mis käsitlevad olukorda, kus ELTIFi eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestus, ELTIFi varade nõuetekohase võõrandamise ajakava ning üksikasju menetluste kohta, mille ELTIF peab kehtestama igas liikmesriigis, kus ta kavatseb osakuid või aktsiaid turustada.

(40)     ELTIFide uued ühtsed eeskirjad peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[14] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[15].

(41)     Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on ELTIFide investeeringute ja tegevustingimuste ühtsete nõuete tagamine kogu liidus, võttes samal ajal täielikult arvesse vajadust tasakaalustada ELTIFide turvalisust ja usaldusväärsust ja nende tõhusat toimimist pikaajaliste investeeringute turul ja erinevate sidusrühmade kulusid, ei saa liikmesriigid ise piisaval tasemel saavutada ning seega on neid eesmärke nende ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmed kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(42)     ELTIFide uued ühtsed eeskirjad austavad põhiõigusi ja järgivad põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige tarbijakaitse õigusi, ettevõtlusvabaduse õigust, õigust õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtupidamisele ning isikuandmete kaitsele. ELTIFide uusi ühtseid eeskirju tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese

1.           Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad liidus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidena (ELTIFid) turustatavate ELi alternatiivsete investeerimisfondide (AIFid) tegevuslubade, investeerimispoliitika ja tegevustingimuste kohta.

2.           Liikmesriigid ei kehtesta käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas täiendavaid nõudeid ega tingimusi.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „kapital” – kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusumma, arvutatuna summade alusel, mis on investeeritavad pärast investorite kõigi otseste või kaudsete tasud ja kulude mahaarvamist;

(2) „omakapital” – omandiosalus ettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;

(3) „kvaasikapital” – mis tahes liiki rahastamisvahend, mille puhul on vahendi kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole vahendi tagasimaksmine lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;

(4) „finantssektori ettevõtja” – üks järgmistest ettevõtetest:

(a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ[16] artikli 4 punkti 1 tähenduses;

(b) investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

(c) kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ[17] artikli 13 punkti 1 tähenduses;

(d) finantsvaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 19 tähenduses;

(e) segavaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 20 tähenduses;

(5) „ELTIFi pädev asutus” – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis p määratletud ELi AIFi päritoluliikmesriigi pädev asutus;

(6) „ELTIFi päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus ELTIFi tegevusluba on välja antud.

Artikkel 3 Tegevusloa andmine ja nimetuse kasutamine

1.           ELTIFi tegevusloa võib anda ainult ELi AIFile.

2.           ELTIFi turustatakse ainult liidus, kus talle on antud tegevusluba kooskõlas käesoleva määrusega.

ELTIF tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

3.           Ühisinvesteerimisettevõtja kasutab nimetust ELTIF või pikaajaline investeerimisfond seoses enda või oma väljalastud osakute või aktsiatega, kui talle on antud tegevusluba vastavalt käesolevale määrusele.

4.           ELTIFi pädevad asutused teavitavad ESMAt kord kvartalis käesoleva määruse kohaselt välja antud või tühistatud tegevuslubadest.

ESMA peab avalikku keskregistrit kõigi käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud ELTIFide, nende valitsejate ja ELTIFi pädeva asutuse kohta. Register tehakse kättesaadavaks elektroonilisel kujul.

Artikkel 4 ELTIFi tegevusloa taotlemine

1.           ELTIF peab taotlema tegevusluba oma pädevalt asutuselt.

ELTIFi tegevusloa taotlus hõlmab järgmist:

(a) fonditingimused või põhikiri;

(b) teave fondivalitseja isiku kohta;

(c) teave depositooriumi kohta;

(d) investoritele kättesaadavaks tehtava teabe kirjeldus;

(e) mis tahes muu teave või dokument, mida ELTIFi pädev asutus on taotlenud, et kontrollida vastavust käesoleva määruse nõuetele.

2.           Direktiivi 2011/61/EL alusel tegevusloa saanud ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja taotleb ELTIFi pädevalt asutuselt heakskiitu sellise ELTIFi valitsemiseks, mis on esitanud taotluse tegevusloa saamiseks vastavalt lõikele 1.

ELTIFi valitsemise taotlus hõlmab järgmist:

(f) depositooriumiga sõlmitud kirjalik leping;

(g) teave delegeerimiskorra kohta, mis on seotud ELTIFi ja riskide juhtimisega ja haldamisega;

(h) Teave selle AIFi investeerimisstrateegiate, riskiprofiili ja muude omaduste kohta, mille valitsemiseks on fondivalitsejal luba.

ELTIFi pädev asutus võib paluda ELi AIFi valitseja pädevalt asutuselt selgitusi ja teavet seoses teises lõigus nimetatud dokumentidega või kinnitust selle kohta, kas ELTIFid kuuluvad ELi AIFi valitseja tegevusloa kohaldamisalasse, mis annab neile õiguse valitseda AIFe. ELi AIFi pädev asutus esitab vastuse 10 tööpäeva jooksul alates selle taotluse saamisest ELTIFi pädevalt asutuselt.

3.           ELTIFi ja ELi AIFi valitsejat teavitatakse kahe kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest, kas ELTIFile on tegevusluba antud.

4.           Kõigist hilisematest muudatustest lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentides teatatakse viivitamata ELTIFi pädevale asutusele.

Artikkel 5 Tegevusloa andmise tingimused

1.           ELTIFile antakse tegevusluba ainult juhul, kui selle pädev asutus:        

(i) on veendunud, et luba taotlev ELTIF suudab täita kõiki käesoleva määruse nõudeid;

(j) on rahuldanud direktiivi 2011/61/EL alusel ELi AIFi valitseja loa saanud isiku taotluse valitseda ELTIFi ning heaks kiitnud fonditingimused ja depositooriumi valiku.

2.           ELTIFi pädev asutus võib jätta ELi fondivalitseja taotluse valitseda ELTIFi rahuldamata ainult juhul, kui:

(k) ELi AIFi valitseja ei vasta käesoleva määruse nõuetele;

(l) ELi AIFi valitseja ei vasta direktiivi 2011/61/EL nõuetele;

(m) ELi AIFi valitsejal ei ole oma pädeva asutuse luba valitseda AIFe, mis sisaldavad käesoleva määrusega hõlmatud vahendite liike;

(n) ELi AIFi valitseja ei ole esitanud artikli 4 lõikes 2 osutatud dokumente.

Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerib ELTIFi pädev asutus ELi AIFi valitseja pädeva asutusega.

3.           Pädev asutus ei anna ELTIFile tegevusluba, kui taotleval ELTIFi on õiguslikult keelatud turustada oma osakuid või aktsiaid päritoluliikmesriigis.

4.           ELTIFile tegevusloa andmisel ei kohaldata nõuet, et ELTIFi valitsejaks peaks olema ELi AIFi valitseja, kellele on tegevusluba antud ELTIFi päritoluliikmesriigis või et ELi AIFi valitseja peaks jätkama või delegeerima tegevusi ELTIFi päritoluliikmesriigis.

Artikkel 6 Kohaldatavad eeskirjad ja vastutus

1.           ELTIF peab alati vastama käesoleva määruse nõuetele.

2.           ELTIF ja selle valitseja peavad alati vastama direktiivi 2011/61/EL nõuetele.

3.           ELTIFi valitseja vastutab käesoleva määruse täitmise eest. ELTIFi valitseja vastutab igasuguse kahju eest, mis tuleneb käesolevale määruse nõuete täitmata jätmisest.

II peatükk Kohustused seoses ELTIFide investeerimispoliitikaga

1. jagu Üldeeskirjad ja kõlblikud varad

Artikkel 7 Investeerimisüksused

Kui ELTIF koosneb rohkem kui ühest investeerimisüksusest, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel iga investeerimisüksust eraldi ELTIFina.

Artikkel 8 Kõlblikud investeeringud

1.           ELTIFil on lubatud investeerida ainult järgmistesse varakategooriatesse ja ainult käesolevas määruses sätestatud tingimustel:

(o) kõlblikud investeerimisvarad:

(p) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ[18] artikli 50 lõikes 1 osutatud varad.

2.           ELTIFil ei ole lubatud tegeleda järgmisega:

(q) varade lühikeseks müük;

(r) otsene või kaudne positsiooni võtmine kaupades, sh tuletisinstrumentide, nende sertifikaatide, neil põhinevate indeksite või mis tahes muude vahendite või instrumentide kaudu, millega tekiks nendes positsioon;

(s) sõlmida väärtpaberite laenuks võtmise, väärtpaberite laenamise ja repotehinguid või muid ELTIFi vara koormavaid lepinguid;

(t) kasutada tuletisinstrumente, v.a juhul, kui aluseks olev instrument koosneb intressimääradest või valuutast ja selle eesmärk on ainult maandada muudele ELTIFi investeeringutele omaseid kestus- ja vahetuskursiriske.

Artikkel 9 Kõlblikud investeerimisvarad

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud vara on ELTIFi investeeringuteks sobiv ainult siis, kui see kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

(b) Omakapitali- või kvaasikapitaliinstrument, mille on

i)        emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille ELTIF on omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt;

ii)       emiteerinud kvalifitseeruv portfelliettevõtja vahetusena ELTIFi poolt kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt varem otse omandatud omakapitaliinstrumendi eest;

iii)      emiteerinud ettevõtja, mille kvalifitseeruv portfelliettevõtja on enamusosalusega tütarettevõtja, vahetusena omakapitaliinstrumendi eest, mille ELTIF on omandanud vastavalt punktidele i või ii kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt;

(c) kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud võlainstrumendid;

(d) ELTIFi poolt kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale antud laenud;

(e) ühe või mitme muu ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi osakud või aktsiad tingimusel, et nimetatud fondid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist ELTIFidesse;

(f) otsene osalus üksikus reaalvaras, mis eeldab kohest kapitalikulutust, mille suurus kulu tekkimise ajal on vähemalt 10 miljonit euro või sellele vastav summa muus vääringus.

Artikkel 10 Kvalifitseeruv portfelliettevõtja

1.           Artikli 9 lõikes 1 osutatud kvalifitseeruv portfelliettevõtja on muu portfelliettevõtja kui ühisinvesteerimisettevõtja ning vastab kõigile järgmistele nõuetele:

(a) ei ole finantsettevõtja;

(b) ei ole lubatud kauplemisele:

i)        direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 14 määratletud reguleeritud turul;

ii)       direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15 määratletud mitmepoolses kauplemissüsteemis;

iii)      määruse [...] punktis [...] määratletud organiseeritud kauplemissüsteemides;

(c) ta on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:

i)        ei ole rahapesuvastase töökonna poolt tuvastatud kõrge riskiga ja koostööst keelduva jurisdiktsioonina;

ii)       on sõlminud lepingu ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja iga muu liikmesriigiga, kus kavatsetakse turustada ELTIFi osakuid või aktsiaid, et tagada kolmanda riigi täielik vastavus OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditele ning tagada tõhus teabevahetus maksuküsimustes, kaasa arvatud mis tahes mitmepoolsed maksukokkulepped.

2.           Erandina artikli 1 punktist a võib kvalifitseeruvaks portfelliettevõtjaks olla finantsettevõtja, kes rahastab üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid või artiklis 9 osutatud reaalvara.

Artikkel 11 Huvide konflikt

ELTIF ei investeeri kõlblikku varasse, milles valitsejal on või kus ta võtab otsese või kaudse positsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on tema valitsetava ELTIFi osakute või aktsiatega.

2. jagu investeerimispoliitika sätted

Artikkel 12 Investeerimisportfelli koosseis ja hajutamine

1.           ELTIF investeerib vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse.

2.           ELTIF ei või investeerida rohkem kui:

(d) 10 % oma kapitalist ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja väljalastud varadesse;

(e) 10 % oma kapitalist ühte reaalvarasse;

(f) 10 % oma kapitalist mis tahes ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või aktsiatesse;

(g) 5 % oma kapitalist artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varadesse, kui need varad on välja lasknud üks asutus.

3.           ELTIFde, Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide aktsiate või osakute koguväärtus ELTIFi portfellis ei tohi ületada 20 % tema kapitali väärtusest.

4.           ELTIFi kogu riskipositsioon seoses ELTIFi vastaspoolega, mis tuleneb börsivälistest tuletistehingutest või pöördrepo tehingutest, ei tohi ületada 5 % tema kapitalist.

5.           Erandina lõike 2 punktidest a ja b võib ELTIF tõsta osutatud 10 % piiri 20 %-ni, tingimusel et ELTIFi kvalifitseerunud portfelliettevõtjas hoitavate varade ja üksikute reaalvarade summaarne väärtus, millesse ta investeerib rohkem kui 10 % oma kapitalist, ei ületa 40 % tema kapitali väärtusest.

6.           Äriühinguid, kes nõukogu seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ[19] kohase konsolideerimise eesmärgil või vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele raamatupidamiseeskirjadele kuuluvad samasse gruppi, käsitatakse lõigetes 1–5 osutatud piirmäärade arvutamisel ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja või ühe asutusena.

Artikkel 13 Kontsentratsioon

1.           ELTIF ei või omandada rohkem kui 25 % ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või sotsiaalettevõtlusfondi osakutest või aktsiatest.

2.           Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 56 lõikes 2 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärasid kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varasse investeerimise suhtes.

Artikkel 14 Laenuvõtmine

ELTIF võib laenata raha tingimusel, et selline laen vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(g) laenusumma ei moodusta üle 30 % ELTIFi kapitalist;

(h) selle eesmärk on osaluse omandamine kõlblikes investeerimisvarades;

(i) laenuleping sõlmitakse samas vääringus, milles omandatakse laenatud raha eest vara;

(j) see ei takista ühegi ELTIFi portfelli kuuluva vara realiseerimist;

(k) see ei koorma ELTIFi portfelli kuuluvaid varasid.

Artikkel 15 Portfelli koosseisu ja hajutamiseeskirjade kohaldamine

1.           Artikli 12 lõikes 1 sätestatud investeeringute piirangud:

(a) kohaldatakse kuni ELTIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud kuupäevani, mille määramisel võetakse arvesse nende varade eripära ja omadusi, millesse ELTIF investeerib, ning mis ei ole hilisem kui viis aastat pärast ELTIFile tegevusloa andmist. Erandjuhtudel võib ELTIFi pädev asutus nõuetekohaselt põhjendatud investeerimiskava esitamisel anda loa selle tähtaja pikendamiseks, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra;

(b) kaotavad kehtivuse, kui ELTIF hakkab vara müüma kooskõlas artiklis 16 sätestatud tagasivõtmispoliitikaga;

(c) võib ajutiselt peatada, kui ELTIF kogub lisakapitali, kui selline peatamine ei kesta üle 12 kuu.

2.           Kui pikaajalise vara, millesse ELTIF on investeerinud, on välja lasknud kvalifitseeruv portfelliettevõtja, kes ei vasta enam artikli 10 lõike 1 punkti b nõuetele, võib pikaajalise vara võtta jätkuvalt arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud 70 % arvutamisel kuni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil portfelliettevõtja ei vasta enam artikli 10 nõuetele.

III peatükk ELTIFi aktsiate või osakute tagasivõtmine, nendega kauplemine, nende väljalaskmine ja tulu jaotamine

Artikkel 16 Tagasivõtmispoliitika

1.           Investoritel ei ole võimalik taotleda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist enne ELTIFi eluea lõppemist. Tagasivõtmine on võimalik alles kuupäevast, mis järgneb ELTIFi eluea lõppemise päevale.

ELTIFi eluea lõpp peab olema konkreetse kuupäevana ELTIFi tingimustes või põhikirjas selgelt määratletud ning investoritele teatavaks tehtud.

ELTIFi tingimustes või põhikirjas ja investoritele esitatavas teabes tuleb sätestada varade tagasivõtmise ja võõrandamise menetlused ja märkida sõnaselgelt, et investoritepoolne tagasivõtmine algab järgmisel päeval pärast ELTIFi eluea lõppemise kuupäeva.

2.           ELTIFi eluiga peab olema piisavalt pikk, et see hõlmaks ELTIFi iga üksiku vara kestust, mõõdetuna vastavalt vara mittelikviidsuse profiilile ja majanduslikule kestusele, ja ELTIFi investeerimiseesmärki.

3.           Investorid võivad taotleda ELTIFi likvideerimist, kui nende tagasivõtmise taotlust ei ole rahuldatud ühe aasta jooksul pärast ELTIFi eluea lõppemist.

4.           Investoritel on alati võimalus saada oma vahendid tagasi rahas.

5.           ELTIFi varadest tehtavad mitterahalised tagasimaksed on võimalikud üksnes siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(d) see võimalus on ette nähtud ELTIFi tingimustes või põhikirjas, tingimusel et kõiki investoreid koheldakse õiglaselt;

(e) investor palub kirjalikult teha tagasimakse fondi varade osana;

(f) nende varade võõrandamist ei piira ükski erinõue.

6.           ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, täpsustades asjaolusid, mille korral ELTIFi eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestust.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 17 Järelturg

1.           ELTIFi tingimused või põhikiri ei takista ELTIFi osakute või aktsiate kauplemisele lubamist reguleeritud turul, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 14 või mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15 või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu määratletud määruse (...) punktis (...).

2.           ELTIFi tingimused ja põhikiri ei takista investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt kolmandatele isikutele võõrandamast.

Artikkel 18 Uute aktsiate või osakute emiteerimine

1.           ELTIF võib pakkuda uusi aktsiate või osakute emissioone kooskõlas fonditingimuste või põhikirjaga.

2.           ELTIF ei või uusi aktsiaid või osakuid emiteerida oma vara puhasväärtusest madalama hinnaga, ilma et neid oleks eelnevalt selle hinna eest pakutud senistele investoritele.

Artikkel 19 ELTIFi varade võõrandamine

1.           Iga ELTIF võtab vastu oma varade nõuetekohase võõrandamise detailse ajakava, et võtta investoritelt pärast ELTIFi eluea lõppemist nende osakud tagasi.

2.           Lõikes 1 viidatud ajakava hõlmab järgmist:

(g) turu hindamine seoses potentsiaalse ostja leidmisega;

(h) võimalike müügihindade hindamine ja võrdlemine;

(i) investeeringutest eraldatavate varade hindamine;

(j) võõrandamise täpne ajakava.

3.           ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, täpsustades kriteeriumid, mida tuleb kasutada lõike 2 punktis a osutatud hinnangu andmisel ja punktis c osutatud hindamisel.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 20 Tulu jaotamine

1.           ELTIF võib investoritele regulaarselt välja maksta portfelli kuuluvate varade toodetava tulu. See tulu koosneb järgmisest:

(k) varade regulaarselt toodetav mis tahes tulu;

(l) vara võõrandamisest saadud kapitali väärtuse suurenemine, millest on maha arvatud algselt võetud kapitalikohustus.

2.           Tulu ei jaotata juhul, kui seda on vaja ELTIFi tulevasteks kohustusteks.

3.           ELTIF määrab fonditingimustes või põhikirjas kindlaks tulu jaotamise poliitika, mida ta fondi eluea jooksul kohaldab.

IV peatükk Läbipaistvusnõuded

Artikkel 21 Läbipaistvus

1.           Tegevusloa saanud ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei tohi liidus ilma prospekti eelneva avaldamiseta turustada.

Tegevusloa saanud ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei turustata liidus jaeinvestoritele, ilma et eelnevalt oleks avaldatud põhiteabe dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr [...][20].

2.           Prospekt sisaldab teavet, mida on investoritel vaja teadlike otsuste tegemiseks neile pakutava investeeringu kohta, ning eelkõige sellega seotud riskide kohta.

3.           Prospekt peab sisaldama vähemalt järgmist:

(m) teatis, milles selgitatakse, kuidas ELTIF investeerimiseesmärgid ja -strateegia nende saavutamiseks liigitavad fondi pikaajaliseks fondiks;

(n) teave, mille kinnised investeerimisettevõtjad avalikustavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ[21] ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004[22];

(o) teave, mis tuleb investoritele edastada vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 23, kui seda ei hõlma juba käesoleva lõike punkt b;

(p) selge märge, millistesse varakategooriatesse on ELTIFil lubatud investeerida;

(q) mis tahes muu teave, mida pädevad asutused peavad vajalikuks käesoleva lõike 2 kohaldamiseks.

4.           Prospektis, põhiteabe dokumendis ja mis tahes muudes turustusdokumentides teavitatakse investoreid selgelt fondi mittelikviidsest laadist.

Prospektis, põhiteabe dokumendis ja muudes turustusdokumentides tuleb kindlasti:

(r) teavitada investoreid ELTIFi investeeringute pikaajalisest laadist;

(s) teavitada investoreid ELTIFi elueast;

(t) märkida, kas ELTIFi kavatsetakse turustada jaeinvestoritele;

(u) märkida, et investoritel ei ole õigust võtta oma investeering enne ELTIFi eluea lõppu tagasi;

(v) märkida fondi eluea jooksul investoritele tehtavate mis tahes tulu maksete sagedus ja aeg, kui fondi eluea jooksul investoritele üldse teenitud tulu jagatakse;

(w) soovitada investoritel ELTIFi investeerida ainult väike osa oma investeerimisportfellist.

Artikkel 22 Kulude avalikustamine

1.           Prospektis tuleb investoreid põhjalikult teavitada erinevate kulude tasemest, mida investor kannab otseselt või kaudselt. Erinevad kulud rühmitatakse vastavalt järgmistele rubriikidele:

(x) ELTIFi asutamiskulud;

(y) varade soetamisega seotud kulud;

(z) fondi valitsemiskulud;

(aa) tulu jaotamisega seotud kulud;

(bb) muud kulud, sealhulgas haldus-, õigus-, hoiu- ja auditikulud.

2.           Prospektis avaldatakse kulude üldine suhe ELTIFi kapitali.

3.           Põhiteabe dokumendis kajastatakse kõiki prospektis kirjeldatud kulusid, väljendatuna suhtes kogukuludesse (summa ja protsent).

4.           ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

(cc) lõikes 1 osutatud kulude ühtsed määratlused, arvutusmeetod ja esitamise vormid ning lõikes 2 osutatud osakaalu üldised näitajad;

(dd) lõikes 3 osutatud kulude ühtsed määratlused, arvutusmeetod ja esitamise vormid.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljaarendamisel võtab ESMA arvesse määruse(…) (PRIPS) artiklis (…) osutatud regulatiivsete standardite eelnõud.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

V peatükk ELTIFide osakute või aktsiate turustamine

Artikkel 23 Investoritele kättesaadavad vahendid

1.           ELTIFi valitseja loob igas liikmesriigis, kus ta kavatseb kõnealuse ELTIFi osakuid või aktsiaid turustada, vahendid märkimiseks, maksete tegemiseks osakuomanikele või aktsionäridele, osakute või aktsiate tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ja sellise teabe esitamiseks, mida ELTIF ja selle valitsejad on kohustatud andma.

2.           ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kõnealuste vahendite liigid ja omadused, nende tehnilise taristu ja lõikes 1 osutatud ELTIFi investoritega seotud ülesannete täpse määratluse.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 24 Jaeinvestoritele turustamise lisanõuded

ELTIFi valitsejal peab olema võimalik müüa ELTIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele, tingimusel et kõik järgmised lisanõuded on täidetud:

(l) ELTIFi tingimustes või põhikirjas on sätestatud, et kõiki investoreid koheldakse võrdselt ning üksikutel investoritel või investorite rühmadel ei ole õigust sooduskohtlemisele ega teatud majanduseelistele;

(m) ELTIFi struktuur ei põhine partnerlusel;

(n) jaeinvestorid võivad aktsiate märkimise ajal ja vähemalt kahe nädala jooksul pärast ELTIFi osakute või aktsiate märkimist oma investeeringu tühistada ning raha tagastatakse neile ilma sanktsioonideta.

Artikkel 25 ELTIFide osakute või aktsiate turustamine

1.           ELTIFi valitseja võib turustada tegevusloa saanud ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele ja jaeinvestoritele oma päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 31 osutatud teate esitamist.

2.           ELTIFi valitseja võib turustada tegevusloa saanud ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele ja jaeinvestoritele muudes liikmesriikides kui ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 osutatud teate esitamist.

3.           ELTIFi valitseja peab oma pädevale asutusele iga ELTIFi suhtes täpsustama, kas seda on kavas müüa jaeinvestoritele.

4.           Lisaks direktiivi 2011/61/EL artiklites 31 ja 32 nõutud dokumentidele ja teabele peab ELTIFi valitseja esitama oma pädevale asutusele kõik järgmised dokumendid ja teabe:

(a) ELTIFi prospekt;

(b) ELTIFi põhiteabe dokument, kui seda ELTIFi turustatakse jaeinvestoritele;

(c) teave artiklis 22 osutatud vahendite kohta.

5.           Direktiivi 2011/61/EL artiklites 31 ja 32 osutatud pädevate asutuste pädevusi ja volitusi käsitatakse kehtivana ka ELTIFde turustamise korral jaeinvestoritele ja muude käesolevas määruses sätestatud täiendavate nõuete korral.

6.           Lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 31 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud volitustele peab ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus takistama tegevusloa saanud ELTIFide turustamist, kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi käesoleva määruse nõuetele.

7.           Lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 32 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud volitustele peab ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus keelduma ka nõuetekohase teatise edastamisest selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ELTIFi kavatsetakse turustada, kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi käesoleva määruse nõuetele.

VI peatükk Järelevalve

Artikkel 26 Pädevate asutuste teostatav järelevalve

1.           Pädevad asutused jälgivad käesoleva määruse täitmist jooksvalt.

2.           ELTIFi pädev asutus vastutab peatükis II, III ja IV sätestatud nõuete täitmise järelevalve eest.

3.           ELTIFi pädev asutus vastutab fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste täitmise järelevalve eest, samuti prospektis esitatud kohustuste käesolevale määrusele vastavuse kontrollimise eest.

4.           ELTIFi valitseja pädev asutus vastutab valitseja menetluste ja tegevuse piisavuse järelevalve eest, mille eesmärk on tagada, et ELTIFi valitseja on võimeline täitma oma kohustusi ja nõudeid kõigis tema valitsetavates ELTIFides.

Valitseja pädev asutus vastutab ELTIFi valitseja käesoleva määruse nõuetele vastavuse järelevalve eest.

5.           Pädevad asutused kontrollivad oma territooriumil loodud või turustatud ühisinvesteerimisettevõtjaid, et kontrollida, et nad ei kasuta ELTIFi nimetust ega viita sellele, et nad on ELTIFid, kui neil puudub vastav tegevusluba ja nende tegevus ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 27 Pädevate asutuste volitused

1.           Pädevatel asutustel on kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt.

2.           Direktiiviga 2011/61/EL pädevatele asutustele antud volitusi tuleb kasutada kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 28 ESMA volitused ja pädevus

1.           ESMA-le antakse vajalikud volitused talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

2.           Direktiivi 2011/61/EL kohaseid ESMA-le antud volitusi kasutatakse ka käesoleva määruse kontekstis ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

3.           Määruse (EL) nr 1095/2010 kohaldamise eesmärgil lisatakse käesolev määrus mis tahes hilisema õiguslikult siduva liidu õigusakti reguleerimisalasse, millega antakse ESMA-le määruse (EL) 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud ülesandeid.

Artikkel 29 Asutuste koostöö

1.           ELTIFi pädev asutus ja fondivalitseja pädev asutus, kui see on erinev, teevad omavahel koostööd ja vahetavad teavet, et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

2.           Pädevad asutused ja ESMA teevad omavahel koostööd, mille eesmärk on täita oma ülesandeid käesoleva määruse alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

3.           Pädevad asutused ja ESMA vahetavad teavet ja dokumente, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, eelkõige käesoleva määruse nõuete rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

VII peatükk Lõppsätted

Artikkel 30 Läbivaatamine

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist hakkab komisjon läbi vaatama käesoleva määruse kohaldamist. Selle käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:

(d) artikli 16 lõike 1 sätte mõju, millega välistatakse, et investorid võtavad oma osakud või aktsiad tagasi enne ELTIFi eluea lõppu. Läbivaatamise käigus, võttes arvesse ELTIFi turustamist eri investorikategooriatele, hinnatakse ka, kas sellisest nõudest erandi tegemine piiratud arvule üksikutele jaeinvestoritele suurendaks jaeinvestorite hulgas nõudlust ELTIFi järele;

(e) milline mõju on varade hajutamisele olnud sellel, et kõlblikesse investeerimisvaradesse investeerimise suhtes kehtis artikli 12 lõikes 1 sätestatud 70 %line alammäär, et eelkõige hinnata, kas on vaja täiendavaid likviidsust käsitlevaid meetmeid, kui piiratud arvule üksikutele jaeinvestoritele tehtaks erand keelust võtta tagasi oma osakuid enne ELTIFi eluea lõppu;

(f) mil määral ELTIFe liidus turustatakse, sealhulgas, kas direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 reguleerimisalasse kuuluvatel AIFide valitsejatel võiks olla huvi turustada ELTIFe.

Läbivaatamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste muudatusettepanekutega.

Artikkel 31 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus pikaajaliste investeerimisfondide kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[23] struktuurile

Siseturg– Finantsturud

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[24]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Suurendada finantsturgude turvalisust ja tõhusust; tugevdada finantsteenuste siseturgu.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Tegutseda Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise allikana; tagada pikaajaliste investeerimisfondide valitsejatele võrdsed tingimused; suurendada pangandusvälise rahastamise kättesaadavust ettevõtetele; tagada investorite kaitse ja finantsstabiilsus.

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepaneku eesmärk on järgmine: parandada Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) piiriülest turustamist nii jae- kui ka kutselistele investoritele kogu Euroopa Liidus; tagada pikaajaliste investeerimisfondide tegevuslubade ühtlustatud kord; määratleda pikaajaliste investeeringute investeerimispoliitika; vältida huvide konflikte; kehtestada usaldusväärsed läbipaistvuse nõuded ja turustamistingimused.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Aruanded tuleks koostada:

ELTIFde piiriülese turustamise arengute kohta; kavandatava määruse mõju kohta investorite kaitsele; moonutamata konkurentsi saavutamiseks tehtud edusammude kohta; kavandatud meetmete mõju kohta pikaajaliste investeeringute (nt investeeringud taristuprojektidesse, kinnisvarasse ja börsil noteerimata äriühingutesse) kapitali kogumile.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Määruse eelnõu kohaldamise tulemusena

•        on alust oodata pikaajaliste investeerimisfondide piiriülese turustamise kasvu;

•        ühtlustatakse pikaajaliste investeerimisfondide tegevuslubade väljaandmine liikmesriikide pädevate asutuste poolt ja paraneb liikmesriikide järelevalveasutuste töö koordineerimine;

•        pikaajalise investeerimise edasiarendamine kogu Euroopa Liidus: kõigi asjaomaste investeerimisfondide turu osalejate tegutsemistingimuste ühtlustamine tagab pikaajaliste investeerimisfondide tõhususe, samuti võimaldab see asjaomast mastaabisäästu;

•        institutsionaalsed investorid nagu kindlustusandjad ja pensionifondid, samuti eraisikust jaeinvestorid saavad pikaajaliste investeerimisfondide tootluselt regulaarset tulu;

•        investorite suurenenud valikuvõimalused ja teenuse kvaliteet;

•        suurem läbipaistvus aitaks tõsta investorite usaldust, mis tõenäoliselt parandab konkurentsitingimusi;

•        paraneks Euroopa majanduse pikaajaline rahastamine, eelkõige taristuprojektide ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rahastamine;

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus: lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1) Regulatiivne killustatus takistab investorite kokkupuuteid pikaajalise varaga ja seega see takistab kapitalikogumite kasvu ja investeerimiskogemuse edasiarenemist, mis on pikaajaliste investeeringute mastaabisäästu aluseks;

2) Regulatsiooni puudumine ELi tasandil tekitab investorite hulgas segadust ja takistab pikaajaliste investeerimisfondide valitsejate võrdsete tingimuste väljakujunemist, mis on ühtsed kogu Euroopa Liidus;

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Eurofondide (UCITS) direktiiviga on esmakordselt kehtestatud ranged toote-eeskirjad jaeinvestoritele kättesaadavate investeerimisfondide kohta. Eurofondide valitsetavad varad on kasvanud 6697 miljardi euroni. Kuigi eurofondide algatus ei tähenda tingimata, et investorites tekiks loodavate ELTIFde vastu samasugune huvi, näitab see, milline edu võib kaasneda üleeuroopaliste algatustega.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega: lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Kavandatavad eeskirjad põhinevad direktiiviga 2011/61/EÜ (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv – AIFMD) kehtestatud õiguslikule raamistikule ja vastuvõetud rakendusaktidele. AIFMD kohane AIFi valitsejate tegevuslubade väljaandmise ja järelevalve ühtlustatud korda on täiendatud ELTIFidele tegevusloa väljaandmise menetlusega. Lisaks kohaldatakse kehtivate liidu õigusaktidega sätestatud eeskirjadele ka ELTIFide toote-eeskirju, välja arvatud juhul, kui neid ei ole otseselt võimalik rakendada. Eelkõige kohaldatakse ELTIFidele olemasolevas õigusraamistikus kehtivaid asjakohaseid juhtimise ja turustamise eeskirju, samuti AIFMDs käsitletud teenuste piiriülese osutamise ja asutamisvabaduse nõudeid ja tingimusi.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[25]

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

– ¨  rakendusametitele

– x   ühenduste asutatud asutustele[26]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve (ESMA) loomist käsitleva määruse eelnõu artikliga 81 on ette nähtud ESMA tegevuse tulemusena saadud kogemuste hindamine kolme aasta jooksul alates tema tegevuse algusest. Sel eesmärgil koostab komisjon üldaruande, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

ESMA-le praeguse ettepanekuga ettenähtud lisavahendite vajadus ESMA volituste rakendamiseks ja järgmiste ülesannete täitmiseks:

•        Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga ELITF määruse nõuete ühtlustamise ja kooskõlastatuse tagamine;

•        Reguleerivate asutuste volituste tugevdamine ja nende ühetaolise kohaldamise tagamiseks: selleks antakse välja suunised ja koostatakse rakenduslikud tehnilised standardid;

•        Vajalikku teabe kogumine ja avaldamine pikaajaliste finantsturu osaliste kohta;

Vahendite puudumise korral ei saa tagada ESMA ülesannete õigeaegset ja tõhusat täitmist.

2.2.2.     Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

ESMA määruses sätestatud haldus-ja kontrollisüsteeme kohaldatakse käesoleva ettepaneku kohaselt ka ESMA ülesannetele.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ESMA suhtes piiranguteta, nagu on sätestatud artikli 66 lõikes 1 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse määruses.

ESMA ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse ESMA kõigi töötajate suhtes, nagu on sätestatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määruse artikli 66 lõikes 2.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus……………………………..………………………………….…..] || Liigendatud/ liigendamata[27] || EFTA riigid[28] || Kandidaatriigid[29] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1.a || [12.03.04][ESMA] || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus……………………………..………………………………….…..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| […][XX.YY.YY.YY] || || || || ||

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

Ainuke mõju kulutustele tuleneb kahe täiendava ajutise töötaja palkamisest määramata ajaks. Uued ülesanded täidetakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse alusel kasutatavate töötajatega, võttes arvesse eelarvepiiranguid, mida kohaldatakse kõigi ELi organite suhtes ja kooskõlas ametite finantsprogrammiga.

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik   || 1.a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

SISETURU JA TEENUSTE peadirektoraat || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Maksed || (2) || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[30] || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || ||

SISETURU JA TEENUSTE peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Maksed || =2+2a +3 || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Maksed || (5) || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1.a assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Maksed || =5+ 6 || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Märkus: arvesse võetakse ainult 40 % kogukuludest, ülejäänud osa ehk 60 % finantseeritakse liikmesriikide poolt

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

 <…….> peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || || || || || || || ||

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || ||

<…….> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

Maksed || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Märkus:

Vt eespool.

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[31] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[32]… || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– þ  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[33] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[34] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || ||

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– þ  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Märkus:

– Siseturu ja teenuste peadirektoraat ei vaja käesoleva ettepaneku põhjal täiendavat personali ega haldusressursse. ESMA palkab tähtajatult 2 täiendavat ajutist töötajat.

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || || || ||

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[35] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 aa[36] || - peakorteris || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[37].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– þ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Liikmesriigid ELi liikmesriikide järelevalveasutuste kaudu * || 0,210 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 1,181

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0,210 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 1,181

* Hinnang põhineb ESMA määruses sätestatud kehtival rahastamismehhanismil (liikmesriigid 60 % ja EL 40 %).

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[38]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELTIF) eelnõu finantsselgitusele

Käesoleva eelnõu eesmärk on aidata suurendada Euroopa Liidu reaalmajanduse pikaajalisteks investeeringuteks kasutatavaid kapitalikogumeid. Selleks luuakse uues vormis rahastamisvahendid, Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIFid). Tänu varaklassidele, millesse ELTIFidel on lubatud investeerida, saavad ELTIFid eeldatavasti pakkuda investoritele pikaajalist stabiilset tulu. Sobivad varad liigitatakse alternatiivseteks investeeringuteks – neid varaklasse ei hõlma börsil noteeritud aktsiate ja võlakirjade traditsiooniline määratlus. Kuigi alternatiivseteks investeeringuteks võivad olla kinnisvara, riskikapital, erakapital, riskifondid, börsivälised ettevõtted, makseraskustes ettevõtete instrumendid ja kaubad, keskenduvad ELTIFid ainult alternatiivsetele investeeringutele, mis kuuluvad pikaajaliste varaliikide kategooriasse, mille edukas arendamine tekitab investoritele pikaajalisi kohustusi.

Ilmselgelt on vaja suunata investorite huvi senistelt lühiajalistelt investeeringutelt või lühiajalistelt kohustustelt ka muudele võimalustele. Üks viis selle saavutamiseks on vähendada pikaajaliste kohustuste nagu infrastruktuuri projektide ees olevaid takistusi, tagades nende rahastamise pikaajalise kapitali poolt. Sellist liiki investeeringut ei pruugi olla võimalik tagasi võtta mitu aastat, kuid see on investeeritud nii, et oleks võimalik tagada stabiilne ja prognoositav tulu. Selle kirjeldusega sobivad infrastruktuuriprojektid või tegevussoodustused. Pikaks ajaks investeeritud kapitalist on reaalmajandusele kasu seepärast, et see tagab ettevõtetele ennustatavad ja pidevad finantsvood ja loob uusi töökohti.

ELTIFide üleeuroopalise turu ees olevate takistuste tõhusaks kõrvaldamiseks ja investorite usalduse tagamiseks fondide vastu on vajalik tagada ühetaoline ja proportsionaalne järelevalve kõige kõrgemal tasemel. Seetõttu on ESMA roll väga oluline, seda nii üksikasjalike regulatiivsete nõuete väljatöötamisel turu ühtluse ja ühetaolisuse saavutamiseks ja pideva järelevalve teostamiseks.

ESMA ülesannete teostamisega seotud kulud arvestatakse personalikulude hulka (jaotis 1) kooskõlas ESMA eelarve eelnõu kulude klassifikatsiooniga. Komisjoni eelnõu sisaldab ettepanekut, mille kohaselt peab ESMA välja töötama 4 regulatiivset tehnilist standardit. Lisaks peab ESMA pidama kõigi heakskiidetud ELTIFide keskregistrit. Samuti võiks ESMA välja töötada suunised käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades. ESMA-l on ülesandeid ka seoses ELTIFide sujuva koostöö ja järelevalve koordineerimisega liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

Kavakohaselt jõustub määrus 2015. aasta alguses, seega vajab ESMA lisaressursse alates 2015. aastast. Täiendavat tööjõudu vajatakse eeldatavalt tehniliste standardite väljatöötamiseks, nõustamiseks ja registreerimiseks, samuti ESMA muude igapäevaste ülesannete täitmiseks, mis kaasnevad ESMA funktsioonidega pädevate asutuste koostöö tõhustamisel ja järelevalve tavade ühtlustamiseks. Uued ametikohad on seotud uute tehniliste standardite eduka ja õigeaegse väljatöötamisega ning täiendavalt vajatakse eelkõige poliitika-, õigus- ja mõjuhindamise spetsialiste.

Tehniliste standardite, suuniste ja aruannete väljatöötamiseks vajalike täistööajaga töötajate arvu määramisel arvestati järgmisi tegureid:

· Üks spetsialist koostab aastas keskmiselt 1,5 tehniliste standardite eelnõud. Kõik see nõuab ettevalmistavaid töid nagu:

· Kahe-ja mitmepoolsed kohtumised sidusrühmadega

· Võimalustele analüüs ja hindamine ja konsultatsioonidokumentide koostamine

· Avalik arutelu sidusrühmadega

· Liikmesriikide järelevalveasutuste eksperdirühmade koostamine ja juhtimine

· Turuosalistest ja investorite esindajatest koosnevate ajutiste ekspertrühmade koostamine ja juhtimine

· Konsultatsioonide vastuste analüüsimine

· Kulude/tulude analüüsi koostamine

· Õigusakti koostamine

Tuleks välja töötada keskregister (IT projekti täpsustamine, pakkumiste hindamine, projektihaldus). Seda registrit tuleb edaspidi pidevalt hallata, tagades selle täielikkuse ja täpsuse.

Lisaks jooksvalt on vaja teha ka muud tööd, sealhulgas kooskõlastada liikmesriikide järelevalveasutuste poolt rakendatavaid meetmeid, et määratleda järelevalve ja ühtlustada tavad, lahendada vaidlusi ja vahendusprotsesse, turu järelevalvet ja hindamisi, et määratleda Euroopa pikaajaliste investeeringute turu suundumused ja selgitada välja kõik investoritele tekkivad riskid või selliste fondide sujuva toimimise ette ühtsel turul tekkivad takistused.

See tähendab veel 2 täistööajaga töötaja vajadust on alates 2015. aastast. Eeldatavalt suureneb täistööajaga töötajate vajadus ka ajavahemikul 2016–2020, kuna standard saavad tõenäoliselt valmis alles 2016–2017 paiku ja nende rakendamist nõutakse 2020. aastaks, samas suureneb ESMA eeltoodud pooleliolevate ülesannete maht pärast standardite rakendamist.

Muud eeldused:

· Tuginedes täistööajaga töötajate jaotusele alates 2015. aastast, eeldatavalt täidab kahe täistööajaga töötaja ülesandeid 2 tähtajalist spetsialisti

· eri kategooria töötajate keskmised aastased palgakulud põhinevad eelarve peadirektoraadi suunistel;

· Pariisis kohaldatav palgakoefitsient on 1,16;

· Eeldatavad lähetuskulud on 10 000 eurot aastas;

· Töölevõtmisega seotud kulud (sõidu-, hotelli-, arstliku läbivaatuse, sisseseadmis- ja muud hüvitised, kolimiskulud jne) on hinnanguliselt 12 700 eurot;

· 6 aasta eelarve vajaliku suurendamise arvutamise meetodit kirjeldatakse üksikasjalikumalt allolevas tabelis. Arvutus kajastab asjaolu, et ühenduse eelarvest rahastatakse 40 % kuludest.

Kulu liik || Arvutamine || Summa (tuhandetes eurodes)

2015 || 2016 || … || 2020

Jaotis 1: Personalikulud: 11 Palgad ja hüvitised - sellest ajutised teenistujad - sh riikide lähetatud eksperdid - sh lepingulised töötajad 12 Töölevõtmisega seotud kulud 13 Lähetuskulud Kokku jaotis 1: Personalikulud Millest ELi rahaline osalus (40%) Millest liikmesriigi rahaline osalus (60%) || =2*131*1,16 =2*12.7 =2*10 || 304 25 20 349 140 210 || 304 20 324 130 194 || 304 20 324 130 194 || 304 20 324 130 194

Järgnevas tabelis on esitatud kahe ajutise teenistuja ametikoha loomise kava:

Tegevusüksus ja palgaaste || Ametikohad

AD16 ||

AD15 ||

AD14 ||

AD13 ||

AD12 ||

AD11 ||

AD10 ||

AD9 ||

AD8 ||

AD7 || 1

AD6 || 1

AD5 ||

||

AD kokku || 2

[1]               Vt hhttp://ec.euopea.eu/internal_market/smact/docs/single-market-act2_en.pdf

[2]               Vt hhttp://ec.euopea.eu/internal_market/finances/financing-growth/long-term/index_en.htm

[3]               EFAMA Investment Fund Industry Factsheet, märts 2013

[4]               Direktiiv 2011/61/EL

[5]               Direktiiv 2004/39/EÜ

[6]               Vt http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2012/ucits/ucits_consultation_en.pdf

[7]               ELT C , lk..

[8]               ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

[9]               ELT L 201. 27.7.2012. lk 1.

[10]             ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

[11]             ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

[12]             ELT L 149, 30.4.2004, lk 1.

[13]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

[14]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50.

[15]             EÜT L 8, 12.01.2001, lk 1-22.

[16]             ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

[17]             ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

[18]             ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

[19]             EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

[20]             ELT viide.

[21]             ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

[22]             ELT L 149, 30.4.2004, lk 1.

[23]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[24]             Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[25]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[26]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[27]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[28]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[29]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[30]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[31]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[32]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[33]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[34]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[35]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[36]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[37]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavehemiku 2007-2013 kohta).

[38]             Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.