ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

TERVIKLIK ELi LÄHENEMISVIIS SÜÜRIA KRIISILE

SISSEJUHATUS

Süüria konflikt on viimastel kuudel halvenenud nii kiiresti, et humanitaarkatastroof levib üle kogu piirkonna. Lisaks inimkannatustele ei hävita konflikt mitte ainult Süüria ühiskonna traditsioonilist struktuuri, vaid kujutab endast tõsist ohtu ka naaberriikide stabiilsusele, eelkõige Liibanonile ja Jordaaniale. Konflikti lahenduseni ei jõuta tõenäoliselt niipea.

Käesolevas ühisteatises esitatakse terviklik ELi lähenemisviis reageerimaks konfliktile ja selle tagajärgedele nii Süürias kui ka tema naaberriikides.

Konflikti algusest alates on inimeste turvalisus drastiliselt halvenenud: 2013. juuni seisuga on elu kaotanud üle 93 000 inimese ja põgenike arv on 1,6 miljonit. Ettevaatlike prognooside kohaselt on abivajajaid 6,8 miljonit, riigisiseseid põgenikke 4,25 miljonit ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti prognooside kohaselt võib pagulaste arv aasta lõpuks küündida 3,45 miljonini. Samuti on drastiliselt halvenenud inimõiguste olukord Süürias. ÜRO Süüriat käsitleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 2013. aasta juunis avaldatud aruandes tõdetakse, et konflikt on muutunud üha vägivaldsemaks. Selles dokumenteeritakse esimest korda süstemaatilisi piiramisi, keemiarelva kasutamist ja sunniviisilist ümberasustamist. Süüriat käsitlev sõltumatu rahvusvaheline uurimiskomisjon tuletab meelde, et valitsusväed ja nendega seotud relvastatud üksused on pannud toime inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid ning ränki rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi. Samuti on tõendeid selle kohta, et valitsusevastased relvastud rühmitused on sooritanud sõjakuritegusid ja muid ränki rikkumisi, ehkki nende intensiivsus ja ulatus ei ole võrdne Süüria ametivõimude tegudega. ÜRO peasekretär teatas 2013. aasta juunis julgeolekunõukogule, et nii Vaba Süüria Armee (kes väidetavalt värbab lapssõdureid) kui ka valitsusväed, sealhulgas Süüria relvajõud, luureteenistused ja režiimi toetavad relvarühmitused, on toime pannud raskeid rikkumisi laste vastu.

ELi esimene ülesanne on edendada poliitilist lahendust, mis teeks lõpu vägivallale. Süüria kriis kestab juba kolmandat aastat. Ehkki Süüria valitsusväed on saavutanud kohapeal teatavat edu, on tõenäosus konflikti pikalevenimiseks suur, kuna kumbki pool ei suuda saavutada otsustavat sõjalist ülekaalu. Senini ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu suutnud konsensust saavutada. USA riigisektretär John Kerry ja Venemaa välisminister Sergei Lavrovov leppisid hiljuti 2012. aasta juuni Genfi kommünikee alusel kokku läbirääkimiste taasalustamises ning Süüria teemalise rahvusvahelise rahukonverentsi (Genf II) korraldamises. See on andnud poliitilisele protsessile uue tõuke.

Poliitiliste jõupingutustega paralleelselt on EL mobiliseerinud kõik vahendid, et aidata kaasa laiemale rahvusvahelisele tegutsemisele. Seetõttu on EL suurim humanitaarabi andja. Liikmesriikide ja ELi eelarvest on praeguse seisuga humanitaarabina eraldatud 678 miljonit eurot. Lisaks sellele on EL mobiliseerinud 175 miljonit eurot muudest kui humanitaarabi eelarvevahenditest. Kriisile reageerimiseks on kaasatud kokku juba üle 850 miljoni euro. Kuid isegi sellest märkimisväärsest summast ei piisa, et rahuldada tohutud ja järjest kasvavad humanitaarvajadused. Peamine takistus abi andmisel on keeruline ja ohtlik tegevuskeskkond, kus rahvusvahelist humanitaarõigust sageli eiratakse. Humanitaarpõhimõtete kohaselt töötab EL konflikti kõikide pooltega, luues lähemaid suhteid kohalike kogukondadega ja nende kohalike omavalitsustega, et aidata neid põhivajaduste (näiteks arstiabi, toiduga kindlustatus, elekter, vesi ja muud teenused) rahuldamisel. Abi tuleks anda kõigi võimalike kanalite kaudu nii, et oleks tagatud sellele tõhus juurdepääs.

Üha ettearvamatu käiguga ja destabiliseerivama Süüria konflikti tagajärgi on tunda väljaspool Süüria piire. Liibanonil ja Jordaanial oli juba enne Süüria kriisi puhkemist suuri probleeme. Nüüd seisavad nad silmitsi enneolematu olukorraga, mis ohustab nende sisemist stabiilsust. Ka Türgit ja Iraaki ohustavad võimalikud poliitilised probleemid, mis on otseselt seotud pagulaste etnilise päritolu ning usulise ja poliitilise kuuluvusega, ehkki nende suhteline sotsiaal-majanduslik vastuvõtuvõime on suurem kui Liibanonil ja Jordaanial.

Olukorra dramaatiline areng ja kiiresti kasvavad vajadused eeldavad olukorrale reageerimiseks kiiret ja terviklikku meetmepaketti. Selles meetmepaketis tuleks ühendada ELi ja liikmesriikide poliitika ja vahendid, et reageerida koordineeritult ja terviklikult kõige kiireloomulisematele humanitaarvajadustele, saada kontrolli alla ja lahendada Süüria kriis, edendada õiguskaitse kättesaadavust ja vastutust, säilitada naaberriikide stabiilsus ning kui püsiv rahu on saavutatud, viia pikemaajaliste rahvusvaheliste ülesehitustöödeni.

ELil on head võimalused, et anda otsustav panus, kuna EL saab toetuda i) tugevatele poliitilistele suhetele ja mõjujõule erinevate sidusrühmadega, kellest paljud ootavad ELilt olulist panust; ii) võimele hõlbustada koordineerimistegevust ning iii) lisaks kogemusele humanitaarabi andmisel ka kogemusele julgeolekuküsimustega ning konfliktijärgse etapi ja ülesehitamisega tegelemisel.

Käesolevas ühisteatises esitatakse peamised ettepanekud terviklikuks ELi reageeringuks kriisile ning tuuakse esile kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni senini võetud meetmed ja tehtud algatused.

1.           TERVIKLIK ELi LÄHENEMISVIIS

Tervikliku ELi lähenemisviisiga tuleks a) toetada poliitilist lahendust, mis tooks kriisile püsiva lahenduse; b) hoida ära konflikti naaberriikidesse ülekandumisest tulenev piirkonna destabiliseerimine; c) tegeleda raske humanitaarolukorraga ja aidata kannatada saanud elanikkonda; d) tegeleda tagajärgedega, mida konflikt toob kaasa ELile ja ELis.

ELi eesmärk on: · toetada poliitilist lahendust ELi tugeva seisukohaga eelseisval rahvusvahelisel konverentsil Genf II; · olla kontaktis opositsiooniga, et tagada selle osavõtt konverentsil Genf II ja et seda esindaksid õiguspärased läbirääkimispooled, kes võivad võtta kohustusi; · jätkata tööd, et tagada humanitaarabi jõudmine kõigile konfliktist räsitud aladele. · teha uusi erandeid sanktsioonidest, et toetada Süüria elanikkonda; · suurendada ELi eelarves sisalduvat rahalist abi 400 miljoni euro võrra 2013. aastal, et katta kannatada saanud elanikkonna esmased vajadused Süürias ja mujal piirkonnas; · suurendada toetust vastuvõtvatele kogukondadele Süüria naaberriikides, et toetada ja parandada nende võimet võtta vastu pagulasi; · jätkuvalt kutsuda ÜROd üles tegelema inimõiguste, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja põhiõiguste rikkumistega; · edendada solidaarsust eriti haavatavas olukorras olevate inimestega, kes võivad vajada ümberasustamist; · hoida ära ELi kodanike radikaliseerumine ja tegeleda EList pärit nn välisvõitlejatega, kes on reisinud konfliktipiirkonda; · valmistada ette konfliktijärgne ülesehitus- ja taastamistööde etapp;

1.1         Poliitilise lahenduse leidmine kriisile

ELi esmane prioriteet peaks olema toetada konflikti poliitilist lahendamist. Lahendusega peaks kaasnema demokratiseerimisprotsess ja see peaks hõlmama tegelemist raske humanitaarolukorraga. EL peaks toetama kõiki jõupingutusi, mille abil tagada, et seda protsessi ei domineeriks usulisi eesmärke taotlevad tegijad.

EL peaks jätkama USA ja Venemaa jõupingutuste aktiivset toetamist, et taaskäivitada poliitilised läbirääkimised 2012. aasta juuni Genfi kommünikee alusel. EL peaks samuti olema valmis pakkuma tuge ÜRO ja Araabia Riikide Liiga ühisele eriesindajale ning ÜROle selles küsimuses. Samuti peaks EL võimalikuks Genf II konverentsiks valmistama ette ja tagama ELi tugeva seisukoha.

EL peaks tulevase konverentsi ettevalmistamiseks tegema tihedat koostööd USA ja Venemaaga, et luua tingimused poliitilise lahenduse leidmiseks Süüria juhtimisel. Kõigepealt eeldaks see seda, et leitaks ühine käsitlus mõlema poole esindajate osas, kes peavad olema õiguspärased läbirääkimispooled, kes saavad võtta kohustusi. EL peaks mõlemaid pooli olemasolevate kanalite kaudu julgustama osalema rahukonverentsi raames toimuvatel läbirääkimistel. EL on valmis aitama Süüria Revolutsiooni- ja Opositsioonijõudude Rahvuskoalitsiooni erinevatel rühmadel konverentsiks valmistuda.

EL peaks jätkama koostöövalmidust Süüria Revolutsiooni- ja Opositsioonijõudude Rahvuskoalitsiooniga, olles samal ajal avatud koostööle ka teiste mõõdukate rühmitustega ning neid abistama, et nad suudaksid tegutseda usutavate läbirääkimispooltena. EL peaks Süüria Revolutsiooni- ja Opositsioonijõudude Rahvuskoalitsiooni toetamisel julgustama suuremat kaasatust ja tagama inimõiguste austamise.

Süüria rahukonverentsi raames peaks EL valmistama ette usaldust suurendavaid meetmeid, mida tuleks järk-järgult kasutada järgmiste eesmärkide edendamiseks: humanitaarabi saamine ja humanitaarabi töötajate takistusteta juurdepääs piirkonnale; rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine; poliitiliste vangide vabastamine; ÜRO vaatlejate tagasipöördumine ja relvarahu astmeline rakendamine.

EL peaks koordineeritult USA ja Venemaaga jätkama diplomaatiliste suhteid nii ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete ja konflikti mõlemat poolt esindavate kesksete riikidega, eelkõige Türgi, Saudi-Araabia, Katari, Egiptuse, Iraagi, Jordaania ja Iraaniga.

1.2         Kolmandate riikide ja valitsusväliste organisatsioonide kaasamine

Peamised läbirääkimispooled on USA, Türgi, Saudi-Araabia, Katar, Egiptus, Pärsia lahe koostöönõukogu ja Araabia Liiga. Iraanil on selles poliitilises ja sõjalises konktekstis oma roll ja sellega tuleb arvestada.

Liibanoni juhid kohustusid 2012. aasta juuli Baabda deklaratsioonis jääma Süüria konfliktist kõrvale. Hezbollah’ üha suurem sekkumine Süürias, väidetavalt selleks, et kaitsta Liibanoni elanikke ja pühamuid, samuti Liibanonist pärit relvatarned ja Süüria opositsiooni toetavad võitlejad, on siiski vastuolus ametliku kõrvalejäämise poliitikaga. Mõned Süüria opositsioonirühmitused ja Hezbollah on piiriüleste intsidentide suurenenemise taustal retoorikat teravdanud. EL on mõistnud hukka Liibanoni territoriaalse terviklikkuse rikkumise Süüria konfliktis ning tugevdab sõnumit selle kohta, et kõik pooled peavad Liibanonis pidama kinni kõrvalejäämise poliitikast ja seda täielikult järgima. Lisaks sellele uurib EL võimalusi, kuidas suurendada Liibanoni riigi julgeolekustruktuuride suutlikkust, mille abil paraneks Liibanoni stabiilsus ja piirkonna stabiilsus tervikuna.

Pärsia lahe riigid ja Türgi on püsiva lahenduse leidmisel olulised partnerid. EL jätkab nendega aktiivset koostööd ning rõhutab seda, et on vaja hoolikalt hinnata igat liiki konfliktis osalemist ja sellega kaasnevaid tagajärgi, sealhulgas ka nende seisukohast, kes on nende sõjalise ja poliitilise toe lõppvastuvõtjad. Samuti rõhutab EL seda, et on vaja kiiresti toetada käimasolevaid jõupingutusi uueks Genfi protsessiks ja kasutada ära olemasolevad kanalid mittesõjalise abi andmiseks.

Koos kõigi partnerite ja läbirääkimispooltega rõhutab EL jätkuvalt viivitamatut vajadust poliitiliseks protsessiks ja läbirääkimisteks, mille eesmärk on konflikt kiiresti lõpetada ja hoida ära selle ülekandumine lähipiirkonnale.

1.3         Õigus ja vastutus

EL on kriisi algusest saati osalenud mitmepoolsetel foorumitel, et tagada, et tegeletakse inimõiguste, rahvusvahelise humanitaarõiguse ning põhivabaduste jätkuva ja süsteemaatilise rikkumisega. EL on teinud tihedat koostööd piirkonna riikidega ning võtnud endale juhtiva rolli ÜRO inimõiguste nõukogus Süüriat käsitleva kolme eriistungi kokkukutsumiseks ja ÜRO sõltumatu Süüria uurimiskomisjoni moodustamiseks.

EL peaks tagama, et inimõiguste ulatusliku rikkumisega seotud problemaatika oleks konflikti lahendamise protsessi lahutamatu osa. Tuleks rõhutada vastutuse ja rahvusliku leppimisega seoses võetud kohustusi, kuna seeläbi edendatakse Genfi kommünikee kõige tähtsamaid punkte. Eelkõige tuleks rõhutada vajadust üleminekuõiguse tervikliku meetmepaketi järele, sealhulgas konflikti ohvritele makstavad hüvitised või ohvrite rehabiliteerimine ning rahvuslikku leppimist edendavad meetmed. Samuti peaks EL meenutama vajadust astuda tõhusaid samme, et tagada haavatavate rühmade kaitse, et hoida ära edasised rikkumised.

EL peaks jääma seisukohale, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peaks tegelema olukorraga, kui sõja- ja inimsusevastaseid kuritegusid ei käsitleta asjakohaselt riigis endas. Kuna ÜRO Julgeolekunõukogu võib pöörduda Süüria olukorra küsimuses Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse millal tahes, peaks EL jätkuvalt kutsuma ÜRO Julgeolekunõukogu üles käsitlema kiiresti Süürias valitsevat olukorda kõigis aspektides, sealhulgas kõnealuses küsimuses.

On oluline dokumenteerida kohapeal toimunud rikkumised, sealhulgas keemiliste toimeainete ja keemiarelvade võimalik kasutamine. See on tähtis, et rikkumiste toimepanijaid saaks vastutusele võtta. ELil tuleks seetõttu jätkata uurimiskomisjoni toetamist. Samuti peaks EL kordama Süüria ametivõimudele esitatud üleskutset teha täielikku koostööd uurimiskomisjoniga, mille hulka kuulub Süüria territooriumile täieliku, kohese ja takistamatu juurdepääsu võimaldamine. Ka opositsiooni poolt kontrollitavatel aladel tuleks uurimiskomisjonile anda võimalus teha oma tööd takistamatult.

1.4.        Sanktsioonid

EL on hakanud tegema erandeid santsioonide režiimi suhtes, et toetada opositsiooni ja Süüria elanikkonda. Liikmesriikide riiklikud pädevad asutused võivad teha erandeid nafta-, gaasi- ja panganduse sektori majandusmeetmetele, konsulteerides esmalt Süüria Revolutsiooni- ja Opositsioonijõudude Rahvuskoalitsiooniga. Erandid peaksid aitama Süüria tsiviilelanikkonda eelkõige humanitaarprobleemide lahendamisel, põhiteenuste käigushoidmisel, ülesehitusel, tavapärase majandustegevuse taastamisel või muudel tsiviileesmärkidel. Tehakse tööd erandite tõhusaks rakendamiseks ja võimalike täiendavate erandite kindlaksmääramiseks Süüria elanikkonna hüvanguks. Alates 1. juulist sõltub relvade võimalik tarnimine Süüriasse liikmesriikide poliitikast ja on allutatud rangetele tingimustele, mis on määratud kindlaks 27. mail vastu võetud nõukogu deklaratsioonis. Muud liiki abi puhul tuleb järgida mais kogunenud välisasjade nõukogu järeldusi ja olemasolevat ELi raamistikku (ühine seisukoht relvaekspordi kontrolli kohta).

1.5.        Keemia- ja biorelvadega seotud ohud

Teated Süürias keemia- ja biorelvade kasutamise kohta on üha murettekitavamad. EL nõuab jätkuvalt, et ÜRO inspektoreid lubataks riiki uurima nende väidete paikapidavust. Sellistel laastavatel sündmustel võivad piirkonna elanikkonna jaoks olla surmavad tagajärjed. Nende ärahoidmiseks, kindlakstegemiseks ja neile reageerimiseks uurib EL praegu võimalusi edasiseks koordineerimisalaseks koostööks ELi liikmesriikidega, asjakohaste rahvusvaheliste organitega (OCHA, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, WHO, INTERPOL ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon) ja strateegiliste partneritega.

ELi ja USA administratsiooni hiljutiste kontakte eesmärk on olnud parandada ELi ja USA vahelist koordineerimist keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumamaterjalidega seotud küsimustes, eelkõige eritoetuse osas Jordaaniale. See on positiivne suundumus ja osutab tõhustatud koostöö kasulikkusele kõnealuses valdkonnas.

EL kutsub Süüriat jätkuvalt üles ühinema keemiarelvade keelustamise konventsiooniga ja kiiresti ratifitseerima bioloogiliste relvade konventsiooni. EL tuletab meelde, et keemiarelvade kasutamine ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistes tingimustes on lubamatu ja täielikult vastuolus rahvusvahelise kogukonna õigusnormide ja standarditega. Süüria ametiasutustel on eriline vastutus, et tagada, et nende keemiarelvad on ohutult ladustatud, sõltumatult kontrollitava hävitamise ootel, ning et need ei või sattuda mõne teise riigi või valitsusvälise osaleja kätte.

1.6.        Abi suurendamine

2013. aastal eraldab EL humanitaar- ning muu majandus- ja arenguabina täiendavalt 400 miljonit eurot, et reageerida pakilistele vajadustele ja kriisi tagajärgedele Süürias ja naaberriikides, eelkõige Liibanonis ja Jordaanias. Selleks kavatseb komisjon kasutada olemasolevaid reserve ja välisabi vahendite ümberjagamist. Piirkonna riigid vajavad humanitaarabi, kriisimeetmetega seotud ja arengukoostööabi, et abistada pagulasi ja teisi kaitset vajavaid isikuid, vastuvõtvat elanikkonda, ning et toetada tervishoiu- ja haridussüsteeme, mis on kokkuvarisemise äärel.

Komisjon julgustab ÜRO asutusi, valitsusväliseid organisatsioone, rahvusvahelisi organisatsiooni ja teisi abiandjaid abimissioone prioriseerima, et suunata abi kõige haavatavamatele sihtrühmadele ning parandada koordineerimist olemasolevate rahaliste vahendite maksimaalseks kasutamiseks. Hilisemas etapis võiks kaaluda ELi usaldusfondi loomist Süüria jaoks. See oleks vahend kõigi ELi ja muude huvitatud abiandjate rahalise panuse ühendamiseks ja koordineerimiseks.

EL teeb kõikvõimalikud jõupingutused, et tagada, et ELi kriisimeetmete kavandamisel ja rakendamisel arvestataks kohapeal toimuvate sündmustega. See hõlmab kõigi välisabivahendite läbivaatamist, kiireloomulise kriisiohjamismenetluse kasutamist majandus- ja arenguabiks (mitte humanitaarabiks) konfliktis kõige enam kannatanud naaberriikides, ning võimalust pakkuda makromajanduslikku tuge.

Komisjon on teinud ettepaneku eraldada Jordaaniale 180 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi. Lisaks juba kavandatud vahenditele kaalub komisjon ka muude ELi vahendite kasutamist.

Viimase viie aasta jooksul on 344 Süüria üliõpilast ja akadeemilise personali liiget osalenud ELi Erasmus Mundus programmis. Lisaks on 2013. aastal (praeguse seisuga) 21 Süüria üliõpilasele (nende hulgas ümberasustatud tudengid) antud stipendiume ning ligikaudu 40 üliõpilasele antakse uued stipendiumid 2013/2014 õppeaastaks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et neile üliõpilastele leitakse stipendiumirahade lõppedes sobivad lahendused eelkõige selleks, et hoida ära olukord, kus nad on sunnitud Süüriasse tagasi pöörduma. Komisjon jätkab stipendiumide pakkumist neile Süüria üliõpilastele, kes on pärit pagulaskonnast, ning otsib võimalusi üliõpilaste arvu suurendamiseks.

EL kinnitab maailma kultuuripärandi austamise ja kaitse põhimõtteid ning väljendab sügavat muret Süüria kultuuriväärtustele, arheoloogilistele paikadele ja asendamatu ajaloolise väärtusega mälestusmärkidele tekitatud kahju pärast.

Samuti tõhustab EL oma avalikku diplomaatiat piirkonna riikide ja rahvusvaheliste partneritega ning üldsusega, et asjakohaselt teavitada oma tegevusest Süüria kriisis ja et see aitaks tagada, et muud abiandjad täidavad võetud kohustused ja rahastamislubadused.

1.7.        Rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste eest hoolitsemine

Kriisi puhkemisest alatest 2011. aasta aprillis kuni 2012. aasta lõpuni taotles ligikaudu 32 000 end Süüria kodanikuna esitlenud isikut kaitset ELis. 2013. aastal on kaitse taotlejaid praeguste hinnangute kohaselt 7 500. Praegu näib valitsevat üldine konsensus selles, et ELis viibivaid süürlasi ei tohiks sõltumata nende õiguslikust seisundist Süüriasse tagasi saata. Hiljuti palus ÜRO Pagulaste Ülemvolinik komisjonile ja liikmesriikidele adresseeritud kirjas võtta humanitaarsetel kaalutlustel vastu 10 000 Süüria põgenikku Kesk-Ida ja Põhja-Aafrika riikidest ning asustada ümber veel 2 000 Süüria kodanikku, peamiselt haavatavas olukorras olevad pagulased, sealhulgas meditsiinilist abi vajavad ja puuetega inimesed. Komisjon kutsub liikmesriike vastama positiivselt sellele üleskutsele ja pakkuma neile inimestele ümberasumis- või sisenemisvõimalusi humanitaarkaalutlustel. Lisaks sellele kutsub komisjon liikmesriike üles suhtuma lahkemalt viisade andmisesse humanitaarkaarkaalutlustel isikutele, kes on olnud sunnitud Süüria kriisi tõttu kodupaigast lahkuma ja kellel on ELis pereliikmeid, ning võtma samuti vastu liidu välispiiridele saabuvad süürlased. Praegu nõuavad 11 Schengeni ala riiki Süüria kodanikelt lennujaama transiidiviisat. Komisjon arvab, et praeguses olukorras ei ole asjakohane lisada Süüriat nende riikide ühisesse nimekirja, kelle kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat, nagu seda teevad mõned liikmesriigid käimasoleva iga-aastase riigisisese lennujaama transiitviisa nõuete läbivaatamise raames.

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kohapeal tehtud olukorra hindamisele tuginedes on komisjon valmis võtma täiendavaid meetmeid, mida võib olla vaja selleks, et leevendada nende pagulaste üha suurenevast arvust tulenevat koormat, keda Süüria naaberriigid praegu vastu võtavad. Lisaks sellele võtab komisjon kasutusele piirkondliku kaitseprogrammi, mis peaks olema kasutamisvalmis 2013. aasta lõpuks ja mille eesmärk on tugevdada Süüria naaberriikide pikaajalist suutlikkust, millega aidata neil tegeleda pagulastega kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Programmi pragune kogueelarve on üle 13,2 mijoni euro, millest 10 miljonit tuleb ELi eelarvest ja ülejäänud 3,2 miljonit liikmesriikidest, kes kavatsevad programmis osaleda. Programm sisaldab nii tugevat kaitseosa (näit registreerimine, haldussuutlikkuse suurendamine ja huvide esindamine) kui ka otse pagulaste toetamiseks suunatud meetmeid (näit juurdepääsu lihtsustamine sellistele teatavatele sotsiaalmajanduslikele õigustele nagu haridus või tervishoid). Selle täpne kohaldamisala sõltub Süüria naabruses asuvate vastuvõtvate riikide valmidusest meetmetes osaleda.

Komisjon kavatseb koos Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga jätkata arutelusid liikmesriikidega süürlaste olukorra üle ELis, eesmärgiga tagada, et süürlastest varjupaigataotlejate suhtes kohaldavad liikmesriigid ühtsemat lähenemisviisi, eelkõige seoses nende varjupaigataotluste menetlemisega.

1.8.        Radikaliseerumise ärahoidmine ja nn välisvõitlejatega tegelemine

EL peab jääma valvsaks võimaliku ohu suhtes, mida Süüriasse välisvõitlejatena reisivad ELi kodanikud võivad ELi julgeolekule põhjustada. Komisjon toetab jätkuvalt meetmeid, mille eesmärk on hoida ära inimeste radikaliseerumine ja EList lahkumine Süüriasse välisvõitlejateks. Seda saab teha suurendades vastupropagandaga seotud algatusi ja pakkudes liikmesriikidele abi tagasipöördujatest tuleneva võimaliku ohuga tegelemiseks. Seda saab teha osana tööst, mida komisjon on alustanud ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku raames. Lähtekohaks on meetmed, mille eesmärk on vägivaldse ekstremismi ärahoidmine ja tõrjumine. Komisjon julgustab liikmesriike kasutama paremini ära teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi, et jälgida paremini välisvõitlejate liikumist. Samuti jätkab komisjon tööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ELi broneeringuinfo direktiivi ettepaneku heakskiitmise eesmärgil, kuna broneeringuinfo töötlemise abil on võimalik avastada nende välisvõitlejate liikumist, kes kasutavad EList lahkumiseks või ELi tagasipöördumiseks lennukit. Samuti võiks senisest enam ära kasutada ELi ning rahvusvaheliste lepingute kohaseid vahendeid terroristide liikumisega seotud maksete jälgimiseks, nagu näiteks terroristide rahastamise jälgimisprogramm. Komisjon jätkab riskianalüüside lihtsustamist, mille eesmärk on teha kindlaks ELi peamised julgeolekuriskid, mis tulenevad välisvõitlejate suurenevast arvust, ning aidata määratleda võimalikud meetmed riskide vähendamiseks. Seda kavatsetakse teha koostöös ELi luureandmete analüüsi keskusega, Europoli ja Frontexiga.

7. juunil 2013 kogunenud justiits- ja siseküsimuste nõukogu otsustas ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori aruandele toetudes alustada ühist tegevust sellele ohule reageerimiseks. See võiks hõlmata teabe ja parimate tavade jagamist; välisvõitlejate tegutsemisajendite põhjalikumat analüüsi; senisest suuremat koostööd kolmandate riikidega; olemasolevate vahendite, võrgustike ja asutuste kasutamise ning koordineerimise tõhustamist.

1.9.        Tuleviku kujundamine ja koordineerimise parandamine

EL on alustanud konfliktijärgse perioodi kavandamist, milles sisaldub (aga mitte ainult) tegutsemine rahu ja julgoleku valdkonnas, ülesehitus- ja taastamistööd, valimised, õigusküsimused, õigusriik ja humanitaarküsimused.

Vajadused põhinevad kas ÜRO hinnangutel või võimaluse korral konfliktijärgsete vajaduste hindamisel (Post Conflict Needs Assessment). Satelliitfotosid kasutades hindab komisjon kahjusid juba praegu, et prognoosida võimalikke ülesehituskulusid. Esialgsetel andmetel on kahjud suured kõige rohkem konfliktist mõjutatud aladel, eelkõige Aleppos. Seda hindamist tehakse koos Süüria peamiste abiandjatega ning selles osalevad lisaks ELile USA ja Jaapan. Lisaks sellele on EL alates 2014. aastast valmis abi suurendama (nii humanitaar- kui ka mittehumanitaarabi) sõltuvalt sellest, kas üleminek toimub 2013. aastal või jätkub kriis.

Selleks et abipanust kõige paremini koordineerida ja anda ELile nähtavam ja aktiivsem roll, pakuvad komisjon ja kõrge esindaja välja, et järelmeetmeid juhiks ja nende üle teostaks järelevalvet komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse rühm, kes teostab järelevalvet ja koordineerib ELi tegevust. Samal ajal kavatseb EL tõhustada oma rolli abiandjate koordineerimisel majandus- ja arenguabi alal Süüriale, aga eelkõige Liibanonile ja Jordaaniale, kuna Süüria kriisi majanduslik mõju on suurim neis kahes riigis. Lisaks soovib EL tegutseda sillana peamiste abiandjate, ÜRO ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahel ülemineku kavandamiseks, kuna neil kõigil on suhtelised erieelised. EL jätkab aktiivset osalemist majanduse taastamise töörühmas Süüria Rahva Sõprade majanduse taastamise töörühma raames.

2.           ELi TOETUS SÜÜRIALE JA NAABERRIIKIDELE

Konflikti tõttu vajab abi vähemalt 6,8 miljonit inimest ja riigisiseste põgenike arv ulatub 4,25 miljoni inimeseni. Turvalisuse puudumine ja ligipääsuprobleemid on peamised takistused abi kohaletoimetamisel. Alates 2011. aastast on ELi eelarvest rahastatud otsese kriisiabina Süürias või väljaspool meetmeid 440 miljoni euro ulatuses (humanitaarabi: 265 miljonit ja muu abi: 175 miljonit eurot). ELi liikmesriigid on lisaks andnud 413 miljonit eurot.

2.1.        Süüria

Humanitaarabi

ÜRO avaldas 7. juunil 2013 Süüriat ja tema naaberriike käsitlevad läbivaadatud hinnangud. Nende alusel vajab 10 miljonit süürlast ehk pool riigi elanikkonnast enne aasta lõppu abi. ÜRO esitas 4,4 miljardi USA dollari (3,3 miljardit eurot) suuruse uue rahastamistaotluse.

Üha raskemaks muutuv ligipääs võib humanitaarabi kohaletoimetamise muuta üha keerulisemaks. Aga see ajendab ka üha rohkem süürlasi otsima kaitset naaberiikides. Kui ligipääs Süüriasse muutub võimatuks, tuleb ELi ja rahvusvaheline humanitaarabi suunata kodupaigast lahkunud inimestele. Samuti katsetab EL praegu alternatiivseid kohaletoimetamisvõimalusi Süürias. Nende kasutamine tõenäoliselt laieneb, kuna naaberriigid keskenduvad üha enam humanitaarabi andmise hõlbustamisele Süürias.

Siiani oleme teinud järgmist: · ELi eelarvest on eraldatud 124 miljonit eurot humanitaarabiks; · Süürias toetatakse ELi humanitaarabi rahalistest vahenditest meditsiinilist hädaaabi, kaitset, toiduabi, vesi, kanalisatsioon ja hügieen, hädamajutust ja logistikateenuseid. Väljaspool Süüria piiri tagab rahastamine selle, et riigist põgenevad inimesed saavad sellist päästeabi nagu tervishoiuteenused, toit, hädamajutus, hügieenitarbed, vesi ja kanalisatsioon ning kaitse; · ELi humanitaarabi rahalised vahendid käivad läbi Punase Risti ja Punase Poolkuu liikumise, mitmete rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ja ÜRO humanitaarabiasutuste kaudu, sealhulgas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja nende kaudu, kelle volitused on seotud laste kaitsmise ja aitamisega (näiteks UNICEF ja Päästke Lapsed (Save the Children)); · mitterahalist abi on antud ka Türgile ja Jordaaniale ELi kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimise kaudu. Selle kaudu on toimetatud kohale kiirabiautosid, tekke, küttekehasid ja muid esemeid kokku 1 miljoni euro väärtuses; · Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskus saatis Süüria pagulaste abivajaduste hindamiseks Jordaaniasse ja Liibanoni eksperdirühmad. See toimus tihedas koostöös humanitaarabi ekspertide ja kohalike ametiasutustega. ELi eesmärk on: · suurendada humanitaarabi 250 miljoni euro võrra, nii et abi suurus oleks kokku 515 miljonit eurot nii Süürias kui tema naaberriikides 2013. aasta järelejäänud aja jooksul; · pakkuda täiendavat mitterahalist abi ja eksperditeadmisi ELi kodanikukaitse mehhanismi ja ELi hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu.

Majandus- ja arenguabi

ELi eelarvest praegu antava abiga keskendutakse peamiselt toe pakkumisele inimõiguste kaitsjatele ja noortele aktivistidele, nende valmisoleku suurendamisele ning koolituse, psühhosotsiaalse või toimetulekutoetusega seotud mittehumanitaarabi teenustele juurdepääsu tagamisele. Komisjon on määranud kindlaks uued meetmed kõnealustes muu kui humanitaarabi valdkondades, mida võiks rahastada. Need hõlmavad kutsekoolitust, tervishoidu, toetust sõltumatule ja vabale meediale, kultuuriväärtuste säilitamist, dialoogi edendamist, ülemineku ettevalmistamist ja Süüria kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse arendamist. Lisaks kiitis komisjoni hiljuti heaks uute rahaliste vahendite (10 miljonit eurot stabiliseerimisvahendist) eraldamise Süüria põhjapiirkondades koos liikmesriikide ametitega katseprojekti elluviimiseks.

Edaspidi sõltub Süüria siseselt antava majandus- ja arenguabi tase konflikti poliitilisest ja sõjalisest arengust. Ehkki abi edastamiskanalite konsolideerimine ja laiendamine on hädavajalik selleks, et tsiviilelanikkond saaks abi võimalikult kiiresti, võib konflikti poolte vaheline vaenutegevus suuresti takistada või isegi peatada abiandjate jõupingutused. Praeguses olukorras on peamiseks ülesandeks rakenduseeskirjade kehtestamine, kuna on äärmiselt oluline jälgida, kellele abi läheb, sest abi võidakse konflikti õhutamise eesmärgil väärkasutada.

Praegu hinnatakse erinevaid valikuid, mille kaudu toimetada elanikkonna vajadustega tegelemiseks senisest enam muud kui humanitaaralast majandus- ja arenguabi. ELi Nõukogu 13.−14. detsembril 2012[1] esitatud järelduste kohaselt uuritakse muid võimalusi Süüria elanikkonna toetamiseks Põhja-Süürias opositsiooni valduses olevatel aladel hiljuti loodud kohalike haldusnõukogude kaudu.          

Siiani oleme teinud järgmist: · ELi eelarvest on eraldatud 53 miljonit eurot majandus- ja arenguabiks, mis hõlmab allpool esitatud meetmeid; · käivitatud on kaks projekti, mida rakendab ÜRO Abi- ja Tööorganisatsioon (10 miljonit eurot). Projektid on peamiselt suunatud Palestiina pagulastele, kuid nendega toetatakse ka Süüria elanikkonda. Esimese projekti (7,3 miljonit eurot) eesmärk on pakkuda noortele oskusi ja tagada nende osalemine kohalikes kogukondades, andes neile võimaluse käivitada kohalikke arengualaseid algatusi, mis aitavad kriisi mõju leevendada. Teise projektiga (2,7 miljonit eurot) pakutakse sotsiaalabi kõige haavatavamatele majapidamistele, keda on kriisi tagajärjel mõjutanud toidu ja muude põhiteenuste hinnatõus; · UNICEFiga on tehtud koostööd (5,7 miljonit eurot) haavatavas olukorras olevate ja ümberasustatud laste aitamiseks hariduse saamisel Süürias; · valitsusväliste organisatsioonidega koostöös on ellu viidud muid projekte, mille eesmärk on suurendada Süüria kodanikuühiskonna osalejate suutlikkust rakendada väikesemahulisi projekte Süürias. Samuti pakub komisjon toetust inimõiguste valdkonnale (inimõiguste kaitsjate toetamine, inimõiguste rikkujate jälgimine) ja meediavaldkonnale. ELi eesmärk on: · anda lisaks juba antud humanitaarabile täiendavat abi, et rahuldada Süüria kasvavaid vajadusi, ja kasutada abi andmiseks kõiki võimalikke kanaleid; · anda täiendavat toetust valitsusvälistele organisatsioonidele põhiteenuste pakkumiseks (sh tervishoid, haridus) ja toetada sõltumatut meediat; · anda täiendavat toetust ÜROle põhiteenuste pakkumiseks, sealhulgas tervishoid, haridus ja kultuuripärandi kaitse; · toetada opositsioonirühmitusi, et need saaksid tõhusamalt koordineerida abi toimetamist tsiviilelanikkonnale. Aidata kohalikel omavalitsustel taastada ja pidada ülal selliseid olulisi põhiteenuseid nagu tervishoid, elekter, jäätmete kogumine või põllumajanduslik tooraine.

2.2.        Liibanon

Üheski teises riigis ei ole Süüria konflikti levimise oht üle piiri nii suur kui Liibanonis. Liibanoni piir on jäänud täiesti avatuks kõigile pagulastele, kelle arv on nüüd üle 513 000. Riiki ohustab tõsine pagulaskriis, kuna pagulaste arv on praegu jõudnud 10 %-ni Liibanoni elanikkonnast ja see arv suureneb aasta lõpuks 25 % -ni. 70 % pagulastest on naised ja lapsed. Ametivõimud ei suuda üksi tulla toime kriisiga, millel on kaugeleulatuvad humanitaar-, poliitilised, julgeolekuga seotud ning sotsiaalmajanduslikud tagajärjed.          

Siiani oleme teinud järgmist: · ELi eelarvest on eraldatud kokku 113 miljonit eurot nii humanitaar- kui ka mittehumanitaarabiks; · humanitaarabiga keskendutakse pagulaste registreerimisele, tervishoiuga seotud meetmetele (sealhulgas esmaabi vigastatutele), toiduabi, toiduks mittekasutatavate esemete jagamine (telgid, madratsid, tekid, küttekehad jne), hädamajutus, vesi-ja kanalisastioon, õigusabi ja logistika; · käivitatud on mitmed projektid, millega toetatakse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku, UNICEFi, ÜRO Abi- ja Tööorganisatsiooni, kodanikuühiskonna organisatsioone ja Liibanoni valitsust: 45 miljonit eurot, et tegeleda Süüria pagulaste keskpika ja pikema perioodi vajadustega, sealhulgas haridus, ülesehitus- ja taastamistööd. ELi eesmärk on: · suurendada humanitaarabi veel 250 miljoni euro võrra. Juuli lõpuks võetakse kasutusele 20 miljoni euro suurune osa; · käivitada 40 miljoni euro suurune algatus, eesmärgiga jätkata tegevust hariduse, ülesehitamise ja taastamise alal, ning toetada valitsuse koordineerimisalaseid jõupingutusi; · lähetada ELi delegatsiooni ELi sõjaekspert, kelle ülesanne on nõustada julgeolekuküsimustes ja toetada Liibanoni relvajõudusid; · suunata ümber käimasolevad programmid (kokku kuni 75 miljonit eurot) hariduse, ülesehitus- ja taastamistöö, samuti toimetuleku küsimustes, et võtta arvesse Süüria kriisi tagajärgi.

Olukord kujutab endast suuremat ohtu juba niigi ebakindlale poliitilisele ja makromajanduslikule olukorrale. 2013. aasta jaanuaris hindasid Liibanoni valitsus ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, et põgenike vastuvõtmise kogukulud on aastas üle 700 miljoni USA dollari. Ehkki Süüria kriisi mõju üldisele majandustegevusele on erinev, on selge, et Liibanoni eelarve kannatab kriisi tõttu. Praeguses 2013. aasta eelarveprojektis hinnatakse puudujäägi suuruseks 3,5 miljardit USA dollarit.

Lisaks on valitsev poliitiline ebakindlus koos suureneva polariseerumisega seadnud ohtu Liibanoni ametliku kõrvalejäämise poliitika. Usurühmituste vaheline vägivald Põhja-Liibanonis, tugevad piiriülesed kokkupõrked ja Liibanoni territoriaalse terviklikkuse korduv rikkumine suunavad riiki ohtlikule teele.

EL on kriisi algusest alates toetanud Liibanoni kokku 113 miljoni euroga. Olukorra jätkuv halvenemine nõuab aga ELi erimeetmeid, mis hõlmaksid lühi- ja pikaajalisi meetmeid Liibanoni stabiliseerimiseks. On hädavajalik kaitsta riiki mõnede kohalike ja piirkondlike osalejate püüdluste eest viia Süüria võitlus Liibanoni pinnale. Konflikti leevendamine peab olema ELi tegevuse keskmes. Toetada tuleb jõupingutusi valitsuse moodustamiseks ja selle tööleasumiseks, sealhulgas on oluline ohtliku poliitilise tühjuse tekkimise vältimiseks hallata põgenike voolu. Valimiste edasilükkamine ja parlamendi volituste pikendamine 17 kuu võrra võib kaasa tuua demokraatia puuduse Liibanonis ja suurendada usulist polariseerumist.

Samuti tuleb jätkata Liibanoni ametiasutuste suutlikkuse suurendamist kriisiga toimetulekul, sealhulgas toetades sotsiaalset infrastruktuuri, ning ministeeriumidevahelise ja abiandjate vahelise tegevuse koordineerimist osana ELi rakendatavast terviklikust abipaketist. Samal ajal tuleb suurendada humanitaarabi, et vastata pagulaskonna kasvavatele vajadustele. ELi abi kohandatakse uutele oludele nii, et keskendutakse haridusele ja tervishoiule, samuti haavatavatele rühmadele, kelle hulgas on Süüriast saabuvad Palestiina põgenikud. Samuti tuleb võtta arvesse Liibanoni valitsuse hiljuti esitatud võimalust põgenikelaagrite loomiseks, sealhulgas sellega vältimatult kaasnevaid julgolekuohtusid. Liibanoni probleemidega tegelemisel on oluline analüüsida kõiki valikuid, sealhulgas rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kaasatust.

Terviklikus ELi meetmepaketis peab sisalduma ka toetus Liibanoni relvajõududele (LAF). Liibanoni relvajõud on Liibanoni julgeolekuaparaadi keskne tugisammas, kuid nad tegutsevad ilma valitsuse / sõjalise kaitsestrateegiata. Liibanoni relvajõudusid austatakse ja nendesse kuuluvad eri usundite esindajad. Neid peetakse erapooletuks ja neutraalseks. Selleks et suurendada Liibanoni relvajõudude suutlikkust tegutseda erapooletu julgeoleku tagajana Liibanonis, tuleb arendada edasi dialoogi ja koostööd.

2.3.        Jordaania

Üha raskemast makromajanduslikust olukorrast hoolimata on Jordaanial olnud keskne roll ja riik on pakkunud abi üha suuremale hulgale vägivalla eest põgenejaile (ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet oli juuni alguseks registreerinud üle 472 000 pagulase, sealhulgas registreerimisel olevad pagulased).

Siiani oleme teinud järgmist: · ELi eelarvest on eraldatud 87 miljonit eurot nii humanitaar- kui ka mittehumanitaarabiks; · humanitaarabiga keskendutakse tervishoiuga seotud meetmetele (sealhulgas esmaabi sõjas vigastatutele), toiduabi, toiduks mittekasutatavate esemete jagamine (telgid, madratsid, tekid, küttekehad jne), hädamajutus, vesi ja kanalisatsioon, psühhosotsiaalne abi ja kaitse; · käivitatud on mitmed projekte, millega toetatakse UNICEFi ja UNESCOt; 20,9 miljonit eurot on antud juurdepääsuks nii ametlikule kui ka mitteametlikule haridusele ja muude teenuste pakkumiseks haavatavas olukorras olevatele süürlastele, eelkõige lastele, samuti vastuvõtvatele kogukondadele. ELi eesmärk on: · suurendada humanitaarabi veel 250 miljoni euro võrra. Juuli lõpus võetakse kasutusele 20 miljoni euro suurune osa; · suurendada toetust Põhja-Jordaania vastuvõtvatele kogukondadele ja täita juhtrolli neile kogukondadele suunatud rahvusvahelise abi koordineerimisel; · eraldada 25 miljonit eurot majandus- ja arenguabina: 20,4 miljonit eelarvetoetusena Jordaania ametiasutustele, mis aitaks neil katta Süüria pagulastest laste koolituskulusid neis Jordaania külades ja linnades, mida pagulaskriis on eriti mõjutanud, ning 4,6 miljonit eurot UNICEFile. Teises etapis võetakse kasutusele täiendav 25 miljoni euro suurune osa.

Valitsuse 2013. aasta kuluprognooside aluseks on senini olnud 660 000 suurune pagulaste arv. Prognooside kohaselt on sellise hulga pagulaste toetamise kogukulud valitsuse eelarvele ja rahvusvaheliste organisatsioonidele 1,4 miljardit USA dollarit.

Jordaania majanduslik olukord on alates 2011. aastast halvenenud piirkondlike rahutuste ning piirkondliku ja üleilmse majanduskeskkonna halvenemise tõttu. Alates Süüria konflikti puhkemisest on Süüria pagulaste vastuvõtmisega seotud eelarvekulud hinnanguliselt ületanud 600 miljoni euro piiri (ligikaudu 3 % SKPst). Rahvusvaheliste reservide järsu vähenemise surve all 2012. aasta esimesel poolel leppisid Jordaania ametiasutused Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku 2 miljardi USA dollari suuruses 36-kuulises tugilaenus.

Kriisi algusest alates on EL Jordaaniat toetanud kokku 87 miljoni euroga. Lisatoetus on tingimata vajalik. Hädavajalik täiendav humanitaarabi ELi eelarvest on hinnanguliselt 50-75 miljonit eurot. Lisaks sellele peaks EL Jordaania abipalvele vastama valdkondliku eelarvetoetuse abil nii, et suurendatakse olemasolevate programmide rahastamist, eelkõige hariduse vallas.

Nõukogu ja parlamenti kutsutakse tegema otsust komisjoni ettepaneku kohta anda Jordaaniale 180 miljoni euro suuruses makromajanduslikku finantsabi, mis aitaks samuti leevendada Jordaania majanduslikke probleeme.

2.4.        Türgi

Kriisi puhkemisest alates on Türgi võtnud 17 vastuvõtukeskuses vastu üle 380 000 süürlasest pagulase; seda lisaks paljudele teistele pagulastele (mõningate hinnangute kohaselt 370 000), kes on sisenenud Türgi territooriumile ilma pagulaslaagrisse koheselt registreerimata ja kes praegu viibivad riigi erinevates linnades. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul võib 2013. aasta lõpu seisuga pagulaste arv Türgis küündida ühe miljonini. Türgi on teatanud viie uue laagri ehitamisest, millega luuakse 60 000 lisakohta. Üks laagritest on mõeldud Süüria kristlastele. Türgi ametiasutused on pakkunud kiiduväärsel tasemel vastuvõtukeskusi ja annavad asjakohast humanitaarabi.

Türgi on praeguseni pidanud kandma ligikaudu 600 miljoni euro suurust arvestatavat finantskoormust ja rahvusvaheliselt kogukonnalt ei ole saadud erilist abi. EL eraldas kokku 27 miljoni eurose summa, eelkõige selleks, et toetada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit, kohalikke organisatsioone ja kogukondasid pagulastega tegelemisel. Ametivõimud on pidanud toime tulema kohalikule kogukonnale langeva surve ja pingetega (mis on tekkinud muu hulgas seoses juurdepääsuga tervishoiule ja haridusele). Pinged võivad kasvada, kui jõustub välismaalasi ja rahvusvahelist kaitset käsitlev uus seadus. See peaks avama pagulastele võimalused otsida tööd avatud turul. Samuti on Türgi elanikkond üldiselt mures Süüria kriisi mõju pärast Türgile, eriti pärast lõuna provintsis Hatay’s asuva Reyhanli linnas toimunud pommirünnakut, milles hukkus üle 50 inimese. Rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide registeerimine Türgis ja nende juurdepääs riiki võib teha võimalikuks lisaressursside jõudmise Türki.

2.5.        Iraak

Juuni alguseks oli Iraak võtnud vastu ligikaudu 158 000 pagulast, nendest enamiku riigi põhjaosas (Kurdistani piirkonnas). Hädaabi andmine pagulaste humanitaarvajaduste rahuldamiseks on praegu hallatav toetust saadakse Iraagi rände ja ümberasumise eest vastutavalt ministeeriumilt koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja muude ÜRO asutustega. Iraagi piir Anbari provintsis on olnud suurema osa ajast suletud ja igapäevaselt on lubatud piiri ületada piiratud arvul inimestel. Süüria ja Iraagi Kurdistani piirkonna peamine piiriületuspunkt on suletud alates 2013. aasta maist.

Iraak on seisnud silmitsi suure poliitilise kriisiga. Usurühmituste vahelised pinged on sagenenud ning see tekitab muret riigis, kus poliitiline tegevus põhineb hapral etnilisel ja usulisel tasakaalul. Iraagi 2003. aasta järgset poliitilist protsessi ähvardab luhtumisoht.

Siseolukorda halvendavad Süüria kriisist tingitud tõsised poliitilise olukorra ja julgeolekuga seonduvad kõrvalmõjud. Kinnitust on leidnud enamike terrorirünnakute eest vastutava Iraagi Al Qaida ja Süüria radikaalsete rühmituste (eelkõige Jabhat al-Nusra) vahelised seosed.

Kriisi laienemisel Iraaki, mis toimib piirina šiiitide ja sunniitide maailma vahel, oleks märkimisväärne piirkondlik mõju.EL peaks seega tõhustama kontakte Iraagi ametiasutuste ja kõigi poliitiliste parteide esindajatega, et pakkuda toetust stabiilsust loovatele kohalikele algatustele.

3.           JÄRELDUSED

Olukord Süürias on praegu raskeim humanitaarolukord kogu maailmas. ELil on humanitaarne ja moraalne kohustus aidata abi vajavaid inimesi. Seepärast on komisjon ja kõrge esindaja võtnud kohustuse võtta kasutusele oluline abipakett. Komisjon eraldab käesoleva aasta eelarvest täiendavalt 400 miljonit eurot humanitaar-, majandus- ja arenguvajadusteks Süürias ja selle naaberpiirkonnas, eelkõige Jordaanias ja Liibanonis. Sellega ulatub ELi kogupanus üle 1,25 miljardi euro.

Kriisi raskust ja inimkannatusi Süürias ning tema naaberriikides ei saa aga lahendada lisarahaga. Seepärast on oluline leida kiiresti püsiv poliitiline lahendus, millega teha lõpp vägivallale ja mis viib kaasava üleminekuvalitsuse moodustamisele. See eesmärk on saavutatav vaid dialoogi kaudu. Poliitilise lahenduse saavutamisele kaasaaitamine on ELi tegevuses kesksel kohal ja see toetab käesolevas ühisteatises esitatud terviklikku lähenemisviisi.

EL annab poliitilist ja rahalist toetust nii praegu kui ka pikas perspektiivis. Käesolevas teatises rõhutatakse, et EL on otsustanud toetada neid, kes püüdlevad piirkonnas rahu ja demokraatia poole, ning selleks, et leevendada konflikti ohvrite kannatusi ja viletsust. ELil on head võimalused otsustava panuse andmiseks, ühendades tema käsutuses olevad vahendid ja poliitika. Arvestades aga kasvavat ebastabiilsust piirkonnas ja suurenevaid humanitaarvajadusi, esitatakse käesolevas teatises üleskutse ka teistele abiandjatele suurenda oma panust kriisi lahendamiseks.      

1. lisa

ELi kogurahastus Süüria kriisile reageerimisel (seisuga 11. juuni 2013) ||

Abi liik || Juba antud abi || Kokku || Lisaabi || KÕIK KOKKU

Süüria || Jordaania || Liibanon || Türgi || Iraak || Piirkondlik

ELi humanitaarabi || 124 || 63 || 66 || 6 || 6 || 0 || 265 || 400 || 840

ELi muu kui humanitaarabi (majanduslik, arengu- ja stabiliseerimisabi) || 53 || 24 || 48 || 22 || 7 || 21 || 175

ELi eelarve, KÕIK KOKKU || 178 || 87 || 113 || 27 || 14 || 21 || 440 || 400 || 840

Protsentides || 40% || 20% || 26% || 6% || 3% || 5% ||

ELi liikmesriikide rahaline toetus (humanitaarabi) || || || || || || || 413 || || 413

EL KÕIK KOKKU (ELi eelarve + liikmesriigid) || || || || || || || 853 || 400 || 1,253

2. lisa

ETTEPANEKULE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1         Ettepaneku/algatuse nimetus

Komisjoni ning välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatis „Terviklik ELi lähenemisviis Süüria kriisile”

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[2]

Välissuhted

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[3]

Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euroopa roll maailmas: ülemaailmne panus

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemi järgi

Asjaomased tegevusalad tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemi järgi

19 08 Euroopa naabruspoliitika ja suhted Venemaaga

23 02 Humanitaarabi

Tegevuspõhise juhtimisega seotud erieesmärgid – 19 08

1. ELi ja tema naaberriikide tihedaks koostööks ning piirkondlikuks ja mitmepoolseks integratsiooniks vajalike tingimuste edendamine.

2. ELi naaberriikide majandusalaste ja valdkondlike reformide toetamine ning ulatuslikuma integratsiooni edendamine nii ELiga kui ka naaberriikide endi vahel.

3. Demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte edendamine ning konfliktide lahendamisele kaasaaitamine ELi naabruskonnas.

Tegevuspõhise juhtimisega seotud erieesmärgid – 23 02

1. Kiire, tõhusa ja vajadustel põhineva ELi hädaabi ja humanitaarabi andmine inimestele, kes seisavad silmitsi loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud otseste tagajärgedega, ning abi andmine pikaajaliste kriiside ohvritele.

1.5.        Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– x   Ettepanek/algatus kehtiv alates aastast 2013

– x   Finantsmõju 2013. aastal

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitamisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.        Kavandatud eelarve täitmise viisid 2013. aasta eelarve puhul[4]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

x Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– x   rakendusametitele

– ¨ ühenduste asutatud asutustele[5]

– x   riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– x   isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

x Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

x Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage teostamise sagedus ja tingimused.

Kohaldatakse asjakohastes õigusaktides sätestatud järelevalve ja aruandluse eeskirju.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.     Tuvastatud ohud

1) Poliitilise ja haldusalase stabiilsuse puudumine partnerriikides võib raskendada programmide väljatöötamist, põhjustada viivitusi summade väljamaksmisel ja vähendada tõhusust.

2) Puudulik teabelevik võib takistada abi haldamisega seotud probleemide lahendamist.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ettenähtud kontrollimeetodid on kooskõlas komisjoni sisekontrollistandarditega, nii nagu need on kehtestatud asjaomaste talituste halduskavades.

Humanitaarabi valdkonnas toimib tõhus kontrollisüsteem, mis põhineb välisekspertide kasutamisel, kes viivad läbi projektide eelkontrolli ja järelevalvet ning hindamist. Humanitaarabi projektide puhul kasutatakse välisauditeid.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ning võitlus pettuste ja eeskirjade eiramise vastu on asjakohaste õigusaktide lahutamatu osa. Haldusjärelevalve teostamise eest lepingute ja maksete üle vastutab asjaomane eelarvevahendite käsutaja. Humanitaarabi eest vastutab aga peakorter, keda abistavad kohapeal tegutsevad ECHO eksperdid. Erilist tähelepanu pööratakse kulu liigile (kulude abikõlblikkus), eelarve järgimisele (tegelik kulu) ning tõendavate ja asjakohaste dokumentide kontrollimisele (kulutõendid).

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………..] || Liigendatud/liigendamata[6] || EFTA[7] riigid || Kandidaatriigid[8] || Kolman-dad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

23.02.01 || Humanitaarabi (HUMA) || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

19.08.01 || Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega (ENPI) || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

19.04.01 || Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) || Liigendatud || NO || EI || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ülevaade

|| || Hinnanguline mõju kuludele

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || || || Rubriik 4 − Välissuhted

|| || || 2013 || || 2014

Tegevusassigneeringud || || || ||

|| || || || ||

23 02 01 Humanitaarabi (HUMA) || Kulukohustused || (1) || 250,000 || || -

|| Maksed || (2) || 140,000 || || 110,000

|| || || || ||

|| || || || ||

19 08 01 - Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega (ENPI) || Kulukohustused || (3) || 145,000 || || -

|| Maksed || (4) || 75,400 || || 69,600

|| || || || ||

19 04 01 - Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) || Kulukohustused || (5) || 5,000 || || -

|| Maksed || (6) || 2,600 || || 2,400

|| || || || ||

|| || || || ||

Tegevusassigneeringud kokku || Kulukohustused || (1+3+5) || 400,000 || || -

|| Maksed || (2+4+6) || 218,000 || || 182,000

|| || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud || || - || || -

|| || || || ||

Assigneeringud kokku || Kulukohustused || (1+3+5) || 400,000 || || -

|| Maksed || (2+4+6) || 218,000 || || 182,000

3.2.1. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.1.1.  Ülevaade

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma täiendavate haldusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.2.  Hinnanguline personalivajadus

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma täiendava personali kasutamist

– ¨ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Kõik käesolevas finantsselgituses osutatud meetmete lisarahastamisvajadused kaetakse ümberpaigutamise ja -planeerimise kaudu, suunates mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 4 kuuluvate välissuhete rahastamisvahendite summad 2013. aastal eelkõige humanitaarabile ja Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostööle Vahemere maadega.

400 miljonit eurot lisaraha tuleb rubriigi 4 erinevatest välissuhete vahenditest.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine[9]

3.2.4.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

¨ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨  omavahenditele

– ¨  mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[10]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[…]

[1]               Nõukogu kutsus üles analüüsima kõiki valikuid, et toetada ja aidata opositsiooni ja pakkuda suuremat toetust tsiviilsikute kaitseks.

[2]               ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[3]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[4]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[5]               Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[6]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[7]               EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[8]               Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[9]               Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[10]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.